| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 1.1-2/513-1 |
| Registreeritud | 21.01.2026 |
| Sünkroonitud | 22.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, planeerimine ja aruandlus |
| Sari | 1.1-2 Ministri ja kantsleri käskkirjad |
| Toimik | 1.1-2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Margo Klaos (Päästeamet) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026– 2029“
Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“
2
SISUKORD
PROGRAMMI ÜLDINFO 3
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4
2. OLUKORRA ANALÜÜS 6
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED NING ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 9
4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11
PROGRAMMI TEGEVUS 1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA
VARAKAHJUDE ENNETAMINE 12
Eesmärk 12
Mõõdikud 12
Teenused 13
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 15
PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISETURVALISUSE
VABATAHTLIKE KAASAMINE 17
Eesmärk 17
Mõõdikud 17
Teenused 18
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 19
PROGRAMMI TEGEVUS 3. TURVALISE KESKKONNA
KUJUNDAMINE 20
Eesmärk 20
Mõõdikud 20
Teenused 21
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 22
5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 23
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja
aruandluse korraldusest 23
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse
kaasatud 23
Ülevaade programmi seostest teiste
arengudokumentidega 24
LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 25
3
Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi nimi Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine
Programmi eesmärk
Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.
Programmi periood 2026–2029
Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis
Häirekeskus (HÄK), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PÄA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Kaasvastutajad ja partnerid, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Kaitseministeerium (KAM), Sotsiaalministeerium (SOM), Välisministeerium (VÄM), Kultuuriministeerium (KUM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Maksu- ja Tolliamet (MTA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Keskkonnaamet (KKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Terviseamet, Transpordiamet (TA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Eesti Pank (EP), kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Tervisekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted
Seos strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtidega
Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
PROGRAMMI ÜLDINFO
Foto: Siseministeerium
4
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA
Eesmärk
Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.
Mõõdikud Programmi eesmärgi
mõõdikud Suund
Tegelik Sihttase Allikas
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal
Suurem parem
92 % - 91 % 96 % 96 % 96 % 96 % 96 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks
Suurem parem
53 % - 58 % 66 % 66 % 66 % 66 % 66 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud päästjad1
Suurem parem
2426 in. 2628 in. 2872 in. 3100 in. 3100 in. 3200 in. 3300 in. 3400 in. Päästeamet
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud merepäästjad
Suurem parem
645 in. 693 in. 752 in. 750 in. 750 in. 750 in. 800 in. 800 in. Politsei- ja Piirivalveamet
1 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga.
5
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abipolitseinikud2
Suurem parem
1109 in. 1184 in. 1235 in. 1800 in. 1350 in. 1400 in. 1450 in. 1500 in. Politsei- ja Piirivalveamet
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Häirekeskuse vabatahtlikud3
Suurem parem
247 in. 252 in. 156 in. 230 in. 180 in. 220 in. 250 in. 270 in. Häirekeskus
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abidemineerijad4
Suurem parem
- 55 in. 80 in. 100 in. 120 in. 140 in. 160 in. 180 in. Päästeamet
2 Mõõdiku 2026-2029 sihid on viidud kooskõlla Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike kaasamise kontseptsiooni põhimõtetega. Optimaalne abipolitseinike arv on 30% rakendusüksuste isikkoosseisust ja maksimaalselt mitte suurem kui 40% Politsei- ja Piirivalveameti rakendusüksuste isikkoosseisust, sest vabatahtlik tegevus eeldab ülesande andjat ning ei saa asendada palgatööd. Ka ameti strateegiline eesmärk peab vabatahtlike kaasamise puhul oluliseks kulutõhusust. 3 2024. aastal korrastas Häirekeskus vabatahtlike nimekirja ja eemaldas passiivsed vabatahtlikud, mistõttu vähenes numbriliselt vabatahtlike arv. Olemasolev vabatahtlike ressurss katab ära asutuse praeguse vajaduse, järgnevatel aastatel on eesmärk arvu suurendada, et kaasata vabatahtlikke tulevikus kahele põhiteenusele (112 ja 1247). 4 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga.
6
Rahastamiskava
Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
8 490 357 8 545 033 8 453 446 7 817 599 6 152 094
Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
8 345 283 8 187 429 8 230 503 7 146 798 2 955 574
Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna kujundamine
22 315 597 21 907 130 21 795 401 21 581 691 21 520 530
KOKKU 39 151 237 38 639 592 38 479 350 36 546 088 30 628 198
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.
Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Euroopa Sotsiaalfond 707 718 891 217 767 391 176 642 133 113
MUUD TOETUSED 148 989 116 707 103 715 275 70
KOKKU 856 707 1 007 924 871 106 176 917 133 183
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
2. OLUKORRA ANALÜÜS Turvaline elukeskkond on ühiskonna tasakaaluka toimimise nurgakivi. See tähendab mitte ainult kiiret ja efektiivset reageerimist ohtudele, vaid ka ennetustööd, mis aitab ära hoida õnnetusi ja süütegusid. Selleks tuleb suurendada elanike teadlikkust turvalisusest, motiveerida kogukondi ennetustöös osalema ning tugevdada siseturvalisuse vabatahtlike kaasamist ohutu avaliku ruumi kujundamisele.
Ennetustegevuste tõhusus ja kogukondade valmisolek
Viimased uuringud näitavad, et inimesed peavad turvalisuse tagamist oluliseks, kuid nende valmisolek ise aktiivselt turvalisust edendada on vähenenud. Kui varasemalt leidis 90% küsitletuist, et nad peaksid ise panustama oma kodukoha turvalisusesse, siis 2024. aastaks langes see näitaja 79%-ni. See tendents viitab vajadusele leida uusi viise inimeste kaasamiseks ja ennetustegevuste mõjususe suurendamiseks.
Muret valmistab ka õnnetuste arv. 2024. aastal hukkus tulekahjudes 34 inimest, kellest enamik olid joobeseisundis. Suitsuandur puudus 81% hukkunute eluruumides, mis viitab, et hoolimata laialdastest teavituskampaaniatest ei ole teadlikkus tuleohutusest piisav. Samuti registreeriti 2024. aastal 42 uppunut, kellest pooled olid kas alkoholi või narkootikumide mõju all. Need numbrid kinnitavad, et ennetus peab olema suunatud mitte ainult teadlikkuse tõstmisele, vaid ka käitumise muutmisele, sest pelgalt teadmisest sageli ei piisa.
Samas on positiivne, et vähemalt 91% elanikest hindas 2024. aastal oma elukoha turvaliseks, mis tähendab, et enamik inimesi tunneb ennast oma ümbruskonnas kindlalt. Kuid turvalise elukeskkonna loomine ei tähenda vaid subjektiivset turvatunnet – olulised on ka reaalsed meetmed, mis aitavad vähendada riske ja ennetada õnnetusi.
Vabatahtlike kaasamine siseturvalisusesse
Vabatahtlikud on üks võtmetegureid turvalise ühiskonna kujundamisel. 2024. aastal suurenes vabatahtlike päästjate arv 2872-ni, mis tähendab suurenemist 9% võrreldes 2023. aastaga. Ka merepääste on saanud rohkem toetust: vabatahtlike merepäästjate arv kasvas möödunud aastal 11%, ulatudes nüüd 752 inimeseni.
7
See on oluline progress, arvestades, kuidas vabatahtlikud merepäästjad suudavad katta alasid, kus riiklik reageerimisvõimekus on väiksem.
Häirekeskuse vabatahtlike arv langes 2024. aastal 252-lt 156-le, kuna asutus uuendas vabatahtlike andmebaasi ning säilitas vaid aktiivsete vabatahtlike andmed. Vabatahtlike arvu langust põhjustab ka asjaolu, et viimastel aastatel ei ole olnud akuutseid laiaulatuslikke kriise, mis eeldavad suures mahus vabatahtlike kaasumist Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenuse töösse.
Positiivne areng on olnud abipolitseinike vaates, kelle arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 4%. Abipolitseiniku kohalt lahkujate arv on vähenenud ning neljandik vabastatud abipolitseinikest (24%) lahkub politseiametnikuks saamise eesmärgil ehk need lahkumised ei toimu süsteemist välja. Veelgi olulisem on see, et nende kaasatus suurenes – kui 2023. aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses keskmiselt 103 tundi inimese kohta, siis 2024. aastal tõusis see 135 tunnini. See viitab, et kes jäävad vabatahtlikuks, panustavad enam, kuid pidev järelkasv on jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalik.
Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid, mitmekesisemaid ja paindlikke osalusvõimalusi. Näiteks vabatahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga võimalik on vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke kaasata ennetustegevustesse ning samuti tagada nende kaasabil parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Suurendada on vaja vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks.
Turvalise keskkonna kujundamine ja avalik ruum
Avaliku ruumi turvalisuse tagamine on oluline mitte ainult kuritegevuse ennetamise, vaid ka üldise elukvaliteedi seisukohalt. 2024. aastal pidas öösel oma kodukohas liikumist turvaliseks 83% inimestest, mis on isegi veidi rohkem kui seatud sihttase (82%). Samas suurenes inimeste arv, kes peab oma kodukohas avalikus ruumis alkoholi ja narkootikumide tarbimist probleemiks – kui varasemalt oli see 7%, siis möödunud aastal 10%.
Üks konkreetne samm turvalisuse parandamisel oli turvategevuse seaduse jõustumine 2024. aasta suvel, mis seab selgemad standardid turvateenuse pakkujatele ning on osa laiemast turvalise keskkonna loomisest.
Tegevus- ja relvalubade järelevalve tugevdamine
Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamine vähenes märgatavalt – kui 2023. aastal oli see 45 juhtumit, siis 2024. aastal vaid 13. Samuti on kehtetuks tunnistatud relvaload inimestelt, kelle tegevus ohustas Eesti julgeolekut – neid juhtumeid oli 2024. aastal 21, varasema 70 asemel.
Sellised muutused võivad osutada mitmele asjaolule. Ühelt poolt võib see näidata paremat taustakontrolli relvalubade väljastamisel, kuna vähem inimesi kaotab hiljem õiguse relva omada. Teiselt poolt viitab see ka sellele, et olemasolevad relvaomanikud on üha teadlikumad ja vastutustundlikumad.
Relvalubade ja nende omanike järelevalve paranemist toetab ka uus digitaalne relvade järelevalvesüsteem, mis loodi 2024. aastal. Selle kaudu toimub andmevahetus autonoomselt, ilma et ametnikud peaksid käsitsi tegema andmepäringuid eri süsteemidest, mis omakorda efektiivistab protsessi ja vähendab võimalikke vigu.
Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks
Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks ka õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vabatahtlike piisav suutlikkus, teadlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata.
Tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse juurutamise ja tugevdamisega. Omavalitsused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ebaühtlane.
8
Turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks läbimõeldud noorsootöö ja noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine aitavad vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Laste ja noorte käitumisprobleemide ennetamist toetavad ohutuse, heaolu ja tervise teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes ning haridusasutuste spetsialistide kompetentside täiendamine. Samas mõjutavad kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu rahvastikutrendid, linnastumine ning ka elanikkonna mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esile tõus. Jättes loetletud suundumused arvestamata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket.
9
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED NING
ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID5
Prioriteetne väljakutse Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks
Miks oluline, milles seisneb väljakutse? Elu-, tervise- ja varakahjud pole viimastel aastatel soovitud mahus vähenenud.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
aastatel 2026–2029
1. Luuakse tingimused tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks.
2. Tõhustatakse ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevusi ning rakendatakse valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu.
3. Jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning tulemuslikke ennetustegevusi võetakse laialdasemalt kasutusele, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Kaasatakse laialdasemalt erasektorit, et inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning vastutustunnet suurendada ja ohutussõnumite levikut laiendada. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks.
4. Päästeseaduse muudatuste eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele, et viia ellu pikaajalised strateegilised eesmärgid, tagamaks selged rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmise alused ning riigisisese hädaabi osutamise toimepidevuse korraldus. Nende sammude kaudu kindlustatakse Eesti elanikele veelgi turvalisem ja paremini kaitstud elukeskkond.
Prioriteetne väljakutse
Vägivalla all kannatanute parem kaitse
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Perevägivallast mõjutatud inimesi tuleb aidata süsteemselt ja vajaduspõhiselt ning selleks on vaja edasi arendada ja täiendada õigusloomet ning muid vajalikke teenuseid.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
aastatel 2026–2029
1. Korrakaitseseadust muudetakse viibimiskeelu rakendamise ja pikendamise jõustamiseks.
2. Jätkatakse lähisuhtevägivalla (LSV) tegevuskava täitmisega ning alustatakse uue tegevuskava ettevalmistamisega.
3. Otsitakse lahendusi vaikse hädaabiteate tegemiseks, et tagada vägivalla ohvrile ohutu abi saamine.
Prioriteetne väljakutse Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult. Ennetuse, reageerimise ja kriisidega toimetulemise valmisoleku tagamise ootused on aasta-aastalt suurenenud ning neid ei ole võimalik saavutada ilma vabatahtlike abita.
5 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused.
10
Arendus- ja tegevuseesmärgid
aastatel 2026–2029
1. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse senisest enam vabatahtlikele (sh kriisirolliga) sobivate osalusvõimaluste pakkumise ja nende hoidmisega, suurendatakse nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel ning kriiside lahendamisel.
2. Suurendatakse vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks. Pakutakse toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt.
3. Loomaks rohkem uusi ja paindlikumaid võimalusi abipolitseinikele politsei abistamiseks võetakse vastu uus abipolitseinike seadus.
Prioriteetne väljakutse
Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Omavalitsused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
aastatel 2026–2029
1. Toetatakse ja suunatakse turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad 2027. aastani.
2. Järgmised kaheksa kohalikku omavalitsust (KOV-i) rakendavad aastatel 2026-2027 turvalisuse tegevusmudelit. Arenguprogrammi läbiviimisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused: 2.1. KOV-is on turvalisuse valdkond süsteemselt planeeritud ja toimub tegevuste
seire; 2.2. turvalisuse valdkonnas, sh ennetuses, on kasutusele võetud tulemuslikud
sekkumised; 2.3. KOV ametnike arusaam turvalisuse valdkonnast on paranenud ning osatakse
luua seoseid teiste valdkondadega. 3. Maakondade turvalisuse võrgustikud on elujõulised ning 2026. aasta maakonna
turvalisuse nõukogu tegevuse eesmärgid, sihid ja tulemused on kokku lepitud. 4. Toetatakse maakonna ja üleriigilise tasandi turvalisuse võrgustikke, läbi mille
tõstetakse võrgustikuliikmete teadlikkust ja suurendatakse koostöövalmidust. 5. Toetatakse KOV-e, et nad suudaksid iseseisvalt eramute, suvilate, aiamajade ja nende
juurde kuuluvate abihoonete ehituslike tuleohutusnõuete tõendamise andmete tegelikkusele vastavust kontrollida.
Prioriteetne väljakutse
Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige
sobivam lahendus ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse
asutused
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Jätkuvalt on palju olukordi, kus siseturvalisuse asutuste esmareageerijad abistavad, kuid sobivam olukorra lahendaja peaks olema keegi teine. See aga hõivab esmareageerijate niigi piiratud ressurssi vähem ajakriitiliste sündmustega.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
aastatel 2026–2029
1. Riigiinfo teenuse arendamise eesmärk on koondada erinevate riigisektori teenuste info vahendamine ühte 1247 teenusesse.
2. Vähendatakse päästevõrgustikku koormavaid automaatsete tulekahju- signalisatsioonisüsteemide valeväljakutseid. ■
11
4. PROGRAMMI TEGEVUSED
Programmi tegevused on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses6, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.7
6 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. Uus programm aastateks 2026-2035 on koostamisel. 7 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“.
PROGRAMMI
TEGEVUSED
Programmi tegevus 1.
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
Programmi tegevus 2.
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
Programmi tegevus 3.
Turvalise keskkonna kujundamine
12
Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
Eesmärk
Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori teaduspõhises koostöös on loodud turvaline elukeskkond ning mõjusa ennetustöö abil on vähenenud riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud, inimesed on teadlikumad ning oskavad ohte ennetada ja neile reageerida.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Naabrivalvega liitunud piirkondade arv Suurem parem
580 tk. 580 tk. 576 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk MTÜ Eesti Naabrivalve
Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel
Suurem parem
90 % - 79 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest
Suurem parem
78 % - 76 % 75 % 75 % 75 % 75 % 75 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle arengukavas on turvalisus eesmärgistatud
Suurem parem
58 % 67 % -8 76 % 82 % 89 % 90 % 95% Siseministeerium, Rahandusministeerium, https://minuomavalitsus.ee/
Eesti päästepiirkonnas registreeritud ohuolukordade arv
Väiksem parem
191 tk. 194 tk. 222 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. Politsei- ja Piirivalveamet
Tuleohutusalase teadlikkuse indeks Suurem parem
60 - - 71 - 71 - 71 Päästeamet, https://www.rescue.ee/et/u uringud
8 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta jooksul.
13
Veeohutuse alase teadlikkuse indeks Suurem parem
- - 57,6 80 - 80 - 80 Päästeamet, https://www.rescue.ee/et/u uringud
Tules hukkunute arv9 Väiksem parem
48 in. 35 in. 34 in. 12 in. 33 in. 31 in. 30 in. 28 in. Päästeamet
Veeõnnetustes hukkunute arv10 Väiksem parem
30 in. 38 in. 42 in. 20 in. 33 in. 31 in. 30 in. 28 in. Päästeamet
Korduvalt toimepanijate osakaal kõigist registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumitest11
Väiksem parem
22 % 22 % 21 % 21 % Politsei- ja Piirivalveamet
Elanike osakaal, kes on valmis lähisuhtevägivalla juhtumist politseid teavitama12
Suurem parem
37 % 37 % 38 % 38 % Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti elanikkonna turvalisuse uuring
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Vägivalla vähendamise poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Süüteomenetluspoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine
Süüteoennetuspoliitika on teadus- ja tõenduspõhine tegevuste kogum eesmärgiga vähendada süütegude põhjuseid ja tegureid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada süütegude toimepanemist. Süüteoennetuspoliitikat kujundatakse koostöös teiste asjaomaste ministeeriumite, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega ja koostööpartneritega. Ennetustegevus on eelkõige suunatud meetmetele, mis vähendavad kuritegevust soodustavaid tingimusi ja aitavad ära hoida riskikäitumist. Ennetuse eesmärk on säästa elusid, vähendada raskeid tervisekahjustusi. Ohtude ja süütegude võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel.
9 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 10 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 11 Uus programmi tegevuse mõõdik alates perioodist 2026-2029. 12 Uus programmi tegevuse mõõdik alates perioodist 2026-2029.
14
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Ennetuspoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Ennetus- ja ohutuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste ohutus ja ennetusvaldkonna tegevuse koordineerimine
Ohutus ja ennetuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste ohutus ja ennetusvaldkonna tegevuse koordineerimine. Teenus on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd.
Õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida.
Päästealase ohutus- ja ennetuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste päästealase ohutus- ja ennetusvaldkonna tegevuste koordineerimine, sh tuleohutus, veeohutus, kemikaaliohutus.
Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus (vastutaja Päästeamet)
Inimesed on teadlikud veekogudest tulenevatest ohtudest, oskavad ohte ennetada ja nendeks valmis olla ning ohu korral käituda.
Teenuse raames tegeletakse elanikkonna veeohutuse teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.
Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus (vastutaja Päästeamet)
Inimesed ennetavad tuleohte, on nendeks valmis ning käituvad ohu korral õigesti.
Teenuse raames tegeletakse elanikkonna tuleohutusteadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.
Elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus (vastutaja Päästeamet)
Inimesed on teadlikud, kuidas käituda plahvatusohtliku esemega, oskavad ohte ennetada ja nendeks valmis olla.
Teenuse raames tegeletakse elanikkonna plahvatusohu teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.
Tuleohutuse kontrolli teenus (vastutaja Päästeamet)
Ehitistes on tuleohutusnõuded täidetud. Tuleohutuse kontrolli teenus on ehitiste, nendes toimuva tegevuse ja avaliku ürituse tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kontrollitud objektid vastavad kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kontrolli teostatakse riskipõhiselt ohuprognoosi alusel ning taotluste alusel. Tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks kasutatakse haldus- ja väärteomenetlust ning rakendatakse riiklikku sundi.
Ekspositsioonide teenus (vastutaja Päästeamet)
Läbi huvitavate ja kaasavate Tuletõrjemuuseumi ekspositsioonide on kasvanud külastajate arv ja teadlikkus Eesti päästevaldkonna ajaloost ja tuleohutusest.
Eesti päästevaldkonna ajaloo tutvustamine läbi muuseumi püsiekspositsiooni, hooajaliste näituste ja väljapanekute erinevatel üritustel. Teenuse raames luuakse interaktiivseid lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani.
Tulekahjude menetlemise teenus (vastutaja: Päästeamet)
Hoonetulekahjude tekkepõhjused on kindlaks tehtud ning tulekahjude andmestik vastab sihtrühma vajadustele.
Teenuse raames selgitatakse välja ehitistes toimunud tulekahju tekkekoht, tekkepõhjus, põhjustaja ning muud olulised andmed. Teostatakse järelevalve- ja süüteomenetlust, väljastatakse tulekahjusündmusega seotud teavet ja osaletakse ametkondade vahelises koostöös asjatundjana. Kogutud andmete alusel teostatakse riskipõhist tuleohutusjärelevalvet
15
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
ning ennetustööd, mille eesmärk on inimeste tuleohtudest teadlikkuse taseme tõstmine, tulekahjudest põhjustatud õnnetusjuhtumite ning tulekahjude arvu vähendamine.
Ennetuse teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu.
Teenusega tagatakse süütegude ja ohtu sattumise riski ennetamiseks projektide, kampaaniate, avalike esinemiste ja ürituste läbiviimine koostöös partneritega avalikust-, era- ja mittetulundussektorist.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Ennetuspoliitika tõhustamine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.1. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtted13 on ellu viidud vastavalt valdkonnaülesele ennetuse tegevuskavale, sh välja on töötatud:
1.1.1. ennetustegevuste kohandamise, arendamise, rakendamise ja mõjude hindamise rahastamise põhimõtted,
1.1.2. veebilahendus praktikutele sobiva ennetustegevuse leidmiseks, 1.1.3. indikaatorid, millega mõõdetakse ennetuse olukorda ja vajadusi, 1.1.4. ja asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine
ning regulaarselt pakutakse EUPC14 täiendkoolitusi.
JUM, TAI15 SOM, SIM, HTM, JUM, RAM, PPA, PÄA, SOM
SKA, HARNO 2026-2029
1.2. Rakendatud on ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning perekonna tasandil, eelistatakse toimivaid ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju hindamisse. Paranenud on otsusetegijate ja poliitikakujundajate teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel.
JUM, TAI16 SOM, SIM, HTM, JUM, RAM, PPA, PÄA, SOM
SKA, HARNO 2026-2029
1.3. Siseturvalisuse valdkonna ennetustegevusi on teaduspõhistatud ning nende tulemuslikkust hinnatakse süsteemselt.
PPA, PÄA SIM 2024–2029
13 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108, millega lepiti kokku valdkondade ülese ennetuse põhimõtted ning koostati tegevuskava aastateks 2023–2026. 14 Euroopa ennetusõppekava: https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkootikumid/uimastitarvitamise-ennetamine/ennetuse-oppekava 15 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 16 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja).
16
Kohalike omavalitsuste turvalisuse võimekuse tõstmine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.4. Kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil on tõstetud turvalisuse kavandamise võimekust. Kohalik omavalitsus on võtnud teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana, turvalisuse valdkonna tegevused on süsteemselt kavandatud ja ellu viidud. Kohaliku omavalitsuse võimekust turvalisuse suurendamisel on toetatud.
SIM
KOV, PPA, PÄA, TAI, SOM, JUM, REM,
MARO-d, ELVL, SOM SKA
2023-2029
Ohtude ja varakahju ennetamine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.5. Elanike ohutusalast teadlikkust on suurendatud mäluasutuste võimekuse ja võrgustiku kaudu. PÄA 2026-2029
1.6. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud.
PPA, PÄA, KOV 2026-2029
1.7. Tõhustatud on erinevate asutuste vahelist info liigutamist, et tuvastada võimalikke riske ja neile õigeaegselt reageerida
PÄA, TTJA SIM, SOM, KLIM,
MKM 2026-2029
Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse Vastutaja Seotud pool Aasta
1.8. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.
PPA, SIM 2026-2029
1.9. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal.
PPA, SIM
Tele- kommunikatsiooni
ettevõtted, Prokuratuur
2024–2027
1.10. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, eelnõu raames on ette valmistatud määruse rakendumisel puutumuses olevate infoühiskonna teenuste osutajate ja riigiasutuste ning loodava EL keskuse vahelist koostööd puudutav raamistik.
SIM, PPA PPA, JUM, SOM,
Prokuratuur, Eesti Kohtud, MKM, TTJA
2026
1.11. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda.
PPA, SIM 2026-2029
1.12. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus.
PPA, SIM 2026-2029
17
Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
Eesmärk
Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on suurenenud ning pädevad ja motiveeritud vabatahtlikud on tõhusalt kogukonna turvalisuse tagamisele kaasatud.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud päästjad17
Suurem parem 2426 in. 2628 in. 2872 in. 3100 in. 3100 in. 3200 in. 3300 in. 3400 in. Päästeamet
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud merepäästjad
Suurem parem 645 in. 693 in. 752 in. 750 in. 750 in. 750 in. 800 in. 800 in. Politsei- ja Piirivalveamet
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abipolitseinikud18 Suurem parem 1109 in. 1184 in. 1235 in. 1800 in. 1350 in. 1400 in. 1450 in. 1500 in. Politsei- ja Piirivalveamet
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Häirekeskuse vabatahtlikud19
Suurem parem 247 in. 252 in. 156 in. 230 in. 180 in. 220 in. 250 in. 270 in. Häirekeskus
Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abidemineerijad20 Suurem parem - 55 in. 80 in. 100 in. 120 in. 140 in. 160 in. 180 in. Päästeamet
Aktiivsete abipolitseinike osakaal Suurem parem 45 % 43 % 56 % 45 % 65 % 65 % 70 % 75 % Politsei- ja Piirivalveamet
Aktiivsete Häirekeskuse vabatahtlike osakaal Suurem parem 36 % 42 % 66 % 46 % 48 % 48 % 48 % 48% Häirekeskus
Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - naabrivalve
Suurem parem 74 % - 72 % 78 % 78 % 79 % 79 % 80% Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
17 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 18 Mõõdiku 2026-2029 sihid on viidud kooskõlla Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike kaasamise kontseptsiooni põhimõtetega. Optimaalne abipolitseinike arv on 30% rakendusüksuste isikkoosseisust ja maksimaalselt mitte suurem kui 40% Politsei- ja Piirivalveameti rakendusüksuste isikkoosseisust, sest vabatahtlik tegevus eeldab ülesande andjat ning ei saa asendada palgatööd. Ka ameti strateegiline eesmärk peab vabatahtlike kaasamise puhul oluliseks kulutõhusust. 19 2024. aastal korrastas Häirekeskus vabatahtlike nimekirja ja eemaldas passiivsed vabatahtlikud, mistõttu vähenes numbriliselt vabatahtlike arv. Olemasolev vabatahtlike ressurss katab ära asutuse praeguse vajaduse, järgnevatel aastatel on eesmärk arvu suurendada, et kaasata vabatahtlikke tulevikus kahele põhiteenusele (112 ja 1247). 20 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga.
18
Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - abipolitsei
Suurem parem 73 % - 77 % 80 % 80 % 81 % 81 % 82 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - vabatahtlik pääste21
Suurem parem 83 % - 86 % 90 % 87 % 87 % 87 % 87 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Siseministeeriumi teenuste kaudu:
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Siseturvalisuse vabatahtlikel on oluline roll kogukonna turvalisuse tagamisel. Vabatahtlikud on hästi ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda siseturvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine on professionaalne ja toetatud infosüsteemidega.
Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste vabatahtlike kaasamise ja selleks vajaliku partnerluse ning kogukondliku algatuse edendamise koordineerimine.
Vabatahtlike kaasamise teenus (vastutaja Päästeamet)
Vabatahtlikud on kaasatud päästeala tegevustesse ja eesmärkide saavutamisse.
Elanike vabatahtlikuks päästjaks kaasalöömise tahte suurendamiseks tõstetakse vabatahtliku päästjaks olemise teadlikkust läbi PR tegevuste. Koostööpartnerid on ennetustegevuste osas informeeritud ning kaasatud läbi erinevate teenuste (teavitus, koolitus, nõustamine).
Vabatahtlike kaasamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Vabatahtlikud on aktiivselt kaasatud turvalisuse tagamisse
Teenusega tagatakse abipolitseinike politsei tegevusse kaasamine avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks.
21 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga.
19
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.1 Suurendatud on vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike
tegevuse toetamiseks. SIM PÄA, PPA,
SMIT, HÄK 2026-2027
2.2 Suurendatud on vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumist ja nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel, kriiside lahendamisel ja elanikkonnakaitses.
SIM, PPA, PÄA, HÄK 2026
2.3 Asutused on panustanud vabatahtlike väärtustatamisse, et vabatahtlikud tunneksid end hoituna, motiveerituna ja tunnustatuna.
SIM, PPA, PÄA, HÄK 2026-2029
2.4 Panustatud on vabatahtlike tööandjate vabatahtlikku tegevust soodustavate hoiakute kujundamisse. SIM PPA, HÄK, PÄA 2026–2027
20
Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine
Eesmärk
Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline, milles rakendatud meetmed ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Registreeritud varguste arv Väiksem parem
8027 tk. 9699 tk. 10049 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. Justiits- ja Digiministeerium, kuritegevuse aastaraamat
Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 Suurem parem
- - 51 % 50 % 53 % 56 % 59 % 62% Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel osalemist
Suurem parem
83 % - 85 % 90 % 90 % 90 % 90 % 90 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist
Suurem parem
82 % - 83 % 82 % 82 % 82 % 82 % 82 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse22 pakkujaga
Suurem parem
- - 94 % - 90 % 90 % 90 % 90 % Päästeamet
Inimeste usaldus turvateenuste vastu Suurem parem
73 % - 71 % - 79 % 79 % 79 % 79 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Süüteo sooritanud relvaloa omanike osakaal kõigist süüteo sooritanud tuvastatud õigusrikkujatest
Väiksem parem
- 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% Politsei- ja Piirivalveamet
22 2024. aastal alustati ohutusteenuste rahulolu hindamist korstnapühkimisteenuse kohta.
21
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Häirekeskuse teenuste kaudu:
Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Ehituskontrolli teenus (vastutaja Päästeamet)
Valminud ehitised vastavad ehituslikele tuleohutusnõuetele.
Haldusmenetluse raames hinnatakse planeeringute, ehitusprojektide ning ehitiste ja toodete nõuetele vastavust ning vastavust kooskõlastatud projektile ja kehtivatele tuleohutusnõuetele. Teostatakse riikliku sundi tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Projekteerimise, ehitamise jms aluseks olevate kehtivate õigusaktide, normide ja standardite täiendamine.
Kemikaaliohutuse kontrolli teenus (vastutaja Päästeamet)
Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted täidavad kemikaali ja tuleohutusnõudeid.
Tagatakse kemikaaliseaduse kohane järelevalve suurõnnetuse ohuga ja ohtlikus ettevõttes suurõnnetuse ärahoidmise, tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Tagatakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetes dokumentide vastavusse viimine kemikaaliseaduse kohaste nõuetega ning kooskõlastamine. Tagatakse rahvusvahelises kemikaaliohutuse alases koostöös osalemine ning piiride ülese kemikaaliohutuse teabe vahendamine teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Tuleohutusteenuste kontrolli teenus (vastutaja Päästeamet)
Tagada tuleohutusteenuste ja tuleohutuse tagamiseks kasutatavate toodete tuleohutusnõuetele vastavus.
Toodete tõendamise alal tagatakse proportsionaalsete tuleohutusnõuete ja tuleohutusalaste tehniliste normide olemasolu ja nendest kinnipidamine. Korraldatakse aktiivne koostöö erinevate asutustega (TTJA, Turvaettevõtete Liit, Eesti Korstnapühkijate Koda, jne) mittekvaliteetsete tuleohutusalaste paigaldiste ja toodete väljaselgitamiseks. Tuleohutustoodete kontrolli teenuse alal tagatakse järelevalve turul pakutavate tuleohutusalaste teenuste üle ning läbi tuleohutusjärelevalve teostamise suurendatakse pakutavate teenuste kvaliteeti (kvaliteetne toimimine vastavalt kehtivale seadusandlusele (AKS, turvavalgustus, voolikusüsteemid, suitsuärastus, piksekaitse, tuletõkketööd jne). Pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi suurenedes, muutuvad tuleohutuspaigaldised efektiivsemaks, vähendades seeläbi ATS süsteemide valeväljakutsete arvu, suurendades seeläbi turvalisust ning suurendades operatiivset valmisolekut. Samuti teostatakse pidevat järelevalvet küttekollete- ja pottsepa teenuste kvaliteedi tõstmiseks
Piirkondliku politseitöö teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu.
Teenusega tagatakse kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud politsei tegevus konkreetses piirkonnas.
Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu.
Ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks viiakse läbi relva- ja tegevuslubadega seotud menetlusi ning teostatakse riikliku järelevalvet. Korraldatakse loata või leitud relvade hoiule võtmist, tsiviilrelvade ja laskemoona riiki sisse- ja väljaveo lubade väljastamist ning tsiviilrelvade ja laskemoona sundvõõrandamist.
22
Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus (vastutaja Häirekeskus)
Asutuste abi- ja infotelefonid on koondunud ühe riigiinfo telefoni 1247 alla.
Riigiinfo telefonile 1247 saabunud lepinguliste koostööpartnerite abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja koostööpartnerite haldusalasse jääva info jagamine ning edastamine.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist ning viibimist soodustavaks Vastutaja Seotud pool Aasta 3.1 . Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike
omavalitsuste planeerimistegevuses SIM, KLIM,
REM PPA KOV, PÄA, EKSL23 2026-2029
3.2 Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega.
PPA SIM, KOV, PÄA, HÄK,
PPA 2030
3.3 Loodud on süsteem, mis võimaldab välja selgitada vara valve, kaitse ja ohutusega seotud teenuste kvaliteedi puudujääke ning rakendada nende parendamise meetmed.
PPA SIM, ETEL, SKA 2026-2029
3.4 Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on muutunud tõhusamaks. KOV JUM, PPA, SIM, TTJA,
PÄA, 2026-2029
Riigiinfo telefoni teenuse osutamine Vastutaja Seotud pool Aasta
3.5 Riigiinfo telefon 1247 jätkab teenuse arendamist, et lisada juurde riigisektori asutusi, mille teabevahendus liitub riigiinfo telefoni teenusega.
SIM HÄK, KOV-id 2026-2029
Relvalubade välja andmine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.6 Relvaregistris ja APOLLOs on digitaliseeritud on relva hoiukohtade kontrolli teostamine. PPA SMIT 2024–2026
3.7 Välja on töötatud relvaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. SIM PPA 2024–2025
3.8 Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.
SIM PPA 2025–2026
23 Eesti Kindlustusseltside Liit
23
5. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:
1) sisejulgeoleku asekantsler;
2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi
koostamisse ja rakendamisse kaasatud
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
24
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega24
Eesti 2035
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"
üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus
aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas
arvestab läbivalt põhialustega
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE
Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2
vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis
vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine
Heaolu arengukava 2 2 – 2
sotsiaalse turvalisuse eesmärkidele tugi
elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne
Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2
toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond
täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2 21–2
noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik
täpsemad suunad ennetus- tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele
Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2
Liiklussurmade sh elu, tervise ja varakahjude vähendamine
ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu
Kultuuri arengukava 2 21–2
mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine
inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine
Spordipoliitika põhialused aastani 2030
noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine
kaudne mõju, nt spordiga seotud ennetustegevused
Sidusa Eesti arengukava 2 21–2
ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, vabatahtliku tegevuse populariseerimine
Eesti digiühiskond 2
sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas - ennetus ja teavitus
üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030
toiduohutus ja sellega seotud tööohutus, maa- ja rannakogukondade elujõulisus
turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele
Välispoliitika arengukava 2030
julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon
arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2
turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine
liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamise ennetus
24 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.
25
LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava
Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi kulud 38 639 592 38 479 350 36 546 088 30 628 198
Programmi tegevus
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
8 545 033 8 453 446 7 817 599 6 152 094
Ekspositsioonide teenus 361 756 360 989 357 478 316 924
Elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus 270 017 269 197 269 174 197 820
Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus 2 103 932 2 101 493 2 101 469 909 762
Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus 937 010 935 245 935 221 630 533
Ennetuse teenus 1 047 057 987 407 947 583 947 588
Ennetuspoliitika kujundamine 1 042 344 1 029 592 438 318 395 369
Tuleohutuse kontrolli teenus 1 735 081 1 730 687 1 730 671 1 797 503
Vägivalla vähendamise poliitika kujundamine 133 824 129 992 129 733 130 020
Tulekahjude menetlemise teenus 801 700 799 754 799 083 717 462
Õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine 112 314 109 091 108 871 109 113
Programmi tegevus
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
8 187 429 8 230 503 7 146 798 2 955 574
Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine 198 255 192 567 192 180 192 606
Vabatahtlike kaasamise teenus 7 989 174 8 037 937 6 954 618 2 762 969
26
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus
Turvalise keskkonna kujundamine
21 907 130 21 795 401 21 581 691 21 520 530
Abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus 2 096 127 2 091 726 1 941 628 1 941 736
Ehituskontrolli teenus 1 352 718 1 349 322 1 349 304 1 358 659
Kemikaaliohutuse kontrolli teenus 704 219 702 402 702 385 673 598
Piirkondliku politseitöö teenus 15 255 646 15 160 959 15 097 388 15 097 363
Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus 1 795 190 1 789 524 1 789 533 1 789 555
Tuleohutusteenuste kontrolli teenus 703 230 701 468 701 452 659 620
27
Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030
1
Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“
Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“
2
SISUKORD
PROGRAMMI ÜLDINFO 3
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4
2. OLUKORRA ANALÜÜS 6
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 9
4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11
PROGRAMMI TEGEVUS 1. HÄDAABITEADETE
VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 12
Eesmärk 12
Mõõdikud 12
Teenused 13
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 13
PROGRAMMI TEGEVUS 2. AVALIKU KORRA TAGAMINE
14
Eesmärk 14
Mõõdikud 14
Teenused 15
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 16
PROGRAMMI TEGEVUS 3. DEMINEERIMINE 17
Eesmärk 17
Mõõdikud 17
Teenused 17
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 18
PROGRAMMI TEGEVUS 4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA
SISEVEEKOGUDEL 19
Eesmärk 19
Mõõdikud 19
Teenused 19
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23
PROGRAMMI TEGEVUS 5. ABI OSUTAMINE EESTI
PÄÄSTEPIIRKONNAS 24
Eesmärk 24
Mõõdikud 24
Teenused 25
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 25
PROGRAMMI TEGEVUS 6. SÜÜTEOMENETLUS 26
Eesmärk 26
Mõõdikud 26
Teenused 26
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 27
5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 28
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja
aruandluse korraldusest 28
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse
kaasatud 28
Ülevaade programmi seostest teiste
arengudokumentidega 29
LISA 1 30
PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 30
3
PROGRAMMI ÜLDINFO
Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi nimi Kiire ja asjatundlik abi
Programmi eesmärk
Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.
Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet PÄA), Häirekeskus (HÄK), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Kaasvastutajad ja partnerid, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis
Sisekaitseakadeemia (SKA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Transpordiamet (TA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Lennuliiklusteeninduse AS, Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Keskkonnaagentuur, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Välisministeerium (VÄM), Kultuuriministeerium (KUM), Sotsiaalministeerium (SOM), Terviseamet, Tervisekassa, Rahandusministeerium (RAM), Riigikantselei, Kaitseministeerium (KAM), Kaitsevägi (KV), Kaitseliit (KL), kohalikud omavalitsused (KOV) ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ)
Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega
Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
OGRAMMI ÜLDINFO
Foto: Taavi Prints, Päästeamet
4
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA
RAHASTAMISKAVA
Eesmärk
Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.
Mõõdikud Programmi eesmärgi
mõõdikud Suund
Tegelik Sihttase Allikas
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega1
Suurem parem
- 91 % 88 % 97 % 97 % 97 % 97 % 97 % Häirekeskus
Elanike rahulolu politsei tööga
Suurem parem
- 79 % 76 % 90 % 90 % 90 % 90 % 90 %
Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti elanikkonna turvalisuse uuring
Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega2
Suurem parem
92 % 91 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % Päästeamet
Avalikus kohas inimeste turvalisust mõjutavate süütegude arv
Väiksem parem
2910 tk 3058 tk - 2895 tk 2895 tk 2895 tk 2895 tk 2895 tk Politsei- ja Piirivalveamet
Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112
Suurem parem
- - 96 % 95 % 95 % 95 % 95 % 95 %
Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Keskmine otsingu- ja päästeüksuse3 lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg
Väiksem parem
34 min 40 min 37,15 min
60 min 60 min 60 min 60 min 60 min Politsei- ja Piirivalveamet
1 Metoodika muudatuse tõttu 2024. aastal ei ole tulemus üheselt võrreldav varasemate aastate tulemustega. 2 Rahuloluindeks arvutatakse soovitusindeksi meetodil, päästeteenuse kasutajate hulgas, küsimuse "kuivõrd jäite rahule päästemeeskonna tegutsemisega päästesündmuse lahendamisel" kaudu. Päästeamet kasutab kasutajate tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 3 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused.
5
Rahastamiskava
Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus 1: Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine
8 702 610 7 319 840 7 301 436 7 334 413 7 334 967
Programmi tegevus 2: Avaliku korra tagamine
76 996 879 72 823 008 72 573 898 71 422 809 71 420 440
Programmi tegevus 3: Demineerimine 6 031 539 6 027 550 5 966 913 5 928 653 4 954 024
Programmi tegevus 4: Päästmine maismaal ja siseveekogudel
78 399 125 82 199 227 82 063 370 81 603 468 90 757 356
Programmi tegevus 5: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas
16 651 577 13 224 458 13 008 247 12 146 967 12 149 966
Programmi tegevus 6: Süüteomenetlus 38 498 598 37 207 318 36 634 790 36 718 037 36 708 812
KOKKU 225 280 328 218 935 391 217 730 373 215 319 922 223 492 758
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.
Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
MUUD TOETUSED 1 698 359 1 558 035 1 100 013 534 802 465 810
Ühtekuuluvuspoliitika fond 665 479 444 385 214 089 78 611 82 226
KOKKU 2 363 838 2 002 421 1 314 102 613 412 548 036
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
6
2. OLUKORRA ANALÜÜS
Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene
Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et siseturvalisuse arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad.
Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda
Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis vaba- tahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks4. Kiire ja asjatundliku abi pakkumisel on kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Abi kättesaadavus ja reageerimisvõimekus püsib kõrgel tasemel
Hädaabinumbrile 112 tehti 2024. aastal 989 711 kõnet, mis on 14% vähem kui 2023. aastal (1 156 528 kõnet). Vähenemine võib viidata sellele, et inimeste teadlikkus ennetavatest meetmetest ja abi vajalikkusest on paranenud. Samas ei pruugi selline langus tingimata tähendada ohtude vähenemist.
Kõnede menetlemise kiirus püsis möödunud aastal endiselt kõrgel tasemel: 96% kõnedest võeti vastu 10 sekundi jooksul ning keskmine ooteaeg oli 5,6 sekundit. See näitab, et Häirekeskus on säilitanud kokkulepitud operatiivse töövõimekuse ja seadnud sihi seda nii ka järjepidevalt hoida.
Politsei reageerimiskiirus sõltub suuresti piirkondlikust jaotusest. Tiheasustusaladel reageeriti 2024. aastal elu ja tervist ohustavatele juhtumitele piirajaga 92% juhtumitest, kuid hajaasustuspiirkondades oli see näitaja 80% (eesmärk on 95%). See viitab, et ressursside piisavus mh ka maapiirkondades vajab jätkuvalt tähelepanu, sest ohu korral võib abi saabumine võtta liiga kaua aega.
Politsei suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida sõltub otseselt olemasolevatest ressurssidest
Politseipatrullide keskmine väljapanek oli 2024. aastal 62, mis on väiksem võrreldes 2023. aastaga (68) ning jääb alla sihttasemele (86). Patrullide vähenemine tähendab, et suuremates linnades keskendub politsei peamiselt hädavajalikele väljakutsetele, jättes vähem aega ennetavateks tegevusteks nagu liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamine.
Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti 2024. aastal 903, mis on küll veidi enam kui 2023. aastal (896), kuid samas tunduvalt madalam kui varasemate aastate keskmised näitajad. Kõige probleemsemad valdkonnad olid joobes isikutega seotud vahejuhtumid, isikuvastased süüteod ja öörahu rikkumised, mis moodustasid kokku ligikaudu kaks kolmandikku kõigist politsei väljakutsetest.
Patrullide nappus võib tulevikus ohustada politseitöö efektiivsust, kuna suure töökoormuse tõttu jääb korrakaitsjatel üha vähem aega ennetustööks. Kui see trend jätkub, võib suureneda risk, et osa rikkumisi jääb registreerimata või menetlus venib.
Pääste- ja demineerimistööde arvu vähenemine
Päästesündmuste arv 2024. aastal vähenes. Päästesündmusi oli 2024. aastal kokku 11 883, mis on 3786 võrra vähem kui 2023. aastal. Põhjuseks võib olla ennetustöö efektiivsem korraldamine ja inimeste teadlikkuse paranemine. Samas pole garantiid, et õnnetused tegelikult vähem juhtuvad – võimalik, et osa juhtumeid jääb lihtsalt registreerimata või lahendatakse iseseisvalt.
4 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.
7
Positiivne areng on uute päästekomandode loomine Jüris, Paides, Viljandis ja Haapsalus, mis aitab parandada päästjate valmisolekut regioonides. Samuti suurenes vabatahtlike päästjate kaasatus, aidates vähendada reageerimisaega kriitilistes olukordades.
Demineerimisüksused said 2024. aastal 1536 väljakutset ning kahjutustasid 6622 lõhkekeha. Samuti tõsteti abidemineerijate kaasatust – nende töömaht kahekordistus võrreldes 2023. aastaga, mille tulemusena toetati professionaalseid demineerijaid 1233 tunni ulatuses. Lisaks loodi ööpäevaringne keemia- ja kiirgusohule reageerimise võimekus, mis annab olulise lisakihi riigi turvalisusele.
Lennu- ja merepääste väljakutsed
Laevaliikluse intensiivsus Läänemerel suureneb pidevalt, uued laevad mahutavad aina rohkem reisijaid ja kaupa. Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb kliima soojenedes ka väljapoole suvist hooaega. Aktiivselt tegeletakse meremajanduse arendamisega, lisandumas on uusi vesiviljelusalasid, kalakasvandusi ja planeeritakse meretuuleparkide ehitust. Merel kasutatavad uued tehnoloogiad, seal hulgas mehitamata õhu- ja veesõidukid, seavad uued väljakutsed ka otsingu- ja päästetööde teostajatele. Tuleb olla valmis aastaringselt reageerima ka suuremahulisele merepäästesündmusele, milles vajab abi suur hulk inimesi. Arendamist vajab talvine võimekus merel inimesi abistada.
Merepääste valdkonnas suurenes teenindatud juhtumite arv. Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus lahendas 2024. aastal 367 juhtumit, millest 222 olid seotud eluohtliku olukorraga. Kokku vajasid merepäästjate abi 580 inimest, kuid paraku jäi 7 neist teadmata kadunuks või hukkus.
Vabatahtlike merepäästjate roll on jätkuvalt oluline – nende kaasatust 2024. aastal suurendati ning reageerida tuli 161 korral, millest 92 juhtumit olid seotud mereabi osutamisega. Samuti jätkati 2024. aastal autonoomsete merepäästejaamade paigaldamisega sadamatesse, et luua paremad tingimused varustuse hoiustamiseks ja parandada merepäästjate reageerimisvõimet.
Süüteomenetluse digitaliseerimise edusammud
Õiguskaitsesüsteemi moderniseerimine on jätkunud kiirelt ning menetlusprotsessid on muutunud efektiivsemaks. Automaatse liiklusjärelevalve abil menetleti 2024. aastal 320 923 õigusrikkumist, mis on rohkem kui eesmärgiks seatud 250 000.
Samuti lõppes möödunud aastal paberivaba süüteomenetluse täisautomatiseerimine, mis võimaldab politsei ja kohtusüsteemi vahel kiiret andmevahetust. Uuendatud on ka liiklusjärelevalve süsteemi – uue Hoiatusmenetluse Infosüsteemi (HIS2) väljatöötamine võimaldab edaspidi kasutada täpsemaid tehnoloogiaid rikkujate tuvastamiseks.
Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi
Siseturvalisuse teenuseid on pidevalt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine optimaalne, kuna politsei täidab ka kohustusi, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele.
Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid5. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kättesaadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltumata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised
5 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid.
8
IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid.
Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kättesaadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabiteateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabeedastusviiside ja -vahendite abil.
112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega asutustest ning kindlustada abivajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist.
Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontaktpunkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võimalustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal.
9
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA
ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID6
Prioriteetne väljakutse Hädaabinumbri 112 arendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Oluline on parandada 112 teenuse ligipääsetavust, vähendada IKT-ga seotud kriitilisi intsidente ja leida lahendused, kuidas menetleda teateid, kus puudub kiire abivajadus.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Luuakse lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 (videokõne, reaalaja tekstiedastus, tervikvestlus).
2. Parandatakse 112 teenuse toimepidevust infotehnoloogiliste lahenduste arendamise abil.
Prioriteetne väljakutse
Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse suurendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses ei ole piisav.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Suurendatakse kutseliste ja vabatahtlike tehnilist varustatust päästetööde läbiviimiseks (sh kliimamuutuste ja julgeoleku-vajadustega seoses): 1.1. üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, 1.2. tormikahjustuste likvideerimiseks, 1.3. metsatulekahjude kustutamiseks, 1.4. demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.
2. Tagatakse pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse suurendamine parandamaks kriisideks valmisolekut. 2.1. Rakendatakse arendusprojekti „Päästevõrgustiku teaduspõhine tulevikuvaade“
päästevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja tuleviku trendide prognoosimiseks.
2.2. Fookuses on võimearendused, mis toetavad reageerimist keemia- ja kiirgusohule ning keemia- ja kiirgusründele.
Prioriteetne väljakutse
Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb ka väljapoole suvist navigatsioonihooaega. Väljakutseks on abi osutamine päästepiirkonnas talvisel navigatsiooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal, sest kasutatavad veesõidukid ei ole sobivad talvistes tingimustes töötamiseks, öövaatlusseadmeid ei ole piisavalt ja päästekopteri jäätõrjesüsteem töötab tõrgetega.
6 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused.
10
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Tõstetakse lennu- ja merepääste tööde tegemise võimekust talvisel navigatsiooniperioodil.
2. Tugevdatakse valmisolekut reageerida suuremahulistele merepäästesündmustele.
Prioriteetne väljakutse
Süüteomenetluse lihtsuse ja kiiruse suurendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Piiratud ressursside tingimustes on vajalik nii palju kui võimalik erinevaid töid automatiseerida. Näiteks hetkel süüteomenetluse korralduse efektiivsuse ja kiiruse osas on arenguruumi: palju toiminguid tehakse käsitsi paberkandjal, kõik praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut, ekspertiisiga seotud suhtlus toimub suuresti paberil või e-kirja vahendusel jne. Selline olukord raskendab asutuste tööd ning teisalt ei ole ka inimesekeskne.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Viiakse ellu süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvaid tegevusi, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist.
2. Korrakaitseseaduse muutmise eelnõuga luuakse õiguslik alus Tallinna kainestusmaja teenuse üleandmise algatamiseks, mis vähendaks märkimisväärselt politsei töömahtu joobes isikutega tegelemise osas.
3. Automaatse liiklusjärelevalve jätkusuutlikkuse tagamiseks ja laiendamiseks arendatakse hoiatusmenetluse infosüsteemi (HIS) uus versioon (HIS2).
11
4. PROGRAMMI TEGEVUSED
Programmi tegevused keskenduvad avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet.
PROGRAMMI
TEGEVUSED
Programmi tegevus 1:
Hädaabiteadete vastuvõtmine
ning abi väljasaatmine
Programmi tegevus 2: Avaliku
korra tagamine
Programmi tegevus 3:
Demineerimine
Programmi tegevus 4: Päästmine
maismaal ja siseveekogudel
Programmi tegevus 5: Abi
osutamine Eesti päästepiirkonnas
Programmi tegevus 6:
Süüteomenetlus
12
Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine
Eesmärk
Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 sekundi jooksul
Suurem parem
91 % 92 % 96 % 92 % 92 % 92 % 92 % 92 % Häirekeskus
Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus
Väiksem parem
2,31 min 2,18 min 1,50 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min Häirekeskus
112 kõnede osakaal, mis ei ole seotud kiire abivajadusega7
Väiksem parem
- 41 % - 35 % 30 % 30 % 30 % 30 % Häirekeskus
Kanalite arv, mille kaudu on tagatud ligipääs hädaabinumbrile 1128
Suurem parem
- - - 4 6 7 7 7 Häirekeskus
7 Mõõdiku sõnastus ja sihid on muudetud vastupidiseks. Eesmärk on näidata nende kõnede hulka 112 teenusel, millel puudub tegelik kiire abivajadus (politsei, pääste või kiirabi) ning mis häirivad eesmärgi ja sihipärast teenuse osutamist. 8 Mõõdiku sõnastust muudeti, kuna erinevate kanalite kasutamise osakaalu mõõtmine ei ole eesmärk. Eesmärk on tagada kanalid, mille abil paraneb ligipääsetavus 112 teenusele kõikide elanike jaoks.
13
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ja Häirekeskuse teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Hädaabiteadete menetlemise valdkonna poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud.
Hädaabi teadete menetlemise valdkonna poliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine.
Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus (vastutaja Häirekeskus)
Hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteated on vastu võetud ning politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteated on töödeldud.
Tagatud on kõikide Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteadete vastu võtmine ning politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteadete töötlemine ning neile ohuhinnangu andmine.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 ning abivajaduse hindamiseks.
SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA,
SMIT 2024–2027
1.2. Katkematult on vastu võetud ja töödeldud erinevate kanalite vahendusel saabunud hädaabiteateid. HÄK, SMIT 2026–2029
1.3. Välja on töötatud uued meetodid, millega pakkuda tuge hädaabinumbrile helistajatele, kes ei vaja politsei, kiirabi ja/või pääste abi
HÄK SIM 2026–2029
1.4. Leitud on lahendused, kuidas tehnoloogia toetab hädaabiteenuse pakkumist efektiivseimal viisil. HÄK, SMIT SIM 2026–2029
1.5. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks.
SIM HÄK, SMIT, PPA, PÄA,
SOM 2024–2026
1.6. Arendatud on Politsei- ja Piirivalveameti operatiivinfo haldamist ja andmete vahendamist SOS-ga. patrullide ja toimkondade väljasõidukorraldused on automatiseeritud.
SIM SMIT, PPA 2029
14
Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine
Eesmärk
Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne, mida täidavad erinevad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne.
Mõõdikud
Programmi tegevuse mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Tiheasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal9
Suurem parem
84 % 83 % 92 % 99 % 99 % 99 % 99 % 99 % Politsei- ja Piirivalveamet
Hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal
Suurem parem
74 % 74 % 80 % 95 % 95 % 95 % 95 % 95 % Politsei- ja Piirivalveamet
Atesteeritud patrullpolitseinike osakaal (võrreldes patrullpolitseinike arvuga)
Suurem parem
- - - 25 % 50 % 75 % 90 % 90 % Politsei- ja Piirivalveamet
Abipolitseinike poolt patrulltegevuses osaletud aeg
Suurem parem
- 87000 h - 87000 h 87000 h 87000 h 87000 h 87000 h Politsei- ja Piirivalveamet
Kohalike omavalitsuste arv, kus on ametisse nimetatud korrakaitseametnik
Suurem parem
- 5 tk. 5 tk. 5 tk. 7 tk. 9 tk. 11 tk. 11 tk. Siseministeerium
Kohalikes omavalitsustes ametis olevate korrakaitseametnike arv
Suurem parem
- - 43 in. 43 in. 55 in. 65 in. 75 in. 85 in. Siseministeerium
9 Elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste mõõdikute täitmise eelduseks on, et Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijate arv säilib olemasoleval tasemel. Ressursi vähenedes ei pruugi olla võimalik hoida reageerimise, liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamise taset. Olemasolev tase on 1180 esmareageerijat, millest 71 esmareageerija kohta on kaetud abipolitseinike poolse osalemisega.
15
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Korrakaitsepoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Korrakaitsepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste korrakaitsevaldkonna tegevuse koordineerimine.
SIM valitsemisala juhtkond, koordineeritavad asutused, korrakaitsega tegelevad asutused, rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO, INTERPOL, EURPOL, EUCPN, CEPOL), EN ja EK alalised töörühmad.
Liiklusjärelevalve teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu. Teenusega tagatakse liiklejate riskikäitumise ennetamine ja vähendamine, mille tulemusel paraneb üldine liiklusohutus ning väheneb tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse.
Patrulltöö teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja.
Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine.
Isikute kinnipidamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse arestimajas ja kinnipidamiskeskuses isikute kinnipidamistingimustele vastav kinnipidamine ja kinnipeetud isikute ohutus.
Isikute otsimise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine, teadmata kadunud isikute asukoha tuvastamine, tundmatu isiku või surnukeha tuvastamine, rahvusvahelise tagaotsimisega seotud teabevahetuse toimimine, välisriikidest kinnipeetud tagaotsitavate konvoeerimine Eestisse, välisriigi poolt tagaotsitavate kinnipidamine Eestis.
Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja.
Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine.
16
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Avaliku korra tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.1 Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku korra rikkumistele. SIM KOV, PPA 2024–2027
2.2 Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile pandud ülesandeid. SIM, KOV, REM 2024–2027
Isikute kinnipidamine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.3 Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused). Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel suutlikkus pidada kainestusmaja.
SIM, JDM KOV 2026
17
Programmi tegevus 3. Demineerimine
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul
Suurem parem
100 % 86,8 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % Päästeamet
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Päästeameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus (vastutaja Päästeamet)
Lahingumoonast tulenev oht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus.
Teenusega tagatakse pommigruppides ühtlane võimekus ja valmisolek lahingumoona ja lõhkematerjali ohuga seotud sündmustele reageerimiseks ja ohu kõrvaldamiseks. Teenusega pakutakse operatiivset komplekstegevust maismaal. Ressursimahukad tööd tehakse plaanilise demineerimistööna. Kiireloomulised väljakutsed teenindatakse esmajärjekorras ja sündmuskohale jõutakse 90 minuti jooksul (saartele reageerimisel lisandub transpordiliigist sõltuv aeg).
Pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus (vastutaja Päästeamet)
Pommi- ja plahvatusoht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus.
Pommiohu ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus on tegevuste kogum pommiohu ja plahvatusohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja kiireks kõrvaldamiseks. Pommiohuga seotud tööd on pommiähvarduse, pommikahtluse ja pommitehnilise kontrolli teostamine politsei operatsioonidel ja VIP visiitidel, leitud esemest tuleneva plahvatusohu väljaselgitamine ning plahvatusjärgne töö. Pommi- ja plahvatusohu ennetamiseks ning väljaselgitamiseks kasutatakse teenistuskoera.
Veealuse demineerimistöö teenus (vastutaja Päästeamet)
Siseveekogudest leitud plahvatusohtlikest esemetest tulenev oht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus
Teenuse raames tagatakse demineerimiskeskuse tuukrimeeskondades ühtlane võimekus ja valmisolek veealusteks demineerimistöödeks, et selle käigus kõrvaldada lahingumoona- ja plahvatuse oht. Tuukrimeeskond moodustatakse tuukri kvalifikatsiooni omavatest demineerijatest. Demineerimiskeskuse tuukritel on võimekus teostada demineerimistöid siseveekogudes kuni 25 m sügavusel
18
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus (vastutaja Päästeamet)
CBRN oht on avastatud, levik tõkestatud ja kõrvaldatud, inimesed ja keskkond päästetud
Riikliku tähtsusega üritustel tehakse CBRN ründeohu seiret. Seire käigus kontrollitakse objekti visuaalselt ja mõõtevahenditega. Keemiliste mürkidega ründele reageerimisel otsitakse kannatanuid ja päästetakse inimesi, tõkestatakse mürgi levikut. Sündmusel tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja levikuala määramiseks. Määratakse erinevad ohutsoonid. Tehakse saasteärastust ja kontrollitakse selle kvaliteeti. Keemilise lahingumoona leiu korral töötavad pommigrupid koos CBRN spetsialistidega. Töö käigus identifitseeritakse ja hinnatakse lahingumoona seisukorda ning valitakse hävitus- või neutraliseerimismeetod. Tööstusmürkidega seotud õnnetuste korral tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja saastunud ala määramiseks. Toetatakse erialase teabega päästetööde juhti. Bioohu kahtlusega eseme leiu korral kontrollitakse ohu olemust kiirtestiga. Bioohu korral ese desinfitseeritakse või hävitatakse. Desinfitseeritakse sündmuskoht ja sündmusel kaitseriietuses osalenud päästjad. Eriolukorras luuakse ohualalt väljumise kohta desinfitseerimispunkt. Radioloogilisele õnnetusele sekkumisel selgitatakse välja radionukliid. Märgistatakse suurenenud kiiritusega ala ning piiratakse sellele juurdepääs. Sündmusel tehakse kiirgusseiret ja vajadusel saasteärastust. Kiirgusallikas isoleeritakse ja antakse üle AS A.L.A.R.A. –le. Sekkumisel tehakse koostööd Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Tuumaõnnetuse korral mõõdetakse saastatud pinna eriaktiivsust ja selgitatakse välja saastatud alad. Kontrollitakse inimeste ja sõidukite saastatust, vajadusel tehakse desaktiveerimistöid. Tugevalt saastatud sõidukid isoleeritakse keelualal. Kiirgusallika leiu korral tuvastatakse tuumamaterjal
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Demineerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.1 Arendatud on Päästeameti Demineerimiskeskuse kaasaegseid ja ohutuid otsimise, tuvastamise ja lõhkamise
meetodeid ning lõhkematerjali transpordivõimalusi ja hävitamist. Demineerijatele tagatakse kaasaegne kaitsevarustus ja erivahendid.
PÄA 2024–2026
3.2 Loodud on võimekus keemia-ja kiirgusohu sündmustele reageerimiseks 24/7 PÄA 2026-2029
19
Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites)
Väiksem parem
9,4 min 9,56 min 9,5 min 10 min 10 min 10 min 10 min 10 min Päästeamet
Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine10
Suurem parem
94,30% 92,40% 92,05% 92 % 93 % 93 % 93 % 93 % Päästeamet
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ja Päästeameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Päästepoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.
Päästepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste päästevaldkonna tegevuse koordineerimine.
10 Alates 2026. aastast tulenev sihttasemete muutus tuleneb ümardamisvahest ja viidud kooskõlla päästevõrgustiku strateegiaga.
20
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Vahtkustutustöö teenus (vastutaja Päästeamet)
Päästesündmusel või selle ohu korral on vahtkustutus läbi viidud vara ja keskkonna kiireks ja oskuslikuks päästmiseks.
Vahtkustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Eriväljaõppega päästemeeskond kasutades mobiilset kergvahuagregaati; Tegevusvõime 3 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond kasutades vahtkustutusvõimekusega paakautot või vahuhaagist; Tegevusvõime 4 Eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades vahtkustutusvõimekusega konteinerit.
Päästetöö baasteenus (vastutaja Päästeamet)
Päästesündmusel või selle ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud põhiauto ja päästemeeskonnaga.
Päästetöö baasteenust tagatakse: - Päästemeeskonna poolt tagatakse sündmuskohale jõudes päästesündmuse ülevaade ning otsustatakse sekkumisvajadus, -viis ja -ulatus. - Tulekahjude kustutustöö teostamine, kasutades erinevaid kustutusviise, -aineid ja –vahendeid; - Hingamiskõlbmatus keskkonnas päästetegevuse läbiviimine suruõhuhingamisaparaatidega kokku vähemalt 2x20 minutit (1 päästja kahe ballooniga); - Päästetöö teostamine liiklusavarii korral. Teenuse raames antakse vigastatule esmaabi, vabastatakse vigastatu sõidukist, likvideeritakse süttimisoht ja tagatakse liiklusohutus; - Abitus seisundis inimes(t)e päästmine muudes situatsioonides; - Ohu kõrvaldamine päästesündmuse ennetamiseks; - Abitus seisundis looma/linnu päästmine eluohtlikust olukorrast; - Vigastatule esmaabi andmine professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni; - Inimeste evakueerimine ohualalt; - Päästetöö juhtimise teenus
Maastikutulekahju kustutustöö teenus (vastutaja Päästeamet)
Maastikutulekahjude (mets, kulu, pinnas, muu looduslik materjal) päästesündmusel või selle ohu korral on vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud.
Metsatulekahju kustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Raskesti ligipääsetaval maastikul kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks teisaldatavaid tulekustutussüsteeme; mis võimaldavad: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 50 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud väikesegabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 100 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud suuregabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 200 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud roomikkonteinerautole. Tegevusvõime 3 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine raskesti ligipääsetaval maastikul kasutades tulekustutusautot või metsakustutusautot. Tulekustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega kuni 200m tulejoone ulatuses. Metsakustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada mobiilselt liikudes ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 300m tulejoone ulatuses. Tegevusvõime 4 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine metsakustutuse konteineriga vähemalt 1500 m tulejoone ulatuses.
Keemiapääste teenus (vastutaja Päästeamet)
Ohtlike ainetega toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud
Päästetöö keemiapääste teenus jaguneb kolmeks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust: - selgitab välja aine ohtlikkuse ja määrab ohuala; - teostab keemiasukeldumist ohtlike ainete keskkonda või ohualale kuni 20 minutit; - moodustab loputuskoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate veega loputamist; - teostab võimalusel reostuse lokaliseerimist. Tegevusvõime 2 Keemiapääste eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades keemiakaitseriietust ja keemiapääste erivarustust: - teostab keemiasukeldumist normaalsesse riskikeskkonnas kuni 90 minutit ja kõrgendatud riskikeskkonnas kuni 60 minutit; - tuvastab sündmuskohal kiirgusfooni,
21
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
plahvatusohu ja hapnikusisalduse õhus; - mõõdab vähemalt kuue erineva aine kontsentratsiooni õhus; - moodustab loputus- või pesukoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate puhastust; - piirab absorbentmaterjaliga vedela ohtliku aine levikut kuni 500 liitrit; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 10 cm läbimõõduga ava; - pumpab ümber põlevvedelikke (leekpunkt üle 55 Cº) ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 70 l/min 3 meetri sügavuselt ja kuni 20 m kaugusele; - teostab vajadusel alumiiniummaterjalist tsisterni puurimist või eriüleminekutega tsisterni ettevalmistustööd ohtliku aine ümberpumpamiseks; - kogub kokku tahkeid või vedelaid ohtlikke aineid kuni 1000 liitri/kilogrammi; - neutraliseerib happelist reostust kuni 285 liitri ulatuses; - tagab 1000 liitrit desinfitseerimise ainet bioloogilise ohu korral. Tegevusvõime 3 Keemiapääste tehnilise võimekuse täiendamine pikaajaliste ja ressursimahukate ohtlike ainetega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - täiendavalt suurendada keemiasukeldumise võimekust kuni 150 minutit; - sulgeda lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 30 cm läbimõõduga ava; - tagada vajadusel kuni 3000 kilogrammi tahkete või 9000 liitrit vedelate ohtlike ainete ajutine ladustamine mahutisse; - ümber pumbata plahvatusohtlikus keskkonnas põlevvedelikke ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 300 l/min, 6 meetri sügavuselt ja kuni 70 m kaugusele; - teostada keemiasukeldujate suuremahulist puhastamist ohtlikust ainest sooja veega (tootmise võimekus 20 l/min).
Naftareostuskorje teenus (vastutaja Päästeamet)
Naftareostusega toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on vara ja keskkonda kahjustavad tegurid peatatud
Päästetöö naftareostuskorje teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust: - lokaliseerib maismaal naftaproduktide reostuse kuni 70 liitri ulatuses; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 7 cm läbimõõduga ava. Tegevusvõime 2 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust: - lokaliseerib maismaal kergete naftaproduktide reostuse kuni 1000 liitrit ulatuses; - lokaliseerib voolavas vees ( 0,3 m/s) või seisva vee pinnal kergete naftaproduktide reostuse absorbentmaterjaliga kuni 500 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentmaterjaliga veepinnal kuni 40 m ulatuses; - teostab kergete naftaproduktide (leekpunktiga üle 55Cº) ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 50 l/min. Tegevusvõime 3 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust ja eritehnikat: - lokaliseerib kergete ja raskete naftaproduktide reostuse maismaal absorbeerivate materjalidega ja tehniliste vahenditega kuni 5000 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentpoomiga veepinnal kuni 100 m ulatuses; - lokaliseerib naftaproduktide reostuse rannikumeres kuni 0,5 m lainekõrguse korral, siseveekogudes või voolavas vees (<= 3 m/s) poomidega kuni 400 m ulatuses; - korjab kokku rasked naftaproduktid veepinnalt skimmeriga tootlikkusega 2 m³/h kuni 10 000 liitri ulatuses; - teostab raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 2 m³/h; - tagab 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 3 ööpäevaks. Tegevusvõime 4 Naftareostuskorje tehnilise võimekuse suurendamine pikaajaliste ja ressursimahukate naftareostusega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - lokaliseerida kergete, raskete ja väga raskete naftaproduktide reostuse ranniku- ja kaldaalalt ning siseveekogudel; - lokaliseerida
22
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
naftaproduktide reostuse veepinnal 800 meetri ulatuses, kasutades selleks ranniku- ja kaldapoome; - kokku korjata rasked naftaproduktid veepinnalt töölaeva skimmeriga tootlikkusega kuni 3 m³/h; - kokku korjata rasked ja väga raskete naftaproduktid kaldaäärest tootlikkusega kuni 25 m³/h; - teostada raskete ja väga raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 25 m³/h; - kokku korjata kerged naftaproduktid maapinnalt vaakumseadmega tootlikkusega kuni 5 m³/h; - tagada 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 7 ööpäevaks.
Veepääste teenus (vastutaja Päästeamet)
Veekeskkonnas toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu ja vara kiirelt ning oskuslikult päästetud
Päästetöö veepääste teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks. Tegevusvõime 1 - Päästja kaitseriietust ning esmaseid päästevahendeid kasutav päästemeeskond on päästnud elu kuni 20m kaldast vette sisenemata ja 30m veekeskkonda sisenedes. - Jääoludes on elu päästetud kuni 15m kandva jääkatte piirist. Tegevusvõime 2 - Pinnaltpääste kuivülikonda ja päästelauda kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond päästnud elu ja vara kuni 300m kaldast/rannast. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult vee pinna alt ning osaletud üleujutuste korral vara päästmisel ning tagajärgede likvideerimisel. Tegevusvõime 3 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ning siseveekogudele mõeldud päästetööde paati kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu ja vara kogu siseveekogu ulatuses. - Merealal on elu päästetud kuni 1 km rannast kuni 1 m lainekõrguse korral. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult veepinna alt ning osaletud üleujutuse korral vara päästmisel ja tagajärgede likvideerimise ning on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks. Tegevusvõime 4 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ja merealale mõeldud päästetööde paati või jetti kasutav mereala eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kaldalähedasel merealal. - Siseveekogudel on elu ja vara päästetud kogu siseveekogu ulatuses. - Täiendavalt on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks.
Varingupääste teenus (vastutaja Päästeamet)
Varingutega toimunud päästesündmustel või selle ohu korral on inimesed ja loomad kiirelt ning oskuslikult päästetud
Varingupääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1. Teostatakse varinguõnnetustel päästetööd põhiauto baasil päästemeeskonnaga, kus päästemeeskond: - teostab inimeste ja loomade otsingut ja päästmist varingust, kasutades selleks olemasolevaid teadmisi ja põhiauto varustust; - teostab otsingutöid peamiselt kuulamise, vaatluse ja kompamise teel; - avab tööde käigus ja toestab varisenud või varisemisohtlikke konstruktsioone, eemaldab väikesefraktsioonilist materjali ning konstruktsioonide detaile. Tegevusvõime 2. Teostatakse päästetöid varinguõnnetustel, kasutades spetsiifilisi tehnilisi vahendeid ja eriväljaõppega meeskonda(-sid). Lisaks tegevusvõime 1-le peab päästemeeskond:- valdkonnaspetsiifiliselt nõustama päästetöö juhti sündmuse paremaks korraldamiseks ja tööde koordineerimisel; - teostama otsingutöid spetsiaalse akustilise kuulamisseadme ja optiliste vaatlusseadmetega; - taktikaliselt koordineerima sündmusele kaasatud otsingukoerte tööd läbi otsingukoerte juhtide; - teostama varisenud või varisemisohus konstruktsioonide toestust ja stabiliseerimist metalltoestuselementidega ja/või puitmaterjaliga; - läbima lõikamise või purustamise teel erinevaid materjale (puit-, kivija raudbetoonkonstruktsioonid); - lõikama metallkonstruktsioone kuumlõikeseadeldisega; - korraldama koostööd rasketehnikaga, sh.
23
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
troppimine (suurte elementide ja konstruktsioonide tõste- ja liigutamise tööd); - töötama kõrgustes, sügavustes ja kaldpindadel, mis vajab päästjate, päästetavate ja varustuse jaoks julgestusvahendeid (nt nöörid); - teostama päästetöid kitsastes tingimustes.
Nööripääste teenus (vastutaja Päästeamet)
Kõrgustes ja sügavustes toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu kiirelt ja oskuslikult päästetud
Päästetöö nööripääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks. Tegevusvõime 1 Päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust kasutav baasteenuse päästemeeskond on päästnud elu kuni 10m sügavustest (peamiselt šahtidest ja kaevudest). Tegevusvõime 2 Päästja kaitseriietust ja nööripääste erivarustust kasutav eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kuni 50m sügavuselt ja kõrguselt.
Kõrgustest päästetöö teenus (vastutaja Päästeamet)
Kõrgustes toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu ja vara kiirelt ja oskuslikult redel- või tõstukmehhanismidega päästetud.
Kõrgustest päästetöö teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästemeeskond, kasutades käsiredeleid, teeb päästetöid kuni 10 meetri (hoone kolmandalt korruselt) kõrgusel; Tegevusvõime 2 Päästemeeskond, kasutades redel- või tõstukautot ja selle varustust, teeb päästetöid kuni tõstemehhanismi maksimaalse kõrguseni. Redelautode päästekõrgus on kuni 30 ja tõstukautodel kuni 42 või 54 m. Redel- ja tõstukautodega kõrgustes: − päästetakse inimesi ja loomi ning vara; − tehakse tulekustutusoperatsioone (vee transport, kustutamine käsi- ja statsionaarsete joatorudega); − toetatakse päästetöid (ala valgustamine, vaatlus, tõstevahend).
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Päästmine maismaal ja siseveekogudel Vastutaja Seotud pool Aasta
4.1. Suurendatud on Päästeameti rannikureostuse likvideerimise võimekust (sh tagatud HELCOM nõuded). SIM PÄA 2026-2029
4.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsa- ja maastikutulekahjusid kustutada ning tagada toimepidevus kriiside korral (sh elanikkonnakaitselised tegevused.
SIM PÄA, PPA, KLIM 2026–2029
24
Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas11
Eesmärk
Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu- ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Keskmine otsingu- ja päästeüksuse12 lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg
Väiksem parem
34 min 40 min 37,15 min 60 min 60 min 60 min 60 min 60 min Politsei- ja Piirivalveamet
Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui ohus on inimelu
Väiksem parem
4,48 min 4,15 min 6,18 min 4 min 4 min 4 min 4 min 4 min Politsei- ja Piirivalveamet
Juhtumite osakaal, millele esmane otsingu- ja päästeüksus reageeris 15 min jooksul
Suurem parem
Algtase selgub 2025. aastal
Politsei- ja Piirivalveamet
11 Päästepiirkond on rahvusvaheliste konventsioonide alusel naaberriikidega kokkulepitud ala, mille piires riik tagab hädateadete vastuvõtmise, sidepidamise, lennu- ja merepääste juhtumite koordineerimise ning otsingu- ja päästetööde (SAR – search and rescue) tegemise. Lennu- ja merepäästes mõistetakse päästepiirkonna all merealasid ja piiriveekogusid, lennupääste korral lisaks ka maismaad. Päästepiirkond ühtib lennuinfopiirkonnaga ja ei kattu riigipiiriga. 12 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused.
25
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Merepääste poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Kõik merehätta sattunud inimesed Eesti päästepiirkonnas päästetakse. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega.
Eesti päästepiirkonnas lennu- ja merepääste ning piiriveekogudel reostustõrje poliitika kujundamine.
Rannikuvalve teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Tagatakse merel ja laevatatavatel siseveekogudel õiguskord.
Teenusega tagatakse õigusrežiim merel ja laevatatavatel siseveekogudel ning ohutu meresõidu nõuete järgmine. Piirirežiimi tagamiseks teostatakse patrulltegevust vee- ning õhusõidukitega.
Piiriveekogudel reostustõrje teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Likvideeritakse reostused piiriveekogul enne kaldale jõudmist.
Teenusega tagatakse avastatud reostuse likvideerimine piiriveekogul.
SAR teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Päästetakse lennu-või laevaõnnetusse sattunute elu.
Teenusega tagatakse inimelude päästmise korraldamine Eesti päästepiirkonnas.
.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Vastutaja Seotud pool Aasta 5.1 Suurendada Politsei- ja Piirivalveameti reostuse likvideerimise võimekust piiriveekogudel. PPA 2026-2029
5.2 Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond (MIRG). PPA SiM, PÄA, partnerid 2024–2026
5.3 Tõstetud on lennu- ja merepääste võimekust. PPA SiM, PÄA, SMIT,
partnerid 2024–2026
5.4 Talvisel navigatsioonihooajal on suurendatud otsingu- ja päästetööde võimekust Eesti päästepiirkonnas. PPA SIM, PÄA, SMIT,
partnerid 2026-2029
26
Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus
Eesmärk
Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks.
Mõõdikud
Programmi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal
Suurem parem
0 % - 5,5 % 30 % 30 % 30 % 50 % 50 % Politsei- ja Piirivalveamet
Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt läbiviimise osakaal
Suurem parem
0 % - - 30 % 30 % 30 % 90 % 90 % Politsei- ja Piirivalveamet
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Väärteokaristuse täideviimise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse PPA ametnike koostatud väärteootsustes rahaliste nõuete haldamine.
Kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse kogukonna turvalisust häirivate kuritegude ennetamine ja kohtueelne menetlemine (va raskete peitkuritegude ja organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud kuritegude menetlemine).
27
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Järelevalve automatiseerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.1 Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad süsteemid (nt HIS 2.0) ülesannete täitmisel,
kus inimese sekkumine ei ole vajalik. PPA SIM, SMIT, 2024–2027
6.2 Analüüsitud on tehnilisi võimalusi ja õiguslikke aluseid AI kasutamiseks videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), ohtude tuvastamiseks ja neile reageerimiseks.
PPA SIM, SMIT, HÄK 2027
6.3 Loodud on eeldused infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel.
PPA SIM, SMIT 2024–2026
Menetluste digiteerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.4 Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt süüteomenetluse digitaliseerimise
tegevuskavale. JDM SIM 2024–2026
6.5 Elektrooniliste menetluste läbiviimist toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused. PPA SIM, SMIT 2024–2026
6.6 Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt.
JDM PPA, KAPO, SIM,
SMIT 2026
Kriminalistika arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.7 Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem. PPA, SMIT SIM, JDM 2024–2026
6.8 Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist.
SIM PPA 2026
6.9 Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on automatiseeritud13. PPA, SMIT JDM 2026
6.10 Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga14.
PPA, SMIT 2026
13 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 14 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.
28
5. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab Siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:
1) sisejulgeoleku asekantsler;
2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse
ja rakendamisse kaasatud
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele , mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
29
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega15
Eesti 2035
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"
üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus
aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas
arvestab läbivalt põhialustega
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI
Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2
vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis
vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine
Heaolu arengukava 2 2 – 2
sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi
elukvaliteedi paranda- mine, turvatunne
Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2
toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond
tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2 21–2
noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik
arvestab ja aitab kaasa ennetustööle ja sh noorsootööle, et toetada sotsiaalseid oskuseid ja vähendada riskikäitumist
Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2
Liiklussurmade sh elu, tervise ja varajahjude vähendamine
ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu
Kultuuri arengukava 2 21–2
mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum, kaasamise ja osalemise toetamine
inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine
Spordipoliitika põhialused aastani 2030
noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine kaudne mõju, arvestab ja aitab kaasa hoiakute kujunemisele, nt spordiga seotud tegevused
Sidusa Eesti arengukava 2 21–2
ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030
toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus
turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030
üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks
pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine
Välispoliitika arengukava 2030
julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu
arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2
Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine
Liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamine ennetuse ning kiire abi pakkumisega
Eesti digiühiskond 2
sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, teavitus
küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste hoiakute kujundamiseks, digitaalsete lahenduste edendamine
■
15 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.
