"Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine

1

Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025– 2028“

Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“

2

SISUKORD

PROGRAMMI ÜLDINFO 3

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

Eesmärk 4

Mõõdikud 4

Rahastamiskava 4

2. OLUKORRA ANALÜÜS 5

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– 2028 8

4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10

PROGRAMMI TEGEVUS 1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA

VARAKAHJUDE ENNETAMINE 11

Eesmärk 11

Mõõdikud 11

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 14

Ennetuspoliitika tõhustamine 14

Ohtude ja varakahju ennetamine 17

Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse 18

PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISETURVALISUSE

VABATAHTLIKE KAASAMINE 20

Eesmärk 20

Mõõdikud 20

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 20

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 21

Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise

võimaluste mitmekesistamine 21

PROGRAMMI TEGEVUS 3. TURVALISE KESKKONNA

KUJUNDAMINE 22

Eesmärk 22

Mõõdikud 22

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 22

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 24

Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist

käitumist soodustavaks 24

Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra

tagamist avalikus ruumis 25

Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

25

Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine 26

Relvalubade välja andmine 26

5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 27

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja

aruandluse korraldusest 27

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse

kaasatud 27

Ülevaade programmi seostest teiste

arengudokumentidega 28

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 29

LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 34

3

Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi nimi Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

Programmi eesmärk

Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- ministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Tervisekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted

Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega

Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutustega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja C „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, samuti sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.

PROGRAMMI ÜLDINFO

Foto: Siseministeerium

4

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA

RAHASTAMISKAVA

Eesmärk

Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

Mõõdikud

Rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

15 170 094 8 490 357 8 481 082 8 317 501 7 820 289

Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

6 408 746 8 345 283 8 397 669 8 435 128 7 352 525

Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna kujundamine

22 400 189 22 315 597 22 268 931 22 132 910 21 977 572

KOKKU 43 979 029 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386

Programmi mõõdikud 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal

≥ 96%

(92%)

≥ 96%

(-) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks

˃ 61%

(53%)

≥ 65%

(-) ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

- vabatahtlikud päästjad

≥ 2550 (2426)

≥ 2700 (2628) ≥ 2900 ≥ 3100

≥ 3300 3600

3900

SIM - vabatahtlikud

merepäästjad ≥ 550 (645) ≥ 600 (693) ≥ 600 ≥ 750

≥ 750 ≥ 750 ≥ 800

- abipolitseinikud ≥ 1400 (1109)

≥ 1600 (1184) ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800

- Häirekeskuse vabatahtlikud

≥ 170 (247) ≥ 210 (252) ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250

≥ 250

- abidemineerijad - (53) > 80 > 100 > 120 > 120 > 120

5

2. OLUKORRA ANALÜÜS1 Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- probleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad.

Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisel on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused.

Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- neeritud ennetustegevusega2 väldime tegevuste dubleerimist, vähendame vajadust ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifilis- te ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse ja kelmuste ennetusse panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaalkäitumise või liiklemise õpe- tamisega.

Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, ennetamisel ning turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- hoidmiseks suuresti olemas. 2022. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 91% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Seal- hulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2022. a 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2022. a 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele.

Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi

1 Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne on leitav www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Valdkondadeüleseennetuse eesmärgid ja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025“, https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-03/V%C3%9CE%20joonis%20numbritega.pdf 3 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 4 Päästeamet, O. Morozev „Eluhoonetulekahjud, hukkunud ja vigastatud 2023“, https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023- eluhoonetulekahjud-hukkunud-kokkuvote.pdf?aca82cdc43

õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine lähenemine (nt lapsed, eakad, erivajadusega inimesed, teise emakeelega inimesed jm).

Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu

Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem3.

2023. aastal hukkus tulekahjus 35 inimest (2022. aastal 48), kellest 77% olid mehed.

Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2019–2023 (allikas: Päästeamet)

Kõige sagedasem hukkunuga tulekahju põhjus oli jätkuvalt hooletu suitsetamine. Toimiv suitsuandur oli olemas 16% hukkunuga tulekahju juhtudest. Erakordselt kõrge oli joobes või joobe kahtlusega hukkunute osakaal (2023. aastal 91%, 2022. aastal 52%). Pea pooltel tulekahjus hukkunutest esinesid terviseprobleemid, millest levinuim oli liikumispuue (13 inimesel).4

Veeõnnetuses hukkus 2023. aastal 37 inimest. Uppunutest 79% olid mehed ja 50% uppunutest olid joobes või joobe kahtlusega. Võrreldes Balti riikidega on Eesti uppunute näitajad madalamad,

43 36 39

48

35

0

20

40

60

2019 2021 2023

Tulekahjus hukkunud

6

kuid veeõnnetustes hukkunute kordaja on Eestis 1,75 korda kõrgem kui Soomes.5

Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2019–2023 (allikas: Päästeamet)

Tapmisi ja mõrvu registreeriti sama palju kui 2022. aastal.

Joonis. Rasked vägivallakuriteod 2019–2023 (allikas: Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis 2023“)

Raskete tervisekahjustuste tekitamisi registreeriti vähem, kui 2022. aastal. 2/3 juhtudel oli kuriteo toimepanija alkoholi tarvitanud.

Ka edaspidi tuleb teha ennetustööd valdkonna- üleselt paljude eri poolte koostöös.6 Vaja on aga koostöös leida senisest mõjusamad lahendused.

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse soodustamine on oluline eeldus mõjusaks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks7

Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel (2022. aastal 90%). Selleks on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna

5 Päästeamet, 2023. aasta veeõnnetuste kokkuvõte, https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023-veeonnetused- kokkuvote.pdf?12fad0c414 6„Valdkondade ülese ennetuse eesmärgidja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025“,

osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes. Kahtlemata on äärmiselt oluline inimeste mitte- formaalne osalemine enda ja kogukonna turvalisu- se suurendamisel ning vaja on neid võimalusi soodustada. Teisalt aitab „turvalisus algab minust“ mõtteviisi juurdumisele ning elukeskkonna turvalisuse suurendamisele väga suurel määral kaasa just nende naiste ja meeste panus, kes otsus- tavad hakata siseturvalisuse valdkonna vaba- tahtlikuks ning annetavad turvalisuse suuren- damiseks oma aega süsteemselt.

Vabatahtlikke lisandus 2023. aastal nii abi- politseinike, vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate kui Häirekeskuse vabatahtlike ridadesse. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks on tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju arenguruumi. Inimesed teavad turvalisuse vald- konna vabatahtliku tegevuse organisatsioonidest kõige paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vaba- tahtlikud päästjad (55%), Naabrivalve (51%), abipolitseinikud (47%), vabatahtlikud merepäästjad (35%). Kõige vähem teatakse vabatahtlikest riigiinfo telefoni 1247 juures. Seega võib lugeda tuntust heaks eelkõige Kaitseliidu, vabatahtlike päästjate ja Naabrivalve tegevuse puhul8.

2021. aastal jõustus eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon, järgnevatel aastatel seisab ees väljakutse, kuidas see süsteem ka päriselt toimima panna. Kriisiroll määratakse abipolitseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal.

Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. 2022. aastal alustati siseturvalisuse vabatahtlike teenuste analüüsi esimese osaga: kaardistati merepäästjate, maapäästjate ja abipolitseinike nii vabatahtlikega seotud kui ka asutuste protsessid,

7 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“ 8 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“

36

58 60

30 38

0

20

40

60

80

2019 2021 2023

Veeõnnetustes hukkunud

34 50

27 27 23

78 77 74 58

37

0

20

40

60

80

100

2019 2021 2023

Rasked vägivallakuriteod

Tapmised ja mõrvad

Raskete tervisekahjustuste tekistamine Ründe tagajärjel hukkunute arv

25 24 40

18

18

7

seotud IT lahendused, probleemid ja ootused. 2023 aastal valmis lõplik analüüs ja selle abil saab planeerida edasised tegevused.

Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitme- külgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- võimalusi pakkuda. Näiteks panustavad vaba- tahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitme- kesistada, näiteks luua enam võimalusi osaleda ennetustegevustes ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek sise- turvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral.

Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui vabatahtliku päästjana). Selleks, et muuta abip- olitseinike kaasamist mitmekesisemaks ja paind- likumaks tehti 2022. aastal eeltööks seminare, aru- telusid, küsitlusi, analüüsiti abipolitseinikuid puudu- tavat õiguslikku regulatsiooni ning alustati abi- politseiniku seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Tegevused jätkusid 2023. aastal, kui väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamisele ja alustati eelnõu koostamisega. Lisaks püütakse koos tööandjatega leida võimalusi, kuidas vaba- tahtlikke kaasata kriiside lahendamisse, et töö- kohustused takistaksid vabatahtlikke võimalikult vähe.

Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks

Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid

ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised koha- like omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vaba- tahtlike piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja teenuseid suunata.

Mitmeid tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu vii- dud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse9 juurutamise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavan- damine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elu- tähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust.

On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahen- damine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- kesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Ohutuse, heaolu ja tervise teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes ning haridusasutuste spetsialistide kompetentside täiendamine aitab kaasa laste käitumisprobleemide ennetusele. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket.

9 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim

puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama.

8

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED

TEGEVUSED AASTATEL 2025–202810

Prioriteetne tegevussuund Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks

Miks oluline, milles seisneb väljakutse? Elu-, tervise- ja varakahjud pole viimastel aastatel vähenenud soovitud mahus.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Luuakse tingimusi tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Plaanis on tõhustada ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevust ning rakendada valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning tulemuslikke ennetustegevusi võetakse laialdasemalt kasutusele, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Kaasatakse erasektori laialdasemalt, et inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning vastutustunnet suurendada ja ohutussõnumite levikut laiendada. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse).

Olulised tegevused 2025. aastal Eespool nimetatuga alustatakse 2025. aastal.

Prioriteetne tegevussuund Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult. Ennetuse, reageerimise ja kriisidega toimetulemise valmisoleku tagamise ootused on aasta-aastalt suurenenud ning neid ei ole võimalik saavutada ilma vabatahtlike abita.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse senisest enam olemasolevatele vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise ja nende hoidmisega ning suurendatakse nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel. See eeldab täiendavaid kulutusi vabatahtlike kaasamiseks ja nende võimekuse suurendamiseks (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Samuti on vajalik suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. Järgmistel aastatel on oluline prioriteet ka kriisi rolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Abipolitseinike uue haridusmudeli loomine, mis on eelduseks abipolitseinike mitmekesisemale kaasamisele Politsei- ja Piirivalveametis.

• Abipolitseiniku seaduse uue tervikteksti eelnõu esitamine Valitsusse, mille eesmärgiks on laiendada abipolitseiniku rolli ühiskonnas.

• Siseturvalisuse vabatahtlike IT-lahenduse arendamine. • Uute abidemineerijate kaasamine ja rakendamine, sh selleks vajalike protsesside

juurutamine.

10 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused.

9

• Õiguslike aluste loomine vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitsesse kriisiolukorra lahendamisel.

Prioriteetne tegevussuund

Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Omavalitused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Toetatakse ja suunatakse turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027.

Olulised tegevused 2025. aastal

• KOV turvalisuse arenguprogrammi II etapi avaliku konkursi läbiviimine, mille eesmärgiks on leida järgmised 8 omavalitsust, kes soovivad turvalisuse valdkonna arendamisega süsteemsemalt tegeleda.

• Üleriigilise tasandi ja maakonna tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks sh maakondade turvalisuse nõukogude tegevuse arendamine.

Prioriteetne tegevussuund

Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige

sobivam lahendus ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse

asutused

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Jätkuvalt on palju olukordi, kus siseturvalisuse asutuste esmareageerijad abistavad, kuid sobivam olukorra lahendaja peaks olema keegi teine. See aga hõivab esmareageerijate niigi piiratud ressurssi vähem ajakriitiliste sündmustega.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Riigiinfo teenuse arendamisel laiendatakse koostööpartnerite hulka, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused.

10

4. PROGRAMMI TEGEVUSED

Programmi tegevused on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses11, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.12

11 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 12 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“.

PROGRAMMI

TEGEVUSED

Programmi tegevus 1.

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Programmi tegevus 2.

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

Programmi tegevus 3.

Turvalise keskkonna kujundamine

11

Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Eesmärk

Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on elukeskkond turvalisem ning tulemusliku ennetustöö abil on riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud vähenenud, inimesed on teadlikumad ning oskavad ohte ennetada ja neile reageerida.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Inimeste teadlikkus ja roll Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel

≥ 93% (-)

≥ 93% (90%) ≥ 93% (-) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% SIM, siseturva- lisuse avaliku

arvamuse uuring

Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest

˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% (-) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75%

KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus eesmärgistatud

(51%) 57%

(51%) 63% (-) 70% 76% 82% 89% 90% SIM, RaM

Tuleohutusalase teadlikkuse indeks - 67 (60) - - ≥ 71 - ≥ 71 - PÄA

Veeohutuse alase teadlikkuse indeks ≥ 70 (59) - ≥ 72 (-) ≥ 80 - - ≥ 80 - PÄA

Naabrivalvega liitunud piirkondade arv > 630 (589) > 650 (580) > 700 (580) > 700 > 700 > 700 > 700 > 700 Eesti

Naabrivalve Õnnetuste vähendamine Tules hukkunute arv < 28 (32) < 24 (49) < 20 (35) < 16 < 12 < 12 < 12 < 12 PÄA

Veeõnnetustes hukkunute arv < 34 (48) < 31 (27) < 28 (37) < 24 < 20 < 20 < 20 < 20 PÄA

Tulekahjude varakahju < 13 117 132 (13 589 899)

< 13 117 132 (12 514 733)

< 11 000 000 (17 505 596)

< 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA

Eesti päästepiirkonnas registreeritud ohuolukordade arv

(230) (191) ≤ 180 (194) ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 PPA

Süüteod Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (katsetega)

˂ 10 (3) ˂ 10 (7) ˂ 10 (6) ˂ 10 ˂ 5 ˂ 5 ˂ 5 ˂ 5 JUM

Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes

˂ 20% (13%) ˂ 20% (19%) ˂ 15% (19%) ˂ 16% ˂ 14% ˂ 12% ˂ 11% ˂ 10% PPA

12

Lapskannatanutega registreeritud seksuaalkuriteod13

≥ 505 (663) ≥ 505 (530) ˃ 505 (637) ˃ 505 ˃ 505 ˃ 705 ˃ 705 >705 JUM

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus, tuleohutuse kontrolli teenus, ekspositsioonide teenus, ennetuse teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamine, ennetuspoliitika kujundamine, õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine.

Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkonnaülest ennetustööd. 21. aprillil 2021 otsustati luua uus ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu“ eesmärgiga panna paika ühised valdkonnaülese ennetuse arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida erinevate valdkondade vahelist koostööd. Eesmärk on parandada elanike teadmisi, oskusi ja hoiakuid riskikäitumise ennetamisel ning soodustada tulemuslike ennetustegevuste rakendamist nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil. Selle eelduseks on, et ennetustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt, hinnatakse nende mõju ja loobutakse tegevustest, mis tulemusi ei anna.

Kohaliku omavalitsuse turvalisuse eestvedaja rolli tugevdamiseks pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Siseministeeriumi poolt pakutavate toetatavate tegevuste eesmärk on aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Töövahenditena luuakse kohalikul tasandil kasutamiseks püsivad koostöömudelid ja sekkumised kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks ning alkoholikahjude vähendamiseks. Jätkatakse üleriigilist ja maakonna tasandi võrgustikutööd heade kogemuste vahetamiseks turvalisuse suurendamisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna tegevuste toetamiseks.

Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötatud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni.

Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse ehitiste riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohu parameetreid, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel meie kodudes tule, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu vähendamiseks, lisaks jätkatakse õnnetuste ennetamiseks ja kahjude ärahoidmiseks asutuste, sh erasektoriga koostööd; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks täpsustatakse kodunõustamistel kasutatavat ankeeti ning jätkatakse asutuste ja ühingute vahelise koostööga, et tagada parem infovahetus ja kiirem jõudmine abivajajani, võimaluse korral suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks

13 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem.

13

on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid.

Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti suurendatakse oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa. Lisaks jätkatakse sadamatesse päästevestistendide paigaldamist, millelt saab laenutada veekogule minnes päästevesti. See aitab luua head harjumust kasutada veesõidukil viibides päästevesti ja seeläbi vähendada veekogul hukkunute arvu. Olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga ennetustöö raames ja noorte koolitamine arendamaks teadlikkust ohtudest veekogul ning käitumisest sattudes ohuolukorda.

Avaliku ruumi ja elukeskkonna kujundamisel turvalisemaks viiakse kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses ellu turvalise ruumiloome põhimõtteid. Kohalikud omavalitused koostöös ametite ja kohalike elanikega tuvastavad võimalikud ohtlikud kohad avalikus ruumis ning koos leitakse lahendused. Avalike ürituste kooskõlastamise menetlemise protsess erinevates asutustes muudetakse tõhusamaks.

Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Lisaks tehakse õigusalane analüüs seadustele, mis täna reguleerivad erinevate asutuste tööd internetis leviva laste seksuaalse väärkohtlemise materjali vastase võitluses. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Lähtutakse valdkonnülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest ning lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavast.

14

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste

planeerimiseks

Ennetuspoliitika tõhustamine

Sisu kirjeldus

Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete14 elluviimine on tagatud. Rakendatud on ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning perekonna tasandil, eelistatakse toimivaid ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju hindamisse. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on paranenud.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, REM

Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse15

1.1. Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava aastateks 2023–2026 on ellu viidud ja seiratud.

JuM, TAI16 SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA,

HTM, HARNO 2026

RE, lisavajadus/ välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.2. Välja on töötatud valdkonnaüleselt kokkulepitud prioriteetsete ennetustegevuste kohandamise, arendamise, rakendamise ja mõjude hindamise rahastamise põhimõtted ning standardid.

SOM/SIM/ JUM/HTM

TAI, HARNO, PPA, PÄA, SOM

SKA 2026

RE, lisavajadus / välisvahendid sama

1.3. Välja on töötatud ennetustegevuste andmebaas. SOM SIM, HTM, JUM,

TAI, PPA, PÄA, SOM SKA

2026 RE, lisavajadus / välisvahendid

14 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108, millega lepiti kokku valdkondade ülese ennetuse põhimõtted ning koostati tegevuskava aastateks 2023–2026. 15 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 16 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja).

15

1.4. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse olukorda ja vajadusi. 17

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2026 RE, lisavajadus /

välisvahendid RTA „Tervist toetavad

valikud“

1.5. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse täienduskoolitusi.

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2027 RE, lisavajadus / välisvahendid

RTA „Tervist toetavad valikud“

1.6. PPA- PPA-s on EUPC ennetuskoolituse saanud kõik piirkonnapolitseinikud. PPA SIM, TAI 2026 RE, lisavajadus /

välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

1.7. Politsei ennetustegevusi on teaduspõhistatud ning nende tulemuslikkust hinnatakse süsteemselt.

PPA SIM 2024–2026 RE „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

1.8. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja vajadusel ka uuendatud.

SIM, HTM

SOM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA,

SOM SKA, Transpordiamet

2026 RE, lisavajadus / välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“ ja teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.9. Politsei- ja Piirivalveametis kasutusel olevate alaealiste õigusrikkujate mittekaristuslike meetmete mõjususe hindamine on läbi viidud ning vajadusel on täiendatud koolitusmetoodikat.

SIM PPA 2025–2026 RE „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

17 Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka riskitegurite näitajaid.

16

Sisu kirjeldus

Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse suurendamisel on tõusnud.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, REM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor

Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse18

1.10. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse tegevusmudel19, milles on oluline roll maakonna tasandil.

SIM

KOV-idJuM, SoM, REM, PPA,

PÄA, MARO-d, ELVL

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“ ja teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.11. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks on läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitusi) ning rakendatakse alkoholiga seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistu.

SIM, TAI

KOV-id, PPA, JUM, HTM,

KAM, RK, SOM SKA,

Transpordiamet

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

1.12. Välja on arendatud ja piloteeritud spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks.

SiM, SOM SKA

KOV-id, PPA, JuM, SoM, REM, MARO-d, ELVL

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

1.13. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele.

SIM REM 2025 ja 2028 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

18 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 19 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“

17

Ohtude ja varakahju ennetamine

Sisu kirjeldus

Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures oskavad inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja eluohtlike tagajärgedega kadumist.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse20

1.14. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja vältimiseks.

PPA, PÄA, KOV

vabaühendused 2024–2026 RE „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

Sisu kirjeldus

Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem, mis võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt reageerida ja ennetada.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KLIM, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.15. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks. SIM

PÄA, SMIT, SOM, SOM SKA, TEHIK, KOV, HÄK, kiirabi,

Terviseamet,

täpsustub RE

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.16. Tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks jätkatakse asutuste, ja erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas.

PÄA, TTJA SIM, SOM, KLIM,

MKM 2024–2026 RE sama

20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

18

Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse

Sisu kirjeldus

Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused

Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse21

1.17. Loodud on süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal ning toimub hoiakute muutmine.

SIM PPA, JUM, SKA, SOM,

Prokuratuur 2025 RE

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.18. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal.

PPA, SIM

Telekommun ikatsiooni

ettevõtted, Prokuratuur

2024– 2027 ISF

sama

1.19. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, eelnõu raames on ette valmistatud määruse rakendumisel puutumuses olevate infoühiskonna teenuste osutajate ja riigiasutuste ning loodava EL keskuse vahelist koostööd puudutav raamistik.

SIM, PPA

PPA, JUM, SoM,

Prokuratuur, Eesti Kohtud,

MKM, TTJA

2025 RE sama

21 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

19

Sisu kirjeldus

Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd

Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.20. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate (sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem ja tehtud koolitused.

SIM

JUM, PPA, KOV-d, vabaühen- dused, meedia- ettevõtted

2025 RE, lisavajadus

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“,

JUM seonduv programm

Sisu kirjeldus

Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse22 1.21. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi on leppinud kokku

vägivallaohvrite (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste pakkumiseks.

JUM

PPA, SIM, Prokuratuur,

tervishoiusas utused

2027 välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

1.22. Välja on töötatud politsei poolt taastava õiguse teenustele suunatava sihtrühma ja suunamise protsess, sh ühised koolitused, infoseminarid ning juhendmaterjalid.

SOM SKA PPA, SIM,

JUM, SOM 2025 sama

22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

20

Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike

kaasamine

Eesmärk

Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on suurenenud ning tänu sellele on elanike oskused kogukonna turvalisuse suurendamisel paranenud. Vabatahtlike kaasajate professionaalsust on tõstetud, vabatahtlikud on hästi ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda siseturvalisuse tagamisel.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

≥ 3300

3900

PÄA, PPA, HÄK

- vabatahtlike päästjate arv

≥ 2250 (2163)

≥ 2400 (2319)

≥ 2550

(2426) ≥ 2700 (2628)

≥ 2900

≥ 3100 3600

- abipolitseinike arv ≥ 1200 (1236)

≥ 1400 (1186)

≥ 1600

(1109)

≥ 1600

(1184)

≥ 1800

≥1800 ≥1800 ≥1800 ≥1800

- vabatahtlike merepäästjate arv

≥ 575 (444)

≥ 500 (599)

≥ 550

(645)

≥ 600

(693) ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 800

- Häirekeskuse vabatahtlike arv (34) (200)

≥ 170

(247)

≥ 210

(252) ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250 ≥ 250

- abidemineerijate arv - - - (53) > 80 > 100 > 120 > 120 > 120

Aktiivsete Häirekeskuse

vabatahtlike osakaal (19%) (35%)

≥ 41% (36%)

≥ 42%

(42%) ≥ 44% ≥ 46% ≥ 48% ≥ 48% ≥ 48% HÄK

Aktiivsete abipolitseinike osakaal

(42%) (45%) ≥ 45% (45%)

≥ 45%

(43%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% ≥ 65% ≥70 PPA

Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus

- naabrivalve ≥ 78% (77%) -

≥ 78%

(74%) ≥ 78% (-

) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 79% ≥ 79%

SIM, sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring - abipolitsei ≥ 78%

(75%) -

≥ 78%

(73%)

≥ 78% (- )

≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 81% ≥ 81%

- vabatahtlik pääste ≥ 87% (84%) -

≥ 87% (83%)

≥ 87% (- )

≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemalt. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond.

21

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste

planeerimiseks Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine

Sisu kirjeldus

Vabatahtlikke motiveeritakse osalema erinevates siseturvalisust suurendavates tegevustes kogukondliku turvalisuse loomisel. Luuakse koostöös sobivad vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning vabatahtlikele tagatakse vajalik varustus. Suurendatakse kaasajate professionaalsust ja motiveeritust.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse

2.1 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud IT lahendustega.

SIM PÄA, PPA, SMIT, HÄK

2027 RE, välisvahendid

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm““

2.2 Loodud on valmisolek elanikkonnakaitse- ja kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks. PPA, PÄA,

HÄK SIM 2026 RE, lisavajadus sama

2.3 Asutustes on loodud võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt, olemas on koolitus- ja tunnustussüsteemid.

SIM, PPA, PÄA, HÄK 2026 RE, lisavajadus sama

2.4 Vabatahtlike tööandjatel on kujundatud vabatahtliku tegevust soodustavaid hoiakuid: koostatud on teekaart, välja on töötatud tunnustussüsteem.

SIM, PPA, HÄK, PÄE 2025–2027 RE, lisavajadus sama

22

Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine

Eesmärk

Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline. Rakendatud meetmed ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel osalemist

˃ 90%

(87%)

˃ 90%

(-)

˃ 90%

(83%) ˃ 90%

(-) ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist

˃ 82%

(82%)

˃ 82%

(-)

˃ 82%

(82%) ˃ 82%

(-) ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse pakkujaga Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025 PÄA

Süüteo sooritanud relvaomanike osakaal kõikidest sooritatud süütegudest23

Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025 PPA

Inimeste usaldus turvateenuste vastu (73%) - 75% - 79% 79% 79% SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) ≥ 50% (46%) ≥ 50% (-) ≥ 50% (-) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK

Registreeritud varguste arv < 7400 (6863)

< 7000 (7513)

< 7000 (8027)

< 7000 (9700)

< 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad Siseministeeriumi haldusalast oma teenuseid Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus, piirkondliku politseitöö teenus, tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus.

23 Täpsemini relvaluba omavate isikute poolt toimepandud süütegude arv võrdluses kõikide süütegude toimepanijatega

23

Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.

Riigiinfo teenus on mitmetahuline ning selle peamine eesmärk on anda inimestele infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara ehk vähendada hädaabinumbri 112 koormust ehk aidata inimesi nende kõnedega, mis ei ole hädaabiga seotud. Samuti antakse edasi ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, et õnnetusi ära hoida. Jagatav ja kogutav info aitab ära hoida ehk ennetab võimalike ohtlike sündmuste tekkimist, ehk kaasab elanikke ohutuma elukeskkonna loomisese, näiteks: annab Transpordiametile infot tee olukorra kohta, mis aitab ära hoida õnnetusi; annab Keskkonnaametile infot keskkonnareostuse, reostusohu, loomadega seotud probleemide kohta; Päästeameti info ohutusnõuete ja ohutu käitumise kohta, mis aitab ära hoida võimalikke õnnetusi.

Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid).

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise ning nende üle järelevalve teostamise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve protsesside uuendamisega, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja uus relvaregister, mis lõplikul valmimisel toetab järelevalve pädevuste jagamist, tõhustab järelevalvet ja infovahetust.

24

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste

planeerimiseks Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks

Sisu kirjeldus

Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Kohalikud omavalitused koostöös ametite ja kohalike elanikega tuvastavad võimalikud ohtlikud kohad avalikus ruumis (nt varisemisohtlikud majad, kaaneta kaevud, ohtlikud ülekäigukohad, valgustamata tänavad jne). Koos leitakse lahendused ohu likvideerimiseks või vajalikuks märgistamiseks, et kujundada avalikku ruumi ohutuks ja turvaliseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd

Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

3.1 Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks.

