| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/10385-8 |
| Registreeritud | 28.01.2026 |
| Sünkroonitud | 29.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Konkurentsiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Konkurentsiamet |
| Vastutaja | Andreas Kangur (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 31.12.2025 nr 8-1/10385-1
Meie: 28.01.2026 nr 1-7/2026/26-001-2
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Arvamuse avaldamine eelnõu "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste
muutmise seadus" kohta
Austatud minister
Konkurentsiamet toetab eelnõu eesmärki täpsustada ametiprivileegide kaitset
süüteomenetluses, kuid esitab olulise muudatusettepaneku eelnõuga lisatava väärteomenetluse
seadustiku (VTMS) § 32¹ osas.
Ettepanek on sõnastada eelnõuga lisatav VTMS § 32¹ järgmiselt:
„§ 32¹. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses
Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil
on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse,
rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, koondumise loata jõustamise-, ebaausa
kaubandustava-, energeetika- või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-, maksu-, tolli-,
korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu.“
Põhjendused
Konkurentsiamet on väärtegude kohtuväline menetleja viie eriseaduse alusel:
konkurentsiseadus (KonkS), põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seadus (PTEKS), elektrituruseadus (ELTS), maagaasiseadus (MGS) ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS).
Eelnõu praegune tekst lubab advokaadi privileegi riivata vaid konkurentsialastes süütegudes,
jättes teised valdkonnad menetlusliku kaitseta. Leiame, et see on põhjendamatu alltoodud
põhjustel.
2 (3)
Koondumiste kontrolli eriregulatsioon ja õigusselgus
Ehkki koondumiste kontrolli regulatsioon sisaldub konkurentsiseaduses (KonkS 5. peatükk),
on see olemuselt preventiivne turustruktuuri kontroll, mis eristub menetluslikult klassikalisest
konkurentsijärelevalvest (keelatud kokkulepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).
KonkS § 73⁶ sätestab väärteokoosseisu koondumise loata jõustamise eest, mille eest on
juriidilisele isikule ette nähtud märkimisväärne rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Koondumise loata jõustamise puhul on kriitiline tõendusteave (nt juhised äritegevuse
faktiliseks ühendamiseks, ühiste hinnakirjade kehtestamiseks või tundliku teabe vahetamiseks
enne ameti loa saamist) sageli vahetult seotud tehingunõustamisega.
Õigusselguse huvides on hädavajalik koondumiste alane süütegu loetelus eraldi välja tuua. See
välistab loodetavasti vaidlused teemal, kas termin „konkurentsialane väärtegu“ hõlmab ka
turustruktuuri kontrolli rikkumisi. Arvestades advokaadi rolli koondumise protsessis, muudaks
absoluutne ametiprivileeg koondumiste loata jõustamise tuvastamise praktikas võimatuks, kuna
kogu asjakohane teave koondatakse nõustaja ja kliendi vahelisse kirjavahetusse.
Rikkumiste raskusaste ja sanktsioonide ühtlustamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt on advokaadi privileegi riive lubatud valdkondades, kus
karistusmäärad on kõrged ja rikkumised ohtlikud ühiskonnale. Konkurentsiseaduses on täna
ette nähtud rahatrahv kuni 10 protsenti ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Kuigi
elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse trahvimäärad on hetkel madalamad, on
ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille eesmärk on ühtlustada energeetikasektori
karistusmäärad konkurentsiõigusega (kuni 10% käibest).
On seadusandlikult ebaotstarbekas luua täna VTMS-i regulatsioon, mis jätab need valdkonnad
loetelust välja, et vaid mõne kuu möödudes (sanktsioonireformi jõustumisel) hakata seadust
uuesti muutma. Menetluslik uurimisvõimekus peab olema tagatud ennetavalt ja süsteemselt,
arvestades nende rikkumiste tegelikku ohtu majanduskeskkonnale.
REMIT-määruse rikkumiste eripära (energeetika)
Energeetikasektoris (ELTS ja MGS) menetleb amet turumanipulatsioone ja siseteabe
väärkasutust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.10.2011 määrus (EL) nr 1227/2011 energia
hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ehk n-ö REMIT). Need rikkumised on
olemuselt sarnased väärtpaberituru kuritegudega. Tegemist on ülikeerukate skeemidega, kus
juriidilisi nõustajaid võidakse teadlikult või tahtmatult kasutada "õiguslike kattevarjude"
loomiseks turumanipulatsioonidele. Ilma võimaluseta kontrollida kahtlustatava ja tema
nõustaja vahelist teabevahetust, võib selliste rikkumiste tuvastamine olla võimatu.
