Arvamus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 31.12.2025 nr 8-1/10385-1 Meie 10.02.2026 nr 2.3-4/26/7-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS jt seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid))

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid)

eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

I. Eriliiki isikuandmed

Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et teabe kvalifitseerumine eriliigilisteks isikuandmeteks ei

ole samuti oluline – süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis

üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi vajavad eriliiki isikuandmed erilist kaitset ja nende

töötlemine on lubatud juhul, kui on kehtestatud sellekohane regulatsioon liikmesriigi õiguses ja

eeldusel, et olemas on asjakohased kaitsemeetmed, et tagatud oleks isikuandmete ja põhiõiguste

kaitse (vt IKÜM pp 52). Sarnase kaitse näeb ette ka õiguskaitseasutuste andmetöötluse

direktiivi (LED direktiiv) artikkel 10. Seetõttu ei saa eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded jätta

kõrvale pelgalt põhjendusel, et igasuguse süüteo karistamine on avalik huvi, vaid oluline on siiski

leida tasakaal erinevate õiguste ja huvide vahel, tagades ka vajamineva regulatsiooni eriliiki

isikuandmete tõhusaks kaitseks.

II. Nõusolek

Kavandatav KrMS § 64¹ lõige 3 sätestab, et kliendi nõusolek tühistab ametiprivileegi. Seletuskirjas

on täpsustatud, et nõusolek käib teabe, mitte üksnes ühe menetlustoimingu või tõendiallika kohta:

andes nõusoleku teabe kohta tõendeid koguda, on teabe konfidentsiaalsusest loobutud ning sama

teabe kohta võib koguda erinevaid tõendeid erinevate menetlustoimingutega – näiteks kui patsient

on nõus oma terviseandmete kasutamisega kriminaalmenetluses, võib lisaks haigusloo haiglast

väljanõudmisele üle kuulata ka inimest ravinud arsti ja teda abistanud õe. Eelnõu näeb ette, et

nõusolekut ei saa tagasi võtta.

Kuna seletuskirjas on avatud, et ametiprivileegiga on kaitstud igasugune teave, sh isikuandmed,

siis nõusolek teabe avaldamiseks ühildub laias laastus mh ka isikuandmete töötlemiseks antava

nõusolekuga. Samas näeb IKÜM nõusolekule ette väga kindlad kriteeriumid. LED direktiiv

välistab aga üldjuhul nõusolekule tuginemise (pp 35: pädevatele asutustele institutsiooniliselt

süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil

seadusega antud ülesande täitmine annab neile õiguse nõuda või kohustada, et füüsilised isikud

vastaksid esitatud taotlustele. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti nõusolek (mis on määratletud

määruses (EL) 2016/679) olla õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

2 (3)

LED direktiivi pp 38 täpsustab, et isikuandmete töötlemine peaks samuti olema õigusaktiga

lubatud, kui andmesubjekt on andnud sõnaselge nõusoleku selliseks isikuandmete töötlemiseks,

mis on tema suhtes erakordselt sekkuv. Andmesubjekti nõusolek iseenesest ei peaks siiski olema

õiguslik alus selliste delikaatsete isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 näeb ette, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid

töödelda seaduse alusel. Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus on sätestatud IKS §-s 20, mis

samuti ei näe ette võimalust töödelda isikuandmeid nõusoleku alusel.

Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et IKÜM artiklid 17, 18 ja 21 näevad andmesubjektile ette

võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid need

kriminaalmenetlusele ei rakendu, nagu sätestab IKS § 4 lg 2 p 4. Esiteks juhime tähelepanu, et

IKS § 4 reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist ning ei sisalda lõikeid,

seega jääb arusaamatuks seletuskirja viide kõnesolevale paragrahvile. Teiseks selgitame, et ekslik

on arusaam, et IKÜM-i saaks valikuliselt kohaldada. Kui isikuandmete töötlemise aluseks on

nõusolek, siis selle tagasivõtmist ei ole võimalik siseriikliku õigusega piirata. Nõusoleku andmist

ja tagasivõtmist reguleerib IKÜM artikkel 7, mille lõige 3 näeb ette, et andmesubjektil on õigus

oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist

nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti muude õiguste piiramine on

lubatud ainult kooskõlas IKÜM §-ga 23.

