Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine

1

Programm „Siseturvalisus 2023–2026“

Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil.

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine“ juurde

2

PROGRAMMI „SISETURVALISUS 2023–2026“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE

Programmi nimetus Siseturvalisus

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Programmi periood 2023–2026

Tulemusvaldkonna ja programmi eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Tervise Arengu Instituut, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Transpordiamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Kaitsevägi, Kaitseliit, Finantsinspektsioon, Ravimiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, SA Archimedes, SA Innove, Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eeskätt maakondlikud arendusorganisatsioonid) Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlike Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötajate, tööandjate jm katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted

Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet:

Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

Kiire ja asjatundlik abi

Kindel sisejulgeolek

Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika

Tark ja innovaatiline siseturvalisus

3

SISUKORD 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 6

Programmi eesmärk 6 Programmi mõõdikud 6 Programmi eelarve 7

2. OLUKORRA ANALÜÜS 8

3. PÕHIMÕTTED, MILLEGA ARVESTADA PROGRAMMI TEGEVUSTE KAVANDAMISEL JA ELLUVIIMISEL 12

4. KESKSED LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED AASTATEL 2023–2026 13

MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 16

Meetme mõõdikud 17 Olukorra analüüs 17 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 20 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 21

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA VARAKAHJUDE ENNETAMINE 22

Eesmärk 22 Mõõdikud 22 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 23 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine 25 Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine 28 Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine 30 Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud 31

ALAMEEDE, EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.2. SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE KAASAMINE 33

Eesmärk 33 Mõõdikud 33 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 33 Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine 34

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.3. TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 35

Eesmärk 35 Mõõdikud 35 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 36

Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda 37

Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks 37

Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis 38

Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest 38

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.4. TEGEVUS- JA RELVALUBADE VÄLJAANDMINE 39

Eesmärk 39 Mõõdikud 39 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 39 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine 40 Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine 40

MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 41

Meetme mõõdikud 42 Olukorra analüüs 42 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 45 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 46

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.1. HÄDAABI- JA INFOTEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 47

Eesmärk 47 Mõõdikud 47 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 47 Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine 48 Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine 48 Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine 49

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.2. AVALIKU KORRA TAGAMINE 50

Eesmärk 50 Mõõdikud 50 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 50 Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine 51 Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine 51

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.3. DEMINEERIMINE 53

4

Eesmärk 53 Mõõdikud 53 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 53 Võimekus 2.3.1. Demineerimine 53

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 54

Eesmärk 54 Mõõdikud 54 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 54 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 55

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.5. ABI OSUTAMINE EESTI MEREALADEL JA PIIRIVEEKOGUDEL 56

Eesmärk 56 Mõõdikud 56 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 56 Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste 57

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.6. SÜÜTEOMENETLUSE TÕHUSTAMINE 58

Eesmärk 58 Mõõdikud 58 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 58 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine 59 Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine 59 Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine 60 Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine 61

MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 61

Meetme mõõdikud 62 Olukorra analüüs 63 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 70 Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 71

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.1. PÕHISEADUSLIKU KORRA TAGAMINE 72

Eesmärk 72 Mõõdikud 72 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 72 Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine 73 Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine 74 Võimekus 3.1.3. CBRN sündmused 76 Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 77 Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine 77

Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine 78

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.2. RASKE JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 79

Eesmärk 79 Mõõdikud 79 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 80 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus 80 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus 82 Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine 83 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine 84 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus 85 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus 85 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine 86

Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse

vastase võitluse toetamine 87

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.3. OBJEKTIVALVE JA ISIKUKAITSE 87

Eesmärk 88 Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 88

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.4. ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 89

Eesmärk 89 Mõõdikud 89 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 89 Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine 90 Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine 90

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.5. PIIRIHALDUS 92

Eesmärk 92 Mõõdikud 92 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 92 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö 93

MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 94

5

Meetme mõõdikud 95 Olukorra analüüs 95 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 101 Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 102

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.1. RÄNDE- JA KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING ELLUVIIMINE 103

Eesmärk 103 Mõõdikud 103 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 103 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine 104 Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine 104 Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine 105 Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel 105 Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine 106 Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlemine 107 Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine 109 Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine 110

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 111

Eesmärk 111 Mõõdikud 111 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 111 Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine 112

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.3. ISIKUTE TÕSIKINDEL TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 113

Eesmärk 113 Mõõdikud 113 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 113

Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine 114

MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 116

Meetme mõõdikud 117 Olukorra analüüs 117 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 119

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 120

Eesmärk 120 Mõõdikud 120 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 120 Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja täiendkoolitus 121

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 122

Eesmärk 122 Mõõdikud 122 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 122 Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus 123

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.3. IKT TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 124

Eesmärk 124 Meetme mõõdikud 124 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 124

4. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 125

Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest 125 Poolte rollid probleemide lahendamisel 125 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 126

6

1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi mõõdikud

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis.

Algtase (2018)

2020

(tegelik)

2021 (tegelik)

2022

(tegelik) 2023 2024 2025 Allikas

Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal

94% 92% (92%) ≥ 92%

(-)

≥ 94%

(90%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Siseministeerium, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis

- kuritegevust, - sisserännet, - terrorismi

Standard Euro- baromeeter

3%

≤ 3% (1%)

≤ 3% (1%)

≤ 3%

≤ 3% ≤ 3% ≤ 3%

12% ≤ 12% (15%) ≤ 12% (8%) ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%

1% ≤ 1% (0%) ≤ 1% (0%) ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1%

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal

17% (17%) ˃ 17% (-) ≥ 20%

(27%) ≥ 20% ≥ 25% ≥ 25%

Siseministeerium, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:

Turu-uuringute institutsioonide

usaldusväärsuse uuring

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Päästeamet

- Häirekeskus

89% ≥ 89% (91%) ≥ 89% (86%) ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89%

97% ≥ 97% (95%) ≥ 97% (95%) ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97%

94% ≥ 94% (93%) ≥ 94% (94%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Vigastussurmade arv1 687 ˂ 680

(768) ˂ 670 (796) ˂ 660 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 Statistikaamet

7

Programmi eelarve

Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026

MEEDE 1: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

41 173 732 34 918 067 34 809 166 34 606 142

Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

16 024 000 12 776 680 12 760 022 12 779 565

Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

6 668 265 4 271 475 4 187 683 3 955 142

Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna kujundamine

16 275 113 15 671 183 15 658 244 15 660 172

Programmi tegevus 1.4: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine

2 206 353 2 198 729 2 203 216 2 211 262

MEEDE 2: Kiire ja asjatundlik abi 250 927 972 243 563 982 226 634 499 219 892 790

Programmi tegevus 2.1: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

11 664 805 11 632 475 11 556 656 11 612 081

Programmi tegevus 2.2: Avaliku korra tagamine 77 395 528 75 536 921 74 902 992 73 908 361

Programmi tegevus 2.3: Demineerimine 5 054 367 4 135 514 4 122 120 4 124 918

Programmi tegevus 2.4: Päästmine maismaal ja siseveekogudel

98 895 311 80 322 257 80 063 708 80 038 765

Programmi tegevus 2.5: Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel

21 249 520 36 620 633 20 770 564 15 009 627

Programmi tegevus 2.6: Süüteomenetluse tõhustamine 36 668 442 35 316 183 35 218 459 35 199 038

MEEDE 3: Kindel sisejulgeolek 171 081 656 161 080 244 158 403 710 157 329 829

Programmi tegevus 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine 53 714 929 43 011 092 43 106 932 42 565 235

Programmi tegevus 3.2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

44 939 092 45 507 249 45 498 819 44 680 759

Programmi tegevus 3.3: Objektivalve ja isikukaitse 9 631 372 9 529 943 9 287 425 8 755 416

Programmi tegevus 3.4: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine

6 654 496 5 593 673 5 568 126 5 582 037

Programmi tegevus 3.5: Piirihaldus 56 141 767 57 438 288 54 942 408 55 746 382

MEEDE 4: Eesti arengut toetav kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika

40 842 893 39 121 445 39 382 266 39 651 840

Programmi tegevus 4.1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

13 840 565 12 873 554 12 915 801 13 608 742

Programmi tegevus 4.2: Migratsioonijärelelvalve 6 642 014 6 617 350 6 499 899 6 232 567

Programmi tegevus 4.3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

20 360 314 19 630 540 19 966 566 19 810 531

MEEDE 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus 23 080 515 21 935 694 21 586 259 20 411 666

Programmi tegevus 5.1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

19 085 145 18 747 849 18 473 958 18 324 733

Programmi tegevus 5.2: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

2 241 411 1 645 393 1 602 186 830 300

Programmi tegevus 5.3: IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole

1 753 959 1 542 453 1 510 115 1 256 632

KOKKU 527 106 767 500 619 432 480 815 901 471 892 267

8

2. Olukorra analüüs2

Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt

2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022 aastal 90%.3 Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal on seega veidi langenud, aga arvestades muutunud julgeolekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks tulemuseks, mis peegeldab kõrget usaldust Eesti julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu.

Eurobaromeetri uuringust selgus 2021. aastal, et nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks tegelema, on võrreldes 2020. aastaga paari protsendi võrra vähenenud (2020. aastal 3% ja 2021. aastal 1%). Kõige olulisemateks riigi ees seisvateks probleemideks peeti elukallidust (47%) ja terviseküsimusi (34%).4 Inimeste arvamus kuri- tegevuse kohta ja objektiivne statistika on oma- vahel üldjuhul kooskõlas, kuivõrd süütegusid registreeriti 2021. aastal 13% vähem võrreldes sellele eelneva aastaga ning märgatavalt vähenes ka näiteks tapmistes ja mõrvades hukkunute arv; kuritegusid registreeriti aga 0,6% rohkem. Sellest olenemata on jätkuvalt väljakutseks nii internetis toimepandud kelmused kuid ka organiseeritud kuritegevuse üks peamine sissetulekuallikas: narkokuritegevus.5

Heitliku julgeolekuolukorra tõttu on veelgi

hädavajalikum ühiskonna ühtsus ja valmisolek

kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö6

Sisejulgeolekut on mõjutanud eelkõige 2022. aasta veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku kindlustamiseks on mitmeid täiendavaid samme juba astutud, kuid need teemad on kahtlemata ka järgmistel aastatel prioriteediks.

Samuti on julgeolukorda pingestanud mitmed negatiivsed arengud 2020. ja 2021. aastal. Näiteks

2 Olukorra analüüsis on aluseks võetud peamiselt 2021. aasta tulemusaruanne, kuid analüüsi on täiendatud 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu tulemustega, Ukraina sõja mõjude järeldustega ja palgaandmetega. Järgmine tulemusaruanne ja siseturvalisuse olukorra analüüs valmib 2023. aasta esimeses kvartalis ning lisatakse veebilehele www.siseministeerium.ee/stak2030. 3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020 ja 2022. 4 Flash Eurobarometer 500. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2552. 5 Politsei- ja Piirivalveameti andmed ning Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2021“. 6 Täpsemini kirjeldatud kolmanda meetme olukorra analüüsis. 7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021.

Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti vastu, sh migrantide smugeldamine ja sisserände kasutamine hübriidründe tööriistana. Olulise tähtsusega on siinjuures migratsiooniprotsessides julgeolekuohtude tuvastamine ning sellealase võimekuse parandamine. 2021. aastal jätkus koroonapandeemia, mille käigus omandas veebi- keskkond senisest veelgi tähtsama rolli inimeste igapäevaelus. Vaenutegevus inforuumis sh Ühis- konda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning sellega suurenes õiguskaitseasutuste, sh veebkonstaablite töökoormus.

Eeltoodu on pannud avalikkust ja ka riigiasutusi enam teadvustama, et valmis on vaja olla väga erinevateks kriisideks. Üha olulisem on erinevate valitsemisalade asutuste valmisolek tulla toime oma valdkonna kriisidega ja samas näha ühe valdkonna piiridest kaugemale. Nii häid kui ka halvemaid näiteid on kohalike omavalitsuste kriisivalmidusest. Uuringu järgi on 77% oma- valitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 Elanike häda- olukorraks valmisoleku indeksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmisolek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal (45). Viimasest saab järeldada, et vaja on panna enam rõhku koolitustele ja erinevatele ennetustegevustele, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi.8

Eeltoodud murekohtade leevendamisega on eelnenud aastatel tegeletud ja Siseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkondades on tulevate aastate prioriteedid järgmised: idapiiri täies ulatuses välja ehitamine; sisserändeks valmisoleku suurendamine; sihistatud tegevus kriisideks valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel; riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja

9

47 45 37

27

52 48

0

20

40

60

2016 2018 2019 2021

Veeõnnetustes hukkunud

tõkestamine; desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine.

Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid

piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on

vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus

väljaõpet

Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021. aastal 95%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest – need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust Eestis.

Nii 2021. kui 2022. aastal tõusis päästjate, eesliinil töötavate politseiametnike ja Häirekeskuse pääste- korraldajate miinimumpalk. Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning päästekorraldaja palga 1631 euroni. Need positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, et politseinike ja päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga. Lähtudes politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid, ja rahastada vajalikus mahus uute töötajate väljaõpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on alates 2008. aastast vähenenud 18% ning ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike ja päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha suurenev eesliinitöötajate puudujääk.

Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu korda neile riigieelarvest eraldatavat raha.

Lisaks reageerivatele asutustele on oluline

inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel

Inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- misel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui ka ise vastutustundlikult käitudes.

Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja merepäästjate ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga

4%. Kusjuures, 26% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti väärib märkimist, et olenemata väiksemast abipolitseinike arvust, suurenes tänu mitme- külgsemale politseitöösse kaasamisele nende töötundide arv. See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval pöörata veel enam tähelepanu vabatahtliku tegevuse mitme- külgsemaks muutmisele ja sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- võimalusi.

Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu

Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. 2021. aastal oli tulekahjudes hukkunuid 32 (2020. aastal 30). Elektrist alguse saanud tulekahjudes hukkus 11 inimest ja hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes samuti 11 inimest, 78% tules hukkunute kodudes puudus toimiv suitsuandur. Suitsetamisest ja lahtisest tulest tingitud eluhoonetulekahjusid oli varasemast vähem, kuid elektrist ja küttesüsteemidest alguse saanud tulekahjusid enam. Selle üks põhjuseid võis olla 2021. aasta alguse külm talv ja koroonapandeemia, mille tõttu on inimesed enam kodus ning koormus seega nii elektri- kui ka küttesüsteemidele ja kodutehnikale suurem.

Joonis. Tulekahjudes hukkunud aastatel 2016–2021 (allikas: Statistikaamet)

Veeõnnetustes hukkus 2021. aastal 48 inimest (2020. aastal 52). Kusjuures, enamik tule- ja veeõnnetustes hukkunutest olid mehed ning rohkem kui pooled olid joobes. Joonis. Veeõnnetustes hukkunud aastatel 2016–2021 (allikas: Statistikaamet)

39 38 47

39 30 32

0

20

40

60

2016 2018 2019 2021

Tuleõnnetustes hukkunud

10

44 45 43 34

50

27

93 76

90 78 77 74

0

20

40

60

80

100

2016 2018 2019 2021

Rasked vägivallakuriteod

Tapmised ja mõrvad

Raskete tervisekahjustuste tekitamised

Muu hulgas on veeõnnetustes hukkunute arvu mõjutanud ilm ja kestev koroonaaeg, mistõttu võisid suviselt soojad ilmad meelitada inimesi tavapärasest rohkem veekogude juurde. Seda illustreerib asjaolu, et kõige enam uppus inimesi suve- ja kevadkuudel.

Liiklusõnnetustes sai vigastada 2020. aastaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, ka hukkunuid oli veidi rohkem (2020. aastal 68 ja 2021. aastal 71).

Joonis. Liikluses hukkunud aastatel 2016–2021 (allikas: Statistikaamet)

2021. aastal oli võrreldes varasemaga enam kergliikurijuhtide osalusel liiklusõnnetusi, mis moodustasid peaaegu 15% kõikidest inim- kannatanuga õnnetustest. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanu- ga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30% vähem kui 2020. aastal (2020. aastal 130 ja 2021. aastal 93).

Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2021. aastal kaks korda vähem kui 2020. aastal.

Kõigi surmava lõpuga kuritegude puhul oli üks mõjutegur alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%.

Oma lähedase käe läbi kaotas elu märksa vähem inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 4%, sh registreeriti kuritegusid 10%

vähem. Alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhte- vägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid poole vähem (22).

Aastatel 1999–2021 on Eestis narkootikumide tõttu surnud 1768 inimest.

Joonis. Narkootikumidest tingitud surmad aastatel 2015–2019 (allikas: surma põhjuste register)

Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide levik on Eestis 2021. aastal märkimisväärselt pidurdunud. Fentanüüli kättesaadavus on vähene- nud tänu politsei edukale jälitustööle, millega lõpetati 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Õiguskaitseasutuste edukas töö ning koju kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kahju vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine on narkootikumide üledoosist tingitud surmade arvu märkimisväärselt vähendanud. Samas on täheldada, et levivad uued ja veel ohtlikumad ained, mis võivad põhjustada seninägematut tervisekahju või surma. Üks selline aine on isotonitaseen, mis on 2021. aastal põhjustanud mitu surma.

2021. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- turvalisuse valdkonnas nii erinevate tõendus- põhiste programmide kui ka teavitustegevuste abil. Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemi- dest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Selleks leppisid justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuri- minister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning siseminister kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.

Siseturvalisuse teenuste paremaks pakkumiseks investeeriti transportvarasse, kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse

2021. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini sündmustele reageerida. Näiteks asendati pääste- tööde toetamiseks kuus päästetööde põhiautot,

71

48

81

51 68 71

0

50

100

2016 2018 2019 2021

Liikluses hukkunud

88 114 110

39 27 31 39 0

50

100

150

2015 2017 2019 2021

Narkootikumidest tingitud surmad

Ründe tagajärjel hukkunute arv

35 29 27 25 24

40

Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: surma põhjuste register; Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis 2021“)

11

üks paakauto ja neli amfiibsõidukit, mida kasutatakse erinevate päästesündmuste lahen- damiseks keerulistes maastikutingimustes. Demineerimistööde valdkonnas uuendati ühte demineerimise põhisõidukit ja nelja demineerimis- tööde haagist. Lisaks asendati keemiapääste- võimekuse säilitamiseks seitse keemiapääste- haagist. Kriminaalpolitsei tegevuse toetamiseks uuendati nelja kriminalistika ekspertide väikebussi. Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu suurendamiseks hangiti Politsei- ja Piirivalve- ametile esimene elektriline patrullsõiduk. Lisaks asendati kokku ligi 150 kasutusrendi sõidukit, mida kasutatakse erinevate siseturvalisuse teenuste tagamiseks. Maismaasõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi 4 miljonit eurot.

Päästetööde valdkonnas soetati veepääste võimekuse parandamiseks kümme siseveekogu mootorpaati. Otsingu- ja päästetööde ning piiri valvamise võimekuse parandamiseks soetati Politsei- ja Piirivalveametile kaks mootorpaati. Toimepidevuse parandamiseks uuendati ida regioonis kolme piirivalvekordoni kütusetanklaid. Veesõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi 0,4 miljonit eurot.

2021. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on 2025. aastaks tagada Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste helikopterite väljalennu valmi- dus Tallinna baasist ööpäev ringi 15 minutiga. Projekti rahastamiseks on alates 2021. aastast kasutada 1,5 miljonit eurot aastas.

2021. aastal alustati Siseministeeriumi valitsemis- alas ehitustöödega, mille kogumaksumus on üle 61 miljoni euro (sellest suurem osa ehk 42 miljonit eurot on Kaitsepolitseiameti peahoone maksu- mus). Samuti valmis mitu olulist kinnisvaraprojekti.

Kaasaegsesse Pärnu ühishoonesse kolisid piirkonna Päästeameti, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Sise- ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse teenistujad.

Arendusprojektiga alustati juba 2013. aastal ja selle kogumaksumus on 26 miljonit eurot. Valmis said ka Valga politseimaja rekonstrueerimistööd (3,5 miljonit eurot), Keila komando energiatõhusustööd (0,65 miljonit eurot), Kolde politseimaja osaline ümberehitus (0,45 miljonit eurot) ja Narva-Jõesuu kordoni kaide rekonstrueerimistööd (1 miljon eurot).

Infotehnoloogia valdkonnas oli üks olulisim arendusprojekt senisest usaldusväärsemat keskset isikutuvastust võimaldav automaatne biomeetrilise isikutuvastuse süsteem (ABIS), mille täie- mahuliseks kasutusele võtmiseks jätkub töö 2022. aastal. Biomeetrilisi andmeid kasutavad 2021. aastal piiripunktides avatud esimesed ABC- väravad, mis võimaldavad automaatset piiri- kontrolli.

Jätkusid COVID-19 leviku tõkestamisega seotud arendusprojektid patrullpolitsei kasutatavas Apollo rakenduses ja koostöös TEHIK-uga loodi võimalus koroonapasside lugemiseks.

Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenusega liideti keskkonnainfo telefon, maanteeinfo telefon ja päästealainfo telefon, lisaks parandati kõnede transkriptsiooni võimalusi.

Valmis ka uus e-residentide taotluskeskkond ning veebileht, mis lihtsustab Eestisse elama ja töötama tulnud välismaalaste osalemist kohanemis- programmis. IKT arendustesse investeeriti 2021. aastal ligi 12,1 miljonit eurot.

12

3. Põhimõtted, millega arvestada programmi tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel 1. Turvalisus algab igaühest endast. Igaühe

üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- damiseks. Turvalisust saab suurendada iga- üks, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt tema enda asi. Siiski teeb abivajaja teadlikkus ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime tulla, tema päästmise kergemaks. Vajaduse korral peab osutama abi ise või edastama teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning parendada elanike teadmisi ja oskuseid.

2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri poolte jõupingutusi. Turvalisus nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tulemuse selle tagamisel annab eri poolte tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemi- ne, teiste valitsemisalade asjakohane panus, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, era- sektori ja kogukonnaliikmete sammud oma piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks. See võib tähendada näiteks vabatahtlike, politseinike ja päästjate tööd, elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on välja selgitada takistused eesmärkide saavu- tamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste valdkondade eesmärkide elluviimise abil.

3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada. Turva- lisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel oluline roll ja neilt oodatakse vajaduse korral kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb

meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimese elule, tervisele, varale või loodusele juba sündinud. Vaja on saavutada turvalisem ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis soodustaks positiivseid valikuid ja arengu- võimalusi.

4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemi- de põhjusteni ja need koostöös lahendada. Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgita- da probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu.

5. Probleemide lahendamisel kasutatakse aja- kohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid lahendusi. Turvalisuse tagamisel ja probleemi- de lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust hästi kasutada ja selle kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kri- teeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida sihtrühmale sobilik lahendus. Selle jaoks tuleb programmi elluviimisel hinnata erinevate tege- vuste sobivust sihtrühmadele ja kohandada tegevusi selliselt, et need avaldaks soovitud mõju. Näiteks on eriti oluline tähelepanu pööra- ta valdkondadele, mille mõõdikute seirel on näha, et sihtrühmade vahel on olulised eri- nevused (nt meeste ja naiste surmajuhtude erinevus) ja viia ellu tegevusi, mis avaldaksid suurimat mõju.

13

4. Kesksed lahendamist vajavad probleemid ja

programmi olulisema mõjuga tegevused aastatel

2023–2026 1. Hoiame hoidjaid! Siseturvalisuse ja sise-

julgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodus- tama töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetama tänasest suure- mas mahus töötajaid. Viimased kaks aastat on selgelt näidanud, kui palju toetub Eesti nii kriisides kui ka rahuajal meie siseturvalisuse asutuste töötajatele – need inimesed on ühekorraga meie eesliin ja tagala. See on Eesti turvavõrk, millesse lähiaastad ähvardavad tuua ohtlikult suuri lünki. Kriisiolukorras võib see kaasa tuua täiendavaid riske, sest siis on ülesandeid veelgi rohkem ja inimeste puudumisel tuleks kriise lahendada ületundide najal, mis pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik. Igal aastal hakkab Eestis puudu jääma 50 päästjat ja sadakond politseinikku, kes lähevad pensionile või lahkuvad töölt. Inimeste asemele värbamiseks pole meie palgatase piisav ja uusi politseinikke tuleks nelja aastaga koolitada rohkem kui on Sisekaitseakadeemia praegused võimalused. Järeleandmisi abi osutamise kiiruses, elude ja vara päästmises me rahulikul ajal ega kriisiajal aga lubada ei saa.

Peame tagama motiveeriva ja konkurentsi- võimelise palga ehk igale politseiametnikule ja päästjale 2025. aastaks minimaalselt 1,2- kordne Eesti keskmine palk.

Peame garanteerima piisavas mahus õppe- kohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning head õppetingimused. Peame pakkuma tööturu vajadustele vastavat ja tuleviku kompetentse arendavat kvaliteetset õpet integreeritud haridusmudeli alusel, suurendades enam sidu- sust erinevate õppekavade ja ka teadus- suundadega ning võimaldades paindlikumat ja praktilisemat õppekorraldust. Muudame aka- deemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavu- tame teadusasutuseks evalveerimise. Loome akadeemiast valdkondliku kompetentsikekuse, mis põhineb fookusteemade süvitsi uurimisel ja arendamisel.

Arendame taristut rahvusvahelise õppe-, teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö võimestamiseks, sh arendame välja Väike- Maarja harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi.

Peame hoidma töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Loome selleks varajase märkamise süsteemi koos võimalike toetusabinõudega ja toetame inimeste liikumist süsteemisiseselt

2. Kaasame rohkem vabatahtlikke ja edendame vabatahtlikku tegevust. Oleme võtnud sihiks, et 2026. aastaks on vabatahtlikke vähemalt 1200 võrra rohkem. Tagame, et vabatahtlike väljaõpe ja varustus on heal tasemel ning pakume vabatahtlikele mitmekülgseid osalusvõimalusi. Juba praegu aitab ligi 4000 vabatahtlikku Eestit turvalisemaks muuta. Vabatahtlikud aitavad jõuda nutikate lahendusteni ja ulatavad abikäe rohkemates olukordades kui vaid kutseliste töötajatega võimalik oleks. Nendeta ei suudaks me pakkuda siseturvalisuse teenuseid sellisel tasemel nagu täna – vabatahtlikud päästjad näiteks osalevad iga viienda päästesündmuse lahendamisel, vabatahtlikud merepäästjad iga kolmanda merepäästejuhtumi lahendamisel ning abipolitseinikud teevad aasta jooksul sama palju töötunde kui Viljandi politseijaoskond.

3. Kasutame nutiajastu võimalusi turvalisuse suurendamiseks – kasvatame ja säilitame IKT- võimekust, tugevdame infoturvet. Sise- turvalisuse valdkonnas päästab IKT elusid. IT- süsteemide puudumisel ei pruugi abi piisavalt kiiresti kohale jõuda ja asjaajamine oleks kodanikele ebamugav või isegi võimatu. Hulk olulisi riigi infosüsteeme on aga oma aja ära elanud. Teenuste kvaliteetseks jätkamiseks peame infosüsteeme uuendama ja vähendama nn tehnoloogilist võlga. Selleks on vaja suunata riigieelarve vahendeid järjepidevalt IKT võimekuse säilitamiseks. Üha enam tegeleme ka infoturbe tugevdamisega, sest muutunud julgeolekuolukord on suurendanud meie e-riigi kaitsmise vajadust.

4. Säilitame tehnilise valmisoleku. Tehnilise valmisoleku säilitamiseks uuendame tehnikat,

14

lähtudes selle elukaarest ja eelistame võima- lusel väiksema keskkonnamõjuga lahendusi.

5. Laia riigikaitse rahastamine peab moodustama ühtse terviku. Kriisideks valmisolek ja elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatud osad, seega peavad nendega seotud võime- arendused ja pidevad kulud olema kaetud püsirahastusega. Kriisideks ettevalmistusi teha on parem rahulikul ajal ja püsiv rahastus võimal- dab seda teha järjekindlalt ning terviklikult.

6. Parandame kriisideks valmisolekut, sh suuren- dame elanikkonnakaitset, et kriiside mõju oleks võimalikult väike. Viimased aastad näidanud, et meil on tarvis parandada kriisidega toime- tulemist – nii riiklikul, omavalitsuste, kogu- kondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima.

Lähiaastate kriisideks valmisoleku ja elanik- konnakaitse valdkonna olulisima mõjuga tegevused:

Kiire ohuteavitus – loome ja rakendame üle- riikliku kiire ohuteavituse süsteemi, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi alterna- tiive.

Evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt partneritega valmistame ette ulatusliku evakua- tsiooni ja loome avalikud varjumiskohad. Kaasame KOVe, ettevõtjaid, korteriühistuid ja elanikke, et tagada varjumiskohad elanikele. Algatame arutelu varjumiskohtade loomise nõudeks uusehitistes.

Nõustame ja toetame kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisolekus, loome toetusmeetme KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning tagame läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise.

Loome eeldused, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Teeme teavitustegevusi, riskikommunikatsiooni, õppu- si, toetame kodanikualgatusi ja korteriühistuid.

Suurendame päästetöö kriisiaegseid võimekusi üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormi- kahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude kustutamisel. Samuti parendame demineeri- mise ja keemiapääste suutlikkust.

Arendame kriisirolliga vabatahtlikke ja tagame nende valmisoleku. Tagame kõigile sise- turvalisuse vabatahtlikele ühtsed kriisiaegse tegutsemise võimalused (nt sotsiaalsed tagati- sed, võimalus maksta tasu pikaaegsete kriiside

korral). Loome abidemineerijana kaasumise võimaluse. Peame tagama vabatahtlike välja- õppe ja varustuse senisest kõrgemal tasemel.

Rahvusvaheline koostöö ja abi– saame loota teiste abile vaid siis, kui ka ise teisi abistame. Peame arendama rahvusvahelistele nõuetele vastavaid võimekusi (näiteks on Eesti täna ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ühisressurssi üles andnud ühe keskmise võimekusega otsingu- ja päästemeeskonna, ühe meditsiini- meeskonna ning koos Läti ja Leeduga ühe üleujutuste pumpamismooduli). Teeme lähi- riikidega koostööd otsides võimalusi ühend- meeskondade saatmiseks kriisipiirkondadesse ja õppuste korraldamiseks. Loome võimaluse erineva võimekusega meeskondade ja eksperti- de kiireks lähetamiseks, tagame kõigile võrdse- tel alustel missioonidel tasustamise ja sotsiaalsed tagatised nii lähetustes kui ka väljaõppes.

Suurendame Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras.

7. Ehitame idapiiri täies ulatuses välja. Kaitstuma piiriga suurendame julgeolekut, tõkestame ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiri- ülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julge- oleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Oleme toonud maismaapiiri ehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks peame arvestama ehitushindade kallinemisega. Tegutseme selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärgiks on, et meie piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid, samuti töötame selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel.

8. Kaitseme riigi strateegilist autonoomsust, ennetame ja tõkestame hübriidohte ja välis- mõjutusi. Ebausaldusväärsete välisinvest- eeringute, sh kinnisvara investeeringute ja tehnoloogiatega, võivad kaasneda riskid julge- olekule, seetõttu peab riigil peab olema suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte tuvastada ja tõkestada. Riskide maandamiseks peame näiteks hindama investeeringuid, mida teised riigid soovivad Eestisse teha. Sellega loome kindlustunde, et riigis tehakse otsuseid just kodanike huvidest lähtudes. Selleks on vaja

15

vastu võtta välisinvesteeringute usaldusväärsu- se hindamise seadus, täiendada kinnisasjade omandamise kitsendamise seadust ja olemas- olevaid regulatsioone nagu näiteks riigihangete seadust ja tehnoloogiatele seatud standardeid.

9. Tõkestame desinformatsiooni ja vaenulikku mõjutustegevust. Desinformatsioon on üks osa julgeolekust ja valeinfo leviku tõkestamine on osa laiast riigikaitsest. Demokraatliku riigina on sõnavabadus loomulik osa ühiskonna toimi- misest, kuid peame teadlikult väärinfo- kampaaniaid tuvastama ja neile reageerima, aga neid ka ennetama. Peame tagama tasa- kaalu väärinfo ümberlükkamise ja sõnavaba- duse tagamise vahel ning leidma õiguspärase ja vähimal määral sõnavabadust riivava lahen- duse, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada ebaseaduslikku ja kriminaalset sisu.

10. Võitleme küberkuritegevuse vastu tõhusamalt ja digitaliseerime PPA. Küberkuritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse digi- maailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. Meil on selle valdkonnaga tegelemiseks vaja senisest rohkem valdkonnaeksperte. Aina enam digiteeruvas maailmas peame uutele ohtudele reageerimiseks ja töö tõhustamiseks tagama PPA tehnoloogilise võimekuse ning kasutama infotehnoloogilisi võimalusi, näiteks tehis- intellekti ja suurandmete analüüsi. Samuti vajame julgeoleku tagamiseks ja inimeste õiguste kaitseks õigusselgust side-

andmete säilitamises ja kasutamises. Oluline on tagada õiguskaitseasutustele sideandmete piiri- ülene kättesaadavus ja nende säilitamine, samuti võimalused tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmises. Nende eesmärkide täit- miseks vajame Euroopa Liidu tasandil õigus- likke lahendusi, mis looks tasakaalu julgeoleku tagamise ja privaatsuse kaitse eesmärkide vahel.

11. Jätkame sihistatud ennetustegevustega ja võimestame kogukondi. Suur osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad, mistõttu peame tegema erinevate valdkondade vahel enam koostööd. Ennetus- tegevuste senisest tõhusamaks elluviimiseks peame piirkondlikul ja kogukonna tasandil kindlaks määrama ennetuse eest vastutava valdkondadeülese mandaadiga koordinaatori ja koostöövõrgustiku. Samuti peame täpsustama kohalike omavalitsuste rolli turvalise elu- keskkonna kujundamisel ja turvalisuse suuren- damisel ning arendama kohalike omavalitsuste võimekust turvalise elukeskkonna kujundami- sel. Sh juurutame turvalisuse tegevusmudeli, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Kaasame ka senisest enam erasektorit inimeste ohutussõnumite leviku laiendamisel. Ennetus- tegevuste puhul jätkame ka juba end tõestanud tegevustega samas alustame ka uute tõendus- või teadmispõhiste tegevuste elluviimisega.

LAHENDUS KUJUNDAME

ENNETAVA JA TURVALISE

ELUKESKKONNA

LAHENDUS TAGAME KIIRE

JA ASJA- TUNDLIKU ABI

LAHENDUS HOIAME EESTI JULGEOLEKU

KINDLANA

LAHENDUS JÄTKAME TÕHUSA

RAHVASTIKU- HALDUSEGA

PROOVIKIVI Elanike teadmised, hoiakud ja oskused ei ole ohtude ärahoidmiseks piisavad

PROOVIKIVI Sisejulgeolekut mõjutavad üha enam välised ohud Ja heitlik julgeolekuolukord nagu Ukraina sõja mõjud, vägivaldsete ideoloogiate levik, terrorism, rahapesu, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, hübriidohud jne

PROOVIKIVI Kriisiennetus ja häda- olukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris ning elanikkonna- kaitse peavad paranema

PROOVIKIVI Siseturvalisuse teenuste pakkumine jätkusuutlikult ja kvaliteetselt üle kogu riigi on üha keerulisem

PROOVIKIVI Ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ja Eesti ühiskonna muutumine mitmekesisemaks toob kaasa uued ohud, mis muudavad keerulisemaks Eesti arengut Ja turvalisust soodustava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimise

MEEDE 2

MEEDE 5

MEEDE 4

JÄTKAME EESTI ARENGUT TOETAVA KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDI- HALDUSEGA

MEEDE 1

MEEDE 3 HOIAME EESTI JULGEOLEKU

KINDLANA

KUJUNDAME ENNETAVA JA

TURVALISE ELUKESKKONNA

TAGAME KIIRE J ASJA- TUNDLIKU ABI

16

Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine

Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

Meetme kirjeldus: Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmis- te, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustata- kse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses9, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), vara- vastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägi- valla ennetamist laiemalt.10

Meede koosneb neljast programmi tegevusest:

1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 3. Turvalise keskkonna kujundamine 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine

9 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 10 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“.

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaal- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- ministeerium, Maaeluministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Info- kommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Transpordi- amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendus- ed, Eesti Haigekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted

MEEDE 1. Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine

17

Meetme mõõdikud

Meetme mõõdikud 2018

tegelik 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal

96% ≥ 96% (92%)

≥ 96% (-) ≥ 96%

(92%) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96%

SIM; siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks

61% ˃ 61% (61%)

˃ 61% (-) ˃ 61%

(53%) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66%

SIM; siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

- vabatahtlikud päästjad 1938

≥ 2250 (2163)

≥ 2400 (2319) ≥ 2550

≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700

≥ 2750

SIM - vabatahtlikud merepäästjad 511

≥ 575 (444)

≥ 500 (599) ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750

≥ 750

- abipolitseinikud 1038

≥ 1100 (1236)

≥ 1200 (1186) ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800

- Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250

Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks

- naabrivalves

56%

˃ 56% (47%)

˃ 56% (-)

˃ 56% (49%)

˃ 56%

˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% SIM;

siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring - abipolitseinikuna

13% ˃ 13% (13%) ˃ 13% (-)

˃ 13% (13%) ˃ 13% ˃ 13% ˃ 15% ˃ 15%

- vabatahtliku päästjana 15%

˃ 15% (17%) ˃ 15% (-)

˃ 15% (19%) ˃ 15% ˃ 15% ˃ 17% ˃ 17%

- Häirekeskuses - - - 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%

Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus

- naabrivalve

78%

≥ 78% (77%) ≥ 78% (-)

≥ 78%

(74%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% SIM;

siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring - abipolitsei 78%

≥ 78% (75%) ≥ 78% (-)

≥ 78%

(73%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80%

- vabatahtlik pääste 87%

≥ 87% (84%) ≥ 87% (-)

≥ 87% (83%) ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90%

Olukorra analüüs

Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- probleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad.

Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Enne- tava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused.

Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- neeritud ennetustegevusega väldime tegevuste

dubleerimist, vähendame koormust, vajadust ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamisega.

18

Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, ennetamisel ning turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- hoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Sealhulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2022. a 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2022. a 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele.

Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine lähenemine (nt lapsed, erivajadusega inimesed, teise emakeelega inimesed jm).

Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu11

Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem12. Samuti oli 2021. aastal kõigi fataalse lõpuga kuritegude puhul üheks mõju- teguriks alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%.

Oma lähedase käe läbi kaotas elu oluliselt vähem inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 4%, sealhulgas kuritegusid regis- treeriti 10% vähem. Alaealiste osalusel toimunud

11 Vigastussurmade statistika ja joonised on täpsemalt esitatud esimese peatüki olukorra analüüsis. 12 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättsaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 13 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“

lähisuhtevägivalla juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid poole vähem (22).

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse soodustamine on oluline eeldus mõjusaks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks13

Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes.

Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja merepäästjate ridadesse, kuid ka Riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Vähenes aga abipolitseinike arv 4% võrra. Kusjuures 26% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti väärib märkimist, et olenemata väiksemast abipolitseinike arvust, suurenes nende töötundide arv tänu mitmekülgsemale politseitöösse kaasa- misele. See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pööra- ta vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda.

Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrrel- des tegeliku osalemisega. See näitab, et vaba- tahtliku tegevuse edendamiseks on palju arengu- ruumi. Inimesed teavad turvalisuse valdkonna vabatahtliku tegevuse organisatsioonidest kõige paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vabatahtlikud päästjad (55%), Naabrivalve (51%), abipolitseinikud (47%), vabatahtlikud merepäästjad (35%). Kõige

19

vähem teatakse vabatahtlikest riigiinfo telefoni 1247 juures. Seega võib lugeda tuntust heaks eelkõige Kaitseliidu, vabatahtlike päästjate ja Naabrivalve tegevuse puhul14.

Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täie- likult – vabatahtlikud panustavad pigem reageeri- misse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitmekesistada, näiteks luua enam võimalusi osaleda ennetustegevustes ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abi- politseiniku kui vabatahtliku päästjana).

Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks

Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vabatahtlike piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja teenuseid suunata. Mitmeid tegevusi nii avaliku

ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse15 juuruta- mise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liiklus- korraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust turvalisuse tagamisel. On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- kesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Kindlasti aitab laste teadlikkuse kasvule kaasa ohutuse ja tervise teema asja- kohasem käsitlus meie lasteaedades ja üldharidus- koolides. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket.

14 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“ 15 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama.

20

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused

aastatel 2023–2026

• Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine ja vajadusel õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Toetavate IT lahenduste pakkumine, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna igapäeva tööd efektiivsemalt.

• Sihistatud ennetustegevustega jätkamine. Selle jaoks tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine.

• Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil.

• Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse).

21

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida

ohtusid elule, tervisele ja varale

Senine vabatahtliku tegevuse korraldus ei

taga selle jätkusuutlikkust

Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga.

Ennetustööga ei ole jõutud kõigi vajalike sihtgruppideni.

Vigastussurmade arv Eestis on 100 000 elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Suur osa vigastustest ja õnnetustest on tingitud riskikäitumisest, sh seotud alkoholi tarvitamisega.

Ennetustöö on valdkondade

vahel killustunud

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Turvalise keskkonna

kujundamine

Sise- turvalisuse

vabatahtlike kaasamine

Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt (2022. a. uuring).

Iga viies – -aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või abipolitseinikuks hakkamisest (2022. a. uuring).

Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleeme on seotud ja ennetatavad.

Süütegude toimepanemine on langustrendis, kuid internetis toime pandud kelmussüüteod kasvamas.

Avaliku korra rikkumiste arv pole viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud (pigem väheneb).

53% inimesi arvab, et on piisavalt valmis ennast või teisi õnnetuse korral aitama.

Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult2319

599

2004304 vabatahtlikku

1186 abipolitseinikut

vabatahtlikku merepäästjat

vabatahtlikku päästjat

Häirekeskuse vabatahtlikku

Mehi hukkub vigastuste tõttu iga aasta ligi 4 korda rohkem.

82% elanikest peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist (2022. a. uuring).

Relvaluba omavatest isikutest 3,15% on pannud toime süütegusid (2020. a.).

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus ei maanda hetkel piisavalt

ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske

Turvateenuse pakkujate osas ei tehtud ühtki ettekirjutust (2020. a.).

Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine

Ohtude ja varakahju ennetamine ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamine

Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine

Vägivalla eest kaitstud kannatanud

Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine

Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid enneta- da ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis

82% elanikest peab turvaliseks avalikel üritustel osalemist (2022. a. uuring).

6% elanikest peab kodu ümbruses suureks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi (2022. a. uuring).

Tegevuslubade välja andmine

Relvalubade välja andmine

Era- ja kolmanda sektori kaasa- mine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

Mitmeid vigastusi ja õnnetusi ei ole võimalik ennetada vaid siseturvalisuse valdkonna meetmetega.

Tegevus- ja relvalubade

väljaandmine

Isiklikku turvalisust ohustavatest olu-kordadest peavad elanikud kõige tõenäolisemaks varguse või liiklusõnnetuse ohvriks langemist (27% ja 26%) (2022. a. uuring).

22

Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude

ennetamine

Eesmärk

Valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel

93% ≥ 93%

(88%)

≥ 93% (-)

≥ 93% (90%) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93%

SIM; siseturvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus eesmärgistatud

- (31) (40) 45 50 55 60 65 SIM, RaM

Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 720 (595) < 720 (585) < 720 < 700 < 700 < 700 < 700 PÄA

Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv 249 < 249 (341) < 249 (219) < 249 < 200 < 200 < 200 < 200 PÄA

Eesti merealal toimunud otsingu ja päästetööde arv

286 - (259) < 250 (329) < 250 < 250 < 250 < 250 < 250 PPA

Eesti merealal hukkunud inimeste arv 9 4 < 4 (12) < 4 < 4 < 4 < 4 < 4 PPA

Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 59 (2019) - - 67 - ≥ 71 - - PÄA

Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2019) - ≥ 70 (59) - ≥ 72 - ≥ 80 - PÄA

Tules hukkunute arv 47 < 50 (30) < 28 (32) < 24 < 20 < 16 < 12 < 12 PÄA

Veeõnnetustes hukkunute arv 37 < 37 (52) < 34 (48) < 31 < 28 < 24 < 20 < 20 PÄA

23

Lapskannatanutega registreeritud seksuaalkuriteod16

505 ≥ 505 (479) ≥ 505

(663) ≥ 505 ˃ 505 ˃ 505 ˃ 505

˃ 705 JUM

Perevägivalla tõttu hukkunute arv 10 ˂ 10 (16) ˂ 10 (3) ˂ 10 ˂ 10 ˂ 10 ˂ 5 ˂ 5 JUM

Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes

20% ˂ 20% (26%) ˂ 20% (13%) ˂ 20% ˂ 15% ˂ 10% ˂ 10% ˂ 9% PPA

Registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 490 < 10 400 (9955) < 10 000 (11551) < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM

Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 (6863) < 7000 (7513) < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM

Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 (571) > 630 (589) > 650 > 700 > 700 > 700 > 700 Eesti

Naabrivalve

Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste osakaal kontrollitud ehitistest

21% ≥ 31% (48%) ≥ 36% (43%) ≥ 41% ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% ≥ 56% PÄA

Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 6756 ≥ 7200 (6460) ≥ 8000 (7820) ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 PÄA

Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 (6 708 797)

< 13 117 132 (13 589 899)

< 13 117 132 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA

Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest.

- 75%

(75%) ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75%

SIM, sise- turvalisuse,

avaliku arvamuse

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus.

Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel paraneksid. Sealjuures hinnatakse sekkumiste mõju ja loobutakse ennetustegevustest, mis tulemusi ei anna.

16 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem.

24

Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda tegevustes, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk on kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamise kaudu aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist.

Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni.

Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse hoone tulekahju riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohuliike, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu ja tagajärgede ennetamiseks uuendatakse asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ja ka koostööd erasektoriga; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks uuendatakse eri poolte vahelist koostööd ja täpsustatakse ning suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid

Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid tõendus- või teaduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Näiteks rakendatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumites ohvrite kaitseks MARAC-i mudelit, ministeeriumid ja nende allüksused lähtuvad oma töös valdkondadeülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest jmt. Töötatakse välja ja rakendatakse lahendusi vägivallatsejate käitumise muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada nt juurutatakse tegevuspõhimõtet, et otsese ohu korral viiakse vägivallatseja sündmuskohalt ära. Lisaks eeltoodule viiakse ellu ka tegevused inimeste ja spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest ning võimalustest neid riske maandada.

25

Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine

Võimekuse eesmärk

1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõtete elluviimine on tagatud. Selleks on riiklikul tasandil loodud on püsivad koostöövormid ning kokku lepitud vastutajad ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, RAM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse17

1.1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõte elluviimiseks on koostatud tegevuskava, mis esitatakse ennetusnõukogule tutvumiseks ja heaks kiitmiseks.

JuM18 SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA,

TAI, HTM, HARNO 2023 RE, lisavajadus/

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Kokku on lepitud riiklikult rahastatud ennetussekkumiste katsetamise, rakendamise, laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, standardid ning tõenduspõhisuse määramise käsitlus.

SOM/SIM/ JUM/HTM

TAI, HARNO, PPA, PÄA, SOM

SKA 2023 RE, lisavajadus /

välisvahendid sama

1.3. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse olukorda ja vajadusi. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka riskitegurite näitajaid.

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2023 RE, lisavajadus /

välisvahendid RTA „Tervist toetavad

valikud“

1.4. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe materjalid ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse täienduskoolitusi.

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2023 RE, lisavajadus / välisvahendid

RTA „Tervist toetavad valikud“

17 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 18 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja).

26

Võimekuse eesmärk

2. Rakendatud on ennetustegevused kooli, kogukonna ning perekonna tasandil. Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid sekkumisi ning panustakse sekkumiste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on paranenud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse19

2.1. SPIN-programmi mõjude hindamise metoodikat on täiendatud. toetamiseks. SIM, HTM PPA 2023 RE,

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, HTM

noortevaldkonda puudutav programm

2.2. Välja on töötatud koolitusprogramm SPIN-i välistele erinevate spordivaldkondade treeneritele, huvitegevuste õpetajatele ja noortevaldkonna töötajatele eesmärgiga on laiendada nende teadmisi ja oskuseid noorte mitmekülgse ja tervisliku arengu.

SIM, HTM PPA 2023 RE, välisvahendid Sama

2.3. Koolipõhise valikulise tasandi ennetusprogrammi (PreVenture programm või samaväärne) kohaldamine Eesti oludele ning selle piloteerimine ja mõjude hindamine on läbi viidud.

HTM, SIM HARNO, TAI, JUM

2022–2023 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“ ja teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

2.4. Politseis on juurutatud teaduspõhised ennetustegevused ning uute ennetustegevuste kasutusele võtmisel on planeeritud nende tõenduspõhistamine Politsei- ja Piirivalveametis.

PPA SIM 2023–2026 „Siseturvalisus

2023–2026“

2.5. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja vajadusel ka uuendatud.

SIM, HTM

SOM, JUM, TAI, ENTK, PPA,

PÄA, SOM SKA, Transpordiamet

2026 RE,

lisavajadus / välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“ ja teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

19 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

27

2.6. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud abivahendid ja koolitused spetsialistidele.

PPA SIM, JUM, SIM

SKA, SOM SKA, HTM, SOM

2023 RE/ välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekuse eesmärk

3. Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse suurendamisel on tõusnud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse20

3.1. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse tegevusmudel21, milles on oluline roll maakonna tasandil.

SIM

SiM, JuM, SoM, RaM, PPA, PÄA,

MARO-d, KOV-id, ELVL

2023–2026 Välisvahendid

„Siseturvalisus 2023– 2026“ ja teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

3.2. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks on läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitustega) ning rakendatakse alkoholiga seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistad.

TAI, SIM

PPA, SIM, JUM, HTM, KAM, RK,

SOM SKA, Transpordiamet

2023–2026 Välisvahendid sama

3.3. Välja on töötatud kohalikele omavalitsustele rakendamiseks sobiv juhtumikorralduse mudel laste õigusrikkumistele reageerimiseks, seda on piloteeritud ning rakendatakse.

SOM SKA, SIM

PPA, JuM, SoM, RaM, MARO-d,

KOV-id, ELVL 2023–2026 Välisvahendid sama

20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“

28

3.4. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele.

SIM RaM 2023, 2024

ja 2028 Välisvahendid sama

Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine

Võimekuse eesmärk

1. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures oskavad inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja eluohtlike tagajärgedega kadumist.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles planeeritakse22

1.1. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja vältimiseks.

PPA, PÄA vabaühendused 2023–2026 RE „Siseturvalisus

2023–2026“ 1.2. Hooldekodude, asendushoolduste, hoolekandeasutuste ja teiste

hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud välja meetmed, mis ennetavad inimese, sh laste kadumist ning soodustavad varajast märkamist ja teadaandmist.

SOM KOV,

vabaühendused, teenusepakkujad

2026 RE SOM koordineeritav programm

22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

29

Võimekuse eesmärk

2. Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem. mis võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt reageerida ja ennetada.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KEM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

2.1. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks, see tagab otseselt ohutuse suurendamise (nt hädas olevast lapsest ei saa praegu õigeaegselt kedagi teavitada).

SIM

PÄA, SMIT, SOM, SOM SKA, TEHIK, KOV, HÄK, kiirabi,

Terviseamet,

täpsustub RE

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.2. Gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks on uuendatud asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ning suurendatud on koostööd erasektoriga.

PÄA, TTJA SIM, SOM, KEM,

MKM 2023–2026 RE sama

2.3. Kukkumiste ennetamiseks (koduses keskkonnas) on uuendatud asutuste ja ühingute vahelise koostöö korraldust, millega täpsustatakse ja suurendatakse Päästeameti rolli ennetustegevuse korraldamisel.

SIM, SOM PÄA, KOV-d 2023 RE, välis- vahendid sama

30

Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine

Võimekuse eesmärk

1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse23 1.1. Analüüsitud on spetsialistide (päästekorraldajad ja politseinikud) teadmisi ja

hoiakuid vägivallast ja kavandatakse selle abil täpsemad tegevused, millega teadmisi täiendada.

SIM HÄK, PPA 2023 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Luuakse süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal ning toimub hoiakute muutmine.

SIM PPA, JUM, SKA,

SOM, Prokuratuur

2025 lisavajadus / välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid 1.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis:

Küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal.

SIM, PPA SOM SKA,

KOV-id 2023–2025

RE,

Välisvahendid (ISF)

sama

1.4. Viiakse ellu teavitustegevusi eakatevastase vägivalla teemal (seminarid, artiklid).

SIM, JUM KOVid, TAI,

vabaühendused jt

2023 RE,

välisvahendid sama

1.5. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja suhtlemisoskustele, muu hulgas ka vägivalla ennetusele.

HTM SIM, SOM,

KOV-d, vabaühendused

2030 RE,

lisavajadus / välisvahendid

sama

23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

31

Võimekuse eesmärk

2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate

(sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem ja tehtud koolitused.

SIM JUM, PPA, KOV-d,

vabaühendused, meediaettevõtted

2025 RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“, JUM

seonduv programm

Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud

Võimekuse eesmärk

1. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse24 1.1. Valdav osa menetlejaid on läbinud kannatanute kohtlemise parima praktika

koolituse, mis tagab menetlejate paremad suhtlemisoskused ning teisese ohvristumise ennetamise.

SIM SKA SIM, JUM,

PPA 2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“

1.2. Tugevdatakse internetis toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumite uurimist. Politseile tagatakse piisav väljaõpe internetis turvalisuse tagamiseks ja vägivalla vormidega tegelemiseks (täiendkoolitus ja/või õppekavade arendus jmt).

SIM, JUM SiM SKA,

PPA, Prokuratuur

2026 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

32

1.3. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste pakkumiseks.

SIM, SOM, JUM,

tervishoiu- asutused

PPA, SOM SKA,

Prokuratuur, KOVid

2025 RE

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.4. Vägivalla juhtumite lahendamiseks on juurutatud taastava õiguse metoodika sh konfliktivahenduse meetodid.

SOM SKA PPA, SIM,

JUM, SOM

2023 (Norra rahastus),

alates 2024 ESF rahastus

Välisvahendid sama

1.5. Lähisuhtevägivalla juhtumite reageerimisprotsess on kaardistatud, et leida võimalikke kitsaskohti ning pakkuda välja lahendusi kannatanu paremaks abistamiseks (sh hinnata häirenuputeenuse kasutamise võimalust).

PPA SIM, SMIT,

HÄK 2021–2023 RE, lisa-

vajadus, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“

Võimekuse eesmärk

2. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 2.1. Kriminaalhooldust arendatakse nii, et senisest paremini on tagatud

vägivallale kalduva isiku ja vägivalda kasutanud isiku (sh laste vastu vägivaldse käitumisega) järelevalve ning toetatakse tema õiguskuulekat käitumist.

JUM SIM, PPA, SOM,

SOM SKA 2023 JUM vastav programm

2.2. Analüüsitud on tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste koostööd vaimse tervise probleemide ägenemisega seotud vägivallaepisoodidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Analüüsi tulemusel on tehtud ettepanekud koostöö parandamiseks.

SIM PPA,

tervishoiuasutused, JUM, SOM

2025 RE „Siseturvalisus 2022–2025“,

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

33

Alameede, ehk programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse

vabatahtlike kaasamine

Eesmärk

Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

≥ 2750 PÄA, PPA,

HÄK

- vabatahtlike päästjate arv 1938

≥ 2250 (2163)

≥ 2400 (2319) ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700

- abipolitseinike arv 1038 ≥ 1200 (1236)

≥ 1400 (1186)

≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥1800 ≥1800

- vabatahtlike merepäästjate arv 511 ≥ 575 (444)

≥ 500 (599)

≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750

- Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250

Aktiivsete Häirekeskuse

vabatahtlike osakaal - (19%) (35%) ≥ 41% ≥42% ≥44% ≥46% ≥48% HÄK

Aktiivsete abipolitseinike osakaal - (42%) (45%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% PPA

Elanike osakaal, kes peavad informeeritust siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest heaks

- 34%

(34%) ˃ 34% (-)

˃ 40%

(35%) ˃ 40% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50%

SIM, sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond.

34

Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine

Võimekuse eesmärk

1. Vabatahtlikud on motiveeritud osalema erinevates siseturvalisust suurendavates tegevustes. Asutustes on loodud ja toimivad sobivad vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning vabatahtlikele on tagatud vajalik varustus. Vabatahtlike ühingutele on loodud paremad eeldused vabatahtlike kaasamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Asutustes on loodud nii õiguslikud kui organisatoorsed võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt.

SIM, PPA, PÄA, HÄK 2023–2026

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“

1.2. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on kaasajastatud võttes arvesse erinevaid vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja viise.

SIM PPA, PÄA, HÄK 2024 RE, lisavajadus

sama

1.3. Analüüsitud on õigusakte ja võimalusi, millisel kujul on otstarbekas reguleerida vabatahtlike ja tema tööandja õiguslikke suhteid.

SIM PÄA, PPA, HÄK 2024 RE sama

1.4. Valminud on analüüs ja ettepanekud siseturvalisuse vabatahtlike kaasumise ja ressursside haldamise IT lahenduste kohta.

SIM PÄA, PPA, SMIT, HÄK

2023 RE, välisvahendid

1.5. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud IT lahendustega.

SIM PÄA, PPA, SMIT,

HÄK 2025 RE,

välisvahendid sama

35

Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Turvalise

keskkonna kujundamine

Eesmärk

Avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda.

Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel osalemist

90% ˃ 90%

(87%) ˃ 90% (-)

˃ 90%

(83%) ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist

82% ˃ 82%

(82%) ˃ 82% (-)

˃ 82%

(82%) ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peab kodukohas suureks probleemiks avalikus kohas alkoholi ja narkootikumide tarbimist

12% < 15%

(10%) < 15% (-)

< 15%

(7%) < 15% < 15% < 15% < 15%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses suureks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi

9% < 10%

(7%) < 10% (-)

< 10%

(6%) < 10% < 10% < 10% < 10%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Turvalise ruumiloome sh CPTED25 põhimõtteid rakendavate kohalike omavalitsuste arv

Alg- ja sihttase täpsustatakse 2022. aastal

Valdkondlike kutsetunnistuste arv:

- tuleohutusekspert ja - spetsialist 81 ≥ 81 (102) ≥ 81 (153) ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81

Kutsekoda

- korstnapühkija, pottsepp

806 ≥ 806 (875)

≥ 806 (866)

≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda

- turvasüsteemide projekteerija ja tehnik

732 ≥ 732 (805)

≥ 732 (875)

≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda

- vetelpäästja 92 ≥ 92 (56) ≥ 92 (95) ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda

Omaniku või valdaja

rahulolu (ohutus)teenuse

pakkujaga

Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2022, kui teenuse osutamine algab. PÄA

25 CPTED (ingl crime prevention through environmental design) – kuritegude ennetamine keskkonna kujundamise teel

36

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus, ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus.

Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.

Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid).

37

Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel

käituda

Võimekuse eesmärk

1. Erinevate tegevuste abil on suurendatud teadlikkust avalikus kohas, sh naabruskonnas, käitumise nõuetest ning parandatud inimeste oskusi kasutada vajalikke ennetus- ja kaitseabinõusid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1 Järjepidevalt on teavitatud elanikke avaliku ruumi ohtudest ja ohutust käitumisest avalikus ruumis ning avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak).

KOV-d PPA, PÄA,

Transpordiamet, TTJA

2023–2026 RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks

Võimekuse eesmärk

1. Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks.

SIM, MKM, RAM

PPA KOV-id, PÄA, EKSL26 2026

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

26 Eesti Kindlustusseltside Liit

38

Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis

Võimekuse eesmärk

1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud avaliku korra tagajate ring ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis

vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. PPA

KOV-d, PÄA, HÄK, PPA 2030

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“

Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

Võimekuse eesmärk

1. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on juurutatud asutuste, vabaühenduste, ettevõtete ühise tegevusena toimuv järjepidevalt elanike teavitamine ja nõustamine.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud koostöömudel mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad

tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja et pakutavad teenused võimaldaksid sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle.

SIM PÄA, PPA 2023 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, ohutuse kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks.

SKA, ETEL SIM, PÄA, PPA 2023–

2026 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

39

Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja

relvalubade väljaandmine

Eesmärk

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või ümbritsevale.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv

- 24 ≤ 24

(27) ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 PPA

Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv

- 13 (44) ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 PPA

Turvateenuse pakkujate osas tehtud ettekirjutuste arv

- 1 0 (0) 0 0 0 0 0 PPA

Inimeste usaldus turvateenuste vastu

- - - (73%) - 75% - 79%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus.

Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Selleks tuleb uuendada mh turvategevuse regulatsiooni.

Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Lisaks võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja töötatakse välja uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste jagamist.

40

Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine

Võimekuse eesmärk

1. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, PPA, SIM, PPA, SKA, kutsekoda, ETEL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Turvategevuse regulatsioon on nüüdisajastatud ning turvategevuse

tegevusaladel tegutsedes, kutse andmisel ja järelevalves on lähtutud uue turvategevuse seaduse põhimõtetest.

SIM PPA, ETEL, SKA 2025 RE „Siseturvalisus

2022–2025“

Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine

Võimekuse eesmärk

1. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.

Võimekuse eesmärki oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis

toetab järelevalve pädevuste jagamist. PPA SMIT 2023–2026 RE/välis-

vahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

41

Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi

Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.

Meetme kirjeldus: Kiire ja asjatundliku abi meede keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- geerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet.

Meede koosneb viiest programmi tegevusest: 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi

väljasaatmine

2. Avaliku korra tagamine

3. Demineerimine

4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel

6. Süüteomenetluse tõhustamine

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):

Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiits- ministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Keskkonna- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Maaelu- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- ministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Haigekassa), Rahandusministeerium, Riigikantse- lei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ)

EEDE 2. Kiire ja asjatundlik abi

42

Meetme mõõdikud

2018

tegelik 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Avaliku korra raskete rikkumiste arv

1777 ˂ 1777 (1405)

˂ 1777 (1105)

˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA

Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste

93%

≥ 95% (92%)

≥ 95% (94%)

≥ 95%

≥ 95%

≥ 95%

≥ 95% ≥ 95% HÄK

- kiirabi 95%

≥ 95% (92%)

≥ 95% (92%)

≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

- politsei 84% ≥ 87% (89%)

≥ 90% (91%)

≥ 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega

94% ≥ 95% (97%)

≥ 97% (96%)

≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega27

- ≥ 85% (93%)

≥ 93% (92%)

≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA

Elanike rahulolu politsei tööga

82% (2019)

≥ 82% (85%)

≥ 82% (84%)

≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

PPA, Eesti elanikkonna turvalisuse

uuring

Olukorra analüüs

Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene

Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et siseturvalisuse arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenus- te järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad.

Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule siseneva- te noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi sise- turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis

27 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 28 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks28. Kiire ja asjatundliku abi pakkumise on kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis,

43

kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korrarikkumisi.

Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas politsei võimekust perioodiliselt suurendada. Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvesta- vad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes.

Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata teenuste kvaliteeti

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega oli 2021. aastal võrreldav 2020. aastaga, kuid kõnesid oli rohkem. Hädaabinumbrile helistati 1 050 015 korral ning abi tuli välja saata 425 201 korral. Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud vähem kui 10 sekundit kestnud kõnede hulk (239 363). Seda võib põhjustada ette planeerimata helistamine (nt tegevused, mille käigus tahtmatult valitakse hädaabikõne). 2023. aastal on vaja võtta kasutusele meetmeid selliste kõnede vähenda- miseks.

Riigiinfo telefonile 1247 tehti samuti rohkem kõnesid – kokku 326 569 kõnet, kusjuures kõigi teenuste lõikes kasvas kõnede arv 72%.

Paranenud on teadlikkus sellest, et hädaabinumber 112 on lisaks pääste ja kiirabi kutsumisele ka politsei kutsumiseks, siiski oli see oodatust mõnevõrra madalam. 112 teadlikkus on kiirabi ja päästjate kutsumise osas madalam 50–74 aastaste ja pensionäride seas, kuid politsei kutsumise osas ei saa madalama teadlikkusega gruppe välja tuua.

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2020. aastaga ligi 1000 vähem. Kõige rohkem reageeriti

29 Eesti päästepiirkonnas juhib otsingu- ja päästetööde tegemist PPA struktuuriüksus, milleks on lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskus (ka PPA Merevalvekeskus).

tulekahjudele (3733 korda), kuid samas oli tulekahjudega seotud päästesündmuste arv taasiseseisvumisaja väikseim.

Elanike rahulolu politsei tööga oli 84%, mis jäi samasse suurusjärku nagu 2020. aastal. Välja- kutsete arv oli 3% väiksem võrreldes 2020. aastaga – seda suuresti tänu COVIDiga seotud väljakutsete arvu vähenemisele. Peamised põhjused politsei kutsumiseks olid: joobes isikutega seonduv, vägivallaga seonduv, politseile teate tegemine, liiklusõnnetus, öörahu rikkumine

Vähene valmisolek reageerida ootamatustele

Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks on vajalik päästetöö varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis lahendama kliima- muutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste amet- kondadega. Oluline on koostööd korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka riigiasutuste vahel.

Otsingu- ja päästetööde teostamise ning reostuse avastamise võimekuse planeerimisel peab arvesta- ma sellega, et laevaliikluse intensiivsus Läänemerel on endiselt suur. Viimastel aastatel on kasvanud eraomandis olevate vee- ja õhusõidukite arv, hoogustunud mereturism ja erinevate vees- pordialade harrastamine. Kliima soojenedes on navigatsioonihooaeg pikenenud laienedes talve- kuudele. Kõik eelnev tingib ka lennu- ja merepääste juhtumite arvu kasvu, tõenäosus suurõnnetuseks merel kasvab iga aastaga. Hooajaväline mere- päästeressursi valmisolek on ebapiisav. Vajalik on arendada võimekust, laevatulekahjudele reageeri- miseks, avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks merel.

Suuremahulise merepäästeoperatsiooni teosta- miseks on oluline tugevdada aastaringset pääste- võimekust ja tagada JRCC Tallinn29/Merevalve- keskuse tehniline valmisolek otsingu- ja pääste- operatsiooni tõhusaks planeerimiseks ja juhti- miseks

Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus-

44

tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demineerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohutum keskkond ja maandada riske. Vajalik on tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamiskohtade olemasolu elanikkonna ohutuse tagamiseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamis- kohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laialilendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda.

Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi

Juba praegu kehtiva arengukava raames on alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähe- koormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine opti- maalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asjatut bürokraatiat.

Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid30. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vaja- dused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele.

30 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid.

Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suut- likkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutu- vad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgusti- ku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid.

Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist katkemist.

112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutami- sega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega asutustest ning kindlustada abivajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist.

Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt.

45

Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng

arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- edastusviiside ja -vahendite abil.

Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline ühe kontakt- punkti loomine, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. On oluline, et infot saaks hankida erinevaid sidevahendeid kasutades. 2020.a loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võimalustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal.

Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026

31 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid

• Lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabi-numbrilt 112.

• Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.

• Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning sellega seotud merepäästeoperatsiooni efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks.

• 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste31 helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul.

• Süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvate tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist.

• Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotused ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud

46

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Paranenud on elanike

teadlikkus sellest, et kiire abi saamiseks on

hädaabinumber 2, kuid oodatust madalam on

teadlikkus, et 112 on ka politsei kutsumiseks.

Plaaniliste demineerimistööde

maht on ebapiisav, et tagada ohutum

keskkond ja maandada riske

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Hädaabi- ja infoteadete

vastuvõtmine ning abi välja-

saatmine

Demineerimine

Avaliku korra tagamine

Päästmine maismaal ja

sisevee- kogudel

92% kõnedele vastati 202 . a 10 sekundi jooksul.

Hoiatusmenetluses on suutlikkus registreerida ja menetleda 250 000 juhtumit automaatse liiklusjärelevalve abil.

Menetluste läbiviimist tuleb muuta kiiremaks ja

efektiivsemaks

Hädaabiteadete menetlemine Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine

Avaliku korra tagamine

Isikute kinnipidamine

Süüteo- menetluse

tõhustamine

Järelevalve automatiseerimine

Menetluste digiteerimine

Digitaalkriminalistika arendamine

96% on rahul hädaabiteadete menetlemisega.

65% koostöö- partneritest on rahul Häire-keskusega.

94% teab, et 112 on pääste kutsumiseks.

92% teab, et 112 on kiirabi kutsumiseks.

91% teab, et 112 on politsei kutsumiseks.

84% on rahul politsei tööga.

Avaliku korra raskete rikkumiste arv on vähenenud: 202 . a oli neid 1105.

12 minutiga reageeriti 2021. a tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele 85%.

21 minutiga reageeriti 2021. a hajaasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele 76%.

390 väljakutset ööpäevas, -3%.

Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud võrdne juurdepääs 2 teenusele

100% on mandril tagatud pommi- ja plahvatusohu korral demineerijate kohale jõudmine.

Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõja aegset lõhkekeha, millega kokkupuute tõenäosus suureneb.

6 930 lõhkekeha tehti 2021. a kahjutuks.

27 541 väljakutset, sh 14 147 päästesündmust.

92% on rahul päästesündmuste lahendamisega.

72 kutselist päästekomandot.

Keskmine elupäästevõimekuse kohalejõudmise aeg elupääste sündmusele on 7 min 29,4 s.

92% on tagatud kutseliste- või vabatahtlike päästemeeskondade abi 5 minutiga.

Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeoleku-

vajadusega seoses ei ole piisav

Süüteomenetluses tehakse esmased menetlustoimingud üldjuhul kohapeal paberkandjal ning sisestatakse need hiljem käsitsi infosüsteemi.

Hädaabinumbrile helistatakse paljudel juhtudel kogemata

Abi osutamine

Eesti merealadel ja

piirivee- kogudel

36 minutit on reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel.

32 minutit on reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel.

1 tund on reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas.

Praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut.

Põhiosa ekspertiisiga seotud suhtlusest ekspertiisiasutuse ja menetlejate vahel toimub kas paberil või e-kirjaga. Menetlejatel puudub võimalus teha päringuid ekspertiisiasutuse infosüsteemi ja andmekogudesse.

47

Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi

väljasaatmine

Eesmärk

Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2018

tegelik 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 sekundi jooksul.

92% ≥ 92% (90%) ≥ 92% (92%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK

Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus (minutites ja sekundites)

2,24 ≤ 2 min 15 sek (2 min 30 sek)

≤ 2 min 15 sek (2 min 29 sek)

≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek HÄK

Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 70% ≥ 75% (68%) ≥ 76% (65%) ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% HÄK

Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) (46%) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK

Otsingu- ja päästetööde hädaabiteadete menetlemise ja merepääste ressursi esmase alarmeerimise aeg (minutites) 32

- ≤ 8 (14 min 36

sek) ≤ 4 (5 min 29

sek) ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete vastuvõtmise teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on

32 Mõõdik puudutab telefoni teel hädaabiteadete vastuvõtmist.

48

peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“).

Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine

Võimekuse eesmärk

1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel saabunud hädaabiteateid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, Terviseamet Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse33

1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112.

SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA, SMIT 2023–2025 RE/välisvahendid,

lisavajad-us „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada.

SIM HÄK, PPA, PÄA, SOM 2023–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine

Võimekuse eesmärk

1. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on töötatud alternatiivsed lahendused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, JUM, RIKS, Terviseamet Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

33 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

49

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate

väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks. SIM

HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SOM

2023– 2026

RE/välisvahendid, lisavajdus

„Siseturvalisus 2023–2026“

1.2. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat riigisidet34, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi.

RIKS SIM, MKM, KAM, JUM, RAM, SMIT

2023– 2024 Lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine

Võimekuse eesmärk

1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SOM, KOV-id Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis

tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vastava abi saamise.

SIM HÄK, KOV-id 2025 RE/välis- vahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Kriisiinfo teenuse osutamiseks on sõlmitud kokkulepped kõigi potentsiaalsete teenuse kasutajatega.

SiM HäK 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

34 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem.

50

Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2018

tegelik

2020

(tegelik)

2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Politseipatrullide keskmine väljapanek 86 ≥ 86 (93) ≥ 86 (91) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA

Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal

Mõõdik töötatakse

välja aastaks 2020

99% 12min/ 95% 21min

(85% 12 min / 76% 21 min)

99% 11,5min/ 95% 20,5min

(84% 11,5 min/ 77% 20,5 min)

99% 11min/ 95% 20min

99% 10,5min/ 95% 19,5min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus.

Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist.

51

Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, HÄK, RAM, KOV-id, JUM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida

avalikku korda ohustavatele väiksematele ohtudele. SIM KOV, PPA, HÄK 2023–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile pandud ülesandeid.

SIM, KOV, RAM 2023–2026 RE/välisvahendid

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste

seonduvad programmid

1.3. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid kaasata avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel.

SIM KOV, ETEL 2023–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

1.4. Koostatud on kontseptsioon ohtlike ja korda rikkuvate mehitamata lennuvahendite tuvastamise ning vastumeetmete rakendamise tehnilise võimekuse arendamiseks.

SKA 2024 „Siseturvalisus

2023–2026“

Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine

Võimekuse eesmärk

1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, JUM, SOM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Kinnipidamisasutustes on korraldatud ühetaoline meditsiiniteenus, mis

on tavameditsiini korralduse osa. SOM SIM, JUM 2023 RE/välisvahendid SOM seonduv programm

52

1.2. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleerimist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud.

PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“, JUM seonduvad programmid

1.3. Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel suutlikkus pidada kainestusmaja.

SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama

53

Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Demineerimine

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2018

tegelik

2020

(tegelik)

2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul

100% 100%

(100%) 100%

(100%) 100% 100% 100% 100% 100% PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus.Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas.

Võimekus 2.3.1. Demineerimine

Võimekuse eesmärk

1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi demineerimistöid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KAPO, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm,

milles planeeritakse

1.1. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 Lisavajadus/

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja lõhkematerjali transpordivõimalusi.

PÄA 2023–2026 RE/välisvahendid/

lisavajadus sama

54

Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020

(tegelik) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites)

9,29 < 10 (9,11) < 10 (7,49) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA

Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine

(92,4%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus.

Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

55

Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Võimekuse eesmärk

1. Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile tõhus päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine ja/või olemasolevate laiendamine KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks

RAM, KEM SIM 2024–2026 RE/välisvahendi

d

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Analüüsitud on veevõtukohtade mudeldamiseks vajalikud algandmed ja võimalusel loodud on veevõtukohtade planeerimist hõlbustav töövahend (veevõtukohtade planeerimise programm).

PÄA RAM, KEM, MKM, SIM 2025

RE/välisvahendi d

sama

1.3. Suurendatud on päästetöö suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada.

SIM PÄA, PPA,

RAM 2023–2026 RE/välisvahendi

d

„Siseturvalisus 2023–2026“,

Kliimamuutustega kohanemise programm

1.4. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes päästekomandodes.

SIM PÄA 2023–2026 RE/lisavahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

56

Alameede ehk programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja

piiriveekogudel

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele veekogudel aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020

(tegelik) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas (tundides)

≤ 2 ≤ 2

(1 h 8 min) ≤ 2 (1h) ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 PPA

Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel (tundides)

≤ 1 ≤ 1

(25 min) ≤ 1 (32 min) ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 PPA

Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel (tundides)

≤ 2 ≤ 2

(44 min) ≤ 2 (36 min) ≤ 2 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus.

Otsingu- ja päästetööde teostamiseks Eesti päästepiirkonnas tagatakse päästevõimekus ja valmisolek reageerida kõikidele ohuolukordadele merel, kaasaarvatud palvetele osutada mereabi. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostustõrje avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine.

Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Ressursi välja saatmisel lähtutakse kiire ja tõhusa abi põhimõttest, mis tähendab, et JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised lahendused kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus (läbi dubleerimise). Abi välja saatmise kiirendamiseks luuakse lahendused info talletamiseks ja haldamiseks. Kasvatatakse inimeste teadlikkust merel ette tulevatest ohuolukordadest, käitumisest nendes ja kõikidest võimalustest merel hädateateid edastada.

57

Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste

Võimekuse eesmärk

1. Eesti päästepiirkonnas reageeritakse kõikidele lennu- ja merepääste sündmustele lähtudes kiire ja tõhusa abi põhimõttest. Koostöös partneritega on kindlustatud mereabi (maritime assistance) osutamine ennetamaks inim-, vara- ja keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek reageerida lennu- või merepääste suuremahuliseks päästeoperatsiooniks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid,

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse35

1.1. Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2024 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. PPA laevastik on üle antud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, tagatud on laevade võimekus ja valmisolek reageerida kõikidele otsingu- ja päästesündmustele.

KAM SIM 2023 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

1.3. Analüüsitud on PPA laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üle andmise mõju otsingu- ja merepäästesündmuste lahendamisele (alarmeerimise protseduur, ajakulu, päästeoperatsiooni juhtimisskeem jmt).

SIM PPA, KAM 2024–2025 RE/lisavajadus „Siseturvalisus

2023–2026“

1.4. Merel aset leidva laevatulekahju ja keemiaõnnetuse lahendamise suutlikkust (PäA) on tõstetud (koolitused, ühisharjutused, treeningud laevadel ja laevadega, varustus jm).

PPA SiM, PÄA, partnerid 2024–2025

Lisavajadus/ välisvahendid

sama

1.5. Tagamaks valmisolekut reageerida suuremahulisele merepääsesündmusele on loodud JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised (IT) lahendused, mis kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise (nt võimalusel KILPi arendus, et sinna ühendada erinevaid andmebaase ja võimalusi).

PPA SiM, PÄA, partnerid 2023–2025

Lisavajadus/ välisvahendid

sama

1.6. Arendatud on JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse võimekust viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad lahendused (COSPAS-SARSAT36).

PPA SMIT 2024–2026 Lisavajadus sama

35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 36 Inglise keeles: Space System for the Search of Vessels in Distress (otsingu- ja pääste satelliitsüsteem).

58

Alameede ehk programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine

Eesmärk

Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ja menetleda juhtumeid automaatse liiklusjärelevalve abil

- - 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 1000000 PPA

Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal

- - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA

Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt läbiviimise osakaal

- - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA

Digikriminalistika kaughallatava vaatlussüsteemi kasutamise osakaal

- - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA

Digitaalsete tõendite koopiafailide automatiseeritud arhiveerimise osakaal

- - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA

Kriminalistika teenuse töövoogude halduskeskkonna liidestatus ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga

- - 0% 0% 0% 0% 0% 100% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks.

59

Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine

Võimekuse eesmärk

1. Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, SMIT, PPA, KOV, MKM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad

süsteemid (nt HIS 2.0) nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik.

PPA SIM, SMIT,

PÄA 2023–2026 RE/lisavajadus/ välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2025“

1.2. Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt reageerida.

PPA SIM, SMIT 2026 Välisvahendid,

lisavajadus „Siseturvalisus

2023–2025“

1.3. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel.

PPA SMIT 2023–2026 RE/välisvahendid

„Siseturvalisus

2023–2026“

Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine

Võimekuse eesmärk

1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad menetlused digiteeritakse.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse37 1.1. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt

süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale. JUM SIM 2023–2026

RE/ lisavajadus/ välisvahendid JUM seonduv programm

37 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

60

1.2. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused.

SIM PPA, PÄA,

SMIT 2023–2026 RE/ lisavajadus/

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.3. Loodud on võimalus kasutada inimese kontaktandmeid ja digitaalset asukohta38, et hõlbustada suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui ka riigiga

SIM PPA, PÄA,

SMIT 2024–2026 RE /lisavajadus/

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.4. Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt.

JUM PPA, KAPO,

SIM, SMIT 2026 RE/ lisavajadus/

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, JUM

seonduv programm

Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid valmivad vähem kui kahe kuuga.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendustegevused Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, kus planeeritakse

1.1. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem. PPA, SMIT SIM, JUM 2023–2026 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist.

SIM PPA 2026 RE sama

1.3. Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on automatiseeritud39.

PPA, SMIT JUM 2026 RE, välis-

vahendid, lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“

38 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest. 39 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.

61

1.4. Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga40.

PPA, SMIT 2026 Lisavajadus „Siseturvalisus

2023–2026“

Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi valdkonna teavet.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, SIM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Jätkatud on kriminalistikavaldkonna kvaliteedisüsteemi väljatöötamise ja ühtsete EL tasandil järgitavate meetodite rakendamisega (tõendite usaldusväärsuse tagamine).

PPA, EKEI SIM, JUM 2023 Välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

40 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.

61

Meede 3. Kindel sisejulgeolek

Meetme eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.

Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse põhi- seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustetegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välis- teabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkesta- misele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid- kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elu- tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõju- tava raske ja organiseeritud kuritegevuse enneta- misele ja tõkestamisele (korruptsioon, majandus- kuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuri- tegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terro- rismi rahastamine, inimkaubandus). Meetmel on avalik ja salajane osa.

Meede koosneb viiest programmi tegevusest:

1. Põhiseadusliku korra tagamine

2. Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

3. Objektivalve ja isikukaitse

4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek

5. Piirihaldus

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi info- tehnoloogia- ja arenduskeskus.

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonna- ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigi- kantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Siht- asutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andme- kaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused

MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek

62

Meetme mõõdikud

Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

45% ≥ 45% (40%)

≥ 45% (-)

≥ 45% (40%)

≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45%

Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks

57% ≥ 57% (37%)

≥ 57% (-)

≥ 57% (49%)

60% 60% 60% 60%

Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud

61% ≥ 60% (64%)

≥ 62% (56%)

≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%

Riigikaitse avaliku

arvamuse uuring; KAM

Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi)

52% ≥ 52% (52%)

≥ 52% (57%)

≥ 60% ≥ 65% ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% PPA

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks

52% 58%

(58%) 58% (-)

≥ 59% (59%)

≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60%

Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks:

Siseturvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

- kanep - (24%) - ≤ 24% (36%)

- ≤ 24% ≤ 24% ≤ 24%

- amfetamiin - (10%) - ≤ 10% (21%)

- ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10%

- rahusti/uinuti arsti korralduseta

- (12%) - ≤ 12% (23%)

- ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%

- ecstasy - (10%) - ≤ 10% (23%)

- ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10%

- kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7%

- dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7%

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

(56%) - ≥ 56% - ≥ 60% - ≥ 60%

Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

FATF-i41 /MONEYVAL-i hinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta

Soovitus ed olid

peamisel t täidetud

(2015).

– – –

Soovit used on

täide- tud

Soovit used on

täide- tud

- - FATF-i /

MONEYVAL-i hindamisraport

Korruptsioonitajumise indeks42 (punktid)

73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 Transparency International

Korruptsioonitajumise indeks (koht)

17 13 13 12 11 10 10 Transparency International

41 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 42 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta.

63

Olukorra analüüs43

Eesti sisejulgeolekut mõjutavad oluliselt erinevad välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulise- maid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord regioonis ja maailmas, julgeolekuohtude asümmeetrilisem ja vähem ennustatavam iseloom, vaenulike eriteenistuste tegevus, sihistatud vale- infokampaaniad, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide poliitilised prioriteedid ning majandusarengud. Samuti EL-i ja NATO strateegiline areng ja sisemine ühtsus, üha ulatuslikum ühiskondlik digitaliseeritus, automati- seerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, energiapoliitika, rände hoogustumine jpt. Seetõttu on Eesti jaoks keskse tähtsusega ühiskonna informeeritus, ühtekuuluvus ja kerksus, julgeoleku- aspektide arvestamine erinevate valdkonna- poliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvus- vaheline koostöö ning strateegiline partnerlus samameelsete riikidega.

Samuti mõjutavad riigi julgeolekut läbi inimeste usalduse ja kaitsetahte sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu rahvastiku vananemine ja vähe- nemine, piirkondade ebaühtlane areng ning ühiskonna sotsiaalne sidusus (olemasolevate ühiskonnarühmade integreeritus ning uussisse- rändajate kohanemine), sh riigikeele valdamise ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse edendamine. Samuti ühiste väärtuste ja info- maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. Oluline on ühiskonda pingestavate ja lõhestavate küsimuste konstruktiivne lahendamine ning tõmbekeskuste-väliste piirkondade strateegiline arendamine. Riigiüleselt on vajalik järjepidevalt toetada haavatavamate elanikkonnagruppide toimetulekut.

Riigisiseselt on oluline stabiilsus ja kindlus, sh Eesti elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide suh- tes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel korruptsioonivastasel tegevusel. Kaasaegset usal- dust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, sh kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu.

43 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 44 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2022. Tallinn: Välisluureamet.

Seetõttu on vajalik õiguskaitseasutuste süsteemne ja järjekindel võimearendus ning läbiv riigisisene ja rahvusvaheline koostöö.

Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonna- põhiselt.

Põhiseadusliku korra kaitse

Eesti julgeolekuasutuste hinnangu44 järgi mõju- tavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt Venemaa agressivsed välispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eri- teenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatuslik desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maai- lmas laiemalt. Venemaa strateegiliseks ees- märgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada NATO ja ELi riike, võimendades mõjutus- tegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklike ja rahvusvahelisi probleeme, õõnes- tades rahvusvaheliste organisatsioonide usaldus- väärsust, polariseerides ühiskondi ning õhutades vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. Vajalik on suurendada Eesti noorte ning täis- kasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust info- tarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide edastatava info suhtes. Ühiskonna kerksuse suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja

64

lõimumispoliitikalja riigi kommunikatsioonisõnu- mitel, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja lõimumispoliitikat ning arendada strateegilist kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõra- viha ja vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisse- rändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist45.

Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See tähendab piisavate õiguslike volituste andmist Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi ka järelevalve tõhustamist. Ilma kvaliteetse õigusliku keskkonnata ei ole võimalik õigusriigis ka ohte tulemuslikult ennetada ega tõkestada. Lisaks volitustele on hädavajalik, et need volitused täituksid reaalse võimekusega. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on vajalik tugevdada Kaitsepolitsei- ameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning järjepidevalt.

Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltu- mata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseeru- mine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismioht on Eestis madal. Kuigi Eestis on tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideo- loogiast kantud äärmuslusest.

Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud.

45 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks.

Eesmärk on jätkuvalt demokraatliku, universaalse- tel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse asendamine islamistlikel usureeglitel põhinevaga. Viimase kümne aasta jooksul on moslemi- kogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus- sisserändajate laste suunamise olulisus Eesti koolidesse ja koolide kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suure- nemisega seoses on kasvanud ka palvemajade vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes Euroopa riikide kogemusest on radikaliseerumise tõenäosus suurem, kui usujuht on funda- mentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on oluline ennetada, et islami kogukondi hakkaksid juhtima radikaalselt meelestatud inimesed.

Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva immigratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle integratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnestunud. Mõjusaks teguriks vägi- valdse äärmusluse ennetamisel ja ohtude maanda- misel on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne. Venemaa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseeru- mise ohtu kaudsemalt. Sõjaga kaasnev majandus- langus, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib islamistlike-, parem- ja vasakäärmuslaste radikaali- seerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne märkamine ning sellega seonduva riskikäitumise ennetamine ja tõkestamine ei ole vaid õiguskaitse- asutuste töö. Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat avalikkust märkama radikaliseerumise tunde- märke.

Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseeru- misel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu levitatakse islamistlikku, parem-, vasak- ja muud äärmuslikku propagandat, mõjutatakse, värva- takse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalve- asutuste vastavat võimekust ning koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja era- sektoriga edendada veebiturvalisust. Suures

65

plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasenud terro- ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimis- aluste taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR46-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maanda- misel.

Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsus- kohustuste järgimine. 2021.a. valminud rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaal- vääringute valdkonna järelevalve võimekust Eestis on vaja oluliselt suurendada.

Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i47 reeglite ja MONEYVAL-i48 märkuste ja soovituste rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel.

Majandusjulgeolek

Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja heaolu. 2022 aasta kevad näitas selgemini, kui kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning kehtestatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse.

46 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). 47 FATF (ingl Financial Action Task Force) on rahapesuvastane rakkerühm, demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 48 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee.

Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energia- sõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita üksmeelt agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasu- tab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt piiranguid neile, kes tema vastu.

Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on oluline välistada ebausaldusväärsete riikide kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- seadusliku korrale.

Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline suurendada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori asutuste teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. Samuti on oluline arendada riigi võimekust varjatud majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis koostöös erasektoriga leida parimad võimalused nende maandamiseks.

Organiseeritud kuritegevuse, majandus- kuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus

Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Inim- kaubanduse, majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegude ning nendega seonduvate raha- pesu skeemide üleilmne levik ja ulatus mõjutavad olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Kõige mõjusamad ja ohtlikumad on skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandus- tegevusse. Ühtlasi on kuritegevus on muutunud üha enam projektipõhisemaks: kurjategijad tege- levad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küberkuriteod, maksupettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse kiiresti valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu maksimeerida.

Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile

66

eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguli- selt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel täiendav koormus tagada vahendite sihipärane ja aus kasutamine. Senised uurimused on esitanud halva majandamise, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkivaks kahju ulatuseks 5–10% kasutatavatest summadest, mis ümberarvestatuna võiks küündi- da minimaalselt 150–300 miljoni euroni49. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu EL finantside õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele.

Europoli andmetel on ELis ringleva kriminaaltulu maht võrreldav kõige edukamate äriühingute kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning mille põhjal on alust eeldada, et 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles50. Ainuüksi need näitajad annavad põhjust kahelda, kas kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehha- nism koos kriminaaltulu tuvastamisega on piisavalt tõhus. Kuritegevusest saadava kasu võimaliku ulatuse põhjalikum kaardistamine annab selgema arusaama probleemi ulatusest ja täienda- va indikatsiooni kuritegevusega võitlemisel efektiivsema lahenduse leidmiseks. Eelkirjeldatu põhjal on jätkuvalt oluline arendada võimekusi organiseeritud kuritegevuse skeemide ning raskete majanduskuritegevuse avastamise ja uurimise võimekuste arendamiseks ning kriminaaltulu konfiskeerimise tõhustamiseks.

Korruptsioon

Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- dust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi uurin- gus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem

49 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri.

Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-

0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (16.05.2021). 51 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021

korrumpeerunud riigi kategoorias51, mis on suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmisel tasemel ELi riikide võrdluses.

Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- vastases võitluses on aastate jooksul suuremat edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel ja riskide maandamisel.

Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbi- viimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähe- nemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamisega ning erinevate siht- rühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsioo- ni vähendamiseks.

Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsiali- seerumine erasektor aset leidva korruptsiooniga tegelemiseks, süstemaatiline teabe kogumine ja analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida.

Narkokuritegevus

Perioodil 1999–2021 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1768 inimest. Kuni 2018. aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud

67

surmade poolest ELis esimesel kohal. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni, 2020.–2021. aastal olukord stabiil- seerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitami- sega. Narkootikumide üledoosist tingitud surmade arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kätte- saadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähe- nemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka 2022. aastaks.52

Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine eba- seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänavadiilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada narkootikumide levitamist noortele ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms).

Küberkuritegevus

Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- kuritegevusega kaasneva majanduskahju

52 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. 53 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics-cybercrime.html 54 Arvutikuriteod 2021.https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/arvutikuriteod_page.html

suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st53, paigutu- des narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolmandale kohale.

Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriitilise erasektori suunal on muutunud maailma- praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küberkuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris.

Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse- maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti- kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud, 2020-2021 võrdluses kasvanud ca 50%54. Kuigi statistiline kasv võib Eesti puhul tuleneda nii küberkuritegevuse laialdasemast levikust kui ka inimeste teadlikkuse suurenemisest, toetab küberkuritegevuse üha laiemat levikut maailmapraktika. Eesti olukorra läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on seejuures vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi tõhustamisega. Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev koolitamine digitaalsema iseloomuga kuritegude uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal.

Inimkaubandus

Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. See, omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest rohkem tähelepanu lisaks lõimumisele ka uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonna- grupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamisele ja tõkestamisele. Ühtlasi nõuab see õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabivaldkonnaga seotud spetsialistide, aga ka erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialisti- de tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute

68

tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite abistamiseks.

Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumise- ga kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt.

Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel.

Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb arvesse võtta kriisideks valmistumisel.

Eesti elanikest 76% leiab, et on valmistunud hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral tegutsemiseks vähesed: hädaolukordade tekkimist

55 Elanike teadmiste ja oskuste teemaga seonduv on planeeritud täpsemalt alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kuigi 61% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal1. Riik peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid kriisiolukordades elanikele kiireloomulist teavet või juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu anda.55

Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohalikul tasandil toimijatega. Vaatamata asja- olule, et aastakümnete jooksul on omavalitsuste roll kriiside lahendamisel märkimisväärselt vähene- nud, on praeguseni säilinud nende keskne roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisi- leevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist.

Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et elutähtsate teenuste toime- pidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis

69

peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid.

Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid.

Piirihaldus

Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse EL-i turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline agressioon UA vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, arvestatakse pikaajalise prognoosi järgi piiriliikluse kasvuga (eeldatav aastane juurdekasv 5–10%). Suureneva piiriliikluse (sh

võimalike põgenike saabumine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali täienda- vat koolitamist ning lisapersonali värbamist.

Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- turvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomisesse.

Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumite- le ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuritegevusega kui ka piiri kaitsmiseks.

3

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused

aastatel 2023–2026

• Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste vähendamine ja negatiivsete mõjude ennetamine ja tõkestamine – välisinvesteeringute sõelumine, riigis territooriumite omandamine välisriigi kodanike poolt ning agressiivse välispoliitiliste eesmärkidega riikide tehnoloogiate vajaduspõhine välistamine vajavad asjakohaseid ja jätkusuutlikke õiguslikke lahendusi. Samuti on vajalik, et riigil oleks suutlikkus ehk piisav ressurss neid ohte tuvastada ja tõkestada.

• Ühiskonna kerksuse suurendamine desinformatsiooni, lõhestamise ja muu vaenuliku mõjutustegevuse ja värbamiskatsete vastu – oluline on saavutada erinevate riigipoliitikate kaudu ühiskonnagruppide tõhus lõimumine ja uussisserändajate kohanemise toetamine. Samuti ühiste väärtuste ja ühise infovälja laiendamine, sh riigikeele oskuse edendamine ja piirkondade arengu ühtlustamine. Vajalik on luua läbipaistev ja toimiv regulatsioon ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis, kindlustades ühtlasi sõna- ja meediavabaduse läbi tõhusama (ohu)teadlikkuse ja järelevalve.

• Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas kasvav ning PPA on vajalik mehitada jätkusuutlikul viisil. Tänapäevase kriminaaluurimise raames on hädavajalik, et andmeanalüüsi, kriminaalandmete ning digitaalsete tõendite õigusliku kasutamise ja saamise osas oleks asjakohane, stabiilne ning jätkusuutlik õiguslik keskkond. Sideandmete säilitamise ja kasutamise õiguslik reguleerimine Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi silmas pidades vajab riigi poolset toetust.

• Valgekraelise kuritegevuse vastase võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod muutuvad järjest keerulisemaks ning kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine esitab üha enam praktilisi väljakutseid. Poliitilisel tasandil on vajalik otsustada täiendavad vahendid vastavate PPA büroode mehitamiseks.

• Riigi strateegilise ja operatiivse informatsiooni kaitse parem tagamine – oluline on tagada riigile olulise ja tundliku informatsiooni kaitse. Tuleb kaaluda riigisaladuste aluste üle vaatamist ning tervikuna tagada riigisaladuse kaitsele läbivalt piisav ressurss. Riigile olulise informatsiooni kaitse panustab oluliselt riigi julgeolekusse.

• Kriisideks valmisoleku parandamine elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku tõstmisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine). Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral).

Lisaks antud programmi tegevusele on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad.

• Idapiiri väljaehitamine. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik piir täielikult välja ehitada 2025. aasta lõpuks.

• Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine.

4

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Hübriidohtude ja mõjutustegevuse

kasv

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Põhiseadusliku korra tagamine

Raske ja organiseeritud kuritegevuse

vastane võitlus

Elanikkonna- kaitse, kriisideks

valmisolek ja nende lahenda-

mine

Elanikud ei ole ohuolukordadeks

kuigipalju valmistunud

Majandusjulgeoleku suurendamine Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Vastuluure ja riigisaladuse kaitse

Küberkuritegevuse vastane võitlus Narkokuritegevuse vastane võitlus

Ohtude tuvastamine ja riskide maandamine Kriisideks valmistumine

Piirihaldus

Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurjategijad orienteeru- vad kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale.

Küberkuritegevuse osatähtsus on kuritegude hulgas kasvutrendis.

Rasket ja peitkuritegevust on üha keerulisem

avastada ja tõendada

Ideoloogilise ja religioosse

äärmusluse jätkuv levik maailmas

Korruptsioonitajumise indeks oli 2021. a 74 ning Eesti postitsioon võrreldes teiste riikidega oli paranenud (17. kohalt 13. kohale).

Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide levik on Eestis viimastel aastatel pidurdunud, kuid narkoturul on täheldada uusi ohtlikke aineid.

Rahvusvahelised kriisid ja julgeolekuolukord mõjutavad üha vahetumalt.

Elanike hädaolukordadeks valmisolek on võrreldes 20 8. aastaga veidi paranenud, kuid jäänud samaks nt Ida-Virumaal (indeksnäitaja 45).

Majanduslik surve välisriikide poolt,

strateegiliste majandushuvide

ebapiisav kaitstus CBRN sündmused

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine Majanduskuritegevuse vastane võitlus Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine

Kriisijärgne taastamine

CBRN intsidentide

riski kasv

Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks

Inimesed on muutunud teadlikumaks arvuti- kuritegevusest, teavitavad asutusi enam.

77% omavalitsustest on kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku tasemel.

Surve piirihaldusele

suureneb

Ebaseaduslike piiriületuste arv Eestis on langustrendis.

56% elanike hinnangul on välispiir hästi kaitstud.

57% maismaapiiri st on kaetud tehnilise seirega.

Organiseeritud kuritegevusel senisest rohkem avaldumisvorme ning see levib kiiresti ülemaailmselt.

Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajavad: A) kuritegeliku tulu avastamine ning regulatsioonide tõhustamine; b) EL finantshuvide kaitse; c) korruptsiooni vähendamine erasektoris.

Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat.

Küberjulgeoleku tagamine Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine

72

Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine

Eesmärk

Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 (tegelik) 2021 (tegelik) 2022 (tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

45% ≥ 45% (40%) ≥ 45% (-) ≥ 45% (40%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks

57% ≥ 57% (37%) ≥ 57% (-) ≥ 57% (49%) 60% 60% 60% 60% Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus.

Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN56 sündmusteks valmisolekut.

56 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.

73

Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine

Võimekuse eesmärk

1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas rohkem teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide maandamiseks. Riigihangete puhul teadvustatakse, hinnatakse ja maandatakse senisest rohkem võimalikke ohte riigi julgeolekule.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse57

1.1. Arendatud on avaliku ja erasektori võimekust majandusjulgeoleku riske teadvustada, neid hinnata ja maandada.

SIM MKM, KAPO, VLA, PPA,

EAS, VÄM 2023–2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Arendatud on võimekust välisinvesteeringute, sh kinnisvara- investeeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, analüüsimiseks ja maandamiseks.

TTJA/SIM MKM, SIM, RAM, JUM, VÄM, KAPO, VLA, PPA

2023–2026 RE, lisavajadus, välisvahendid

sama

Võimekuse eesmärk

2. On suurendatud ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelistest sanktsiooni- dest ning on arendatud võimekust rikkumiste menetlemiseks. Teadus- ja arendustegevuses tehtavas koostöös teadvustatakse, hinnatakse ja maandatakse süsteemsemalt riske julgeolekule.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, RAM, VÄM, VLA, MKM, HTM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Võimekuse eesmärk

3. Eesti energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh kliimaneutraalsemale energiatootmisele üleminekul, on tagatud energiajulgeolek.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, MKM, VÄM, VLA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

57 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

74

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse ohuteadlikkus, teadmised vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest, selle põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja laiapindselt.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse58

1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse (nt lõimumiskava, Sisekaitseakadeemia arengukava jne).

SIM SOM, SOM SKA,

KUM, JUM, HTM, SKA

2023–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja sotsiaaltöösse ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud asjakohased valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse analüüsipõhiselt ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega.

KOV

PPA, koolid noortekeskused,

kolmas sektor, SOM, HTM, KUM, SKA

2024 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Noortevaldkonna programm“,

„Siseturvalisus 2023–2026“

1.3. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi on arendatud ja muudetud süsteemsemaks.

SIM SKA, PPA,

KOV-d, komas sektor

2023–2026 RE,

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

1.4. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid.

SIM/SOM

Sotsiaalkindlust usamet,

PPA, KOV-d, SKA, kolmas

sektor

2023–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

58 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

75

1.5. Loodud radikaliseerumise riskide hindamiseks ja maandamiseks esmatasandi ametnike õppemoodul.

SKA SIM, KAPO 2024 „Siseturvalisus

2023–2026“

1.6. SKA baasil arendatavas sisejulgeoleku kompetentsikeskuses on loodud radikaliseerumise ja terrorismi vastane arendussuund, mille kaudu toetatakse teadusuuringute ja analüüside ning koolituskompetentsi toel valdkonna planeerimist ja strateegilist arendamist. Loodud on süsteemsed täiendus- koolituse võimalused terrorismivastase võitlusega seotud alateemades.

SKA SIM, PPA, KAPO,

PÄA, Vangla- teenistus, MTA

2023 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekuse eesmärk

2. Radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvatele ohtudele reageeritakse kiirelt ja tõhusalt. Riigi immigratsioonipoliitika arvestab radikaliseerumise ja terrorismi ennetamise vajadusi. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning infovahetust terrorismivastase võitluse tõhustamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, EKEI, RAB, RIA, TTJA, HÄK, TEA, Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse59 2.1 Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste

andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.

SIM, MKM

PPA, KAPO, EKEI, SMIT,

MTA, RIA, AKI, JUM

2023–2024 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

2.2 Analüüsitud ja arendatud on võimekust ennetada, tuvastada ja tõkestada radikaliseerumise ja terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. Suurendatakse tehnilist võimekust, varustust ja personali.

KAPO, PPA SIM, RAB, TTJA, KUM, HTM, VLA 2026

RE, lisavajadus,

välisvahendid

sama

2.3 Koostöös riigi- ja erasektoriga on arendatud võimekust ühiselt reageerida terrorismiga seotud hädaolukordadele, korraldatud on ühisharjutusi ja õppuseid.

KAPO, SIM

RK, PPA, PÄA, TEA,

Vanglateenistus, RIA, HÄK, EKEI,

MKM, TTJA, RIA

2023 RE,

lisavajadus, välisvahendid

sama

2.4 Välja on arendatud digitaalne menetluskeskkond lennunduse taustakontrollide haldamiseks.

KAPO SIM 2026 Lisavajadus sama

59 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

76

2.5 Täiendatud on strateegilise tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. Eritähelepanu on pööratud lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja rongiliiklusele.

SIM PPA, KAPO 2025 RE sama

2.6 Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga hinnata ja maandada ohte avalikus ruumis.

SIM PPA, KAPO 2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

sama

Võimekus 3.1.3. CBRN60 sündmused

Võimekuse eesmärk

1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN sündmusteks tagatakse ühise tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning rahvusvahelise tugivõrgustiku toel.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, KEM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse61

1.1. Arendatakse CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral.

KAPO, SIM, KAM, RK

PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, MTA 2023–2026 RE/lisavajadus/

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

60 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 61 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

77

Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse

Võimekuse eesmärk

1. Riigis panustatakse vaenulike eriteenistuste tegevuste tõkestamiseks järjepidevalt vastuluurevõimekuse arendamisesse ning riigiasutuste ohuteadlikkuse tõstmisesse. Läbivalt edendatakse nii õiguslikke kui organisatoorseid meetmeid, et tagada riigile olulise informatsiooni kaitse.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, SIM, KAM, KV. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse62

1.1. Esitatud on õiguslikud ettepanekud juriidiliste isikute riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsuõiguste taotlemise tõhusamaks korraldamiseks.

SiM RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Rakendatakse täiendavaid meetmeid erinevate huvirühmade ja ühiskonnagruppide ohuteadlikkuse suurendamiseks vaenuliku luure-, ja mõjutustegevuse suhtes.

SiM HTM, KuM, INSA, RK 2023–2026 RE, lisavajadus

sama

Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Riigis tegutsetakse teadlikult ohtude ennetamise ja tõkestamisega küberruumis. Järjepidevalt suurendatakse riigiasutuste ja kriitilise erasektori ohuteadlikkust ja edendatakse riskipõhist tegutsemist.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, RIA, SIM, MKM, PPA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse63 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

62 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 63 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

78

Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine

Võimekuse eesmärk

1. Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh küberruumis. Riik maandab ühiskondlikke pingeid läbi teadliku kommunikatsiooni ja innovaatiliste lahenduste.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse64 1.1. Arendatakse koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu,

sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist. MKM SiM, JuM, PPA, TTJA 2023–2025

RE, lisavajadus

1.2. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas ning meetmetest selle vastu.

SiM SiM SKA, KuM, MKM,

HTM 2023–2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.3. Uussisserändajate kohanemise korraldamisel pööratakse tähelepanu usaldusväärsete infoallikate ja riigi vaatest olulisemate väärtuste tutvustamisele.

KUM INSA, HTM, RK 2023–2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

64 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

79

Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane

võitlus

Eesmärk

Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks

52% 58%

(58%) ≥ 58%

(-) ≥ 59% (59%) ≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60%

Siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks:

Siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

- Kanep - (24%) - ≤ 24% (36%) - ≤ 24% - ≤ 24%

- Amfetamiin - (10%) - ≤ 10% (21%) - ≤ 10% - ≤ 10%

- rahusti/uinuti arsti korralduseta - (12%) - ≤ 12% (23%) - ≤ 12% - ≤ 12%

- ecstasy - (10%) - ≤ 10% (23%) - ≤ 10% - ≤ 10%

- kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% - ≤ 7%

- dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% - ≤ 7%

FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase komitee hinnang rahapesu vastase võitluse kohta

Soovitused olid peamiselt

täidetud (2015). - - -

Soovitused on täidetud

Soovitused on täidetud

Soovitused on täidetud

- FATF-i / MONEYVAL-i

hindamisraport

Korruptsioonitajumise indeks65 (punktid) 73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 Transparency International

Korruptsioonitajumise indeks (koht) 17 13 13 12 11 10 10 Transparency International

65 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta.

80

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus.

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega.

Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks võimalik paremini hinnata küberkuritegevuse ohupilti, ulatust, saada ülevaade tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi ohuteadlikkuse tõstmiseks ja seada küberkuritegevuse vastases võitluses analüüsil põhinevaid eesmärke.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja

tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks. PPA 2024

RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“

81

Võimekuse eesmärk

2. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt samale tasemele. Teadlikult panustatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamisesse ja strateegilisele partnerlusele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse66

2.1. Täiendõppe koolituskavadele tuginedes on tehtud esimesed süsteemsed koolitused sihtrühmadele.

PPA SKA 2023 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“

2.2. Välja on töötatud ühtne menetluspraktika rahvusvahelise mõõtmega küberkuritegude menetlemiseks ning menetlejatele on loodud keskne menetluspraktikat, õpetusi ning juhendeid sisaldav veebikeskkond.

PPA 2023 RE, välisvahendid

sama

2.3. Analüüsitud on politsei struktuuri, et leida lahendusi, kuidas kõige säästlikumalt ja mõjusamalt küberkuritegudega tegeleda.

PPA 2023 RE sama

2.4. Arendatud on andmeanalüüsi, tehnilise analüüsi ja dekrüptimise suutlikkust läbi personali koolitamise ning tehniliste vahendite soetamise.

PPA EKEI 2023 RE,

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.5. Suurendatud on Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo isikkoosseisu vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile.

PPA SIM 2025 RE, lisavajadus,

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

2.6. Välja on arendatud küberkuritegudele spetsialiseeruvad menetlusüksused prefektuurides vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile.

PPA SIM 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus

2023–2026“

2.7. PPA on analüüsinud eraldiseisva (küber)pettuste ja kelmuse üksuse vajadust struktuuris.

PPA SIM 2025 RE „Siseturvalisus

2023–2026“

66 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

82

Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud narkootikumide levitamist noortele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse67

1.1. Kaardistatud on narkootikumide pakkumise vähendamise teenuse arendamiseks õigusandlikud-, väljaõppe-, tehnilised-, ressursi- jm probleemid ja vajadused. Kaardistuse alusel on tehtud ettepanekud teenuse arendamiseks.

SIM, PPA JUM, SOM, TAI,

MTA, SIM SKA, RA, EKEI, Prokuratuur

2023 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Narkootikumide pakkumise vähendamisega ja raskete peitkuritegude (korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada tänapäevaste teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja koostöö tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne osalemine nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel).

SKA

PPA, MTA, KAPO, RA, EKEI,

Prokuratuur, Vanglateenistus

2023 RE, välis- vahendid sama

1.3. Kirjeldatud on vajadused narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteemi arendamiseks (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline profiil, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende täitmise kohta). Tehtud on ettepanek andmebaaside (nt PRIS) arendamiseks ja koostoimeks selliselt, et eri asutuste andmed (nt TEHIK üledoosid) on ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd.

JUM, SIM

PPA, SKA, MTA, RA, EKEI, Prokuratuur,

Vanglateenistus, SMIT

2023 RE, välis- vahendid sama

1.4. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad,

SOM, TAI JUM, PPA, SIM, MTA, Prokuratuur,

2023– 2025

RE, välis- vahendid sama

67 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

83

sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt),

SOM, TAI, teenuse- pakkujad

1.5. Arendatud on õiguskaitseasutuste suutlikkust küberkeskkonnas (sh internetis ja tumeveebis) toimepandud narkokuritegusid uurida, tuvastada ja menetleda ning kasutada oma töös digitõendeid.

PPA, MTA SIM, SKA,

Prokuratuur 2023 RE, välis- vahendid sama

Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, mis võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud rahapesuskeemid ja -kanalid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse68

1.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda.

RAB RAM, SIM 2023 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

1.2. Suuremate riskidega, Rahapesu Andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele asutustele (äriühinguteenusepakkujad, finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenusepakkujad), on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane portaal.

RAB RAM 2023 RE, välis- vahendid RAM seonduv programm

1.3. Rahvusvaheliste rahapesu tüpoloogiate temaatilised analüüsid on koostatud.

RAB 2023–2024 RE RAM seonduv programm

Võimekuse eesmärk

2. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada rahapesu kuritegusid. Arendatud on terrorismi rahastamise avastamise ja tõkestamise suutlikkust, sh sellega seotud ametkondade võimekust.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SMIT, RAB, Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

68 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

84

Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine69

Võimekuse eesmärk

1. Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks ning suurendatakse eeldusi suure mõjuga korruptsioonijuhtumite avastamiseks ja edukaks menetlemiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed programmidega

1.1. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2024–2026 RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2023–2026“, ja programmid „Korruptsiooni- vastase tegevuskava 2021–

2025“ elluviimiseks

Võimekuse eesmärk

2. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases võitluses, mis väljendub era- ja avaliku sektori teadlikkuse kasvus korruptsiooni vältida.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse70

2.1. Korruptsiooni puudutava uuring on läbi viidud erinevates sihtgruppides.

JUM SIM 2023–

2024 Välis-

vahendid

„Korruptsioonivastase tegevuskava 2021– 2025“ elluviimiseks

69 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 70 Sama, mis eelmine joonealune selgitus.

85

Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse eelkõige majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele spetsialiseerunud isikute tuvastamiseks ja nende toimepandud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel on selliste kuritegude kohtusse saatmise arv suurenenud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

1.2. PPAs on suurendanud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisvõimekust.

PPA SIM 2024–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid.

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus

Võimekuse eesmärk

1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise suutlikkus ja menetlejate teadlikkus on kasvanud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse71

1.1. Kaardistatud on kriminaaltulu ja varade arestimise tõhustamist takistavad probleemkohad koos lahendusettepanekutega

PPA, KAPO, MTA,

Prokuratuur SIM 2023 RE

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Koostatud on ülevaade varade arestimist ja konfiskeerimist võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega võimaluste parendamiseks

SIM, JUM Prokuratuur, PPA, KAPO,

EMTA

2023– 2024 RE sama

Võimekuse eesmärk

71 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

86

2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet kriminaaltulu piirangute ja konfiskeerimise kohta.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

2.1 Loodud on riiklik andmebaas, kus on esitatud kriminaaltulu kasutamisele seatud piirangud ja selle konfiskeerimise juhud.

JUM, SIM PPA, MTA, Prokuratuur

2023 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse72

1.1. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel kaasajastatakse või koostatakse vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid.

PPA

SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,PPA,

Prokuratuur, erasektor, kolmas

sektor

2023–2025 RE,

välisvahendid, lisataotlus

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Suurendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusohvrite asukohariikidega juhtumite tõhusamaks menetlemiseks ja ohvrite abistamiseks.

PPA JuM, SoM 2023–2025 RE,

välisvahendid, lisataotlus

sama

72 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

87

Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine

Võimekuse eesmärk

1. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevused on toetatud asjakohase väljaõppe, tehnika ja varustusega.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, KAPO, MTA, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse73

1.1. Raskete peitkuritegude (Narko, korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimise tõhustamiseks on välja arendatud täiendõppe võimekus, mis on süsteemne, regulaarne, praktiline ja tänapäevane.

SKA PPA, MTA, KAPO,

Prokuratuur 2023–2026 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“

1.2. Kaardistatud on vajadus ja loodud on ametkondlik võimekus avaliku allikate põhiseks analüüsiks.

PPA SIM 2023–2026 RE,

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

73 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

88

Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse

Eesmärk

Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega.

Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis.

89

Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja

nende lahendamine

Eesmärk

Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2019 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Hädaolukorraks valmisoleku indeks Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed

määratakse aastal 2022. RK

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

- (56%) - ≥ 56% (56%) - ≥ 60% - ≥ 60% Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57 - ≥ 65 ≥ 65 PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: teabeseire korraldamine, hädaolukorra riskihalduse teenus, hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus.

Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine.

90

Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi koostamine edasisteks arenguteks).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse74

1.1. Info jagamise keskkonda on arendatud (Sitrep). SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,

HÄK, SMIT 2023–2024 „Siseturvalisus

2023–2026“

1.2. Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja edasise arengute prognooside koostamiseks.

SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT

2023–2024 sama

Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on elutähtsate teenuste ja riigi kriitiliste funktsioonide toimepidevus.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, MKM, SOM, Eesti Pank, KAM, RAM, KEM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja elutähtsa teenuse osutajad (ETO), ministeeriumid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse75

1.1. Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. SiM 2023–2026 RE/välis-

vahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

Võimekuse eesmärk

74 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 75 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

91

2. SIM valitsemisalas on valmistunud hädaolukordade lahendamiseks ja vastalt ähvardavatele ohtudele. Kriisiplaanid, sh HOLPid on ajakohased ja võimelüngad on likvideeritud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RK, SOM, PPA, PÄA, ministeeriumid, täidesaatva riigivõimu asutused, omavalitsused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse76

2.1. Suurendatud on ulatusliku evakuatsiooni elluviimise ning evakuatsioonikohtades elanike majutamise võimekust.

PÄA KOV, PPA 2024 „Siseturvalisus

2023–2026“

2.2. Suurendatud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. SIM 2024 sama

2.3. Valminud on ohuteavituse süsteemi I etapp (sh ohualapõhine lühisõnum, sireenid).

PÄA, HÄK SIM, MKM,

RIKS, SMIT, KOV

2023 sama

2.4. Valminud on ohuteavituse süsteemi II etapp (CAP77 liidestused). PÄA, HÄK SIM, MKM,

RIKS, SMIT, KOV

2025 sama

2.5. Suurendatud on varjumisvõimekust, luues juhendmaterjali varjumiskohtade tugevdamisvõimaluste kohta, kontrollitakse ja tähistatakse avalikud varjumiskohad.

PÄA KOV 2023 sama

76 Sama märkus, mis eelmine. 77 CAP – common alerting protocol.

92

Alameede ehk programmi tegevus 3.5. Piirihaldus

Eesmärk

Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud

61% ≥ 60% (64%)

≥ 62% (56%)

≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% Riigikaitse avaliku arvamuse uuring;

KAM

Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise seirega

52% ≥ 52% (52%)

≥ 52% (57%) ≥ 60% ≥ 65% ≥70% ≥ 75% ≥ 75% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus.

Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Järgmiste aastate jooksul on kavas välja ehitada idapiir. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik piir täielikult välja ehitada 2025. aasta lõpuks.

93

Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö

Võimekuse eesmärk 1. Suurendatud on piiri valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et

tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu ja piiripunktide vahelisel alal. Piirihalduses kasutatakse võimalikult innovaatilisi lahendusi, tagatud on infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

1.1. Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus.

PPA SIM, SMIT 2023–2026 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

1.2. Parendatud on maismaapiiri seirevõimet ning on tagatud seiresüsteemide koostalitlusvõime ja infovahetus.

PPA, SMIT SIM 2023–2026 RE, välisvahendid sama

1.3. Suurendatud on öövaatluse võimekust. PPA 2023 RE, välisvahendid sama

1.4. Parendatud on suutlikkust reageerida piiriintsidentidele. PPA 2023–2023 RE, välisvahendid sama

Võimekuse eesmärk

2. Piirikontroll vastab Schengeni õigustiku nõuetele, arvestab piiriliikluse mahtu ja intensiivsust ning on reisijasõbralik.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

2.1. Suurendatud on automaatse piirikontrolli osatähtsust. Välja on töötatud ja/või kasutusele võetud innovaatilisi ITlahendusi ning tagatud nende jätkusuutlikkus.

PPA, SMIT

SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

2.2. Arendatud on piirihalduseks vajalikke infosüsteeme, tagatud koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus, sh EL sisenemise ja väljumise süsteem, ELi reisilubade süsteem.

PPA, SMIT SIM, MTA, RAM, VTA,

KV, VÄM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2022–2025“, muu

täpsustatakse

2.3. Piirikontrollis on kasutusele võetud biomeetrilistel andmetel põhinev isikute tuvastamine.

PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

2.4. Tõhustatud on koostööd vedajatega. PPA SIM, RAM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

94

Võimekuse eesmärk 3. Parendatud on välispiiri olukorrapildi analüüsimise ja info

vahetamise suutlikkust, et tagada piisav teave sündmuste ennetamiseks, neile reageerimiseks ja koostöö korraldamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: PPA, SIM, SMIT, MTA, VÄM, VTA, KV

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse 3.1. Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise

juhtimise andmekogu (KILP). PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“

3.2. Tõhustatud on koostööd sisserände lähteriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. PPA SIM, VÄM 2023 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid 3.3. Sisepiiridel on tõhustatud Schengeni

kompensatsioonimeetmete rakendamist. PPA SIM, MTA 2023 RE, välisvahendid sama

94

Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika

Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse ela- ma asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimi- sele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku- halduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedi- haldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist.

Meede koosneb kolmest programmi tegevusest:

1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

2. Migratsioonijärelevalve

3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Infotehno- loogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisminis- teerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium

MEEDE 4. Eesti arengut toetav

kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika

95

Meetme mõõdikud

Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks

12% (2018)

≤ 12% (15%)

≤ 12% (8%)

≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10%

Standard Eurobaro-

meeter

Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal

39%/ 47%78 (2017)

≥ 40%/ 55%

(39%/46%)

≥ 40% /55%

(-)

≥ 40%/ 55%

≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% integratsiooni

monitooring

Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks

36% (2018)

≥ 36% (37%)

≥ 36% (-)

≥ 36% (42%)

≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% STU

Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti (eID-d)79 omavatest isikutest

64% (2019)

≥ 70% (63%)

≥ 70% (69%)80

≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74%

„Eesti info- ühiskonna

arengukava 2020“ mõõdik

E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide osakaal kõikidest identiteedi- ja rändevaldkonna toiminguliikidest

- (33%) ≥ 45% (33%)

≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% PPA

Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e- teenusega

- (91%) ≥ 85% (93%)

≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PPA

Olukorra analüüs

Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti arengut toetava kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika meetmes kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist.

78 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 79 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 80 Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, aruandes esitati madalam tulemus 38%, mis tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda 10 või enam korda aasta jooksul. Edaspidi kasutatakse aga aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu. 81 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest81. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvas- tiku vananemine. Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb järk-järgult: kui 2015. aasta alguses oli umbes 800 000 tööealist inimest (vanuses 20– 64), siis 2040. aastaks on see vähenenud

96

160 000 inimese võrra. Samamoodi väheneb vananemise tõttu Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kättesaadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega.

Samas tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmes- riikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti ja teiste EL naaberriikide stabiilsus. Samuti on meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ valdkonnad seotud üleilmsete riikide vaheliste kokkulepetega, näiteks globaalse pagulasraamistiku82 ning rände- raamistikuga83. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides.

Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trend- id, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse

82 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/refugees-compact 83 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact 8484 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 85 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 86 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8).

kasv84 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- haldus.

Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäeva- toimetuste tegemiseks mugavate ja kliendi- sõbralike e-kanalite kaudu.

Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt palju, mis muudab igapäevase asjaajamise olu- liselt lihtsamaks85, aga teisalt tekitab surve erineva- te süsteemide (isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseeru- nud ja iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks86, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu.

Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on tõhusa rahvastikuhalduse meetme ala- valdkondade peamiseid väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud sisse- rännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse

97

valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et soodustada seaduslikku rännet, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenu- seid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Ränne

Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL- i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhi- nevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseeri- mise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi.

Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning paranda- nud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- spetsialistide meelitamisele ning nende siin

87 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019).

hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialisti- de, ettevõtlusega tegelevate eresidentide ja investorite Eestisse elama asumist. Peale tipp- spetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ära- kasutamist. Nende teemade edendamisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumis- tegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsi- elanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasi- pöördumisega87.

Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, erinevate sisserände rühmade saabu- mist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastu- võtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete

98

tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem88.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad

Lisaks tavarände korras saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatele on Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks 2015–2017. aastate rände- kava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel kokku ümberasustanud ja -paigutanud 213 inimest. Eesti on lugenud 2015–2017. aastate Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse ning Vabariigi Valitsuse 14.12.2017 otsuse alusel kokkulepitud tegevused lõppenuks ning ümberasustamisega 2020. aastast alates jätkatud ei ole. Rahvusvaheliste vägede väljatoomine Afganistanist ja Talibani võimuletulek seal muutis järsult julgeolekuolukorda. Sellega seoses otsustas Vabariigi Valitsus 19.08.2021 Afganistanist Eestisse 2021. aastal ümber asusta- da või ümber paigutada kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, kellest 14 inimest jõudis Eestisse 2021. aasta sügisel. Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa agressioonist Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pere- liikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 20.05.2022 andmetel oli Eestisse saabunud 62 173 sõja- põgenikku, kellest 23 282 kasutas Eestit transiidi- na. Eestisse oli jäänud 38 891 Ukraina sõja- põgenikku, kellest vähemalt 18 762 olid alaealised. 21.08.2022 seisuga on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv tõusnud 995-le inimesele, kellest 792 moodustavad täiendava kaitse saajad. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteem- seid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimu- mist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- viimiseks suunatud programmides.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu suurenemine ning ümber- asustamine ja -paigutamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu

88 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.

mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele ümber- asustamise ja –paigutamise algatustele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti sisserändajate profiil mitmekesistub, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks:

1. tagada menetluste väga hea kvaliteet, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtu- meid tava- ning suurenenud rändesurve olukorras.

2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- ning suurenenud rändesurve olukorras, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ning toetada töö leidmist, vältimaks territori- aalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengu- kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse.

Ebaseadusliku rände tõkestamine

Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste eba- seaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamis- lubade väärkasutamiseks ning siin eba- seaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid, mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega.

99

Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- vad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- miseks.

Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasi- saatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välis- maalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsikindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega.

Kodakondsus

Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab.

Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete

89 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 90 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 91 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 92 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel

meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist.

Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elamis- loaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud89. Uuringud90 näita- vad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samade uuringute91 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud lõimumisvaldkonna arengu- kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keeru- lisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid (15 24892), kes üldjuhul kodakondsust ei saa.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:

1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi;

2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust;

3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks;

100

4. tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid.

Identiteedihaldus

Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad isikut tõendavad elektrooniliste funktsioonidega dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digi- allkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eesti on digitaalsete dokumentide kasutamises ja digi- asjaajamises maailmas liider ning 16.09.2022 seisuga on Eestis kasutusel 1 561 364 ID-kaarti ja 246 160 mobiil-ID-d.

Identiteedihalduspoliitika93 aluspõhimõtete ellu- viimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Selle tagamiseks tuleb kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- tud kontroll94, et vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi.

Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- vaheliste standardite ja Euroopa Liidu

regulatsioonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses95 sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üksteisele teada antud eID skeeme.

Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara96 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad olema turvalised ning vastama ICAO97 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigi- asutuste ja erasektori vahel ning kasutama rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokument- idega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e- residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse taga- miseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasuta- mise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parima- test praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse.

93 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 94 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 95 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 96 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 97 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.

101

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026

• ID1 formaadis98 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine.

• Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu.

• Majutusteenuse kasutajate elektroonilise registreerimise süsteemi kasutusele võtmine, mis aitab tagada tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust.

• ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste) töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.

• Migratsioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e arendamine ja kasutusele võtmine, et tõhustada riikliku järelevalve teostamist ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist.

• Õpi- ja töörände muudatuste rakendamine, et pikemas perspektiivis soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele. Rändemenetlusi toetavate andmebaaside (näiteks elamislubade- ja töölubade register ja lühiajalise töötamise andmekogu) arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele ja mentelejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust.

• Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu.

98 Näiteks ID-kaart, elamisloakaart.

102

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Suureneb vajadus nii kvalifitseeritud kui oskustööjõu

järele

Eestisse saabuvate uus- sisserändajate profiilid mitme- kesistuvad.

Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb aeglaselt

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Rände- ja kodakondsus

poliitika kujundamine

ning elluviimine

Isikute tõsikindel

tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

Migratsiooni- järelevalve

Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, hoiakud ja suhtumine ei toeta.

Välisreisijate arvu kasv on tõusutrendis ja seab surve alla rändekontrolli süsteemid ja järelevalve.

Küberkuritegevus ja identiteedi- vargused on üleilmastunud.

8% elanikke peavad sisserännet riigi peamiseks probleemiks (2020. aastal 15%).

Suurenenud on oht välismaalaste

ebaseaduslikuks Eestis viibimiseks ja töötamiseks,

skeemitamiseks

Teisest rahvusest isikute hulgas 40% on tugeva riigiidentiteediga ja 55% keskmisega (2020. a.).

Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide ja laiemalt identiteedihalduse valdkond on üha enam ühtlustumas.

Suurenev surve tagada turvaline identiteedihaldus

ning seda toetavad tehnoloogilised lahendused

Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserände- poliitika kujundamine Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine

Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine

Avalikkuse teavitamine rändeteemadel

Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine

Interneti- ühenduse, mobiilside kasutamine kasvab.

177 uut keelelepingut, kokku keelekoolitus 698 inimesele (2021. a.).

Põhiõigusi järgiva tagasisaatmis- poliitika elluviimine

Rahvusvahelise kaitse menetlemine

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine

Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslikult töötavate välismaalaste osakaal ei ületa 10%.

66 557 määratlemata koda- kondsusega isikut (2021. a.).

636 määratlemata kodakondsusega isikut said 2021. aastal Eesti kodakondsuse.

Keeleõppe võimalused ei vasta vajadustele.

Eesti on muutumas talentidele ja kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks.

Suurenev rahvusvahelise kaitse taotlejate arv (sh haavatavad isikud) eeldab täiendavat valmisolekut

37% elanikke hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega.

Suurenemas on piiriüleste e- teenuste hulk.

69% e-ID-d omavatest isikutest on aasta jooksul vähemalt korra kasutanud turvalist identiteeti (2021. a).

60% on esitanud Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse E- taotluskeskkonnas (2022. a).

37 746 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust (2021. a.).

4 746 elamisloa taotlust töötamiseks (202 . a.).

33210 inimest Eestis ajutise kaitse alusel ja 995 rahvusvahelise kaitse taotlejat (21.08.2022 andmed).

103

Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine

ning elluviimine

Eesmärk

Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud.

Mõõdikud

Algtase (2018) 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Määratlemata kodakondsusega isikute arv 77 876 < 75 000 (68992) < 68 000 (66557)

< 67 000 < 66 000 < 66 000 < 65 000 < 64 000 PPA

Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse taotlejate arv

423 ˃ 500 (500) ˃ 500 (414) ˃ 500 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 450 PPA

Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute arv

- (269/28) ˃ 300

(177/20) ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500

SKA (2021. veebruarist

INSA)

Eesti kodakondsuse saanud isikute (sh määratlemata kodakondsusega) arv

752 (324) ˃ 752 (324) (764 (501))

˃ 764 (501) (1008 (636))

˃ 764 (501) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (450) PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks näiteks järgmisi teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.

Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele.

104

Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse99

1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed teadmistepõhise ja paindliku sisserändepoliitika kujundamiseks.

MKM SIM, PPA, SOM,

HTM, KUM 2023–2026 RE

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks

SIM

PPA, SMIT, MKM, SOM, HTM, RAM,

VÄM, KAPO, Startup Estonia, WIE,

sotsiaalpartnerid

2023–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, sama

Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendikesksemad ja kvaliteetsemad (sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

99 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

105

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed teiste

programmidega100 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse

tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga liidestumiseks).

PPA, SMIT SIM, VÄM,

KAPO, SOM, MTA

2023–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise tingimustest ning võimalustest.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel

Võimekuse eesmärk 1. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning

lõimumisalane101 avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna sisserändeteemalise polariseerumise vähenemine, Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine rände- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest, võrdsest kohtlemisest.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, MKM, RK, HTM, KUM, RAM, VÄM, INSA, EAS, Eesti Töötukassa, KOV-id, ülikoolid, ettevõtted Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

100 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 101 Lõimumise ja kohanemise teemat käsitletakse täpsemini „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides.

106

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse102

1.1. Ellu on viidud ristmeediaprogrammid, suurendamaks sotsiaalset sidusust ning parandamaks ühiskonnas teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate teiste riikide kodanike suhtes.

KUM SIM 2024 RE,

välisvahendid

„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Tehtud on sisserände- ning kohanemis- ja lõimumisalaste hoiakute ja avaliku arvamuse analüüsid ja uuringud.

KUM SIM 2024; 2027;

2030 RE,

välisvahendid sama

1.3. Välja on töötatud avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände- ja lõimumisinfo kohta (statistika, monitooringu andmed).

KUM, SIM PPA, KUM, SOM,

MKM, HTM 2024 RE,

välisvahendid sama

Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiireks, õiguspäraseks ja kestlikuks tagasisaatmiseks on rakendatud tõhusad ja isiku põhiõigusi järgivad meetmed (nt suurendatud koostööd kolmandate riikide ja Euroopa Liidu agentuuridega, arendatud tagasisaatmise haldamise süsteemi, parandatud menetlusvõimekust ning tagasisaadetavatele vajalike teenuste, sh koduriigis reintegratsiooniteenuste osutamist).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, JUM, VÄM, IOM, Frontex

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse103

1.1. Infosüsteemides on teostatud arendustööd tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamakas ning kiiremaks läbiviimiseks.

SIM, PPA SMIT, Frontex 2023–2026 RE,

välisvahendid „Siseturvalisus

2023–2026“

103 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

107

Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlemine

Võimekuse eesmärk

1. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused on õiguspärased, efektiivsed ja kvaliteetsed.

Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse kasutusele

menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid tööprotsesse;

• tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides ESTODAC jt).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid ning juhised.

SIM PPA, SOM, KUM, HTM,

JUM 2024–2026

RE, muu täpsustub

„Siseturvalisus 2023–2026“

Programmis teisi arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekuse eesmärk

2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

108

Võimekuse eesmärk

3. Suurendatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest sh arendatakse inimkeskset, erapooletut ja proaktiivset nõustamisvõimekust.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekuse eesmärk 4. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide

mitmekesistumisele ja hulgale vastav analüüsi-, ennetus- ja korrakaitsevõimekus sh on värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise kaitse valdkonna töö eksperte (sh korrakaitse valdkonnas, päritoluriikide olukorra analüüsi ja juhiste valdkonnas ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekuse eesmärk

5. Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine välisriikides.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

109

Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse 1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja

arendatud EUAA soovitatud standardeid arvestades sealhulgas on loodud vajalik võimekus täiendavateks majutuskohtadeks ja elukohtadeks suurenenud rändesurve ja kriisi olukorras.

SOM, SOM SKA SIM, PPA,

RAM, MKM

2023–2026 RE/

välisvahendid SOM seonduv

programm

1.2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks.

KUM SOM, SKA,

KOV, lepingu- partnerid

2023–2026 RE/

välisvahendid SOM seonduv

programm

1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta.

Eesti Töötukassa

SOM, lepingupartn

erid 2023–2026

RE/ välisvahendid

SOM seonduv programm

1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine on kestlikult korraldatud sh on tagatud välismaalase vajadustele ja võimekustele kohandatud tugiisikuteenus.

SOM SKA

SOM, lepingu-

partnerid, KOV-id

2023–2026 RE/

välisvahendid SOM seonduv

programm

110

Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

Võimekuse eesmärk

1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi (nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis- üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid jne).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse104

Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist.

Võimekuse eesmärk

2. Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist.

104 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

111

Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve

Eesmärk

Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist.

Mõõdikud

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu.

Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.

Mõõdiku nimi 2020 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase tabamist (päevades)

- Mõõdik

töötati välja 2021. aastal

75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75

≤ 75

PPA

Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste osakaal

Andmed puuduvad

10% < 9% < 8% < 7% < 6% < 5% PPA

112

Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast koostööd.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse105 1.1. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks

on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS, TURS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega.

PPA SIM, SOM, RAM, MKM,

JUM, PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO

2023–2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid sama

1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud migratsioonijärelevalve tõhustamiseks ja infosüsteemi MIGIS kasutuselevõtuks

SIM SOM, RAM, MKM, JUM,

PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO

2023–2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid sama

105 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 105 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

113

Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide

välja andmine

Eesmärk

Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke.

Mõõdikud

Algtase (2018) 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest106

64% (2019) ≥ 70% (63%)

≥ 70% (69%)

≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% RIA

E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal107

21% ˃ 25% (29%)

˃ 35% (45%) ˃ 40% ˃ 45% ˃ 45% ˃ 50% ˃ 50% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus.Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.

106 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID-teenust. 107 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.

114

Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate probleemide lahendamisel.

Identiteedihalduspoliitika108 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja automatiseeritud tehnoloogilised lahendused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud erasektori osapooled

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse109

1.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide ühildatavus.

MKM SIM, JUM,

RAM, RIA, RIK, PPA, SMIT

2026 RE „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2 Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis ühtse identiteedihalduspoliitika raames (ABIS projekt).

SIM, PPA SMIT 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus 2022–2025“

1.3 ID1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, isikustamisteenuse ja usaldusteenuste hange on läbi viidud ja leping sõlmitud.

PPA, RIA SIM, MKM, VÄM, SMIT 2025 RE

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid 1.4 Arvestades eestlaste diasporaaga110 võetakse välisesindustes

kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid dokumentide väljaandmise ja isikutuvastamise menetluses (näiteks kulleriga väljastamine, välised teenusepakkujad, tehisintellekt)

SIM, PPA, VÄM MKM 2026 RE

„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste tulemusvaldkondade programmid

108 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 109 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast.

115

1.5 Välja on töötatud tõsikindel kaugtuvastuse lahendus isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel.

PPA, VÄM SIM 2026 RE „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.6 Loodud on sertifikaatide kauguuendamise lahenduse võimekus. RIA MKM, PPA täpsustub RE „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.7 Identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valge raamat on uuendatud.

RIA

SIM, MKM, SMIT, SK, erasektori partnerid

2026

MKM seonduv programm

116

Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus

Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühen- dunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Meetme kirjeldus: Keskendutakse personali täiend- ja väljaõppele, teadus- ja arendustege- vusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsiooni- le, Sisekaitseakadeemias.

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus

Meede koosneb kolmest programmi tegevusest:

1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole

MEEDE 5. Tark ja innovaatiline

siseturvalisus

117

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase 2018/ 2019

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil:

SKA 1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 (4,8) ≥ 3,2 (4,92) 3,1 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,2 ≥ 3,2

2) kutseõppes 2,9 3,0 (4,1) ≥ 2,9 (6,85) 2,8 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,5 ≥ 2,5

Täiskohaga teadurite arv Sisekaitseakadeemias (31.12. info)

3,5 3,5 (3,5) 3,5 (3,5) 8 12 14 16 16 SKA

Olukorra analüüs

Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja suuremas mahus väljaõpet

Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid111?

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine112 ja eriteenistujate siirdu- mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõu- nappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lah- kub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eri- teenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile keskmiselt 200 eriteenistujat aastas.

Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Vajame juurde märkimis- väärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke võimalusi, et suurendada personali siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseeri- da. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka

111 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid 112 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 113 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud vabatahtlikud peavad moodustama koos kutseliste teenistujatega ühtse meeskonna.113

Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused muutuvad üha olulisemaks

Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis demograafilistest muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada siht- gruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töö- kogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paind- lik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- ja koolielu.

2021. aastal oli Sisekaitseakadeemias ühele õppe- kohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil prognoositust kõrgem. Siseturvalisuse valdkond on seoses kriisiga rohkem avalikkuse tähelepanu all olnud ning huvi eesliini töö vastu on suurenenud nii noorte kui karjääripööret tegevate inimeste seas. Seetõttu on avalduste arv olnud viimastel aastatel olulises tõusutrendis ning puudu on õppekohti, et huvilisi piisavalt vastu võtta. 2022. a vastuvõtt näitas kandideerijate arvu langust, mis võib trendina jätkuda.

Väliskeskkonna kiiretele muudatustele opera- tiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiire- mini suutma pakkuda uute teadmiste omanda- miseks täiendusõpet.

118

Sisekaitseakadeemia muutub väärtuslikuks partneriks teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnas

2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks 3,765m miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks. Siseturvalisuse valdkonna teemadele pühendatud uurimiskeskus toetab Siseministeeriumi valitsemisala asutusi nii tõenduspõhises poliitika kujundamises ja ellu- viimises, kui ka innovaatiliste toodete arendamisel. Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, mis- tõttu on oluline teadmispõhise info jagamine ka laiemale avalikkusele. Saadud lisarahastusega soovime aluse panna sisejulgeoleku valdkonnas Tallinna koolkonna loomisele. Lisaks loodi 2022. aastal „Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse valdkonna teenustesse. Keskus oleks edaspidi koostööpartner ka kaitsetööstusettevõtetele uute tehnoloogiate katsetamisel siseturvalisuse valdkonnas.

Süsteemne innovatsioon aitab senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme

Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon ning digi- ja infoajastu on kujundanud keskkonna, mis vajab uudse paradigma kujundamist, et saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personali- probleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks olulisimaid märksõnu on innovatsioon114. Vajaduse rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt

114 Innovatsioon on uuenduslike ideede arendamise protsess, mille tulemusena on ellu viidud konkreetsed muudatused, mis parandavad olulisel määral süsteemi toimimist. Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii 1) uute toodete/teenuse loomist (tooteinnovatsioon); 2) toodete/teenuste osutamise protsessi muutumist tõhusamaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon); 3) juhtimisstruktuuri ja – meetodite muutmist (organisatsiooniline innovatsioon). Samuti võib innovatsioon olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon). 115 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 116 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist.

kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja uuendusi.

Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi.

Siseministeerium töötas 2020. aastal välja hindamismetoodika innovatsioonisüsteemide arengu seiramiseks, mis võimaldab hinnata asutuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021. aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust. 2022. aastal viidi hindamine läbi PPA-s ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel tasemel, mis tähendab, et organisatsioonil on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on innovaatilised, sellele aitab kaasa organisatsiooni- kultuur, kuid järgmisele küpsustasemele jõud- miseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega arendustööks. Siseturvalisust pakkuvad asutused soosivad innovatsiooni. Arendusprotsessides on kõige rohkem takistusi seotud IT-arendustega.

Seega, on vaja kasutusele võtta parimad tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid väheneva tööjõuga. Sealhulgas tuleb arendada välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessidesse115 ja kasvatada suutlikkust olla tulevikuks valmis116.

119

Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026

• Piisaval arvul töötajate tagamiseks väärilise töötasu ja töötajate väljaõppe tagamine. Peame garanteerima piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks eelkõige Väike- Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Selleks arendame välja Väike-Maarja harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud.

• Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine. Muudame akadeemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks evalveerimise. 2022. aasta eesmärk oli täiendavate teadurite palkamine ja kaugseire keskuse käivitamine. Järgneva kolme aasta eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse välja arendamine lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

• Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisideks reageerimiseks. Kavas on luua terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiendõppes kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele reageerimisel.

120

Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus

Sisekaitseakadeemias

Eesmärk

Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

tegelik 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% (86,51%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% SKA

Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 > 4000 > 4000 > 4000 > 4000

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust.

Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest.

Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“).

121

Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja täiendkoolitus

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on siseturvalisuse valdkonna teenistujate piisav järelekasv ning töötajate teadmised ja oskused on pidevalt ajakohastatud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SKA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid 1.1. Suurendatud on siseturvalisuse väljaõppe võimalusi, sh politseihariduse õppekohtade arvu,

loodud mikrokraadi ja rahvusvahelisi õppekavu. SKA PPA 2023–2026 RE

1.2. Uuendatud on tasemeõppe õppekavad ja välja on töötatud täiendõppe õppekavad küber- kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel.

SKA PPA, SMIT, SIM 2023–2024 RE/ lisavajadus

1.3. Loodud on terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes kriiside ennetamisel.

SKA SIM, PPA, PÄA, HÄK, RK

2023–2024 RE/ lisavajadus

1.4. Loodud on FRONTEXi väljaõppekeskuse kontseptsioon ja alustatud on koolitustega Ida- Virumaal.

SKA PPA, SIM 2023–2026 RE/ lisavajadus

1.5. Arendatud on taristut rahvusvahelise õppe-, teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö võimestamiseks, eelkõige Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas.

SKA SIM, PPA, PÄA 2023–2026 Lisavajadus

122

Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus

Eesmärk

Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtu toetamisel.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

tegelik 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Täiskohaga teadurite arv Sisekaitseakadeemias (31.12. info)

3,5 8 12 14 16 16 Sisekaitseakadeemia

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust.

Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“.

123

Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus

Võimekuse eesmärk

1. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SKA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid

1.1. Suurendatud on Sisejulgeoleku instituudi TA võimekust siseturvalisuse ja sisejulgeoleku uurimiskeskuse ja mõttekojana. Pannakse alus sisejulgeoleku valdkonnas Tallinna koolkonna loomisele.

SKA SIM, PPA, PÄA,

KAPO, HÄK 2023–2029 RE/ välisvahendid

1.2. Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus pakub siseturvalisuse valdkonnas läbi teadus- ja arendustegevuse ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste integreerimiseks tegevusvaldkondadesse.

SKA SIM, PPA, PÄA,

KAM. Lennuakadeemia

2023–2026 RE

1.3. Loodud on süsteem akadeemilise personali teadustegevuse toetamiseks ja siseturvalisuse valdkonna teadlaskonna kasvu toetamiseks, sh doktorantuur.

SKA SIM, PPA, PÄA,

HÄK, JUM, EMTA

2023–2026 RE/ välisvahendid

1.4. Välja on arendatud süsteem siseministeeriumi valitsemisala asutustest Sisejulgeoleku Instituudi uurimisgruppide juurde tööle roteerumiseks. Roteeruvatele töötajatele tagatakse palga säilitamine ning võimalus naasta endisele ametikohale.

SKA SIM, PPA, PA,

KAPO, HÄK, SMIT

2024 RE

1.5. Suurendatud on teadus- ja arenduskoostöö mahtu ning nähtavust ja arvestamist poliitika kujundamisel koostöös teadusasutuste ja teiste partneritega Eestis ning rahvusvaheliselt.

SKA 2023–2026 RE/ välisvahendid/ lisavajadus

1.6. Sisekaitseakadeemia on evalveeritud teadusasutusena. SKA SIM, HTM 2023–2027 RE/ lisavajadus

124

Alameede ehk programmi tegevus 5.3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast

väljapoole

Eesmärk

IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge.

Meetme mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Teenuse kasutajate rahulolu 77% - ≥ 77% - ≥ 77% - SMIT, rahulolu

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole.

125

4. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest

Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:

1) sisejulgeoleku asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede),

2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler (1, 2. ja 3. meede) ja

3) varade asekantsler (5. meede).

Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste tulemuste ja alatulemuste juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita).

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Poolte rollid probleemide lahendamisel

Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll.

Igaühe panus

Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused

Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud

Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused

Riigiasutused koostöös

Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid

Siseturvalisuse programmis on täpsustatud riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad.

Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad

126

sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust ning võtavad asjakohase rolli kohalikul tasandil asetleidvate ohtude ja korrarikkumiste ennetamisel, võimestavad kogukondi ja üksikisikuid, edendavad koostöö- ja ennetusvõrgustikke, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme, korraldavad inimestele elutähtsaid teenuseid, tagavad toimepidevuse plaani kõigi nende korraldavate teenuste toimimise jaoks ka kriiside ajal, aitavad kaasa piirkondlikule koostööle kriiside ajal. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse:

Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele.

Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada.

Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke.

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega117

117 – tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. – tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM

Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2

vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis

vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine

Heaolu arengukava 2 1 – 2 2

sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne

Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2

Liiklussurmade sh elu, tervise ja varajahjude vähendamine

ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu

127

Riigikaitse arengukava 2 22–2 1

sisejulgeoleku tagamine, asutuste valmisolek kriisi või rünnaku ajal, Eesti ise- seisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse

eeldused tipuvõimetele, täpsustab tavaolukorras ja mitteriigikaitseliste kriiside jaoks vajalikku

Haridusvaldkonna arengukava 2 21–2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

täpsemad suunad ennetus-tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Spordipoliitika põhialused aastani 2030

noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine

kaudne mõju, nt spordiga seotud ennetustegevused

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, vabatahtliku tegevuse populariseerimine

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus

küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks Hoiakuks, E-residentsuse ja digitaalse identiteedi riskide maandamine, piiriüleste e- teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2 1 –2 2

valmisolek kiirgushäda- olukordadeks

olulised tegevussuunad kriisideks valmisolekuks

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus

turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele

Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030

üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks

pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas

Liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamine ennetuse ning kiire abi pakkumisega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM

128

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

KÄSKKIRI

19.01.2023 nr 1-3/8

Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ ja selle programmi meetme „Kindel

sisejulgeolek“ salajase osa.

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 13. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/4 „Programmi „Siseturvalisus 2022–2025“ kinnitamine“.

3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Programm „Siseturvalisus 2023–2026“ Lisa 2. Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme „Kindel sisejulgeolek“ salajane osa

(SALAJANE)