Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Enne pensioniiga II pensionisambast väljamaksete mõjude analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Ei

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann, 671 3819,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei töödelda eriliiki

isikuandmeid

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium, 70000272, Suur-

Ameerika 1

10122 Tallinn Harju maakond

Tõnu Lillelaid, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

Tallinna Tehnikaülikool, 74000323

Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn

Erik Puura, [email protected]

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

telefoninumber

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tegu on uuringuga, mille läbiviijaks on

Tallinna Tehnikaülikool.

Rahandusministeeriumi ja Tallinna

Tehnikaülikooli vahel on sõlmitud leping nr

1.4-6/24/14

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse § 9 punkti 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesanne kavandada ja

viia ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus-

ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades

silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise

põhimõtteid ning arvestades riigi ja

valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku

toimimist.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud

uuringus registrite pseudonüümitud andmeid,

mis uuringu teostamiseks anonümiseeritakse..

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 on

Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi

eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning

finantspoliitika kavandamine ja elluviimine,

majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane

nõustamine ja koordineerimine,

raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku

statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja

riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo

juhtimine, välisvahendite kasutamise

korraldamine, riigi antavate laenude ja

riigigarantiide korraldamine, kohaliku

omavalitsuse üksuste arendamine ja

nõustamine, regionaalarengu, riigi- ja

regionaalhalduse kavandamine ja

koordineerimine ning ruumilise planeerimise

alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Vastavalt Rahandusministeeriumi põhimääruse

§ 30 lg 5 on Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna ülesanne

kujundada ja koordineerida finantssektori

poliitikat, muu hulgas valmistada ette

õigusaktide eelnõusid ning koordineerida

nende rakendamist finantsjärelevalve,

finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse

edendamise, panganduse ja kindlustuse ning

muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega

seotud taristute toimimise ja finantssektorit

kaasavate pensioni- ja teiste

sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

2025. aasta alguses möödus neli aastat II samba muudatustest, millega lubati II sambast raha välja

võtta enne pensioniiga. 2025. aasta alguseks oli raha väljavõtmise avaldusi esitanud üle 250

tuhande inimese ja väljavõetud summa ulatus üle 2 miljardi euro.

Tegemist on olnud pensionisüsteemi jaoks väga olulise muudatusega, mille tegelik kogumõju

selgub kaugemas tulevikus. Muudatuse mõju on praeguseks hinnatud üldisel tasemel, sest ei ole

teada II sambast raha väljavõtnud inimeste pensioniõiguste suuruseid (I ja III sammas) ning muid

sissetulekud, et hinnata täpsemalt nende hakkamasaamist pensionieas.

Teisalt on tekkinud poliitikutel soovid ja mõtted praegust süsteemi uuesti muuta. Kõiki uusi

muudatusi tuleb aga varasemast oluliselt detailsemalt analüüsida, sest kuigi muudatus võib

esmapilgul tunduda marginaalne, siis võib lihtsalt tekkida olukord, kus süsteemis raha väljavool

suureneb või tekib hoopis nn „fondijooks“ (raha võtavad välja ka need inimesed, kes seda muidu

ei plaaninud).

Rahandusministeerium on korra juba põhjalikumalt analüüsinud II sambast raha väljavõtnud

inimesi „II sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüsiga“ (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4). Selle tulemusena selgus, et mõjuanalüüsi tuleks teha põhjalikumalt ning kaasata

juurde täiendavaid andmeid. Analüüsi tegemiseks kaastakse Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Käesoleval uuringu eesmärk ja uurimisküsimused:

1) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist erinevad

sotsiaaldemograafilised tegurid nagu: vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, tegevusala, tööalane

staatus ja muud sarnased faktorid.

2) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist hariduslikud ning

akadeemilisi ning intellektuaalset võimekust mõõtvad näidikud nagu: haridustase,

haridusvaldkond, riigieksamite tulemused erinevate valdkondade lõikes, keelteoskus

3) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist perekondlikud

ning sotsiaalsed mõjud (sh perekond, töökoht).

4) Millisel määral on pensionifondist välja võetud raha liikunud kinnisvaraturule ning kui palju

on pensioni väljavõtmist mõjutanud varasem kinnisvara omamine või eeldatav eesmärk

kinnisvara soetada.

