Kiri

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Janno Poopuu

[email protected]

Teadmiseks:

Rahandusministeerium

[email protected] ; [email protected]

Transpordiamet

[email protected] ; [email protected]

30.08.2023

SEISUKOHT

seoses Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga

SISSEJUHATUS

1. 08.05.2023 korraldusega nr 231 võttis Pärnu Linnavalitsus (Pärnu LV) vastu Raba tn 18, Lille tn 35

ja 46 ja lähiala detailplaneeringu (DP). 23.05.2023 korraldusega nr 8-4/5631-43 suunas Pärnu LV

DP avalikule väljapanekule, mis toimus 05.06-18.06.2023. Avaliku väljapaneku arutelu toimus

09.08.2023.

2. Kirsi Majad OÜ-le (registrikood 16486967) kuulub kinnistu aadressil Kirsi 29, Pärnu; Kirsi Arendus

OÜ-le (registrikood 16487234) kuulub kinnistu aadressil Lille 44a, Pärnu; Kirsi Kodud OÜ-le

(registrikood 16486134) kuulub kinnistu aadressil Lille 44b, Pärnu; Kirsi Klient OÜ-le

(registrikood 16486832) kuulub 3549/6457 suurune kaasomandi osa kinnistust aadressil

Lille 44c, Pärnu; RRLektus Aktsiaseltsile (registrikood 10072791) kuulub 2908/6457 suurune

kaasomandi osa kinnistust aadressil Lille 44c, Pärnu ning RRLektus Aktsiaseltsile ja

Kirsi Kapital OÜ-le (registrikood 16763935) kuulub kaasomandina Kirsi 31, Pärnu asuv kinnistu.

Nimetatud kinnistute osas kehtib 15.05.2006 kehtestatud Lille tn 44a kinnistu detailplaneering, mis

näeb ette kinnistutele ärihoonestuse ja elamute rajamise. Kõik eeltoodud kinnistud külgnevad DP

alaga või asuvad selle vahetus läheduses.

3. Kirsi Majad OÜ, Kirsi Arendus OÜ, Kirsi Kodud OÜ, Kirsi Klient OÜ, Kirsi Kapital OÜ ja

RRLektus Aktsiaselts (kolmandad isikud) jäävad DP menetluses, sh avaliku väljapaneku ja

avaliku väljapaneku arutelu ajal esitatud arvamuste ja vastuväidete juurde. Alljärgnevalt

toome välja olulisema, mida soovime rõhutada ning millega palume DP menetluse jätkumise

korral arvestada.

PÕHJENDUSED

(I) DP-ga kavandatu ei ole kooskõlas linnaruumi arengu põhisuundadega

4. DP ala piirneb põhjasuunast Ehitajate teega, mis on rahvusvahelise TEN-T (Trans-European

Transport Network) võrgustikku kuuluva Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (mis on osa Via Balticast) lõik

Pärnu linnas. Kui täna kulgeb Pärnu linna sisenev Via Baltica trass mööda Tallinna maanteed, mis

2/9

viib kesklinna sillani, siis juba lähiaastatel on kavandatud trassikoridori nihutamine idasuunas, s.o

Tuisu tänava joonele.

5. Raba tänav on praegusel hetkel jaotustänav, s.o linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav.1 Via Baltica

trassikoridori muutmise ning uue silla ehitamisega muutub Raba tänav sisuliselt põhitänavaks, mille

funktsiooniks on teenindada linnasisest eri linnaosade vahelist liiklust ja tagada kiire, sujuv ning

ohutu ühendus erinevate piirkondade ja tõmbekeskuste vahel.2

(Joonis 1. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust. Tänavavõrgu skeem).