Kokkuvõttes oma olemuselt ei tohiks üldse süüteomenetluses nõusolekule tugineda, aga isegi kui

tugineda, siis see tekitab paratamatult segase olukorra, kas eelnõu kohaselt on nõusolek sama

tähendusega, mida mõistetakse nõusoleku all andmekaitse vaatest. Eelnõus on seos isikuandmete

töötlemisega jäetud täielikult tähelepanuta ja see tekitab potentsiaalse olukorra, kus edaspidi pole

selge, millisest regulatsioonist teabe avaldamisel ja nõusoleku mõiste sisustamisel lähtuda.

III. Tervishoiuteenuse osutajate ametiprivileegid

Eelnõus luuakse mh tervishoiutöötajatele laiem võimalus hoida oma tegevuses teatavaks saanud

teavet salajasena. Samas on juba täna õiguskaitseasutusel keeruline saada teo toime pannud isiku

kohta tervisealast teavet, sest selle väljanõudmiseks pole õiguskaitseasutustele loodud selget

õiguslikku alust. Nii ei lahendata seda küsimust ka käesolev eelnõu, vaid hoopiski laiendatakse

tervishoiutöötajate saladuse hoidmise õigust.

AKI on saanud mitmeid pöördumisi tervishoiuteenuse osutajalt, kus küsitakse, kas politsei tohib

küsida kahtlustatava või menetlusaluse isiku väidetavale nõusolekule tuginedes terviseandmeid

välja. Oleme seisukohal, et pigem peaks andmete väljaküsimine toimuda selgetel seaduses

reguleeritud tingimustel.

Seletuskirja (lk 3) on probleemina välja toodud, et puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas

tuleks tagada ametiprivileegi maksma panemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. See,

et õiguskaitseasutustele pole head seaduslikku alust terviseandmete väljanõudmiseks ja hoopis

lähenetakse väidetava nõusoleku kaudu, näitabki seda, et ka seda nõusolekut võidakse hakata

järjest enam ära kasutama, kuigi õiguskaitseasutus peaks tegutsema seaduse alusel.

Seletuskirjas (lk 23) on täpsustatud, et punktis 3 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud andmeid

sisaldavate tõendite kogumiseks loa andmise kord lahendab ära ka probleemid seoses

terviseandmetele juurdepääsuga, mis tekkisid pärast Riigikohtu lahendit asjas nr 1-20-5071. Ehkki

valdavalt saab menetleja terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel. Meie saame sellest aru

nii, et vaikimisi õiguskaitseasutus küsib tervishoiutöötajalt andmed välja inimese nõusolekule

tuginedes. Kui tervishoiutöötaja keeldub väljastamast, pöördub õiguskaitseasutus kohtu poole ja

küsib luba. Rõhutame, et nõusolek ei ole lahendus terviseandmete töötlemiseks.

3 (3)

IV. Kaalumise läbiviimine

Kavandatava KrMS § 64² lõike 1 punkt 3 annab võimaluse kohtul kaaluda ühelt poolt avalikku

menetlushuvi ja teiselt poolt isikute põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Seletuskirjas on täpsustatud, et kaalumisel arvestab

kohus kahte kriteeriumi:

a) andmed, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, on vältimatult vajalikud

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks - see tähendab eelkõige, et teave on asjassepuutuv ja

oluline ning seda ei ole võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada.

b) isikuõiguste riive proportsionaalsus.

Juhime tähelepanu, et selgusetuks jääb, kuidas reaalsuses kaalumine toimuma hakkab nt

tervishoiuteenuse osutajate puhul. Selleks, et hinnata, kas andmete saamine on vältimatult vajalik

või kas riive on proportsionaalne, peaks kohus ise nende andmetega tutvuma. Muul juhul ei ole

võimalik hinnata, kas kõik terviseandmed ja nende kogumine on ikka vältimatult vajalik.

Seejuures on küsitav, kuidas ülaltoodud suhestub KrMS § 107 lõike 3 täiendamise põhjendustega.

Seletuskirjas öeldakse, et ekspertiisiaktis sellise teabe [eriliiki andmete] esitamine põhjustab

olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks informatsioon, mida tegelikult kohtule

esitada ei saaks. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks ühest küljest kohus andma loa

õiguskaitseasutusele tervishoiuteenuse osutajalt teabe väljanõudmiseks, kui ta ei tea, mis andmed

üldse on ja teisalt ütleb eelnõu, et kohus ei tohiks ekspertiisiaktil üldse põhjendamatuid andmeid

näha.

V. VTMS § 32¹ täiendamine

Eelnõu sätestab, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille

esemeks on andmekaitse- , rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või

riigisaladuse kaitse alane väärtegu. Seletuskirjas on täpsustatud, et eelnõu kohaselt lisatav säte

piirab kriminaalmenetluslike vahenditega tõendite kogumise võimalusi väärteomenetluses.

Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine väärteomenetluses kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette erisusi.

Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-s kohaldub ka väärteomenetluses.

Seejuures jääb selgusetuks, kuidas suhestub siia tervishoiuteenuse osutajatelt teabe küsimine.

AKI-l on paljud menetlused seotud nt tervishoiutöötajate poolt uudishimupäringutega. Kui

tervishoiutöötajatel on ametiprivileegist tulenev teabe hoidmise kohustus, siis võib järeldada, et

uus säte välistab võimaluse neilt tõendeid koguda (sh ka nende infosüsteemist, vt seletuskiri lk

24). Meie hinnangul võib kavandatav eelnõu piirata oluliselt AKI kui andmekaitseliste väärtegude

menetlemise. Samas arvestades, et IKÜM annab AKI-le võimaluse küsida välja kõike vajalike

tõendeid (ka siis, kui siseriiklik süüteomenetlust reguleeriv õigus sellist võimalust ette ei näe), on

ebaselge, kuidas rakendada eelnõu regulatsiooni koosmõjus IKÜM-ga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 31.12.2025 nr 8-1/10385-1 Meie 10.02.2026 nr 2.3-4/26/7-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS jt seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid))

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid)

eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

I. Eriliiki isikuandmed

Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et teabe kvalifitseerumine eriliigilisteks isikuandmeteks ei

ole samuti oluline – süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis

üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi vajavad eriliiki isikuandmed erilist kaitset ja nende

töötlemine on lubatud juhul, kui on kehtestatud sellekohane regulatsioon liikmesriigi õiguses ja

eeldusel, et olemas on asjakohased kaitsemeetmed, et tagatud oleks isikuandmete ja põhiõiguste

kaitse (vt IKÜM pp 52). Sarnase kaitse näeb ette ka õiguskaitseasutuste andmetöötluse

direktiivi (LED direktiiv) artikkel 10. Seetõttu ei saa eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded jätta

kõrvale pelgalt põhjendusel, et igasuguse süüteo karistamine on avalik huvi, vaid oluline on siiski

leida tasakaal erinevate õiguste ja huvide vahel, tagades ka vajamineva regulatsiooni eriliiki

isikuandmete tõhusaks kaitseks.

II. Nõusolek

Kavandatav KrMS § 64¹ lõige 3 sätestab, et kliendi nõusolek tühistab ametiprivileegi. Seletuskirjas

on täpsustatud, et nõusolek käib teabe, mitte üksnes ühe menetlustoimingu või tõendiallika kohta:

andes nõusoleku teabe kohta tõendeid koguda, on teabe konfidentsiaalsusest loobutud ning sama

teabe kohta võib koguda erinevaid tõendeid erinevate menetlustoimingutega – näiteks kui patsient

on nõus oma terviseandmete kasutamisega kriminaalmenetluses, võib lisaks haigusloo haiglast

väljanõudmisele üle kuulata ka inimest ravinud arsti ja teda abistanud õe. Eelnõu näeb ette, et

nõusolekut ei saa tagasi võtta.

Kuna seletuskirjas on avatud, et ametiprivileegiga on kaitstud igasugune teave, sh isikuandmed,

siis nõusolek teabe avaldamiseks ühildub laias laastus mh ka isikuandmete töötlemiseks antava

nõusolekuga. Samas näeb IKÜM nõusolekule ette väga kindlad kriteeriumid. LED direktiiv

välistab aga üldjuhul nõusolekule tuginemise (pp 35: pädevatele asutustele institutsiooniliselt

süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil

seadusega antud ülesande täitmine annab neile õiguse nõuda või kohustada, et füüsilised isikud

vastaksid esitatud taotlustele. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti nõusolek (mis on määratletud

määruses (EL) 2016/679) olla õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

2 (3)

LED direktiivi pp 38 täpsustab, et isikuandmete töötlemine peaks samuti olema õigusaktiga

lubatud, kui andmesubjekt on andnud sõnaselge nõusoleku selliseks isikuandmete töötlemiseks,

mis on tema suhtes erakordselt sekkuv. Andmesubjekti nõusolek iseenesest ei peaks siiski olema

õiguslik alus selliste delikaatsete isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 näeb ette, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid

töödelda seaduse alusel. Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus on sätestatud IKS §-s 20, mis

samuti ei näe ette võimalust töödelda isikuandmeid nõusoleku alusel.

Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et IKÜM artiklid 17, 18 ja 21 näevad andmesubjektile ette

võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid need

kriminaalmenetlusele ei rakendu, nagu sätestab IKS § 4 lg 2 p 4. Esiteks juhime tähelepanu, et

IKS § 4 reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist ning ei sisalda lõikeid,

seega jääb arusaamatuks seletuskirja viide kõnesolevale paragrahvile. Teiseks selgitame, et ekslik

on arusaam, et IKÜM-i saaks valikuliselt kohaldada. Kui isikuandmete töötlemise aluseks on

nõusolek, siis selle tagasivõtmist ei ole võimalik siseriikliku õigusega piirata. Nõusoleku andmist

ja tagasivõtmist reguleerib IKÜM artikkel 7, mille lõige 3 näeb ette, et andmesubjektil on õigus

oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist

nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti muude õiguste piiramine on

lubatud ainult kooskõlas IKÜM §-ga 23.

Kokkuvõttes oma olemuselt ei tohiks üldse süüteomenetluses nõusolekule tugineda, aga isegi kui

tugineda, siis see tekitab paratamatult segase olukorra, kas eelnõu kohaselt on nõusolek sama

tähendusega, mida mõistetakse nõusoleku all andmekaitse vaatest. Eelnõus on seos isikuandmete

töötlemisega jäetud täielikult tähelepanuta ja see tekitab potentsiaalse olukorra, kus edaspidi pole

selge, millisest regulatsioonist teabe avaldamisel ja nõusoleku mõiste sisustamisel lähtuda.

III. Tervishoiuteenuse osutajate ametiprivileegid

Eelnõus luuakse mh tervishoiutöötajatele laiem võimalus hoida oma tegevuses teatavaks saanud

teavet salajasena. Samas on juba täna õiguskaitseasutusel keeruline saada teo toime pannud isiku

kohta tervisealast teavet, sest selle väljanõudmiseks pole õiguskaitseasutustele loodud selget

õiguslikku alust. Nii ei lahendata seda küsimust ka käesolev eelnõu, vaid hoopiski laiendatakse

tervishoiutöötajate saladuse hoidmise õigust.

AKI on saanud mitmeid pöördumisi tervishoiuteenuse osutajalt, kus küsitakse, kas politsei tohib

küsida kahtlustatava või menetlusaluse isiku väidetavale nõusolekule tuginedes terviseandmeid

välja. Oleme seisukohal, et pigem peaks andmete väljaküsimine toimuda selgetel seaduses

reguleeritud tingimustel.

Seletuskirja (lk 3) on probleemina välja toodud, et puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas

tuleks tagada ametiprivileegi maksma panemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. See,

et õiguskaitseasutustele pole head seaduslikku alust terviseandmete väljanõudmiseks ja hoopis

lähenetakse väidetava nõusoleku kaudu, näitabki seda, et ka seda nõusolekut võidakse hakata

järjest enam ära kasutama, kuigi õiguskaitseasutus peaks tegutsema seaduse alusel.

Seletuskirjas (lk 23) on täpsustatud, et punktis 3 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud andmeid

sisaldavate tõendite kogumiseks loa andmise kord lahendab ära ka probleemid seoses

terviseandmetele juurdepääsuga, mis tekkisid pärast Riigikohtu lahendit asjas nr 1-20-5071. Ehkki

valdavalt saab menetleja terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel. Meie saame sellest aru

nii, et vaikimisi õiguskaitseasutus küsib tervishoiutöötajalt andmed välja inimese nõusolekule

tuginedes. Kui tervishoiutöötaja keeldub väljastamast, pöördub õiguskaitseasutus kohtu poole ja

küsib luba. Rõhutame, et nõusolek ei ole lahendus terviseandmete töötlemiseks.

3 (3)

IV. Kaalumise läbiviimine

Kavandatava KrMS § 64² lõike 1 punkt 3 annab võimaluse kohtul kaaluda ühelt poolt avalikku

menetlushuvi ja teiselt poolt isikute põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Seletuskirjas on täpsustatud, et kaalumisel arvestab

kohus kahte kriteeriumi:

a) andmed, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, on vältimatult vajalikud

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks - see tähendab eelkõige, et teave on asjassepuutuv ja

oluline ning seda ei ole võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada.

b) isikuõiguste riive proportsionaalsus.

Juhime tähelepanu, et selgusetuks jääb, kuidas reaalsuses kaalumine toimuma hakkab nt

tervishoiuteenuse osutajate puhul. Selleks, et hinnata, kas andmete saamine on vältimatult vajalik

või kas riive on proportsionaalne, peaks kohus ise nende andmetega tutvuma. Muul juhul ei ole

võimalik hinnata, kas kõik terviseandmed ja nende kogumine on ikka vältimatult vajalik.

Seejuures on küsitav, kuidas ülaltoodud suhestub KrMS § 107 lõike 3 täiendamise põhjendustega.

Seletuskirjas öeldakse, et ekspertiisiaktis sellise teabe [eriliiki andmete] esitamine põhjustab

olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks informatsioon, mida tegelikult kohtule

esitada ei saaks. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks ühest küljest kohus andma loa

õiguskaitseasutusele tervishoiuteenuse osutajalt teabe väljanõudmiseks, kui ta ei tea, mis andmed

üldse on ja teisalt ütleb eelnõu, et kohus ei tohiks ekspertiisiaktil üldse põhjendamatuid andmeid

näha.

V. VTMS § 32¹ täiendamine

Eelnõu sätestab, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille

esemeks on andmekaitse- , rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või

riigisaladuse kaitse alane väärtegu. Seletuskirjas on täpsustatud, et eelnõu kohaselt lisatav säte

piirab kriminaalmenetluslike vahenditega tõendite kogumise võimalusi väärteomenetluses.

Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine väärteomenetluses kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette erisusi.

Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-s kohaldub ka väärteomenetluses.

Seejuures jääb selgusetuks, kuidas suhestub siia tervishoiuteenuse osutajatelt teabe küsimine.

AKI-l on paljud menetlused seotud nt tervishoiutöötajate poolt uudishimupäringutega. Kui

tervishoiutöötajatel on ametiprivileegist tulenev teabe hoidmise kohustus, siis võib järeldada, et

uus säte välistab võimaluse neilt tõendeid koguda (sh ka nende infosüsteemist, vt seletuskiri lk

24). Meie hinnangul võib kavandatav eelnõu piirata oluliselt AKI kui andmekaitseliste väärtegude

menetlemise. Samas arvestades, et IKÜM annab AKI-le võimaluse küsida välja kõike vajalike

tõendeid (ka siis, kui siseriiklik süüteomenetlust reguleeriv õigus sellist võimalust ette ei näe), on

ebaselge, kuidas rakendada eelnõu regulatsiooni koosmõjus IKÜM-ga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108