Ebaausad kaubandustavad ja juriidiline surve (PTEKS)
Põllumajandustoodete tarneahelas toime pandavad ebaausad kaubandustavad on olemuselt
väga lähedased konkurentsiõiguse rikkumistele. Praktikas disainitakse tarnijatele suunatud
ebaseaduslikku survet sageli just juriidiliste nõustajate abil, et anda rikkumisele näiline
seaduslik vorm. Kui selline teave näiteks kirjavahetuse näol jääb absoluutse ametiprivileegi
3 (3)
taha, ei ole ametil võimalik tuvastada väärteo toimepanemist.
Loomulike monopolide ja elutähtsate teenuste kaitse (ÜVVKS, ELTS, MGS)
Erinevalt tavapärasest ettevõtlusest tegutsevad energeetika- ja vee-ettevõtjad loomuliku
monopoli tingimustes elutähtsa teenuse osutajatena. Nendes sektorites toime pandavad
väärteod (nt ebaseaduslik hinnakujundus või tururegulatsiooni eiramine) mõjutavad vahetult ja
laiaulatuslikult kõiki Eesti tarbijaid ja riigi majandusjulgeolekut. Sisult on tegemist turgu
valitseva seisundi kuritarvitustega. Riigi huvi kaitsta tarbijat monopolide kuritarvituste eest on
nendes valdkondades samaväärne huviga avastada kartellikokkuleppeid.
Kohtulik kontroll ja proportsionaalsus
Rõhutame, et Konkurentsiamet ei taotle piiramatut juurdepääsu advokaadi kutsesaladusele.
Eelnõukohane KrMS § 91² sätestab ammendavad garantiid: vajalik on eeluurimiskohtuniku
põhistatud luba ning andmete eraldamise juures peab viibima Eesti Advokatuuri esindaja. Need
nõuded on piisavad, et tagada isikute põhiõiguste kaitse ka reguleeritud sektorite
väärteomenetluses.
Meie soovitud täiendus tagab Konkurentsiametile kui kohtuvälisele menetlejale ühetaolised ja
efektiivsed vahendid kõigis tema pädevusse kuuluvates kriitilistes majandusvaldkondades, kus
rikkumiste ühiskondlik mõju on väga suur.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Piret Lohu
|
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 31.12.2025 nr 8-1/10385-1
Meie: 28.01.2026 nr 1-7/2026/26-001-2
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Arvamuse avaldamine eelnõu "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste
muutmise seadus" kohta
Austatud minister
Konkurentsiamet toetab eelnõu eesmärki täpsustada ametiprivileegide kaitset
süüteomenetluses, kuid esitab olulise muudatusettepaneku eelnõuga lisatava väärteomenetluse
seadustiku (VTMS) § 32¹ osas.
Ettepanek on sõnastada eelnõuga lisatav VTMS § 32¹ järgmiselt:
„§ 32¹. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses
Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil
on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse,
rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, koondumise loata jõustamise-, ebaausa
kaubandustava-, energeetika- või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-, maksu-, tolli-,
korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu.“
Põhjendused
Konkurentsiamet on väärtegude kohtuväline menetleja viie eriseaduse alusel:
konkurentsiseadus (KonkS), põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seadus (PTEKS), elektrituruseadus (ELTS), maagaasiseadus (MGS) ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS).
Eelnõu praegune tekst lubab advokaadi privileegi riivata vaid konkurentsialastes süütegudes,
jättes teised valdkonnad menetlusliku kaitseta. Leiame, et see on põhjendamatu alltoodud
põhjustel.
2 (3)
Koondumiste kontrolli eriregulatsioon ja õigusselgus
Ehkki koondumiste kontrolli regulatsioon sisaldub konkurentsiseaduses (KonkS 5. peatükk),
on see olemuselt preventiivne turustruktuuri kontroll, mis eristub menetluslikult klassikalisest
konkurentsijärelevalvest (keelatud kokkulepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).
KonkS § 73⁶ sätestab väärteokoosseisu koondumise loata jõustamise eest, mille eest on
juriidilisele isikule ette nähtud märkimisväärne rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Koondumise loata jõustamise puhul on kriitiline tõendusteave (nt juhised äritegevuse
faktiliseks ühendamiseks, ühiste hinnakirjade kehtestamiseks või tundliku teabe vahetamiseks
enne ameti loa saamist) sageli vahetult seotud tehingunõustamisega.
Õigusselguse huvides on hädavajalik koondumiste alane süütegu loetelus eraldi välja tuua. See
välistab loodetavasti vaidlused teemal, kas termin „konkurentsialane väärtegu“ hõlmab ka
turustruktuuri kontrolli rikkumisi. Arvestades advokaadi rolli koondumise protsessis, muudaks
absoluutne ametiprivileeg koondumiste loata jõustamise tuvastamise praktikas võimatuks, kuna
kogu asjakohane teave koondatakse nõustaja ja kliendi vahelisse kirjavahetusse.