6. Sisuliselt tähendab liikluskorralduse muutumine seda, et oluline osa Tallinna maantee kesklinna

suunalisest ja kesklinnast väljuvast liikluskoormusest kandub üle Raba tänavale. Pärnu linnapea

Romek Kosenkranius on selgitanud: „Mõistmaks, milline on Raba-Laia ja Kesklinna silla kasutus

nelja-viie aasta pärast, tuleb arvestada liiklusvoogudega alates Jänesseljast. Tallinna maantee

tähtsus linna siseneva trassikoridorina langeb lähiaastatel. Nimelt kavatseb maanteeamet järgmisel

aastal alustada uue Tallinna-poolse linna sissesõidu ehitamist, alates Jänesseljast kuni Ehitajate

teeni, nihutades trassi praegusest asukohast ida poole, Tuisu tänava joonele. Uue maantee

valmimisel muutub Tallinna maantee tulevikus rohkem Ülejõe piirkonda teenindavaks tänavaks ja

Tallinna poolt tulev liiklus suundub Raba tänavale […] Raba ja Oja tänava ristmik on plaanis

ehitada ringristmikuks, samuti suurendada Ehitajate teelt Raba tänavale suunduva liikluse

läbilaskevõimet, millega arvestati juba Ehitajate tee ehituse ajal.“3

1 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja kohaselt on jaotustänavate funktsiooniks koguda piirkonna

sees tekkivat liiklust ning ühendada juurdepääsutänavad põhitänavatega. 2 Vt ÜP seletuskirjas toodud põhitänavate definitsiooni. 3 https://parnu.ee/index.php/uudised/uudised-koik/3907-romek-kosenkranius-veelkord-sildadest

3/9

7. Seisukohale, et uue silla avamine muudab Raba tänava linna tuiksooneks, on asunud ka Pärnu linna

peaarhitekt, kes on selgitanud, et: „Ja kui uuest sillast räägime, siis Ehitajate teelt kesklinna hakkab

peamine liiklus sealtkaudu käima. Ja silla ületus muudab selle tuiksoone väga tähtsaks.“4

8. DP-ga kavandatu neid arenguid ei arvesta, kuivõrd kogu DP liiklusskeem lähtub endiselt eeldusest,

et Raba tänava näol on üksnes linnaosa sisest liiklust võimaldava jaotustänavaga.

9. Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et DP-ga kavandatu ei arvesta Pärnu linna ruumilise arengu

peamiste suundadega ning tõotab kaasa tuua märkimisväärseid probleeme liikluskorralduse

seisukohalt planeeringuala ümbruses. Liikluskorraldusega seotud probleeme ei ole DP

menetluses lahendatud ning neid ei ole ka põhimõtteliselt võimalik lahendada ilma, et

planeeringulahendus hõlmaks ühtlasi Ehitajate teed ja Raba tänavat ning selle ristumiskohta

kui kogu linna lähiaastate liikluskorralduse seisukohast keskset transpordikoridori. Lisaks

sellele on jätkuvalt lahendamata probleemid sademevee juhtimise, kergliiklusteede ja

haljastusega. Kõik eelnevad probleemid on olulisel määral tingitud lubamatult suurest

ehitusmahust, mis ei arvesta väljakujunenud hoonestust, ehitusjoont ega piirkonna elanike ja

ettevõtjate huve.

(II) Transpordiamet ei ole kooskõlastanud DP-d

10. Transpordiamet on liikluskorraldusega seonduvatele probleemidele tähelepanu juhtinud juba

10.09.2021 seisukohas.5 Näiteks on Transpordiamet 10.09.2021 kirjas selgitanud:

- Pärnu linna kolmanda silla realiseerudes suureneb pöördeliiklussagedus Raba tänavale oluliselt

ning ristmiku ohutuse ja läbilaskvuse tagamiseks on eeldatavalt sobilik lisarajale põimumisi

mitte juurde luua;

- Tuleb hinnata arenduse ja Pärnu linna uue sillaga kaasnevat liiklussageduse kasvu ja

liikluskoosseisu. Analüüsida tuleb lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha

läbilaskevõimele;

- Raba tänavale projekteeritud uus ristmik asub riigitee nr 4 ja Raba tänava ristmikust umbes 40 m

kaugusel. Kõikide pööretega uus ristmik moodustab konfliktiala.

- Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda

kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

11. Eeltoodud probleeme ei ole jätkuvalt DP menetluses lahendatud. Oleme seisukohal, et läbi tuleks

viia põhjalik liiklusuuring, mille käigus mh teostatakse asjakohased mõõtmised (vt ka all ptk (III)).

Ainult selliselt on võimalik praeguses faasis välja selgitada, milline mõju on nii DP realiseerimisel,

aga ka uue silla avamisega kaasneval liikluskorralduse muutumisel antud piirkonnale.