30
LISA 1
Programmi teenuste rahastamiskava
Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“ Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi kulud 218 935 391 217 730 373 215 319 922 223 492 758
Programmi tegevus
Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine
7 319 840 7 301 436 7 334 413 7 334 967
Hädaabiteadete menetlemise valdkonna poliitika kujundamine 151 519 148 656 181 941 182 155
Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus 7 168 322 7 152 780 7 152 473 7 152 813
Programmi tegevus
Avaliku korra tagamine 72 823 008 72 573 898 71 422 809 71 420 440
Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus 11 285 458 11 269 982 11 165 971 11 166 080
Isikute kinnipidamise teenus 6 702 152 6 681 986 6 236 038 6 235 993
Isikute otsimise teenus 1 065 439 1 019 487 752 959 749 729
Korrakaitsepoliitika kujundamine 263 450 255 907 255 396 255 963
Liiklusjärelevalve teenus 6 291 789 6 248 502 6 246 877 6 246 699
Patrulltöö teenus 47 214 721 47 098 034 46 765 567 46 765 976
Programmi tegevus
Demineerimine 6 027 550 5 966 913 5 928 653 4 954 024
Keemia ja kiirgusohu kõrvaldamise
teenus 645 693 644 208 635 868 508 306
Lahingumoona ohu kõrvaldamise
teenus 2 380 885 2 376 643 2 357 782 2 258 641
Pommi ja plahvatusohu
kõrvaldamise teenus 2 522 751 2 521 058 2 512 712 1 877 394
Veealuse demineerimistöö teenus 612 210 606 722 587 864 476 876
31
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus
Päästmine maismaal ja siseveekogudel
82 199 227 82 063 370 81 603 468 90 757 356
Keemiapääste teenus 2 275 528 2 269 946 2 228 344 2 280 878
Kõrgustest päästetöö teenus 3 864 665 3 854 486 3 833 922 4 230 688
Maastikutulekahju kustutustöö teenus 3 044 288 3 036 383 2 994 785 3 293 384
Naftareostuskorje teenus 1 503 384 1 499 617 1 479 053 1 466 071
Nööripääste teenus 1 527 316 1 523 599 1 478 493 1 491 266
Päästepoliitika kujundamine 227 959 351 797 245 940 194 820
Päästetöö baasteenus 65 184 389 64 966 329 64 906 516 73 598 834
Vahtkustutustöö teenus 1 366 740 1 363 563 1 321 965 1 263 048
Varingupääste teenus 1 323 514 1 320 432 1 278 834 1 221 365
Veepääste teenus 1 881 444 1 877 218 1 835 618 1 717 002
Programmi tegevus
Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas
13 224 458 13 008 247 12 146 967 12 149 966
Merepääste poliitika kujundamine 225 036 221 327 224 444 228 382
Piiriveekogudel reostustõrje teenus 199 233 199 022 167 857 167 862
Rannikuvalve teenus 3 684 269 3 543 140 3 176 355 3 175 295
SAR teenus 9 115 920 9 044 759 8 578 312 8 578 427
Programmi tegevus
Süüteomenetlus 37 207 318 36 634 790 36 718 037 36 708 812
Kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus 35 809 057 35 297 628 35 321 875 35 309 649
ST_EA 1 277 965 1 216 962 1 275 962 1 278 962
Väärteokaristuse täideviimise teenus 120 297 120 200 120 200 120 201
32
Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030
1
Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“
Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029““
2
SISUKORD
PROGRAMMI ÜLDINFO 3
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4
2. OLUKORRA ANALÜÜS JA ALUSPÕHIMÕTTED 7
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 16
4. PROGRAMMI TEGEVUSED 20
PROGRAMMI TEGEVUS 1. PÕHISEADUSLIKU KORRA
TAGAMINE 21
Eesmärk 21
Mõõdikud 21
Teenused 22
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23
PROGRAMMI TEGEVUS 2. RASKE JA ORGANISEERITUD
KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 25
Eesmärk 25
Mõõdikud 25
Teenused 26
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 27
PROGRAMMI TEGEVUS 3. ELANIKKONNAKAITSE,
KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 30
Eesmärk 30
Mõõdikud 30
Teenused 31
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 34
PROGRAMMI TEGEVUS 4. PIIRIHALDUS 36
Eesmärk 36
Mõõdikud 36
Teenused 36
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 37
5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 399
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja
aruandluse korraldusest 399
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse
kaasatud 399
Ülevaade programmi seostest teiste
arengudokumentidega 40
LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 411
3
PROGRAMMI ÜLDINFO
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi nimi Kindel sisejulgeolek
Programmi eesmärk
Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisidega.
Programmi periood 2026–2029
Peavastutaja Siseministeerium (SIM)
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis
Kaitsepolitseiamet (KAPO), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PÄA), Häirekeskus (HäK), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Kaasvastutajad ja partnerid, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Kaitseministeerium (KAM), Kliimaministeerium (KLIM), Kultuuriministeerium (KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Rahandusministeerium (RAM), Sotsiaalministeerium (SOM), Välisministeerium (VÄM), Riigikantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Maksu- ja Tolliamet (MTA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Välisluureamet (VLA), Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Transpordiamet (TA), Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut (TAI), Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Andmekaitse Inspektsioon (AI), Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Varude Keskus, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused (KOV)
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid
Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
PROGRAMMI ÜLDINFO
Foto: Politsei- ja piirivalveamet
4
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA
Eesmärk
Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisidega.
Mõõdikud Programmi eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Allikas
Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi vaenuliku mõjutustegevuse ja valeinfo kasvuga heaks1
Suurem parem
49 %
- 52 % - 52 % - 53 % -
55 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud
Suurem parem
56 % 66 % -2 65 % 65 % - 65 % - 75 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi)
Suurem parem
57 % 57 % 64 % 75 % 75 % 75 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet
Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks
Suurem parem
59 % - 52 % - 60 % - 60 % - 65 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: kanep
Väiksem parem
36 % - 44 % - 40 %3 - 40 % - 24 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: amfetamiin
Väiksem parem
21 % - 23 % - 26 % - 26 % - 10 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: rahusti/uinuti arsti korralduseta
Väiksem parem
23 % - 23 % - 28 % - 28 % - 12 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
1 Alates 2026. aasta uuringust muudetakse uuringu metoodikat, et antud mõõdik hindaks just vaenuliku mõjutustegevust ja valeinfo levikut puututavat. Varasemates uuringutes on hinnatud välisriigi mõjutustegevuse toimetuleku hinnangut. 2 Alates 2024. aastast Kaitseministeerium riigikaitse avaliku arvamuse uuringus mõõdikut ei küsita. Alates 2026. aastast on mõõdik osa Siseministeeriumi siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust. 3 Mõõdiku sihttasemed on viidud vastavusse reaalse olukorraga.
5
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: ecstasy
Väiksem parem
23 % - 22 % - 28 % - 28 % - 10 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: kokaiin
Väiksem parem
16 % - 19 % - 28 % - 28 % - 7% Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: dopinguained
Väiksem parem
- - - - 7 % - - - 7 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega
Suurem parem
56 % - 52 % - 60 % - 60 % - 65% Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Korruptsioonitajumise indeks (koht) 4 Suurem parem
14 12 13 10 10 10 10 10 10 Transparency International, kättesaadav http://www.transparency.ee/
Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma
Suurem parem
40 % - 41 % - 43 % - 45 % - 45 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
4 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta.
6
Rahastamiskava
Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus 1: Põhiseadusliku korra tagamine
57 540 946 58 315 020 56 935 265 54 976 735 54 777 276
Programmi tegevus 2: Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
42 779 637 40 785 223 38 576 538 38 495 567 38 419 106
Programmi tegevus 3: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
10 742 302 10 887 834 11 699 486 8 665 392 6 020 041
Programmi tegevus 4: Piirihaldus 61 590 484 63 937 736 57 070 803 51 755 464 51 557 362
KOKKU 172 653 369 173 925 812 164 282 091 153 893 157 150 773 785
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.
Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes)
EELARVE EELARVE PROGRNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
MUUD TOETUSED 1 830 451 3 174 909 2 954 001 2 324 567 2 032 838
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI)
9 729 530 19 225 465 12 556 252 7 838 380 7 643 459
Sisejulgeolekufondi (ISF) 4 128 422 2 241 003 1 367 658 1 330 334 1 247 481
KOKKU 15 688 403 24 641 377 16 877 911 11 493 281 10 923 778
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
7
2. OLUKORRA ANALÜÜS ja ALUSPÕHIMÕTTED Eesti julgeolekut mõjutavad trendid
Peamine oht Eesti julgeolekule lähtub jätkuvalt Venemaa Föderatsioonist, avaldudes kombineeritult ja laiaulatuslikult mitmesugustes elu- ning tegevusvaldkondades. Samuti avaldab Eesti julgeolekule mõju Hiina Rahvavabariigi süvenev strateegiline koostöö Venemaa Föderatsiooniga ja nende ambitsioon kujundada ümber rahvusvahelist korda.
Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisaru, on muutmas ka kurjategijate ja vaenulike eriteenistuste tegutsemist, mis nõuab ka riigi tehnoloogilise võimekuse ajakohasena hoidmist. Samuti on tsiviilkäibes kättesaadavate droonide kiire areng toonud need kurjategijate ja vaenulike teenistuste arsenali, mille suhtes peab riik järjekindlalt arendama vastumeetmeid. Näiteks on Eesti piirivalve ja päästeteenistus võimearendusena rakendamas seiredroone.
Rahvusvahelises keskkonnas ohustavad julgeolekut endiselt ka äärmus- ja terroriorganisatsioonid, kelle mõju võib ulatuda ka Eestini.
ÜRO migratsiooniamet on prognoosinud, et kliimamuutuste tulemusel võib oma kodust lahkuda kuni 1 miljard inimest5. See toob kaasa rändesurve ka Eestile.
Rahvusvahelised konfliktid seavad väljakutse ka Eesti sisemisele rahule, kuivõrd Eestis on enamuse konfliktipiirkondade elanikke, sealhulgas erinevate ideoloogiate toetajaid, kes ühel või teisel moel oma seisukohta ka siin tahavad esitada.
Muutuv maailm tõstab pingeid ka liitlaste omavahelistes suhetes. Samu väärtusi jagavate riikide koostöö on aluseks nii Eesti, kui meie liitlaste julgeoleku ja turvalisuse tagamisel.
Riigi julgeolekut mõjutavad sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu rahvastiku vananemine ja vähenemine ning piirkondade ebaühtlane areng. Ühiskonna sotsiaalne sidusus (sh olemasolevate ühiskonnarühmade lõimumine ning uussisserändajate kohanemine) - riigikeele valdamise ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse edendamine on julgeolekuohte maandavad tegurid. Samuti ühiste väärtuste ja infomaastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine.
Ohte maandavate võimete arendamise protsess on aeganõudev ja ressursimahukas ning nõuab planeerimist, püsirahastust ja ettevaatavaid juhtimisotsuseid.
Järgnevalt on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonnapõhiselt.
Vaenulik luure- ja mõjutustegevus Eesti suunal
Eesti julgeolekuasutuste hinnangul6 mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige rohkem Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mittesõjalised ja sõjalised, avalikud ning varjatud vahendid. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maailmas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada NATO ja Euroopa Liidu riike. Eesti puhul - võimendades mõjutustegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi probleeme, õõnestades Eesti ja meie liitlasorganisatsioonide usaldusväärsust, polariseerides kogukondi ning õhutades vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele sealhulgas nende mõjutamisele läbi Vene infovälja ja kübersuhtluse. Vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka
5 https://publications.iom.int/system/files/pdf/mecc_outlook.pdf 6 Tallinn: Kaitsepolitsei „Kaitsepolitsei aastaraamat 2024 – 2025“ https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf; Tallinn: Välisluureamet „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2025“ https://raport.valisluureamet.ee/2025/et/
8
rahvusvahelist teadlikkust mõjutus- ja värbamiskatsetest ja -viisidest ning sellega kaasnevatest ohtudest, sh küberkeskkonnas. Ühiskonna sidususel ja kerksuse suurendamisel on oluline roll julgeolekuriskide maandamisel. See toob kaasa vajaduse arvestada julgeolekaspektidega erinevate siseriiklike poliitikate kujundamisel ja strateegiliste otsuste tegemisel.
Eesti oma geopoliitilise asukoha ja strateegilistes liitudes, nagu EL ja NATO osalemise tõttu, on ja jääb Vene luure huviorbiiti. Eesti sõjaliste ja mittesõjaliste võimete areng, kriitiline taristu, NATO ja Euroopa Liidu seosed Eestis, poliitiline olukord, kuritegelik keskkond, ärieliit, venekeelne opositsioon ja piiriületajad on nende eriteenistuste traditsioonilised huvid.
Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on vajalik süsteemselt tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning järjepidevalt.
Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine
Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismi ohutase on Eestis veel madal, kuid Euroopas tervikuna on see kõrge, sh Skandinaavia riikides. Kuigi Eestis on tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi ning 2025. aasta jaanuaris jõustus esmakordne süüdimõistev kohtuotsus kolme paremäärmuslikku FKD rühmitusse kuuluva alaealise suhtes, siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideoloogiast kantud äärmuslusest. Samuti on Eestile jätkuvalt ohuks terroristlikuks kuulutatud vaenulik režiim idapiiri taga.
Viimase kümne aasta jooksul kasvanud moslemikogukond on Eestis lähiaastatel jätkuvalt kasvutrendis. Seetõttu on suurenenud ka kohalike omavalitsuste roll, uus-sisserändajate laste Eesti koolidesse suunamise olulisus ja koolide kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. On oluline ennetada olukorda, kus islami kogukondi hakkaksid Eestis juhtima radikaalselt meelestatud inimesed. Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva immigratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle inte- gratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnestunud. Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat avalikkust.
Aina suuremaks probleemiks on alaealistele (ennekõike sotsiaalmeedia kinniste gruppide kaudu levitatav ja aina enam tehisintellekti abil loodud) suunatud terroristlik propaganda ning nende kui mõjutatava sihtgrupi pahatahtlik ärakasutamine. Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalveasutuste vastavat võimekust ning koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja erasektoriga edendada veebiturvalisust ning takistada rahvusvahelises koostöös (rakendades mh Euroopa Liidu terroristliku veebisisu levikut tõkestavat TCO määrust) terroristliku propaganda levikut. Eestis alates 2024. aasta juulist kehtima hakanud TCO määruse osas tuleb jätkuvalt tõsta veebimajutusteenusepakkujate teadlikkust terroristliku propaganda levitamise ja sellest teavitamise kohustuse osas.
Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutamas Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevenest lähtuva rände hübriidrünnak ja Venemaa sõjalisest rünnakust Ukraina vastu tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laial- dasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR7 ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks.
Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. Probleemiks on kujunemas heausksete inimeste kaudne ja mitteteadlik terrorismi toetamine ühisrahastusplatvormide kaudu
7 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR).
9
sõjapiirkondadesse raha annetades, mille lõplik kasusaaja võib olla tegelikult terroristlik ühendus. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgimine. 2025. aastal valmiva rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute valdkonna, järelevalve võimekust ja turuosaliste teadlikkust terrorismi rahastamise riskidest on Eestis vaja oluliselt suurendada.
Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andmebaase, nende ristkasutamist ning koostalitlusvõimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i8 märkuste ja soovituste rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel.
Majandusjulgeolek
Majandus on üks olulisi võimuinstrumente, mida tuleb vaadata koosmõjus teiste võimuinstrumentidega nagu poliitilised otsused, mõjutustegevus, luure, sõjalised võimed jm. Majandussuhteid ja sõltuvusi kasutatakse ära nii suveräänsete otsuste mõjutamiseks, kui ka julgeolekut tagavate sõjaliste ja mittesõjaliste võimete mõjutamiseks.
Regioonis on sagenenud kriitilise taristu kahjustamised. Näiteks veealused side- ja elektrikaablid Eestis või alajaamade, veepumplate, raudtee- või lennundustaristu naaberriikides. Ebausaldusväärsete riikide ettevõtted ja tehnoloogia osalevad turul ning võidavad hankeid ja lepinguid, mille tulemusel võivad tekkida haavatavused, mis omakorda loob võimalusi Eesti julgeoleku kahjustamiseks. Peamised ohud on Eesti elanike, asutuste ja ettevõtete infoleke, nende otsuste endale sobivas suunas mõjutamine või nende toimimise mõjutamine, kahjustamine. Näiteks päikeseparkide enamus komponente pärinevad Hiinast, paljud side- ja tarkvaralahendused on Hiina päritolu, mitmed riigid on keelanud Hiina päritolu kaamerasüsteemide kasutamise tundlikes asukohtades jne.
Mitmes naaberriigis on Venemaa Föderatsiooni võimuga seotud isikud on omandanud kinnisasju strateegilisse asukohtadesse. Näiteks Soomes, Bardufossi lennuväebaasi ümbruses Norras jm. See on viinud mitmeid riike ohtude ennetamiseks kinnisasjade omandamise kitsendamise reegleid täiendama.
Mitmed välisriigid sh Hiina Rahvavabariik, ostab võimalusel strateegilisi kriitilisi teenuseid osutavaid ettevõtteid oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Huvi tuntakse sadamate, lennujaamade, raudtee, side ja tehnoloogiavaldkondade osas. Võimalike riskide maandamiseks on oluline efektiivne välisinvesteeringute sõelumise võimekus.
Organiseeritud- ja majanduskuritegevuse ning rahapesu ja inimkaubanduse vastane võitlus
Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julgeolekut ohustavad riigid võivad kasutada muu hulgas kuritegelikke struktuure oma eesmärkide saavutamiseks. Kuritegevuse tõttu muutub ühiskond haavatavaks, mis omakorda annab võimaluse riigi julgeoleku kahjustamiseks. Majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegude ning nendega seonduva rahapesu rahvusvahelisus ja ulatus mõjutavad olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Ohtlikumad on need skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandustegevusse. Ühtlasi on kuritegevus muutunud üha enam projektipõhisemaks: kurjategijad tegelevad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küberkuriteod, maksupettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu suurendada.
Euroopa Liidu rahanduspoliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguliselt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel täiendav koormus tagada vahendite sihtotstarbeline ja aus kasutamine.
Senised uurimused on esitanud halva majandamise, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkiva kahju ulatuseks 5– 10% kasutatavatest summadest, mis ümberarvestatuna võib Eesti kontekstis tähendada Euroopa Liidu
8 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96
10
toetuste väärkasutamist 150–300 miljonit euro ulatuses9. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu Euroopa Liidu finantside õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele. Selleks tuleb tõhustada õiguskaitseasutuste võimekust ja rahvusvahelist politseikoostööd.
Uuringud näitavad, et ebaseaduslik turg Euroopa Liidus on võimeline tootma kriminaaltulu üha kasvavas ula- tuses, mis võib küündida hinnanguliselt 92 kuni 188 miljardi euroni, mille põhjal on alust eeldada, et 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles10. Siseministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi tulemused peegeldasid raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkust, mis võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni11. Ajavahemikul 2016–2023 on prokuratuuri saadetud kriminaalasjades arestitud kuritegevusega seotud vara keskmiselt 11,7 mln euro väärtuses. Jõustunud kohtuotsustega on samal ajavahemikul konfiskeeritud keskmiselt 2,73 mln euro väärtuses vara aastas. Vahemik hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse vahel ei reflekteeri kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks.
Et kuritegevus ei saaks olla kasumlik ettevõtmine ja mainitud ohtu efektiivsemalt maandada, tuleb riigil kasutada olukorra muutmiseks terviklikku lähenemist, mis hõlmaks nii kuritegevuse tõkestamise õigusraamistiku kaasajastamist, strateegia kasutuselevõtmist kuritegevuse varalise mõjutamise tõhustamiseks, piiratud varade haldussuutlikkuse tõstmist kui ka isikkoosseisu suurendamist varalise mõjutamise kaudu kuritegevuse vähendamisega tegelevates asutustes. Neid arendustegevusi tuleb käsitleda tervikuna pidades silmas kogu menetlusahelas olevate asutuste panuse efektiivsuse kasvatamist. Kuritegevusest saadava kasu senisest tõhusam leidmine, arestimine ja konfiskeerimine on määrava tähtsusega kuritegevuse ja selle stiimulite vähendamisel.
Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. Samaaegselt on Venemaa ja tema liitlane Valgevene on rakendanud Lähis-Ida riikide migrante oma riiklike välispoliitiliste ambitsioonide saavutamiseks ning korraldavad ebaseaduslike migrantide voogude kaudu Euroopa Liidu liikmesriikide piiride sihiliku survestamist. See, omakorda, sunnib ka Eestit pöörama senisest rohkem tähelepanu piiriturvalisusele ja rahvusvahelisele politsei- ja piirivalvekoostööle. Samuti on kasvamas tööalane migratsioon Eestisse Kesk-Aasia, Ladina-Ameerika ja Aasia riikidest, kelle ohuteadlikkus tööalasest ekspluateerimisest ja inimkaubandusest ning usaldus õiguskaitseasutuste suhtes madalal tasemel. Oluliseks arendussuunaks on uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonnagrupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamine ja tõkestamine. See nõuab õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabi- valdkonnaga seotud spetsialistide, aga ka erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialistide tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite abistamiseks.
Korruptsioon
Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna korruptsioon võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust ning seeläbi ka sisejulgeolekut. Korrumpeerunud isikuid võidakse ära kasutada ka muudel julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu näiteks luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud
9 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri.
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2; RAND
Europe, 2019, Understanding the revenues earned on criminal markets and their reinvestment in
the EU legal economy, https://www.rand.org/randeurope/research/projects/economic-valueof-
illicit-markets-european-union.html 11 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja- kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101.
11
Transparency International korruptsioonitajumise indeksi uuringus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem korrumpeerunud riigi kategoorias12, mis on suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmine tulemus Euroopa Liidu riikide võrdluses.
Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitseasutuste töö ja teavitustegevusega korruptsioonivastases võitluses on aastate jooksul suuremat edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sektoris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on olukorrale leevendust pakkumas sisulised töökorralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel ja riskide maandamisel. Samas peab uuendatav korruptsioonivastane tegevuskava 2026. aastast olema muuhulgas adresseeritud seni vajalikku tähelepanu mittesaanud sektorites läbipaistvuse kujundamisele ja teadlikkuse kasvatamisele koos korruptsiooniennetuse võrgustiku tegevuse tõhustamisega.
Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamise, riigihangete läbiviimisel omakasuliste otsuste tuvastamise, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamise ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks.
Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptiivset tegevust esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsialiseerumine erasektoris aset leidva korruptsiooniga tegelemiseks. Samuti tuleb tõhustada teabe kogumist ja analüüsi, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida.
Narkokuritegevus
Perioodil 2000–2024 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 2235 inimest. Kuni 2018. aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud surmade poolest Euroopa Liidus esimesel kohal. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni. Surmade arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähenemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka 2022. aastaks.13
2022−2024 aastal avaldas negatiivset mõju aga fentanüülile analoogisete opioidide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingitud surmade arv on taas kasvanud (2021. aastal kokku 39, 2022. aastal 80, 2023. aastal 113 ja 2024. aastal 92). Nitaseenid põhjustasid suurima osa narkosurmadest (2023. aastal 53%), aga kasvanud on ka surmade arv, mis seotud kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks ning kelleni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda. 2023. aastal kaotas üledoosi tõttu elu kuusteist 17−24-aastast noort.
Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida-Virumaal.
Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks, milleks on suurendatud koostööd lähiriikidega. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskendutakse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänava- diilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada narkootikumide levitamist noortele ning suunata narkootikume
12 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2024 13 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut.
12
tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms).
2024. aastal käivitati mitmeid samme olukorra leevendamiseks ning selle käigus esitati Vabariigi Valitsusele memorandum, milles toodi välja ettepanekud narkoolukorra leevendamiseks. Memorandumis lepiti kokku seitse suurema mõjuga arendustegevust, mille elluviimine on kolme ministeeriumi (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeeriumi) vastutada. Samuti lepiti kokku, et 2026. aastal võtab roteeruvas korras kaheks aastaks poliitika juhtimise üle Sotsiaalministeerium ning viiakse läbi poliitika vahehindamine.
Loodi alus kiirmeetmena uutele psühhoaktiivsetele ainetele käitlemispiirangute kohaldamiseks, millega on Politsei- ja Piirivalveametil ja Maksu- ja Tolliametil koheselt õigus inimeste tervisele ohtlikud ained kuni üheks aastaks hoiule võtta. Selle aja jooksul otsustatakse aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisamine. Meede võimaldab põhjalikumalt uurida nende ainete riske turvalisusele ja rahvatervisele.
Politseiametnikud läbisid koolitused ja nende esmaabivarustusse lisandus naloksoon, mille puhul on tegemist narkootikumide üledoosi korral elupäästva ravimiga. Tegemist on meetmega, millega on võimalik päästa inimese elu olukorras, kus politsei jõuab sündmuskohale enne kiirabi. Vajalik on tagada naloksooni varude pidev täiendamine.
Eestis on käivitatud Hea Samariitlase Akt, mis kaitseb inimesi, kes kutsuvad või kes vajavad abi narkootikumide tarvitamisest tingitud terviserikke korral. Meede on oluline selleks, et julgustada inimesi kutsuma kiirabi või pöörduma õiguskaitsjate poole, kui nad on tunnistajaks uimastite tarvitamisest tingitud terviserikkele ilma et nad peaksid kartma karistust.
Valmis analüüs „Narkoväärteo toimepannud õigusrikkujate mõjutamine“. Analüüsis kaardistatakse muutusi registreeritud narkoväärtegude arvus ja toimepanijate profiilis, võrreldakse karistuspraktikaid rahatrahvide määramisel eri prefektuurides narkoväärtegude korral ning analüüsitakse menetlusandmete põhjal mõjutusvahendite võimalikku rolli narkosüütegude korduvuses.
Sõlmiti andmevahetusleping Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega, millega Politsei- ja Piirivalveameti analüütikuteni jõuavad isikustamata andmed mürgistustega seonduvate kiirabisündmuste kohta. Andmed võimaldavad senises põhjalikumalt hinnata narkoainete levikut ja ohu potentsiaali.
Politsei- ja Piirivalveamet testis RAMAN spektromeetrit, mis võimaldab tuvastada sündmuskohal narkootilisi aineid või teisi ohtlikke aineid. Seade kaitseb muuhulgas ametnikke sündmuskohal kokkupuute eest tundmatu ainega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on seadme juba soetanud ja Politsei- ja Piirivalveamet kaalub seadme soetamist.
Esmased sisendid on antud Sisekaitseakadeemia kõrghariduse õppekavasse tõstmaks uute ametnike teadlikkust uimastivastasest võitlusest.
Edasised sammud keskenduvad eriti ohtlike ainete, sh nitaseenide, leviku tõkestamisele, rahvusvahelise koostöö tugevdamisele ning õiguskaitseasutuste töö süsteemsemaks ja paindlikumaks muutmisele. Oluline on tagada riskirühmade, eriti noorte parem jõudmine teenusteni ning arendada kahjude vähendamise teenuseid koostöös sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnaga. Andmepõhine lähenemine peab toetama poliitikakujundamist ja võimaldama kiiret reageerimist uutele ohtudele.
Küberkuritegevus
Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvutisüsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid võimalusi.