Pensionit puudutavad otsused omavad nii indiviidi kui ühiskonna seisukohalt väga olulist mõju

finantsheaolule. Finantsheaolu üheks olulisemaks mõjuriks on rahatarkus ning detailsed

sotsiaaldemograafilised, hariduslikud, akadeemilise võimekuse ning sotsiaalsed mõjurid

võimaldavad hinnata, millised nimetatud teguritest on pensioniga seotud otsuseid kõige rohkem

mõjutanud ning kas eksisteerib pigem käitumuslikke faktoreid (psühholoogiast või

karjakäitumisest mõjutatuid) või objektiivseid faktoreid (väikesed sissetulekud, potentsiaalsed

perekondlikud või tervislikud mõjud), mis omavad olulist mõju indiviidide otsustele pensionit

koguda (millises mahus) või pensionisammastest väljuda. Detailsete fondivalikute seostamine

eelnevalt nimetatud tegurite klassidega võimaldab hinnata fondivaliku tinglikku õnnestumist või

ebaõnnestumist (mõõdetuna ajaloolise tootluse baasil) mõju üldisele otsusele pensioni kogumise

osas. Vastavad tulemused võimaldaksid disainida poliitikasoovitusi ning vaikimisi valikuid, mis

aitaksid kaasa kokkuvõttes suurema finantsheaolu ja ratsionaalsemate valikuteni jõudmisel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks erinevatest registritest. Andmeandjad

edastavad andmed Statistikaametile juba pseudonümiseeritud kujul ning Statistikaamet

anonümiseerib andmed enne uuringu algust. Uuringu läbiviimse hetkeks on andmed muudetud

anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti või ei ole enam võimalik tuvastada.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi ülesandeks on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele tagada inimestele abi vanaduse

korral, seda tehakse peamiselt pensionisüsteemi abil. Pensionisüsteem puudutab igat inimest –

pensioniks kogumine algab tööelu alguses ja kestab ca 45 aastat, pärast seda u 20 aastat on

inimene vanaduspensioni saaja. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ca 1/5, mis tähendab,

et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele.

Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt

madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud ca 40% pensionäridest

suhtelisse vaesusesse eelnevalt nimetatud tegurite tõttu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi

kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid

alusandmeid.

Uuringu väljundit vajavad pensionipoliitika kujundamiseks eelkõige Rahandusministeerium, kuid

ka Sotsiaalministeerium. Täpsemate andmetega on võimalik paremini hinnata II samba reformi

mõju nii pensionisüsteemile kui ka riigieelarvele. Samuti on tulemusena võimalik paremini ette

valmistada pensionide nõustamist. Uuringu tulemused võivad mõjutada kõiki pensionikogujaid ja

omab ka riigieelarvele olulist mõju.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Analüüsi sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Tallinna Tehnikaülikool.

Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA),

AS Pensionikeskus, Eesti Hariduse Infosüsteem (vastutav töötleja Haridusministeerium),

Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium), Statistikaamet ja Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (vastutav töötleja Justiits- ja Digiministeerium).

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Sotsiaalkindlustusamet genereerib igale

isikukoodile vastava unikaalse ID (UID) ja edastab selle koos isikukoodiga teistele

andmeandjatele. Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt Statistikaameti

turvalisse andmetöötluskeskkonda (teadlaste keskkond), kus Statistikaamet koondab andmed ning

võtme hävitamisega anonümiseerib andmestiku, mida saavad seejärel kasutada TTÜ teadlased

kinnises. Statistikaameti andmetöötluskeskkonnas, kust andmeid välja viia ei ole võimalik.

Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate

loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed

seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete

töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei

suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. Sotsiaalkindlustusamet loob igale inimesele

unikaalse koodi (UID) ning edastab selle ka teistele registritele ja Statistikaametile.

