Ettepanekute küsimine Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta




LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS


1. ÜLDANDMED
1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.
1.2. Planeeringu nimetus: Lähta lageda detailplaneering.
1.3. Asukoht: Kunda linn, Spordi tn 2 kinnistu (90301:001:0117), pindalaga 44059 m² ja
Lähta tee kinnistust (34501:001:0119) ca 4185 m² suurune osa.
1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:
2.1. Planeerimisseadus (PlanS).
2.2. Kunda linna üldplaneering, kehtestatud 21.06.2001 määrusega nr 20.
2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula
Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu
otsusega nr 72).
2.4. Muud asjakohased õigusaktid.

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS
3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kunda linna juurde tekitada elamuehituseks sobilikke alasid. Kunda linnas ei ole alates 2006. aastast kehtestatud detailplaneeringuga ühtegi väikeelamu ehitamiseks sobilikku ala ning praeguseks on nõudlus selliste alade järele suur.
Kunda linnas ei ole soovijatele pakkuda ühtegi taristuga elamukrunti, Lähta lageda detailplaneering loob võimalused peredele kodu rajamiseks.

4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Planeeringu koostamise ülesanne on Spordi tn 2 kinnistule elurajooni rajamine, mille käigus toimub maaüksusele kruntide moodustamine, kruntide kasutamise sihtotstarbe määramine, kruntide hoonestusalade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste tingimuste määramine, juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, haljastuse ja heakorra planeerimine, avalike teede asukoha määramine, geodeetilise alusplaani koostamine, maaüksuse sihtotstarbe muutmine. Planeeritava ala suurus on ca 4,8 ha.

5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Kehtiva Kunda linna üldplaneeringu järgi on Spordi tn 2 maaüksuse juhtotstarve ametiasutuste ja üldkasutatavate hoonete maa ehk sinna tohib rajada spordi-, hariduse- kultuuri- ja muuseumiga seotud ühiskondlikke objekte. Maa-ala ei ole ette nähtud elamuehituseks.
Detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringut Spordi tn 2 maaüksuse juhtotstarbe osas ning määrata sinna elamumaa juhtotstarve.

6. KEHTIVAD PLANEERINGUD
6.1. Kunda linna üldplaneering (kehtestatud Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20 „Kunda linna üldplaneeringu kehtestamine“).

7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
7.1. Kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete vahelised kujad).
7.2. Kruntide hoonestusala piiritlemine.
7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
7.4. Mänguväljakute (virgestusala) paiknemist krundil.
7.5. Ehitistevahelised kujad.
7.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
7.7. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
7.8. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.
7.9. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid)
7.10. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted.
7.11. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.
7.12. Sademevee ärajuhtimine.
7.13. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.
7.14. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.
7.15. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.
7.16. Lahendada tänavavalgustus, näidates ära valguspunktid.
7.17. Geodeetilise alusplaani koostamine.

8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU
8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.
8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.
8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.
8.4. Rahandusministeerium.
8.5. Keskkonnaamet
8.6. Päästeamet
8.7. Terviseamet

9. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA

Koostamise etapid
Eeldatav etapi lõppaeg¹
Detailplaneeringu (DP) algatamine
veebruar 2023
DP lähteseisukohtade (LS) ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt
märts 2023
Ettepanekute alusel LS täiendamine
mai 2023
Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks
juuni-juuli 2023
DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine
august-september 2023
DP eelnõu avalik arutelu
oktoober-november 2023
DP aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele
jaanuar 2024
DP vastuvõtmine
märts 2024
DP avalik väljapanek
mai-juuni 2024
DP avalik arutelu
september 2024
DP-sse muudatuste tegemine
oktoober 2024
DP kehtestamine
detsember 2024

(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada
täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms

10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
10.1. Geodeetilise aluskaardi koostamiseks tehtav topo-geodeetline uuring
10.2. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
10.3. Kontaktvööndi analüüs
10.4. Planeeringu menetluse käigus võib selguda täpsem uuringute vajadus.

11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD
11.1 Naaberkinnistud:
Kunda metskond 226 (90301:001:0023); Linna mets 5 (90301:001:0258); Mageranna tee 7 (34501:001:0003); Rahvamaja tn 11 (90301:001:0230); Staadioni tn 7 (90301:001:0432): Staadioni tn 9 (90301:001:0433); Spordi tn 3 (34501:004:0004); Spordi tn 5 (34501:004:0030);
Spordi tn 7 (34501:004:0270); Spordi tn 9 (34501:004:0005); Spordi tn 9a (34501:004:0026).
11.2. Elektrilevi OÜ
11.3. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud


Lähta lageda detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.


Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast

Kunda linna, Lähta lageda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

1. Ülevaade kavandatavast tegevusest
1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist muuta Kunda linnas Spordi tn 2 munitsipaalomandis oleva kinnistu sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks ja määrata ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 punktist 1 - üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Eesmärk on väikeelamute ala kavandamine.

1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärk on Spordi tn 2 kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, kruntidele hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste, tehnovõrkude, avalike teede asukoha määramine, servituutide seadmine. Planeeringualasse on kaasatud osaliselt ka Lageda tee, kuna osade kruntide juurdepääs hakkab olema sealt.

1.3. Planeerimisdokumendi elluviimise aeg
Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse
alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Planeeringu elluviimise aeg määratakse lähteülesandes (LS).

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Viru-Nigula valla arengukava 2022-2030 peatükis „Viru-Nigula valla arendamise mudel“ on ühe lähiaastate tegevussuunana välja toodud uue tänapäevase elamurajooni arendamine Kundas Lähta lageda piirkonnas. Samas peatükis on eesmärkidena välja toodud elamufondi parendamine, kolehoonete lammutamine ning valla elamufondi kriitiline analüüs ja selle tulemustest lähtuv poliitika kujundamine.

2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Lääne-Viru maakonnaplaneeringule. Planeeringuala kattub Kunda linnalise asustuse alaga. Lääne-Viru maakonnaplaneering sätestab, et linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.

2.2. Detailplaneering on Viru-Nigula valla üldplaneeringut (kehtestatud Kunda Linnavolikogu 07.03.2002 a. otsusega nr 10) muutev. Üldkasutatav maa soovitakse muuta elamumaa juhtotstarbega maaks.

2.3. Detailplaneering ei jää rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikualale.
Nii kehtiva kui ka koostatava valla üldplaneeringu järgi ei jää kavandatav ala rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikule alale.

2.4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele
Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.6. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5 hektarit ja see paikneb Kunda linnas, endisel mootorratta krossirajal, osaliselt välja kujunenud elamupiirkonnas, hõlmates üldkasutatava maa sihtotstarbega Spordi tn 2 kinnistut (90301:001:0117) ja Spordi tn 2 kinnistut ümbritsevat transpordimaad Lageda tee (34501:001:0119), millest planeeringuala sisse jääb 4185 m². Kinnistul ei paikne ühtegi hoonet, Maa-ameti kõlvikute kardi järgi on tegemist maa kõlvikuga. Juurdepääs kinnistule on võimalik Spordi, Staadioni, Lageda ja Lähta teelt. Planeeringualasse on kaasatud osaliselt ka Lageda tee, kuna osade kruntide juurdepääs hakkab olema sealt.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualal ei asu maardlaid, maaparandussüsteeme, läheduses ei asu ohtlikke ettevõtteid. Lähimad ohtlikud ettevõtted on AS Estonian Cell (mõjuala kaugus ca 1,3 km, käitise tegevusala vesinikperoksiid) ja Wibax Tank AS Kunda Terminal (mõjuala kaugus ca 2 km, kemikaal naatriumhüdroksiidi lahus).

4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Geostruktuurselt jääb projektipiirkond Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad sellel alal selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimiline pealiskord.
Kristalne aluskord alal ei avane.
Planeeringuala asub keskmiselt (80%) ja nõrgalt (20%) kaitstud põhjaveega alal.

4.2. Taimestik ja loomastik
Planeeringualal on valdavalt tegemist lageda alaga, kus osaliselt kasvavad väikesed puudegrupid. Planeeringuala asub väljaehitatud elamupiirkonna kõrval, ala ei ole eeldatavalt oluliseks pesitsuspaigaks kaitsealustele linnu- ja loomaliikidele.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Planeeringualale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,
püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavate looduse üksikobjekte.

4.4. Muinsuskaitse ja pärandkultuuri objektid
Detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei ole teadaolevalt muinsuskaitse ega pärandkultuuri objekte.