Rikkumiste raskusaste ja sanktsioonide ühtlustamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt on advokaadi privileegi riive lubatud valdkondades, kus
karistusmäärad on kõrged ja rikkumised ohtlikud ühiskonnale. Konkurentsiseaduses on täna
ette nähtud rahatrahv kuni 10 protsenti ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Kuigi
elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse trahvimäärad on hetkel madalamad, on
ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille eesmärk on ühtlustada energeetikasektori
karistusmäärad konkurentsiõigusega (kuni 10% käibest).
On seadusandlikult ebaotstarbekas luua täna VTMS-i regulatsioon, mis jätab need valdkonnad
loetelust välja, et vaid mõne kuu möödudes (sanktsioonireformi jõustumisel) hakata seadust
uuesti muutma. Menetluslik uurimisvõimekus peab olema tagatud ennetavalt ja süsteemselt,
arvestades nende rikkumiste tegelikku ohtu majanduskeskkonnale.
REMIT-määruse rikkumiste eripära (energeetika)
Energeetikasektoris (ELTS ja MGS) menetleb amet turumanipulatsioone ja siseteabe
väärkasutust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.10.2011 määrus (EL) nr 1227/2011 energia
hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ehk n-ö REMIT). Need rikkumised on
olemuselt sarnased väärtpaberituru kuritegudega. Tegemist on ülikeerukate skeemidega, kus
juriidilisi nõustajaid võidakse teadlikult või tahtmatult kasutada "õiguslike kattevarjude"
loomiseks turumanipulatsioonidele. Ilma võimaluseta kontrollida kahtlustatava ja tema
nõustaja vahelist teabevahetust, võib selliste rikkumiste tuvastamine olla võimatu.
Ebaausad kaubandustavad ja juriidiline surve (PTEKS)
Põllumajandustoodete tarneahelas toime pandavad ebaausad kaubandustavad on olemuselt
väga lähedased konkurentsiõiguse rikkumistele. Praktikas disainitakse tarnijatele suunatud
ebaseaduslikku survet sageli just juriidiliste nõustajate abil, et anda rikkumisele näiline
seaduslik vorm. Kui selline teave näiteks kirjavahetuse näol jääb absoluutse ametiprivileegi
3 (3)
taha, ei ole ametil võimalik tuvastada väärteo toimepanemist.
Loomulike monopolide ja elutähtsate teenuste kaitse (ÜVVKS, ELTS, MGS)
Erinevalt tavapärasest ettevõtlusest tegutsevad energeetika- ja vee-ettevõtjad loomuliku
monopoli tingimustes elutähtsa teenuse osutajatena. Nendes sektorites toime pandavad
väärteod (nt ebaseaduslik hinnakujundus või tururegulatsiooni eiramine) mõjutavad vahetult ja
laiaulatuslikult kõiki Eesti tarbijaid ja riigi majandusjulgeolekut. Sisult on tegemist turgu
valitseva seisundi kuritarvitustega. Riigi huvi kaitsta tarbijat monopolide kuritarvituste eest on
nendes valdkondades samaväärne huviga avastada kartellikokkuleppeid.
Kohtulik kontroll ja proportsionaalsus
Rõhutame, et Konkurentsiamet ei taotle piiramatut juurdepääsu advokaadi kutsesaladusele.
Eelnõukohane KrMS § 91² sätestab ammendavad garantiid: vajalik on eeluurimiskohtuniku
põhistatud luba ning andmete eraldamise juures peab viibima Eesti Advokatuuri esindaja. Need
nõuded on piisavad, et tagada isikute põhiõiguste kaitse ka reguleeritud sektorite
väärteomenetluses.
Meie soovitud täiendus tagab Konkurentsiametile kui kohtuvälisele menetlejale ühetaolised ja
efektiivsed vahendid kõigis tema pädevusse kuuluvates kriitilistes majandusvaldkondades, kus
rikkumiste ühiskondlik mõju on väga suur.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Piret Lohu
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus eelnõu kohta | 28.01.2026 | 1 | 8-1/10385-7 🔒 | Sissetulev kiri | jm | Kaitsepolitseiamet |
| Arvamus eelnõu kohta | 27.01.2026 | 1 | 8-1/10385-6 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Pangaliit |
| Arvamuse edastamine | 26.01.2026 | 1 | 8-1/10385-5 | Sissetulev kiri | jm | Muinsuskaitseamet |
| Arvamuse edastamine | 16.01.2026 | 3 | 8-1/10385-3 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Kohtuekspertiisi Instituut |
| Vastus | 02.01.2026 | 3 | 8-1/10385-2 | Sissetulev kiri | jm | Päästeamet |
| Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid) | 31.12.2025 | 5 | 8-1/10385-1 | Õigusakti eelnõu | jm |