Kooskõlastuskiri lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

Teie: 28.11.2025 nr SOM/25-1328/-1K

Meie: 19.01.2026 nr 1-7/319-3

Kooskõlastuskiri lastekaitseseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõule

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) ja

täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) muutmise seaduse eelnõu. Siseministeerium peab

oluliseks lastekaitse valdkonna arendamist ja tõhustamist ning leiame, et eelnõud koostades on

Sotsiaalministeerium teinud ära suure töö selleks, et aidata paremini kaitsta abivajava lapse

õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel. Lisaks tunnustame, et tehakse

püüdlusi sellel suunal, et vähendada lastekaitsetöötajate töökoormust, tööjõuvoolavust ja

läbipõlemist. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega

arvestamise korral.

1. Eelnõu § 1 punkt 5 kohaselt täiendatakse § 15 lõike 3 punkti 41 pärast sõna

„lastekaitsetöötajate“ sõnadega „ja lastekaitsevaldkonna juhtide“. Juhime

tähelepanu, et § 15 lõikes 31 on kehtestatud volitusnorm lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimuste ja korra kehtestamiseks. Palume täiendada

volitusnormi selliselt, et see laineks ka lastekaitsevaldkonna juhtidele. Lisaks tuleks

täiendada sotsiaalkaitseministri 03.02.2016 määrust nr 8 „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“.

2. Eelnõu § 1 punkt 7 kohaselt soovitakse § 17 lõike 1 punktist 3 jätta välja sõna

„viivitamata“. Palume kaaluda seda mitte muuta, sest antud sõna puhul on tegemist

ka õigusmõistega ja siin tuleks arvestada selle tõlgendust. Riigikohus on rõhutanud,

et termin "viivitamata" on otseses seoses regulatsiooni eesmärgiga – tagada

probleemi kohene lahendamine pärast selle ilmnemist. Kui seaduses on märgitud

konkreetne tähtaeg, mille jooksul tuleb toiming teha, saab lisada ka mõiste

„viivitamata“. Sinna alla läheb ka täna kehtiv sõnastus ehk ületada ei tohi 10 päeva. 3. Eelnõu raames soovitakse muuta lastekaitsetöötaja definitsiooni järgmiselt:

„Lastekaitsetöötaja on kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab käesoleva

seaduse § 17 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ülesandeid.“ Siseministeeriumi

hinnangul ei aita selline ümbersõnastamine kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele,

vaid võib tekitada rakendusraskusi. Seaduses sätestatud ülesannetega on hõlmatud

kogu kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ülesanne abi pakkumisel abivajavast

lapsest teadasaamisel. Seega tuleb arvestada, et seaduses sätestatud ülesandeid

täidab KOV-is lastekaitsetöötaja. Lisaks palume selgitada eelnõu seletuskirjas,

kuidas saaks mõista ja sätestada, et §-s 29 kirjeldatud tegevust (pealkirja järgi abi

osutamine abivajavale lapsele) osutab keegi, kes ei ole lastekaitsetöötaja. Samas, kui

lastekaitsetöötaja täidab laste kaitseks § 17 lg 1 vaid kahte ülesannet, tuleb

2 (6)

täpsustada, kes täidab ülejäänud § 17 lg 1 sätestatud ülesandeid ning lisaks teistest

seadustest (s.h perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus jne) tulenevaid

lastekaitsega seotud ülesandeid. Igal LasteKS-is sätestatud ülesannetel peab olema

oma täitja, sest sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab kohaliku omavalitsuse

üksus looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks. Hetkel jääb teiste § 17 sätestatud

ülesannete täitmise info puudulikuks. Mitte igas vallas ja linnas ei ole võimalust luua

mitu üksust ja jagada laste abivajadustega seotud ülesandeid. 4. Eelnõu § 1 punkt 9 soovitakse § 28 täiendada lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud otsuse tegemist tuleb teha lapse

abivajaduse eelhindamine, mille käigus hindab kohaliku omavalitsuse üksuse

lastekaitsetöötaja sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud eelduste olemasolu.“

Palume seletuskirjas täpsustada, millise aja jooksul tehakse eelhindamine ja mille

tulemusel otsustatakse juhtumi korraldamise alustamata jätmine või alustamine.