2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et

andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki

täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid

vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed Statistikaameti turvalisse

andmetöötluskeskkonda anonümiseeritud kujul, kus isikukoodid on asendatud unikaalsete

identifikaatoritega (UID). Tallinna Tehnikaülikoolil puudub ligipääs isikukoodi ja UID-i

seostavale võtmele (nn linkimisvõtmele), mistõttu ei ole teadlastel võimalik andmeid otseselt

isikuid tuvastavale kujule tagasi viia. Pärast andmestiku koostamist kustutab

Sotsiaalkindlustusamet ühendamisvõtme. Võtme kustutamisega muutub andmete taas-

isikustamine tehniliselt võimatuks, kuna seos UID-i ja isikukoodi vahel on pöördumatult

hävinud. Seega ei ole võimalik andmeid hiljem originaalkujule taastada. Kuivõrd andmestik

koondab andmeid mitmest registrist, eksisteerib teoreetiline võimalus, et haruldaste tunnuste

kombinatsiooni alusel võiks üksikisik olla kaudselt tuvastatav. Siiski ei ole see mõistliku

pingutusega teostatav ning on juhuslikult võimalik üksnes juhtudel, kui isik on töötlejale

tuttav ning tema kohta teatakse olulist taustinformatsiooni. Selle riski maandamiseks

rakendatakse järgmisi meetmeid: (a) andmetele on ligipääs ainult konkreetse projekti

uurimisrühma liikmetel Statistikaameti turvalises töötluskeskkonnas; (b) isikutasandi andmeid

ei ole lubatud keskkonnast välja viia; (c) avaldatakse ainult agregeeritud statistilisi tulemusi,

mille puhul järgitakse konfidentsiaalsusreegleid (sh minimaalne vaatluste arv analüüsitavas

rühmas). Ühe registri andmete põhjal eraldiseisvalt isiku tuvastamine ei ole võimalik.

Andmete edastamise protsessis on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist

hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning

UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Võtme

hävitamisega muutub andmete taas-isikustamine tehniliselt võimatuks ning protsess on

pöördumatu.

Andmete töötlemine toimub Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas, mis on spetsiaalselt

loodud tundlike andmetega teadustöö läbiviimiseks. Keskkond vastab kõrgeimatele

turvastandarditele ning on kasutusel paljudes teadusprojektides, sealhulgas sellistes, kus

töödeldakse eriliiki isikuandmeid. Käesolevas projektis eriliiki isikuandmeid ei töödelda, mistõttu

on turvariskid veelgi madalamad. Keskkonna peamised turvameetmed on järgmised:

 ligipääs on piiratud ainult konkreetse projekti jaoks volitatud teadlastega, kelle isik on

eelnevalt tuvastatud;

 andmeid ei ole võimalik keskkonnast välja kopeerida, alla laadida ega edastada;

 kogu tegevus keskkonnas on logitud ja auditeeritav;

 väljundkontroll tagab, et keskkonnast väljastatakse ainult agregeeritud tulemusi, mis

vastavad konfidentsiaalsusreeglitele (sh minimaalne vaatluste arv analüüsitavas rühmas).

Koostatud anonümiseeritud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles olevaid

andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Kõik

tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete

töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Arvestades rakendatavaid kaitsemeetmeid on andmelekke tõenäosus äärmiselt väike.

Statistikaameti turvaline keskkond on tehniliselt projekteeritud selliselt, et andmete volitamata

väljastamine ei ole võimalik. Juhul kui selline olukord peaks siiski tekkima, on tagajärjed

minimaalsed järgmistel põhjustel:

 kõik andmed on anonümiseeritud ning võti on hävitatud, mistõttu ei ole andmeid võimalik

isikutega otseselt siduda;

 kaudne tuvastamine tunnuste kombinatsiooni alusel on äärmiselt keeruline, kuna

registriandmed on pidevas muutumises ning lekkinud andmed ei kajastaks enam tegelikku

olukorda;

 andmestik ei sisalda eriliiki isikuandmeid ega tundlikku teavet;

 ligipääs andmetele on ainult ühel kogenud andmetöötlejal (Tallinna Tehnikaülikool),

kellel on pikaajaline kogemus sarnaste teadusprojektide läbiviimisel.

Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

• Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet);

• Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

• Rahvastikuregister (Siseministeerium);

• Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridusministeerium);

 Statistikaamet (Rahandusministeerium)

 Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiits- ja Digiministeerium)

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

Sotsiaalkindlustusamet koostab andmete sidumiseks vajalikud andmebaasid ehk isikukoodide ja

genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi. Sotsiaalkindlustusamet saadab andmete sidumiseks

vajaliku andmebaasi krüpteeritult teiste andmepäringusse kaasatud registrite volitatud töötlejatele.

Teised registrid lisavad Sotsiaalkindlustusametist saadetud andmete sidumiseks vajalikule

andmebaasile nende registrist päritavad andmed, eemaldades isikukoodid ja jättes alles

genereeritud unikaalsed koodid. Seejärel saadavad kõik andmeandjad andmefailid Statistikaameti

turvalisse andmetöötluskeskkonda, kus Tallinna Tehnikaülikooli teadlased seovad kõik saadud

andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on kvantitatiivanalüüsi aluseks. Kuna analüüsi

teostamiseks on vaja Sotsiaalkindlustusametist ka muid andmeid peale andmete sidumiseks

vajalike andmestike, siis nende andmetega viib Sotsiaalkindlustusamet läbi sama protseduuri, mis

teised registrid. Registrite vahel muud andmevahetust peale Sotsiaalkindlustusametist teistele

registritele saadetavate andmete sidumiseks vajalike andmebaaside liikumise ei toimu. Töö

teostajale isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid (isikukood, nimi) ei edastata.

Registrid hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad

isikukoodide ja UID vastavustest, kuus kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt.

Sellist andmete ühendamise lahendust on varasemalt korduvalt kasutatud. Näiteks võib siin tuua

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja AKI taotluse – „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse

jätkusuutlikkuse analüüs“.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Andmeid soovitakse kõigi 2021-2024 elus olnud Eesti elanike kohta, kelle andmed on

Sotsiaalkindlustusametil olemas, vanuses 18-60 aastat. Valimi orienteeruv suurus on 800 000

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

isikut.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmeid küsitakse 2024. aasta lõpu seisuga (või andmepäringu tegemise seisuga kui ei ole

võimalik andmeid välja võtta 2024. aasta lõpu seisuga) ja sisaldab inimesi, kes olid elus perioodil

2021-2024.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Koostatakse uued eraldi andmestikud ja ei kasutata varasemaid andmestikke (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4).

Sotsiaalkaitse infosüsteem:

 Isikukood

 Sünniaasta

 Sugu

 Pensioni liigi kood seisuga 31.12.2024

 Esmase pensioni määramise aasta

 Määratud pension suurus seisuga 31.12.2024

 Pensioniõiguslik staaž seisuga 31.12.2024

 Pensioniosakute summa seisuga 31.12.2024

 Pensioniosakud aastatel 2020, 2021, 2022, 2023 ja 2024.

Pensionikeskusest:

 Isikukood

 Keele eelistus

 II samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2024

 III samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2024

 II samba investeerimiskontole kantud summa seisuga 31.12.2024

 II sambast raha väljavõtmise avalduse kuupäev

 II samba sissemaksete peatamise kuupäev

 II samba kehtiv maksemäär

 II sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2024

 III sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2024

 II samba personaalne IRR tootlus seisuga 31.12.2024

 Aktiivne II samba pensionifond

 Mitmes II samba pensionifondis on inimesel osakuid

 Kohtutäituri arestitud summad

 II samba kontojääk pensionifondide lõikes

 Aktiivne III samba pensionifond

 III samba kontojääk pensionifondide lõikes

Rahvastikuregister:

 Isikukood

 Elukoht (KOV täpsusega),

 Kodakondsus

 Kõrgeim haridustase

 Laste arv

 Surma aasta

Eesti Hariduse Infosüsteem:

 Isikukood;

 Õppeasutuse ID;

 Õppeasutuse nimi;

 Õppeliik (kõrg, kutse);

 Õppetase;

 Õppekava kood;

 Õppima asumise päev;

 Lahkumise kuupäev;

 Lahkumise põhjus (lõpetas või katkestas);

 Omandatud kvalifikatsioon;

 Riigieksami nimetus (aine);

 Riigieksami tulemus;

 Riigieksami soorituse kuupäev;

 Lõpetatud õppeasutuse ID;

 Lõpetatud õppeasutuse nimi;

 Lõpetamise kuupäev;

 Haridustase (põhikool, gümnaasium);

 Õppeaine lõputunnistusel;

 Hinne lõputunnistusel.

Statistikaamet

 Rahvaloenduse andmestik

o Isikukood

o Emakeel

o Tööhõive seisund

o Amet

o Tegevusala

o Haridustase

o Peamine elatusallikas

o Teised elatusallikad

o Keelteoskus

o Leibkonna ja perekonna seisund

o Samal aadressil elavate inimeste arv

o Töökoha asukoht (riik, KOV)

 Maksuameti andmestik

o Isikukood

o Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu

 Aastal 2020

 Aastal 2021

 Aastal 2022

 Aastal 2023

 Aastal 2024

o Muu tulu tululiigi kaupa

 Aastal 2020

 Aastal 2021

 Aastal 2022

 Aastal 2023

 Aastal 2024

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2020

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2021

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2022

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2023

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2024

 Sealhulgas andmekoosseis (2020, 2021, 2022, 2023, 2024 lõpu seisuga tehtud väljavõtete

puhul)

o Omaniku isikukood

o Omaniku osa suurus kaas- või ühisomandist

o Kinnistu liik

o Kinnistu sihtotstarve

o Katastriüksuse aadress KOV täpsusega

o Kehtiva hüpoteegi summa

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet);

 Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

 Rahvastikuregister (Siseministeerium); );

 Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridusministeerium);

 Statistikaamet (Rahandusministeerium);

 Kinnistusraamat (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) -

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed anonümiseeritakse vastavalt punktis 7 kirjeldatule. Vastutatava ja volitatud töötlejani

jõuavad anonümiseeritud andmed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse isikukoodid, andmekoosseis on toodud punktid 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Unikaalse koodi loob uuringu alguses Sotsiaalkindlustusamet. Teised registrid kodeerivad sama

koodiga oma registrist päritud andmed. Genereeritud unikaalne kood ja isikukood liiguvad vaid

eri registrite vahel, vastutavale ning volitatud töötlejale seda infot ei esitata.

Sotsiaalkindlustusamet kustutab koodi kohe peale andmete üleandmist. Rahvastikuloenduse

andmekoguga sidumiseks loob Statistikaamet täiendava pseudonümiseeritud unikaalse koodi,

mida kasutatakse andmete sidumise puhul, millele ligipääsu võimaldab Statistikaamet volitatud

töötlejale ainult läbi Statistikaameti kaitstud uuringukeskkonna kasutamise, milles tuleb teostada

vajalik analüüs ilma andmete keskkonnast välja liikumata.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist. Registrid kustutavad

päringus küsitud isikuandmed peale andmete edastamist Statistikaameti andmetöötluskeskkonda.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas kustutatakse andmed 31.12.2027.

Andmete säilitamine kuni 2027. aasta lõpuni on vajalik kuna uuringu tulemused avaldatakse

eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades. Kvaliteetne teaduslik avaldamisprotsess

on aeganõudev: andmete analüüs, teadusartiklite kirjutamine, eelretsenseerimine ja võimalikud

parandusvoorud võtavad tipptasemel ajakirjade puhul tavaliselt 12–24 kuud. Teaduseetika nõuab,

et algandmed oleksid säilitatud kuni tulemuste lõpliku avaldamiseni, et tagada tulemuste

kontrollitavus ja reprodutseeritavus. Uuringu tulemusi plaanitakse esitleda rahvusvahelistel

teaduskonverentsidel, kus retsensendid ja teised teadlased võivad esitada täiendavaid

analüüsiküsimusi. Andmete kättesaadavus võimaldab vastata täpsustavatele päringutele ja viia

läbi täiendavaid robustsuskontrolle.

Rakenduslikust aspektist toetab uuring Rahandusministeeriumi poliitikaanalüüsi. 2027. aasta

Riigikogu valimiste järgselt võivad kerkida uued poliitikaalgatused finantsteadlikkuse

valdkonnas, mille mõjuhinnanguks on vajalik võrdlusbaas varasematest andmetest.

Rahandusministeeriumil on juba teada konkreetsed poliitilised huvid, mis võivad vajada

täiendavat analüüsi.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah. Teavitatakse ministeeriumi kodulehe ja

sotsiaalmeedia kaudu.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Isikuandmete töötlemine on ette nähtud

seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu

Nõukogu või Euroopa Komisjoni

otsekohalduvas õigusaktis.

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud:

• andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Privaatsussätted | Rahandusministeerium

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Merike Saks Digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/9-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Merike Saks

Rahandusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Enne pensioniiga II pensionisambast väljamaksete mõjude

analüüs" 03.02.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

2 (2)

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 03.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus