Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/32-5 |
| Registreeritud | 27.01.2026 |
| Sünkroonitud | 28.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eestimaa Loomakaitse Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eestimaa Loomakaitse Liit |
| Vastutaja | Mari Haav (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Eestimaa Loomakaitse Liit [email protected] Vastus täiendavale pöördumisele Austatud Eestimaa Loomakaitse Liit Aitäh täiendava tagasiside ning valmisoleku eest aruteludel osaleda. Justiits- ja Digiministeerium hindab kõrgelt teie järjepidevat panust loomade heaolu ja loomakaitse valdkonna arendamisse. Teie põhjalikud ettepanekud aitavad tähelepanu juhtida probleemidele, mis loomade väärkohtlemise menetlemisel praktikas tõepoolest esile kerkivad. Seetõttu on karistusseadustiku (KarS) muutmise eelnõus arvesse võetud võimalikult palju teie poolt tagasisides esitatud ettepanekutest, nagu eelmises vastuses selgitasime. Loomakaitseorganisatsioonidele või muudele isikutele menetlusliku kaebeõiguse andmine looma kui kannatanu nimel on aga sisuliselt väga kaalukas ja laia valdkondade ülese mõjuga. Nagu te ise oma tagasisides asjakohaselt välja tõite, puudutab selline muudatus:
kannatanu mõiste ümbermõtestamist kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses;
menetlusväliste isikute kaebeõiguse laiendamist viisil, mis erineks oluliselt kehtivatest põhimõtetest;
halduskohtumenetluse põhimõtete muutmist, sh võimalust vaidlustada järelevalveasutuste tegevusetust ilma isikliku puutumuse nõudeta;
regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste (eelkõige PTA) tegevust;
laiemalt küsimust, kas ja millises ulatuses võiks loomale omistada õigussubjektsuse elemente. Need on väga laia mõjuga teemad, mis ulatuvad oluliselt kaugemale arutluse all oleva karistusseadustiku muutmise eelnõu fookusest. Käesolev KarS muudatuste pakett keskendub eeskätt vägivallakuritegude regulatsiooni ajakohastamisele ning loomade väärkohtlemise koosseisu täpsustamisele ja karistusmäära tõstmisele. Kaebeõigust puudutavad muudatused, mida te välja pakute, eeldavad aga eraldi terviklikku analüüsi, mis hõlmab kriminaalmenetlust, väärteomenetlust, haldusmenetlust, halduskohtumenetlust ning järelevalveasutuste ülesannete ja vastutuse ümberhindamist. Seetõttu ei ole võimalik käsitleda seda ettepanekut käesoleva karistusseadustiku muutmise eelnõu raames. Küsimus ei ole teie idee sisulises väärtuses – mõistame hästi, et teie eesmärk on tagada loomadele tõhusam kaitse –, vaid selles, et selline muudatus eeldab laiapõhjalist arutelu ja mitme ministeeriumi ning valdkonnaasutuse kaasamist. Arvestades, et teie ettepanek puudutab otseselt Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekorraldust ning loomakaitseseaduse rakendamist, soovitame teil seda teemat edasi arutada ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Just nemad saavad kõige täpsemalt hinnata, millised praktilised ja õiguslikud muudatused ja sammud oleksid selles küsimuses vajalikud ja põhjendatud. Teie tähelepanekud ja ettepanekud on olnud sisukad ning aitavad kaasa sellele, et loomade väärkohtlemise vastane õigusraamistik muutuks tõhusamaks ja ajakohasemaks. Täname teid veel
Teie 06.01.2026
Meie 22.01.2026 nr 8-4/32-4
2
kord pühendumuse ja sisuka panuse eest ning ootame jätkuvalt konstruktiivset koostööd loomade heaolu parandamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Haav karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Täname teid täiendava vastuse eest.
Mõistame, et kõik Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) esitatud ettepanekud, sh kaebeõiguse küsimus, jäävad praegu menetluses oleva seaduseelnõu vahetust fookusest välja. Samas on meie laiem eesmärk algatada paralleelselt käesoleva eelnõuga uus seaduste muutmise eelnõu, mis käsitleks mh ka kaebeõiguse temaatikat. Mõistame, et tegemist on ajamahuka protsessiga, kuid peame oluliseks, et see protsess saaks juba käivituda, vajadusel ka väljatöötamiskavatsuse (VTK) tasandil.
Arvestades, et kaebeõiguse küsimus puudutab mitut menetlusseadustikku, oleme seisukohal, et vastava muudatuse ettevalmistamisel peaks juhtiva rolli võtma ennekõike Justiitsministeerium, kaasates seejuures teised asjakohased ministeeriumid ja osapooled. Samuti kuuluvad Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonda ka mitmed teised ELL ettepanekud, sh:
-
korrakaitseseaduses sätestatud avaliku koha mõiste laiendamine internetikeskkonnale,
-
piiratud teovõimega isikute loomapidamisõiguse küsimus,
-
kohustus teavitada abivajavast loomast.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole oleme pöördunud korduvalt, sh esitanud seaduse muutmise ettepanekuid ka kaebeõigust puudutavas osas ning osalenud mitmetel aruteludel. Kuigi pärast pikki aastaid on lõpuks menetluses loomakaitseseaduse muutmise seadus, on selle kujunemine olnud paraku äärmiselt konarlik ja ajaliselt väga veniv.
Seoses Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järelevalvekorraldusega on ministeerium möönnud probleemide olemasolu: vahetatud on PTA peadirektor, loodud on operatiivüksus, kuid sisulisi ja süsteemseid muudatusi järelevalvepraktikas toimunud ei ole. Kuigi ministeerium on olnud valmis ühisteks aruteludeks, ei ole PTA-siseselt oodatud sisulist arengut ega edasiminekut, mh on keeldutud kohtumistest loomakaitseorganisatsioonidega. Sellises olukorras on jäänud ka ministeeriumi roll pigem passiivseks.
Ka viimases ELL pöördumisele antud vastuses (vt allpool) on korratud seisukohta, et ministeerium ei sekku PTA järelevalvemenetlustesse. Oleme PTA tegevust ja tegevusetust vaidlustanud ka kohtus, kuid just kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole ELL kaebuseid sisuliselt arutatud. Kohus on leidnud, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole seadusandja andnud loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõigust PTA tegevuse üle ning avaliku võimu tegevuse seaduslikkus peaks olema tagatud täitevvõimu siseste järelevalvemehhanismide, süüteomenetluste ja avalikkuse surve kaudu. Samas on kohus möönnud, et need mehhanismid ei ole võrreldavad halduskohtuliku kontrolli tõhususega.
Praktikas on nüüdseks selge, et ei täitevvõimu sisemised järelevalvemehhanismid ega ka avalikkuse surve ei ole PTA tegevuses kaasa toonud vajalikke muutusi, ja seda juba mitmete aastate vältel. Järelevalve puudulikkuse või tegevusetuse tagajärjel on aset leidnud arvukad loomade hukkumised. Looma väärkohelnud isik ei vaidlusta kunagi PTA tegevusetust ning loom ise ei saa oma õigusi kaitsta. Seetõttu on hädavajalik tagada kohtulik kontroll järelevalve tegevuse üle just looma heaolu vaates, olgu kaebuse esitamiseks õigustatud isikuks seejuures kas loomade ombudsman, loomade advokaat või loomakaitseorganisatsioon.
Eeltoodust tulenevalt ootame, et nimetatud ettepanekute edasise õigusloomeprotsessi algatamisel ja koordineerimisel võtaks Justiitsministeerium initsiatiivi ning käivitaks vastava seaduseelnõu ettevalmistamise.
Lugupidamisega
Saatja: <[email protected]>
Date: N, 22. jaanuar 2026 kell 16:15
Subject: Vastus täiendavale pöördumisele
To: Eestimaa Loomakaitse Liit <[email protected]>
|
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Eestimaa Loomakaitse Liit [email protected] Vastus täiendavale pöördumisele Austatud Eestimaa Loomakaitse Liit Aitäh täiendava tagasiside ning valmisoleku eest aruteludel osaleda. Justiits- ja Digiministeerium hindab kõrgelt teie järjepidevat panust loomade heaolu ja loomakaitse valdkonna arendamisse. Teie põhjalikud ettepanekud aitavad tähelepanu juhtida probleemidele, mis loomade väärkohtlemise menetlemisel praktikas tõepoolest esile kerkivad. Seetõttu on karistusseadustiku (KarS) muutmise eelnõus arvesse võetud võimalikult palju teie poolt tagasisides esitatud ettepanekutest, nagu eelmises vastuses selgitasime. Loomakaitseorganisatsioonidele või muudele isikutele menetlusliku kaebeõiguse andmine looma kui kannatanu nimel on aga sisuliselt väga kaalukas ja laia valdkondade ülese mõjuga. Nagu te ise oma tagasisides asjakohaselt välja tõite, puudutab selline muudatus:
kannatanu mõiste ümbermõtestamist kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses;
menetlusväliste isikute kaebeõiguse laiendamist viisil, mis erineks oluliselt kehtivatest põhimõtetest;
halduskohtumenetluse põhimõtete muutmist, sh võimalust vaidlustada järelevalveasutuste tegevusetust ilma isikliku puutumuse nõudeta;
regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste (eelkõige PTA) tegevust;
laiemalt küsimust, kas ja millises ulatuses võiks loomale omistada õigussubjektsuse elemente. Need on väga laia mõjuga teemad, mis ulatuvad oluliselt kaugemale arutluse all oleva karistusseadustiku muutmise eelnõu fookusest. Käesolev KarS muudatuste pakett keskendub eeskätt vägivallakuritegude regulatsiooni ajakohastamisele ning loomade väärkohtlemise koosseisu täpsustamisele ja karistusmäära tõstmisele. Kaebeõigust puudutavad muudatused, mida te välja pakute, eeldavad aga eraldi terviklikku analüüsi, mis hõlmab kriminaalmenetlust, väärteomenetlust, haldusmenetlust, halduskohtumenetlust ning järelevalveasutuste ülesannete ja vastutuse ümberhindamist. Seetõttu ei ole võimalik käsitleda seda ettepanekut käesoleva karistusseadustiku muutmise eelnõu raames. Küsimus ei ole teie idee sisulises väärtuses – mõistame hästi, et teie eesmärk on tagada loomadele tõhusam kaitse –, vaid selles, et selline muudatus eeldab laiapõhjalist arutelu ja mitme ministeeriumi ning valdkonnaasutuse kaasamist. Arvestades, et teie ettepanek puudutab otseselt Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekorraldust ning loomakaitseseaduse rakendamist, soovitame teil seda teemat edasi arutada ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Just nemad saavad kõige täpsemalt hinnata, millised praktilised ja õiguslikud muudatused ja sammud oleksid selles küsimuses vajalikud ja põhjendatud. Teie tähelepanekud ja ettepanekud on olnud sisukad ning aitavad kaasa sellele, et loomade väärkohtlemise vastane õigusraamistik muutuks tõhusamaks ja ajakohasemaks. Täname teid veel
Teie 06.01.2026
Meie 22.01.2026 nr 8-4/32-4
2
kord pühendumuse ja sisuka panuse eest ning ootame jätkuvalt konstruktiivset koostööd loomade heaolu parandamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Haav karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus täiendavale pöördumisele | 22.01.2026 | 1 | 8-4/32-4 | Väljaminev kiri | jm | Eestimaa Loomakaitse Liit |
| Kiri | 06.01.2026 | 1 | 8-4/32-3 | Sissetulev kiri | jm | Eestimaa Loomakaitse Liit |
| Selgitustaotlus | 05.01.2026 | 1 | 8-4/32-1 | Sissetulev kiri | jm | Eestimaa Loomakaitse Liit |
| Vastus Eestimaa Loomakaitse Liidule | 05.01.2026 | 1 | 8-4/32-2 | Väljaminev kiri | jm | Eestimaa Loomakaitse Liit |