4.5. Jääkreostus
Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb PlanS §142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.
Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest hinnatakse mõju allpool
toodud kriteeriumide alusel.

5.1. Maakasutuslikud mõjud
Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on planeeringuga hõlmatud maakasutuse juhtotstarbed spordirajatiste maa ja ühepereelamute kompromissala. Arvestades asjaolu, et ümbritsevad kinnistud on osaliselt hoonestatud või üldplaneeringu kohaselt elamumaad, ei oma tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

5.2. Maastik
Tegemist on künkliku alaga, mis on osaliselt kaetud võsaga. Osaliselt on ümbritsevatel kinnistutel välja ehitatud elamud. Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, olulist mõju maastikule ei esine. Leevendava meetmena tuleks säilitada kõrghaljastus.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele
Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,
püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim Natura 2000 ala, Toolse linnuala, jääb 800 m kaugusele.

5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule
Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad peamiselt olmetegevusega.
Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.
Veevarustus ja kanalisatsioon ühendatakse Kunda vee- ja kanalisatsioonivõrku, sest tegemist on linnalise asustuse alaga. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele.

5.5. Mõju veerežiimile
Eeldatavalt olulist negatiivset mõju veerežiimile ei ole. Mõningasel määral võib hoonete
rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

5.6. Mõju mullastikule
Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Tulenevalt
tegevuse iseloomust olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Tulenevalt tegevuse iseloomust oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne, lähtuvalt
tegevuse iseloomust.

5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud
Juurdepääs on Spordi, Staadioni, Lageda ja Lähta teelt. Eeldatavalt taristu rajamisega olulist mõju ei kaasne.

5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud
Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja vähendada ranna või kalda ehituskeeluvööndit.

5.11. Müra ja vibratsioon
Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seadusekohase jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Hoonete rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole ülemäära energia- ega jäätmemahukas. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.

5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral
vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15. Sotsiaal-majanduslikud mõjud
Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub isiklikest väärtushinnangutest. Teguritena võib välja tuua ligipääsu rohealadele, piirkonna erinäolisust elustiilide seisukohalt või heakorda. Tegemist on kujunemisjärgus
elamupiirkonnaga. Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu. Kuna tegemist on kujuneva elamualaga siis tuleks planeeringuga tagada, et roheala
osakaal ega ligipääs rohealale ei väheneks.

5.16. Ruumiline mõju
Oluline ruumiline mõju on vastavalt  PlanS § 6 punktile 13 mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist ruumilist mõju ei kaasne, lähtuvalt tegevuse iseloomust.

5.17. Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,
mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada
loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega ei kaasne.

5.18. Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub. Arendaja kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülene keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju asustusele ning ei ole antud tegevusliigi kohta suuremastaabiline.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt.
Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt, kes oma XX.XX.2023 kirjaga nr XXX andis omapoolse seisukoha KSH algatamata jätmise eelnõule. Keskkonnaameti seisukoha kohaselt ....
Seisukohta küsiti Päästeametilt, kes oma XX.XX.2023 kirjaga nr XXX andis omapoolse seisukoha KSH algatamata jätmise eelnõule. Päästeameti seisukoha kohaselt …
Seisukohta küsiti Rahandusministeeriumilt, kes oma XX.XX.2023 kirjaga nr XXX andis omapoolse seisukoha KSH algatamata jätmise eelnõule. Rahandusminiseeriumi seisukoha kohaselt …

7. Hindamistulemuste kokkuvõte
7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk
Nimi: Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, Lähta lageda detailplaneering
Eesmärk: muudetakse Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, ca 4,4 ha suurusel Spordi tn 2 kinnistul üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed
Detailplaneeringu koostamise algataja on Viru-Nigula Vallavolikogu, kehtestaja Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja Viru-Nigula Vallavalitsus (mõlema aadress Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa). Koostaja ei ole KSH eelhinnangu koostamise hetkel teada.

7.2. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu puudumine
Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Viru-Nigula valla üldplaneeringut.

7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju ei ole oluline
Kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem väljakujunenud elamupiirkonnaga. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui
detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide
nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse iseloomust.
Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.
Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme ja üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine
Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht
Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viru-Nigula vallavalitsuses (Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald, telefon 325 5960 ja valla kodulehel https://viru-nigula.ee/.


Eelhinnangu koostas Viru-Nigula valla keskkonnaspetsialist: Triin Toom