12. Juhime tähelepanu, et Transpordiameti 07.03.2023 kooskõlastus on antud tingimuslikult

(märkusega). Transpordiamet selgitas oma 07.03.2023 kirjas, et kõikidele riigitee kaitsevööndisse

kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektidele tuleb saada täiendav kooskõlastus

Transpordiametilt. Lisaks nõuab Transpordiamet ka ristumiskoha projekti koostamiseks nõusolekut

(EhS § 99 lg 3). Riigitee kaitsevööndisse ehitamine on lubatud üksnes Transpordiameti

kooskõlastuse olemasolul. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda, et projekteerimistööde faasis tuleb

saada Transpordiametilt uus kooskõlastus. Oleme seisukohal, et selline edasilükkavalt tingimuslik

kooskõlastus ei ole praegusel juhul piisav, sest seab DP realiseerimise võimalikkuse selle oluliste

4 Uus sild ja Rail Baltic muudavad linnapilti märgatavalt. Pärnu Postimees. Internetis:

https://parnu.postimees.ee/7635154/intervjuu-parnu-linnaarhitekt-uus-sild-ja-rail-baltic-muudavad-linnapilti-

margatavalt?fbclid=IwAR12VdNC-q9j_IJP97Tg_exc_w1rD1f1jnRG14k3YYJL45Q1IOur1QjfhNk 5 Transpordiamet. 10.09.2021. Kiri nr 7.1-2/21/19795-2.

4/9

tingimuste osas sõltuvusse järgnevatest menetlustest, mis ei ole õiguspärane. Selliselt ei täida DP ka

oma eesmärki, milleks on vastavalt PlanS § 124 lg-le 2 mh planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine.

13. Juhime ka tähelepanu asjaolule, et Transpordiameti kodulehel on välja toodud, et Transpordiamet ei

kooskõlasta uusi ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse, v.a. juhul kui on olemasolev

hoonestusjoon.6 Pärnu LV sõnul puudub Ehitajate teel ehitusjoon, mistõttu ei saaks

teekaitsevööndisse uusi hooneid kavandada. Eeltoodut arvesse võttes on tõenäoline, et

planeeringulahenduse realiseerimine takerdub Transpordiameti kooskõlastuse taha.

(III) DP liiklusuuring on puudulik: analüüsimata on jäetud liiklusohutus ja Raba-Laia silla

avamise mõju Raba tn liiklusmahule

14. PlanS § 126 lg 1 p 7 kohaselt on DP üheks ülesandeks liikluskorralduse põhimõtete määramine. Juba

praegu on Raba tn suure liikluskoormusega tänav, kuid uue silla valmimisega suureneb

liikluskoormus Raba tänaval veelgi. Eeltoodut on kinnitanud nii Pärnu LV7, Transpordiamet8 ning

see on välja toodud ka DP seletuskirjas.9 Samuti on sellele tähelepanu juhtinud Pärnu linnapea R.

Kosenkranius ja linna peaarhitekt (vt ülal p 6 ja p 7).

15. DP-s ei ole analüüsitud, kuidas on tagatud liiklusohutus olukorras, kui Ehitajate tee-Raba tn ristmik

muutub peamiseks Pärnu kesklinna pääsuks pärast Raba-Laia tänava silla valmimist. Sillalt tulenev

2+1 põhimõttel toimiv sõidutee muutub Raba tänaval 2-realiseks – selline liikluskorraldus tekitab

Raba tänavale paratamatult juurde ummikuid, müra ja heitgaase. Ummikute hulka suurendab ka see,

et Transpordiamet ei ole nõus Ehitajate tee ja Raba tn ristmiku fooritsükli pikendamisega.10

Suurenenud liiklusvoog ja ummikud omavad olulist ja selget mõju Raba tn liiklusohutusele.

Transpordiamet on oma 07.03.2023 kirjas viidanud, et tulenevalt Lille tänava läbimurdest lisandub

Lille ja Raba tänava ristmikule lisaks planeeringualalt lähtuvale autoliiklusele ka planeeritud

ehitistega mitteseotud läbiliiklus. Transpordiameti hinnangul ei ole sellega liiklusuuringus

arvestatud. Samuti rõhutas Transpordiamet, et vasakpöörde tegemine Lille tänavalt Raba

tänavale võib tipptunnil olla ohtlik.11 Seega on ka Transpordiamet juhtinud tähelepanu

liikluskorralduse ohtlikkusele, kuid Pärnu LV on jätnud vastavad asjaolud DP menetluses

arvestamata.

16. Oluline on osundada ka Transpordiameti 26.01.2023 kirjas toodule, milles märgitakse, et uue silla

valmimisega kaasnevat läbilaskevõime suurendamise vajadust on võimalik saavutada riigiomandis

oleva Raba tänav T11 krundile sõidutee laiendamisega. See tähendaks aga seda, et jalakäijate ning

kergliiklustee tuleks rajada POS 1 krundile ehk vajalikuks võib osutuda krundi võõrandamine või

isikliku kasutusõiguse seadmine. Tegemist on küsimusega, mis tuleb vastavalt PlanS § 126 lg 1 p-le

20 lahendada juba detailplaneeringu menetluse käigus.

17. DP seletuskirjas on üksnes mainitud, et kui planeeringu realiseerimisel tekib probleeme piirkonna

ristmike läbilaskvusega, tuleb koostöös krundiomanikega teha muudatusi liikluskorralduses.12 Ei ole

eluliselt usutav, et peale DP elluviimist on nõus kinnisasja omanik välja kujunenud liikluskorralduses

muudatusi tegema ja loobuma selleks krundi omandi- või kasutusõigusest. See oleks kinnisasja

omanikule finantsiliselt kulukas ning nõuaks ehitiste ümberehitamist või isegi osalist lammutamist.

6 Vt: https://transpordiamet.ee/mahasoidud 7 Pärnu LV 08.05.2023 korraldus DP vastuvõtmiseks, lõik 4. 8 07.03.2023 Transpordiameti kooskõlastamine märkusega, viimane lõik. 9 DP seletuskiri, p 2.5 ja p 1.5.3. 10 07.03.2023 Transpordiameti kooskõlastamine märkusega. 11 07.03.2023 Transpordiameti kooskõlastamine märkusega, viimane lõik. 12 DP seletuskiri, lk 11.

5/9

Seetõttu tuleb liikluskorraldus, sh liiklusohutust tagavad nõuded paika panna enne DP elluviimisega

alustamist.

3.1. Liiklusuuring ei anna täielikku ülevaadet liikluskorraldusest, kuna selle on koostanud

sama isik, kes koostas DP liiklusskeemid

18. DP liiklusskeemid on koostanud Tarmo Sulger. Pärnu LV tellis liiklusuuringu inseneribüroolt

Osaühing Stratum, kelle juhatuse liige on samuti Tarmo Sulger. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav,

et DP liikluskeemi n-ö ,,õigsust“ on kontrollinud liiklusuuringu koostaja. Liiklusuuring ei saa olla

sellisel juhul objektiivne. Oleme seisukohal, et läbi tuleb viia uus ja sõltumatu liiklusuuring millega

oleks võimalik põhjalikumalt hinnata liikluskorralduse muutusi ja liiklusohutust, sh vajadusel ette

näha või vähemalt anda soovitusi selle kohta, kuidas tagada piirkonnas liiklusohutus ning toimiv

liiklus pärast DP elluviimist ja uue silla avamist.

19. Lisaks rõhutame, et liiklusuuringu koostamisel ei ole läbi viidud ühtegi uut mõõtmist, vaid on ainult

tuginetud vanadele andmetele ja neid on üksnes mudeldatud. Me nõustume Transpordiameti

kriitikaga selle kohta, et liiklusuuringus ei ole analüüsitud, et lisaks planeeringualalt lähtuvale

autoliiklusele ka planeeritud ehitistega mitteseotud läbiliiklus. Seda peaks liiklusuuringus kindlasti

tegema.

(IV) Läbi tuleb viia keskkonnamõju strateegiline hindamine

20. Meie jätkuv seisukoht on, et arvestades kõiki DP realiseerimisega kaasneda võivaid mõjutusi ja

häiringuid kompleksselt koos kogu DP ala ümbritsevatest piirkondadest lähtuvate mõjutuste ja

häiringutega, on käesoleva DP puhul vaja vältimatult läbi viia keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH).

21. PlanS § 126 lg 2 p 12 järgi on DP ülesandeks ka müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Rõhutame, et praegusel juhul DP-ga ei ole võimalik

neid nõudeid seada, kuna pealiskaudse KSH eelhinnangu põhjalt ei saa paika panna, millised

keskkonnahäiringud DP seadmisega üleüldse kaasnevad.

4.1. KSH eelhinnang ei ole piisav

22. KSH eelhinnangu 4. peatükis ,,seotus teiste planeerimisdokumentidega“ ei ole Raba-Laia tänava silla

detailplaneeringut üleüldse käsitletud. KSH eelhindamisel ei ole seega arvestatud mõjuga, mis

kaasneb uue silla avamisega. Ka Rahandusministeerium on oma 03.11.2020 seisukohas DP

algatamise kohta viidanud, et KSH eelhinnang on väga pealiskaudselt liiklusega seonduvat

käsitlenud.13 Samuti on Rahandusministeerium palunud Raba tänava liikluslahendust põhjalikumalt

analüüsida, et tagada liikluse arenguks piisav ruum.14 Seda ei ole Pärnu LV paraku teinud. Pärnu LV

ei ole andnud ammendavaid selgitusi ka Rahandusministeeriumi arvamusele selle kohta, et KSH

eelhindamine on olnud puudulik.

4.2. KSH ei hõlma üksnes keskkonnamõju

23. DP algatamise korralduses on üldsõnaliselt viidatud, et menetluse varasemas etapis on hinnatud

võimalikku negatiivset keskkonnamõju tankla rajamisega seoses ja leitud, et DP-ga kavandatav ei

oma olulist keskkonnamõju.

13 03.11.2020 Rahandusministeeriumi vastus Pärnu LV-le DP algatamise seisukoha küsimise kohta, p 2. 14 09.09.2022 Rahandusministeeriumi seisukoht DP eelnõule, p 2.

6/9

24. Kuigi tankla rajamisega ei pruugi kaasneda olulist keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõttes, leiame, et kõiki asjaolusid arvestades

DP realiseerimisega siiski kaasneb oluline keskkonnamõju, nagu see on defineeritud KeHJS §-s 22.

Nimetatud sätte kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi ja vara. KeHJS § 21 kohaselt tähendab keskkonnamõju kavandatava

tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat vahetut või

kaudset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Antud juhul

on KSH läbiviimine vajalik eelkõige selleks, et terviklikult välja selgitada DP realiseerimisega

kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud, läbi viia liiklusuuringud, mürauuringud, saastet (eelkõige

õhusaastet) puudutavad uuringud jms. Siiani on see jäetud tegemata.

25. Oleme jätkuvalt seisukohal, et KSH tuleks läbi viia ka seetõttu, et oleks võimalik komplektselt läbi

viia kõik asjakohased uuringud. Arvestada tuleb loomuliku valguse tagamise, müra leviku

takistamisega, parkimise korraldamise lahenduste, tuleohutusest tulenevate nõuete ning muud

hoonete hilisemat kasutamist mõjutavate teguritega. Samuti tuleks planeeringualal ette näha terviklik

haljastuse lahendus ja liikumist (sh jalgsi kui ka jalgrattaga) soodustav lahendus. Arvestades, et

piirkonda planeeritakse rajada mastaapne hoonestus (suure parkimisalaga), tankla ning lisaks

suureneb piirkonnas selgelt liikluskoormus, siis toob see ilmselgelt kaasa kogu piirkonna

autostumise, mis aga ei ole kooskõlas üldiste linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega.

26. Igal juhul tuleb läbi viia mürauuring, kuna Keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 lg

1 sätestab, et kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra

normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab

planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Seega isegi, kui Pärnu LV otsustab, et KSH

läbi viimine ei ole vajalik, on mürauuringu koostamine kohustuslik.

(V) POS 1 ja POS 2 krundi hoonestusala laiendamine ei ole põhjendatud

27. Menetluses olevas DP-s on hoonestuse planeerimisel märkimisväärselt kaldutud kõrvale piirkonna

väljakujunenud ehitusjoonest ja põhimõtetest, mida on laiemalt Pärnu linnas detailplaneeringute

koostamisel oluliseks peetud. Meie hinnangul peaks DP ehitusjoon kulgema kooskõlas juba kehtiva

ja realiseeritud Lille tn 44a detailplaneeringuga ja arvestama seal toodud hoonestusala paiknemise

põhimõtteid. Seevastu nähtub DP lisaks 1 olevalt DP põhijooniselt, et menetluses oleva DP-ga

soovitakse ehitusjoont oluliselt muuta: POS 1 krundi ehitusjoon nihkub vastu Ehitajate tee ja Raba tn

nurga krundipiiri ning tekitab Lille tn-st tupiktänava, mis lõpeb hoonestusega. POS 2 krundil on

hoonestusala määratud Ehitajate tee servast üksnes 6 m kaugusele.15 Seega tekib olukord, kus POS 2

krundi hoonestusala on Lille 44a detailplaneeringuga määratud hoonestusalast koguni 11 m laiem

Ehitajate tee poole ja 3 m laiem Lille tn poole. Niivõrd ulatuslik hoonestusala laiendamine ei ole

põhjendatud.

28. Pärnu LV on 13.07.2023 vastuses Rein Reinvee (RRLektus Aktsiaselts) arvamusele väitnud, et

otseselt kohustusliku ehitusjoone vajadust Pärnu LV ei näe, kuna Ehitajate tee ääres ei ole see välja

kujunenud, sh ei ole kohustuslikku ehitusjoont paika pandud ka Lille tn 44a DP-s.16 Selle

seisukohaga ei saa nõustuda.

1) POS 2 krundi puhul ei ole järgitud varasemat Lille tn 44a DP-ga ette nähtud hoonestusala.

DP-s ei ole põhjendusi, miks ei peaks POS 2 puhul lähtuma naaberkinnistul asuva

15 Vt lähemalt DP seletuskiri, p 2.4. 16 13.07.2023 Pärnu LV vastus Rein Reinvee arvamusele, vastus I küsimusele.

7/9

hoonestuse paiknemisest, s.o puuduvad põhjendused, miks ei ole POS 2 krundi puhul

järgitud Lille tn ja Ehitajate tee ehitusjoont;

2) Isegi kui asuda seisukohale, et Ehitajate teel ei ole ühtne ehitusjoon välja kujunenud (millega

me ei nõustu), siis Raba tänaval on ehitusjoon selgelt välja kujunenud. POS 1 krundil on

tankla planeeritud krundi piirile ning olulises osas vastu Raba tänav T11 kinnistut, seevastu

enamik ehitised Raba tänaval paiknevad vähemalt 5 m kaugusel Raba tänavast.

3) Seejuures eirab POS 1 täielikult väljakujunenud ehitusjoont Lille tänaval. Lille tänav on ca

2 kilomeetrit pikk tänav. Kogu tänava ulatuses on järgitud põhimõtet, et vahemaa sõiduteest

piirneva krundi piirini on vähemalt 3-4 meetrit.

DP-ga kavandatu kohaselt on oluline osa POS 1 ehitusmahust kavandatud Lille tänavale, mis

seejuures on linnale kuuluv maa.

DP seletuskirjas ei ole vähimalgi määral selgitatud, millest tuleneb munitsipaalmaa

võõrandamise või koormamise vajadus – on arusaadav, et DP alale soovitakse luua

juurdepääs avalikult teelt, kuid seda on võimalik teha ka arendajale kuuluvate kinnistute

piires. Linnavara võõrandamine on reguleeritud Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määrusega

nr 15 „Linnavara valitsemise kord“. DP vastuvõtmise korralduses ei ole selgitatud, millisel

õiguslikul alusel linnavara võõrandamine toimub.

29. DP seletuskirjas ei ole ka üldisemalt põhjendatud, miks on ehitusjoone nihutamine vajalik ja

põhjendatud konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Seejuures on oluline silmas pidada, et Lille tn

44a DP-s sellist võimalust ei olnud. Sarnases olukorras isikute erinev kohtlemine eeldab, et selleks

on mõjuvad põhjendused. Ühtegi põhjendust isikute erinevaks kohtlemiseks esitatud ei ole.

30. Juhime tähelepanu ka sellele, et Ehitajate tee ja Raba tn liiklussõlmele lähedale ehitades on tulevikus

välistatud ristmiku laiendamine või kergliiklustee rajamine (vt p 16). Arvestades ristmiku olulisuse

kasvu Raba-Laia silla avamisel, võib eeldada, et tulevikus tekib vajadus ristmiku lahendus

tervikuna üle vaadata ning vajalikuks võib osutuda ka kinnistu osaline sundvõõrandamine.

8/9

Ristmiku lahenduse ülevaatamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Transpordiamet,17

kuid Pärnu LV on jätnud vastavasisulise tähelepaneku täielikult arvestamata.

(VI) DP-ga kavandatud hoonete paiknemine ei arvesta piirkonna väljakujunenud

hoonestust

31. DP-le ei ole lisatud jooniseid, mis selgitakse korrektselt hoonete paiknemist ja nende sobivust

ümbritsevasse keskkonda. Ehitiste paiknemist on proovitud visualiseerida DP dokumentatsioonile

lisatud illustratsioonidega, s.o mahueskiisidega, kuid seda on tehtud puudulikult. Näiteks puuduvad

vaated n-ö inimese kõrguselt, mis võiksid olulisemalt realistlikumalt edasi anda hoonete tegelikud

mahud ja paiknemised võrrelduna ülejäänud piirkonna hoonestusega. Sellele vaatamata nähtub ka

lisatud illustratsioonidest, et tegemist on asetuselt piirkonda sobimatu hoonestusega. POS 1 krundile

planeeritav tankla ja sellega ühtse ehitusliku kompleksi moodustav hoone asub erineval joonel

teistest Lille tn ja Ehitajate tee ääres paiknevatest eluhoonetest. Sama kehtib ka Raba tn hoonete

võrdluses.

(VII) DP-ga kavandatud haljastus ei vasta ÜP-s toodud nõuetele

32. ÜP-st tulenevalt on segahoonestuse maa-alal väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi

pinnast. Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist. Kuid ka

siis on haljastusprotsendi vähendamise eelduseks kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse

osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Oluline on tõsta

haljastuse kvaliteeti ja parandada linnakeskkonna tingimusi.18

33. Meil puudub teadmine, et vastav kokkulepe on sõlmitud ega seegi, mis on selle kokkuleppe

tingimused.

34. DP seletuskirjas on toodud, et tulenevalt kruntidele kavandatavast sihtotstarbest ja kruntide

asukohast on POS 1 ja POS 2 krundi lubatud osakaal madalam üldplaneeringus nimetatud

eesmärgist. POS 1 on näitlik haljasala pind u 8% krundi pinnast ning POS 2 u 26% krundi pinnast.

Puudujääv haljastus on planeeritud osaliselt tagada POS 3 tänavamaal ja POS 4 tänavamaal.19

35. Oleme seisukohal, et praegusel juhul puuduvad objektiivsed põhjused ÜP-s toodud haljastuse

vähendamise erandi rakendamiseks. Seejuures ei ole DP seletuskirjas toodud ka ühtegi objektiivset

põhjendust, miks haljastusprotsendi vähendamine on põhjendatud. Haljastusprotsendi vähendamise

põhjenduseks ei saa olla ainuüksi kruntide kavandatav sihtotstarve või asukoht, toomata täpsemalt

põhjendusi, miks ei ole kavandatava sihtotstarbega krundil ehitusõiguse määramine võimalik

nõutavat haljastusprotsenti säilitades.

36. Võttes seejuures arvesse asjaolu, et DP-ga kavandatakse suuremahulist hoonestust, mille tarbeks on

plaanis kalduda kõrvale olemasolevast ehitusjoonest ning ehitised on kavandatud lausa

teekaitsevööndisse, siis peaks haljasala pind ja haljastuse osakaal suurem, kui ÜP-s ette nähtud,

kuivõrd haljastusel on positiivne toime nii müra kui ka visuaalse reostuse seisukohast. Sarnaselt

puudub põhjendus haljastuse vähendamiseks tulenevalt asjaolust, et kinnistule kavandatakse tanklat.

Vastuspidiselt - kaetud pindade lisandumine nõuab sademeveega toimetulekuks tasakaalu

lisanduvate haljasalade näol, s.o ilmselgelt ebapiisavaks saab pidada nö kompensatsioonina üksnes

vertikaalhaljastuse rajamist. Teadaolevalt on piirkonnas probleeme sadevee ärajuhtimisega ning

olemasolev torustik ei ole võimeline teenindama tekkivat sademevee mahtu (vt lähemalt ka ptk (VII).

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes olnuks põhjendatud haljastuse ja kitsamalt haljasalade rajamine

17 26.01.2023 Transpordiameti DP kooskõlastamata jätmine, p 3. 18 Pärnu Üldplaneering 2025+, lk 28. 19 DP seletuskiri, ptk 2.6, lk 12.

9/9

oluliselt kõrgemas osakaalus kui ÜP-s nõutud. Selliselt on võimalik sademevett hajutada, immutada

ning vähendada sademevee voolukiirust. Samuti aitab see tagada, et sademevesi ei voolaks

naaberkinnistutele, s.o Kirsi Majad OÜ-le, Kirsi Arendus OÜ-le, Kirsi Kodud OÜ-le, Kirsi Klient

OÜ-le, Kirsi Kapital OÜ-le ja RRLektus Aktsiaseltsile kuuluvatele kinnistutele.

(VIII) DP-ga on lahendamata sademevee küsimus

37. DP seletuskirja p-i 2.8.3 kohaselt on POS 1 ja POS 2 sademevesi kavandatud juhtida

tänavatorustikku.

38. Olemasolev tänavatorustik on kaasneva sademeekogusega toimetulekuks ilmselgelt ebapiisav ning

kaudselt kinnitab seda ka DP seletuskirjas toodu: „Vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni

juhitava sademevee kogust tuleb sademevesi võimalikult suures ulatuses käidelda oma krundi piires:

hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust. Vastavad lahendused nähakse

ette projekteerimisel.“

39. DP alal puuduvad tõhusad võimalused sademevee hajutamiseks haljasalale, kuivõrd haljasalad

sisuliselt puuduvad (milleni on viinud lubamatu haljastuse vähendamine alla lubatud piiri). Samuti ei

ole võimalik sademevett immutada, kuivõrd sisuliselt kogu DP ala on kaetud hoonestuse või

kõvakattega pindadega. DP-s ei ole ettenähtud ka võimalusi taaskasutuseks. Taaskasutus eeldaks, et

kavandatud on sademeveemahutite rajamine. Paraku sademeveemahutite rajamist DP ette ei näe

ehkki tegemist on kavandatud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikuga.

40. Sademevee ärajuhtimisega seonduv on kriitilise tähtsusega küsimus arvestades kliimamuutusi –

viimastel aastatel on pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad muutunud üha sagedamaks.

Selle küsimuse lahendamata jätmine toob kaasa probleeme mitte ainult DP ala piires, vaid laiemalt

piirkonna elanikele ja ettevõtjatele.

KOKKUVÕTTEKS

41. Meie hinnangul on praegusel kujul DP-l palju puudusi ning tegemist on selliste puudustega,

mis peaksid tingima DP menetluse lõpetamise. DP menetlusega jätkamine nõuab välja töötatud

planeeringulahenduse märkimisväärset muutmist ja täiendamist, reaalsetel mõõtmistel

tuginevate liiklusuuringute teostamist ja liikluse modelleerimist, KSH läbiviimist (sh

mürauuringu teostamist) ning nõuetekohast ja põhjalikku kaasamist. Alles pärast seda on

võimalik uuesti otsustada detailplaneering vastu võtmise ning uuesti avalikule väljapanekule

esitamise üle.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kasemets

Kirsi Majad OÜ, Kirsi Arendus OÜ, Kirsi

Kodud OÜ, Kirsi Kapital OÜ ja Kirsi Klient OÜ

juhatuse liige

Rein Reinvee

RRLektus Aktsiaselts juhatuse liige

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 30.08.2023 22:48

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>

Koopia: 'Madis Kasemets' <[email protected]>; 'Ilmar Raap'

<[email protected]>; 'Toomas Põld' <[email protected]>

Teema: RE: Seisukoht Pärnu LV

Manused: 2023-08-30 DP seisukoht.asice

Tere. Edastan meiepoolse seisukoha. Meeldivat koostööd! Rein Reinvee

From: Toomas Põld <[email protected]> Sent: Wednesday, August 30, 2023 6:59 PM To: [email protected] Cc: 'Madis Kasemets' <[email protected]>; 'Ilmar Raap' <[email protected]> Subject: Seisukoht Pärnu LV Tere, Rein Palun allkirjasta ja saada ise alltoodud aadressitele, cc Madis Kasemets, Ilmar, Kersti, mina. Aadressid kellele saata: [email protected] [email protected] [email protected]

[email protected]

[email protected] [email protected]