SIM, KLIM, REM PPA KOV, PÄA, EKSL24 2026

RE, lisavajadus

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

3.2 Avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak, piirded varisemisohtlikes kohtades jm).

KOV PPA, PÄA, Transpordiamet,

TTJA 2025–

2028 RE, sama

3.3 Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega.

PPA SIM, KOV, PÄA, HÄK, PPA 2030 RE,

lisavajadus

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

24 Eesti Kindlustusseltside Liit

25

3.4 Suurendatud on KOV rolli tuleohutusnõuetele vastavuse hindamisel ehitus- ja kasutuslubade menetluses.

SiM, PäA KOV, tuleohutusteenuse

pakkujad (Tuleohutus- spetsialistid ja -eksperdid)

2030 RE sama“

Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis

Sisu kirjeldus

Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on muutunud tõhusamaks, sh madala riskiga üritustele suunatakse vähem ressurssi ning vajalik eksperthinnang ürituste riskide maandamiseks antakse neil puhkudel, kui see on asjakohane.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, TTJA

Vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

3.5 Kohalikud omavalitsused on avalike ürituste taotluste hindamisel kasutusele võtnud riskipõhise koostöömudeli.

KOV PPA, SIM, TTJA, PÄA, 2025 RE,

lisavajadus

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“, teiste tulemusvald-

kondade seonduvad programmid

Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

Sisu kirjeldus

Loodud on süsteem, mis võimaldab välja selgitada vara valve, kaitse ja ohutusega seotud teenuste kvaliteedi puudujääke ja rakendada nende parendamise meetmed. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate üle tehakse järelevalvet, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel.

Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles planeeritakse

3.6 Loodud on turvategevuse ja tuleohutusteenuse kvaliteedi tagamise ja suurendamise süsteem koos vajalike järelevalve tegevustega.

PPA, PÄA SIM, ETEL, SKA 2025–2026 RE „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

26

Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine

Sisu kirjeldus

Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks.

Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SOM, KOV-id Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

3.7 Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vastava abi saamise.

SIM HÄK, KOV-id 2026 RE/välisvahendid „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun-

damise programm“

Relvalubade välja andmine

Sisu kirjeldus

Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.

Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

3.8 Relvaregistris ja APOLLOs on digitaliseeritud on relva hoiukohtade kontrolli teostamine.

PPA SMIT 2024–2026

RE/ Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), lisavajadus

„Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- damise programm“,

3.9 Välja on töötatud relvaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. SIM PPA 2024–2025 RE Sama

27

5. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:

1) sisejulgeoleku asekantsler;

2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse

ja rakendamisse kaasatud

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

28

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega25

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE

Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2

vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis

vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalse turvalisuse eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne

Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

täpsemad suunad ennetus- tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele

Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2

Liiklussurmade sh elu, tervise ja varakahjude vähendamine

ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Spordipoliitika põhialused aastani 2030

noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine

kaudne mõju, nt spordiga seotud ennetustegevused

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, vabatahtliku tegevuse populariseerimine

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas - ennetus ja teavitus

üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

toiduohutus ja sellega seotud tööohutus, maa- ja rannakogukondade elujõulisus

turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine

liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamise ennetus

■

25 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

29

LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“

Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Vägivalla vähendamise poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Süüteomenetluspoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine

Süüteoennetuspoliitika on teadus- ja tõenduspõhine tegevuste kogum eesmärgiga vähendada süütegude põhjuseid ja tegureid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada süütegude toimepanemist. Süüteoennetuspoliitikat kujundatakse koostöös teiste asjaomaste ministeeriumite, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega ja koostööpartneritega. Ennetustegevus on eelkõige suunatud meetmetele, mis vähendavad kuritegevust soodustavaid tingimusi ja aitavad ära hoida riskikäitumist. Ennetuse eesmärk on säästa elusid, vähendada raskeid tervisekahjustusi. Ohtude ja süütegude võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel.

Ennetuspoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Ennetus- ja ohutuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste ohutus ja ennetusvaldkonna tegevuse koordineerimine

Teenus on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd.

Õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö

Päästealase ohutus- ja ennetuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste päästealase ohutus- ja ennetusvaldkonna tegevuste koordineerimine, sh tuleohutus, veeohutus, kemikaaliohutus.

30

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida.

Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus

(vastutaja Päästeamet)

Inimesed on teadlikud veekogudest tulenevatest ohtudest, oskavad ohte ennetada ja nendeks valmis olla ning ohu korral käituda

Teenuse raames tegeletakse elanikkonna veeohutus teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.

Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus

(vastutaja Päästeamet)

Inimesed ennetavad tuleohte, on nendeks valmis ning käituvad ohu korral õigesti

Teenuse raames tegeletakse elanikkonna tuleohutus teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.

Elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus

(vastutaja Päästeamet)

Inimesed on teadlikud kuidas käituda plahvatusohtliku esemega, oskavad ohte ennetada ja nendeks valmis olla

Teenuse raames tegeletakse elanikkonna plahvatusohu teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine.

Tuleohutuse kontrolli teenus

(vastutaja Päästeamet)

Ehitistes on tuleohutusnõuded täidetud

Tuleohutuse kontrolli teenus on ehitiste, nendes toimuva tegevuse ja avaliku ürituse tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kontrollitud objektid vastavad kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kontrolli teostatakse riskipõhiselt ohuprognoosi alusel ning taotluste alusel. Tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks kasutatakse haldus- ja väärteomenetlust ning rakendatakse riiklikku sundi.

Ekspositsioonide teenus

(vastutaja Päästeamet)

Läbi huvitavate ja kaasavate Tuletõrjemuuseumi ekspositsioonide on kasvanud külastajate arv ja teadlikkus Eesti päästevaldkonna ajaloost ja tuleohutusest

Eesti päästevaldkonna ajaloo tutvustamine läbi muuseumi püsiekspositsiooni, hooajaliste näituste ja väljapanekute erinevatel üritustel. Teenuse raames luuakse interaktiivseid lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani.

Ennetuse teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu

Teenusega tagatakse süütegude ja ohtu sattumise riski ennetamiseks projektide, kampaaniate, avalike esinemiste ja ürituste läbiviimine koostöös

31

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

partneritega avalikust-, era- ja mittetulundussektorist.

Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Siseturvalisuse vabatahtlikel on oluline roll kogukonna turvalisuse tagamisel. Vabatahtlikud on hästi ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda siseturvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine on professionaalne ja toetatud infosüsteemidega.

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste vabatahtlike kaasamise ja selleks vajaliku partnerluse ning kogukondliku algatuse edendamise koordineerimine.

Vabatahtlike kaasamise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Vabatahtlikud on kaasatud päästeala tegevustesse ja eesmärkide saavutamisse

Elanike vabatahtlikuks päästjaks kaasalöömise tahte suurendamiseks tõstetakse vabatahtliku päästjaks olemise teadlikkust läbi PR tegevuste. Koostööpartnerid on ennetustegevuste osas informeeritud ning kaasatud läbi erinevate teenuste (teavitus, koolitus, nõustamine).

Vabatahtlike kaasamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Vabatahtlikud on aktiivselt kaasatud turvalisuse tagamisse

Teenusega tagatakse abipolitseinike politsei tegevusse kaasamine avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks.

Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine

Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Ehituskontrolli teenus

(vastutaja Päästeamet)

Valminud ehitised vastavad ehituslikele tuleohutusnõuetele

Haldusmenetluse raames hinnatakse planeeringute, ehitusprojektide ning ehitiste ja toodete nõuetele vastavust ning vastavust kooskõlastatud projektile ja kehtivatele tuleohutusnõuetele. Teostatakse riikliku sundi tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Projekteerimise, ehitamise jms aluseks olevate kehtivate õigusaktide, normide ja standardite täiendamine.

Kemikaaliohutuse kontrolli teenus

(vastutaja Päästeamet)

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted täidavad

Tagatakse kemikaaliseaduse kohane järelevalve suurõnnetuse ohuga ja ohtlikus ettevõttes suurõnnetuse ärahoidmise, tagajärgede leevendamise

32

Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

kemikaali ja tuleohutusnõudeid

ning avalikkuse teavitamise üle. Tagatakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetes dokumentide vastavusse viimine kemikaaliseaduse kohaste nõuetega ning kooskõlastamine. Tagatakse rahvusvahelises kemikaaliohutuse alases koostöös osalemine ning piiride ülese kemikaaliohutuse teabe vahendamine teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Tuleohutusteenuste kontrolli teenus

(vastutaja Päästeamet)

Tagada tuleohutusteenuste ja tuleohutuse tagamiseks kasutatavate toodete tuleohutusnõuetele vastavus

Toodete tõendamise alal tagatakse proportsionaalsete tuleohutusnõuete ja tuleohutusalaste tehniliste normide olemasolu ja nendest kinnipidamine. Korraldatakse aktiivne koostöö erinevate asutustega (Tarbijakaitseamet, TJA, turvaettevõtete liit, Eesti korstnapühkijate koda, jne) mittekvaliteetsete tuleohutusalaste paigaldiste ja toodete väljaselgitamiseks. Tuleohutustoodete kontrolli teenuse alal tagatakse järelevalve turul pakutavate tuleohutusalaste teenuste üle ning läbi tuleohutusjärelevalve teostamise suurendatakse pakutavate teenuste kvaliteeti (kvaliteetne toimimine vastavalt kehtivale seadusandlusele (AKS, turvavalgustus, voolikusüsteemid, suitsuärastus, piksekaitse, tuletõkketööd jne). Pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi suurenedes, muutuvad tuleohutuspaigaldised efektiivsemaks, vähendades seeläbi ATS süsteemide valeväljakutsete arvu, suurendades seeläbi turvalisust ning suurendades operatiivset valmisolekut. Samuti teostatakse pidevat järelevalvet küttekollete- ja pottsepa teenuste kvaliteedi tõstmiseks

Piirkondliku politseitöö teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu

Teenusega tagatakse kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud politsei tegevus konkreetses piirkonnas.

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus

Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu

Ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks viiakse läbi relva- ja tegevuslubadega seotud menetlusi ning teostatakse

33

Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

riikliku järelevalvet. Korraldatakse loata või leitud relvade hoiule võtmist, tsiviilrelvade ja laskemoona riiki sisse- ja väljaveo lubade väljastamist ning tsiviilrelvade ja laskemoona sundvõõrandamist.

Abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus

(vastutaja Häirekeskus)

Asutuste abi- ja infotelefonid on koondunud ühe riigiinfo telefoni 1247 alla.

Riigiinfo telefonile 1247 saabunud lepinguliste koostööpartnerite abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja koostööpartnerite haldusalasse jääva info jagamine ning edastamine.

34

LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386

Meede 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386

Programmi tegevus

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

8 490 357

8 481 082

8 317 501

7 820 289

Ekspositsioonide teenus

396 632 392 624 390 620 385 819

Elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus

391 064

389 788

369 595

374 469

Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus

2 246 617

2 244 639

2 222 142

2 226 895

Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus

1 084 392

1 083 207

1 061 291

1 068 308

Ennetuse teenus 1 191 714 1 188 728 1 193 280 1 142 872

Ennetuspoliitika kujundamine

968 303 981 717 915 465 451 824

Tuleohutuse kontrolli teenus

1 886 386 1 882 417 1 857 625 1 862 124

Vägivalla vähendamise poliitika kujundamine

177 237

173 271

167 569

167 840

35

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine

148 013

144 691

139 914

140 138

Programmi tegevus

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

8 345 283

8 397 669

8 435 128

7 352 525

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine

238 822

233 463

225 757

226 120

Vabatahtlike kaasamise teenus

5 104 588 5 136 256 5 131 018 5 126 764

Vabatahtlike kaasamise teenus

3 001 873 3 027 951 3 078 353 1 999 642

Programmi tegevus

Turvalise keskkonna kujundamine

22 315 597

22 268 931

22 132 910

21 977 572

Abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus

2 503 502 2 483 559 2 471 771 2 361 810

Ehituskontrolli teenus

1 497 154 1 494 028 1 470 568 1 475 250

Kemikaaliohutuse kontrolli teenus

834 250 832 346 811 037 815 884

Piirkondliku politseitöö teenus

14 199 661 14 175 902 14 118 572 14 038 346

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus

2 448 286

2 452 144

2 451 256

2 471 802

36

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Tuleohutusteenuste kontrolli teenus

832 744 830 952 809 706 814 480

37

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

1

Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“

Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“

2

SISUKORD

PROGRAMMI ÜLDINFO 3

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

Eesmärk 4 Mõõdikud 4 Rahastamiskava 5

2. OLUKORRA ANALÜÜS 5

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– 2028 9

4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11

PROGRAMMI TEGEVUS 1. HÄDAABITEADETE

VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 12

Eesmärk 12 Mõõdikud 12 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 13

PROGRAMMI TEGEVUS 2. AVALIKU KORRA TAGAMINE

15

Eesmärk 15 Mõõdikud 15 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 15

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 17

Avaliku korra tagamine 17

Isikute kinnipidamine 17

PROGRAMMI TEGEVUS 3. DEMINEERIMINE 18

Eesmärk 18 Mõõdikud 18 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 18

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 19

PROGRAMMI TEGEVUS 4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA

SISEVEEKOGUDEL 20

Eesmärk 20 Mõõdikud 20 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 20

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 21

PROGRAMMI TEGEVUS 5. ABI OSUTAMINE EESTI

PÄÄSTEPIIRKONNAS 22

Eesmärk 22 Mõõdikud 22 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 22

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 24

PROGRAMMI TEGEVUS 6. SÜÜTEOMENETLUS 25

Eesmärk 25 Mõõdikud 25 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26

Järelevalve automatiseerimine 26

Menetluste digiteerimine 27

Digitaalkriminalistika arendamine 28

Kriminalistika arendamine 29

5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 30

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja

aruandluse korraldusest 30

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse

kaasatud 30

Ülevaade programmi seostest teiste

arengudokumentidega 31

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 32

LISA 2

PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 44

3

PROGRAMMI ÜLDINFO

Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi nimi Kiire ja asjatundlik abi

Programmi eesmärk

Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.

Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiitsministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Kliima- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Tervisekassa), Rahandus- ministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ)

Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega

Kõik selle programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“.

OGRAMMI ÜLDINFO

Foto: Taavi Prints, Päästeamet

4

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA

RAHASTAMISKAVA

Eesmärk

Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.

Mõõdikud

2021

(tegelik) 2022

(tegelik)

2023 (tegelik

) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Avalikus kohas inimeste turvalisust mõjutavate süütegude arv

– (2910) (3058) < 3058 < 2895 < 2895 < 2895 < 2895 PPA

Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112

– – – Selgub algtase

≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

Sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega

≥ 97% (96%)

≥ 97% (-)

≥ 97% (91%)

≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega1

≥ 93% (92%)

≥ 93% (92%)

≥ 93% (91%)

≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA

Elanike rahulolu politsei tööga

≥ 82% (84%)

≥ 90% (-)

≥ 90% (79%)

≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

PPA, Eesti elanikkonna turvalisuse

uuring

Keskmine otsingu- ja päästeüksuse2 lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg

(38 min) (34 min) (40 min) < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund PPA

1 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 2 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused.

5

Rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

11 603 975 8 702 610 8 653 786 8 607 825 8 639 494

Programmi tegevus 2: Avaliku korra tagamine 82 793 696 76 996 879 75 924 120 75 470 637 74 104 522

Programmi tegevus 3: Demineerimine 6 720 402 6 031 539 6 048 846 5 962 908 5 929 715

Programmi tegevus 4: Päästmine maismaal ja siseveekogudel

97 430 145 78 399 125 82 621 684 82 358 690 82 003 961

Programmi tegevus 5: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

18 484 055 16 651 577 15 598 357 15 207 380 14 137 556

Programmi tegevus 6: Süüteomenetlus 39 944 119 38 498 598 38 549 233 38 010 078 38 114 819

KOKKU 256 976 392 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068

2. OLUKORRA ANALÜÜS

Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene

Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et sise- turvalisuse arengukava kehtivuse perioodil vähe- neks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageeri- da. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedi- näitajad paranevad.

Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdu- mine pensionile toovad kaasa raskusi sise- turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenis- tujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks3. Kiire ja asjatundliku abi pakkumise on kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud oma- valitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

3 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korra- rikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korra- rikkumisi.

Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas politsei võimekust perioodiliselt suurendada. Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvestavad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes.

6

Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata teenuste kvaliteeti

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega oli 91%, mis on võrreldes seatud sihiga madalam tulemus, 2021. aastal oli rahulolu 96%. 2023. aastal helistati hädaabinumbrile 1 156 528 korda ehk 1,3% vähem kui sellele eelnenud aastal. Vastatud kõnedest 59% oli seotud sündmustega. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi sündmused (60%), millele järgnevad politsei (27%) ja pääste (5%). Juba kolmandat aastat järjest tõusis ekslike kõnede arv (244 323 kõnet) – need on kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri. Probleemiks on ka lühikese ooteajaga (0–2 sek) helistaja poolt hüljatud kõned, mida 2023. aasta jooksul kogunes 137 116 ehk 12% kõigist hädaabinumbrile tehtud kõnedest.

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega oli 91% (2022. aastal 90%). 2023. aastal oli pääste- sündmusi umbes 2500 võrra enam võrreldes 2022. aastaga. Päästeameti väljakutseid rekordiliselt 30 674. Ohu likvideerimiste arv suurenes umbes 2 korda ja teist aastat järjest suurenes ka abitus seisundis inimesega seotud sündmuste arv. Kõige rohkem reageeriti ohu likvideerimiseks ja tule- kahjudele.4

Elanike rahulolu politsei tööga oli 2023. aastal 79%, kuid sihiks oli seatud vähemalt 90%. 2021. aastal oli rahulolu 84%.

Politsei väljakutseid oli 7% vähem kui 2022. aastal. Peamised põhjused politsei kutsumiseks olid jätkuvalt joobes isikud, isikuvastaste süütegudega seonduv, politseile teate tegemine, liiklusõnnetus ja (öö)rahu rikkumine.5

Avaliku korra raskeid rikkumisi oli 2023. aastal 4% vähem, kui sellele möödunud aastal. Registreeritud kuritegude arv aga kasvas 7%.6

Seega elanike rahulolu hädaabiteadete menet- lemisega, päästesündmuse lahendamisega ja politsei tööga oli madalam kui rahulolule seatud sihid. Olgugi, et ka praegused rahulolunäitajad on kõrged, on programmi edasisel elluviimisel tarvis täiendavalt tähelepanu pöörata abi andmisele jätkuvalt heal tasemel.

4 Päästeameti andmed. 5 Politsei- ja Piirivalveameti andmed.

Vähene valmisolek reageerida ootamatustele

Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks on vajalik päästetöö toimepidevuse tagamiseks varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste ametkondadega. Oluline on koostööd korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka riigiasutuste vahel.

Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus- tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demi- neerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohu- tum keskkond ja maandada riske. Vajalik on tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamis- kohtade olemasolu elanikkonna ohutuse taga- miseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laiali- lendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda.

Abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas on vajalik veelgi tõhusam koostöö ja tehnika uuendamine

Laevaliikluse intensiivsus Läänemerel suureneb pidevalt, uued laevad mahutavad aina rohkem reisijaid ja kaupa. Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb kliima soojenedes ka väljapoole suvist hooaega. Aktiivselt tegeletakse meremajanduse arendamise- ga, lisandumas on uusi vesiviljelusalasid, kala- kasvandusi ja planeeritakse meretuuleparkide ehi- tust. Merel kasutatavad uued tehnoloogiad, seal hulgas mehitamata õhu- ja veesõidukid, seavad uued väljakutsed ka otsingu- ja päästetööde teostajatele.

2023. aastal toimunud veesõidukeid puudutanud reformide käigus anti Politsei- ja Piirivalveameti laevad koos meeskondadega üle Mereväe kooseisu ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti kasutatavad muud veesõidukid liideti Riigi-

6 Justiitsministeerium, „Kuritegevus Eestis 2023“, https://www.just.ee/kuritegevus2023/

7

laevastikuga. Lennu- ja merepääste korraldamise ning koordineerimise eest vastutab endiselt Politsei- ja Piirivalveamet, kuid otsingu- ja päästeüksused on erinevate ametite alluvuses. Uues situatsioonis tuleb säilitada reageerimise kiirus ja abi osutamise kvaliteet vähemalt endisel tasemel. Selle saavutamiseks on vajalik sujuv koostöö kõikide osapoolte vahel nii igapäevase otsingu- ja päästevõimekuse tagamiseks kui ka suuremahulise lennu- ja merepäästeoperatsiooni teostamiseks. See tähendab päästeplaanide aja- kohasena hoidmist, ülesannete konkreetset jao- tust, nende teadvustamist, koordineeritud tegevusi, infovahetust ja asjakohaseid õppuseid. Võimekuse oluline komponent on otsingu- ja päästeüksuste väljaõpe, mis tuleb ühtlustada. Asutuste koostööd toetab 2022. aasta lõpus Siseministeeriumi poolt kokku kutsutud Merepääste nõukogu.

Väljakutseks on abi osutamine talvisel navigatsi- ooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal päästepiirkonnas. Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja vabatahtlike merepäästjate vee- sõidukid ei ole piisavalt varustatud öövaatlus seadmetega ning merealal ei ole veesõidukid sobivad talvistes tingimustes kasutamiseks, seega langeb talvekuudel suurem koormus Mereväe laevadele ja Politsei- ja Piirivalveameti kopteritele. Riigi kohustus on tagada asjakohane kiire abi kogu päästepiirkonna ulatuses aastaringselt. Selleks tuleb leida eelarvelised vahendid võimekuse loomiseks kas täiendava või olemasoleva ressursi baasilt.

Kopterite efektiivsemaks kasutamiseks otsingu- ja päästelendudel on vajalik arendada helikopterite 24/7 tankimise võimekust ning ilmaennustuse ja hetkeilma info kättesaadavust regionaalsetes lennujaamades. Täiendavalt on vajalik luua Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga Tallinna lennubaasi kiire õhusõidukite tankimise võimekus.

Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse (JRCC) ülesandeks on vastu võtta ja vastata kõikidele hädasignaalidele, mis antud merel hätta sattunute poolt. Lennu- ja merepääste koordi- natsioonikeskuse tehnilist baasi on vajalik arenda- da selliselt, et see käiks ajaga kaasas, võimaldaks tõrgeteta vastu võtta kõik hädaabiteated ning

7 MIRG- Maritime Incident Response Group. Mereõnnetusele reageeriv meeskond, mille ülesanneteks on näiteks toetada laevameeskonda suuremahulise evakuatsiooni läbiviimisel, inimeste otsingul laevaruumidest, reostustõrjetegevustel, tulekustutustöödel.

efektiivselt planeerida otsingu- ja päästetöid. Kasutusel olev COSPAS-SARSAT terminal ei võimalda hädateadet vastu võtta viivitamatult ja saabunud teate käsitlemine on aegunud IT lahen- duse tõttu liigselt aeganõudev.

Vajalik on arendada võimekust saata hädasoleva laeva meeskonnale appi spetsiaalse väljaõppega päästemeeskond (MIRG)7, samuti suutlikkust avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks merel.

Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi

Juba praegu on siseturvalisuse teenuseid pidevalt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arengu- võimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutami- ne optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asjatut bürokraatiat.

Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid8. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele.

8 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid.

8

Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT- vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageeri- mist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsi- oone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid.

Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist katkemist.

Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvesta- ma üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt.

Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele

on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtse- le hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- edastusviiside ja -vahendite abil.

112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasu- tamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekku- mine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega asutustest ning kindlustada abi- vajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist.

Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontakt- punkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võima- lustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal.

9

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED

TEGEVUSED AASTATEL 2025–20289

Prioriteetne tegevussuund

Abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu tagamine abi saamiseks hädaabinumbrilt 112

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud võrdne juurdepääs 112 teenusele.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Luuakse lahendused, mis tagaksid erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112.

Olulised tegevused 2025. aastal

Täiendavate tehniliste lahenduste rakendamine hädaabinumbrilt 112 abi saamiseks (videokõne, reaalajas tekstiedastus).

Prioriteetne tegevussuund

Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse suurendamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses ei ole piisav.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Tagatakse päästetöö toimepidevus ning suurendatakse suutlikkust (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.

Olulised tegevused 2025. aastal

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastuse toel mobiilse juhtimiskeskkonna kasutusele võtmine Päästeameti poolt, mis aitab Päästematil tõhusamalt reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele ja suurendada toimepidevust.

Prioriteetne tegevussuund

Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb ka väljapoole suvist hooaega. Väljakutseks on abi osutamine talvisel navigatsiooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal päästepiirkonnas, kuna Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja vabatahtlike merepäästjate veesõidukid ei ole piisavalt varustatud öö vaatlus seadmetega ning merealal ei ole veesõidukid sobivad talvistes tingimustes kasutamiseks. Seetõttu langeb talvekuudel suurem koormus Mereväe laevadele ja Politsei- ja Piirivalveameti kopteritele.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Tagatakse valmisolek Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste10 kopteritega reageerida 15 minutiga. Tugevdatakse valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele. Selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks luuakse JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Tegevuste jätkamine selleks, et viia Tallinna lennuväljal paiknevate PPA mitmeotstarbeliste helikopterite reageerimisaeg ööpäevaringselt 15 minutile.

9 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 10 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid

10

• Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse (JRCC) võimekuse arendamine kõikide hädasignaalide vastuvõtmiseks ja efektiivseks otsingu- ja päästeoperatsiooni planeerimiseks ning suuremahulise lennu- ja merepäästesündmuse lahendamise valmisoleku tagamine läbi erinevate osapoolte koostöö tugevdamise.

Prioriteetne tegevussuund

Süüteomenetluse lihtsuse ja kiiruse suurendamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Piiratud ressursside tingimustes on vajalik nii palju kui võimalik erinevaid töid automatiseerida. Näiteks hetkel süüteomenetluse korralduse efektiivsuse ja kiiruse osas on arenguruumi: palju toiminguid tehakse käsitsi paberkandjal, kõik praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut, ekspertiisiga seotud suhtlus toimub suuresti paberil või e-kirja vahendusel jne. Selline olukord raskendab asutuste tööd ning teisalt ei ole ka inimesekeskne.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Viiakse ellu süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvaid tegevusi. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist.

Olulised tegevused 2025. aastal Menetluste digitaliseerimise arendustega jätkamine.

11

4. PROGRAMMI TEGEVUSED

Programmi tegevused keskenduvad avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet.

PROGRAMMI

TEGEVUSED

Programmi tegevus 1:

Hädaabiteadete vastuvõtmine

ning abi väljasaatmine

Programmi tegevus 2: Avaliku

korra tagamine

Programmi tegevus 3:

Demineerimine

Programmi tegevus 4: Päästmine

maismaal ja siseveekogudel

Programmi tegevus 5: Abi

osutamine Eesti päästepiirkonnas

Programmi tegevus 6:

Süüteomenetlus

12

Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

Eesmärk

Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 sekundi jooksul

≥ 92% (92%) ≥ 92% (91%) ≥ 92% (92%)

≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK

Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus

≤ 2 min 15 sek (2 min 29 sek)

≤ 2 min 15 sek (2 min 31 sek)

≤ 2 min 15 sek (2 min 18 sek)

≤ 2 min 15 sek11

≤ 2 min ≤ 2 min ≤ 2 min ≤ 2 min HÄK

Abivajadusega kõnede osakaal vastatud 112 kõnedest

- - (59%) 60% 65% 70% ≥ 70% ≥ 70% HÄK

Alternatiivsete kanalite kasutamise osakaal - - - - Algtase ja sihid täpsustatakse 2025. aastal. HÄK

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, hädaabiteadete menetlemise poliitika kujundamine.

Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabiteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS).

(Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“).

11 Mõõdikut muudetud alates 2024.

13

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Sisu kirjeldus

Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel saabunud hädaabiteateid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, Terviseamet Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse12 1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele

võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 ning abivajaduse hindamiseks.

SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA,

SMIT 2024–2027

RE / Euroopa Regionaal- arengu Fond (ehk SF),

lisavajadus

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

Sisu kirjeldus

Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja operatiiv- infot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on töötatud alternatiivsed lahendused.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, JUM, RIKS, Terviseamet Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.2. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks.

SIM HÄK, SMIT,

PPA, PÄA, SOM 2024–2026 RE/ Euroopa Regionaal-

arengu Fond (ehk SF), lisavajadus

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

1.3. Arendatud on PPA operatiivinfo haldamist ja andmete vahendamist SOS-ga. Patrullide ja toimkondade väljasõidukorraldused on automatiseeritud.

SIM SMIT, PPA 2025 RE/ Euroopa Regionaal-

arengu Fond (ehk SF), lisavajadus

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

12 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

14

1.4. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat riigisidet13, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi.

RIKS SIM, MKM, KAM, JUM, RAM, SMIT

2025 Lisavajadus

„Kiire ja asjatundliku abi programm“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

13 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem.

15

Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine

Eesmärk

Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne. Korrarikkumistele reageerib kõige mõistlikum ressurss. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageerimine on kiire ning aitab ära hoida raskeid tagajärgi.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik)

2022

(tegelik)

2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Politseipatrullide keskmine väljapanek ≥ 86 (91) ≥ 86 (80) ≥ 86 (68) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA

Politsei poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal

99% 11,5min/ 95% 20,5min

(84% 11,5 min/ 77% 20,5 min)

99% 11min/ 95% 20min

(84% 11 min/ 74% 20 min)

99% 10,5min/ 95% 19,5min

(82% 10,5 min/74% 19,5

min)

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

PPA

Atesteeritud patrullpolitseinike osakaal (võrreldes patrullpolitseinike arvuga)

- - - - 25% 50% 75% 90% PPA

Abipolitseinike poolt patrulltegevuses osaletud aeg

(87 000) ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 PPA

KOV-ide arv, kus on ametisse nimetatud korrakaitseametnik

. . (5) (5) ≥ 5 ≥ 7 ≥ 9 ≥ 11 SIM

KOV-ides ametis olevate korrakaitseametnike arv

- - - (43) ≥ 43 14 ≥ 55 ≥ 65 ≥ 75 SIM

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: liiklusjärelevalve teenus, patrulltöö teenus, isikute kinnipidamise teenus, isikute otsimise teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, korrakaitsepoliitika kujundamine. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite,

14 Kutsekoda. Väljastatud kutsete arv. Korrakaitseametnik, tase 5 väljastatud kutsed. 26.04.2024

16

kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist.

17

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Avaliku korra tagamine

Sisu kirjeldus Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, HÄK, REM, KOV-id, JUM

Vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 2.1 Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku

korra rikkumistele. SIM KOV, PPA, HÄK 2024–2026 RE/välisvahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

2.2 Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile pandud ülesandeid.

SIM, KOV, REM

2024–2026 RE/välisvahendid „Kiire ja asjatundliku abi

programm“, teiste seonduvad programmid

Isikute kinnipidamine Sisu kirjeldus Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, JUM, SOM, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

2.3 Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleeri- mist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud.

PPA, JUM SIM 2025 RE/välisvahendid „Kiire ja asjatundliku abi

programm“, JUM seonduvad programmid

2.4 Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel suutlikkus pidada kainestusmaja.

SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama

18

Programmi tegevus 3. Demineerimine

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik)

2022

(tegelik)

2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul15

100% (100%)

100% (100%)

100% (86,8%)

100% 100% 100% 100% 100% PÄA

Plaaniliste demineerimistööde käigus kontrollitud maa-ala - - - 0 > 0 (Kasvab

iga aasta) PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus.

Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas.

15 Mõõdiku metoodikat on kavas alates 2025. aastast muuta selliselt, et 90 min arvestusse ei kuuluks edaspidi vähem ajatundlikud tegevused (nt pommitehniline kontroll, lahingumoona leiud).

19

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Sisu kirjeldus

Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogia- võimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi demineerimistöid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PÄA, SIM, KAPO, KOVd

Vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

3.1 Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 Lisavajadus/

välisvahendid „Kiire ja asjatundliku

abi programm“

3.2 Arendatud on Päästeameti Demineerimiskeskuse kaasaegseid otsimise, tuvastamise ja lõhkamise meetodeid ning lõhkematerjali transpordivõimalusi. Demineerijatele tagatakse kaasaegne kaitsevarustus.

PÄA 2024–2026

RE/Sisejulge- olekufond jm

välisvahendid/ lisavajadus

sama

20

Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik)

2022 (tegelik)

2023 (tegelik)

2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites)

< 10 (7,49) < 10 (9,4) < 10 (9,56) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA

Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine

≥ 92% (92,4%) ≥ 92% (94,3%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, vahtkustutustöö teenus, keemiapääste teenus, naftareostuskorje teenus, veepääste teenus, varingupääste teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus, päästepoliitika kujundamine.

Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

21

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Sisu kirjeldus

Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile tõhus päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse16

4.1. Jätkatud on olemasolevaid toetusmeetmeid KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks.

REM, KLIM SIM 2024–2026 RE/välisvahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

4.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsa- ja maastikutulekahjusid kustutada.

SIM PÄA, PPA,

REM 2024–2026 RE/Ühtekuuluvusfond

„Kiire ja asjatundliku abi programm“,

„Kliimamuutustega kohanemise programm“

16 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

22

Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas17

Eesmärk

Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu- ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui ohus on inimelu (min, sek)

- ≤ 4 (4 min 48

sek) ≤ 4 (4 min 15

sek) ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 PPA

Keskmine otsingu- ja päästeüksuse18 lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg

- - - < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: merepääste poliitika kujundamine, SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus.

Lennu- ja merepäästejuhtumite lahendamist juhitakse ühest asukohast, PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskusest (JRCC Tallinn). Riigi lennu- ja merepääste valdkonna tervikliku arendamise eesmärgil jätkab tööd Merepääste nõukogu.

Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse otsustusprotsessi toetamiseks loodud tehnilised lahendused kindlustavad ajakohase ülevaate ressursist, seejuures võimaldades ka selle kiire väljasaatmise. Otsingu- ja päästeüksuste välja saatmisel lähtutakse kiire ning tõhusa abi põhimõttest. JRCC Tallinn sidekanalite ning COSPAS-SARSAT terminali uuendamine tagab kõikidelt merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmise. 2024. aastal uuendatud lennu- ja merepääste plaan ning JRCC Tallinn tehniline areng toetavad suuremahulise merepäästeoperatsiooni läbiviimist.

17 Päästepiirkond on rahvusvaheliste konventsioonide alusel naaberriikidega kokkulepitud ala, mille piires riik tagab hädateadete vastuvõtmise, sidepidamise, lennu- ja merepääste juhtumite koordineerimise ning otsingu- ja päästetööde (SAR – search and rescue) tegemise. Lennu- ja merepäästes mõistetakse päästepiirkonna all riigi merealasid ja piiriveekogusid, lennupääste korral lisaks ka maismaad. Päästepiirkond ühtib lennuinfopiirkonnaga ja ei kattu riigipiiriga. 18 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused.

23

Otsingu- ja päästetöödel osalejate väljaõpe ühtlustatakse, et tagada ühtne kvaliteet sõltumata sellest, missuguse asutuse üksus sündmusele reageerib. Suuremahulise merepäästeoperatsiooni plaani testimiseks alustatakse õppuse planeerimist. Jätkatakse vabatahtlike merepäästeühingute toetamist vabatahtlike merepäästjate koolitamiseks, varustuse kaasajastamiseks ja kaasamiseks otsingu- ja päästetöödele.

Jätkatakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Selle tulemusena lüheneb päästekopteri sündmuskohale jõudmise aeg öötundidel.

Erinevate ametite koostöös arendatakse võimekust saata abivajava laeva meeskonnale appi spetsiaalse väljaõppega päästemeeskond (MIRG), et toetada nii suuremahulist evakuatsiooni laevalt, inimeste otsingut laevaruumidest, reostustõrjetegevusi, kui ka tulekustutustöid laeval jmt töid.

24

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Sisu kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks arendatakse riigi lennu- ja merepääste võimekust reageerida kiiresti asjakohase ressursiga kõikidele juhtumitele Eesti päästepiirkonnas, milles on sattunud hätta inimene, vee- või õhusõiduk.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid,

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool

Aasta Vahendid Programm, milles planeeritakse19

5.1 Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2025 RE „Kiire ja asjatundliku

abi programm“

5.2 Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond (MIRG). Selleks on tõhustatud koostööd PäA ja PPA vahel, ajakohastatud analüüs, välja töötatud koolituskava.

PPA SiM, PÄA, partnerid

2024–2026 Lisavajadus/

välisvahendid sama

5.3 Tugevdatud on valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele, selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks on loodud JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem, sh on arendatud JRCC Tallinn võimekust viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad lahendused.

PPA SiM, PÄA,

SMIT, partnerid

2024–2026 Lisavajadus/

välisvahendid sama

19 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

25

Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus

Eesmärk

Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal > 0% (0%) > 0% (0%) > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% 50% PPA

Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt läbiviimise osakaal

> 0% (0%) > 0% (0%) > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% 90% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus, tulekahjude menetlemise teenus.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks.

26

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Järelevalve automatiseerimine

Sisu kirjeldus

Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, SMIT, PPA, KOV, MKM Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse

6.1 Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad süsteemid (nt HIS 2.0) ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik.

PPA SIM, SMIT,

PÄA 2024–2026 RE/lisavajadus/

Euroopa Regiona- alarengu Fond (ehk SF)

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

6.2 Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt reageerida.

PPA SIM, SMIT 2026 Välisvahendid,

lisavajadus „Kiire ja asjatundliku

abi programm“

6.3 Loodud on eeldused infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel.

PPA SIM, SMIT 2024–2026 RE/Sisejulgeolekufond

jm välisvahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

27

Menetluste digiteerimine

Sisu kirjeldus

Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad menetlused digiteeritakse.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse20

6.4 Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale.

JUM SIM 2024–2026

RE/ lisavajadus/ Euroopa Regionaal-

arengu Fond (ehk SF), Sisejulgeolekufond

JUM seonduv programm

6.5 Elektrooniliste menetluste läbiviimist toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused.

PPA SIM, SMIT 2024–2026

RE/ lisavajadus/ Euroopa Regionaal-

arengu Fond (ehk SF) jm välisvahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“

6.6 Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt.

JUM PPA, KAPO,

SIM, SMIT 2026 RE/ lisavajadus/

välisvahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“, JUM seonduv programm

20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

28

Digitaalkriminalistika arendamine

Sisu kirjeldus

Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid valmivad vähem kui kahe kuuga.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM

Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendustegevused Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, kus planeeritakse

6.7 Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem.

PPA, SMIT SIM, JUM 2024–2026

RE, Sisejulgeoleku-

fond jm välis- vahendid

„Kiire ja asjatundliku abi programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

6.8 Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist.

SIM PPA 2026 RE sama

6.9 Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on automatiseeritud21.

PPA, SMIT JUM 2026

RE, Sisejulgeoleku-

fond jm välis- vahendid,

lisavajadus

„Kiire ja asjatundliku abi programm“,

6.10 Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga22.

PPA, SMIT 2026 Lisavajadus, „Kiire ja asjatundliku abi

programm“

21 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 22 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.

29

Kriminalistika arendamine

Sisu kirjeldus

Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi valdkonna teavet.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, SIM Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

Arendusülesandeid hetkel programmi tasandil planeeritud ei ole.

30

5. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:

1) sisejulgeoleku asekantsler;

2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse

ja rakendamisse kaasatud

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

31

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega23

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI

Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2

vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis

vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, turvatunne

Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

arvestab ja aitab kaasa ennetustööle ja sh noorsootööle, et toetada sotsiaalseid oskuseid ja vähendada riskikäitumist

Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2

Liiklussurmade sh elu, tervise ja varajahjude vähendamine

ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum, kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Spordipoliitika põhialused aastani 2030

noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine kaudne mõju, arvestab ja aitab kaasa hoiakute kujunemisele, nt spordiga seotud tegevused

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus

turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele

Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030

üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks

pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine

Liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamine ennetuse ning kiire abi pakkumisega

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, teavitus

küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste hoiakute kujundamiseks, digitaalsete lahenduste edendamine

■

23 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

32

LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“

Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Hädaabiteadete menetlemise valdkonna poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud.

Hädaabi teadete menetlemise valdkonna poliitika väljatöötamine ja selle elluviimise koordineerimine.

Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus

(vastutaja Häirekeskus)

Hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteated on vastu võetud ning politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteated on töödeldud.

Tagatud on kõikide Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteadete vastu võtmine ning politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteadete töötlemine ning neile ohuhinnangu andmine.

Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Korrakaitsepoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Korrakaitsepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste korrakaitsevaldkonna tegevuse koordineerimine

SIM valitsemisala juhtkond, koordineeritavad asutused, korrakaitsega tegelevad asutused, rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO, INTERPOL, EURPOL, EUCPN, CEPOL), EN ja EK alalised töörühmad.

Liiklusjärelevalve teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu

Teenusega tagatakse liiklejate riskikäitumise ennetamine ja vähendamine, mille tulemusel paraneb üldine liiklusohutus ning väheneb tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse.

Patrulltöö teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija

Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine.

33

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

suudab tõkestada relvastatud äkkründaja.

Isikute kinnipidamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA on süütegude lahendamisel tõhus

Teenusega tagatakse arestimajas ja kinnipidamiskeskuses isikute kinnipidamistingimustele vastav kinnipidamine ja kinnipeetud isikute ohutus.

Isikute otsimise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA on süütegude lahendamisel tõhus

Teenusega tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine, teadmata kadunud isikute asukoha tuvastamine, tundmatu isiku või surnukeha tuvastamine, rahvusvahelise tagaotsimisega seotud teabevahetuse toimimine, välisriikidest kinnipeetud tagaotsitavate konvoeerimine Eestisse, välisriigi poolt tagaotsitavate kinnipidamine Eestis.

Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja.

Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine.

Programmi tegevus 3. Demineerimine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Lahingumoonast tulenev oht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus.

Teenusega tagatakse pommigruppides ühtlane võimekus ja valmisolek lahingumoona ja lõhkematerjali ohuga seotud sündmustele reageerimiseks ja ohu kõrvaldamiseks. Teenusega pakutakse operatiivset komplekstegevust maismaal. Ressursimahukad tööd tehakse plaanilise demineerimistööna. Kiireloomulised väljakutsed teenindatakse esmajärjekorras ja sündmuskohale jõutakse 90 minuti jooksul (saartele reageerimisel lisandub transpordiliigist sõltuv aeg).

Pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Pommi- ja plahvatusoht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus.

Pommiohu ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus on tegevuste kogum pommiohu ja plahvatusohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja kiireks kõrvaldamiseks. Pommiohuga seotud tööd on pommiähvarduse, pommikahtluse ja pommitehnilise kontrolli teostamine politsei operatsioonidel ja VIP visiitidel,

34

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

leitud esemest tuleneva plahvatusohu väljaselgitamine ning plahvatusjärgne töö.

Veealuse demineerimistöö teenus

(vastutaja Päästeamet)

Siseveekogudest leitud plahvatusohtlikest esemetest tulenev oht on tuvastatud ja kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali kättesaadavus

Teenuse raames tagatakse demineerimiskeskuse tuukrimeeskondades ühtlane võimekus ja valmisolek veealusteks demineerimistöödeks, et selle käigus kõrvaldada lahingumoona- ja plahvatuse oht. Tuukrimeeskond moodustatakse tuukri kvalifikatsiooni omavatest demineerijatest. Demineerimiskeskuse tuukritel on võimekus teostada demineerimistöid siseveekogudes kuni 25 m sügavusel

Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Päästepoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.

Päästepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste päästevaldkonna tegevuse koordineerimine.

Vahtkustutustöö teenus

(vastutaja Päästeamet)

Päästesündmusel või selle ohu korral on vahtkustutus läbi viidud vara ja keskkonna kiireks ja oskuslikuks päästmiseks

Vahtkustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Eriväljaõppega päästemeeskond kasutades mobiilset kergvahuagregaati; Tegevusvõime 3 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond kasutades vahtkustutusvõimekusega paakautot või vahuhaagist; Tegevusvõime 4 Eriväljaõppega päästemeeskond,

35

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

kasutades vahtkustutusvõimekusega konteinerit.

Päästetöö baasteenus

(vastutaja Päästeamet)

Päästesündmusel või selle ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud põhiauto ja päästemeeskonnaga

Päästetöö baasteenust tagatakse: - Päästemeeskonna poolt tagatakse sündmuskohale jõudes päästesündmuse ülevaade ning otsustatakse sekkumisvajadus, -viis ja -ulatus. - Tulekahjude kustutustöö teostamine, kasutades erinevaid kustutusviise, -aineid ja –vahendeid; - Hingamiskõlbmatus keskkonnas päästetegevuse läbiviimine suruõhuhingamisaparaatidega kokku vähemalt 2x20 minutit (1 päästja kahe ballooniga); - Päästetöö teostamine liiklusavarii korral. Teenuse raames antakse vigastatule esmaabi, vabastatakse vigastatu sõidukist, likvideeritakse süttimisoht ja tagatakse liiklusohutus; - Abitus seisundis inimes(t)e päästmine muudes situatsioonides; - Ohu kõrvaldamine päästesündmuse ennetamiseks; - Abitus seisundis looma/linnu päästmine eluohtlikust olukorrast; - Vigastatule esmaabi andmine professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni; - Inimeste evakueerimine ohualalt; - Päästetöö juhtimise teenus

Maastikutulekahju kustutustöö teenus

(vastutaja Päästeamet)

Maastikutulekahjude (mets, kulu, pinnas, muu looduslik materjal) päästesündmusel või selle ohu korral on vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud

Metsatulekahju kustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Raskesti ligipääsetaval maastikul kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks teisaldatavaid tulekustutussüsteeme; mis võimaldavad: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 50 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud väikesegabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 100 m tulejoone ulatuses, kui

36

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

tulekustutussüsteem on paigaldatud suuregabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 200 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud roomikkonteinerautole. Tegevusvõime 3 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine raskesti ligipääsetaval maastikul kasutades tulekustutusautot või metsakustutusautot. Tulekustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega kuni 200m tulejoone ulatuses. Metsakustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada mobiilselt liikudes ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 300m tulejoone ulatuses.

Tegevusvõime 4 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine metsakustutuse konteineriga vähemalt 1500 m tulejoone ulatuses.

Keemiapääste teenus

(vastutaja Päästeamet)

Ohtlike ainetega toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud

Päästetöö keemiapääste teenus jaguneb kolmeks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust: - selgitab välja aine ohtlikkuse ja määrab ohuala; - teostab keemiasukeldumist ohtlike ainete keskkonda või ohualale kuni 20 minutit; - moodustab loputuskoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate veega loputamist; - teostab võimalusel reostuse lokaliseerimist.

Tegevusvõime 2 Keemiapääste eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades keemiakaitseriietust ja keemiapääste erivarustust: - teostab keemiasukeldumist normaalsesse riskikeskkonnas kuni 90

37

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

minutit ja kõrgendatud riskikeskkonnas kuni 60 minutit; - tuvastab sündmuskohal kiirgusfooni, plahvatusohu ja hapnikusisalduse õhus; - mõõdab vähemalt kuue erineva aine kontsentratsiooni õhus; - moodustab loputus- või pesukoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate puhastust; - piirab absorbentmaterjaliga vedela ohtliku aine levikut kuni 500 liitrit; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 10 cm läbimõõduga ava; - pumpab ümber põlevvedelikke (leekpunkt üle 55 Cº) ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 70 l/min 3 meetri sügavuselt ja kuni 20 m kaugusele; - teostab vajadusel alumiiniummaterjalist tsisterni puurimist või eriüleminekutega tsisterni ettevalmistustööd ohtliku aine ümberpumpamiseks; - kogub kokku tahkeid või vedelaid ohtlikke aineid kuni 1000 liitri/kilogrammi; - neutraliseerib happelist reostust kuni 285 liitri ulatuses; - tagab 1000 liitrit desinfitseerimise ainet bioloogilise ohu korral.

Tegevusvõime 3 Keemiapääste tehnilise võimekuse täiendamine pikaajaliste ja ressursimahukate ohtlike ainetega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - täiendavalt suurendada keemiasukeldumise võimekust kuni 150 minutit; - sulgeda lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 30 cm läbimõõduga ava; - tagada vajadusel kuni 3000 kilogrammi tahkete või 9000 liitrit vedelate ohtlike ainete ajutine ladustamine mahutisse; - ümber pumbata plahvatusohtlikus keskkonnas põlevvedelikke ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 300 l/min, 6 meetri sügavuselt ja kuni 70 m kaugusele; - teostada keemiasukeldujate suuremahulist puhastamist ohtlikust ainest sooja veega (tootmise võimekus 20 l/min).

38

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Naftareostuskorje teenus

(vastutaja Päästeamet)

Naftareostusega toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on vara ja keskkonda kahjustavad tegurid peatatud

Päästetöö naftareostuskorje teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust: - lokaliseerib maismaal naftaproduktide reostuse kuni 70 liitri ulatuses; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 7 cm läbimõõduga ava.

Tegevusvõime 2 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust: - lokaliseerib maismaal kergete naftaproduktide reostuse kuni 1000 liitrit ulatuses; - lokaliseerib voolavas vees ( 0,3 m/s) või seisva vee pinnal kergete naftaproduktide reostuse absorbentmaterjaliga kuni 500 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentmaterjaliga veepinnal kuni 40 m ulatuses; - teostab kergete naftaproduktide (leekpunktiga üle 55Cº) ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 50 l/min.

Tegevusvõime 3 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust ja eritehnikat: - lokaliseerib kergete ja raskete naftaproduktide reostuse maismaal absorbeerivate materjalidega ja tehniliste vahenditega kuni 5000 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentpoomiga veepinnal kuni 100 m ulatuses; - lokaliseerib naftaproduktide reostuse rannikumeres kuni 0,5 m lainekõrguse korral, siseveekogudes või voolavas vees (<= 3 m/s) poomidega kuni 400 m ulatuses; - korjab kokku rasked naftaproduktid veepinnalt skimmeriga tootlikkusega 2 m³/h kuni 10 000 liitri ulatuses; - teostab raskete naftaproduktide

39

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 2 m³/h; - tagab 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 3 ööpäevaks.

Tegevusvõime 4 Naftareostuskorje tehnilise võimekuse suurendamine pikaajaliste ja ressursimahukate naftareostusega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - lokaliseerida kergete, raskete ja väga raskete naftaproduktide reostuse ranniku- ja kaldaalalt ning siseveekogudel; - lokaliseerida naftaproduktide reostuse veepinnal 800 meetri ulatuses, kasutades selleks ranniku- ja kaldapoome; - kokku korjata rasked naftaproduktid veepinnalt töölaeva skimmeriga tootlikkusega kuni 3 m³/h; - kokku korjata rasked ja väga raskete naftaproduktid kaldaäärest tootlikkusega kuni 25 m³/h; - teostada raskete ja väga raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 25 m³/h; - kokku korjata kerged naftaproduktid maapinnalt vaakumseadmega tootlikkusega kuni 5 m³/h; - tagada 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 7 ööpäevaks.

Veepääste teenus

(vastutaja Päästeamet)

Veekeskkonnas toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu ja vara kiirelt ning oskuslikult päästetud

Päästetöö veepääste teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks

Tegevusvõime 1 - Päästja kaitseriietust ning esmaseid päästevahendeid kasutav päästemeeskond on päästnud elu kuni 20m kaldast vette sisenemata ja 30m veekeskkonda sisenedes. - Jääoludes on elu päästetud kuni 15m kandva jääkatte piirist.

Tegevusvõime 2 - Pinnaltpääste kuivülikonda ja päästelauda kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond päästnud elu ja vara kuni 300m kaldast/rannast.

40

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

- Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult vee pinna alt ning osaletud üleujutuste korral vara päästmisel ning tagajärgede likvideerimisel.

Tegevusvõime 3 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ning siseveekogudele mõeldud päästetööde paati kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu ja vara kogu siseveekogu ulatuses. - Merealal on elu päästetud kuni 1 km rannast kuni 1 m lainekõrguse korral. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult veepinna alt ning osaletud üleujutuse korral vara päästmisel ja tagajärgede likvideerimise ning on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks.

Tegevusvõime 4 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ja merealale mõeldud päästetööde paati või jetti kasutav mereala eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kaldalähedasel merealal. - Siseveekogudel on elu ja vara päästetud kogu siseveekogu ulatuses. - Täiendavalt on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks.

Varingupääste teenus

(vastutaja Päästeamet)

Varingutega toimunud päästesündmustel või selle ohu korral on inimesed ja loomad kiirelt ning oskuslikult päästetud

Varingupääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1. Teostatakse varinguõnnetustel päästetööd põhiauto baasil päästemeeskonnaga, kus päästemeeskond: - teostab inimeste ja loomade otsingut ja päästmist varingust, kasutades selleks olemasolevaid teadmisi ja põhiauto varustust; - teostab otsingutöid peamiselt kuulamise, vaatluse ja kompamise teel; - avab tööde käigus ja toestab varisenud või varisemisohtlikke konstruktsioone,

41

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

eemaldab väikesefraktsioonilist materjali ning konstruktsioonide detaile.

Tegevusvõime 2. Teostatakse päästetöid varinguõnnetustel, kasutades spetsiifilisi tehnilisi vahendeid ja eriväljaõppega meeskonda(-sid). Lisaks tegevusvõime 1-le peab päästemeeskond: - valdkonnaspetsiifiliselt nõustama päästetöö juhti sündmuse paremaks korraldamiseks ja tööde koordineerimisel; - teostama otsingutöid spetsiaalse akustilise kuulamisseadme ja optiliste vaatlusseadmetega; - taktikaliselt koordineerima sündmusele kaasatud otsingukoerte tööd läbi otsingukoerte juhtide; - teostama varisenud või varisemisohus konstruktsioonide toestust ja stabiliseerimist metalltoestuselementidega ja/või puitmaterjaliga; - läbima lõikamise või purustamise teel erinevaid materjale (puit-, kivija raudbetoonkonstruktsioonid); - lõikama metallkonstruktsioone kuumlõikeseadeldisega; - korraldama koostööd rasketehnikaga, sh. troppimine (suurte elementide ja konstruktsioonide tõste- ja liigutamise tööd); - töötama kõrgustes, sügavustes ja kaldpindadel, mis vajab päästjate, päästetavate ja varustuse jaoks julgestusvahendeid (nt nöörid); - teostama päästetöid kitsastes tingimustes.

Nööripääste teenus

(vastutaja Päästeamet)

Kõrgustes ja sügavustes toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu kiirelt ja oskuslikult päästetud

Päästetöö nööripääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks.

Tegevusvõime 1 Päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust kasutav baasteenuse päästemeeskond on päästnud elu kuni 10m sügavustest (peamiselt šahtidest ja kaevudest).

Tegevusvõime 2 Päästja kaitseriietust ja nööripääste

42

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

erivarustust kasutav eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kuni 50m sügavuselt ja kõrguselt.

Kõrgustest päästetöö teenus

(vastutaja Päästeamet)

Kõrgustes toimunud päästesündmusel või selle ohu korral on elu ja vara kiirelt ja oskuslikult redel- või tõstukmehhanismidega päästetud.

Kõrgustest päästetöö teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks:

Tegevusvõime 1 Päästemeeskond, kasutades käsiredeleid, teeb päästetöid kuni 10 meetri (hoone kolmandalt korruselt) kõrgusel;

Tegevusvõime 2 Päästemeeskond, kasutades redel- või tõstukautot ja selle varustust, teeb päästetöid kuni tõstemehhanismi maksimaalse kõrguseni. Redelautode päästekõrgus on kuni 30 ja tõstukautodel kuni 42 või 54 m. Redel- ja tõstukautodega kõrgustes: − päästetakse inimesi ja loomi ning vara; − tehakse tulekustutusoperatsioone (vee transport, kustutamine käsi- ja statsionaarsete joatorudega); − toetatakse päästetöid (ala valgustamine, vaatlus, tõstevahend).

Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Merepääste poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Kõik merehätta sattunud inimesed Eesti päästepiirkonnas päästetakse. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega.

Mere- ja lennupääste ning piiriveekogudel reostustõrje poliitika kujundamine.

Rannikuvalve teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA tagab merel ja laevatatavatel siseveekogudel õiguskorra

Teenusega tagatakse õigusrežiim merel ja laevatatavatel siseveekogudel ning ohutu meresõidu nõuete järgmine. Piirirežiimi tagamiseks teostatakse patrulltegevust vee- ning õhusõidukitega.

43

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Merereostustõrje teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA suudab likvideerida reostused piiriveekogul enne kaldale jõudmist

Teenusega tagatakse avastatud reostuse likvideerimine piiriveekogul.

SAR teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA suudab päästa lennu-või laevaõnnetusse sattunute elu

Teenusega tagatakse inimelude päästmine Eesti päästepiirkonnas.

Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Tulekahjude menetlemise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Hoonetulekahjude tekkepõhjused on kindlaks tehtud ning tulekahjude andmestik vastab sihtrühma vajadustele

Teenuse raames selgitatakse välja ehitistes toimunud tulekahju tekkekoht, tekkepõhjus, põhjustaja ning muud olulised andmed. Teostatakse järelevalve- ja süüteomenetlust, väljastatakse tulekahjusündmusega seotud teavet ja osaletakse ametkondadevahelises koostöös asjatundjana. Kogutud andmete alusel teostatakse riskipõhist tuleohutusjärelevalvet ning ennetustööd, mille eesmärk on inimeste tuleohtudest teadlikkuse taseme tõstmine, tulekahjudest põhjustatud õnnetusjuhtumite ning tulekahjude arvu vähendamine.

Väärteokaristuse täideviimise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA on süütegude lahendamisel tõhus

Teenusega tagatakse PPA ametnike koostatud väärteootsustes rahaliste nõuete haldamine.

Kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA on süütegude lahendamisel tõhus

Teenusega tagatakse kogukonna turvalisust häirivate kuritegude ennetamine ja kohtueelne menetlemine (va raskete peitkuritegude ja organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud kuritegude menetlemine).

44

LISA 2

Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068

Meede 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068

Programmi tegevus

Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

8 702 610

8 653 786

8 607 825

8 639 494

Hädaabiteadete menetlemise poliitika kujundamine

213 929

212 448

209 138

207 182

Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus

8 488 681

8 441 339

8 398 687

8 432 312

Programmi tegevus

Avaliku korra tagamine

76 996 879

75 924 120

75 470 637

74 104 522

Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus

10 821 164

10 784 230

10 727 157

10 576 638

Isikute kinnipidamise teenus

10 095 545 9 836 403 9 800 234 9 204 728

Isikute otsimise teenus

2 072 524 1 842 275 1 697 072 1 452 340

Korrakaitsepoliitika kujundamine

277 514 271 296 262 256 262 781

Liiklusjärelevalve teenus

6 743 172 6 732 912 6 709 124 6 674 369

45

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Patrulltöö teenus 46 986 959 46 457 004 46 274 695 45 933 665

Programmi tegevus

Demineerimine

6 031 539

6 048 846

5 962 908

5 929 715

Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus

2 561 355 2 566 664 2 534 497 2 519 791

Pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus

2 720 595

2 728 435

2 697 094

2 693 047

Veealuse demineerimistöö teenus

749 589

753 747

731 316

716 877

Programmi tegevus

Päästmine maismaal ja siseveekogudel

78 399 125

82 621 684

82 358 690

82 003 961

Keemiapääste teenus

2 436 203 2 431 858 2 418 848 2 376 876

Kõrgustest päästetöö teenus

3 962 487 3 959 862 3 943 358 3 921 921

Maastikutulekahju kustutustöö teenus

3 215 396 3 208 530 3 193 370 3 151 569

Naftareostuskorje teenus

1 665 505 1 661 973 1 650 673 1 629 313

Nööripääste teenus 1 686 059 1 682 228 1 670 997 1 625 339

Päästepoliitika kujundamine

157 460 153 923 148 836 149 075

Päästetöö baasteenus

60 200 883 64 459 522 64 302 226 64 246 078

Vahtkustutustöö teenus

1 531 371 1 527 712 1 516 900 1 474 634

46

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Varingupääste teenus

1 487 689 1 484 056 1 473 359 1 432 100

Veepääste teenus 2 056 071 2 052 019 2 040 123 1 998 056

Programmi tegevus

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

16 651 577

15 598 357

15 207 380

14 137 556

Merepääste poliitika kujundamine

248 159 251 098 246 125 249 358

Merereostustõrje teenus

411 137 381 777 381 531 351 151

Rannikuvalve teenus

5 941 331 5 612 606 5 333 855 4 838 265

SAR teenus 10 050 949 9 352 877 9 245 869 8 698 782

Programmi tegevus

Süüteomenetlus

38 498 598

38 549 233

38 010 078

38 114 819

Kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus

36 109 519

35 801 793

35 354 955

35 455 620

ST_EA 1 155 242 1 515 756 1 446 338 1 446 338

Tulekahjude menetlemise teenus

937 691 935 791 914 238 918 535

Väärteokaristuse täideviimise teenus

296 146 295 894 294 547 294 327

47

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

1

z

Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“

Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028““

2

SISUKORD

PROGRAMMI ÜLDINFO 3

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

Eesmärk 4 Mõõdikud 4 Rahastamiskava 5

2. OLUKORRA ANALÜÜS 5

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–2028 13

4. PROGRAMMI TEGEVUSED 17

PROGRAMMI TEGEVUS 1. PÕHISEADUSLIKU KORRA

TAGAMINE 18

Eesmärk 18 Mõõdikud 18 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 18

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 20

Majandusjulgeoleku suurendamine 20

Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning

tõkestamine 21

CBRN sündmused 22

Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 22

Küberjulgeoleku tagamine 23

Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine

ning ühiskonna kerksuse suurendamine 23

Objektivalve ja isikukaitse 24

PROGRAMMI TEGEVUS 2. RASKE JA ORGANISEERITUD

KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 25

Eesmärk 25 Mõõdikud 25 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26

Küberkuritegevuse vastane võitlus 26

Narkokuritegevuse vastane võitlus 27

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja

tõkestamine 28

Korruptsiooni tõkestamine 29

Majanduskuritegevuse vastane võitlus 29

Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja

konfiskeerimise võimekus 30

Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine 31

PROGRAMMI TEGEVUS 3. ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS

VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 32

Eesmärk 32 Mõõdikud 32 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 33

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 34

Olukorrateadlikkuse tagamine 34

Kriisideks valmistumine 34

Elanikkonnakaitse arendamine 36

PROGRAMMI TEGEVUS 4. PIIRIHALDUS 38

Eesmärk 38 Mõõdikud 38 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 38

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 39

Piirikontroll ja riigipiiri valvamine 39

Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja

rahvusvaheline koostöö 40

5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 42

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja

aruandluse korraldusest 42

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on

programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 42

Ülevaade programmi seostest teiste

arengudokumentidega 43

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 44

LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 52

3

PROGRAMMI ÜLDINFO

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi nimi Kindel sisejulgeolek

Programmi eesmärk

Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliima-ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused

Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega

Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“, aga ka sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“.

PROGRAMMI ÜLDINFO

Foto: Politsei- ja piirivalveamet

4

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA

RAHASTAMISKAVA

Eesmärk

Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.

Mõõdikud

2021

(tegelik)

2022 (tegelik

)

2023 (tegelik)

2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

≥ 45% (-)

≥ 45% (40%)

– ≥ 45% – ≥ 45% – ≥ 45% SIM, sise-

turvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi vaenuliku mõjutus- tegevuse ja valeinfo kasvuga heaks1

≥ 57% (-)

≥ 57% (49%)

– 60% – 60% – 60%

Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud

≥ 62% (56%)

≥ 63% (56%)

≥ 64% (66%)

≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%

Riigikaitse avaliku

arvamuse uuring; KAM

Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi)

≥ 52% (57%)

≥ 60% (57%)

≥ 65% (57%)

≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% 100% PPA

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks

58% (-)

≥ 59% (59%)

– ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60%

SIM, siseturvalisu-

se avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks:

≤ 40%

SIM, sise-

turvalisuse avaliku

arvamuse uuring

- kanep – ≤ 24% (36%)

– ≤ 24% – ≤ 24% –

- amfetamiin – ≤ 10% (21%)

– ≤ 10% – ≤ 10% – ≤ 26%

- rahusti/uinuti arsti korralduseta

– ≤ 12% (23%)

– ≤ 12% – ≤ 12% – ≤ 28%

- ecstasy – ≤ 10% (23%)

– ≤ 10% – ≤ 10% – ≤ 28%

- kokaiin – ≤ 7% (16%)

– ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 28%

- dopinguained – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% – -

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

– ≥ 56% (56%)

– ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60%

1 Alates 2026. aasta uuringust muudetakse uuringu metoodikat, et antud mõõdik hindaks just vaenuliku mõjutustegevust ja valeinfo levikut puututavat. Varasemates uuringutes on hinnatud välisriigi mõjutustegevuse toimetuleku hinnangut.

5

Korruptsioonitajumise indeks2 (koht)

(13) 13 (14) 12 (12) 11 10 10 10 10 Transparency International

Rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Põhiseadusliku korra tagamine

60 748 966 57 540 946 55 980 596 54 450 251 52 502 282

Programmi tegevus 2: Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

42 705 590 42 779 637 42 698 384 42 958 588 42 756 911

Programmi tegevus 3: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

14 136 201 10 742 302 10 974 426 10 934 000 8 560 601

Programmi tegevus 4: Piirihaldus 58 459 809 61 590 484 56 907 119 53 390 048 51 267 942

KOKKU 176 050 566 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735

2. OLUKORRA ANALÜÜS3 Eesti julgeoleku mõjutavad faktorid ja riigipoliitikate koosmõju

Eesti riigi julgeoleku jaoks on keskse tähtsusega ühiskonna informeeritus, sh ohuteadlikkus ja ühtekuuluvus. Tähtis on tagada õiguskaitse- asutuste kõrge tehniline võimekus ja personali ettevalmistus, julgeolekuaspektide arvestamine erinevate valdkonnapoliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö, Schengeni kompensiatsioonimeetmete rakendamine ning strateegiline partnerlus samameelsete riikidega.

Samuti mõjutavad riigi julgeolekut sotsiaal- majanduslikud tegurid nagu rahvastiku vananemi- ne ja vähenemine ning piirkondade ebaühtlane areng. Ühiskonna sotsiaalne sidusus (sh olemas- olevate ühiskonnarühmade lõimumine ning uussisserändajate kohanemine), riigikeele valda- mise ning haridus- ja tööturul konkurentsi- võimelisuse edendamine on julgeolekuohte maan- davad tegurid. Samuti ühiste väärtuste ja info- maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine.

Riigisiseselt on oluline tagada stabiilsus ja kindlus- tunne, sh Eesti elanike usaldus ja toetus riigi- institutsioonide suhtes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel korruptsioonivastasel tegevusel.

2 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 3 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 4 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022–2023. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023. Tallinn: Välisluureamet.

Usaldust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi turvalisuse ja julgeoleku kindlustamisel, sh kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu. See- tõttu on vajalik sisejulgeolekuvaldkonna süsteem- ne ja järjekindel võimearendus, sh tehniline võimekus ning läbiv riigisisene ja rahvusvaheline koostöö.

Järgnevalt on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonnapõhiselt.

Põhiseadusliku korra kaitse

Eesti julgeolekuasutuste hinnangu4 järgi mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. 24. veebruaril 2022 algas laiaulatuslik Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eriteenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatus- lik desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maail- mas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks

6

on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada NATO ja EL-i riike, võimendades mõjutustegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi probleeme, õõnestades Eesti ja meie liitlasorganisatsioonide usaldusväärsust, polari- seerides kogukondi ning õhutades vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. Ühiskonna kerksuse suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja lõimumispoliitikal ja riigi kommunikatsioonisõnumitel, mille kaudu toeta- takse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata hästi läbimõeldud haridus-, rände-, kohanemis- ja lõimumispoliitikat ning arendada strateegilist kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõraviha ja vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisserändajate kapseldumist, sotsiaal- set tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist5.

Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See tähendab piisavate õiguslike volituste andmist Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi, järele- valvemeetmete tõhustamist. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on vajalik süsteemselt tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvus-

5 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks.

vahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning järjepidevalt.

Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kuju- neda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismi- oht on Eestis madal. Kuigi Eestis on tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideoloogiast kantud äärmus- lusest. Laiemalt rahvusvahelises vaates ei saa ka mööda vaadata nii Riigikogu kui ka Euroopa Liidu poolt terroristlikuks kuulutatud režiimist idapiiri taga.

Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. Ees- märk on jätkuvalt demokraatliku, universaalsetel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse asen- damine islamistlikel usureeglitel põhinevaga. Viimase kümne aasta jooksul on moslemikogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus-sisserändajate laste Eesti koolidesse suunamise olulisus ja koolide kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islami- vastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suurenemisega seoses on kasvanud ka palvemajade vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes Euroopa riikide kogemusest on radikaali- seerumise tõenäosus suurem, kui usujuht on fundamentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on oluline ennetada olukorda, kus islami kogukondi hakkaksid juhtima radikaalselt meelestatud inimesed.

Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riski- rühma kuuluvatest riikidest lähtuva immigratsi- ooniga ning laiemalt isikutega, kelle integratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnes- tunud. Mõjusaks teguriks vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja ohtude maandamisel on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne. Venemaa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseerumise ohtu kaudse- malt. Sõjaga kaasneva majanduslanguse, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib islamistlike-,

7

parem- ja vasakäärmuslaste radikaaliseerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne märkamine ning sellega seonduva riskikäitumise ennetamine ja tõkestamine on võimalik vaid üleriigilises koostöös. Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat avalikkust märkama radikaliseerumise tundemärke.

Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseerumi- sel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu levitatakse kõikvõimalikel ideoloogilistel alustel baseeruvat äärmuslikku propagandat, mõjutatakse, värvatakse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järele- valveasutuste vastavat võimekust ning koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja era- sektoriga edendada veebiturvalisust. Suures plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike ini- meste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vaja- dust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsiooni- meetmete rakendamine (sh PNR6 ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks.

Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi rahas- tamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgimine. 2021. aastal valminud rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute

6 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR).

valdkonna järelevalve võimekust on Eestis vaja oluliselt suurendada.

Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i7 märkuste ja soovituste rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel.

Majandusjulgeolek

Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja heaolu. 2022. aasta kevad näitas selgemini, kui kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning kehtes- tatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse. Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energiasõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita piisavalt kiirelt üks- meelt agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasutab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt piiranguid neile, kes tema vastu.

Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on oluline välistada ebausaldusväärsete riikide kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- seaduslikule korrale.

Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline suuren- dada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori asutuste teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. Samuti on oluline arendada riigi võimekust varjatud majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis koostöös erasektoriga leida parimad võimalused nende maandamiseks.

7 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer- estonia/1680a9dd96

8

Organiseeritud- ja majanduskuritegevuse ning rahapesu vastane võitlus

Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julge- olekut ohustavad riigid võivad kasutada muu hulgas kuritegelikke struktuure oma eesmärkide saavutamiseks. Kuritegevuse tõttu muutub ühis- kond haavatavaks, mis omakorda annab võimaluse riigi julgeoleku kahjustamiseks. Majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegude ning nendega seonduva rahapesu rahvusvahelisus ja ulatus mõjutavad olulisel määral finants- süsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Ohtli- kumad on need skeemid, mille tulemusel suude- takse suur osa kriminaaltulust paigutada legaal- sesse majandustegevusse. Ühtlasi on kuritegevus muutunud üha enam projektipõhisemaks: kurja- tegijad tegelevad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küberkuriteod, maksu- pettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse kiiresti valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu suurendada.

Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile eraldata- va struktuuritoetuste mahuna hinnanguliselt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel täiendav koormus tagada vahendite sihtotstarbeline ja aus kasutamine.

Senised uurimused on esitanud halva majandami- se, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkiva kahju ulatuseks 5–10% kasutatavatest summadest, mis ümberarvestatuna võib Eesti kontekstis tähendada EL toetuste väärkasutamise ulatust 150–300 miljonit eurot8. Seetõttu on oluline pöörata erilist

8 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/docume nts/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF- publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_F inancial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb

kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus,

tähelepanu EL-i finantside õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele. Selleks tuleb tõhustada õiguskaitseasutuste võimekust ja rahvusvahelist politseikoostööd.

Uuringud näitavad, et ebaseaduslik turg EL-is on võimeline tootma kriminaaltulu üha kasvavas ula- tuses, mis võib küündida hinnanguliselt 92 kuni 188 miljardi euroni, mille põhjal on alust eeldada, et 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles9. Siseministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi tule- mused peegeldasid raske ja organiseeritud kuri- tegevuse kasumlikkust, mis võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni10. Ajavahemikul 2016–2023 on prokuratuuri saadetud kriminaal- asjades arestitud kuritegevusega seotud vara keskmiselt 11,7 mln euro väärtuses. Jõustunud kohtuotsustega on samal ajavahemikul konfiskeeri- tud keskmiselt 2,73 mln euro väärtuses vara aastas. Vahemik hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse vahel ei reflekteeri kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks.

Et kuritegevus ei saaks olla kasumlik ettevõtmine ja mainitud ohtu efektiivsemalt maandada, tuleb riigil kasutada olukorra muutmiseks terviklikku lähe- nemist, mis hõlmaks nii kuritegevuse tõkestamise õigusraamistiku kaasajastamist, strateegia kasu- tuselevõtmist kuritegevuse varalise mõjutamise tõhustamiseks, piiratud varade haldussuutlikkuse tõstmist kui ka isikkoosseisu suurendamist varalise mõjutamise kaudu kuritegevuse vähendamisega tegelevates asutustes. Neid arendustegevusi tuleb käsitleda tervikuna pidades silmas kogu menetlus- ahelas olevate asutuste panuse efektiivsuse kasvatamist. Kuritegevusest saadava kasu seni- sest tõhusam leidmine, arestimine ja konfiskeeri-

eelnõu seletuskiri.

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-

//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-

0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2; RAND Europe, 2019,

Understanding the revenues earned on criminal markets and

their reinvestment in

the EU legal economy,

https://www.rand.org/randeurope/research/projects/economi

c-valueof-

illicit-markets-european-union.html 10 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja- kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja- analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101.

9

mine on määrava tähtsusega kuritegevuse ja selle stiimulite vähendamisel.

Korruptsioon

Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna korruptsioon võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- dust ning seeläbi ka sisejulgeolekut. Korrumpeeru- nud isikuid võidakse ära kasutada ka muudel julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu näiteks luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi uurin- gus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem korrumpeerunud riigi kategoorias11, mis on suure- pärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsiooni- tasemega võrreldes, kuid keskmine tulemus EL-i riikide võrdluses.

Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- vastases võitluses on aastate jooksul suuremat edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel ja riskide maandamisel.

Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamise, riigihangete läbiviimisel omakasuliste otsuste tuvastamise, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandva- te põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamise ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks.

Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptiivset tegevust esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsialiseerumine erasektoris aset leidva korruptsiooniga tegelemiseks. Samuti tuleb

11 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021

tõhustada teabe kogumist ja analüüsi, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida.

Narkokuritegevus

Perioodil 2000–2023 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 2143 inimest. Kuni 2018. aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud surmade poolest Euroopa Liidus esimesel kohal. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni, 2020–2021 aastal olukord stabiilseerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega. Narkootikumide üle- doosist tingitud surmade arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kaasa antava naloksooni- komplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaada- vuse vähenemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgusti- ku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka 2022. aastaks.12

2022−2023 aastal avaldas negatiivset mõju aga fentanüülile analoogisete opioidide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingi- tud surmade arv on kasvanud (2021. aastal kokku 39, 2022. aastal 80 ja 2023. aastal 117). Nitaseenid põhjustasid suurima osa narkosurmadest (2023. aastal 53%), aga kasvanud on surmad, mis seotud kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. Nendeni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda. 2023. aastal kaotas üledoosi tõttu elu kuusteist 17−24- aastast.

Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida- Virumaal.

Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine eba- seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse

12 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut.

10

narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks, milleks on suuren- datud koostööd lähiriikidega. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatoritele. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänava- diilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada narkootikumide levitamist noortele ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad karistus- meetmete asemel saama tervise- või sotsiaal- teenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms).

Küberkuritegevus

Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- kuritegevusega kaasneva majanduskahju suuruse- ks 0,8% ülemaailmsest SKT-st13, paigutudes narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolman- dale kohale.

Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriiti- lise erasektori suunal on muutunud maailma- praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küber- kuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris.

Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse- maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti-

13 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en- us/solutions/lp/economics-cybercrime.html

kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud – neid registreeriti 2022. aastaga võrreldes pea 45% võrra rohkem14. Samas 2022. aastal registreeriti arvutikuritegusid 25% vähem kui sellele eelnenud aastal – viimase kümne aasta võrdluses oli see esmakordne langus. Eesti olukorra läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi parandamisega. Keskse tähtsusega on PPA perso- nali järjepidev koolitamine digitaalsema iseloomu- ga kuritegude uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal.

Inimkaubandus

Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. Venemaa ja tema liitlane Valgevene on rakendanud migrante oma riiklike välispoliitiliste ambitsioonide saavutamiseks ning korraldavad ebaseaduslike migrantide voogude kaudu Euroopa Liidu liikmesriikide piiride sihiliku survestamise. See omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest rohkem tähelepanu piiriturvalisusele ja rahvus- vahelisele politsei- ja piirivalvekoostööle. Oluliseks arendussuunaks on uussisserändajate, kui haava- tavama ühiskonnagrupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamine ja tõkestamine. See nõuab õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabivaldkonnaga seotud spetsialistide, aga ka erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialisti- de tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite abistamiseks.

Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvus- vahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt.

14 Arvutikuriteod 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/arvutikuriteod

11

Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende taga- järgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks alus- põhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unusta- da rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku üle- maailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöö- võrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvus- vahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimis- õppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel.

Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb arvesse võtta kriisideks valmistumisel.

2023. aasta elanike hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringust saab positiivse trendina välja tuua (alates 2017. aastast), et elanike teadlikkus esmastest tegevustest hädaolukorras on vähehaaval paranemas. 89% Eesti elanikest on saanud vähemalt ühest üleriigilisest infoallikast hädaolukordi puudutavat infot. Elanikud on saanud infot võrdväärselt Päästeameti brošüürist „Ole valmis“ (61%) või üleriigilisest meediast (60%).15

Samas elanike kodude varustatuse tase hädaolu- kordadega toimetulekuks kõige vajalikuga on endiselt madal (vaid 15% on kõik vajalik olemas) ja pooled elanikest endiselt ei tea, mida nad peaksid tegema või teeksid erinevates hädaolukordades. Kodude valmisolek on oluliselt langenud esmaabi- tarvetega varustatuse arvelt. Kõige haavatavamaks

15 KANTAR EMOR (mai 2023). Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023. https://www.rescue.ee/files/Uuringud/2023-elanikkonna-

peetakse linnades suurte kortermajade elanikke ning usutakse, et maal on võimalik hädaolu- kordadega lihtsamini toime tulla (varuda toitu, pääseda ligi joogiveele, kasutada alternatiivseid võimalusi kütteks ja toiduvalmistamiseks).

Seetõttu peab riik tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkama- saamist kriisides ning et nende teadlikkus ja ettevalmistus kriisiolukordades toime tulla para- neks. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada elanikkonnakaitsealaste teadmiste süsteemsemat edasiandmist elanikele.

Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohaliku tasandi toimijatega. Muuhulgas on oma- valitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavan- damisel, sh kriisileevendusmeetmete raken- damisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist.

Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd era- sektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt soovitakse toidu ja ravimite kättesaadavus lisada elutähtsate teenuste hulka.

Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja

hadaolukorraks-valmisoleku-alase-teadlikkuse- indeksuuring.pdf?fc9a1cadb4

12

olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toeta- miseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid.

2023. aastast alates on Eestis võimalik saata mobiiltelefonidele asukohapõhist EE-ALARM ohu- teavituse lühisõnumit. Kriisiolukorras ametliku ja kontrollitud info edastamiseks on 1247 riigiinfo- telefon kiirelt valmis tegutsema kriisinfotelefonina. Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga on loodud võimekus kiireks ohuteavituse teksti edastamiseks ET, ETV+ telekanalitel ning Vikerraadio ja Raadio 4 vahendusel RDS tekstina esitamiseks. 2022. aastast on arendamisel riiklik sireenivõrgustik, mille esimene etapp valmib 2024. aasta lõpuks. Lisaks on vajalik lisaks lühisõnumile, mis on näidanud head tulemust käitumisjuhiste edastamiseks, vajalik süsteemi täiendada mobiiltelefonidel abil alarmeerimiseks ning leida toimepidevuse suurendamiseks tehnilisi lahendusi mobiiltelefoni- deni jõudmiseks operaatorite mobiilsidevõrkudest sõltumata.

Piirihaldus

Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline

agressioon UA vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prog- noosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suure- neva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabu- mine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritege- vuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varus- tusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutusele- võttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protse- duuride arendamist ning personali täiendavat koolitamist ning lisapersonali värbamist.

Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- turvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- sesse.

Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiri- punktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks.

13

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED

TEGEVUSED AASTATEL 2025–202816 Prioriteetne

tegevussuund Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kogu ühiskonna kriisideks valmisolekule viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Kriisideks valmisoleku

parandamise olulisemad tegevused:

Elanikkonna- kaitse

arendamise olulisemad tegevused:

Kriisideks valmisolekuks on eraldatud küll lisaraha, aga vaja on kindlat püsirahastust ning tuleb vältida baasteenuste kärpimist. Järgmistel aastatel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riiklikul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima.

Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. SitRep keskkonna arendamine ja selle toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks (olukorra mõistmise ehk situational understanding valdkond). Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisele. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, koolitused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine läbi nõustamise, koolitamise ja toetamise kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine. Kohalikele omavalitustele suunatud koolitused ja kriisiõppused. Elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid.

Prioriteetne tegevussuund Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Kuigi viimaste aastate kriisidest tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, siis julgeoleku tagamiseks, ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamiseks on kaitstum piir määrava tähtsusega.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Ehitatakse välja kaasaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiir. Vastavalt Vabariigi Valitsuse läbi aegade tehtud otsustele ning idapiiri arendamiseks kavandatud välisvahenditele on idapiiri arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks planeeritud eelarvelisi vahendeid kuni 2029. aastani 157,5 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vajalik varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust.

Olulised tegevused 2025. aastal • Droonituvastamise süsteemi soetamine idapiiri maismaaosa 23,5 km lõigule17.

16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused 17 Droonituvastamise süsteemi soetamist rahastatakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastuse (BMVI) fondist.

14

Prioriteetne tegevussuund

Kuritegevusega saadud vara leidmise, arestimise ja konfiskeerimise võime kasvatamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, suurendatakse suutlikkust kuritegelikul teel saadud vara tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning tõhustatakse kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Selle saavutamiseks täiendatakse seadusandlust, prioriseeritakse kuritegevuse varaline mõjutamine. Samuti on vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtule.

Prioriteetne tegevussuund

Vaenuliku luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine ning riigile olulise

informatsiooni kaitse Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ennetama ja tõkestama vaenulikku luuretegevust ning kaitsma riigile olulist informatsiooni.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Tegeletakse vaenulike eriteenistuste tegevuse pärssimisega ning selleks vajalike meetmete ja võimekuste väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas küberruumis. Samuti on kavas tõhustada riigisaladuse kaitse meetmeid ning leida võimalused, et tagada riigisaladuse kaitsele vajalik ressurss. Muudetakse ka elektroonilise side seadust (ESS) uurimisasutuste ja julgeolekuasutuste ülesannete tõhusaks ja operatiivseks täitmiseks, sh esitatakse ettepanekud ESSi muutmiseks, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Riigisaladusele ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguste taotlemise ja menetlemise tõhustamise arendamine.