Erinevad andmevargused ja andmelekked, lunavara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriitilise erasektori suunal on muutunud maailmapraktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e-lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele.
13
Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küberkuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris.
Siseministeerium eeldab realistlikult, et küberkuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia muutub kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks. Arvutikuritegude toimepanemine (sh erinevat liiki kelmused, teenusetõkestusrünnakud, lunavararünnakud, õngitsuskirjad) suureneb. Seoses tehisintellekti kiire arenguga võivad pettused muutuda laiahaardelisemaks. 2024. aastal suurenes erinevate kelmuste arv võrreldes eelneva aastaga 8%.14 Eesti olukorra läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi parandamisega. Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev koolitamine digitaalsema iseloomuga kuritegude uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal.
Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elutähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumise- ga kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt.
Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel.
Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohuteavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb arvesse võtta kriisideks valmistumisel.
2023. aasta elanike hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringust saab positiivse trendina välja tuua (alates 2017. aastast), et elanike teadlikkus esmastest tegevustest hädaolukorras on vähehaaval paranemas. 89% Eesti elanikest on saanud vähemalt ühest üleriigilisest infoallikast hädaolukordi puudutavat infot. Elanikud on saanud infot võrdväärselt Päästeameti brošüürist „Ole valmis“ (61%) või üleriigilisest meediast (60%).15
Samas on elanike kodude varustatuse tase hädaolukordadega toimetulekuks kõige vajalikuga endiselt madal (vaid 15% on kõik vajalik olemas) ja pooled elanikest endiselt ei tea, mida nad peaksid tegema või teeksid erinevates hädaolukordades. Kodude valmisolek on oluliselt langenud esmaabitarvetega varustatuse arvelt. Kõige haavatavamaks peetakse linnades suurte kortermajade elanikke ning usutakse, et maal on võimalik hädaolukordadega lihtsamini toime tulla (varuda toitu, pääseda ligi joogiveele, kasutada alternatiivseid võimalusi kütteks ja toiduvalmistamiseks).
Seetõttu peab riik tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisides ning et nende teadlikkus ja ettevalmistus kriisiolukordades toime tulla paraneks. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada elanikkonnakaitsealaste teadmiste süsteemsemat edasiandmist elanikele. Samuti on vaja tagada elanikele varjumiseks sobivad kohad: varjendid ja varjumiskohad.
14 Politsei- ja Piirivalveameti „Siseturvalisuse 2024. aasta ülevaade“. 15 KANTAR EMOR (mai 2023). Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023. https://www.rescue.ee/files/Uuringud/2023-elanikkonna-hadaolukorraks-valmisoleku-alase-teadlikkuse-indeksuuring.pdf?fc9a1cadb4
14
Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohaliku tasandi toimijatega. Muuhulgas on omavalitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisi- leevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist.
Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka erasektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste prioriseerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid.
Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja tagajärgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid.
2023. aastast alates on Eestis võimalik saata mobiiltelefonidele asukohapõhist EE-ALARM ohuteavituse lühisõnumit. Kriisiolukorras ametliku ja kontrollitud info edastamiseks on 1247 riigiinfotelefon kiirelt valmis tegutsema kriisiinfotelefonina. Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga on loodud võimekus kiireks ohuteavituse teksti edastamiseks ETV, ETV+ telekanalitel ning Vikerraadio ja Raadio 4 vahendusel RDS tekstina esitamiseks. 2022. aastast on arendamisel riiklik sireenivõrgustik - 2025 aasta aprilli seisuga on 120 sireenipostiga kaetud 66% elanikkonnast ja 22 asulat. Eesmärgiks on seatud katta sireeniseadmetega 80% elanikkonnast. Lisaks lühisõnumile, mis on näidanud head tulemust käitumisjuhiste edastamiseks, on vajalik süsteemi täiendada mobiiltelefonide abil alarmeerimisega ning leida toimepidevuse suurendamiseks tehnilisi lahendusi operaatorite mobiilside- ja andmesidevõrkudest sõltumata, et tagada mitmekülgne katvuse, tehnilise sõltumatuse ja toimekindlusega kanalite kasutamise võimalikkus.
Piirihaldus
Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prognoosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suureneva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabumine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali täiendavat koolitamist ning lisapersonali värbamist.
Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad siseturvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andmevahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- sesse.
Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks.
15
Julgeoleku tugevdamiseks valitsemisalade üleselt tehtavad tegevused
1. Julgeolekuohtude teadvustamine valitsemisalade üleselt ning nende ohtude koordineeritud maandamine.
2. Riigi erinevate poliitikate kaudu ühiskonna sidususe tugevdamine, sh erinevate ühiskonnagruppide lõimumise ja kohanemise toetamine.
3. Radikaliseerumise ennetamise riikliku tegevuskava välja töötamises osalemine ja tegevuskava rakendamine oma vastutusalas.
4. Ühiskonna ohuteadlikkuse ja kerksuse suurendamine erinevate kriisiolukordade, sh hübriidohtude suhtes.
5. Riigi toimimise jaoks olulisi teenuseid osutavate asutuste ja ettevõtete riigihangete puhul võimaluste leidmine tehnoloogiliste, tarneahelate jm sõltuvuste vältimiseks ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest.
6. Elutähtsate teenuste ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste riskiplaanides julgeolekuohtudega arvestamine ning nende riskide maandamine teenuste planeerimisel.
7. Koostöös riigiasutustega, erasektoriga ja kogukondadega süsteemselt riigisisese koostöö arendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohu allikate tuvastamiseks ja tõkestamiseks sh veebis ja meedias.
8. Liitlasriikide ja rahvusvaheliste koostööpartnerite teadlikkuse suurendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohtude ning neid ohte ennetavate ja maandavate võimaluste kohta.
9. Ühtne lähenemine riigi andmete avalikustamisele ja juurdepääsu võimaldamise reeglitele.
10. Juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise meetmete tõhustamine (sh küberruumis).
16
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA
ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID16 Prioriteetne
väljakutse Majandusjulgeoleku tagamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Vaenulikel riikidel on võimalus ja võimekus mõjutada negatiivselt Eesti majandust, riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste toimimist ja suveräänseid otsuseid.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Luuakse ühtne arusaam majandusjulgeoleku ohtudest ning koordineeritakse maandamistegevused. Strateegilise tasandi koordinatsiooniks luuakse riigiülene majandusjulgeoleku töörühm.
Prioriteetne väljakutse
Andmete säilitamine ja neile juurdepääs raske kuritegevuse ja
terrorismi vastu võitlemiseks ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ennetama ja tõkestama vaenulikku luuretegevust ning kaitsma riigile olulist informatsiooni.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Tõhustatakse riigisaladuse kaitse meetmeid ning leitakse võimalused, et tagada riigisaladuse kaitsele vajalik ressurss.
2. Muudetakse elektroonilise side seadust uurimisasutuste ja julgeolekuasutuste ülesannete tõhusaks ja operatiivseks täitmiseks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Prioriteetne väljakutse
Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks võimekuse
kasvatamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud ning võib prognoosida küberkuritegevuse edasist kasvu, sh tehnoloogia muutumist kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Värvatakse piisavas mahus kompetentset personali ning koolitatakse olemasolevaid töötajaid.
2. Luuakse toetav õiguslik keskkond ning ajakohane tehniline võimekus ja tagatakse selle jätkusuutlik ülalpidamine.
Prioriteetne väljakutse
Venemaa Föderatsiooni vaenuliku tegevuse ennetamine ja tõkestamine
erinevates ründe-vektorites ja mõju-valdkondades (sh info- ja
küberruumis, majanduses ja füüsilises keskkonnas)
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Riigi sisejulgeolekut ohustavad mh vaenulikud ideoloogiad, mõjutustegevus ja lõhestamine. Mõjutustegevuse ja lõhestamise allikaid luuakse pidevalt juurde. Samuti kasutatakse üha uusi ja varjatumaid võtteid.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Tõhustatakse julgeolekut ohustavate ning vaenuliku mõjutustegevuse ja lõhestamisega seotud allikate tuvastamise võimekust, luuakse tõhusad õiguslikud alused julgeolekut ohustavatest allikatest tulenevate ohtude maandamiseks.
2. Vaenulike eriteenistuste tegevust pärsitakse ning töötatakse välja selleks vajalikud meetmed ja võimekused.
16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad olulise finantsmõjuga muutused.
17
3. Tagatakse sanktsioonide tõhusus – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda agressioonist loobuma. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik takistada sanktsioonidest möödaminemist nii kriminaalmenetluse kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus.
Prioriteetne väljakutse
Hiina Rahvavabariigiga seotud ohtude maandamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Hiina Rahvavabariigi ambitsioon kujundada ümber rahvusvahelised normid ja kord, samuti süvenev strateegiline koostöö Venemaa Föderatsiooniga avaldab mõju Eesti julgeolekule ja selle tagamisele. Peamisteks väljakutseteks on Hiinaga seotud majanduslike sõltuvuste ja tehnoloogiliste lahendustega kaasnevad ohud.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Vähendatakse ja välditakse Hiina Rahvavabariigi tehnoloogia, tarneahelate ja oluliste tööstussisenditega seotud sõltuvusi.
2. Tõkestatakse olulise teabe leke, sh tehnoloogiliste lahenduste, teenuste, küberrünnete kaudu, aplikatsioonides, AI tööriistades, teaduse valdkonnas jm.
Prioriteetne väljakutse
Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi toetava ideoloogia leviku
tõkestamine ja varajases faasis tuvastamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Riigi julgeolekule võib ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus, sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Väljakutseks on radikaliseerumise protsessis olijate tuvastamine ja tõkestamine võimalikult varajases faasis enne, kui radikaalsusest jõuab välja kasvada (terroristlik) vägivald.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise ja sekkumise riiklik tegevuskava. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine.
2. Kaardistatakse majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks. Eesmärk on majutusteenuse kasutajate andmete töötlemise tõhustamiseks kaardistada andmete edastamise erinevad tehnilised võimalused, nende mõjud, võimalikud maksumused, arendusvajadused ja õiguslikud valikuvariandid. Kaardistuse tulemusena valmivad ettepanekud edasisteks tegevusteks.
Prioriteetne väljakutse
Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nii narkootikumide tarvitamine kui ka narkokuritegevus. Üledoosisurmad on vähem kui kahe aastaga kolmekordistunud. Noored hakkavad narkootikume tarvitama üha varem ja korduvtarvitajate osakaal suureneb. Probleeme süvendab asjaolu, et mitmete narkootikumide levik ja kangus on seninägematult suur seoses rahvusvahelise narkokuritegevuse intensiivistumisega. Peab suurenema õiguskaitseasutuste võime oma tegevusi kohandada vastavalt kiirelt muutuvale narkoolukorrale.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt uute psühhoaktiivsete ainetele käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus ohtlikele ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Õiguskaitseasutuste töö peab muutuma tõhusamaks ja vastumeetmed kiirelt kohanema narkootikumidega kaubitsejate pidevalt muutuvate tegutsemisviisidega, milleks tuleb süsteemsemaks muuta õiguskaitseasutuste ametnike väljaõpet ja mitmekesistada tehniliste vahendite (nt spektromeetrite) kättesaadavust. Vähendatakse narkootikumide levikust tingitud negatiivseid mõjusid ja kahjusid. Õiguskaitseasutustel on oluline roll, et koostöös tervise- sotsiaal ja haridusvaldkonnaga ennetada ja ära hoida narkootikumide tarvitamist, sellega
18
seonduvad ohte tervisele ja elule. Laiendatakse üledoosidest tingitud surmade ära hoidmist, selleks tagatakse naloksoon politsei esmaabivarustuses. Parandada tuleb ka mittekaristuslike meetmete (nt VALIK, SÜTIK programmide) kättesaadavust.
2. Narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamise tegevused on laiendatud, eelkõige meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne).
3. Täiendavate narkootiliste ainete määramise või joobe tuvastamisega seotud tehniliste vahendite kaardistamise ja testimisega on alustatud.
4. Narkolaboritele on loodud reageerimise võimekus – seadmed soetatud, koolitused korraldatud.
Prioriteetne väljakutse
Kuritegevuse varaliseks mõjutamiseks kompleksse ja tõhusa riikliku võimekuse kasvatamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, suurendatakse suutlikkust kuritegelikul teel saadud vara tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning tõhustatakse kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Selle saavutamiseks täiendatakse seadusandlust, prioriseeritakse kuritegevuse varaline mõjutamine. Samuti on vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele ja prokuratuurile.
Prioriteetne väljakutse
Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kogu ühiskonna kriisideks valmisolekule viimastel aastatel oluliselt suurenenud.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Kriisideks valmisoleku parandamine:
1. Olukorrateadlikkuse valdkonnas jätkatakse info jagamise keskkonna (Sitrep) arendamisega kasutajate (kriisi lahendavate asutuste) vajadustest lähtuvalt, hoitakse tõstetud käideldavust ja luuakse võimalused ohuteavituse keskseks haldamiseks. Lisaks suurendatakse analüütilist võimekust võimaldamaks olukorrast terviklikuma ülevaate saamist kõiki ohte hõlmavas skaalas ning seeläbi aidates prognoosida ja hinnata võimalikke tulevasi arenguid ning toetada informeeritud otsuste tegemist.
2. Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust parendatakse läbi varude moodustamise koos ladustamise võimalustega, sh analüüsitakse ühtse laohaldustarkvara kasutusele võtu võimalusi. Siseministeeriumi valitsemisala enda kriisideks valmisoleku paremaks hindamiseks töötatakse 2025. aasta jooksul välja mõõdik.
3. Vabatahtlike kaasatakse kriiside lahendamisele. Siseministeeriumi valitsemisala asutustel tuleb oma kriisiaegsete ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks luua piisavas mahus kriisireservi vastava väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata, mida saab teha tuginedes Elanikkonnakaitse reservi analüüsile. Elanikkonnakaitse arendamine:
4. Suurendatakse elanike kriisiteadlikkust ja iseseisevat valmisolekut. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks nähakse ette teavitustegevused, koolitused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine.
5. Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast võimet suurendatakse läbi nõustamise, koolitamise ja sihtotstarbelise kriisideks valmisoleku toetamise (2025-2027 iga- aastaselt 79-le KOV-ile 9 434 eurot). Samuti parandatakse KOV-ide kriisivalmidust läbi toetusmeetme ning tagatakse läbipaistev ja võrreldav KOV-ide kriisivalmiduse arendamine.
19
6. Arendatakse terviklikult välja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Töötatakse välja ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtted ja hoitakse neid ajakohasena tulenevalt täiendavate kanalite lisamiseks tehtavatest arendustest ning kasutuskordadest saadavast tagasisidest. Tagatakse avalikkuse ajakohane teadlikkus riiklikust ohuteavitusest. Seadustatakse sireenide kasutamine EE-ALARM osana.
7. Töötatakse välja nõuded ja soovitused varjendite rajamiseks ja põhimõtted varjumiskohtade kohandamiseks.
8. Siseministeeriumi valitsemisalas luuakse kriisireserv ja vabatahtlike kontseptsioon, sh ajakohastatakse elanikkonnakaitse reservi kontseptsioon.
Prioriteetne väljakutse
Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam ning sellega võib kaasneda erinevaid riske.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Eestis luuakse turvalisuse tagamiseks võimekus droonide avastamiseks, tuvastamiseks ja tõrjumiseks.
Prioriteetne väljakutse
Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Uute süsteemide kasutusele võtmine nõuab keerukaid IT-süsteeme, mille rakendamine eeldad kesksüsteemi ja kõikide liikmesriikide arenduste ja toetava tehnoloogia valmisolekut. Uued rakendused eeldavad lisaks IT arendustele ka suuri investeeringuid piiripunktide taristusse ja piirikontrolli tehnikasse, mille tulemusena võib uute süsteemide rakendamise esimeses faasis pikeneda piirikontrolliks kuluv aeg ning väheneda üldine rahulolu piiriületusega.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Aastatel 2025 kuni 2030 valmivad mitmed suuremahulised Euroopa Liidu infosüsteemid (EES, ETIAS, API, Interoperability, Revised VIS, Revised Eurodac, Prüm II jne). Tagamaks Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmine siseturvalisuse suurendamiseks tuleb Eestil teha vajalikud arendused tähtaegselt.
Prioriteetne väljakutse
Schengeni hindamise käigus tuvastatud puuduste likvideerimine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
2023. a läbi viidud regulaarse Schengeni hindamise tulemusena tuvastati, et Eesti täidab oma kohustusi, kuid on valdkondi, mis vajavad veel parendamist ja arendamist.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud tegevuskavale tuleb lähiaastatel hindamise tulemusena Eestile tehtud soovitused ellu rakendada. Peamised soovitused seotud isikkoosseisu ja infosüsteemide arendamisega ning tööprotsesside täiustamisega.
Prioriteetne väljakutse
Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Kuigi viimaste aastate kriisidest tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, siis julgeoleku tagamiseks, ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamiseks on kaitstum piir määrava tähtsusega.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Välja ehitatakse kaasaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiir. Vastavalt Vabariigi Valitsuse läbi aegade tehtud otsustele ning idapiiri arendamiseks kavandatud välisvahenditele on idapiiri arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks planeeritud eelarvelisi vahendeid kuni 2029. aastani 157,5 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vajalik varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust.
20
4. PROGRAMMI TEGEVUSED
Programmi tegevused on suunatud põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toime-pidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõjutava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terrorismi rahastamine, inimkaubandus).
PROGRAMMI
TEGEVUSED
Programmi tegevus 1:
Põhiseadusliku korra tagamine
Programmi tegevus 2:
Raske- ja organiseeritud kuritegevuse
vastane võitlus
Programmi tegevus 3:
Elanikkonna- kaitse, kriisideks
valmisolek ja nende
lahendamine
Programmi tegevus 4:
Piirihaldus
21
Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine
Eesmärk
Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elanike osakaal, kes hindab heaks oma valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma
Suurem parem
40 % - 41 % - 41 % - 41 % - Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes on puutunud kokku äärmuslusega veebis
Väiksem parem
- - - - Algtase
selgub - - -
Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes hindab oma valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks
Suurem parem
49 % - 52 % - 52 % - 52 % - Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
22
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Sisejulgeolekupoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Poliitika kujundamine toetab põhiseadusliku korra kaitsmist, mittesõjaliste julgeolekuohtude maandamist, ennetamist ja tõkestamist. Vaenulik luure- ja mõjutustegevus on pärsitud õigusruumi, asutuste koostöö ja võimekuse arendamise kaudu. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on erinevate sihtrühmade seas rohkem teadvustatud ning loodud on paremad eeldused riskide maandamiseks. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. Paranenud on teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada.
Sisejulgeoleku valdkonnas poliitika väljatöötamine.
Põhiseadusliku korra tagamine (vastutaja Kaitsepolitseiamet)
Põhiseaduslik kord on kaitstud ja riigi vastu suunatud luuretegevus ennetatud ning tõkestatud. Loodud on paremad eeldused majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamiseks. Paranenud on ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks.
Objektide valvamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Politsei valvatavaks objektiks määratud objektil on avalik kord tagatud.
Teenusega tagatakse valvatavate objektide turvalisus.
Isikukaitse teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
PPA poolt on tagatud kaitstava isiku staatuses olevate isikute turvalisus.
Teenusega tagatakse Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade/valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine.
23
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Majandusjulgeoleku suurendamine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.1. Arendatud on võimekust kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete, mille puhul nad on tegelikud kasusaajad, kinnisvarainvesteeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, analüüsimiseks ja maandamiseks.
SIM MKM, REM, SIM, RAM, JDM, VÄM, KAPO, VLA, 2026–2029
1.2. Loodud on haldusalade ülene majandusjulgeoleku töörühm, strateegia ja tegevuskava. RK/ SIM Kõik ministeeriumid 2026–2029
1.3. Majandusjulgeoleku ohud on tuvastatud, teadvustatud ja loodud on maandamismeetmed. SIM 2026–2029
Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.4. Välja on töötatud ja rakendatud radikaliseerumise ennetamise tegevuskava. See hõlmab teadlikkuse
tõstmist, radikaliseerumise ennetamise lõimimist erinevate valdkondade töökorraldusse, koostöö edendamist ja nõustamist.
SIM SOM, SOM SKA,KUM, JDM, HTM, SKA, KOV 2026–2028
1.5. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parandatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.
SIM, MKM
PPA, KAPO, EKEI, SMIT, MTA, RIA, AKI, JUM 2026–2029
1.6. Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks on majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused kaardistatud, sh andmete edastamise tehnilised võimalused, mõju, maksumus, arendusvajadused, õiguslikud valikuvariandid ja ettepanekud edasisteks tegevusteks.
SIM SMIT, KAPO, PPA,
MKM, EAS, VLA majutusettevõtjad
2026
1.7. Loodud on võimekus nõustada ja täiendada strateegilise tähtsusega objektide omanike riskianalüüse ja turvaplaane julgeoleku ja avaliku korra ohtude ja maandamismeetmete osas.
PPA, KAPO
SIM 2026-2027
CBRN17 sündmused Vastutaja Seotud pool Aasta
1.8. Arendatud on KAPO valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral.
KAPO, SIM PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, MTA 2026–2028
1.9. Arendatud on PPA valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral. PPA PPA, SIM PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, MTA
2026–2028
17 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.
24
Vastuluure ja riigisaladuse kaitse Vastutaja Seotud pool Aasta
1.10. Esitatud on ettepanekud ESSi ja teiste seaduste ajakohastamiseks, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil.
SIM, JDM 2026
1.11. Tõhustatud on võimekusi vaenulike eriteenistuste tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks. KAPO 2026-2029 1.12. Tõhustatud on riigisaladuse ja salastatud välisteave kaitset. KAPO 2026-2029
Küberjulgeoleku tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.13. Riigi julgeolek on kaitstud võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate ohtude eest. KAPOO RIA 2026-2029
Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.14. Arendatud on tehnilist võimekust ja koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, sh
desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist ning nende allikate sulgemist või kättesaadavuse piiramist. TTJA PPA, MKM, KUM, SIM 2024–2026
1.15. Loodud on tõhusamad õiguslikud alused juriidilistest isikutest tulenevate julgeolekuohtude maandamiseks.
SIM JDM 2026-2029
1.16. Eesti riik omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh küberruumis.
SIM, KAPO TTJA, PPA 2026-2029
Objektivalve ja isikukaitse Vastutaja Seotud pool Aasta
1.17. Suurendatud on riikliku tähtsusega isikute kaitsmise võimekust PPA SIM 2025–2028
25
Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
Eesmärk Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahe l, kriminaaltulu leidmist ja konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks
Suurem parem 59 % - 52 % - 60 % - 60 % - Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Korruptsioonitajumise indeks (punktid) 18 Suurem parem 74 76 76 77 77 77 - - Transparency International, kättesaadav http://www.transparency.ee/
Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmad
Väiksem parem 80 113 9219 100 70 50 40 25 Surma põhjuste register, EKEI
Elu jooksul mõnda illegaalset uimastit proovinud 15–16 aastaste osakaal
Väiksem parem - - 35 % - 25,5 % 24,3 % 23,2 % 22 % Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise uuring (ESPAD)
Arestitud vara (mln) 20 Suurem parem 18,37 24,5 68,2 25 30 40 45 50 Siseministeerium
Konfiskeeritud vara (mln) 21 Suurem parem 2,39 2,43 4,11 3 3,5 4 4,5 5 Prokuratuur
Inimkaubanduse vastase võitluse indeks22 Väiksem parem - - 1 1 1 1 1 1 U.S. Department of State Trafficking in Persons Report hinnang SiM, JUM, PPA, SoM, TI, SoM SKA raporti põhjal.
18 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 19 Andmed täpsustuvad 2025. aasta jooksul. 20 Arvestatakse uurimisasutuste poolt aasta jooksul prokuratuuri menetlusotsuseks edastatud kriminaalasjades arestitud vara väärtust 21 Arvestatakse jõustunud kohtulahendiga konfiskeeritud vara väärtust https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2024/vahistamine-ja-konfiskeerimine 22 Näitajaga mõõdetakse valitsuse jõupingutust vastata Inimkaubanduse Ohvrite Kaitse Määrusele (TVPA) 9 olulisemas kategoorias. Indeksil on 3. taset (1-3), millest 1. tase on kõrgeim hinnang - riigis täidetakse täielikult TVPA miinimumnõudeid inimkaubanduse kaotamisel.
26
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna poliitika väljatöötamine
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas poliitika väljatöötamine.
Kriminaalpoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine
Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine.
Sisejulgeolekufondi korraldusasutuse (ISF) ülesannete täitmine (vastutaja Siseministeerium)
Sisejulgeolekufondi vahendid on efektiivselt ja õiguspäraselt kasutatud.
Sisejulgeolekufondi korraldusasutuse ülesanne on Eestile fondist eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.
Raskete peitkuritegude avastamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal Teenusega tagatakse ühiskonnale enim kahju põhjustava organiseerunud ja raske peitkuritegevuse (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine.
Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal Teenusega tagatakse tunnistajakaitse abinõude kohaldamine kriminaalmenetluses või välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel vastavalt sõlmitud välislepingutele ning jälitustegevuse teenuse toetamiseks legendeeritud infrastruktuur ja kattedokumendid.
27
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Küberkuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Seotud pool Aasta
2.1. Loodud on võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks.
PPA 2026
2.2. Sihtrühmad on läbinud väljatöötatud koolituskavadele tugineva täiendõppe. PPA SKA 2028
2.3. Loodud on riigiüleselt küberkuritegudele spetsialiseerunud menetlusüksused ja suurendatud on isikkoosseisu.
PPA SIM 2026-2028
Narkokuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta
2.4. Laiendatud on narkosüütegude karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt) suunamise võimalusi.
SOM, TAI JDM, PPA, SIM, MTA,
Prokuratuur, SOM, TAI, teenuse-pakkujad
2025–2029
2.5. Üledoosisurmade vähendamiseks on loodud riiklik terviklahendus Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijate naloksooniga varustamiseks.
SOM, PPA SIM, TAI 2025–2026
2.6. Läbi on viidud valge raamatu „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ vahehindamine, sh hinnata kuidas jagada olemasolevaid ressursse pakkumise ja nõudluse vähendamise tegevuste vahel, et nõudlus narkootikumide järele ja sellest tingitud kahjud rahvatervisele väheneks.
SOM SIM, JDM 2026
2.7. Loodud on ametnike vajaduspõhise sihtriikidesse lähetamise süsteem, et narkokuritegevuse vastases võitluses lähiriikidega koostööd tugevdada, operatiivset teabevahetust tagada, kriminaalteabe vahetust parandada ja teostada ühiseid menetlusi narkokaubanduse valdkonnas.
PPA, MTA, Prokuratuur SIM, JDM, RAM 2026
2.8. Tõstetud on õiguskaitseasutuste võimekust narkoainega seotud sündmustele reageerimisel, sh narkootiliste ainete määramisel, laborite tuvastamisele jne.
PPA, MTA SIM, RAM 2026–2029
2.9. Uimastite valdkonnas ennetustegevuste ja õigusrikkumistele reageerimisel on määratud strateegilised tegevused, kaardistatud partnerid ning koostatud ja ellu viidud huvikaitse plaan.
PPA SIM, TAI, teenusepakkujad
2024–2028
2.10. Kaasajastatud on õigusrikkujate narkojoobe tuvastamise protsess. SIM; PPA JDM; EKEI 2024 - 2026
Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.11. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda.
RAB RAM, SMIT 2026
28
2.12. Arendatud on uurimisasutuste võimekust rahapesu ning terrorismi rahastamise tõhusamaks avastamiseks ja tõkestamiseks.
PPA, KAPO RAB, RAM 2026-2029
Korruptsiooni tõkestamine23 Vastutaja Seotud pool Aasta
2.13. Suurendatud on erasektorit puudutava korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2026–2027
Majanduskuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Seotud pool Aasta
2.14. Suurendatud ELi finantshuve (sh EL rahastatavad projektid) kahjustavate kuritegude uurimisvõimekust. PPA SIM 2026–2027
Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Vastutaja Seotud pool Aasta
2.15. Välja on töötatud täiendavad regulatiivsed seadusemuudatused, mis võimaldavad süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerida koos täiendavate vara arestimise ja konfiskeerimise meetmetega.
JDM, SIM, RAM PPA, MTA,
Prokuratuur, KAPO, KEA, Kohtud
2026–2027
2.16. Loodud on kuritegevuse varalise mõjutamise strateegia, mille kasutuselevõtmisega tagatakse jätkusuutlikkusele ülesehitatud strateegia asutuste ja institutsioonide koostööst, tegevustest ja eesmärkidest.
JDM, SIM, RAM PPA, MTA,
Prokuratuur, KAPO, KEA, Kohtud
2026
2.17. Loodud on jätkusuutlik koolitusprogramm majanduskuritegevuse ja kuritegeliku vara leidmise tõhustamiseks.
JDM, SIM, RAM PPA, MTA,
Prokuratuur, KAPO, KEA, RAB
2026–2027
2.18. Prokuratuuris, uurimis- ja teistes asutustes on suurendatud kuritegeliku tulu leidmise, arestimise ning finantskuritegude menetlemise ja analüüsivõimekust.
Prokuratuur, PPA, MTA, KEA,
kohtud, SKA, SIM
JUM, RAM, KLIM 2026–2029
2.19. Loodud on vara haldamise kesküksus või uurimisasutustes on suurendatud leitud, arestitud, võõrandatud ja konfiskeeritud vara haldamise võimekust.
RAM, SIM, JDM, PPA, MTA, 2026–2027
23 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade.
29
2.20. Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekused, mis võimaldavad süüteomenetluse ahelas jälgida arestitud ja konfiskeeritud vara liikumist ning varale kohaldatud piiranguid, arvestada haldamisega seotud kulutusi ning esitada vajalikke statistilisi tervikülevaateid.
JDM, SIM, RAM PPA, MTA,
Prokuratuur, KAPO, KEA, Kohtud
2026–2027
Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.21. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel on kaasajastatud või koostatud vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid.
JDM
SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,
PPA, TI, Prokuratuur,
erasektor, kolmas sektor
2025–2027
2.22. Suurendatud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekust ja juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkust. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.
PPA, SIM JDM, SOM SKA, TI,
MTA 2025-2027
30
Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende
lahendamine
Eesmärk
Eesti ühiskond ja inimesed on kriisiteadlikud ning valmis toime tulema erinevate kriisidega. Siseturvalisuse asutused on valm is kriise lahendama, tagades riigi, sh elanike, siseturvalisuse ja -julgeoleku.24
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elanike osakaal, kes hindavad heaks siseturvalisuse asutuste valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega
Suurem parem
56 % - 52 % - 60 % - 60 % 60 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Elanike kriisivalmiduse indeks Suurem parem
- - - - Sihttasemed määratakse
202625 - - - Päästeamet
Elanikkonnakaitse reserv (kriisirolliga vabatahtlikud)
- - - - Sihttasemed määratakse
2026 - - - Päästeamet
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeks
Suurem parem
- 6 - 7-26 7 7 7 7 Päästeamet, www.minuomavalitsus.ee
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime27 (evakuatsioon (peavari ja transport ohustatud alalt))
Suurem parem
- - - - - 5 % - 7% Päästeamet
24 Sisejulgeolek on ühiskonna seisund, milles on tagatud riigi püsimine ja toimimine põhiseaduses sätestatud viisil. Siseturvalisus: tähendab stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud inimeste elu ja vara ning õiguste kaitse. 25 Elanike kriisivalmiduse indeksit muudetakse olulisel määral (sh nimetust) 2025. aastal. Peale metoodika muutmist määratakse alg- ja sihttasemed. 26 Mõõdiku metoodika muutub alates 2025. aastast. 27 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, transport ohustatud alalt, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka.
31
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime28 (majutusvarustus29)
Suurem parem
- - - - - 2,5 % - 3,5 % Päästeamet
Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriisivalmiduse baasnõuete indeks30
Suurem parem
- - - - Sihttasemed määratakse
2026 - - - Siseministeerium
Elanike osakaal, kellele on tagatud avalikud varjumiskohad
Suurem parem
- - - - 21% 22 % 24% 25 % Päästeamet
Ohuteavituse kanalite arv31 Suurem parem
- 2 tk. - 4tk. 5 tk. 5 tk. 5 tk. 6 tk Siseministeerium
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Päästeameti ja Häirekeskuse teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Elanikkonnakaitse poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.
Elanikkonnakaitsepoliitika väljatöötamine ja asutuste tegevuse koordineerimine elanikkonnakaitse eesmärkide seadmisel. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.
Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus (vastutaja Päästeamet)
Elanikkond on riskiteadlik, võimeline hädaolukordades iseseisvalt hakkama saama (Civil Resilience) ning oskab hädaolukorras üksteist aidata
Teenuse raames tegeletakse elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi: koolitus, teavitus, nõustamine.
28 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, transport ohustatud alalt, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka. 29 Majutusvarustus, sh magamisvarustus, evakueeritutele. 30 Mõõdik töötatakse välja ja esmased mõõtmised teostatakse 2025. aasta jooksul. Sihttasemed järgmisteks perioodideks määratakse mõõtmiste tulemite alusel. 31 LB-SMS, Galileo satelliitsüsteem, sireenid, mobiilirakendustesse, ERR kanalid, 5G meediaedastusena või samaväärse katvuse, tehnilise sõltumatuse ja toimekindlusega kanalid.
32
Hädaolukorra riskihalduse teenus (vastutaja Päästeamet)
Pääste hinnatavate hädaolukordade ohud ja riskid on tuvastatud ja hinnatud ning ennetus- ja leevendusmeetmed võimaldavad parimal viisil riske hallata
Tagatakse Päästeameti vastutusalas olevate hädaolukorra riskianalüüside ajakohastamine ja nendest toodud ohtude ning riskide ümberhindamine. Tagatakse hädaolukorra riskianalüüsidest tulenevate ennetus- ja leevendusmeetmete kohandamine muutuvatele ohtudele ja riskidele vastavaks.
Kriisijuhtimise teenus (vastutaja Päästeamet)
Päästeametil on valmisolek (24/7) ja võimekus regionaalsel ja riiklikul tasandil juhtida ja korraldada kriisiolukordade lahendamist ning toetada partnereid kriiside lahendamisel.
Regionaalne kriisijuhtimise teenus (tegevusvõime 3): Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni regionaalsel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus III juhtimise valmisoleku tasandi juht: - on 24/7 kontaktpunkt- „tegevusvõimele 2“, tegevusvõimele 4, Päästekeskuse direktorile ning partneritele regioonis; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist regionaalsel tasandil: kutsub kokku ja juhib regionaalset või sündmuskoha staapi; suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks päästeressurssi regiooni ulatuses; toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel; kriiside lahendamisel korraldab kriisikoordinatsiooni riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ja isikutega. toetab hädaolukordade lahendamisel tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni. Juhib ja korraldab päästetöid tegevusvõime 2 puudumise või hõivatuse korral sündmuskoha tasandil. Riiklik kriisijuhtimise teenus (tegevusvõime 4). Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni üleriigilisel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus IV- juhtimise valmisoleku tasandi juht: 24/7 kontaktpunkt- Päästeameti juhtkonnale, „tegevusvõimele 3“ ja partneritele riiklikul tasandil; juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist riiklikul tasandil: kutsub kokku ja juhib üleriigilist staapi; suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Päästeameti ressurssi kogu riigi ulatuses; taotleb ametiabi üleriiklikult teistelt ametkondadelt ja koordineerib ametiabi
33
teistele ametkondadele; koordineerib, nõustab ja toetab regioone kriiside lahendamisel; taotleb rahvusvahelise abi kaasamist kriisiolukordade lahendamiseks; kriisiolukorras korraldab elanike kaitse tegevusi ja Päästeameti riigikaitse ülesannete täitmist.
Piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus (vastutaja Päästeamet)
Päästeamet täidab välisabi (elanikkonnakaitse moodulite) andmisel Euroopa elanikkonna kaitse mehhanismi poolt kehtestatud nõudeid. Päästeameti suutlikus piiriülese abi vastuvõtmiseks on tasemel, mis võimaldab välisabistajatele pakkuda parimat teenust osalemaks hädaolukorra lahendamisel vajalikus mahus ja kiirusel.
Tagatakse Eesti Päästemeeskonna (EDRT – Estonian Disaster Relief Team) liikmete teadlikkuse, oskuste ja kogemuste parandamine tasemele, mis on vajalik kvaliteetseks piiriülese päästeabi või ekspertide andmiseks rahvusvaheliste hädaolukordade lahendamiseks. Tagatakse EDRT elanikkonnakaitse moodulitele ja ekspertidele nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele vastav „valmisoleku platvorm“ (regulatiivne raamistik, kaasaegne varustus ja töövahendid) rahvusvaheliste hädaolukordade tulemuslikuks lahendamiseks. Tagatakse Päästeameti piiriülese abi vastuvõtmise ja andmisega seotud lepete ning regulatsioonide loomine, mis võimaldab tõhusaimal viisil kaasuda või olla kaasatud hädaolukordade lahendamisse.
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime teenus (vastutaja Päästeamet)
Eesmärk on elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Selleks tagatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ettevalmistus, sh juhtimine, koordineerimine, vastavad koolitused ja väljaõpe ning läbiviimine koostöös erinevate kaasatud osapoolte ja koostööpartneritega.
Tagatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ettevalmistus, koordineerimine ja läbiviimine koostöös erinevate koostööpartneritega. Tagatakse evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikud vahendid ja keskkonnad. Tagatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise juhtimine. Tagatakse koolitused, väljaõpe ja õppused kõikidele ulatuslikuevakuatsiooni läbiviimises osalevatele isikutele ning kaasatud asutustele. Kaasajastatakse ja töötatakse välja ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisega seotud regulatsioonid ja juhised. Antakse sisendid õigusaktide täiendamiseks ja väljatöötamiseks.
Kriisikommunikatsiooni teenus (vastutaja Päästeamet)
Teenuse eesmärk on tagada kriisikommunikatsioonialane valmisolek; hädaolukorra lahendamise juhtimisel on tagatud avalikkuse teavitamine; elanikkond on teadlik pääste juhitava hädaolukorra lahendamisest ja tuleb hädaolukorras toime.
Tagatakse Päästeameti ja partnerasutuste teavitusressursi kriisikommunikatsioonialaste pädevuste suurendamine tasemele, mis on vajalik tõhusaks päästesündmuste ja pääste juhitavate hädaolukordade avalikkuse teavitamiseks. Tagatakse käitumisjuhiste ja teavituskanalite väljatöötamine ning kriisikommunikatsiooni elluviimine avalikkuse teavitamist vajavate päästesündmuste ja pääste juhitavate
34
hädaolukordade korral. Tagatakse teenuse osutamiseks vajalike dokumentide väljatöötamine.
Varjumise teenus (vastutaja Päästeamet)
Korraldatud on võimalused ning ettevalmistus elanikkonna varjumiseks.
Teenuse raames luuakse koostöös riigi- ja erasektoriga võimalusi avalike varjumiskohtade kasutuselevõtuks ja märgistamiseks, töötatakse välja varjumisega seotud juhised ning tagatakse varjumise planeerimine, ettevalmistus ja koordineerimine koostöös erinevate partneritega.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus (vastutaja Päästeamet)
Kohalike omavalitsuste kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alase valmisoleku tõstmiseks on eeldused loodud.
Teenuse raames nõustatakse ja toetatakse kohaliku omavalitsuse üksuseid kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse korraldamisel, teostatakse haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannete üle ning tagatakse regionaalne kriisikoordinatsioon asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldamiseks.
Kriisinfo teenus (vastutaja Häirekeskus)
Erakorralise sündmuse korral on avalikkusele jagatud teavet ja käitumisjuhiseid ning ohu korral on elanike kaitseks rakendatud kiiret ohuteavitust.
Häirekeskus on valmis erakorralise sündmuse korral jagama riigiasutuse, KOV tellimusel avalikkusele teavet ja käitumisjuhiseid ning vajadusel jagab infot sündmuses arvatavate kannatanute kohta. Ohu korral on elanike kaitseks rakendatud asukohapõhist kiiret ohuteavitust.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Olukorrateadlikkuse tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta
3.1 Kriisi-info jagamise keskkonna kasutajamugavust ja käideldavust on tõstetud ning loodud on võimalused ohuteavituse keskseks haldamiseks.
SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,
HÄK, SMIT, KOV-id, KaM, KV, RK
2024–2027
3.2 Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja edasise arengute prognooside koostamiseks.
SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,
HÄK, SMIT, RK 2026
Kriisideks valmistumine Vastutaja Seotud pool Aasta
3.3 Suurendatud on Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust, sh loodud on varud koos ladustamise võimalustega. SiM SKA, PÄA, PPA, KAPO,
HÄK, SMIT, 2024–2027
35
3.4 Siseministeeriumi valitsemisala asutused on kriisi ajal oma ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks loonud piisavas mahus kriisireservi vastava väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata. SiM SKA, PÄA, PPA, KAPO,
HÄK, SMIT 2026–2028
3.5 Päästevõrgustik on valmis riigikaitselistes olukordades autonoomselt tegutsemiseks, sh on tõstetud kutseliste ja vabatahtlike päästjate taristu kriisideks valmisolekut. PÄA 2027
3.6 Suurendatud on Päästeameti logistilist võimet elanikkonnakaitse ja toimepidevuse toetamiseks. PÄA SIM 2026–2028 3.7 Siseministeeriumi valitsemisala asutustes on tagatud olukorrateadlikkus kriiside lahendamiseks vajalikust
materiaalsest valmisolekust. SiM SKA, PÄA, PPA, KAPO,
HÄK, SMIT, 2024–2027
3.8 Tõstetud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. PPA SIM 2026 3.9 Tõstetud on massiohje võimekust. PPA JDM, SIM 2024-2027 3.10 Tõstetud on Päästeameti valmisolekut ja võimet juhtida ning koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi
kriisi ajal. PÄA KOV, SIM 2024-2027
3.11 Arendatud on sündmuste planeerimise ja juhtimise võimet, mis suurendab ressursimahukate ja kriisi sündmuste efektiivsemat planeerimist ja lahendamist. PPA SIM 2024-2027
3.12 Päästeameti rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja andmise võimet on suurendatud. PÄA SIM 2025-2028
Elanikkonnakaitse arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta
3.13 Loodud on keskselt hallatav terviklik ohuteavituse süsteem. SIM PÄA, HÄK, MKM, RIKS, SMIT, KOV 2024–2027
3.14 Tõstetud on elanikkonna ulatusliku evakueerimise läbiviimise võimet. PÄA KOV, PPA, KL 2024–2027
3.15 Vabatahtlike pääste komandode toimepidevuse parendamine ja Päästeameti võimekuse suurendamine vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitse tegevustesse
PÄA SIM 2024–2027
3.16 Loodud on võimalused suurendada elanikele varjumiseks sobivaid kohti. PÄA SIM 2026–2029
3.17 Tõstetud on kohalike omavalitsuste kriisivalmidust. PÄA SIM 2026-2029
3.18 Tõstetud on elanike teadlikkust kriisideks valmisolekuks. PÄA, SKA SIM, HTM 2026–2029
36
Programmi tegevus 4. Piirihaldus
Eesmärk
Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.32
Mõõdikud
Programmi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega Suurem parem
8,30 % 8,30 % 27 % 36 % 85 % 95 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet
Järvepiiri kaetus tehnilise seirega Suurem parem
100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet
Jõepiiri kaetus tehnilise seirega Suurem parem
70 % 70 % 70 % 80 % 80 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Piirivalvepoliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)
Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine.
Piiri valvamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
EL välispiiril on ebaseaduslik riiki sisenemine tõkestatud. Teenusega tagatakse ebaseadusliku piiriületuse ennetamine, avastamine ja tõkestamine (v.a. piiripunktides).
Piirikontrolli teostamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Piiriületus on sujuv ja kiire. Teenusega tagatakse sujuv piiriületus nii siseneval kui väljamineval suunal. Välispiiri ületamisel teostatakse
32 Eesmärgi saavutamiseks on vastavalt tegevuskavale ellu viidud tegevused Schengeni hindamiste käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
37
isikute ja sõidukite piiriületuse tingimustelevastavuse kontroll ning piiriületuse lubamisel vormistatakse piiriületus.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastus korraldusasutuse ülesannete täitmine (vastutaja Siseministeerium)
Piirihalduse ja viisapoliitka rahastu vahendid on efektiivselt ja õiguspäraselt kasutatud.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutuse ülesanne on Eestile fondidest eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Piirikontroll ja riigipiiri valvamine Vastutaja Seotud pool Aasta
4.1 Tagatud on reisijasõbralik, põhiõigusi austav, piiriliikluse mahtu ja intensiivsust arvestav piirikontroll ning suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu.
PPA 2025-2029
4.2 Idapiir on väljaehitatud, tagatud on taristu hooldus ning tehnilise seire elukaarepõhine uuendamine: 4.2.1 Maismaapiir on välja ehitatud ja kaetud tehnilise seirega 4.2.2 Jõepiir on välja ehitatud ja kaetud tehnilise seirega 4.2.3 Peipsi järvistul on suurendatud riigipiiri vaatlusvõimekust
PPA SIM, SMIT 2026-2029
4.3 Kasutusele on võetud tehnilised lahendused mehitamata õhusõidukite reaalajas tuvastamiseks ja tõrjumiseks, mida arendatakse kooskõlas tehnoloogia arengute ja muutuva ohupildiga.
PPA SIM 2025–2029
4.4 Tagatud on kaasaaegne varustus ja innovaatiline tehnika piiri valvamiseks ning piirikontrolli läbi viimiseks ning arendatud on vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine33.
PPA SIM, SMIT 2025-2029
33 (EES33, ETIAS33, PIKO33, PNR33, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms33)
38
Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö Vastutaja Seotud pool Aasta
4.5 Piirihalduses on suurendatud riskide ja ohtude hindamist ning analüüsipõhist (sh CIRAM34) piirivalvamist ja piirikontrolli.
PPA
SIM 2024–2029
4.6 Tagatud on piiriülene politseikoostöö ja operatiivne teabevahetus sh selleks piisav personal vastavalt uuendatud EL õigusraamistikule (EL teabevahetuse direktiiv ja PRÜM raamistik). Selleks on arendatud vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine 35.
PPA
SIM, SMIT 2024–2029
4.7 Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine (nt EUROSUR) ja teabevahetus siseriiklike partneritega, liikmesriikidega ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Tagatud on kontaktametnike lähetamine rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks ning teiste liikmesriikide toetamiseks on osaletud Frontexi ühisoperatsioonidel.
PPA SIM, SMIT, VLA, MeV 2029
4.8 Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026
4.9 Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle jätkusuutlikkus.
PPA, SMIT
SIM 2027
34 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel. 35 I-SPOC ja SIS Recast
39
5. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:
1) sisejulgeoleku asekantsler;
2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi
koostamisse ja rakendamisse kaasatud
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
40
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega36
Eesti 2035
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"
üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus
aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas
arvestab läbivalt põhialustega
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KINDEL SISEJULGEOLEK
Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2
vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis
riskeeriva käitumise vähendamine
Heaolu arengukava 2 2 – 2
sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi
elukvaliteedi paranda- mine, turvatunne
Riigikaitse arengukava 2 22–2 1
sisejulgeoleku tagamine, asutuste valmisolek kriisi või rünnaku ajal, Eesti ise- seisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse
eeldused tipuvõimetele, täpsustab tavaolukorras ja mitteriigikaitseliste kriiside jaoks vajalikku
Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2
toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond
üldised suunad ohutu käitumise edendamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2 21–2
noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik
üldised suunad sh noorte sotsiaalsete oskuste ja riskikäitumise vähendamiseks
Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2
Liiklussurmade sh elu, tervise ja varakahjude vähendamine
ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu
Sidusa Eesti arengukava 2 21–2
ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
Eesti digiühiskond 2
sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus
küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks, piiriüleste e-teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2 1 –2 2
valmisolek kiirgushäda- olukordadeks
olulised tegevussuunad kriisideks valmisolekuks
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030
toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus
julgeolek ja turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030
üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks
pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine
Välispoliitika arengukava 2030
julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu
arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2
turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
■
36 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.
41
LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava
Programm: „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi kulud 173 925 812 164 282 091 153 893 157 150 773 785
Programmi tegevus
Põhiseadusliku korra tagamine
58 315 020 56 935 265 54 976 735 54 777 276
Isikukaitse teenus 3 707 409 3 659 966 3 425 996 3 425 920
Objektide valvamise teenus 6 666 139 6 645 901 6 411 606 6 411 371
Põhiseadusliku korra tagamine 47 543 827 46 243 128 44 753 635 44 553 635
Sisejulgeolekupoliitika kujundamine 397 645 386 269 385 497 386 350
Programmi tegevus
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
40 785 223 38 576 538 38 495 567 38 419 106
Kriminaalpoliitika kujundamine 190 243 184 795 184 427 184 836
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine 1 103 884 272 259 271 712 272 313
Raskete peitkuritegude avastamise teenus 36 592 937 35 602 051 35 509 299 35 347 957
Sisejulgeolekufondi korraldusasutuse (ISF) ülesannete täitmine 645 276 652 307 665 003 748 874
Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus 2 252 883 1 865 126 1 865 126 1 865 126
Programmi tegevus
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
10 887 834 11 699 486 8 665 392 6 020 041
42
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve
2026 2027 2028 2029
Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus 2 716 549 2 795 122 1 276 030 951 405
Elanikkonnakaitse poliitika kujundamine 867 169 1 636 474 1 037 853 746 818
Hädaolukorra riskihalduse teenus 676 777 674 019 673 885 390 731
Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus 2 074 271 2 115 206 1 354 012 790 253
Kriisiinfo teenus 399 897 398 648 398 609 398 653
Kriisijuhtimise teenus 1 295 582 1 231 067 1 076 350 738 759
Kriisikommunikatsiooni teenus 442 271 441 673 441 666 225 002
Piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus 996 589 993 699 993 563 474 036
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime teenus 726 160 722 736 722 599 659 386
Varjumise teenus 692 569 690 841 690 824 644 999
Programmi tegevus
Piirihaldus 63 937 736 57 070 803 51 755 464 51 557 362
Piiri valvamise teenus 38 424 791 33 836 792 28 908 831 28 694 029
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastus korraldusasutuse ülesannete täitmine 8 049 483 6 060 975 6 074 002 6 158 605
Piirikontrolli teostamise teenus 17 157 466 16 874 574 16 474 747 16 406 774
Piirivalvepoliitika kujundamine 305 995 298 461 297 884 297 955
43
Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030
1
Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“
Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“
2
SISUKORD
PROGRAMMI ÜLDINFO 3
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4
2. OLUKORRA ANALÜÜS 6
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 11
4. PROGRAMMI TEGEVUSED 13
PROGRAMMI TEGEVUS 1. RÄNDE- JA KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING
ELLUVIIMINE 14
Eesmärk 14
Mõõdikud 14
Teenused 15
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 16
PROGRAMMI TEGEVUS 2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE
19
Eesmärk 19
Mõõdikud 19
Teenused 19
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 20
PROGRAMMI TEGEVUS 3. ISIKUTE TÕSIKINDEL
TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 22
Eesmärk 22
Mõõdikud 22
Teenus 23
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23
5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 24
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja
aruandluse korraldusest 24
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse
kaasatud 24
Ülevaade programmi seostest teiste
arengudokumentidega 25
LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 26
3
PROGRAMMI ÜLDINFO
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi nimi Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus
Programmi eesmärk
Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.
Programmi periood 2026–2029
Peavastutaja Siseministeerium (SIM)
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Kaasvastutajad ja partnerid, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis
Sisekaitseakadeemia (SKA), Kultuuriministeerium (KUM), Rahandusministeerium (RAM), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Välisministeerium (VÄM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Riigikantselei, Sotsiaalministeerium (SOM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega
Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
PROGRAMMI ÜLDINFO
Foto: Shutterstock
4
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA
RAHASTAMISKAVA
Eesmärk
Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.
Mõõdikud Programmi eesmärgi
mõõdikud Suund
Tegelik Sihttase Andmeallikas
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks
Väiksem parem
10 % 9 % 8 % 10 % 10 % 10 % 10 % 10 % Eurobaromeetri standarduuring1
Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal
Suurem parem
- 43 % - 40 % 40 % 40 % 40 % 40 % Eesti integratsiooni monitooring
Teistest rahvustest isikute hulgas keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal
Suurem parem
- 46 % - 55 % 55 % 55 % 55 % 55 % Eesti integratsiooni monitooring
Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks
Suurem parem
42 % - 40 % 40 % 45 % 45 % 45 % 45 % Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Eesti elanike osakaal, kas kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas2
Suurem parem
79 % 72 % 82 % 74 % 74 % 74 % 74 % 74 %
Politsei- ja Piirivalveamet (e-ID arv) ja SK ID Solutions AS statistika (kasutajate arv)
Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega
Suurem parem
94 % 90 % 93 % 85 % 90 % 95 % 95 % 95 % Politsei- ja Piirivalveamet, rahuloluküsitlus iseteeninduskeskkonnas
Rahastamiskava
Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus 1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine
10 813 290 9 004 559 8 486 980 7 233 535 6 922 445
Programmi tegevus 2: Migratsioonijärelevalve
7 705 175 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392
Programmi tegevus 3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine
18 585 842 15 950 908 17 990 005 18 178 942 18 465 441
KOKKU 37 104 308 31 540 001 32 958 412 31 063 566 30 734 279
1 https://europa.eu/ 2 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist.
5
Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.
Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
MUUD TOETUSED 58 906 110 935 45 738 53 720 51 270
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 344 515 234 876 212 021 158 134 132 792
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)
3 385 166 4 029 680 3 659 121 2 088 494 1 494 492
KOKKU 3 788 587 4 375 492 3 916 881 2 300 348 1 678 553
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
6
2. OLUKORRA ANALÜÜS Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rändepoliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti arengut toetava kodakondsus, rände- ja identiteedihalduse programmis kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist.
Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis 1 278110 inimest3. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine. Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud suundumustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab küll rahvastiku vähenemist edasi, aga ei hoia seda ära.4
Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav pakkumine kõrgharidusõppest5. Sõjapõgenike sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. aastani ning siis mõju taandub. Vananemise tõttu väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kätte- saadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega.
Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, teiste EL riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti sõjalised konfliktid, looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides.
Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, nagu internetiühenduse ning mobiilside kättesaadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv6 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedihaldus.
Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitikakujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohustused ja tingimused ülepiiriliste e- teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja
3 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos. Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 4 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp- content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf 5 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 6 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis.
7
normidele. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel on oluline leida tasakaal rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja kasutajasõbralike teenuste osutamise vahel, mis on ka Eesti ühiskonna ootus.
Elektroonilist identiteeti kandvad isikut tõendavad dokumendid on e-riigi alustala ja seotud elutähtsa teenusega, milleks on elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine. Seetõttu on oluline tagada isikut tõendavate dokumentide väljaandmise jätkusuutlikkus ja sellega seotud süsteemide toimepidevus.
Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on programmi üks väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Üha olulisem on vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et toetada seadusliku rände menetlusi, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek.
Ränne Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi töörollide ümbervaatamine ja kõrge tööhõive piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi.
Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning parandanud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tippspetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja investorite Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Töörändega kaasneb pereränne ja tegelema peab ka Eestisse rändava spetsialisti pereliikme integreerimisega ühiskonnaellu ja tööturule. Samuti on oluline kaasata tööjõuturule Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud, et tagada nende majanduslik toimetulek Eestis elamise ajal. Nende teemade edendamisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumis- tegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördumisega7.
7 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste
8
Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, erinevate sisserände rühmade saabumist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem8.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele.
Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjast Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas Euroopa Liidu Komisjon ettepaneku nõukogu otsuseks pikendada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 04.03.2025. Eestisse on 28.04.2024 seisuga saabunud ligi 159 194 ukraina sõjapõgenikku. 28.04.2024 andmetel on ajutise kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud üle 52 436 inimese ning sama elamisloa pikendamise taotluse enam kui 50 902 inimest. Kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel on 30 950 ukrainlasel ning rahvusvahelise kaitse alusel ligi 6000 ukrainlast. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on alates 24.02.2022-28.04.2024 esitatud Eestis kokku 7 447 inimest. 2022. aastal esitas kaitse taotluse 2940 inimest, 2023. aastal 3 980 ja 30.04.2024 seisuga 546 inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. aastal 2106 inimesele, 2023. aastal 3917 ja 30.04.2024 seisuga 573 inimesele. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti arengukava 2030“ dokumendis ja selle elluviimiseks suunatud programmides.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele ümberasustamise ja -paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks:
1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid tava- ning suurenenud rändesurve olukorras.
2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- ning suurenenud rändesurve olukorras, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, kohanemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täiskasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ning toetada töö leidmist, vältimaks territoriaalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.
Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse.
Ebaseadusliku rände tõkestamine Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instru- mentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase ärakasutamise
programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 8 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.
9
juhtumeid, mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega. Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes peavad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välismaalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on motiveerida välismaalastega kokkupuutuvaid partnereid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahendused teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamiseks.
Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmispoliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloamenetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsi- kindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega.
Kodakondsus Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab.
Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist.
Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta- aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud9. Uuringud10 näitavad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjustena toodud välja soovi säilitada teise riigi kodakondsus, seda mainivad peaasjalikult Venemaa kodanikud. Kolmandana nimetatakse soovi lihtsamalt külastada Venemaad (peamiselt määratlemata kodakondsusega).
Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.
Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keerulisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid, kes üldjuhul kodakondsust ei saa.
Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti kodakondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:
1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi; 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust; 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks;
9 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2024. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 4,5%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2023. a oli neid 17,6%. 10 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/EIM2023
10
4. tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid.
Identiteedihaldus Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavad dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigisiseselt (e- teenuste kasutamisel ja digiallkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt tagamaks eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkust. Eestis on 31.03.2024 seisuga kasutusel 1 323 322 ID-kaarti ja 81 001 Digi-ID-d.
Identiteedihalduspoliitika11 elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendava dokumendi väljaandmise protsessi alus. Selle tagamiseks tuleb kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehnoloogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isiku- samasuse automatiseeritud kontroll12, et vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi.
Väga suurel määral mõjutab identiteedihalduspoliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvusvaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvusvaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsioonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses13 sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üksteisele teada antud eID skeeme.
Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimiskindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara14 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad olema turvalised ning vastama ICAO15 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab arvestama sellega, et isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja kätte saamine oleks kasutajasõbralik ja mugav arendades selleks e-taotlemise lahendusi ja laiendades väljastamise võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes näiteks 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parimatest praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse.
11 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 12 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 14 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 15 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.
11
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA
ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID16
Prioriteetne väljakutse Seadusliku rände ja tagasisaatmise õiguskeskkonna muutmine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände soodustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht riigi siseturvalisusele ja julgeolekule, välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Analüüsitakse seadusliku rände õiguskeskkonda ja tehtud muudatusi, et lahendada regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele ning julgeolekuriskide maandamisele, ning tagatud on tõhusad menetlused.
2. Arendatakse ja rakendatakse rändemenetlusi toetavaid andmebaase (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister, migratsioonijärelevalve andmekogu), et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele, suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust ning tõhustada riikliku järelevalve teostamist ja riskide ennetamist.
3. Muudetakse tagasisaatmisvaldkonna õiguskeskkonda ja arendatakse asjaomaseid EL ja siseriiklikke infosüsteeme, et toetada nende isikute kiiremat tagasisaatmist, kes ei vasta liikmesriigi territooriumidel viibimise või elamise nõuetele, sh kujutavad ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Prioriteetne väljakutse
Riiklike dokumentide sertifitseerimis- ja usaldusteenuse toimepidevuse tagamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Hetkel pakub riigile kõikide riiklike dokumentide (mobiil-ID ja ID-1 formaadis dokumendid) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte. Möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
Võetakse kasutusele alternatiivne sertifitseerimisteenus usaldusteenuse osutamiseks.
Prioriteetne väljakutse
E-residentidele digi-ID väljastamise parandamine ja riskide maandamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
E-residentide digi-ID väljastamiseks kuluv aeg on liiga pikk ja protsess pole kasutajasõbralik. Paindlikum väljastamise protsess ei tohi teisalt kaasa tuua riskide suurenemist.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
E-residentidele tagatakse kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba väljastus. Tõhustatakse taustakontrolli taotlemisel ja järelevalvemenetlust.
16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused.
12
Prioriteetne väljakutse
Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi rakendamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamisteks eesmärkideks on kindlamad EL-i välispiirid; kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus ning liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal. Reformi õigusaktid (9 määrust ja üks direktiiv) jõustusid 2024. aasta juunis ning vajalik on rakendada alates 2026. aasta juunist. Muudatused on suuremahulised ja ajakriitilised nii õiguskeskkonnas kui ka praktilisel rakendamisel.
Arendus- ja tegevuseesmärgid
2026-2029
1. Riikliku rakenduskava alusel valmistatakse ette Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigustiku reformi kohaldamist 2026. aastal.
2. Uute EL õigusaktide rakendamiseks arendatakse ja rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusi toetavaid andmebaase (näiteks riiklik rahvusvahelise kaitse andmise andmekogu, migratsioonijärelevalve andmekogu), millega muuhulgas vähendatakse halduskoormust, suurendatakse kasutajasõbralikkust, automatiseeritust ja EL ülest koostööd ning tõhustatakse järelevalvet ning ennetatakse riske.
13
4. PROGRAMMI TEGEVUSED
Programmi tegevused on suunatud kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist.
PROGRAMMI
TEGEVUSED
Programmi tegevus 1:
Rände- ja kodakondsus-
poliitika kujundamine ning elluviimine
Programmi tegevus 2:
Migratsiooni- järelevalve
Programmi tegevus 3:
Isikute tõsikindel tuvastamine ja
dokumentide välja andmine
14
Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine
Eesmärk
Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud isikute arv
Suurem parem
136 in. 505 in. 70 in. 250 in. 250 in. 300 in. 300 in. 300 in. Integratsiooni Sihtasutus
Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu täitnud isikute arv
Suurem parem
82 in. 83 in. 81 in. 250 in. 250 in. 300 in. 300 in. 300 in. Integratsiooni Sihtasutus
Eesti kodakondsuse saanud isikute arv Suurem parem
787 in. 1074 in. 736 in. 840 in. 840 in. 840 in. 840 in. 840 in. Politsei- ja Piirivalveamet
E-teenuste arv rände- ja kodakondsuse menetlusest
Suurem parem
- - 4 teenust 4 teenust 4 teenust 9 teenust 9 teenust 9 teenust Politsei- ja Piirivalveamet
Olemasolevate e-teenuste kasutatavus Suurem parem
- - 90% 90% 90% 60% 70% 75% Politsei- ja Piirivalveamet
15
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Rändepoliitika kujundamine
(vastutaja Siseministeerium)
Koostöös partneritega on kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Sisserändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.
Rändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. (sisserändepoliitka, illegaalse immigratsiooni ennetamise ja tõkestamise poliitika, tagasisaatmispoliitika, välismaalaste Eestis töötamise poliitika, Eestis ajutise viibimise poliitika).
Kodakondsuspoliitika kujundamine
(vastutaja Siseministeerium)
Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele.
Kodakondsuspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014-2020) vastutava asutuse ülesannete (2021-2027) täitmine (AMIF)
(vastutaja Siseministeerium)
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesanne on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) rahastatavate riiklike programmide koostamine, toetusmeetmete haldamise korraldamine ning järelevalve teostamine välisvahendite kasutamise ja nende tulemuste saavutamise üle.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse (VA) ning korraldusasutuse ülesanne Eestile fondist eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.
Õigusliku staatuse määratlemise teenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.
Teenusega tagatakse Eestis elamiseks ja töötamiseks loa väljastamine selleks õigustatud isikule, tuvastatakse lubade väärkasutajadja ning viiakse õigeaegselt läbi vajalikud menetlustoimingud loa kehtetuks tunnistamiseks.
Viisateenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.
Teenusega tagatakse piiril ja siseriigis lühi- ja pikaajaliste viisade väljastamine õigustatud isikutele, viisade kooskõlastusprotsess, viisa väljastamise otsustamine, väärkasutatud viisade kehtetuks tunnistamine/tühistamine ja viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine ning vaidemenetluse protsess.
Rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.
Teenusega tagatakse õigustatud isikutele rahvusvaheline kaitse ning Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja ümberasustamise protsessid raames paigutatakse ümber õigustatud isikud.
16
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Vastutaja Seotud pool Aasta
1.1. Koostatud on õigusaktide eelnõud seadusliku rände soodustamiseks ning riskide ennetamiseks ja maandamiseks, rändemenetluste tõhustamiseks ning taotluste esitamise ja menetlemise lihtsustamiseks.
SIM
PPA, SMIT, MKM, SOM, HTM, RAM, KUM, VÄM,
KAPO, Startup Estonia, WIE, sotsiaalpartnerid
2025–2029
1.2. Infosüsteemide arendamise kaudu on tõhustatud rändemenetlusi.17 PPA, SMIT SIM, VÄM, KAPO, MKM,
SOM, MTA, Tööinspektsioon
2025–2029
1.3. Rakendatud on riskiprofiilipõhine seadusliku rände menetlus. PPA SIM, KAPO, SMIT 2025–2029
1.4. Tasakaalustatud rändepoliitika kujundamiseks on tõhustatud koostööd kolmandate riikidega. SIM VÄM, MKM, HTM, KUM, SOM, PPA, KAPO
2025-2029
Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine18 Vastutaja Seotud pool Aasta
1.5. Rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav kutsujate ja välismaalaste nõustamissüsteem on rakendatud. PPA SIM 2025–2029
Rahvusvahelise kaitse menetlemine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlus on igal ajahetkel õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne. Igas
menetluse etapis on tagatud menetluslikud tagatised ja põhiõigused, sh vastuvõtu erivajaduste ja menetluse eritagatistega arvestamine.
1.6.1. Rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemid on järjepidevalt arendatud ja rakendatud. 1.6.2. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav
tõlkesuutlikkus PPA menetlusteks, sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh integreeritud masintõlke kasutamiseks.
1.6.3. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne rändemenetluste nõustamissüsteem.
PPA, SMIT SIM, SOM SKA, ÕK, SMIT 2023–2029
1.7. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused. 1.7.1. Vastu on võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid.
SIM, PPA, SMIT SOM, SOM SKA, KUM,
HTM, JDM, ÕK, SKA, RIK, EU-LISA
2024-2029
17 Sh rändemenetluse infosüsteem (RIS), riiklik viisaregister, Euroopa Liidu viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Liidu ühte viisataotlusplatvorm. 18 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides.
17
1.7.2. Menetlusprotsessidega seotud muudatused on analüüsitud ja rakendatud, sh ümberstruktureeritud olemasolevad ja loodud vajalikud uued üksused (mh Dublini üksus) ning automaatsed tööprotsessid. Loodud ja täiendatud on siseriiklikud menetluskorrad vastavalt EUAA juhistele.
1.7.3. Varjupaiga valdkonna ametnikud on koolitatud ja pädevad, sh loodud on riiklik koolitusvõimekus reformi rakendamiseks, püsiv ja jätkusuutlik pädevuste põhine koolitussüsteem ning koolituskava, mille alusel on reformi rakendamisega seotud inimesed tähtaegselt koolitatud.
1.7.4. Loodud on varjupaiga piirimenetlus ja piirimenetluse suutlikusele vastav võimekus. 1.7.5. Rakendatud on Eurodac süsteemiga seotud IT-arendused: EURODAC liides, RAKS, ILLEGAAL,
e-toimiku liidestamine, taustakontrollimoodul. 1.7.6. Tõhustatud on teabevahetust, selleks parendatakse ja arendatakse IKT lahendusi, tagatakse
nende jätkusuutlik haldamine (sh rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides jt) ning kasutajatugi.
1.7.7. Loodud on rahvusvahelise kaitse taotlejate taustakontrolli võimekus. 1.8. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav
tõlkesuutlikkus PPA menetlusteks, sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh integreeritud masintõlke kasutamiseks.
PPA SMIT, SIM 2023-2029
1.9. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne rändemenetluste nõustamissüsteem.
PPA 2023–2029
1.10. Tagatud on valmisolek toimetulekuks rändesurve ja -kriisiga. 1.10.1. Tagatud on valmisolek menetluste Eestis ümberpaigutamiseks ja valmisolek alternatiivse abi
pakkumiseks välisriikides. 1.10.2. Tagatud on võimekus võtta vastu ja kasutada Eestis UNHCR-i, EUAA, teiste rahvusvaheliste ja
EL institutsioonide ning liikmesriikide abi. 1.10.3. Tagatud on valmisolek osalemiseks ümberasustamise ja humanitaarse vastuvõtu
raamistikus. 1.10.4. Kriisiplaan on viidud EUAA templiidi nõudmistega vastavaks. 1.10.5. Tagatud on majutuskohad, sh kinnipidamiskohad suurenenud rändesurve- ja kriisiga.
PPA, SOM SKA SIM, KAPO, VÄM, HTM,
KUM, RK, SOM 2024-2029
18
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.11. Vastuvõtutingimused on igal ajahetkel tagatud kvaliteetselt ja põhiõigusi ning vastuvõtu
erivajadusi arvestavalt 1.11.1. IT-arendused: STAR-is majutuskeskuse juhtumikorralduse moodul on arendatud 1.11.2. Vastuvõtu spetsialistid on koolitatud ja pädevad, loodud on koolituskavas ja e-õppe moodulid. 1.11.3. Sotsiaalvaldkonna tõlkelahendused on tõhustatud. 1.11.4. Rahvusvahelise kaitse saanuid on toetatud vajaduspõhise tugiisikuteenusega. 1.11.5. Majutuskeskuse taristu ja ligipääsetavus on parendatud.
SOM SKA, TEHIK SIM, PPA, SOM, ÕK, TEHIK 2024-2029
Eesti kodakondsuse saamise valmiduse toetamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.12. Toetatud on välismaalaste valmidust taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust., SIM SKA, PPA, KUM, HTM, INSA 2026–2029
1.13. Eesti kodakondsuse andmise põhimõtted toetavad Eesti julgeoleku tagamist ja Eesti riigi säilimist
SIM 2026–2029
19
Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve
Eesmärk
Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase tabamist (päevades)
Väiksem parem
62 p 94 p 49 p 75 p 75 p 75 p 75 p 75 p Politsei- ja Piirivalveamet
Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste osakaal
Suurem parem
11 % 9 % 5 % 6 % 5 % 5 % 5 % 5 % Politsei- ja Piirivalveamet
Lahkumisettekirjutuste arv Suurem parem
1189 tk. 1042 tk. 776 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. Politsei- ja Piirivalveamet
Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste osakaal lahkumisettekirjutuste arvust
Suurem parem
92 % 87 % 82 % 70 % 70 % 70 % 70 % 70 % Politsei- ja Piirivalveamet
Teenused
Programmi tegevust viiakse ellu järgmise Politsei- ja Piirivalveameti teenuse kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Migratsioonijärelevalve teenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Eestis ei ole viibimisaluseta välismaalasi Teenusega tagatakse Eestis ebaseadusliku viibimise ja töötamise tuvastamiseks kontrollide läbiviimine, rikkumiste menetlemine, karistuste kohaldamine. Isikute kinnipidamiseks kohtule taotluste esitamine ja kohtus esindamine ning isikute väljasaatmise ettevalmistamine ja väljasaatmine.
20
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Tõhusa migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika elluviimine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.1 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on arendatud infosüsteeme19 ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega.
PPA, SMIT SIM, SOM, RAM,
MKM, JUM, PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO
2025–2026
2.2 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on Schengeni kompensatsioonimeetmete raames ellu viidud tegevusi välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrolli tõhustamiseks
PPA SIM 2025-2026
Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Vastutaja Seotud pool Aasta
2.3 Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL infosüsteemide vahelise koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisega on välismaalaste isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem.
PPA, SMIT SIM 2026-2029
2.3.1 Illegaalide andmekogu (ILLEGAAL2) andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja on liidestatud Frontexi infosüsteemiga IRMA20 2.0
PPA, SMIT SIM, Frontex 2027
2.3.2 Sisseõidukeeldude riikliku register on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027
2.3.3 Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega.
PPA, SMIT SIM 2025
2.3.4 Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste analüüside koostamiseks usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid.
PPA, SMIT SIM 2026
2.3.5 Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud isikute andmekogu (ILLEGAAL2) ja Sisseõidukeeldude riikliku register on liidestatud EES ja ETIAS süsteemidega.
PPA, SMIT SIM 2025
2.3.6 Loodud on arendused rände- ja varjupaigapaketi rakendamiseks (nt taustakontrolli mooduli loomine, E- toimiku liidestus, Eurodac liidestus) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud isikute andmekogus (ILLEGAAL2).
PPA, SMIT SIM 2029
2.4 Rakendatud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt tagasisaatmise vältimiseks esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks.
PPA SIM 2026
19 Migratsiooniinfosüsteem (MIGIS), Turismiinfosüsteem (TURS). 20 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus.
21
2.5 Rakendatud on tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis-otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis viibimise õiguse lõppemist ning haavatavate isikute kaitse.
PPA SIM 2026
2.6 Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest tagasipöördumise toetamiseks.
PPA, IOM SIM 2026
2.7 Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja taasintegreerumise teenuste (nt JRS21, VARRE programm22) vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine ja väärkasutamine.
PPA, IOM Frontex, SIM 2026
2.8 Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja avastatud probleemkohtade lahendamiseks.
PPA, EPR SIM, Frontex 2026
2.9 Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh välisesindustega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms.
PPA, SIM VÄM 2027
2.10 Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS23 kasutamist tagasivõtutaotluste ja -palvete kiiremaks menetlemiseks.
PPA KOM 2027
2.11 Parandatud on valmisolekut ja kokku on lepitud protsessid, et tulla toime olukordadega, kus ootamatult suureneb rändesurve.
PPA, SIM PÄA, kohtud, KOV 2027
21 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 22 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm 23 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem
22
Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja
andmine
Eesmärk Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi.
Mõõdikud
Programmi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega
Suurem parem
94 % 90 % 93 % 85 % 90 % 95 % 95 % 95%
Politsei- ja Piirivalveamet, rahuloluküsitlus iseteeninduskeskkonnas
E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal24
Suurem parem
60 % 61 % 63 % 70 % 70 % 70 % 70 % 70% Politsei- ja Piirivalveamet
Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal
Suurem parem
- - - 40 % 45 % 50 % 55 % 60% Politsei- ja Piirivalveamet
24 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.
23
Teenus Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Identiteedihalduspoliitika25 kujundamine
(vastutaja Siseministeerium)
Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete ja asjassepuutuvate avaliku ja erasektori osapoolte vahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö tagamine. Identiteedihalduspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.
Identiteedihalduspoliitika (füüsiliste ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide poliitika, identiteedihalduspoliitika, e-residentsus) väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.
Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Inimese jaoks on identiteedikandja/autentimis-vahendi taotlemine ja kättesaamine mugav
Teenusega tagatakse isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ning dokumentide väljaandmine seaduses ettenähtud tingimustel ja ajal ning dokumentide järelteenindus ja kehtetuks tunnistamine.
Isikutuvastuse teenus
(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)
Teenusega tagatakse isiku tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine.
Teenusega tagatakset isiku tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine.
Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid
Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta
3.1 Loodud on välisriigi ja Eesti digitaalse identiteetide ühildatavuse võimalused eIDAS Node ja EUDI Wallet (digikukru kontekstis).
JDM SIM, , RAM, RIA, RIK 2026
3.2 Tagatud on isikut tõendavate dokumentide väljaandmise lepingud ja nende rakendamine. PPA SIM, SMIT, VÄM, RIA 2030
3.3 E-residentidele on tagatud turvalise e-ID vahendi väljaandmine toetudes innovaatilistele lahendustele ning tõhusale eel- ja järelkontrollile.
PPA, VÄM SIM, MKM EIS 2028
3.4 Isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel on tagatud kliendisõbralikkus ning nüüdisaegsed, turvalised ja automatiseeritud tehnoloogilised iseteeninduslahendused.
PPA SIM, SMIT, 2028
3.5 Tagatakse jätkusuutlik riigiülene biomeetriliste andmete töötlemise ja säilitamise võimekus. PPA SMIT 2028
25 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt.
24
5. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhib ja järelevalvet selle elluviimise üle teeb Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse
ja rakendamisse kaasatud
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
25
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega26
Eesti 2035
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"
üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus
aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas
arvestab läbivalt põhialustega
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA
Heaolu arengukava 2 2 – 2
sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi
elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne
Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2
toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond
täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2 21–2
noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik
täpsemad suunad ennetus- tööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele
Kultuuri arengukava 2 21–2
mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine
inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine
Sidusa Eesti arengukava 2 21–2
ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
Eesti digiühiskond 2
sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus
küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks, E-residentsuse ja digitaalse identiteedi riskide maandamine, piiriüleste e- teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2
turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas
üldised suunad ja eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
Välispoliitika arengukava 2030
julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu
arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet
■
26 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.
26
LISA 1
Programmi teenuste rahastamiskava
Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja
identiteedihalduspoliitika 2026–2029“
Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi kulud 31 540 001 32 958 412 31 063 566 30 734 279
Programmi tegevus
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine
9 004 559 8 486 980 7 233 535 6 922 445
Kodakondsuspoliitika kujundamine 653 238 638 851 638 661 638 635
Rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus 1 593 300 1 639 743 870 084 865 070
Rändepoliitika kujundamine 783 261 764 194 762 720 762 798
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014-2020) vastutava asutuse ülesannete (2021-2027) täitmine (AMIF) 2 447 848 2 022 880 1 964 770 1 663 180
Viisateenus 518 486 525 568 476 392 471 390
Õigusliku staatuse määratlemise teenus 3 008 427 2 895 744 2 520 908 2 521 372
Programmi tegevus
Migratsioonijärelevalve 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392
Migratsioonijärelevalve teenus 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392
Programmi tegevus
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine 15 950 908 17 990 005 18 178 942 18 465 441
Identiteedihalduspoliitika kujundamine 233 911 228 424 227 988 227 915
Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus 15 245 813 17 286 537 17 478 234 17 770 127
Isikutuvastuse teenus 471 184 475 044 472 720 467 399
27
Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030
1
Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“
Foto: Rasmus Kooskora
Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“
2
SISUKORD
PROGRAMMI ÜLDINFO 3
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4
2. OLUKORRA ANALÜÜS 6
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 8
4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10
PROGRAMMI TEGEVUS 1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 11
Eesmärk 11
Mõõdikud 11
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 12
PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 13
Eesmärk 13
Mõõdikud 13
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 14
PROGRAMMI TEGEVUS 3. IKT TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 15
Eesmärk 15
Mõõdikud 15
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 15
5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 18
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 18
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 18
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 19
LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 20
3
PROGRAMMI ÜLDINFO
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi nimi Tark ja innovaatiline siseturvalisus
Programmi eesmärk
Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.
Programmi periood 2026–2029
Peavastutaja Siseministeerium (SIM)
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis
Sisekaitseakadeemia (SKA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)
Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega
Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ toetab kõigi teiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmide eesmärkide saavutamist. Programmis on kavandatud Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse seonduvate teenuste ressurss ja olulisemad arendused. Lisaks planeeritakse programmis seatud eesmärke täpsemini Siseministeeriumi valitsemisala kõiki asutusi puudutavates horisontaalsetes strateegiates nagu personalistrateegia, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia ja IKT strateegia.
Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“
Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja
täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
SIM valitsemisala Personali- strateegia
Programmi tegevus 2:
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevus
SIM valitsemisala TAI
strateegia
Programmi tegevus 3: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast
väljapoole
SIM valitsemisala IKT strateegia
4
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA
Eesmärk
Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.
Mõõdikud
Programmi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Vabatahtliku voolavuse määr Politsei- ja Piirivalveametis
Väiksem parem 8,90 % 7,20 % 5,50 % 6 % 6 % 6 % 6 % 6 % Politsei- ja Piirivalveamet
Vabatahtliku voolavuse määr Häirekeskuses
Väiksem parem 21,70 % 6,20 % 6,47 % 8,80 % 10 % 10 % 10 % 10 % Häirekeskus
Vabatahtliku voolavuse määr Sisekaitseakadeemias
Väiksem parem 12,60 % 6,60 % 8,83 % 7 % 8 % 8 % 8 % 8 % Sisekaitseakadeemia
Vabatahtliku voolavuse määr Päästeametis
Väiksem parem 4,10 % 3,70 % 5,01 % 4,5 % 6 % 6 % 6 % 6 % Päästeamet
Vabatahtliku voolavuse määr Siseministeeriumis
Väiksem parem 17,20 % 8,07 % 12 % 9 % 10 % 10 % 10 % 10 % Siseministeerium
Vabatahtliku voolavuse määr Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses
Väiksem parem 14,40 % 9,50 % 8,1 % 15 % 15 % 15 % 15 % 15 % Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil - kõrgharidusõppes1
Suurem parem 2,9 tk. 3,2 tk. - 3,2 tk. 3,5 tk. 3,5 tk. 3,5 tk 3,5 tk Sisekaitseakadeemia
TAI eelarve osakaal valitsemisala eelarvest
Suurem parem 0,57 % 0,62 % - 0,57 % 0,58 % 0,59 % 0,60 % 0,61% Siseministeerium
SIM valitsemisala TAI juhtimiskogu rahulolu TAI tegevustega SIM valitsemisalas
Suurem parem Määratakse
alg- ja sihttase
Siseministeerium
1 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“.
5
Teised olulisemad näitajad, mida eesmärgi täitmise hindamisel on plaanis seirata
SIM valitsemisala töötajate üldine rahulolu 10-palli skaalal2
Suund
Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
1) SIM Suurem
parem – 8,8 – 8,8 – – 8,8 -
Asutuste rahulolu
uuringud
2) PPA Suurem
parem – 8,0 – 8,2 – – 8,2 -
3) PÄA Suurem
parem – 7,8 – 7,8 – – 8,5 -
4) HÄK Suurem
parem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 -
5) SKA Suurem
parem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 -
6) SMIT Suurem
parem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 -
Rahastamiskava
Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
26 308 976 25 411 800 25 619 204 25 764 814 25 675 439
Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus- , arendus- ja innovatsioonitegevus
2 991 036 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200
Programmi tegevus 3: IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole
1 823 653 38 346 800 37 026 736 36 169 874 35 685 001
KOKKU 31 123 664 66 944 634 65 144 574 63 959 022 63 385 641
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.
Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS
2025 2026 2027 2028 2029
MUUD TOETUSED 14 117 2 215 780 1 355 575 1 189 068 701 788
Sisejulgeolekufondi (ISF) 213 282 243 504 182 542 182 542 182 542
Ühtekuuluvuspoliitika fond 0 258 386 0 0 0
KOKKU 227 399 2 717 670 1 538 117 1 371 610 884 330
* 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve.
2 Mõõdik informatiivsena taustamõõdikuna kirjas ka „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“.
6
2. OLUKORRA ANALÜÜS Siseturvalisus on iga riigi üks olulisemaid valdkondi, tagades elanike turvatunde ning riigi valmisoleku erinevateks ohuolukordadeks. Eestis on siseturvalisuse arendamisel tehtud 2024. aastal märkimisväärseid edusamme, kuid mitmed väljakutsed, eriti tööjõu järelkasvu, teaduspõhisuse, innovatsiooni ning tehnoloogilise arengu vallas, vajavad lähiaastatel veelgi enam fookuses hoidmist.
On oluline tagada rahastus teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile (TAI). Nutikad seiremeetodid, andmeteaduse ja suurandmete analüüsi rakendamine patrullitöös ning tehisintellektil põhinevad ohuhinnangud võivad muuta Eesti sisejulgeoleku efektiivsemaks ja reageerimissuutlikkuse kiiremaks. TAI aitab ette näha muutusi, neid nutikalt suunata ja tagada seeläbi paindliku ja targa kohanemise.
Kvalifitseeritud tööjõu tagamine
Kuigi 2024. aastal on mitmed siseturvalisuse valdkonna näitajad paranenud, peame silmas pidama, et järgnevate aastate suurim väljakutse on kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu tagamine. Kui turvalisuse valdkonna töötasud ja töötingimused ei ole konkurentsivõimelised, on keeruline vajalikke spetsialiste koolitada ja hoida. Olukorda aitab mõnevõrra leevendada 2024. aastal loodud siseturvalisuse karjäärikeskus, mille eesmärk on osutada värbamise ja karjäärinõustamise teenust ning aidata oma tegevusega kaasa sellele, et siseturvalisuse valdkonnas juba töötavad inimesed leiaksid karjäärimuutust tehes sobivad võimalused ennekõike samast valdkonnast.
Siseturvalisuse tugevdamine hariduse, teadus- ja arendustegevuse abil
Üks siseturvalisuse tagamise alustalasid on asjatundlike ja pühendunud inimeste olemasolu. Sisekaitseakadeemia (SKA) roll teenistujate koolitamisel on järjest olulisem, kuna praeguste hinnangute kohaselt napib Eestis järgmisel kümnendil siseturvalisuse valdkonnas umbes 1300 inimest.3 Positiivne on SKA- s õppimise vastu suurenenud huvi. 2024. aastal esitati SKA-sse 1277 sisseastumisavaldust ehk ligi 50% rohkem kui sellele eelnenud aastal. 2025. aastal on üldine avalduste arv veidi väiksem (1174), sest vähenes avaliku konkursiga õppekavade arv. Samas on suurenenud huvi kõrghariduse vastu - 2025. aastal kasvas kõrgharidusõppesse sisseastujate arv võrreldes varasemaga 23 %.
Väljaõpe peab olema kvaliteetne ja praktiline – selle eeldus on akadeemia süsteemne õppekava arendus, aga ka oma valdkonna tippeksperdid, kes õpet läbi viivad. 2024. aastal uuendati kõiki akadeemia kõrghariduse õppekavasid, eriti märkimisväärsed muudatused tehti politseihariduses – uus moodulipõhine õpe võimaldab omandada kiiremini esmased oskused ja seejärel spetsialiseeruda.
Siseturvalisuse teenistujate teadmiste ja oskuste pidev kaasajastamine täienduskoolituse kaudu on tänases kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas aina olulisem, et tagada töötajate hea valmisolek uute väljakutsetega kohanemiseks. 2024. aastal osales täienduskoolitustel 7190 õppijat, täiendusõppe koolituspäevi oli 2998. Koolituspäevade maht on aasta-aastalt tõusnud, mis peegeldab üha suurenenud ootusi, aga ka suutlikkust neile vastata. Arvestades muutuva tööturu vajadustega ning vajadusega varasemast enam lahendada julgeolekuga seotud probleeme, suurenevad koolitusmahud tulevikus veelgi.
TAI toetab siseturvalisuse arengut, aidates leida teaduspõhiseid lahendusi valdkonna probleemidele. Teaduspõhisus annab argumendid ja tagab kindluse, et otsused on tehtud parima kättesaadava teadmise alusel. 2024. aastal avaldati 10 raportit/mõttepaberit ning avaldati 34 kõrgetasemelist publikatsiooni. Edaspidi
3 Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded (laitmatu taust, hea füüsiline võimekus, tugev tervis, suhtlusoskus, empaatiavõime ja hea stressitaluvus jms) süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme erialast ettevalmistust eeldavatel ametikohtadel ametkondades ning õppejõudude järelkasvu tagamisel Sisekaitseakadeemias. Uute töötajate ja õppurite värbamisel on sobivate kandidaatide osakaal pigem madal. Valdkondlikku kogemust nõudvatele ametikohtadele on aina raskem leida vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujaid, samal ajal kui lahkujate arv (sh suur hulk pensionile siirdujaid) on tõusvas trendis.
7
on kavas veelgi enam sihistada, millistel eesmärkidel kõrgetasemelisi publikatsioone ja poliitika kujundamist ja rakendamist toetavaid raporteid avaldatakse, et paremini toetada siseturvalisuse asutuste tööd.
Süsteemne innovatsiooni tegemine aitab senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme
Oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostoime saab olema määrava tähtsusega. Tehnoloogia areng toob kaasa probleeme ent pakub ka uusi võimalusi, sh eeltoodud personalinappusega tegelemiseks. Üha keerukamad väljakutsed ning olemasolevate lahenduste võimetus nendega toime tulla toob kaasa suurema vajaduse innovatsiooni4 järele.
Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile. See väljendub töö- ja juhtimisprotsessides, töötajate mõtteviisis ja tööharjumustes, aga ka suutlikkuses luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on vaja praeguste teadmiste, arusaamiste ja oskuste piire ulatuslikult laiendada ning võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid ja tõhusamaid lahendusi.
Siseministeerium töötas 2020. aastal välja metoodika valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamiseks, mis võimaldab seirata nende innovatsioonivõimet. 2021. aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust, 2022. aastal viidi hindamine läbi Politsei- ja Piirivalveametis ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel küpsuse tasemel, mis tähendab, et organisatsioonidel on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on innovaatilised, kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega arendustööks. Innovatsioonide jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Tegevused ja sihid innovatsioonivõime, aga ka teadus- ja arendustegevuse osas on kokku lepitud 2025 kevadel kinnitatud Siseministeeriumi valitsemisala TAI strateegias.5
Innovatsiooni ja tehnoloogia roll siseturvalisuses
Tänapäeva julgeolekukeskkond ei piirdu enam ainult füüsilise turvalisuse tagamisega – üha enam muutub määravaks tehnoloogiline valmisolek ja küberturvalisus. Venemaa sõda Ukraina vastu on heitnud uue pilgu hübriidohtudele ning vajadusele kasutada nutikaid seirelahendusi ja küberturbeinnovatsiooni.
Seetõttu on 2024. aastal jätkatud näiteks drooniseire ning droonitõrje võimete väljatöötamisega. Need aitavad tõsta olukorrateadlikkust ja vähendada droonidest tulenevaid ohte, samuti jälgida ja ennetada võimalikku piiriülest kuritegevust. Lisaks on Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus hankinud tehnoloogiaid, millega toetatakse asutuste tegevust siseturvalisuse eesmärkide saavutamisel. Taolised edasiminekud on hädavajalikud, et vastata tänapäevastele julgeolekuväljakutsetele, alates ebaseaduslikust piiriületusest kuni küberruumis toimuva mõjutustegevuseni.
Samuti on oluline riiklik IT-teenuste arendus. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT) arendas 2024. aastal uusi teenuseid, mis aitavad parandada sisejulgeoleku asutuste tööd. Sealhulgas loodi turvalised digitaalsed identiteedilahendused, mis toetavad isikutuvastust ja migratsioonijärelevalvet. Kuigi IT- teenuste areng on jätkusuutlik, on väljakutseks nende lahenduste efektiivne rakendamine vähenenud tööjõu tingimustes, kus eeldatakse kõrgemaid tehnilisi teadmisi siseturvalisuse valdkonna töötajatelt.
4 Innovatsioon on uuenduslikul ideel põhinev sihi- või eesmärgipärane põhimõttelise tähendusega uuendus, mis on ellu viidud. Eeldatakse, et innovatsiooni tulemusena paraneb innovatsiooni objekti toimimine. Innovatsioon võib avalduda nii uute toodete/teenuse loomises (tooteinnovatsioon); toodete/teenuste osutamise protsessi muutumises (protsessiinnovatsioon); juhtimisstruktuuri ja -meetodite muutmises (organisatsiooniline innovatsioon) või muul viisil. Innovatsioon ei ole majanduse keskne, ka kultuuris, spordis, hariduses, riigivalitsemises ja muudes valdkondades saab teha innovatsiooni. Innovatsioon võib kujuneda olemasolevate lahenduste järkjärgulise parandamise kaudu (järkinnovatsioon) või millegi murranguliselt uue loomise kaudu (radikaalne innovatsioon). 5 Leitav: https://siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-04/SIM%20VA%20TAIS%202030.pdf
8
3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA
ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID6
Prioriteetne väljakutse Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem – turvalisuse tagajate arv on 13 aastaga vähenenud 22%, kuid ootused on suurenenud. Nõuab pingutust, et tagada siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid.
Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 1 „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks:
Arendus- ja tegevuseesmärgid 2026-2029
1. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes pühendumust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks, arendava ja paindliku tööelu, sh väärilise töötasu pakkumiseks ning targa ja uuendusliku töötamise viisi kujundamiseks on ellu viidud SIM valitsemisala personalistrateegia.
2. Töötajate värbamiseks ja karjäärinõustamiseks on käivitatud valitsemisala ülene karjäärikeskus.
3. Tagatud on vajadustele ja võimalustele vastav õppekohtade arv, mitmekesistatud õppimisvõimalusi ning kaasajastatud õppetingimusi.
4. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks: 4.1. On suurendatud koostööd valdkondlike teenistustega parimate
ekspertide kaasamiseks; 4.2. On tagatud piisav ja kvaliteetne õppejõudude järelkasv.
5. Tõstetud on SIM valitsemisala erinevate tasandite juhtide ja teenistujate kriisipädevust ja kriisides hakkama saamise oskuseid koolituste ja seminaride kaudu.
Prioriteetne väljakutse
Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust soodustava keskkonna kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Julgeolekuolukord muutub üha keerulisemaks ja ettearvamatuks, samas kui ressursid turvalisuse tagamiseks, sealhulgas inimesed ja raha, vähenevad. Seetõttu on kriitiline kaasata teadusmaailma parimad teadmised ja innovaatilised lahendused, et olukorraga edukalt toime tulla.
Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 2 „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks:
Arendus- ja tegevuseesmärgid 2026-2029
1. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes teaduse- ja arenduse ning innovatsiooni süsteemide kujunemiseks ja arenguks viiakse ellu SIM valitsemisala TAI strateegia.
6 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused.
9
2. Taristut on arendatud siseriikliku kui rahvusvahelise õppetöö, teadus- ja arendustegevus ja innovatsiooni võimestamiseks kolmes asukohas - Väike- Maarjas, Tallinnas ja Narvas.
3. Laiapindse riigikaitse tugevdamiseks ning kriisivalmiduse parandamiseks on Sisekaitseakadeemia edendanud koostööd ja toonud teadmussiirde kaudu Ukraina kogemust Eesti oludesse.
Prioriteetne väljakutse Jätkusuutlikku ja kaasaegse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia tagamine siseturvalisuse valdkonnas
Miks oluline, milles seisneb väljakutse?
Siseturvalisuse IKT teenuste osutamine nutikalt (sh automatiseerime seal, kui vajalik ja mõistlik), optimaalselt (väldime dubleerimist) ja turvaliselt
Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 3 „IKT teenuste pakkumine SIM
valitsemisalast väljapoole“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks:
Arendus- ja tegevuseesmärgid 2026-2029
1. Kriitiliste IKT teenuste toimepidevus kriisides on tagatud. 2. Teenuste osutamise tõhustamiseks on arendatud keskset AI kompetentsi ja
tehnoloogilist võimet. 3. Suurandmete analüüsivõimekus on loodud. 4. IKT teenuste osutamisel ja arendamisel on arvestatud lahenduste tõhusust,
dubleerimise vähendamist ja (valitsemisala ülest) konsolideerimist. 5. IKT teenuste osutamisel on dubleerivad ja ebaefektiivsed kohad leitud ning
on olemas tegevusplaan nende sulgemiseks. 6. Siseministeeriumi valitsemisala IKT teenuste arendamisel ja osutamisel on
lähtutud digiarengu strateegilistest suundadest. 7. Küberturbe, andmehalduse ja digiprügi käitlemine on automatiseeritud.
10
4. PROGRAMMI TEGEVUSED
Programmi tegevused keskenduvad personali taseme- ja täiendusõppele, teadus- ja arendustegevusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsioonile.
PROGRAMMI
TEGEVUSED
Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja
täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevus
Programmi tegevus 3: IKT teenuste
pakkumine SIM valitsemisalast
väljapoole
11
Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
Eesmärk
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Täienduskoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv
Suurem parem
7846 in. 7917 in. 7190 in. 7000 in. 7000 in. 7500 in. 7500 in. 7500 in. Sisekaitseakadeemia
Täiendusõppe maht koolituspäevades Suurem parem
2628 2924 2998 3100 3200 3300 3400 3500 Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetajate osakaal magistriõppes Suurem parem
26,6 % 27 % 29 % 31 % 33 % 35 % Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetajate osakaal kõrgharidusõppes
Suurem parem
63,9 % 66 % 67 % 68 % 69 % 70 % Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetajate osakaal kutseõppes Suurem parem
88,9 % 85 % 85 % 85 % 85 % 85 % Sisekaitseakadeemia
Õppuri rahulolu õppe sisu ja korraldusega tasemeõppes
Suurem parem
Määratakse
alg- ja sihttasemed
Sisekaitseakadeemia
Õppuri rahulolu õppe sisu ja korraldusega täienduskoolituses
Suurem parem
Määratakse
alg- ja sihttasemed
Sisekaitseakadeemia
Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate ettevalmistusega
Suurem parem
3,9 4 Sisekaitseakadeemia
12
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia järgmiste teenuste kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Tasemeõppe läbiviimise teenus (vastutaja Sisekaitseakadeemia)
Siseturvalisuse valdkonna keskse õppeasutuse rolli hoidmine ja edendamine ja erialaspetsialistide ettevalmistamine töötamaks igapäevaselt mõnes sisejulgeolekuasutuses.
Siseturvalisuse valdkonnas professionaalsete töötajate ettevalmistamine erinevatel haridustasemetel eri valdkondadele.
Täiendusõppe teenus (vastutaja Sisekaitseakadeemia)
Elukestva õppe korraldamine eesmärgiga aidata kaasa siseturvalisuse, jõustruktuuride ning avaliku teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamisele.
Siseturvalisuse valdkonna ja avaliku teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike ning pühendunud töötajate arendamine ning gümnasistidele algteadmiste andmine politsei-, piirivalve- ja pääste valdkonnast (Sisekaitseõpe).
Värbamise ja karjäärinõustamisteenus (vastutaja Sisekaitseakadeemia)
Tagatud on värbamis- ja karjäärinõustamisteenus valitsemisala asutustele ja teenistujatele.
Tagada värbamis- ja karjäärinõustamisteenus valitsemisala asutustele ja teenistujatele.
Tasemeõppes valmistatakse kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste, eksperte ja juhte sisejulgeolekuasutustele (politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras, kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal tasemel või viisil teenust pakkuda.
Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega , sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe, millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei , kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet (sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt olles saavutanud 2025a 30 piiri), koolitab vabatahtlikke (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“, teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms).
Nii taseme, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.
13
Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevus
Eesmärk
Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja uuenduslikkust.
Mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase
Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja mõttepaberite arv
Suurem parem
15 tk. 11 tk. 10 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. Sisekaitseakadeemia
Sisekaitseakadeemias publitseeritud kõrgetasemeliste publikatsioonide arv
Suurem parem
20 tk. 38 tk. 34 tk. 32 tk. 34 tk. 36 tk. 38 tk. 39 tk. ETISe klassifikaator 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 3.1
Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprojektide arv
Suurem parem
- - 6 tk. 8 tk. 10 tk. 12 tk. 14 tk. 14 tk. Sisekaitseakadeemia
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - SIM7
Suurem parem
- - - - Määratakse
algtase - - 2,8 Siseministeerium
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - PPA
Suurem parem
2 - - 2 2 - 2,8 Politsei- ja Piirivalveamet
7 Mõõdiku sõnastust on muudetud võrreldes „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ kinnitatuga. Siseministeerium töötas 2020. aastal välja valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamise metoodika, mis võimaldab seirata nende suutlikkust innovatsioone esile kutsuda ehk innovatsioonivõimet (tasemeid on kokku viis: 0–pidurdav, 1–algeline, 2–edasiarenenud, 3–jätkusuutlik, 4–küps). Teadaolevalt on tegu Eestis ainsa sellelaadse hindamismetoodikaga, mis spetsiaalselt loodud avaliku sektori organisatsioonidele.
14
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - PÄA
Suurem parem
- - - 2,8 - - 2,8 - Päästeamet
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - HÄK
Suurem parem
2,1 - - - 2,1 - - 2,8 Häirekeskus
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - SKA
Suurem parem
- - - - Määratakse
algtase - - 2,8 Sisekaitseakadeemia
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - SMIT
Suurem parem
- - - -
Määratakse algtase
- 2,8 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia järgmise teenuse kaudu.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamine (vastutaja Sisekaitseakadeemia)
Õppe- ja teadustöö, strateegilise partnerluse ja rahvusvahelise arengukoostöö korraldamine teiste õppeasutuste ja partneritega. Sh viiakse läbi rakendusuuringuid, tehes koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Uute teadmiste ja innovaatiliste lahenduste tagamine SKAle ja teistele sisejulgeoleku ja/ning turvalisusega seotud asutustele ning partneritele.
Lisaks toetab programmi tegevuse eesmärgi saavutamist Siseministeeriumi valitsemisala innovatsiooni tegevusi ellu viivad teenused.
Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärk on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada. Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus Sisekaitseakadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi prognoosida.
Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja eestikeelset „Turvalisuskompassi“.
Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele.
15
Programmi tegevus 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole
Eesmärk IKT teenused nii SIM valitsemisalas kui valitsemisalast väljapoole on töökindlad, kaasaegsed, vastavad turbenõuetele ning kasutajate rahulolu teenusega on kõrge.
Mõõdikud Programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud Suund
Tegelik Sihttase Allikas
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
IKT teenuse kasutaja rahulolu Suurem parem
82 % 85 % - 77 % - 80 % - 85 % Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, rahulolu-uuring
IKT teenuse käideldavus Suurem parem
- - - - 95 % 95 % 95 % 95 % Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
IKT teenuse turvalisus Suurem parem
- - - - 80 % 80 % 80 % 80 % Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus osutades järgmisi teenuseid teistele valitsemisaladele.
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
Rahapesu (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Siseturvalisuse ja avaliku sektori teenindamise tagamine läbi puhta ja turvalise majanduskeskkonna, mis tagab õiglast konkurentsi.
Rahapesu andmebüroo infosüsteem on mõeldud kasutamiseks Rahapesu andmebüroos toetamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesannete täitmist. Programm võimaldab koguda andmeid teatamiskohustusega subjektidelt, registreerida saabunud teatisi, pidada digitaaltoimikut, teostada päringuid ja koostada aruandeid.
IKT teenuste pakkumine valitsemisalas (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
SIM valitsemisalas pakutavad IKT teenused on töökindlad, kaasaegsed, vastavad turbenõuetele ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge.
SIM valitsemisalas pakutakse töökindlaid, kaasaegseid, turbenõuetele vastavaid ning kasutajamugavaid IKT teenused.
Väärteomenetluse portaal (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Avaliku sektori teenindamise tagamine läbi veebirakendusena realiseeritud vahendi väärtegude menetlusega seotud dokumentide edastamiseks e- toimikule.
E-toimiku väärteomenetluse liides VMP (Väärteomenetluse Portaal) on veebirakendusena realiseeritud vahend väärtegude menetlusega seotud dokumentide (andmete) edastamiseks E-toimikule. Teenus on suunatud kasutajatele Siseministeeriumi haldusalast väljapoole, menetlusüksuste menetlustoiminguid
16
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
tegevatele ametnikele, kellel puudub muu spetsialiseeritud tarkvaralahendus menetlustoimingute tegemiseks ning andmete edastamiseks e-toimikule.
Rakenduse majutus (eu_LISA) (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Euroopa IT agentuuri eu-LISA veebilehe majutus.
Maanteeamet (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Maanteeametile osutatav teenus.
Liiklusregister (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Liiklusregistri majutusteenus.
Hallatud majutusteenus (NIIS) (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud
Tervisekassa IKT hooldus ja haldus (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Eesti Tervisekassal on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada regionaalne IKT teenuste tugi. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il regionaalsed üksused üle Eesti.
RIA IKT hooldus ja haldus (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada riigivõrgu seadmete ajakohasus. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il regionaalsed üksused üle Eesti.
Liiklusjuhtimissüsteem (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele on paigaldatud kolme tüüpi LED-tehnoloogial põhinevad muutuva teabega märgid: kiirusmärgid, hoiatusmärgid ning suured tekstilised infotablood.
Volituste moodul (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine SMIT serveritel.
Infosüsteem: volituste mooduli majutus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamine.
Teekasutustasu (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine SMIT serveritel.
Teekasutustasude infosüsteemi majutus- ja haldus.
Dokumendihaldus (RAB) (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Siseturvalisuse tagamine läbi RAB korrektse, asjakohase ja õigeaegse dokumendihalduse.
Delta dokumendihaldussüsteem, ametlike dokumentide koostamine, saatmine, registreerimine, allkirjastamine, kooskõlastamine, arhiveerimine, vastuvõtmine.
Esterext (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Kesksed IT-teenused on osutatud Teenusega tagatakse Häirekeskuse poolt hädaabiteadete menetlemise käigus päästemeeskondadele ja kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmise rakenduse toimimine
Relvaregister_Kaitseliit Kaitseliidu relvade ja lubade arvestuse pidamine ja andmete töötlemine Kaitseliidu poolt
Teenistus- ja tsiviilrelvade register on loodud relvade ja relvalubade arvestuse pidamiseks ning nende andmete töötlemiseks ametnike poolt.
17
Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus
(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)
Lisaks toetab programmi tegevuse eesmärgi saavutamist Siseministeeriumi valitsemisala digi- ja teabehalduse tegevusi ellu viivad teenused..
18
5. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest
Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhib Siseministeeriumi varade asekantsler.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse
ja rakendamisse kaasatud
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevus- ja arenduseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele , mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
19
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega8
Eesti 2035
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"
üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus
aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS
Heaolu arengukava 2 2 – 2
sotsiaalse turvalisuse eesmärkidele tugi
elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne
Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2
toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond
täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2 21–2
noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik
täpsemad suunad ennetus- tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele
Kultuuri arengukava 2 21–2
mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine
inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine
Spordipoliitika põhialused aastani 2030
positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine
kaudne mõju, valmisolek turvalisuse tagamise võimekuses
Sidusa Eesti arengukava 2 21–2
ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine
üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks
Eesti digiühiskond 2
sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas
üldised eeldused digitehnoloogiate kestlikule kasutamisele, andmete ja teadmispõhisusele
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2
turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine
üldised eeldused ohutute ja nutikate liikumisvõimaluste tagamisel
Välispoliitika arengukava 2030
julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine
arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet
■
8 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.
20
LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava
Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“ Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve
2026 2027 2028 2029
Programmi kulud 66 944 634 65 144 574 63 959 022 63 385 641
Programmi tegevus
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias 25 411 800 25 619 204 25 764 814 25 675 439
Tasemeõppe läbiviimise teenus 22 553 147 22 520 319 22 301 161 22 211 542
Täiendusõppe teenus 2 420 498 2 660 730 3 025 499 3 025 742
Värbamise ja karjäärinõustamisteenus 438 155 438 155 438 155 438 155
Programmi tegevus
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200
Teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamine 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200
Programmi tegevus
IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole 39 870 715 38 550 652 37 693 789 37 208 916
Dokumendihaldus (RAB) 9 848 9 582 10 713 10 715
Esterext 1 090 329 1 062 167 1 057 612 1 058 442
Hallatud majutusteenus (NIIS) 16 824 16 118 14 875 14 882
IKT teenuste pakkumine valitsemisalas 38 091 130 36 977 396 36 151 726 35 665 936
Liiklusjuhtimissüsteem 162 161 166 166
Liiklusregister 145 639 139 514 128 369 128 426
Maanteeamet 15 056 15 011 14 275 14 275
Rahapesu 411 557 241 745 225 661 225 677
Relvaregister_Kaitseliit 30 000 30 000 30 000 30 000
RIA IKT hooldus ja haldus 13 13 14 14
Tervisekassa IKT hooldus ja haldus 5 905 5 888 5 505 5 505
21
Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030
KÄSKKIRI
21.01.2026 nr 1-3/10
"Siseturvalisuse arengukava 2020-2030"
2026-2029 programmide kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23
lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel
1. Kinnitan aastateks 2026-2029 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ alljärgnevad
programmid:
1.1. programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“;
1.2. programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026-2029“;
1.3. programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“;
1.4. programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026-
2029“;
1.5. programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“.
2. Tunnistan kehtetuks siseministri 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 1-3/132
„„Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine“.
3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“
Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“
Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“
Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“
Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine | 30.12.2024 | 388 | 1.1-2/7736 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
| Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine | 21.12.2023 | 763 | 1.1-2/457-2 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
| Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine | 20.01.2023 | 1098 | 1.1-2/457-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |