Võru Vallavolikogu_ettepanek

Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU

VÕRU VALLAVALITSUS

Õiguskantsleri Kantselei Teie 29.10.2025 nr 6-4/251949/2507796

Meie 05.12.2025 nr 11-7/3814-1

Huvitegevuse ja huvihariduse toetuse

määramisest Võru vallas

Asjaolud

Võru Vallavalitsusele laekus 29.10.2025 Õiguskantsleri Kantselei pöördumine seoses Võru

Vallavolikogu määruse „Huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise ja maksmise kord“ § 6

lõike 1 rakendamisega ning huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise õiguspärasuse kohta.

Huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise alus

Võru vallas reguleerib Võru valla eelarvest huvitegevuse ja huvihariduse toetuse (edaspidi toetus)

taotlemist, menetlemist, finantseerimist ja aruandlust Võru Vallavolikogu 14.08.2019 määrus nr

71 „Huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise ja maksmise kord“ (edaspidi kord). Korra

§ 4 sätestab huvitegevuse ja huvihariduse toetuste liigid, milleks on õppekoha maksumuse toetus,

õppemaksu (osalustasu) toetus ja laagris ja võistlustel (turniir, konkurss, festival) osalemise toetus.

Huvitegevuse ja huvihariduse rahastamine

Noorsootöö seaduse § 151 lg 1 kohaselt riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega

valdadele ja linnadele võimaluse korral täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja

juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks

eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal

(edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).

Võru vallale eraldatav täiendav toetus 2025. aastaks oli 176 890 eurot. Aasta-aastalt riigieelarvest

eraldatav huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus on olnud erinev: 2023. aastal 189 942 eurot,

2024. aastal 194 823 eurot ja 2025. aastal 176 890 eurot. Huvitegevuse rahastamiseks Võru vallas

kinnitatakse igal aastal Võru valla huvitegevuse ja huvihariduse tegevuskava. Olemasolevate

finantsiliste vahendite (sh riiklik täiendav toetus) alusel planeeritakse tegevused tegevuskavasse.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 sätestab ära volikogu ainupädevuse. Sama

paragrahvi 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna

eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Seega on volikogul õigus

otsustada millises mahus ja mis tingimustel huviharidust ja huvitegevust toetatakse.

Selgitused

Vanusepiiri määramine 1. septembri seisuga on seotud huvitegevuse ja huvikooli õppeaasta

algusega ja toetuse eesmärgiga. Toetus on mõeldud katma osalustasu terveks õppeaastaks, mis

algab 1. septembril. Selge kuupäev väldib olukorda, kus õigus toetusele selgub alles hiljem ning

võimaldab vallal planeerida eelarvet ja menetleda taotlusi ühtsetel alustel. Õppimiskohustus (Eesti

Vabariigi haridusseaduse § 101 lg 2) on seotud formaalharidusega ja arvestatakse 1. oktoobri

seisuga. Huvihariduse toetus on kohaliku omavalitsuse otsustamispädevusse kuuluv meede, mille

eesmärk on toetada vaba aja tegevusi. Seega on õigustatud kasutada teistsugust kuupäeva, mis on

2

kooskõlas huvihariduse õppeaasta algusega. Samuti ei ole Võru vallas huvitegevuse- ja

huvihariduse õppemaksu (osalustasu) toetuse taotlemine seotud põhihariduse omandamisega va

erandolukorras toetuse taotlemine (korra § 6 lg 5).

Lisaks toetab Võru vald huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkujaid. Õppekoha maksumuse

toetust makstakse teenuse osutajale kõigi Võru valla laste osalemise toetamiseks huvihariduses ja

huvitegevuses.

Korra § 3 p 10 on sätestatud, et toetusperioodi ajavahemik on 1. oktoobrist kuni 31. maini. Korra

paragrahv § 6 lg 1 sätestab, et toetust saab taotleda lapsevanem või hooldaja oma lapsele, kes on

1. septembril vanuses 7-19 aastat esitades vallavalitsusele vormikohase toetuse taotluse, kus on

märgitud taotleja nimi, isikukood, e-posti aadress, telefoni number, arvelduskonto number, õppuri

nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress, huvikooli/huviringi- ja eriala nimetus,

õppemaksu/ osalustasu suurus ühes kalendrikuus. Antud juhul tuleb tõdeda, et esineb vastuolu § 3

p 10 ja § 6 lg 1 puhul. Ekslikult on jäänud § 3 p 10 sätestatud perioodiks 1. oktoober kuni 31. mai,

kuid peab olema 1. september kuni 31. mai. Selles osas on plaanis määrust parandada.

Lõpetuseks märgime, et algas uue volikogu valitsemisperiood ning on sobiv aeg kehtiv Võru valla

huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise ja maksmise kord tervikuna üle vaadata.

Vajadusel saab volikogu täpsustada sätteid, mis ei ole üheselt mõistetavad ning tekitavad toetuste

määramisel praktikas küsimusi. Samuti oleme valmis vastama täiendavatele küsimustele ning

avatud ettepanekutele, mis aitaksid täpsustada või täiustada Võru valla huvitegevuse ja

huvihariduse toetuse määramise ja maksmise korda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalmer Puusepp

vallavanem

Piret Otsatalu 510 3908

[email protected]

Vallavolikogu esimees

Võru Vallavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 30.01.2026 nr 6-4/251949/2600850

Huvitegevuse ja huvihariduse toetuse määramise põhiseaduspärasus

Lugupeetud Võru Vallavolikogu esimees

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Võru Vallavolikogu määruse „Huvitegevuse ja

huvihariduse toetuse määramise ja maksmise kord“ (edaspidi: määrus) § 6 lõige 1 on kooskõlas

võrdse kohtlemise põhimõttega. Selle sätte kohaselt saab lapsevanem taotleda vallalt oma lapsele

huvihariduse või -tegevuse õppemaksu (osalustasu) toetust (edaspidi: huvihariduse osalustasu

toetus) sel juhul, kui tema laps on saanud 1. septembriks seitsmeaastaseks. Avaldaja laps sai

seitsmeaastaseks septembrikuus, mistõttu tal ei ole õigust terve esimese õppeaasta õppemaksu

toetust saada.

Määruse alusel kohtleb vald õppimiskohustuslikke lapsi erinevalt. Need lapsed, kes on hiljemalt

1. septembril seitsmeaastased, võivad vallalt huvihariduse osalustasu toetust saada, aga lapsed, kes

saavad seitsmeaastaseks septembrikuu jooksul, jäävad toetusest ilma. Määruse kohaselt

määratakse toetus korraga terveks toetusperioodiks. Toetusperiood on 1. oktoobrist 31. maini.

Seega võib osa lapsi, kes on toetusperioodi alguses (1. oktoobril) juba seitsmeaastased, jääda

terveks õppeaastaks ilma võimalusest tegeleda neile sobiva huvitegevusega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõike 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. See tähendab, et

sarnases olukorras olevaid inimesi ei või kohelda erinevalt, kui selleks ei ole mõistlikku ja

asjakohast põhjust. Hindamaks erineva kohtlemise lubatavust, tuleb kaaluda sellise kohtlemise

eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust. Lapse õiguste konventsioonist tuleneb, et kui

erinevate huvide kaalumise tulemusel valitakse lahendus, mis ei ole lapse huvides parim, tuleb

(mh õigusakti kehtestades) veenvalt põhjendada, miks ei osutunud lapse parimad huvid teistest

asjaoludest kaalukamaks.

Vallalt saadud selgitustele tuginedes ei ole praegusel juhul võimalik erinevat kohtlemist õigustada.

Pole võimalik leida ka muid arusaadavaid põhjuseid laste erinevaks kohtlemiseks. Seetõttu palun

viia määruse § 6 lõige 1 kooskõlla põhiseaduse § 12 lõikega 1.

Soovitan vallal kaaluda ka juba ebasoodsamasse olukorda sattunud laste vanematele toetuse

maksmist, kui nad peaksid seda taotlema.

Palun andke 6. märtsiks teada, kuidas vallavolikogu olukorra lahendab.

Asjassepuutuvad sätted

1. Õppemaks (osalustasu) on lapsevanema poolt tasutav summa huvihariduse või huvitegevuse

pakkujale (määruse § 3 p 6). Õppemaksu toetust saab taotleda lapsevanem või hooldaja oma

2

lapsele, kes on 1. septembril 7‒19-aastane. Toetuse saamiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele

vormikohase taotluse (määruse § 6 lõige 1).

2. Toetus määratakse üheks toetusperioodiks (määruse § 6 lg 4), mis kestab 1. oktoobrist 31. maini

(määruse § 3 p 10).

3. Toetuse taotluse saab esitada üks kord aastas 10. oktoobriks (määruse § 6 lg 2). Erandkorras

saab toetust taotleda sellest tähtajast hiljem, kui laps asub Võru valda elama ja Võru valla kooli

õppima pärast 10. oktoobrit. Sellisel juhul makstakse toetust alates taotluse esitamisele järgnevast

kuust (määruse § 6 lg 5).

4. Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit

seitsmeaastaseks (Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 101 lg 2).

5. Noorsootöö seaduse (NTS) alusel võimaldab riik valdadele ja linnadele huvihariduse ja

huvitegevuse toetust, et edendada noorte huviharidust. Nooreks peetakse seaduse kohaselt 7‒26-

aastast inimest (NTS § 3 p 1). Vald või linn koostab üksi või koos teiste valdade ja linnadega

noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava, mille võib kehtestada rohkem kui üheks aastaks. Kavas

peab välja tooma huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu 1. oktoobri seisuga.

Sellesama kuupäeva seisuga peetakse arvestust ka huvihariduses ja huvitegevuses osalemise

võimaluste kohta (NTS § 152 lg 1 p-d 1-2). Riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve

seadusega valdadele ja linnadele võimaluse korral täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse

ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks

eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal

(NTS § 151 lg 1).

Laste erinev kohtlemine ja lapse õigusi piiravate õigusaktide kehtestamine

6. Määruse § 6 lõike 1 rakendamisel tekib olukord, kus esimese klassi laps, kes saab

seitsmeaastaseks enne toetusperioodi (s.o enne 1. oktoobrit), jääb esimesel kooliaastal toetusest

ilma, samas kui tema klassikaaslaste (s.o teiste õppimiskohustuslike laste) huviharidust toetatakse.

Kooliküpsel lapsel ei ole võimalik valida, kas kooliteed alustada või mitte. Lapse koolimineku

võib edasi lükata ainult sel juhul, kui laps ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud

vajalikku koolivalmidust (HaS § 101 lõikele 4).

7. Võru Vallavalitsus on huvitegevuse kavas selgitanud, et paljud noored soovivad osaleda rohkem

kui ühes huviringis. Õppemaksu (osalustasu) eesmärk on eeskätt võimaldada noorel proovida mitut

tegevust ning leida just endale huvipakkuv ring või ringid. Juhul kui mõni laps sellest võimalusest

ilma jäetakse, peab õigusakti kehtestajal olema selleks kaalukas põhjus, sest see võib kitsendada

lapse võimalust tegelda oma võimetele ja vajadustele vastava huvitegevusega. Arvestades seda, kui

olulised on huviharidus ja huvitegevus lapse üldise arengu ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise

seisukohast, piirab igasugune (võimalik) erinev kohtlemine märkimisväärselt lapse õigusi.1

8. Huvitegevuse võimaldamisel on oluline silmas pidada, et õpilased saavad teadmisi ja

kohandavad oma arusaamu teistega suhtlemise käigus. Aeg, mille lapsed veedavad koos koolis ja

huviringis eakaaslastega suheldes, on nende sotsiaalse, emotsionaalse ja akadeemilise arengu

seisukohalt keskse tähtsusega ning sellistest tegevustest kõrvalejäämine võib last

kahjustada (Berlinski, 2022; Borup et al., 2020).2 Seetõttu on oluline, et kõiki

õppimiskohustuslikke lapsi koheldaks sarnases olukorras sarnaselt.

1 Vaata õiguskantsleri 1. märtsi 2023. a kirja, punkt 9. 2 Viide artiklist: A. Abdulrahman, I. Dawsari. Beyond the Classroom: Unveiling the Power of Extracurricular

Activities in Shaping Social Skills for Students with Disabilities, lk 438. Journal of Educational and Social

Research, 2025.

3

9. Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab igaühe õiguse haridusele. See õigus hõlmab ka huviharidust.

Riik ei ole valdadele ja linnadele ette kirjutanud, milliseid huvialasid, millises vormis ja kui suures

ulatuses tuleb toetada. Siiski peab ka nendes küsimustes, kus vallal on avar kaalutlusõigus, olema

erineval kohtlemisel mõistlik ja asjakohane põhjus.

10. Lapse õiguste sisustamisel on oluline kaal lapse õiguste konventsioonil (LÕK). Konventsiooni

nõuete täitmise järele valvab Lapse Õiguste Komitee. Komitee on rõhutanud, et haridus ei koosne

üksnes formaalsest haridusest, vaid hõlmab ka elukogemusi ja õppeprotsesse, mille käigus

arenevad lapse isiksus, anded ja võimed.3

LÕK-i artikli 29 lõike 1 punkti a järgi peab haridus olema lapsekeskne. Haridusega tuleb toetada

lapse isiksuse ja annete ning vaimsete ja kehaliste võimete arendamist nii palju, kui see on

võimalik. Selle sättega on tahetud öelda, et hariduse eesmärk on toetada last, sest iga laps on oma

iseloomuomaduste, huvide, võimete ja õpivajaduste poolest ainulaadne.4

Mõistlik ja asjakohane põhjus erinevaks kohtlemiseks

11. Mõistagi tuleb õigusakte koostades silmas pidada toetuse maksmisega kaasnevaid kulusid,

toetuse haldamisega seonduvat halduskoormust ja muid sarnaseid kaalutlusi. Last puudutavate

õigusaktide koostamisel tuleb aga esmajoones lähtuda sellest, mis on lapse huvides parim (vt ka

lastekaitseseaduse § 5 p 3, § 21, lapse õiguste konventsiooni art 3 lg 1). See tähendab, et kui

erinevate huvide kaalumise tulemusel valitakse siiski lahendus, mis ei ole lapse huvides parim,

tuleb (mh õigusakti kehtestades) veenvalt põhjendada, miks ei osutunud lapse parimad huvid

teistest asjaoludest (nt avalikest huvidest) kaalukamaks.

12. Huvihariduse osalustasu toetus on valla vabatahtlikult antav toetus ja selle toetuse maksmise

korra kehtestab volikogu (kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 5).

Siiski tuleb ka volikogu ainupädevuses olevate küsimuste lahendamisel lähtuda põhiseaduses

sätestatud põhimõtetest, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttest (põhiseaduse § 12). Peale selle

tuleb arvestada rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, mida Eesti peab järgima. Praegusel juhul on

see LÕK-s sätestatu. Seega juhul kui vald kehtestab toetuse maksmisele tingimuse, mille

tulemusena mõni laps võib jääda ilma võimalusest tegeleda tema arengut toetava huvialaga, samal

ajal kui teistele temaga samasuguses olukorras olevatele lastele seda toetust antakse, peavad vallal

selle tingimuse kehtestamiseks olema kaalukad põhjused.

13. Kaalukateks põhjusteks erineva kohtlemise õigustamisel võiks pidada näiteks ebamõistlikult

suurt halduskoormust, ülemäära suurt rahalist kulu, kulude prognoosimise võimatust või muud

sarnast põhjust.

14. Õppemaksu (osalustasu) toetust makstakse täiendavast riiklikust toetusest. Määruse

seletuskirja (lk 2) põhjal oli toetuse maksmise ajavahemiku muutmise üks põhjus see, et riiklikku

toetust vallale vähendati. Siiski ei ole vallavolikogu välja toonud, kui palju on vallas lapsi, kes

saavad seitsmeaastaseks 2. septembrist kuni 1. oktoobrini ning kuidas nende laste välistamine

toetuse saajate ringist on seotud riikliku aruandluse ja -toetuse aluseks oleva perioodiga (vt p 5).

Seetõttu pole teada, kui palju vald raha kokku hoiab, kui septembrikuus 7-aastaseks saavad lapsed

toetuse saajate hulgast välja jäetakse. Kuna konkreetset rahalist kokkuhoidu ei ole kaalutud, ei saa

nende laste erinevat kohtlemist õigustada eelarve kokkuhoiu kaalutlusega. Saadav kokkuhoid võib

olla sedavõrd väike, et see ei kaalu üles erineva kohtlemise raskust nende laste jaoks, arvestades

seda, et lapse arenguks sobivast huvitegevusest kõrvalejäämise mõjutab last intensiivselt.

3 Andres Aru; Kristi Paron. Inimõiguste raamat, 6. ptk: Laps ja haridus. 4 Andres Aru; Kristi Paron. Inimõiguste raamat, 6. ptk: Laps ja haridus.

4

15. Teine põhjus, miks vald otsustas toetuse maksmisele kehtestada vanusepiiri (seitse aastat)

1. septembri seisuga, on seotud huvitegevuse ja huvikooli õppeaasta algusega. Valla hinnangul

võimaldab selge kuupäev vältida ka olukorda, kus õigus toetusele selgub alles hiljem, ning

võimaldab vallal planeerida eelarvet ja menetleda taotlusi ühtlastel alustel. Seletuskirja järgi:

„Toetusperiood algab 1. septembrist, seega on mõistlik määrata ka toetuse saajate vanuseline

piirang alates 1. septembrist.“

Seegi selgitus ei õigusta laste erinevat kohtlemist. Määruse § 3 punkti 10 kohaselt on toetusperiood

1. oktoobrist kuni 31. maini. Seletuskirjas pole öeldud, milles seisneb eelarve planeerimise

keerukus olukorras, kus vallal on andmed kõigi õppimiskohustusega laste kohta õppeaasta

alguseks, sh nende laste kohta, kes saavad seitsmeaastaseks pärast 1. septembrit. Tänuväärselt on

vallavolikogu hüvitamise erandkorra ette näinud lastele, kes asuvad Võru valda elama ja Võru

valla kooli õppima pärast 10. oktoobrit (määruse § 6 lg 5). Sestap ei saa eelarve planeerimine

ilmselt olla ülemääraselt keerukas ka siis, kui toetust võimaldataks lastele, kes saavad

seitsmeaastaseks pärast 1. septembrit.

16. Vastuses õiguskantsleri nõunikule (kiri lisatud) nõustus vallavalitsus, et nõue, mille kohaselt

peab laps toetuse saamiseks olema seitsmeaastane 1. septembriks, on tõepoolest vastuoluline, sest

toetusperiood algab 1. oktoobrist. Kirjas öeldakse, et määruse § 3 punkt 10 ja § 6 lõige 1 on

omavahel vastuolus. Saadud selgituste järgi kaalutakse määruse muutmist nii, et muudetakse

toetusperioodi ning loetakse toetusperioodi alguseks 1. september (1. oktoobri asemel).

17. On hea meel tõdeda, et oleme Võru Vallavalitsusega sama meelt selles, et määrust on vaja

muuta. Juhul kui plaanitav muudatus toob aga kaasa selle, et ka edaspidi jääb osa esimeses klassis

õppivaid lapsi toetusest ilma, siis tuleb vallal enne sellise regulatsiooni kehtestamist põhjalikult

analüüsida, kas see oleks vallas elavate laste huvides parim lahendus. Laste erinevaks

kohtlemiseks peab olema mõistlik ja sisult arusaadav põhjus. Praegu sellist põhjust teada ei ole.

Seega oleks ka valla kirjas nimetatud muudatus, ilma täiendava analüüsi ja selgituseta jätkuvalt

vastuolus võrdsuspõhiõigusega.

18. Lapsi, kes saavad septembrikuu jooksul seitsmeaastaseks, ei ole ilmselt kuigi palju. Seega ei

saa olla ülemäära suur ka nende toetamiseks kuluv raha. Nende laste arv on kergesti prognoositav.

Toetuse võimaldamine kõigile õppimiskohustuslikele lastele ei suurenda halduskoormust, sest juba

praegu on kõigil toetuse soovijatel võimalik esitada taotlusi kuni 10. oktoobrini. Erineva kohtlemise

lapse jaoks muudab aga intensiivsemaks see, et ta jääb terveks õppeaastaks toetusest ilma.

Seega ei ole võimalik õigustada määruse § 6 lõike 1 kohaldamise tulemusel tekkivat erinevat

kohtlemist, silmas pidades erineva kohtlemise raskust lapsele, keda toetusest ilmajäämine

puudutab, ning see on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1. Palun volikogul viia määrus

põhiseadusega kooskõlla.

19. Ühtlasi palun enne määruse muutmist hinnata ka seda, kas või millega võib olla õigustatud

nende laste erinev kohtlemine esimesel õppeaastal, kes alustavad kooliteed enne

koolikohustuslikku ikka jõudmist (s.o lapsed kes on 1. oktoobril alla seitsmeaastased). Juhul kui

see, ilmselt üsna väike grupp lapsi jääb ka tulevikus ilma õigusest toetusele, tuleb seda määruse

muutmisel põhjendada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: Võru Vallavalitsuse 05.12.2025 vastus Õiguskantsleri Kantseleile Anneli Kivitoa 693 8417; [email protected]