Prioriteetne tegevussuund

Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Riigi sisejulgeolekut ohustavad mh vaenulikud ideoloogiad, mõjutustegevus ja lõhestamine. Mõjutustegevuse ja lõhestamise allikaid luuakse pidevalt juurde. Samuti kasutatakse üha uusi ja varjatumaid võtteid.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Tõhustatakse julgeolekut ohustavate ning vaenuliku mõjutustegevusega ja lõhestamisega seotud allikate tuvastamise võimekust ja rakendatakse meetmeid nende süsteemseks vähendamiseks ja ühiskonna kerksuse suurendamiseks. Luuakse tõhusad õiguslikud alused julgeolekut ohustavate allikate suhtes.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Õiguslike piirangute suurendamine julgeolekut ohustavate juriidiliste isikute suhtes.

Prioriteetne tegevussuund

Majandusjulgeoleku tagamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Vaenulikel riikidel on võimalus ja võimekus mõjutada negatiivselt Eesti majandust, riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste toimimist ja suveräänseid otsuseid.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Majandusjulgeoleku tugevdamiseks, vaenuliku luure ja mõjutustegevuse pärssimiseks kitsendatakse kinnisasjade omandamist kolmandate riikide kodanikele ning ettevõtetele, mille tegelikud kasusaajad nad on. Eesmärk on luua heidutus, olukorrapilt, võimalus ja võimekus tõkestada kinnisasjade omandamist Eesti julgeolekule ohtu kujutavatele kolmandate riikide isikute ja ettevõtete poolt, mille tegelikud kasusaajad nad ning kaitsta riigile oluliste teenuste ja objektide toimimist. Tagatakse sanktsioonide tõhusus – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda agressioonist loobuma. Eesmärgi

15

saavutamiseks on vajalik takistada sanktsioonidest möödaminemist nii kriminaalmenetluse, kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete kinnisvaratehingutest lähtuvate julgeolekuohtude maandamismeetmete täiendamine.

• Sanktsioonirikkumise süütegude menetlusvõimekuse kasvatamine ja tõhustamine.

Prioriteetne tegevussuund

Terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Riigi julgeolekule võib ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Väljakutseks on radikaliseerumise protsessis olijate tuvastamine ja tõkestamine võimalikult varajases faasis enne, kui radikaalsusest jõuab välja kasvada (terroristlik) vägivald.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise tegevuskava, et luua ühtne pilt valdkondade-vahelistest seostest radikaliseerumise temaatikas ning radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalikest meetmetest. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine. Samuti kaardistatakse majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks. Eesmärk on majutusteenuse kasutajate andmete töötlemise tõhustamiseks kaardistada andmete edastamise erinevad tehnilised võimalused, nende mõjud, võimalikud maksumused, arendusvajadused ja õiguslikud valikuvariandid. Kaardistuse tulemusena valmivad ettepanekud edasisteks tegevusteks.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Kujundatakse radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalikke tegevusi.

Prioriteetne tegevussuund

Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine

Miks oluline, milles seisneb

väljakutse?

Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud ning võib prognoosida küberkuritegevuse edasist kasvu, sh tehnoloogia muutumist kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks.

Olulised tegevused

aastatel 2025– 2028

Värvatakse piisavas mahus kompetentset personali ning koolitatakse olemasolevaid töötajaid. Luuakse toetav õiguslik keskkond ning ajakohane tehniline võimekus ja tagatakse selle jätkusuutlik üleval pidamine.

Prioriteetne tegevussuund

Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine

Miks oluline, milles seisneb

väljakutse?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nii narkootikumide tarvitamine kui ka narkokuritegevus. Üledoosisurmad on vähem kui kahe aastaga kolmekordistunud. Noored hakkavad narkootikume tarvitama üha varem ja korduvtarvitajate osakaal suureneb. Probleeme süvendab asjaolu, et mitmete narkootikumide levik ja kangus on seninägematult suur seoses rahvusvahelise narkokuritegevuse intensiivistumisega. Peab suurenema õiguskaitseasutuste võime oma tegevusi kohandada vastavalt kiirelt muutuvale narkoolukorrale.

Olulised tegevused

aastatel 2025– 2028

Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt uute psühhoaktiivsete ainetele käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus ohtlikele ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Õiguskaitseasutuste töö peab muutuma tõhusamaks ja vastumeetmed kiirelt kohanema narkootikumidega kaubitsejate pidevalt muutuvate tegutsemisviisidega, milleks tuleb süsteemsemaks muuta õiguskaitseasutuste ametnike väljaõpet ja mitmekesistada tehniliste vahendite (nt spektromeetrite) kättesaadavust. Vähendatakse narkootikumide levikust tingitud

16

negatiivseid mõjusid ja kahjusid. Õiguskaitseasutustel on oluline roll, et koostöös tervise- sotsiaal ja haridusvaldkonnaga ennetada ja ära hoida narkootikumide tarvitamist, sellega seonduvad ohte tervisele ja elule. Laiendatakse üledoosidest tingitud surmade ära hoidmist, selleks tagatakse naloksoon politsei esmaabivarustuses. Parandada tuleb ka mittekaristuslike meetmete (nt VALIK, SÜTIK programmide) kättesaadavust18.

Olulised tegevused 2025.

aastal

• Narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamise tegevuste laiendamine, eelkõige meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne).

• Täiendavate narkootiliste ainete määramise või joobe tuvastamisega seotud tehniliste vahendite kaardistamise ja testimisega alustamine.

• Üledoosisurmade vähendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijate varustamine naloksoonikomplektidega.

Prioriteetne tegevussuund

Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Aastatel 2025 kuni 2030 valmivad mitmed suuremahulised Euroopa Liidu infosüsteemid (EES, ETIAS, API, Interoperability, Revised VIS, Revised Eurodac, Prüm II jne). Tagamaks Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmine siseturvalisuse suurendamiseks tuleb Eestil teha vajalikud arendused tähtaegselt.

Prioriteetne tegevussuund

Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse? Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam ning sellega võib kaasneda erinevaid riske.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Eestis on turvalisuse tagamiseks vaja luua võimekus mehitamata õhusõidukite ehk droonide avastamiseks, tuvastamiseks ja identifitseerimiseks. Koostöös sõjalise riigikaitse asutuste ning elutähtsate teenustega seotud kriitilise taristu ettevõtetega on vajalik välja arendada droonide tõrjumise võimekus.

18 See on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eestvedamisel toimuv.

17

4. PROGRAMMI TEGEVUSED

Programmi tegevused on suunatud põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toime-pidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõjutava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terrorismi rahastamine, inimkaubandus). Programmil on avalik ja salajane osa.

PROGRAMMI

TEGEVUSED

Programmi tegevus 1:

Põhiseadusliku korra tagamine

Programmi tegevus 2:

Raske- ja organiseeritud kuritegevuse

vastane võitlus

Programmi tegevus 3:

Elanikkonna- kaitse, kriisideks

valmisolek ja nende

lahendamine

Programmi tegevus 4:

Piirihaldus

18

Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine

Eesmärk

Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks oma valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

– – – – – Algtase selgub

– – Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes on puutunud kokku äärmuslusega veebis

– – – – – Algtase selgub

– – Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindab oma valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks

– – – – – Algtase selgub

– Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Muudest rahvustest inimeste osakaal, kes usaldavad Venemaa-Ukraina konflikti teemal Venemaa uudistekanaleid ja ei usalda Eesti kanaleid

– 16,6 15 (13) 14 Mõõdik muudetakse. Riigikantselei ja Sotsiaal-

ministeeriumi avaliku arvamuse seireuuring19

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamine, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamine.

Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, riigisaladuse kaitsele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN sündmusteks valmisolekut.

19 Avaliku arvamuse seireuuring (märts 2023). Aasta näitaja on leitud kõigi aasta jooksul tehtud tulemuste kokku liitmisel ja nende jagamisel tehtud seirete arvuga.

19

Infoks valitsemisalade ülesed tegevused julgeoleku tugevdamiseks:

• julgeolekuohtude teadvustamine valitsemisalade üleselt ning nende ohtude koordineeritud maandamine;

• riigi erinevate poliitikate kaudu ühiskonna sidususe tugevdamine, sh erinevate ühiskonnagruppide lõimumise ja kohanemise toetamine;

• radikaliseerumise ennetamise riikliku tegevuskava välja töötamises osalemine ja tegevuskava rakendamine oma vastutusalas;

• ühiskonna ohuteadlikkuse ja kerksuse suurendamine erinevate kriisiolukordade, sh hübriidohtude suhtes;

• riigi toimimise jaoks olulisi teenuseid osutavate asutuste ja ettevõtete riigihangete puhul võimaluste leidmine tehnoloogiliste, tarneahelate jm sõltuvuste vältimiseks ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest;

• elutähtsate teenuste ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste riskiplaanides julgeolekuohtudega arvestamine ning nende riskide maandamine teenuste planeerimisel;

• riigi elektrisüsteemi ümberkujundamine selliselt, et maksimaalselt oleksid maandatud julgeolekuriskid;

• koostöös riigiasutustega, erasektoriga ja kogukondadega süsteemselt riigisisese koostöö arendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohu allikate tuvastamiseks ja tõkestamiseks sh veebis ja meedias;

• liitlasriikide ja rahvusvaheliste koostööpartnerite teadlikkuse suurendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohtude ning neid ohte ennetavate ja maandavate võimaluste kohta;

• ühtne lähenemine riigi andmete avalikustamisele ja juurdepääsu võimaldamise reeglitele;

• juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise meetmete tõhustamine (sh küberruumis).

20

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Majandusjulgeoleku suurendamine

Sisu kirjeldus

Majandusjulgeoleku ohud on tuvastatud, teadvustatud ja loodud on maandamismeetmed.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse20

1.1. Arendatud on võimekust kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete, mille puhul nad on tegelikud kasusaajad, kinnisvarainvesteeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, analüüsimiseks ja maandamiseks.

SIM MKM, REP SIM,

RAM, JUM, VÄM, KAPO, VLA,

2025– 2026

RE, lisavajadus,

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Loodud on haldusalade ülene majandusjulgeoleku töörühm, strateegia ja tegevuskava.

RK/ SIM Kõik

ministeeriumid 2025–

2027 Pole

lisavajadusi

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

21

Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning tõkestamine

Sisu kirjeldus

Radikaliseerumise ja sellest lähtuva terrorismi oht on teadvustatud, tuvastatud, ja loodud on maandamismeetmed.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse21

1.3. Välja töötatud ja rakendatud on radikaliseerumise ennetamise tegevuskava. See hõlmab teadlikkuse tõstmist, radikaliseerumise ennetamise lõimimist erinevate valdkondade töökorraldusse, koostöö edendamist ja nõustamist.

SIM

SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA,

KOV-d

2025– 2028

RE, lisavajadus,

välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.4. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.

SIM, MKM

PPA, KAPO, EKEI, SMIT,

MTA, RIA, AKI, JUM

2025

RE, lisavajadus,

Sisejulgeoleku- fond jm

välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.5. Välja on arendatud lennunduse taustakontrollide digitaalne menetluskeskkond. KAPO SIM 2026 Lisavajadus sama

1.6. Majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused on kaardistatud Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks, sh on kaardistatud andmete edastamise tehnilised võimalused, mõju, maksumus, arendusvajadused, õiguslikud valikuvariandid ja ettepanekud edasisteks tegevusteks.

SIM

SMIT, KAPO, PPA, MKM, EAS,

VLA majutus- ettevõtjad

2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

sama

1.7. Loodud on võimekus nõustada ja täiendada strateegilise tähtsusega objektide omanike riskianalüüse ja turvaplaane julgeoleku ja avaliku korra ohtude ja maandamismeetmete osas.

PPA, KAPO SIM 2025–

2026

RE sama

21 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

22

CBRN22 sündmused

Sisu kirjeldus

Reageerivatel asutustel on valmisolek reageerida CBRN sündmustele ja maandada sündmusest tulenevad täiendavad ohud.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, KLIM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK Vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse23

1.8. Arendatud on CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral.

KAPO, SIM, KAM, RK

PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, MTA 2024–2026

RE/lisavajadus/ Sisejulgeoleku-

fond jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.9. Tagatud on Päästeameti 24/7 reageerimise võimekus keemia-ja kiirgusohu sündmustele.

PÄA 2025–2027 RE sama

Vastuluure ja riigisaladuse kaitse

Sisu kirjeldus

Vaenulike eriteenistuste tegevus on ennetatud ja tõkestatud. Riigisaladused ja salastatud välisteave on kaitstud.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, SIM, KAM, KV, VLA Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse24 1.10. Esitatud on ettepanekud ESSi ja teiste seaduste ajakohastamiseks, et

oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil.

SiM, JUM 2025 „Kindla sisejulgeoleku

programm“

22 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

23

Küberjulgeoleku tagamine

Sisu kirjeldus

Riigi julgeolek on kaitstud võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate ohtude eest.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, PPA, SIM, MKM, VLA, RIA Vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse25 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine

Sisu kirjeldus

Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh küberruumis.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse26

1.11. Arendatakse õiguskeskkonda ja koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist ning nende allikate sulgemist või kättesaadavuse piiramist

TTJA PPA, MKM, KuM, SiM 2024–2025 RE,

lisavajadus

MKM programm, „Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

1.12. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas ning meetmetest selle vastu.

RK SiM, SiM SKA, KuM,

MKM, HTM 2024–2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.13. Luuakse tõhusad õiguslikud alused riigi julgeolekut ohustavate juriidiliste isikute sundlõpetamiseks.

SIM JUM 2025 teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

25 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

24

Objektivalve ja isikukaitse

Sisu kirjeldus

Objektide valvet ja isikukaitset arendatakse viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. (Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis)

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: PPA, KAPO, SIM, rahvusvahelised partnerid Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.14. Suurendatud on riikliku tähtsusega isikute kaitsmise võimekust PPA SIM 2025–2028 RE, lisataotlus „Kindla sisejulgeoleku

programm“

25

Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastane võitlus

Eesmärk

Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahel, kriminaaltulu leidmist ja konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 (tegelik)

2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmad

- (39) (80) (117) ≤ 120 ≤ 100 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 50

Surma põhjuste register,

EKEI

Elu jooksul mõnda illegaalset uimastit proovinud 15–16 aastaste osakaal

38% (2019)

- - - ≤ 38% - - - ≤ 38%

Eesti koolinoorte

uimastite tarvitamise

uuring (ESPAD)

Korruptsioonitajumi se indeks27 (punktid)

75 ≥ 76 (74) ≥ 75 (74) ≥ 76 (76)

≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77

Trans- parency

International

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevuseg a seotud riskidest heaks

58%

58%

(-)

≥ 59% (59%)

– ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60%

Siseturvalisu -se avaliku arvamuse

uuring

Arestitud vara28 (10,75 mln)

(6,99 mln) (18,37 mln)

(24,5 mln)

≥ 24,5 mln

≥ 25 mln

≥ 30 mln ≥ 40 mln

≥ 45 mln

Prokuratuur

Konfiskeeritud vara29

(2,24 mln) (1,36 mln) (2,39 mln) (2,43 mln)

≥ 2,43 mln

≥ 3 mln

3,5 mln ≥ 4 mln

≥ 4,5 mln

Prokuratuur

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014–2020 ISF-P) ning korraldusasutuse (2021–2027) ülesannete täitmine, raskete peitkuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus.

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega.

27 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 28 Arvestatakse uurimisasutuste poolt aasta jooksul prokuratuuri menetlusotsuseks edastatud kriminaalasjades arestitud vara väärtust 29 Arvestatakse jõustunud kohtulahendiga konfiskeeritud vara väärtust

26

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Küberkuritegevuse vastane võitlus

Sisu kirjeldus

Parandatud on võimekust küberkuritegevuse terviklikuma ülevaate koondamiseks, selle ulatuse, trendide, ohu ja riskide hindamiseks ning ennetuslike, menetluslike tegevuste ja analüüsil põhinevate eesmärkide seadmiseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse

2.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks.

PPA 2025 RE, Sisejulgeoleku- fond jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“

Sisu kirjeldus

Küberkuritegude menetlemine, toimepanijate ja kriminaalse tulu tuvastamine on tõhusam, prokuratuuri saadetud juhtumite ja isikute arv on suurenenud ning rahvusvahelisel tasandil ollakse pädev koostööpartner.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse30

2.2. Sihtrühmad on läbinud väljatöötatud koolituskavadele tugineva täiendõppe. PPA SKA 2028 RE, Sisejulgeoleku- fond jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“

2.3. Loodud on riigiüleselt küberkuritegudele spetsialiseerunud menetlusüksused ja suurendatud on isikukoosseisu vastavalt PPA vajadustele ning struktuuri analüüsile.

PPA SIM 2028 RE, lisavajadus „Kindla sisejulgeoleku

programm“

30 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

27

Narkokuritegevuse vastane võitlus

Sisu kirjeldus Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud narkootikumide levitamist noortele ning narkootikumide tarvitamisega seonduvaid kahjusid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Programm, milles planeeritakse31

2.4. Arendatud on andmebaase, nt (nt PRIS) arendamine parendamaks narkosüütegude andmete (sh süüteoga seotud ained, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende täitmise kohta) sisestamise kvaliteeti, andmete kättesaadavust ning eri asutuste andmete (nt TEHIK üledoosid) ristkasutatavust. (Suureneb võimekus andmete põhjal koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd.)

JUM, SIM

PPA, SKA, MTA, RA, EKEI,

Prokuratuur, Vanglateenistus,

SMIT

2024– 2026 RE, välis- vahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade programmid

2.5. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt).

SOM, TAI

JUM, PPA, SIM, MTA, Prokuratuur,

SOM, TAI, teenuse-pakkujad

2024–2025 RE, välis- vahendid

sama

2.6. Laiendatud on narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamist, eelkõige meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne) ning uute ja eriti ohtlike ainete eest hoiatamise lahenduse ettepaneku väljatöötamine.

SOM PPA, TAI 2024–2025 RE sama

2.7. Üledoosisurmade vähendamiseks on varustatud Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijad naloksoonikomplektidega.

PPA SOM, SIM, TAI 2024–2025 RE sama

2.8. Tagatud on uutele narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ajutise käitlemispiirangu rakendamise võimalus.

SOM SIM, PPA, MTA,

EKEI, RA 2024–2025 RE sama

2.9. Narkoväärtegude avastamise, menetlemise praktika ja meetmete mõju on uuritud.

PPA SIM, JUM 2025 lisavajadus sama

2.10. Ametnikke on vajaduspõhiselt lähetatud sihtriikidesse, et narkokuritegevuse vastases võitluses lähiriikidega koostööd tugevdada, operatiivset

PPA SIM 2026 RE,

lisavajadus „Kindla sisejulgeoleku

programm“

31 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

28

teabevahetust tagada, kriminaalteabe vahetust parandada ja teostada ühiseid menetlusi narkokaubanduse valdkonnas.

2.11. Kaardistatud on teistes riikides ja asutustes kasutatavate narkootiliste ainete määramise või joobe tuvastamisega seotud tehnilised vahendid (nt spektromeetrite), nende vajadus ja kasu on hinnatud ning need on hangitud.

PPA, MTA SIM, RAM 2024–2028 lisavajadus

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid 2.12. Uimastite valdkonnas ennetustegevuste ja õigusrikkumistele reageerimisel on

määratud strateegilised tegevused, kaardistatud partnerid ning koostatud ja ellu viidud huvikaitse plaan.

PPA SIM, TAI,

teenusepakkujad 2024–2028 RE,

lisavajadus sama

2.13. Kaasajastatud on õigusrikkujate narkojoobe tuvastamise protsessi. SIM, PPA JUM, EKEI 2024–2026 RE sama

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine

Sisu kirjeldus

Rahapesuvastane strateegiline analüüs võimaldab tuvastada võimalikud rahapesuskeemid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse32

2.14. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda.

RAB RAM, SMIT 2026 RE, välis- vahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

2.15. Arendatud on veebiportaal, mis koondab kohustatud isikute teadete ja nendele tagasiside andmise funktsionaalsuse, mis suurendab kasutusmugavust, aitab tõsta rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitavate teadete kvaliteeti, millest tulenevalt paraneb ka RABi edastatud info uurimisasutustele ning seeläbi parandada kogu valdkonna efektiivsust.

RAB RAM, SMIT 2025

RE, Sise- julgeolekufond

jm välis- vahendid

RAM seonduv programm

Sisu kirjeldus

32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

29

Arendatud on uurimisasutuste võimekust rahapesu ning terrorismi rahastamise tõhusamaks avastamiseks ja tõkestamiseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, RAB, Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, KAPO Vahendid: RE

Korruptsiooni tõkestamine33

Sisu kirjeldus

Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks. Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse34

2.16. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2025–

2026

RE, lisavajadus

*

„Kindla sisejulgeoleku programm“, „Korruptsiooni-

vastase tegevuskava 2021–2025“ elluviimiseks

Majanduskuritegevuse vastane võitlus

Sisu kirjeldus

Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

2.17. PPAs on suurendatud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisvõimekust.

PPA SIM 2025–2026 RE, lisavajadus,*. „Kindla sisejulgeoleku programm“,

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

33 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 34 Sama, mis eelmine joonealune selgitus.

30

Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus

Sisu kirjeldus

Kuritegelikul teel saadud tulu leidmise, arestimise, haldamise ja konfiskeerimise suutlikkus ning menetlejate teadlikkus on kasvanud.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA, KLIM Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse35

2.18. Välja on töötatud täiendavad regulatiivsed seadusemuudatused, mis võimaldavad süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerida koos täiendavate vara arestimise ja konfiskeerimise meetmetega.

JUM, SIM, RaM

PPA, MTA, Prokuratuur, KAPO,

KeA, Kohtud 2025–2026 RE

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

2.19. Loodud on kuritegevuse varalise mõjutamise strateegia, mille kasutuselevõtmisega tagatakse jätkusuutlikkusele ülesehitatud strateegia asutuste ja institutsioonide koostööst, tegevustest ja eesmärkidest.

JUM, SIM, RaM

PPA, MTA, Prokuratuur, KAPO,

KeA, Kohtud 2025–2027 RE (sama)

2.20. Loodud on konfiskeeritud vara fond, mille kasutuselevõtmisega luuakse menetlejale efektiivsust tagavateks tegevusteks toetuse taotlemise võimalus.

JUM, SIM, RaM

PPA, MTA, Prokuratuur, KAPO,

KeA, RaB 2025–2026 RE

(sama)

2.21. Prokuratuuris, uurimis- ja teistes asutustes on suurendatud kuritegeliku tulu leidmise, arestimise ning finantskuritegude menetlemise ja analüüsivõimekust.

Prokuratuur, PPA, MTA,

KeA, kohtud, SKA, SiM

JuM, RaM, KliM 2025–2030 RE,

lisavajadus, *.

(sama)

2.22. Loodud on vara haldamise kesküksus või uurimisasutustes on suurendatud leitud, arestitud, võõrandatud ja konfiskeeritud vara haldamise võimekust.

RaM, SiM, JuM, PPA,

MTA, 2025–2027

RE, lisavajadus,

Sisejulgeoleku- fond jm välis-

vahendid*.

(sama)

35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

31

Sisu kirjeldus

Loodud on riigiülene võime koguda ja analüüsida teavet süüteomenetluses varale sätestatud piirangute ja konfiskeerimise kohta.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse 2.23. Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekused, mis

võimaldavad süüteomenetluse ahelas jälgida arestitud ja konfiskeeritud vara liikumist ning varale kohaldatud piiranguid, arvestada haldamisega seotud kulutusi ning esitada vajalikke statistilisi tervikülevaateid.

JUM, SIM, RaM

PPA, MTA, Prokuratuur, KAPO,

KeA, Kohtud 2025–2027

RE, lisavajadus, *

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine

Sisu kirjeldus

Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse36

2.24. On läbi viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel on kaasajastatud või koostatud vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid.

JUM

SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,PPA,

TI, Prokuratuur, erasektor, kolmas

sektor

2025–2027 RE,

Sisejulgeolekufond

„Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

36 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

32

Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende

lahendamine

Eesmärk

Eesti ühiskond ja inimesed on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2019 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeks

– – 6 (6) 7 (–) 7 7 7 7 7 PÄA

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

– (56%) – ≥ 56% (56%)

– ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60% Siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks

45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57

(44,1) – ≥ 65 ≥ 65 – ≥ 65 PÄA

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriisideks valmisoleku indeks37

– – – – – – – – – – SiM

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime38

– – – – – – – – – – PÄA

Elanike osakaal, kellele on tagatud avalikud varjumiskohad

– – – – – 10% 15% – PÄA

Ohuteavituse kanalite arv – – – – (2):

SMS ja ERR

2: SMS ja

ERR

2: SMS ja ERR

2: SMS ja

ERR

6: SMS, ERR, Galileo satelliitsüsteem, sireenivõrgustik,

mobiilirakendused

6: SMS, ERR, Galileo satelliitsüsteem, sireenivõrgustik,

mobiilirakendused

SIM

37 Siseministeeriumi valitsemisala kriisideks valmisoleku hindamise mõõdik töötatakse välja 2025. aasta jooksul. 38 Ulatusliku evakuatsiooni võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka.

33

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonnakaitse poliitika kujundamine, riskikommunikatsiooni teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, hädaolukorra riskihalduse teenus, kriisijuhtimise teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, kriisinfo teenus ning 2025. aastast varjumise teenus ja kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus.

Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut, sh arendatakse elanikkonnakaitset. Kriisideks valmisoleku parendamiseks hoiavad Siseministeeriumi haldusala asutused ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel. Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ning tervis kaitstud. Elanikkonnakaitse arendamiseks tõhustatakse Päästeameti meetmeid nagu pääste- ja demineerimistööd, ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon ning varjumine.

Kriisideks valmistumine tähendab, et valmistutakse olukordadeks, kus ei piisa enam asutuse igapäevaselt osutatavatest teenusest vaid tuleb ellu viia tegevusi, mida igapäevaselt ei tehta (nt ulatuslik evakuatsioon). Reeglina ei muutu asutuse tegevuste iseloom, vaid neil tuleb oma teenuseid osutada tavapärasest suuremas mahus või tavapärasest erinevates tingimustes. Seetõttu tähendab kriisideks valmistumine reeglina, et arendusi ei tehta mitte ainult uute teenuste loomiseks, vaid tõstetakse tavapäraste teenuste toimepidevust või luuakse valmisolek osutada konkreetset teenust tavapärasest oluliselt suuremas mahus. Seetõttu osa kriisideks valmisoleku jaoks tehtavast on planeeritud teistes „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmides ning ka arenduste jaoks suunatud raha on kajastatud osaliselt teistes programmides. Vabariigi Valitsuse otsusega on Siseministeeriumi valitsemisalale otsustatud eraldada neljaks aastaks 35 miljonit eurot laiapindse riigikaitse tegevusteks, sh elanikkonnakaitseks ja kriisideks valmistumiseks. Eelarvevahendid kajastuvad praegu Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis ja eraldatakse Siseministeeriumi eelarvest iga jooksva aasta alguses.

34

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste

planeerimiseks

Olukorrateadlikkuse tagamine

Sisu kirjeldus

Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi koostamine edasisteks arenguteks).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT

Vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse39

3.1 Info jagamise keskkonda (Sitrep)on arendatud kasutajate vajadustest lähtuvalt, käideldavust on tõstetud ja loodud on võimalused ohuteavituse keskseks haldamiseks.

SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,

HÄK, SMIT, KOV-id, KaM, KV

2024–2027 RE „Kindla

sisejulgeoleku programm“

3.2 Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja edasise arengute prognooside koostamiseks.

SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT

2025 RE sama

Kriisideks valmistumine

Sisu kirjeldus

Tagatud on Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste ja funktsioonide toimepidevus. Seal hulgas Siseministeeriumi asutused on loonud omale jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud kriisireservid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse40

39 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 40 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

35

3.3 Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. SiM

SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT,

2024–2027 RE/Ühtekuuluvu sfond

„Kindla sisejulgeoleku

programm“ 3.4 SiM valitsemisala asutused on kriisi ajal oma ülesannete

jätkusuutlikuks täitmiseks loonud piisavas mahus kriisireservi vastava väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata.

SiM SKA, PÄA,

PPA, KAPO, HÄK, SMIT

2026–2028 RE sama

3.5 Päästevõrgustik on valmis riigikaitselistes olukordades autonoomselt tegutsemiseks, sh on tõstetud kutseliste ja ja vabatahtlike taristu kriisideks valmisolekut.

PÄA 2027 RE sama

3.6 Suurendatud on Päästeameti logistilist võimet elanikkonnakaitse ja toimepidevuse toetamiseks. PÄA SIM 2026–2028 RE sama

3.7 SiM valitsemisala asutustes on kasutusele võetud ühtne laohalduse tarkvara, mis tagab olukorrateadlikkuse materiaalsest valmisolekust. SiM

SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT,

2024–2027 RE sama

Sisu kirjeldus

SIM valitsemisalas on valmistunud kriiside lahendamiseks arvestades kehtivaid ohuprognoose . Kriisiplaanid on uuendatud ja loodud on kriisijuhtimise võime , mis toetab kehtivate kriisiplaanide rakendamist.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT Vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse41

3.8 Arendatud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. PPA SIM 2026 RE „Kindla

sisejulgeoleku programm“

3.9 Jätkatud on massiohje võimearendust ja väljaõpet (treening, koolitus, õppused).

PPA JuM, SiM 2024–2027 RE sama

3.10 Suurendatud on Päästeameti valmisolekut ja võimet juhtida ning koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi kriisi ajal

PÄA KOV, SiM 2024–2027 RE sama

3.11 Arendatud on sündmuste planeerimise ja juhtimise tarkvara (REMIS), mis suurendab ressursimahukate ja kriisi sündmuste efektiivsemat planeerimist ja lahendamist.

PPA SIM 2024–2027 RE sama

41 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

36

Sisu kirjeldus

Rahvusvahelise koostöö partnerasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega toetab kriiside lahendamist. Siseministeeriumi valitsemisala asutused on valmis oma tegevusi rahvusvaheliselt koordineerima, sh loodud on valmidus abi vastu võtta või ise võimalusel partneritele abi osutada.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT

Vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse42

3.12 PÄA rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja andmise võimet on suurendatud. Loodud on demineerimise (EST-EOD), Metsamooduli (GFFF), Tehnilise toetuse moodul (TAST) ja tagatud nende ja olemasolevate moodulite ülalpidamine.

PäA SiM 2025–2028 RE „Kindla

sisejulgeoleku programm“

Elanikkonnakaitse arendamine

Sisu kirjeldus

Siseministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse meetmed on arendatud vastavalt Elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024-2027 määratud sihttasemetele.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA,, HÄK Vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse43

3.13 Loodud on keskselt hallatav terviklik ohuteavituse süsteem. SIM PÄA, HÄK,

MKM, RIKS, SMIT, KOV

2024–2027 RE „Kindla

sisejulgeoleku programm“

3.14 Suurendatud on elanikkonna ulatusliku evakueerimise võimet. PÄA KOV, PPA, KL 2024–2027 RE sama

3.15 VPK-de toimepidevuse parendamine ja PÄA võimekuse suurendamine vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitse tegevustesse

PÄA SIM 2024–2027 RE sama

42 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 43 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

37

3.16 Loodud on õiguslik alus varjendite ja varjumiskohtade loomiseks ja suurendatud on elanikele mõeldud varjumiskohtade arvu

PÄA SIM 2024–2027 RE sama

3.17 Läbi on viidud koolitusi KOV-de kriisivalmiduse suurendamiseks. PÄA KOV, SiM 2024–2027 RE sama

3.18 Elanike teadlikkuse ja valmisoleku tõstmiseks suunatud Päästeameti tegevused on ellu viidud.

SiM PÄA, SKA, HTM 2024–2027 RE/Ühte- kuuluvusfond sama

3.19 Sisekaitseakadeemia ja PÄA koostöös loodud EKK veebikoolitus on hoitud käigus ja ajakohasena (vastutaja SKA)

SKA SiM 2024–2027 RE sama

3.20 Loodud on EKK koolitajate koolituse süsteem eesmärgiga tagada EKK koolituste ühtlane kvaliteet.

SKA SiM 2024–2027 RE sama

38

Programmi tegevus 4. Piirihaldus

Eesmärk

Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 25% ≥ 36% ≥ 85% ≥ 95% 100% PPA

Järvepiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) 100% 100% 100% 100% 100% PPA

Jõepiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 100% 100% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi (2014–2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (2021–2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus.

Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust.

Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt piirilõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga.

Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiiri taristu täielikult välja ehitada ning varustada vajaliku valve ja seiretehnikaga 2027. aasta lõpuks.

39

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Piirikontroll ja riigipiiri valvamine

Sisu kirjeldus Piirikontroll on reisijasõbralik, arvestab piiriliikluse mahtu ja intensiivsust, vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning aitab tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

4.1 Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu ning tagatud on automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik haldamine.

PPA, SMIT

SIM 2024–2027 RE, piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“

4.2 Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh usaldusväärse reisija programm) ning tagatud nende jätkusuutlikkus.

PPA, SMIT

SIM 2025–2027 RE, piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

sama

4.3 Piirikontrolli vahendeid on täiendatud. PPA,

SMIT SIM 2024–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm

välisvahendid sama

Sisu kirjeldus Suurendatud on piiri (maismaapiiri, õhupiiri ja merepiiri) valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide vahelisel alal.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

4.4 Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks vajalik taristu. Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus.

PPA SIM, SMIT 2024–2027 RE, piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“

40

4.5 Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused. PPA SIM 2024–2026 RE, piirihalduse ja viisa-

poliitika rahastu jm välisvahendid

sama

4.6 Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid on kasutusele võetud.

PPA SIM, SMIT 2025–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm

välisvahendid sama

4.7 Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud. PPA SIM

2024–2027 RE, piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

sama

4.8 Peipsi järvistul on loodud tehnilise kaldavaatlus- ja riigipiirivaatlusvõimekus.

PPA SIM 2025–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm

välisvahendid sama

Sisu kirjeldus

Piirihalduses kasutatakse innovaatilisi lahendusi, tagatud on infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, kus planeeritakse

4.9 Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES44, ETIAS45, PIKO46, PNR47, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms48).

PPA, SMIT SIM 2024–2027 RE, piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Kindla sisejulgeoleku programm“

Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö

Sisu kirjeldus

Tagatud on riskianalüüsi põhine patrullide väljapanek piirivalvamiseks ja vajalik ressurss piirikontrolli sujuvaks toimimiseks, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

44 EES (Entry/Exit System) – Euroopa Liidu sisenemise ja väljumise süsteem 45 ETIAS (European Travel Information and Authorisation System) - Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem 46 PIKO – piirikontrolli andmekogu 47 PNR (Passenger Name Record) – Broneeringu infosüsteem 48 SIS (Schengen Information System) – Schengeni infosüsteem

41

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

4.10 Politsei- ja Piirivalveameti Andmelao infosüsteemi (ALIS) arendused on viidud ellu, et võimaldada piirihalduses rakendada CIRAM49 põhist riskide ja ohtude hindamist piirikontrollis ja piiride valvamisel.

PPA, SMIT

SIM 2024–2025 RE, välisvahendid „Kindla sisejulgeoleku programm“

Sisu kirjeldus Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine ja teabevahetus siseriiklike partneritega, liikmesriikidega ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

4.11 Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026 RE, välisvahendid „Kindla sisejulgeoleku programm“

4.12 Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle jätkusuutlikkus.

PPA, SMIT

SIM 2026 RE, Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF) jm välisvahendid

sama

Sisu kirjeldus Integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd liikmesriikidega, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ning teiste liidu asjaomaste institutsioonide, asutuste (sh riigi siseste asutustega), kui ka kolmandate riikidega (selleks osaletakse näiteks Frontexi ühisoperatsioonidel, lähetatakse kontaktametnik peamisesse ebaseadusliku rände ja organiseeritud kuritegevuse lähte ja transiitriiki ning Frontexisse).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, sisu kirjelduses kokkulepitust lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu ja planeeritakse need kas asutuse tegevuskavas või tööplaanis.

49 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel.

42

5. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:

1) sisejulgeoleku asekantsler;

2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse

ja rakendamisse kaasatud

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

43

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega50

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KINDEL SISEJULGEOLEK

Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2

vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis

riskeeriva käitumise vähendamine

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, turvatunne

Riigikaitse arengukava 2 22–2 1

sisejulgeoleku tagamine, asutuste valmisolek kriisi või rünnaku ajal, Eesti ise- seisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse

eeldused tipuvõimetele, täpsustab tavaolukorras ja mitteriigikaitseliste kriiside jaoks vajalikku

Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

üldised suunad ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

üldised suunad sh noorte sotsiaalsete oskuste ja riskikäitumise vähendamiseks

Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2

Liiklussurmade sh elu, tervise ja varakahjude vähendamine

ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus

küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks, piiriüleste e-teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2 1 –2 2

valmisolek kiirgushäda- olukordadeks

olulised tegevussuunad kriisideks valmisolekuks

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus

julgeolek ja turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele

Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030

üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks

pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

■

50 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

44

LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“

Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Sisejulgeolekupoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on erinevate sihtrühmade seas rohkem teadvustatud ning loodud on paremad eeldused vastavate riskide maandamiseks. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks.

Sisejulgeoleku valdkonnas poliitika väljatöötamine.

Põhiseadusliku korra tagamine

(vastutaja Kaitsepolitseiamet)

Loodud on paremad eeldused majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamiseks. Paranenud on ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks.

Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus

(vastutaja Päästeamet)

CBRN oht on avastatud, levik tõkestatud ja kõrvaldatud, inimesed ja keskkond päästetud

Riikliku tähtsusega üritustel tehakse CBRN ründeohu seiret. Seire käigus kontrollitakse objekti visuaalselt ja mõõtevahenditega.

45

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Keemiliste mürkidega ründele reageerimisel otsitakse kannatanuid ja päästetakse inimesi, tõkestatakse mürgi levikut. Sündmusel tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja levikuala määramiseks. Määratakse erinevad ohutsoonid. Tehakse saasteärastust ja kontrollitakse selle kvaliteeti. Keemilise lahingumoona leiu korral töötavad pommigrupid koos CBRN spetsialistidega. Töö käigus identifitseeritakse ja hinnatakse lahingumoona seisukorda ning valitakse hävitus- või neutraliseerimismeetod. Tööstusmürkidega seotud õnnetuste korral tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja saastunud ala määramiseks. Toetatakse erialase teabega päästetööde juhti. Bioohu kahtlusega eseme leiu korral kontrollitakse ohu olemust kiirtestiga. Bioohu korral ese desinfitseeritakse või hävitatakse. Desinfitseeritakse sündmuskoht ja sündmusel kaitseriietuses osalenud päästjad. Eriolukorras luuakse ohualalt väljumise kohta desinfitseerimispunkt. Radioloogilisele õnnetusele sekkumisel selgitatakse välja radionukliid. Märgistatakse suurenenud kiiritusega ala ning piiratakse sellele juurdepääs. Sündmusel tehakse kiirgusseiret ja vajadusel saasteärastust. Kiirgusallikas isoleeritakse ja antakse üle AS A.L.A.R.A. –le. Sekkumisel tehakse koostööd Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Tuumaõnnetuse korral mõõdetakse saastatud pinna eriaktiivsust ja selgitatakse välja saastatud alad. Kontrollitakse inimeste ja sõidukite saastatust, vajadusel tehakse desaktiveerimistöid. Tugevalt saastatud sõidukid isoleeritakse keelualal. Kiirgusallika leiu korral tuvastatakse tuumamaterjal

Objektide valvamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA on kriisis toimepidev. PPA seirab püsivalt hädaolukorda põhjustada võivaid ohte.

Teenusega tagatakse valvatavate objektide turvalisus.

46

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Isikukaitse teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

PPA poolt on tagatud kaitstava isiku staatuses olevate isikute turvalisus.

Teenusega tagatakse Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade/valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine.

Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna poliitika väljatöötamine

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas poliitika väljatöötamine.

Kriminaalpoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine

Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine.

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014- 2020 ISF-P) ning korraldusasutuse (2021- 2027) ülesannete täitmine

(vastutaja Siseministeerium)

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (VA) ülesanne on Sisejulgeolekufondist (SJF) rahastatavate riiklike programmide koostamine, toetusmeetmete haldamise korraldamine ning järelevalve teostamine välisvahendite kasutamise ja nende tulemuste saavutamise üle.

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ning korraldusasutuse ülesanne on Eestile fondist eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.

Raskete peitkuritegude avastamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal

Teenusega tagatakse ühiskonnale enim kahju põhjustava organiseerunud ja raske peitkuritegevuse (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine.

Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus

Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal

Teenusega tagatakse tunnistajakaitse abinõude kohaldamine kriminaalmenetluses või välisriigi pädeva asutuse või

47

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel vastavalt sõlmitud välislepingutele ning jälitustegevuse teenuse toetamiseks legendeeritud infrastruktuur ja kattedokumendid.

Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Elanikkonnakaitse poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.

Elanikkonnakaitsepoliitika väljatöötamine ja asutuste tegevuse koordineerimine elanikkonnakaitse eesmärkide seadmisel. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.

Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus

(vastutaja Päästeamet)

Elanikkond on riskiteadlik, võimeline hädaolukordades iseseisvalt hakkama saama (Civil Resilience) ning oskab hädaolukorras üksteist aidata

Eesti päästevaldkonna ajaloo tutvustamine läbi muuseumi püsiekspositsiooni, hooajaliste näituste ja väljapanekute erinevatel üritustel. Teenuse raames luuakse interaktiivseid lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani.

Hädaolukorra riskihalduse teenus

(vastutaja Päästeamet)

Pääste hinnatavate hädaolukordade ohud ja riskid on tuvastatud ja hinnatud ning ennetus- ja leevendusmeetmed võimaldavad parimal viisil riske hallata

Tagatakse Päästeameti vastutusalas olevate hädaolukorra riskianalüüside ajakohastamine ja nendest toodud ohtude ning riskide ümberhindamine. Tagatakse hädaolukorra riskianalüüsidest tulenevate ennetus- ja leevendusmeetmete kohandamine muutuvatele ohtudele ja riskidele vastavaks.

Kriisijuhtimise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Päästeametil on valmisolek (24/7) ja võimekus regionaalsel ja riiklikul tasandil juhtida ja korraldada kriisiolukordade lahendamist ning toetada partnereid kriiside lahendamisel

Kriisijuhtimise teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks: Regionaalne kriisijuhtimise teenus - tegevusvõime 3 Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni regionaalsel

48

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus III juhtimise valmisoleku tasandi juht: - on 24/7 kontaktpunkt- „tegevusvõimele 2“, tegevusvõimele 4, Päästekeskuse direktorile ning partneritele regioonis; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist regionaalsel tasandil: - kutsub kokku ja juhib regionaalset või sündmuskoha staapi; - suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks päästeressurssi regiooni ulatuses; - toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel; - kriiside lahendamisel korraldab kriisikoordinatsiooni riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ja isikutega. - toetab hädaolukordade lahendamisel tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni. Juhib ja korraldab päästetöid tegevusvõime 2 puudumise või hõivatuse korral sündmuskoha tasandil. Riiklik kriisijuhtimise teenus - tegevusvõime 4 Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni üleriigilisel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus IV- juhtimise valmisoleku tasandi juht: - 24/7 kontaktpunkt- Päästeameti juhtkonnale, „tegevusvõimele 3“ ja partneritele riiklikul tasandil; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist riiklikul tasandil: - kutsub kokku ja juhib üleriigilist staapi; - suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Päästeameti ressurssi kogu riigi ulatuses;

49

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

- taotleb ametiabi üleriiklikult teistelt ametkondadelt ja koordineerib ametiabi teistele ametkondadele; - koordineerib, nõustab ja toetab regioone kriiside lahendamisel; - taotleb rahvusvahelise abi kaasamist kriisiolukordade lahendamiseks; - kriisiolukorras korraldab elanike kaitse tegevusi ja Päästeameti riigikaitse ülesannete täitmist.

Piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus

(vastutaja Päästeamet)

Päästeamet täidab välisabi (elanikkonnakaitse moodulite) andmisel Euroopa elanikkonna kaitse mehhanismi poolt kehtestatud nõudeid. Päästeameti suutlikus piiriülese abi vastuvõtmiseks on tasemel, mis võimaldab välisabistajatele pakkuda parimat teenust osalemaks hädaolukorra lahendamisel vajalikus mahus ja kiirusel.

Tagatakse Eesti Päästemeeskonna (EDRT – Estonian Disaster Relief Team) liikmete teadlikkuse, oskuste ja kogemuste parandamine tasemele, mis on vajalik kvaliteetseks piiriülese päästeabi või ekspertide andmiseks rahvusvaheliste hädaolukordade lahendamiseks. Tagatakse EDRT elanikkonnakaitse moodulitele ja ekspertidele nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele vastav „valmisoleku platvorm“ (regulatiivne raamistik, kaasaegne varustus ja töövahendid) rahvusvaheliste hädaolukordade tulemuslikuks lahendamiseks. Tagatakse Päästeameti piiriülese abi vastuvõtmise ja andmisega seotud lepete ning regulatsioonide loomine, mis võimaldab tõhusaimal viisil kaasuda või olla kaasatud hädaolukordade lahendamisse.

Ulatusliku evakuatsiooni teenus

(vastutaja Päästeamet)

Tagatakse ulatusliku evakuatsiooniks ettevalmistus, koordineerimine ja läbiviimine koostöös erinevate koostööpartneritega. Tagatakse evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikud vahendid ja keskkonnad. Tagatakse ulatusliku evakuatsiooni juhtimine. Tagatakse koolitused, väljaõpe ja õppused kõikidele ulatuslikus evakuatsioonis osalevatele isikutele ning kaasatud asutustele. Kaasajastatakse ja töötatakse välja ulatusliku

Tagatakse ulatusliku evakuatsiooniks ettevalmistus, koordineerimine ja läbiviimine koostöös erinevate koostööpartneritega. Tagatakse evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikud vahendid ja keskkonnad. Tagatakse ulatusliku evakuatsiooni juhtimine. Tagatakse koolitused, väljaõpe ja õppused kõikidele ulatuslikus evakuatsioonis osalevatele isikutele ning kaasatud asutustele. Kaasajastatakse ja töötatakse välja ulatusliku evakuatsiooniga seotud regulatsioonid ja juhised. Antakse sisendid õigusaktide täiendamiseks ja väljatöötamiseks.

50

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

evakuatsiooniga seotud regulatsioonid ja juhised. Antakse sisendid õigusaktide täiendamiseks ja väljatöötamiseks.

Kriisikommunikatsiooni teenus

(vastutaja Päästeamet)

Teenuse eesmärk on tagada kriisikommunikatsioonialane valmisolek; hädaolukorra lahendamise juhtimisel on tagatud avalikkuse teavitamine; elanikkond on teadlik pääste juhitava hädaolukorra lahendamisest ja tuleb hädaolukorras toime.

Tagatakse Päästeameti ja partnerasutuste teavitusressursi kriisikommunikatsioonialaste pädevuste suurendamine tasemele, mis on vajalik tõhusaks päästesündmuste ja pääste juhitavate hädaolukordade avalikkuse teavitamiseks. Tagatakse käitumisjuhiste ja teavituskanalite väljatöötamine ning kriisikommunikatsiooni elluviimine avalikkuse teavitamist vajavate päästesündmuste ja pääste juhitavate hädaolukordade korral. Tagatakse teenuse osutamiseks vajalike dokumentide väljatöötamine.

Varjumise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Korraldatud on võimalused ning ettevalmistus elanikkonna varjumiseks.

Teenuse raames luuakse koostöös riigi- ja erasektoriga võimalusi avalike varjumiskohtade kasutuselevõtuks ja märgistamiseks, töötatakse välja varjumisega seotud juhised ning tagatakse varjumise planeerimine, ettevalmistus ja koordineerimine koostöös erinevate partneritega.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus

(vastutaja Päästeamet)

Kohalike omavalitsuste kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alase valmisoleku tõstmiseks on eeldused loodud.

Teenuse raames nõustatakse ja toetatakse kohaliku omavalitsuse üksuseid kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse korraldamisel, teostatakse haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannete üle ning tagatakse regionaalne kriisikoordinatsioon asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldamiseks.

Kriisinfo teenus

(vastutaja Häirekeskus)

Erakorralise sündmuse korral on avalikkusele jagatud teavet ja käitumisjuhiseid ning ohu korral on elanike kaitseks rakendatud kiiret ohuteavitust.

Häirekeskus on valmis erakorralise sündmuse korral jagama riigiasutuse, KOV tellimusel avalikkusele teavet ja käitumisjuhiseid ning vajadusel jagab infot sündmuses arvatavate kannatanute kohta. Ohu korral on elanike kaitseks rakendatud asukohapõhist kiiret ohuteavitust.

51

Programmi tegevus 4. Piirihaldus

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Piirivalvepoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine

Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine.

Sisejulgeolekufondi (2014- 2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (2021- 2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine

(vastutaja Siseministeerium)

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (VA) ülesanne on Sisejulgeolekufondist (SJF) rahastatavate riiklike programmide koostamine, toetusmeetmete haldamise korraldamine ning järelevalve teostamine välisvahendite kasutamise ja nende tulemuste saavutamise üle.

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutuse ülesanne on Eestile fondidest eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.

Piiri valvamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

EL välispiiril on ebaseaduslik riiki sisenemine tõkestatud

Teenusega tagatakse ebaseadusliku piiriületuse ennetamine, avastamine ja tõkestamine (v.a. piiripunktides).

Piirikontrolli teostamise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Piiriületus on sujuv ja kiire Teenusega tagatakse sujuv piiriületus nii siseneval kui väljamineval suunal. Välispiiri ületamisel teostatakse isikute ja sõidukite piiriületuse tingimustelevastavuse kontroll ning piiriületuse lubamisel vormistatakse piiriületus.

52

LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735

Meede 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735

Programmi tegevus

Põhiseadusliku korra tagamine

57 540 946

55 980 596

54 450 251

52 502 282

Isikukaitse teenus 3 853 546 3 633 655 3 585 146 3 350 736

Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus

785 170 789 620 767 066 763 023

Objektide valvamise teenus

6 539 166 6 305 473 6 280 067 6 029 372

Põhiseadusliku korra tagamine

45 872 565 44 771 211 43 351 513 41 892 019

Sisejulgeolekupoliitika kujundamine

490 498 480 637 466 459 467 133

Programmi tegevus

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

42 779 637

42 698 384

42 958 588

42 756 911

Kriminaalpoliitika kujundamine

215 297 210 474 203 538 203 868

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine

306 055

399 196

289 333

289 802

Raskete peitkuritegude avastamise teenus

37 410 331 37 539 577 36 812 793 36 601 798

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014-2020 ISF-P) ning korraldusasutuse

2 844 056

2 645 241

3 649 958

3 661 980

53

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

(2021-2027) ülesannete täitmine

Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus

2 003 898 2 003 897 2 002 966 1 999 464

Programmi tegevus

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

10 742 302

10 974 426

10 934 000

8 560 601

Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus

2 687 036 2 870 824 2 928 950 1 416 823

Elanikkonnakaitse poliitika kujundamine

114 543 111 971 108 273 108 446

Hädaolukorra riskihalduse teenus

743 691 737 668 730 535 732 904

Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus

2 099 582 2 142 941 2 181 168 1 418 668

Kriisiinfo teenus 462 998 459 906 450 229 463 562

Kriisijuhtimise teenus 1 428 774 1 462 582 1 386 004 1 251 611

Kriisikommunikatsiooni teenus

496 319 492 774 490 165 498 048

Piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus

1 085 813 1 080 840 1 073 163 1 075 592

Ulatusliku evakuatsiooni teenus

801 620 794 750 786 547 791 202

Varjumise teenus 821 925 820 169 798 968 803 745

Programmi tegevus

Piirihaldus

61 590 484

56 907 119

53 390 048

51 267 942

Piiri valvamise teenus 42 412 696 36 565 822 33 528 522 31 914 862

54

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Piirikontrolli teostamise teenus

18 150 045 19 314 319 18 964 703 18 518 362

Piirivalvepoliitika kujundamine

386 408 378 600 367 742 368 044

Sisejulgeolekufondi (2014-2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuse (2021-2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine

641 335

648 378

529 081

466 674

55

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

1

Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“

Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“

2

SISUKORD

PROGRAMMI ÜLDINFO 3

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

Eesmärk 4

Mõõdikud 4

Rahastamiskava 4

2. OLUKORRA ANALÜÜS 5

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– 2028 10

4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11

PROGRAMMI TEGEVUS 1. RÄNDE- JA KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING

ELLUVIIMINE 12

Eesmärk 12

Mõõdikud 12

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 13

Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud

sisserändepoliitika kujundamine 13

Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast

teadlikkuse suurendamine 14

Rahvusvahelise kaitse menetlemine 14

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate

vastuvõtusüsteemi arendamine 17

Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

18

PROGRAMMI TEGEVUS 2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE

19

Eesmärk 19

Mõõdikud 19

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 19

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 20

Tõhusa migratsioonijärelevalve ja

tagasisaatmispoliitika elluviimine 20

Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika

elluviimine 21

PROGRAMMI TEGEVUS 3. ISIKUTE TÕSIKINDEL

TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 25

Eesmärk 25

Mõõdikud 25

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26

Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning

turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine 26

5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 28

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja

aruandluse korraldusest 28

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse

kaasatud 28

Ülevaade programmi seostest teiste

arengudokumentidega 29

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 30

LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 33

3

PROGRAMMI ÜLDINFO

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi nimi Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika

Programmi eesmärk

Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Sisekaitseakadeemia, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega

Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega E „Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. Identiteedihaldus toetab aga ka sihi „Majandus ja kliima“ muutust C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“.

PROGRAMMI ÜLDINFO

Foto: Shutterstock

4

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA

RAHASTAMISKAVA

Eesmärk

Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

Mõõdikud 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks

≤ 12% (8%)

≤ 12% (10%)

≤ 12%

(9%) ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10%

≤ 10%

Standard Eurobaro-

meeter

Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal

≥ 40% /55% (–)

≥ 40%/ 55% (–)

≥ 40%/

55%

(43%/46

%)

≥ 40%/ 55%

≥ 40%/ 55%

≥ 40%/ 55%

≥ 40%/ 55%

≥ 40%/ 55%

integratsiooni monitooring

Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks

≥ 36% (–)

≥ 36% (42%)

≥ 36%

(–) ≥ 36% ≥ 40% ≥ 45% ≥ 45 ≥ 45% STU

Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas1

≥ 70% (90%)2

≥ 70% (79%)

≥ 70%

(72%) ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% RIA

Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega

≥ 85% (93%)

≥ 85% (94%)

≥ 85%

(90%) ≥ 85% ≥ 85% ≥90% ≥ 95% ≥ 95% PPA

Rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

11 180 247 10 813 290 9 851 200 9 731 843 8 287 842

Programmi tegevus 2: Migratsioonijärelevalve

8 039 477 7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724

Programmi tegevus 3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine

21 706 005 18 585 842 22 904 705 22 308 457 22 126 109

KOKKU 40 925 729 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674

1 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 2 Mõõdiku tase oli esitatud varem vana metoodika järgi (63%). Siin tase korrigeeritud vastavalt muudetud metoodikale ja näidatakse aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu.

5

2. OLUKORRA ANALÜÜS Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti arengut toetava kodakondsus, rände- ja identi- teedihalduse programmis kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis 1 278110 inimest3. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine. Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud suundu- mustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab küll rahvastiku vähenemist edasi, aga ei hoia seda ära.4

Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav pakkumine kõrgharidusõppest5. Sõjapõgenike sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. aastani ning siis mõju taandub.6 Vananemise tõttu väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kättesaadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmes- riigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega.

Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja

3 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos. Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 4 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf 5 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 6 Samas. 7 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis.

rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, teiste EL riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti sõjalised konfliktid, loodus- keskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sage- nemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rände- trendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides.

Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suur- andmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv7 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- haldus.

Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises

6

arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasu- tamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normi- dele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasu- tajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks mugavate ja kliendisõbralike e-kanalite kaudu.

Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt palju, mis muudab igapäevase asjaajamise oluliselt lihtsamaks8, aga teisalt tekitab surve erinevate süsteemide (isikut tõendavate dokumentide välja- andmine, identiteedihaldus, sh amortiseerunud ja iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks9, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu.

Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on programmi üks väljakutseid saavutada ees- märgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Paljud programmis kokkulepitud tegevused on jätkutege- vused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, üha olulisem on vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et toetada seadusliku rände menetlusi, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Ränne

Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i

8 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest

õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadus- liku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasi- saatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suuren- dada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ette- võtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõu- puudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhani- seerimisega, ei ole ainuüksi töörollide ümber- vaatamine ja kõrge tööhõive piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi.

Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiiv- sust tippspetsialistide silmis ning parandanud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- spetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmi- sele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välis- maalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja investorite Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Töörändega kaasneb pereränne ja tegelema peab ka Eestisse rändava spetsialisti pereliikme integreerimisega

9 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8).

7

ühiskonnaellu ja tööturule. Samuti on oluline kaasata tööjõuturule Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud, et tagada nende majanduslik toime- tulek Eestis elamise ajal. Nende teemade eden- damisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumistegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsi- elanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördu- misega10.

Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodus- tada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, erinevate sisserände rühmade saabumist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja korraldada nende kohalikesse omavalitsuse üksus- tesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühis- kondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem11.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad

Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele.

Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjast Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud

10 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“

Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas Euroopa Liidu Komisjon ettepaneku nõukogu otsuseks pikendada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 04.03.2025. 28.04.2024 andmete seisuga on Eestisse saabunud ligi 159 194 ukraina sõjapõgenikku. 28.04.2024 andmetel on ajutise kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud üle 52 436 inimese ning sama elamisloa pikendamise taotluse enam kui 50 902 inimest. Kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel on 30 950 ukrainlasel ning rahvus- vahelise kaitse alusel ligi 6000 ukrainlast. Rahvus- vahelise kaitse taotlusi on alates 24.02.2022- 28.04.2024 esitatud Eestis kokku 7 447 inimest. 2022. aastal esitas kaitse taotluse 2940 inimest, 2023. aastal 3 980 ja 30.04.2024 seisuga 546 inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. aastal 2106 inimesele, 2023. aastal 3917 ja 30.04.2024 seisuga 573 inimesele. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteem- seid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimu- mist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripära- sid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- viimiseks suunatud programmides.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele ümberasustamise ja -paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks:

1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid tava- ning suurenenud rändesurve olukorras.

on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_progr amm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 11 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.

8

2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- ning suurenenud rändesurve olukorras, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ning toetada töö leidmist, vältimaks territori- aalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengu- kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse.

Ebaseadusliku rände tõkestamine

Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aasta- tel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instru- mentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väär- kasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks tööta- miseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid, mis varieeruvad kerge- matest ekspluateerimise vormidest inim- kaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega.

Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- vad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- miseks.

Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse)

12 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2024. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 4,5%. Samas kui 2010. a oli määratlemata

lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmis- otsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsi- kindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega.

Kodakondsus

Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab.

Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toeta- va kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodusta- da nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keeleõppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist.

Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonna- ga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud12. Uuringud13 näita- vad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjustena toodud välja soovi säilitada teise riigi kodakondsus, seda mainivad peaasjalikult Venemaa kodanikud. Kolmandana nimetatakse soovi lihtsamalt külastada Venemaad (peamiselt määratlemata kodakondsusega).

kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2023. a oli neid 17,6%. 13 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/EIM2023

9

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähen- damisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratle- mata kodakondsusega isikud elavad kindlates piir- kondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajas- tatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keerulisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid, kes üldjuhul kodakondsust ei saa.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:

1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi;

2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust;

3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks;

4. tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid.

Identiteedihaldus

Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavad dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digiallkirjas- tamisel) kui ka rahvusvaheliselt tagamaks eduka e- riigi kuvandi jätkusuutlikkust. Eestis on 31.03.2024 seisuga kasutusel 1 323 322 ID-kaarti ja 81 001 Digi-ID-d.

Identiteedihalduspoliitika14 elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvas- tamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendava dokumendi väljaandmise protsessi alus. Selle tagamiseks tuleb

14 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 15 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria).

kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- tud kontroll15, et vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi.

Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- vaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsi- oonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses16 sätesta- tud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnus- tada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üks- teisele teada antud eID skeeme.

Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõenda- vate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara17 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad olema turvalised ning vastama ICAO18 standar- ditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab arvestama sellega, et isikut tõendavate dokumenti- de taotlemine ja kätte saamine oleks kasutaja- sõbralik ja mugav arendades selleks e-taotlemise lahendusi ja laiendades väljastamise võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seo- tud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes näiteks 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaarti- de ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parimatest praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 17 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 18 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.

10

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED

TEGEVUSED AASTATEL 2025–202819

Prioriteetne tegevussuund

Seadusliku rände õiguskeskkonna muutmine ning Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi rakendamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände soodustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht riigi siseturvalisusele ja julgeolekule, välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

• Analüüsitakse seadusliku rände õiguskeskkonda ja tehakse muudatusi, et lahendada regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele ning julgeolekuriskide maandamisele, ning tagatakse tõhusad menetlused.

• Rakendatakse Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigustiku reformi ning tagatakse toimetulek suurenenud rändesurvega tulenevalt geopoliitilisest olukorrast.

• Arendatakse ja rakendatakse rändemenetlusi toetavaid andmebaase (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister, rahvusvahelise kaitse andmise andmekogu, migratsioonijärelevalve andmekogu), et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele, suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust ning tõhustada riikliku järelevalve teostamist ja riskide ennetamist.

Prioriteetne tegevussuund

Riiklike dokumentide sertifitseerimis- ja usaldusteenuse toimepidevuse tagamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Hetkel pakub riigile kõikide riiklike dokumentide (mobiil-ID ja ID-1 formaadis dokumendid) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte. Möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks.

Prioriteetne tegevussuund

E-residentdele digi-ID väljastamise parandamine ja riskide maandamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

E-residentide digi-ID väljastamiseks kuluv aeg on liiga pikk ja protsess pole kasutajasõbralik. Paindlikum väljastamise protsess ei tohi teisalt kaasa tuua riskide suurenemist.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

E-residentidele tagatakse kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba väljastus. Tõhustatakse taustakontrolli taotlemisel ja järelevalvemenetlust.

19 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused.

11

4. PROGRAMMI TEGEVUSED

Programmi tegevused on suunatud kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist.

PROGRAMMI

TEGEVUSED

Programmi tegevus 1:

Rände- ja kodakondsus-

poliitika kujundamine ning elluviimine

Programmi tegevus 2:

Migratsiooni- järelevalve

Programmi tegevus 3:

Isikute tõsikindel tuvastamine ja

dokumentide välja andmine

12

Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

Eesmärk

Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli.

Mõõdikud

2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute arv

˃ 300 (177/20)

˃ 500 (136/82) ˃ 500

(505/83) ˃ 250 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 300 ˃ 300

SKA (2021. veebruarist

INSA)

Eesti kodakondsuse saanud isikute arv ˃ 764 (1008)

˃ 764 (787)

˃ 840 (1074)

˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 PPA

E-teenuste osakaal rändemenetlusest

Alg- ja sihttasemed

selguvad 2024. aasta

jooksul

˃ 77% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks järgmisi teenuseid: rändepoliitika kujundamine, kodakondsuspoliitika kujundamine, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014–2020) vastutava asutuse ülesannete (2021–2027) täitmine (AMIF), õigusliku staatuse määratlemise teenus, viisateenus, rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus.

Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Tegeletakse rände väärkasutuse ennetamise ja tõkestamisega ning rändega kaasnevate riskide maandamisega. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu neljas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendaminerahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.

Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele.

13

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine

Sisu kirjeldus

Koostöös partneritega on kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse20

1.1. Koostöös partneritega ning tuginedes kvaliteetsetele prognoosidele ja analüüsidele, on koostatud õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks.

SIM

PPA, SMIT, MKM, SOM, HTM, RAM,

KUM, VÄM, KAPO, Startup Estonia,

WIE, sotsiaalpartnerid

2024–2028 RE, lisavajadus, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga liidestumiseks).

PPA, SMIT SIM, VÄM, KAPO, SOM, MTA

2024–2028

RE, lisavajadus, Euroopa

Regionaalarengu Fond (ehk SF), piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

sama

1.3. Välja on töötatud ja rakendatud riskiprofiilipõhine seadusliku rände menetlus.

PPA SIM, KAPO, SMIT 2024–2028 RE, lisavajadus, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“

20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

14

Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine21

Sisu kirjeldus

Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise tingimustest ning võimalustest.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse 1.4. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav

professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste ja kutsujate (sh tööandjate ja õppeasutuste) teadlikkust ja toetatakse menetlusprotsessides osalemist.

PPA SIM 2024– 2028 AMIF/RE

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“

Teised programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 2.1 toetuse andmise tingimustes.

Rahvusvahelise kaitse menetlemine

Sisu kirjeldus

Tagatud on õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus.

Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse

kasutusele menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid tööprotsesse;

• tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi, tagatakse kasutajatugi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides ESTODAC jt);

• tagatakse põhiõigused ja tugiteenused kinnipeetud taotlejatele.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

21 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides.

15

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.5. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid ning juhised.

SIM, PPA SOM, SOM SKA, KUM, HTM, JUM

2024– 2026

RE, muu täpsustub

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Sisu kirjeldus

Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM SKA, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded

Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Sisu kirjeldus

Erapooletu, inimkeskse ja professionaalse nõustamisteenusega on tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest sh arvestades inimeste vanust, haavatavusi ja erivajadusi ning vajalik tugi õiguste realiseerimiseks ja kohustuste täitmiseks.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA,, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.6. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse varjupaigataotlejate teadlikkust ja toetatakse menetlusprotsessides osalemist.

PPA SIM 2023–2027 RE/

AMIF/muud välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Sisu kirjeldus

16

Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav reageerimise ja analüüsivõimekus sh on värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise kaitse valdkonna eksperte (sh massilise sisserände haldamise valdkonnas, päritoluriikide olukorra analüüsi ja juhiste ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas, osalemine EL Varjupaigaameti formaatide töös).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.7. Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem.

PPA SIM 2023–2027 RE/

AMIF/muud välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Sisu kirjeldus

Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine välisriikides.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, sisu kirjeldusest lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

17

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine

Sisu kirjeldus

Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.8. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja arendatud võimekus täiendavateks majutuskohtadeks suurenenud rändesurve ja kriisi olukorras.

SOM SKA SIM, SOM, PPA

2024–2026

RE/Varjupaiga, Rände- ja

Integratsiooni fondi jm

välisvahendid

„Sotsiaal- hoolekande programm“

1.9. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks.

SOM SKA SOM, SIM, KUM,

KOV 2024–2026

RE/ Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsiooni-

fondi jm välisvahendid

„Sotsiaal- hoolekande programm“

1.10. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta.

Eesti Töötukassa

MKM, lepingu- partnerid 2024–2026

RE/ välis- vahendid

MKM seonduv programm

1.11. Majutuskeskuses viibivatel rahvusvahelise kaitse saajate elama asumise kohalikku omavalitsust on toetatud, sh läbi vajaduspõhise tugiisikuteenuse

SOM SKA

SOM SKA, lepingu-partnerid

(KOV-id ja eraõiguslikud)

2024–2026

RE/Varjupaiga- , Rände- ja

Integratsiooni- fond

„Sotsiaalhoolekan de programm“

18

Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

Sisu kirjeldus Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi (nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis-üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid, sidususe majakate kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine jne).

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id

Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes sisu kirjeldusest.

Sisu kirjeldus Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus). Jätkuvalt tagatakse, et kodakondsuspoliitika aitab kaasa julgeoleku tagamisele ning Eesti riigi säilimisele.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes sisu kirjeldusest.

19

Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve

Eesmärk

Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata.

Mõõdikud

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada ennekõike Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.

Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse eelkõige järgmistele tegevustele22: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust, parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega.

22 Tegevused toetavad „Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia 2023–2027“ ja „Tõhustatud tagasisaatmiste tegevusstrateegia“ eesmärke.

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase tabamist (päevades)

Mõõdik töötati välja 2021. aastal

75 (62) ≤ 75 (94) ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 PPA

Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste osakaal

10% < 9% (11%) < 8% (9%) < 7% < 6% < 5% < 5% < 5% PPA

Lahkumisettekirjutuste arv ˃ 1200 (1179)

˃ 1200 (1189)

˃ 1200 (1042)

˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 PPA

Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste osakaal

lahkumisettekirjutuste arvust < 70% (91%)

< 70% (92%)

< 70% (87%)

< 70% < 70% < 70% < 70% < 70% PPA

20

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Tõhusa migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika elluviimine

Sisu kirjeldus

Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast koostööd.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse23

2.1 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega.

PPA SIM, SOM, RAM, MKM,

JUM, PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO

2024– 2026

RE, lisavajadus, Euroopa

Regionaalarengu Fond (ehk SF), välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

2.2 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu viidud tegevusi Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks rakendamiseks.

PPA SIM 2026

RE, Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduse programm“

23 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

21

Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine

Sisu kirjeldus

Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL infosüsteemide (nt SIS, EES, ETIAS, Frontexi infosüsteemid) vahelise koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisega on välismaalaste isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem. Tagasisaatmisalased andmed toetavad rändeanalüüside koostamist ja tagasisaatmispoliitika kujundamist.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, Frontex

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse24

2.3 ILLEGAAL2 andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja see on liidestatud Frontexi infosüsteemiga IRMA25 2.0.

PPA, SMIT SIM, Frontex 2027

RE, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond jt välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

2.4 SKEELD andmekogu on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027 RE, välisvahendid sama

2.5 Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega.

PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid sama

2.6 Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste analüüside koostamiseks usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid.

PPA, SMIT SIM 2026 RE, välisvahendid sama

2.7 ILLEGAAL2 ja SKEELD andmekogud on liidestatud EES ja ETIAS süsteemidega.

PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid sama

24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 25 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus.

22

Sisu kirjeldus

Tagasisaatmiste tõhustamiseks on tagasisaatmisvaldkond paremini sidustatud piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, JUM, kohtud, vanglateenistused Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse26

2.8 Loodud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt tagasisaatmise vältimiseks esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks.

PPA SIM 2026 RE, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

2.9 Kokku on lepitud tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis- otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis viibimise õiguse lõppemist ning haavatavate isikute kaitse.

PPA SIM 2025 RE, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

Sisu kirjeldus

Toetatud on välismaalaste vabatahtlikku ja kestlikku tagasipöördumist. Välismaalaste tagasisaatmine on põhiõigusi austav ja väärikas.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, IOM, EPR Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse 2.10 Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne

nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest tagasipöördumise toetamiseks.

PPA, IOM SIM 2024 RE, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

2.11 Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja taasintegreerumise teenuste (nt JRS27, VARRE programm28)

PPA, IOM Frontex, SIM 2026 RE, välisvahendid sama

26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 27 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 28 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm

23

vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine ja väärkasutamine.

2.12 Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja avastatud probleemkohade lahendamiseks.

PPA, EPR SIM, Frontex 2025 RE, välisvahendid sama

Sisu kirjeldus

Tagasisaatmiste edukaks täideviimiseks on tugevdatud koostööd peamiste ebaseadusliku rände päritolu- ja transiidiriikidega, sh tõhustatud teabevahetust Eurlodega.29

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, KOM, VÄM Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse30

2.13 Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh välisesindustega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms.

PPA, SIM VÄM 2027 RE, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

2.14 Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS31 kasutamist tagasivõtutaotluste ja -palvete kiiremaks menetlemiseks.

PPA KOM 2027 RE, välisvahendid sama

29 Eurlo – Euroopa tagasisaatmise sideohvitser 30 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 31 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem

24

Sisu kirjeldus

Parandatud on valmisolekut tulla toime olukordadega, kus ootamatult suureneb ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arv.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KOV, PäA, kohtud

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse32

2.15 Analüüsitud on erinevate võimekuste (haldus- ja kohtumenetlus, kinnipidamis- ja majutuskohad, eskortimine jne) suurendamise võimalusi ja kokku lepitud protsessid tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks rändesurve olukorras.

PPA, SIM PäA, kohtud,

KOV 2027 RE, välisvahendid

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse

programm“

32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

25

Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja

andmine

Eesmärk

Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi.

Mõõdikud

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 (tegelik)

2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal33

˃ 35% (45%)

˃ 40% (60%)

˃ 45% (61%)

˃ 45% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% PPA

Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal

– – – – ≥ 40% ≥ 45% ≥ 50% ≥ 55% PPA

Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega

≥ 85% (93%) ≥ 85% (94%)

≥ 85%

(90%) ≥ 85% ≥ 85% ≥90% ≥ 95% ≥ 95% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamine.

Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatakse kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.

33 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.

26

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine

Sisu kirjeldus

Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate probleemide lahendamisel.

Identiteedihalduspoliitika34 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja automatiseeritud tehnoloogilised lahendused.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud erasektori osapooled

Vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse35

3.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide ühildatavus.

MKM SIM, JUM, RAM, RIA,

RIK 2026 RE

„Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduse programm“,

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

3.2 Koostatud on riiklik toimepidevusplaan sertifitseerimis- ja usaldusteenuste osutamise katkemise korral lepingulise partneri poolt.

MKM SIM, RIA,

PPA, SMIT 2025 RE MKMi tulemusvaldkonna programm

3.3 ID1 formaadis dokumentide uue tootmislepingu ja sertifitseerimis- ning usaldusteenuste osutamise lepingud on rakendatud.

PPA SIM, SMIT,

VÄM, RIA 2025 RE,

lisavajadus sama

34 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

27

3.4 E-residentidele on tagatud kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba väljastus.

PPA, VÄM SIM, VÄM 2028 RE „Eesti arengut toetava kodakondsus-,

rände- ja identiteedihalduse programm“, VÄM tulemusvaldkonna programm

3.5 PPA iseteenindus on edasi arendatud ja dokumentide väljaandmise protsessid on automatiseeritud.

PPA SIM, SMIT, MKM

2026 RE sama

3.6 Piloteeritud ja kasutusele on võetud iseteeninduskioskid biomeetria hõiveks väljapool PPA teenindussaale.

PPA SIM, SMIT 2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid Sama

3.7 Edasi on arendatud ja automatiseeritud eel- ja järelkontrolli lahendusi E-residentidele.

PPA SMIT, EAS 2026 RE Sama

28

5. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhib ja järelevalvet selle elluviimise üle teeb Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse

ja rakendamisse kaasatud

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

29

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega36

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne

Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

täpsemad suunad ennetus- tööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus

küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks hoiakuks, E-residentsuse ja digitaalse identiteedi riskide maandamine, piiriüleste e- teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas

üldised suunad ja eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

■

36 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

30

LISA 1

Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika 2025–2028“

Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Rändepoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Koostöös partneritega on kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Sisserändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.

Rändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. (sisserändepoliitka, illegaalse immigratsiooni ennetamise ja tõkestamise poliitika, tagasisaatmispoliitika, välismaalaste Eestis töötamise poliitika, Eestis ajutise viibimise poliitika).

Kodakondsuspoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele.

Kodakondsuspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014- 2020) vastutava asutuse ülesannete (2021-2027) täitmine (AMIF)

(vastutaja Siseministeerium)

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesanne on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) rahastatavate riiklike programmide koostamine, toetusmeetmete haldamise korraldamine ning järelevalve teostamine välisvahendite kasutamise ja nende tulemuste saavutamise üle.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse (VA) ning korraldusasutuse ülesanne Eestile fondist eraldatud toetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.

Õigusliku staatuse määratlemise teenus

Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega.

Teenusega tagatakse Eestis elamiseks ja töötamiseks loa väljastamine selleks õigustatud isikule, tuvastatakse lubade

31

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.

väärkasutajadja ning viiakse õigeaegselt läbi vajalikud menetlustoimingud loa kehtetuks tunnistamiseks.

Viisateenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.

Teenusega tagatakse piiril ja siseriigis lühi- ja pikaajaliste viisade väljastamine õigustatud isikutele, viisade kooskõlastusprotsess, viisa väljastamise otsustamine, väärkasutatud viisade kehtetuks tunnistamine/tühistamine ja viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine ning vaidemenetluse protsess.

Rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse taotlemine lihtne ja mugav.

Teenusega tagatakse õigustatud isikutele rahvusvaheline kaitse ning Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja ümberasustamise protsessid raames paigutatakse ümber õigustatud isikud.

Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Migratsioonijärelevalve teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Eestis ei ole viibimisaluseta välismaalasi

Teenusega tagatakse Eestis ebaseadusliku viibimise ja töötamise tuvastamiseks kontrollide läbiviimine, rikkumiste menetlemine, karistuste kohaldamine. Isikute kinnipidamiseks kohtule taotluste esitamine ja kohtus esindamine ning isikute väljasaatmise ettevalmistamine ja väljasaatmine.

Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Identiteedihalduspoliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete ja asjassepuutuvate avaliku ja erasektori osapoolte vahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö tagamine. Identiteedihalduspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.

Identiteedihalduspoliitika (füüsiliste ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide poliitika, identiteedihalduspoliitika, e- residentsus) väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine.

32

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Inimese jaoks on identiteedikandja/autentimis- vahendi taotlemine ja kättesaamine mugav

Teenusega tagatakse isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ning dokumentide väljaandmine seaduses ettenähtud tingimustel ja ajal ning dokumentide järelteenindus ja kehtetuks tunnistamine.

Isikutuvastuse teenus

(vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet)

Teenusega tagatakse isiku tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine.

Teenusega tagatakset isiku tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine.

33

LISA 2

Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika 2025–2028“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674

Meede 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674

Programmi tegevus

Rände- ja kodakondsuspoliiti ka kujundamine ning elluviimine

10 813 290

9 851 200

9 731 843

8 287 842

Kodakondsuspoliiti ka kujundamine

692 868 672 105 656 184 656 098

Rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus

1 527 881

1 554 480

1 563 935

783 837

Rändepoliitika kujundamine

856 335 839 187 815 228 816 119

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014-2020) vastutava asutuse ülesannete (2021- 2027) täitmine (AMIF)

1 645 132

1 471 828

1 476 965

1 490 688

Viisateenus 442 337 457 033 439 528 386 267

Õigusliku staatuse määratlemise teenus

5 648 737 4 856 569 4 780 006 4 154 836

34

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus

Migratsioonijärelev alve

7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724

Migratsioonijärelev alve teenus

7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724

Programmi tegevus

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

18 585 842

22 904 705

22 308 457

22 126 109

Identiteedihalduspo liitika kujundamine

295 292 291 347 283 513 283 894

Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus

15 371 372

19 817 361

19 842 059

19 903 493

Isikutuvastuse teenus

2 919 178 2 795 996 2 182 885 1 871 220

35

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

1

Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“

Foto: Rasmus Kooskora

Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“

2

SISUKORD

PROGRAMMI ÜLDINFO 3

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

Eesmärk 4

Mõõdikud 4

Rahastamiskava 5

2. OLUKORRA ANALÜÜS 5

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–2028 8

4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10

PROGRAMMI TEGEVUS 1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 11

Eesmärk 11

Mõõdikud 11

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 11

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 13

PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 14

Eesmärk 14

Mõõdikud 14

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 14

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 15

PROGRAMMI TEGEVUS 3. IKT-TEENUSTE PAKKUMINE SIMI VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 16

Eesmärk 16

Mõõdikud 16

Programmi tegevuse sisu kirjeldus 16

5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 17

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 17

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 17

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 18

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 19

LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 22

3

PROGRAMMI ÜLDINFO

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi nimi Tark ja innovaatiline siseturvalisus

Programmi eesmärk

Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kogu Siseministeeriumi valitsemisala strateegilised eesmärgid ja arendustegevused horisontaalsete teemade osas on kajastatud eraldiseisvas personalistrateegias ning teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegias, IKT strateegias.

Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega

Aitab kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustele A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise, C „Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset“ ja D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.

Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ toetab kõigi teiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmide eesmärkide saavutamist. Programmis on kavandatud Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse seonduvate teenuste ressurss ja olulisemad arendused. Lisaks planeeritakse programmis seatud eesmärke täpsemini Siseministeeriumi valitsemisala kõiki asutusi puudutavates horisontaalsetes strateegiates nagu personalistrateegia, teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia ja IKT strateegia.

Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“

Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja

täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

SIM valitsemisala Personali- strateegia

Programmi tegevus 2:

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus

SIM valitsemisala TAI

strateegia

Programmi tegevus 3: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast

väljapoole

SIM valitsemisala IKT strateegia

4

1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA

RAHASTAMISKAVA

Eesmärk

Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Vabatahtliku voolavuse määr1

Asutused

1) SIM (10,5%) (17,2%) (8,1%) ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9%

2) PPA (6,5%) (8,9%) (7,2%) ≤7,2% ≤6,0% ≤ 5,7% ≤ 5,7% ≤ 5,7%

3) PÄA (4,0%) (4,1%) (3,7%) ≤4,0% ≤ 4,5% ≤ 5,7% ≤ 5,7% ≤ 5,7%

4) HÄK (12,5%) (21,7%) (6,2%) ≤ 12% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8%

5) SKA (6,7%) (12,6%) (6,6%) ≤7,0% ≤ 7,0% ≤6,9% ≤ 6,8% ≤ 6,8%

6) SMIT (10.5%) (14,4%) (9,5%) ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15%

Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil2

SKA

1) Kõrgharidusõppes (4,9) (2,9) (3,2) ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,3 ≥ 3,5

2) Kutseõppes (6,9) (1,8) (1,9) ≥ 2,5 ≥ 2,5 ≥ 2,4 ≥ 2,3 ≥ 2,2

Siseministeeriumi valitse- misala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase 3

Asutused

1) SIM – – – – Määrata

kse sihttase

– – ≥ 2,8

2) PPA - (2,0) – – ≥ 2,0 – – ≥ 2,8

3) PÄA (2,3) – – – ≥ 2,8 – – ≥ 3,0

4) HÄK – (2,1) – – ≥ 2,1 – – ≥ 2,8

5) SKA – – – – Määrata

kse sihttase

– – ≥ 2,8

6) SMIT – – – – Määrata

kse sihttase

– – ≥ 2,8

TAI eelarve osakaal valitsemisala eelarvest

(0,48%) (0,57%) (0,62%) 0,57% 0,57% 0,58% 0,59% 0,6% SIM

1 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ ning selle mõõdiku saavutamise tegevused on planeeritud SIM valitsemisala personalistrateegias. 2 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“. 3 Mõõdiku sõnastust on muudetud võrreldes „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ kinnitatuga. Siseministeerium töötas 2020. aastal välja valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamise metoodika, mis võimaldab seirata nende suutlikkust innovatsioone esile kutsuda ehk innovatsioonivõimet (tasemeid on kokku viis: 0–pidurdav, 1–algeline, 2–edasiarenenud, 3–jätkusuutlik, 4–küps). Teadaolevalt on tegu Eestis ainsa sellelaadse hindamismetoodikaga, mis spetsiaalselt loodud avaliku sektori organisatsioonidele.

5

Teised olulisemad näitajad, mida eesmärgi täitmise hindamisel on plaanis seirata

SIM valitsemisala töötajate üldine rahulolu 10-palli skaalal4

Asutuste rahulolu uuringud

1) SIM ≥ 8,5 – ≥ 8,8 – ≥ 8,8 – – ≥ 8,8 2) PPA ≥ 7,8 – ≥ 8,0 – ≥ 8,2 – – ≥ 8,2 3) PÄA ≥ 7,8 – ≥ 7,8 – ≥ 7,8 – – ≥ 7,8 4) HÄK ≥ 8.0 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0 5) SKA ≥ 7,8 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0 6) SMIT ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0

Rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

24 399 500 26 308 976 25 057 189 24 284 528 24 657 352

Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

3 586 573 2 991 036 1 221 025 1 205 144 1 205 825

Programmi tegevus 3: IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole

2 276 770 1 823 653 1 720 924 1 715 850 1 701 325

KOKKU 30 262 843 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502

2. OLUKORRA ANALÜÜS Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja suuremas mahus väljaõpet

Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid5?

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine6 ja eriteenistujate siirdu- mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded (laitmatu taust, hea füüsiline võimekus, tugev tervis, suhtlusoskus, empaatiavõime ja hea stressitaluvus jms) süvendavad tööjõunappusest põhjustatud pro- bleeme erialast ettevalmistust eeldavatel ameti-

4 Mõõdik informatiivsena taustamõõdikuna kirjas ka „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“. 5 Kasutatud üldmõistena ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste, vabaühenduste ning ettevõtete kohta. 6 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november–detsember 2018).

kohtadel ametkondades ning õppejõudude järel- kasvu tagamisel Sisekaitseakadeemias.

Uute töötajate ja õppurite värbamisel on sobivate kandidaatide osakaal pigem madal. Valdkondlikku kogemust nõudvatele ametikohtadele on aina raskem leida vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujaid, samal ajal kui lahkujate arv (sh suur hulk pensionile siirdujaid) on tõusvas trendis. Meil ei ole kümne aasta perspektiivis piisavalt inimesi turvalisuse tagamiseks: samas mahus või viisil teenuse tagamiseks jääb puudu enam kui 1300 inimest.

Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa riski, et võimalike ulatuslike kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Vajame juurde märkimisväärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral, sealjuures on olulisel kohal elanikkonnakaitse alase kompetentsi suurendamine taseme- ja täienduskoolituse abil. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke

6

võimalusi, et tagada piisav arv vajalike teadmiste ja oskustega personali siseturvalisuse valdkonnas ning tööd automatiseerida. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud vabatahtlikud peavad moodustama koos kutseliste teenistujatega ühtse meeskonna.7

Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused muutuvad üha olulisemaks

Eelnevat arvesse võttes on programmi üheks oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud, vastaksid ühiskonna trendidele ning aitaksid lahendada siseturvalisust mõjutavaid väljakutseid. Kui seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis demograafiliste muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada sihtgruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töökogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paindlik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- ja koolielu.

2023. aastal sõlmitud koalitsioonileping ja selle elluviimiseks koostatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm toovad esile sisekaitselise hari- duse edendamist. Seda toetab Sisekaitse- akadeemia uue strateegia elluviimine, milles seatud visioon „Oleme targa turvalisuse arengupartner“ ning missioon „Oleme turvalisuse hariduse ja teaduse eestvedajad“.

Väliskeskkonna kiiretele muudatustele operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste omandamiseks täiendusõpet ning leidma lahen- dused ka tasemeõppe paindlikumaks muutmiseks. Kõiki Sisekaitseakadeemia õppekavasid aren- datakse süsteemselt ja asjakohaselt, viimased suuremad muudatused viidi sisse näiteks vangla- ametniku ja päästeteenistuse õppekavadel. Politsei õppes on loodud eraldi paindlik õpe teise kõrgharidusega teenistujate kiireks väljaõppeks. Sügisel 2024 alustab esimene inglisekeelne magistriõppekava. Paindlikuma õppe suunas liikumiseks on välja töötatud mitu mikrokraadi

7 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 8 Innovatsioon on uuenduslikul ideel põhinev sihi- või eesmärgipärane põhimõttelise tähendusega uuendus, mis on ellu viidud. Eeldatakse, et innovatsiooni tulemusena paraneb innovatsiooni objekti toimimine. Innovatsioon võib avalduda nii uute toodete/teenuse loomises (tooteinnovatsioon); toodete/teenuste osutamise protsessi muutumises

programmi, mis annavad võimaluse omandada haridus järk-järgult.

Järgmisena on fookuses politseiharidus, kus uue haridusmudeli järel töötatakse välja uus mooduli- põhine õppekava ning uuendatakse pääste- korraldajate väljaõpet, et see vastaks muutunud ootustele. Neil erialadel on tasemeõppes võimalik õppida Eestis vaid Sisekaitseakadeemias, kes pakub lisaks ka hulgaliselt spetsiifilisi täiendus- koolitusi, mida mujalt ei saa. Samuti on julgeoleku keskkonnast tulenevalt kasvanud vajadus kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitsega seotud täienduskoolituste järele.

Sisekaitseakadeemia paiknemine viies asukohas muudab õppetöö läbiviimise keerukamaks ning kulukamaks. Piisavas mahus, paindlikku ja kaas- aegse õppe pakkumiseks on mõistlik koondada tegevus kolme asukohta ning arendada õpikeskkondasid Tallinnas, Narvas ja Väike- Maarjas.

Süsteemne innovatsiooni tegemine aitab senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme

Oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostoime saab olema määrava tähtsusega. Tehnoloogia areng toob kaasa probleeme ent pakub ka uusi võimalusi, sh eeltoodud personalnappusega tegelemiseks. Üha keeruka- mad väljakutsed ning olemasolevate lahenduste võimetus nendega toime tulla toob kaasa suurema vajaduse innovatsiooni8 järele.

Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile. See väljendub töö- ja juhtimis- protsessides, töötajate mõtteviisis ja töö- harjumustes, aga ka suutlikkuses luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on vaja praeguste teadmiste, arusaamiste ja oskuste piire ulatuslikult laiendada ning võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid ja tõhusamaid, lahen- dusi.

(protsessiinnovatsioon); juhtimisstruktuuri ja -meetodite muutmises (organisatsiooniline innovatsioon) või muul viisil. Innovatsioon ei ole majanduse keskne, ka kultuuris, spordis, hariduses, riigivalitsemises ja muudes valdkondades saab teha innovatsiooni. Innovatsioon võib kujuneda olemasolevate lahenduste järkjärgulise parandamise kaudu (järkinnovatsioon) või millegi murranguliselt uue loomise kaudu (radikaalne innovatsioon).

7

Siseministeerium töötas 2020. aastal välja metoodika valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamiseks, mis võimaldab seirata nende innovatsioonivõimet. 2021. aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust, 2022. aastal viidi hindamine läbi Politsei- ja Piirivalve- ametis ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel küpsuse tasemel, mis tähendab, et organisatsioonidel on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on innovaatilised, kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega arendustööks. Innovatsioonide jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Innovatsioonivõime parandamiseks planeeritavad tegevused kirjeldata- kse valitsemisala TAI strateegias.

Sisekaitseakadeemiast saab targa turvalisuse arengupartner, olles turvalisuse hariduse ja teaduse eestvedaja. Akadeemia teadusuuringud on oluline osa kogu valdkonna arengust, sest need on aluseks praktiliste tegevuste elluviimisel või selgitavad elluviimisega seotud kitsaskohti parimate lahen- duste leidmise nimel. 2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks 3,765 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks. Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, mistõttu on oluline teadmispõhise info jagamine ka laiemale avalikkusele. Sealhulgas on oluliselt kasvanud elanikkonnakaitse valdkonna tähtsus ning vajadus elanikkonnakaitsealase teadus-, arendus- ja innovatsioonialase tegevuse arendamiseks.

Saadud lisarahastusega on suurendatud teadurite arvu Sisekaitseakadeemias ning seeläbi loodud siseturvalisuse valdkonnas tõenduspõhise poliitika- kujundamise ja selle rakendamise tugivõimekus. 2022. aastal loodi „Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seire- tehnoloogia ning mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja digikriminalistika integreeri- mine siseturvalisuse valdkonna teenustesse.

Keskus on koostööpartner ka kaitsetööstus- ettevõtetele uute tehnoloogiate katsetamisel sise- turvalisuse valdkonnas. Sisekaitseakadeemia on liitunud NATO DIANA initsiatiiviga, mis loob eeldused rahvusvaheliseks koostööks selles valdkonnas.

Rahastus on tagatud neljaks aastaks, mistõttu on oluline leida aastateks 2025+ lahendusi teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikuks ja täiendavaks rahastamiseks. On oluline hoida ja arendada võimekust pakkuda strateegiliste eesmärkide ja arenguvajaduste täitmiseks ning valdkondlikuks poliitikakujundamiseks vajalikke teadusuuringuid, andmeanalüüse ja teaduspõhiseid ekspert- hinnanguid. See annab võimaluse Siseminis- teeriumi valitsemisala asutustel tulevikus veelgi enam kasutada teadus- ja teadmispõhiseid lahendusi, et oma eesmärke tulemuslikumalt saavutada.

Ühiskondlike väljakutsetega toimetulemiseks on vaja kasutusele võtta parimad tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimesi ja aitaksid kompenseerida vähenevat tööjõudu.

Paraku oleme olukorras, kus tiigrihüppe ajal arendatud kesksed infosüsteemid on vananenud ning nõuavad suuremahulisi arendusi. Selleks, et uusi tehnoloogiaid, nagu masinõpe ja tehisintellekt, kasutusele võtta, on aga vaja kaasaegseid platvorme ning baasinfrastruktuuri. See nõuab suuri investeeringud ning oleme sisejulgeoleku valdkonnas hetkel olukorras, kus paralleelselt peame panustama vanade süsteemide ülalhoidu ning uute arendamisse. Tehnoloogilist innovatsioo- ni takistab kohati ka vastava kompetentsiga inimeste puudus, kuid mainimata ei saa jätta ka õigusruumi, mis seab piirangud näiteks protsesside automatiseerimisele ning suures mahus andmete kogumisele ja töötlemisele (andmekaitse nõuded, EL-i tehisintellekti määrus).

Tuleb arendada välja suutlikkus kaasaegsete tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessidesse9 ja suurendada tulevikuks valmisolekut.

9 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja

muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm.

8

3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED

TEGEVUSED AASTATEL 2025–202810 Prioriteetne

tegevussuund Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem – turvalisuse tagajate arv on 13 aastaga vähenenud 22%, kuid ootused on suurenenud. Nõuab pingutust, et tagada siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Selleks on oluline pakkuda töötajatele väärilist töötasu, soodustada töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetada tänasest suuremas mahus töötajaid. Töötajate hoidmiseks ja arendamiseks on vaja käivitada valitsemisala ülene karjäärikeskus ning väljaõppeks tuleb tagada piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset õpet, mitmekülgseid õppimisvõimalusi ning kaasaegseid õppetingimusi. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks kasutatakse parimaid eksperte ning õppejõudusid (sh on oluline tagada spetsiifiliste valdkondade õppejõudude järelkasv), arendatakse taristut rahvusvahelise õppe-, teadus- ja innovatsioonitöö võimestamiseks kolmes asukohas (Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas).

Olulised tegevused 2025. aastal

• Palgafondi suurendamine, et vähendada kvalifitseeritud tööjõu lahkumist. Siseturvalisuse esimeseks prioriteediks on meie inimesed.11

• Karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele.

• Elanikkonnakaitse koolituskontseptsiooni rakendamine. • Sisekaitselise haridussüsteemi uuendamine (politsei haridusmudel) • Sisekaitseakadeemia taristu uuendamine12

Prioriteetne tegevussuund

Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust soodustava keskkonna kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Julgeolekuolukord muutub üha keerulisemaks ja ettearvamatuks, samas kui ressursid turvalisuse tagamiseks, sealhulgas inimesed ja raha, vähenevad. Seetõttu on kriitiline kaasata teadusmaailma parimad teadmised ja innovaatilised lahendused, et olukorraga edukalt toime tulla.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Järgmisel neljal aastal keskendutakse Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesmärk on arendada akadeemia juhtivaks keskuseks turvalisuse ja julgeoleku teadussuundades, et teadusuuringud toetaksid uue teadmise loomist ja teaduse süstematiseerimist turvalisuses ning ühiskonnas oluliste otsuste tegemist alates seadusandlusest kuni riigipiiri kaitsmiseni.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia vastuvõtmine ja rakendamine.

10 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 11 Tegevused planeeritakse SIM valitsemisala personalistrateegias 12 Tegevused planeeritakse SIM valitsemisala kinnisvara juhtimiskavas

9

• 2024. aastal vastu võetud „Sisekaitseakadeemia strateegia 2035+“ rakendamine ja jõustamine. Täpsemalt ambitsiooni – olla turvalisuse hariduse ja teaduse eestvedaja – elluviimine.

Prioriteetne tegevussuund

Jätkusuutlikku ja kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tagamine siseturvalisuse valdkonnas

Miks oluline, milles seisneb väljakutse?

Siseturvalisust ei ole võimalik tagada ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toeta. Siseturvalisuse valdkond ei saa endale lubada tehnoloogilist mahajäämust, kuna see tooks kaasa meie teenuste taseme olulise languse (abi jõuaks kohale aeglasemini, vajalikud andmed ei oleks reageerijatele ning menetlejatele kättesaadavad, inimesed peaksid esitama samu andmeid korduvalt ning ametnikud neid käsitsi sisestama jne). Ootused tehnoloogiale suurenevad, kuid tehnoloogiliste uuenduste elluviimine nõuab rahalist ressurssi, kompetentseid töötajaid ja innovatsiooni prioriseerimist.

Olulised tegevused aastatel 2025–2028

Arendatakse kompetentse: andmeteaduses, AI, pilvetehnoloogias. Tagatakse kriisiolukorras IKT-teenuste toimepidevus. Arendatakse ja tagatakse suurandmete analüüsivõimekus (videopilt, sensorid, radarid, biomeetria jms). Tagatakse kriitilise side võimekus. Tegeletakse kokkuhoiuga IKTs: kaotatakse teenuste dubleerimine, tegeletakse (riigiülese) konsolideerimisega ja tehnoloogiliste lahenduste taaskasutusega.

Olulised tegevused 2025. aastal

• Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia uuendamine.

• Pilveteenuste järk-järguline kasutuselevõtt. • Küberturbe, andmehalduse ja digiprügi käitlemise automatiseerimine. • Generatiivse AI kasutuselevõtt tegevustes, kus see kõige rohkem efekti loob väikseima

pingutusega (automaatne tõlge, transkriptsioon, märgendamine).

10

4. PROGRAMMI TEGEVUSED

Programmi tegevused keskenduvad personali taseme- ja täiendusõppele, teadus- ja arendustegevusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsioonile.

PROGRAMMI

TEGEVUSED

Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja

täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus

Programmi tegevus 3: IKT teenuste

pakkumine SIM valitsemisalast

väljapoole

11

Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

Eesmärk

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 202313

(tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Nominaalajaga lõpetajate osakaal:

- Magistriõppes

- Kõrgharidusõppes;

- Kutseõppes;

N/A ≥ 80% (86,7%) ≥ 80%

(86,44%)14

≥ 25% ≥ 65% ≥ 85%

≥ 27% ≥ 66% ≥ 85%

≥ 29% ≥ 67% ≥ 85%

≥ 31% ≥ 68% ≥ 85%

≥ 33% ≥ 69% ≥ 85%

SKA Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega:

- Tasemeõppes;

- Täienduskoolituses.

– – – – Määrata

kse sihttase

– – ≥ 4,2

Täienduskoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 (7846) ≥ 7000 (7917) ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7500 ≥ 7500

Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate ettevalmistusega15

Määrata

kse sihttase

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia tasemeõppe läbiviimise teenuse ja täiendusõppe teenuse kaudu ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite,

13 Metoodika muutub, kõrgharidusõppes nominaalajaga lõpetaja on õppeaeg + 1aasta (sama teiste kõrgkoolidega, tekib võrreldavus samadel alustel), kutseõppes ametkondlik suunamine, mis viib % väga kõrgeks, kuna õppurid saavad palka õppimise ajal ning kohustus on minna tööle suunanud teenistusse. 14 Kuni 2023 üldine keskmine, alates 2024 mõõdetakse eraldi ning metoodika muutus. 15 Hetkel kogutakse kolme aasta tagant, kuid see sagedus ja metoodika vaadatakse üle 2025 ning määratakse sihttase.

12

akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras, kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal tasemel või viisil teenust pakkuda.

Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega, sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe, millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet (sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt liginedes 2024. aastal 30le), koolitab vabatahtlikke (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“, teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms).

Nii taseme, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.

2025. aastal on olulised järgmised arendused: Palgafondi suurendamine, et vähendada kvalifitseeritud tööjõu lahkumist. Siseturvalisuse esimeseks prioriteediks on meie inimesed; Karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele; Elanikkonnakaitse koolituskontseptsiooni ellurakendamine; Politseiõppe mahtude suurendamine ning uue õppekava välja töötamine, mis arvestaks tööandja vajadustega; Kaasaegse majutus- ja õppekeskuse arendus Tallinnas ning taktikalise väljaõppe- ja koolituskeskuse arendamine Väike-Maarjas.

.

13

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

16 Siht on sõnastatud ka Sisekaitseakadeemia strateegias 2025-2035 17 Vastavalt kinnisvara juhtimiseplaanile ja laiapindse riigikaitse kavale 18 Tegevus aitab saavutada programmi „Kindel sisejulgeolek“ 2. programmi tegevuse: „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ eesmärke.

Sisu kirjeldus Sisekaitseakadeemia kujundab tähenduslikku õpikogemust, mille puhul on oluline tagada õppekavade aja- ja asjakohasus, tagada tõenduspõhiste teadmiste siire õppesse, õpet toetavad praktilised keskkonnad ning laiendada digiõppe võimalusi, et olla usaldusväärseks arengupartneriks nii partnerasutustele kui ka inimestele16.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM SKA

Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid

1.1. Sisekaitseline haridussüsteem on uuendatud (politsei haridusmudel) SKA PPA, PÄA, HÄK,

EMTA, JUM, SIM, HTM, KAPO

2024–2025 RE/ lisavajadus

1.2. Päästekorraldajate õpe on ümberkorraldatud vastavalt projektiplaanile SKA SIM, HÄK 2024–2025 RE/ lisavajadus

1.3. SKA elanikkonnakaitse koolituskontseptsioon on koostatud SKA SIM, PPA, PÄA,

HÄK, RK

2024 2025+ 2025+

RE/ lisavajadus

1.4. Uus abipolitseinike väljaõppemudel on loodud SKA PPA, SIM 2024–2026 RE/ lisavajadus

1.5. Sisekaitseakadeemia taristu on täiendatud17 SKA RKAS, SIM, PÄA,

PPA 2024–2027 RE/ kinnisvara juhtimiskava

1.6 Lähisuhtevägivallaga (LSV) seotud teadmised on tõstetud ja hoiakud kujundatud päästekorraldajate ja politseinike seas18

SKA SIM, PPA, HÄK 2024–2026 RE

14

Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus

Eesmärk

Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja uuenduslikkust.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021 (tegelik) 2022 (tegelik) 2023 (tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja mõttepaberite arv

(7) (15) 17 (11) 1219 12 12 12 12 ETISe klassifikaator

2.5.

Sisekaitseakadeemias publitseeritud kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

(32) (20) 25 (38) 30 32 34 36 38 ETISe klassifikaator

1.1, 1.2, 2.1, 3.1

Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprojektide arv – – – 6 8 10 12 14 SKA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma põhiteenust Sisekaitseakadeemia ja selleks on teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenus ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Sisekaitsekadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada. Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus Sisekaitsekadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi prognoosida.

Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja eestikeelset „Turvalisuskompassi“.

19 Tagasivaate koosolekult tulenevalt korrigeeritud

15

2025. aastal on olulised järgmised tegevused ja arendused: Sisekaitseakadeemia uue strateegia võimestamine ja ellurakendamine; Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia välja töötamine ja ellu rakendamine; Kaugseire võime arendamine valitsemisala teenuste arendamiseks ja vajaduste tagamiseks.

Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks

Sisu kirjeldus

Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele.

Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SKA

Vahendid: RE ja välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid

2.1 Siseministeeriumi valitsemisala TAI strateegia tegevuskava on elluviidud. SIM SKA; PPA, PÄA,

HÄK; KAPO, SMIT

2025–2029

RE, lisavajadus

2.2 Koostatud on Siseministeeriumi valitsemisala kaugseire (sh droonivõimekuse) kontseptsioon.

SKA PPA, PÄA, HÄK;

KAPO, SMIT 2024–2029 RE, lisavajadus

16

Programmi tegevus 3. IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole

Eesmärk

IKT-teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge.

Mõõdikud 2022 (tegelik) 2023 (tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas

Teenuse kasutajate rahulolu

(82%) ≥ 77% (85%)

– ≥ 77% – ≥ 77% ≥ 77% SMIT, rahulolu

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust nagu väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. Täpsemini: rahapesu, väärteomenetluse portaal, rakenduse majutus (eu_LISA), Maanteeamet, Liiklusregister, hallatud majutusteenus (NIIS), Tervisekassa IKT hooldus ja haldus, RIA IKT hooldus ja haldus, liiklusjuhtimissüsteem, volituste moodul, teekasutustasu, dokumendihaldus (RAB), Esterext.

17

5. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhib Siseministeeriumi varade asekantsler.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse

ja rakendamisse kaasatud

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

18

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega20

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalse turvalisuse eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne

Haridusvaldkonna arengukava 2 21– 2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

täpsemad suunad ennetus- tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Spordipoliitika põhialused aastani 2030

positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine

kaudne mõju, valmisolek turvalisuse tagamise võimekuses

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas

üldised eeldused digitehnoloogiate kestlikule kasutamisele, andmete ja teadmispõhisusele

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine

üldised eeldused ohutute ja nutikate liikumisvõimaluste tagamisel

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

■

20 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

19

LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“

Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Tasemeõppe läbiviimise teenus

(vastutaja Sisekaitseakadeemia)

Siseturvalisuse valdkonna keskse õppeasutuse rolli hoidmine ja edendamine ja erialaspetsialistide ettevalmistamine töötamaks igapäevaselt mõnes sisejulgeolekuasutuses.

Siseturvalisuse valdkonnas professionaalsete töötajate ettevalmistamine erinevatel haridustasemetel eri valdkondadele.

Täiendusõppe teenus

(vastutaja Sisekaitseakadeemia)

Elulukestva õppe korraldamine eesmärgiga aidata kaasa siseturvalisuse, jõustruktuuride ning avaliku teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamisele.

Siseturvalisuse valdkonna ja avaliku teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike ning pühendunud töötajate arendamine ning gümnasistidele algteadmiste andmine politsei-, piirivalve- ja pääste valdkonnast (Sisekaitseõpe).

Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamine

(vastutaja Sisekaitseakadeemia)

Õppe- ja teadustöö, strateegilise partnerluse ja rahvusvahelise arengukööstöö korraldamine teiste õppeasutuste ja partneritega. Sh viiakse läbi rakendusuuringuid, tehes koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Uute teadmiste ja innovaatiliste lahenduste tagamine SKAle ja teistele sisejulgeoleku ja/ning turvalisusega seotud asutustele ning partneritele.

Programmi tegevus 3. IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Rahapesu

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Siseturvalisuse ja avaliku sektori teenindamise tagamine läbi puhta ja turvalise majanduskeskkonna, mis tagab õiglast konkurentsi.

Rahapesu andmebüroo infosüsteem on mõeldud kasutamiseks Rahapesu andmebüroos toetamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesannete täitmist. Programm võimaldab koguda andmeid teatamiskohustusega

20

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

subjektidelt, registreerida saabunud teatisi, pidada digitaaltoimikut, teostada päringuid ja koostada aruandeid.

Väärteomenetluse portaal

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Avaliku sektori teenindamise tagamine läbi veebirakendusena realiseeritud vahendi väärtegude menetlusega seotud dokumentide edastamiseks e- toimikule.

E-toimiku väärteomenetluse liides VMP (Väärteomenetluse Portaal) on veebirakendusena realiseeritud vahend väärtegude menetlusega seotud dokumentide (andmete) edastamiseks E- toimikule. Teenus on suunatud kasutajatele Siseministeeriumi haldusalast väljapoole, menetlusüksuste menetlustoiminguid tegevatele ametnikele, kellel puudub muu spetsialiseeritud tarkvaralahendus menetlustoimingute tegemiseks ning andmete edastamiseks e-toimikule.

Rakenduse majutus (eu_LISA)

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Euroopa IT agentuuri eu-LISA veebilehe majutus.

Maanteeamet

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Maanteeametile osutatav teenus.

Liiklusregister

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Liiklusregistri majutusteenus.

Hallatud majutusteenus (NIIS)

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Tervisekassa IKT hooldus ja haldus

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Eesti Tervisekassal on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada regionaalne IKT teenuste tugi. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il regionaalsed üksused üle Eesti.

21

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

RIA IKT hooldus ja haldus

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada riigivõrgu seadmete ajakohasus. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il regionaalsed üksused üle Eesti.

Liiklusjuhtimissüsteem

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele on paigaldatud kolme tüüpi LED-tehnoloogial põhinevad muutuva teabega märgid: kiirusmärgid, hoiatusmärgid ning suured tekstilised infotablood.

Volituste moodul

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine SMIT serveritel.

Infosüsteem: volituste mooduli majutus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamine.

Teekasutustasu

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine SMIT serveritel.

Teekasutustasude infosüsteemi majutus- ja haldus.

Dokumendihaldus (RAB)

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Siseturvalisuse tagamine läbi RAB korrektse, asjakohase ja õigeaegse dokumendihalduse.

Delta dokumendihaldussüsteem, ametlike dokumentide koostamine, saatmine, registreerimine, allkirjastamine, kooskõlastamine, arhiveerimine, vastuvõtmine.

Esterext

(vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus)

Kesksed IT-teenused on osutatud

Teenusega tagatakse Häirekeskuse poolt hädaabiteadete menetlemise käigus päästemeeskondadele ja kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmise rakenduse toimimine

22

LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502

Meede 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502

Programmi tegevus

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

26 308 976

25 057 189

24 284 528

24 657 352

Tasemeõppe läbiviimise teenus

23 576 742

22 283 974

21 269 397

21 270 970

Täiendusõppe teenus 2 732 234 2 773 215 3 015 131 3 386 382

Programmi tegevus

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

2 991 036

1 221 025

1 205 144

1 205 825

Teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamine

2 991 036

1 221 025

1 205 144

1 205 825

Programmi tegevus

IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole

1 823 653

1 720 924

1 715 850

1 701 325

Dokumendihaldus (RAB)

12 311 12 350 11 993 13 017

Esterext 1 258 410 1 229 329 1 231 734 1 234 654

Hallatud majutusteenus (NIIS)

23 291 23 402 22 274 20 586

Liiklusjuhtimissüsteem 165 166 166 171

Liiklusregister 33 614 0 0 0

Maanteeamet 15 074 15 552 15 552 14 816

23

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Rahapesu 413 237 372 152 367 278 350 137

RIA IKT hooldus ja haldus

14 14 14 14

Tervisekassa IKT hooldus ja haldus

5 888 6 097 6 097 5 712

Väärteomenetluse portaal

61 649 61 862 60 741 62 219

24

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

KÄSKKIRI

27.12.2024 nr 1-3/132

"Siseturvalisuse arengukava 2020-2030"

2025-2028 programmide kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 23 alusel

1. Kinnitan aastateks 2025-2028 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ alljärgnevad

programmid:

1.1. programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“;

1.2. programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025-2028“;

1.3. programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“;

1.4. programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika

2025-2028“;

1.5. programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“.

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 21. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/147 „Programmi

„Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub alates 1. jaanuar 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“

Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025-2028“

Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“

Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika

2025-2028“

Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“