Selgitus on oluline, sest hetkel jääb mulje, et vastasel juhul võib juhtumi

lahendamine määramata ajaks jääda eelhindamise faasi, et lükata edasi

juhtumikorralduse alustamist. Samas tekib olukord, kus § 29 lg 5 puhul on uus

hindamise faas ning siis alles on kohustus hinnata 10 päeva jooksul. Täpsustamist ja

selgitamist vajavad toimingud, kas ja kuidas peab eelhindamist läbi viima lapsega

töötav isik, kes ei ole lastekaitsetöötaja ning kuidas sellest saab teada KOV, et kuskil

asutuses toimub juhtumikorraldus. Ei ole välistatud, et samaaegselt tegeleb ka KOV

ise sama lapse juhtumikorraldusega. Eesmärk on last aidata, kuid kui

juhtumikorralduse osas ühel osapooltest puudub info, siis võib tekkida olukord, kus

tegelikult last ei aidatagi, eeldades, et teine asutus juba tegeleb lapsega.

„(5) Juhtumikorralduse algatamisel tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

abivajaduse hindamine teha esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu

möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest.“ Sellest sõnastusest ei selgu, et

eeldatakse abivajaduse hindamise eelotsust 10 päeva jooksul. Oluline on tegelikult

see, et lapse konkreetse abivajaduse korral tuleks operatiivselt/kiiresti reageerida.

Selleks ei pruugi aga lapsega töötaval isikul olla piisavalt teadmisi või kogemusi. Nii

pika tähtaja võimaldamisega võib tekkida probleem, et laps(ed) jäävad tegelikult

vajaliku abita, kui abiandmist on võimalik nii pikalt edasi lükata.

5. Eelnõu § 1 punkt 10 soovitakse § 29 muuta järgmiselt: „(2) Abi osutamisel tuleb

rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Juhtumipõhine võrgustikutöö

käesoleva seaduse tähenduses on abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste

asjaomaste spetsialistide ja asutuste koostöös toimuv koordineeritud tegevus lapsele

abi osutamisel.“ Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega on lisatud eelnõusse

võrgustikutöö üldine selgitus. Seadus ei sisusta kuidagi ega seosta selle läbiviimist

spetsiifiliste õigustega. Sotsiaalhoolekande seaduses ei kasutata võrgustikutöö

terminit, vaid kirjeldatakse juhtumikorraldust ning sedagi väga minimaalselt (§-d 9

ja 10). Vastavate põhimõtetega (milleks peamiselt ongi juhtumiplaani koostamine)

seotakse võrgustikutöö nii siin, kui nt kriminaalhooldusseaduses. Palume täpsustada,

kas LasteKS-s on võrgustikutöö vaid juhtumikorralduse instrument või siiski

iseseisva tähendusega tööriist. Lg 2 deklareerib võrgustikutööd justkui kohustusliku

tegevusena. Järgmised sätted aga käsitlevad juhtumikorralduse algatamise või sellest

loobumise võimalusi.

„(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on

hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2

tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele

abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist

3 (6)

ohvrit abistavate asutustega.“ Siseministeerium soovitab kasutada mõiste „abistava

asutuse“ asemel mõistet „abistav isik“ või kaaluda mõlema mõiste lisamist teksti,

sest nii saaks laiendada abistavate isikute ringi kõigi juriidiliste, kui ka füüsiliste

isikutega, s.h ka eraõiguslikud juriidilised isikud (nt MTÜ-dena asutatud tugiteenus),

kes osutavad ohvrit abistavat/toetavat teenust. Praeguses sõnastuses oleks see väga

kitsas määratlus. Lisaks palume täpsustada eelnõu sõnastust selliselt, et oleks aru

saada, kui lastekaitse tegeleb lapsega ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA)

ohvriabi tegeleb vanemaga, siis kuidas toimub nendevaheline koostöö.

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus peab kümne päeva möödumisel abivajavast

lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või

algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale lapsega töötavale isikule,

arvestades käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatut.“ Siseministeeriumi hinnangul

ei ole selgelt arusaadav § 28 lg 4 eelhindamise faas. Pöörame tähelepanu sellele, et

lisatavate sätete osas tuleks lähtuda sarnasest sõnastusest – kui LasteKS § 18 lg 1

ütleb, et lastekaitsetöötaja on kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja ka lisatavas

§ 28 lõikes 4 öeldakse selgelt, et see on lastekaitsetöötaja kohustus. Nii võiks selguse

huvides kasutada ühesuguseid väljendeid läbivalt kogu seaduses. Lisaks palume

selgitada, milliste tingimuste korral ja kes on see konkreetne isik või spetsialist ehk

pädev lapsega töötav isik, kellele edastatakse kõnealune otsus. See vajab

täpsustamist või tuleb teha viide LasteKS mõnele sättele. Seaduses või seletuskirjas

tuleb selgitada, kes on need lapsega töötavad isikud või spetsialistid, kes võivad

otsustada, kas § 28 ja 29 sätteid järgida. LasteKS § 271 on politseiametnik mainitud

abivajaduse tuvastamise korral lapsega töötava isikuna. Sellest tulenevalt, kui on

plaanis täpsustada lapsega töötava isiku mõistet, siis tuleb politseiametnik sellest

loetelust välja jätta. Kui seda seaduses ei tehta, tuleb see lahti kirjutada seletuskirjas

ehk siis välistada politseiametnik, kui lapsega töötav isik, kuna tema töö eripära ei

võimalda sellisel kujul selle sätte täitmist.

„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata juhtudel võib lapse seadusliku

esindaja nõusolekul juhtumit koordineerida lapsega töötav isik, kes tegutseb selles

lapse heaolu valdkonnas, kus abivajadus ilmnes, arvestades käesoleva seaduse § 28

lõikes 1 sätestatut. Vajaduse korral kaasab juhtumit koordineeriv lapsega töötav isik

võrgustikutöösse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja.“ Eelkõige on

lapsega töötaval isikul kohustus § 271 alusel teatada abivajavast lapsest, see jääb

seletuskirja kohaselt ka kehtima. Seda LasteKS sätet tuleb täita ka olukorras, kui

lapsega töötav isik koordineerib juhtumi lahendamist. Palume seletuskirjas selgelt

märkida, et see kohustus jääb ka edaspidi kehtima ehk muutes seadust, ei võta see

ära kohustust abivajavast lapsest teavitada. Lisaks palume selgitada eelnõu

seletuskirjas, milles seisneb lapsega töötava isiku juhtumi koordineerimine (mis

tähendab osaliste ja ülesannete juhtimist, mitte läbi viimist). Seletuskirjas vajab

selgitamist, kas lapsega töötav isik (nt lasteaiaõpetaja, kooliõpetaja, logopeed või

kooli sotsiaalpedagoog jne), sh nendes asutustes, mis ei ole KOV-i allasutused, saab

ise võtta selle rolli vanemate nõusolekul, olles § 28 alusel abivajadust hinnanud või

tuleb lg-t 5 ja 6 alati koos rakendada ja mõista nii, et KOV edastab (tagastab nt

teatajale) juhtumi tegelemiseks kellelegi lapsega töötavale isikule (lg 5 järgi

pädevale). Ühtlasi vajab selgitamist, kas lg 6 mõeldakse KOV-iga seotud lapsega

töötavat isikut (mõnd spetsialisti, kes eelnõu eesmärgist lähtuvalt ei pea olema

lastekaitsetöötaja) või igasuguseid lapsega töötavaid isikuid, arvestades § 28 lg 1

piiranguid. Näiteks lg 8 on sõnastusest tulenevalt pandud kehtima üksnes KOV-ile,

ehkki seletuskirja (lk 15 2. lõik) järgi on see mõeldud teiste sätete tõlgenduse kaudu

kohalduma ka teistele lastega töötavatele isikutele. Palume seletuskirja täiendada

4 (6)

osaga, mis kirjeldaks, kuidas lahendada olukord nii KOV-i jaoks kui ka lapsega

töötava isiku jaoks – kui juhtumit menetleb teine asutus ja KOV-i ei kaasata, siis

millisel õiguslikul alusel saab KOV lapsega töötavalt isikult hiljem andmeid ja infot

läbiviidud menetluse kohta. Samuti võib tekkida olukord, kus nn lapsega töötav isik

vajab lapsega töötamiseks täiendavat infot – tal puudub seaduslik alus seda teavet

saada nii teiselt lasteasutustelt või muult lapsega tegelenud asutuselt. Kogudes infot

vaid lapse ja temaga seotud isikutelt, võib abivajaduse osutamine takerduda või

liikuda vales suunas ning laps ja temaga seotud isikud võivad samuti keelduda

koostööst. Siseministeerium soovitab seletuskirjas selgitada (nt joonisega), kuidas

pärast koordineerimise mandaadi laienemist sellistel juhtudel juhtumikorraldus (sh

infovahetus asutuste ja KOV-i lastekaitsetöötajate vahel) hakkab välja nägema.

6. Seletuskirja leheküljel 7 (ja edaspidi ka mujal) on välja toodud, et eelnõu § 1

punktiga 17 nähakse ette üheaastane üleminekuaeg, et tagada kõigile LasteKS-is

sätestatud ülesandeid täitvatele SKA teenistujatele võimalus vajaduse korral

omandada nõutav haridus ja kutse. Palume selgitada, miks on ettenähtud üheaastane

üleminekuaeg, kui kehtivate kutsestandardite järgi on õppeaeg 2 aastat. Lisaks jääb

esitatud tekstist arusaamatuks, kas hariduse ja kutse nõue hakkab kehtima ka SKA

lastemajateenusega seotud inimeste puhul. Palume seda täpsustada nii lk 7 kui ka

edaspidises tekstis.

7. Eelnõu § 1 punktis 10 kirjeldatakse § 29 lg 8 lapse arvamuse väljaselgitamise ja

dokumenteerimise vajadust. Kuigi põhimõte ei muutu, palume seletuskirjas

täpsustada, kuidas peaks lastekaitsetöötaja või lastega töötav isik toimima, kui lapse

arvamuse väljaselgitamisel selgub, et laps või lapsevanem ei nõustu määratud abi

ja/või selle vajadusega.

8. Eelnõu § 1 punktis 10 kirjeldatakse § 29 lg 10 juhtumikorralduse lõpetamise

aluseid. Seletuskirjas on välja toodud, et juhtumikorraldust ei lõpetata kohe, vaid on

kuni kuus kuud aega kontrollida, kas ettenähtud meetmed on viinud soovitud

tulemuseni või on esinenud tagasilööke. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas

toimub mõju hindamine (seletuskirjas kasutatud terminit „veendumine“) ning

millised on võimalikud edasised tegevused, kui esineb tagasilööke.

9. Eelnõu § 2 punkt 1 näeb ette TMS § 27 muutmist. Eelnõu seletuskirja kohaselt on

muudatuse eesmärk kõrvaldada senise sõnastuse võimalik eksitav tõlgendus, just kui

võiks kohtutäitur ise kasutada füüsilist sundi. Siseministeeriumi hinnangul ei taga

pakutud sõnastus eesmärgi saavutamist ega paranda piisavalt õigusselgust. Pakutud

sõnastuse kohaselt võib jätkuvalt jääda ekslik mulje, et kohtutäitur on õigus kasutada

füüsilist jõudu. Siseministeeriumi hinnangul on õigusselguse huvides vajalik

loetleda politsei kaasamise eeldused täitetoimingusse. Kohtutäitur peab politsei

kaasamise vajadust põhjendama ning tuginema selgele õiguslikule alusele. Taotluse

pinnalt on Politseil- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) võimalik hinnata taotluse

õiguspärasust ja vajalikkust ning välistada olukorrad, kus PPA kaasatakse

põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada TMS § 27 lg 1

ringi järgmiselt:

„(1) Kohtutäitur võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse, kui:

1) täitmist takistatakse;

2) on alust eeldada takistamist;

3) isiku varasem käitumine annab alust arvata ohtu isiku elule, tervisele või varale

või avalikule korrale.“

Kohtutäitur saab politseiametnikku kaasata täitetoimingu juurde kahel juhul: 1)

täitetoimingu planeerimisel ja ettevalmistamisel; 2) täitetoimingu läbiviimisel.

Esimesel juhul esitab kohtutäitur eelnevalt kirjaliku põhjendatud taotluse toimingu

läbiviimiseks. Politseil on võimalik hinnata kaasumise vajadust ja planeerida

kaasumiseks vajalikku ressurssi. Teisel juhul reageeritakse konkreetse väljakutse

5 (6)

põhjal. Kaasamine on oma õiguslikult sisult sarnane halduskoostöö seadusest

tulenevalt ametiabile ja selline kaasamine peab olema põhjendatud.

10. Eelnõu § 2 punkt 1 kohaselt soovitakse sõnastada TMS § 27 lg 2 järgmiselt: „(2)

Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist

takistab.“ Sama sõnastus on kehtinud TMS-is alates seaduse vastuvõtmisest 2005.

aastal. Siseministeeriumi hinnangul tähendab „isiku eemaldamine“, et

politseiametnik kohaldab vajadusel isiku suhtes korrakaitseseaduse tähenduses

vahetut sundi. TMS vajab jõu kasutamise regulatsiooni kaasajastamist.

Korrakaitseseadus (edaspidi KorS) jõustus 2014. aastal ning selles on reguleeritud

vahetu sunni kohaldamise tingimused. KorS § 74 lg 1 kohaselt on vahetu sund

füüsilise isik, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või

lahingumoonaga. Isiku eemaldamine on käsitletav isiku füüsilise mõjutamisena,

kuivõrd selle käigus sisuliselt piiratakse inimese liikumisvabadust või kehalist

puutumatust. KorS näeb ette, et enne vahetu sunni kohaldamist on politseiametnik

kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

Hoiatamisega antakse isikule võimalus korrigeerida enda käitumist ning seeläbi

vältida vahetu sunni kohaldamist politseiametniku poolt. Seletuskirjas tuleks avada

eemaldamise sisu, sest politseile antud ülesanne peab olema arusaadav ja selge.

Eemaldamine ei peaks tähendama isiku toimetamist politseiasutuse ruumidesse, vaid

viimist sellisele kaugusele, kus tema negatiivne mõju täitetoimingule on katkestatud.

Kui isik rahuneb või kohtutäitur peab vajalikuks, lubatakse isik tagasi täitetoimingu

läbiviimise kohta. Kohtutäitur teavitab viivitamatult politseid täitetoimingu

lõpetamisest, et politsei saaks õigeaegselt lõpetada oma ülesande. Eeltoodust

tulenevalt teeme õigusselguse huvides ettepaneku sõnastada lõige 2 järgmiselt: „(2)

Politsei- ja Piirivalveamet võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada

vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu

lõpuleviimiseni või kuni vajaduse äralangemiseni.“

11. Eelnõu § 2 kohaselt soovitakse § 27 lg 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Kui

täitedokument näeb ette jõu kasutamise, teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel.“

Siseministeerium teeb ettepaneku nimetatud lõik välja jätta, sest antud lõike

kehtestamise mõte on ebaselge ja on tegelikult lahti kirjutatud esimeses ja teises

lõikes. Kui siiski otsustatakse lõik alles jätta, siis teeme ettepaneku sõnastada see

järgmiselt: „(3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, kaasab kohtutäitur

politsei, kes vajaduse korral rakendab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras.“ Siseministeeriumi hinnangul on õigusselguse huvides vajalik

kasutada ühtset terminoloogiat ning siduda „jõu kasutamine“ vahetu sunni

regulatsiooniga. Jõu kasutamine politsei poolt tähendab vahetu sunni kasutamist

KorS-i tähenduses. Läbivalt sama termini kasutamine on põhjendatud ning tagab

normi ühtse ja selgema tõlgendamise. Ühtlasi soovime rõhutada, et vahetut sundi

kohaldab politsei üksnes vajaduse korral. Asjaolu, et kohus näeb täitedokumendis

ette jõu kasutamist, ei tähenda, et seda ilmtingimata tuleb kasutada, vaid vahetu sunni

rakendamine peab vastama KorS-is sätestatud eeldustele ja põhimõtetele.

12. Eelnõu § 2 kohaselt soovitakse sõnastada § 179 lõike 1 punkt 4 järgmiselt: „4)

kaasab politseiametniku täitetoimingusse, kui täitmist takistatakse või kui selle

takistamist on alust eeldada.“ Arvestades eelnõu § 2 punktis 1 tehtud

muudatusettepanekuid TMS § 27 osas, leiame, et õigusselguse ja normide süsteemse

kooskõla huvides peavad politsei kaasamise alused olema samad. Seletuskirjast ei

selgu, kes on see adressaat, kelle suhtes tuleb sundi rakendada. Nii võib sätet

tõlgendada erinevalt. Nendeks võivad olla kolmandad isikud või menetlusosalised

või see on mõeldud olukordadele, kus kohus ei ole ette näinud jõu kasutamist

menetlusosaliste suhtes. Seletuskirjas tuleb selgitada sekkumise eesmärke: kas

kaasamise eesmärgiks on kohtutäituri abistamine täitetoimingu läbiviimisel või

6 (6)

täitetoimingu läbi viimist vahetu sunni kasutamise abil. Toetame põhimõtet, et

politsei saab kaasumisel osutada abi üksnes täitetoimingu takistamisel. Eeltoodust

tulenevalt teeme ettepaneku muuta TMS § 179 lõike 1 punkti 4 sõnastust järgmiselt:

„4) kaasab politseiametniku täitetoimingusse, kui esineb käesoleva seaduse § 27

lõikes 1 nimetatud alus.“

13. Eelnõu § 2 kohaselt soovitakse muuta TMS § 179 lõike 3 punkt 2 järgmiselt: „2)

kasutab kohtulahendiga lubatud juhtudel jõudu kohtutäituri taotlusel.“

Siseministeeriumi hinnangul ei ole pakutud sõnastus piisavalt õigusselge ning võib

jätta eksliku mulje, et juhul, kui kohtulahendiga on lubatud jõu kasutamine, on PPA

kohustatud kohtutäituri taotlusel jõudu kasutama täitedokumendi täitmiseks. Vahetu

sunni kohaldamise õigus ja vastutus on PPA-l. Vahetu sunni kasutamise vajadust,

vältimatust ja proportsionaalsust peab politsei igas konkreetses olukorras iseseisvalt

hindama korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Kohtulahendiga antud luba

ei tähenda kohustust jõudu kasutada, vaid loob üksnes võimaluse selle

rakendamiseks, kui seadusest tulenevad eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt

teeme ettepaneku sõnastada TMS § 179 lõige 3 punkt 2 järgmiselt: „2) kasutab

kohtulahendiga lubatud juhtudel vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel

ja korras.“

Siseministeerium tänab võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister