Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teatamine

Lisa 1

Viru-Nigula Vallavolikogu

28.09.2023 otsusele nr 109

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

1. ÜLDANDMED

1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.

1.2. Planeeringu nimetus: Lähta lageda detailplaneering.

1.3. Asukoht: Kunda linn, Spordi tn 2 kinnistu (90301:001:0117), pindalaga 44059 m² ja

Lähta tee kinnistust (34501:001:0119) ca 4185 m² suurune osa.

1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:

2.1. Planeerimisseadus (PlanS).

2.2. Kunda linna üldplaneering, kehtestatud 21.06.2001 määrusega nr 20.

2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula

Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu

otsusega nr 72).

2.4. Muud asjakohased õigusaktid.

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA PÕHJENDUS

3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kunda linna juurde tekitada elamuehituseks

sobilikke alasid. Kunda linnas ei ole alates 2006. aastast kehtestatud detailplaneeringuga ühtegi

väikeelamu ehitamiseks sobilikku ala ning praeguseks on nõudlus selliste alade järele suur.

Kunda linnas ei ole soovijatele pakkuda ühtegi taristuga elamukrunti, Lähta lageda

detailplaneering loob võimalused peredele kodu rajamiseks.

3.2. Viru-Nigula vald soovib endise motokrossi raja elamualana kasutusele võtta põhjendusega,

et maa-ala seisab kasutuna ca 15 aastat, Kunda linnas ei harrastata enam aktiivselt motokrossi.

Spordi tn 2 kinnistu asub juba väljakujunenud elamupiirkondade vahel ning sobib oma asukoha

tõttu elamute ehitamiseks.

Kunda linnas on mitmeid kasutusest väljalangenud hoonetega piirkondi ja kohti, kuhu võiks

samuti planeerida elamuid, kuid nende kasutuselevõttu takistavad omandisuhted ja kruntide

suurused. Spordi tn 2 kinnistu on munitsipaalomandis ning parajalt suur, et sinna planeerida

elamud koos taristuga.

4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

Planeeringu koostamise ülesanne on Spordi tn 2 kinnistule elurajooni rajamine, mille käigus

toimub maaüksusele kruntide moodustamine, kruntide kasutamise sihtotstarbe määramine,

kruntide hoonestusalade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, tehnovõrkude ja

-rajatiste võimaliku asukoha määramine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste

tingimuste määramine, juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, haljastuse ja heakorra

planeerimine, avalike teede asukoha määramine, geodeetilise alusplaani koostamine,

maaüksuse sihtotstarbe muutmine. Planeeritava ala suurus on ca 4,8 ha.

5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Kehtiva Kunda linna üldplaneeringu järgi on Spordi tn 2 maaüksuse juhtotstarve ametiasutuste

ja üldkasutatavate hoonete maa ehk sinna tohib rajada spordi-, hariduse- kultuuri- ja

muuseumiga seotud ühiskondlikke objekte. Maa-ala ei ole ette nähtud elamuehituseks.

Detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringut Spordi tn 2 maaüksuse juhtotstarbe

osas ning määrata sinna elamumaa juhtotstarve.

6. KEHTIVAD PLANEERINGUD

6.1. Kunda linna üldplaneering (kehtestatud Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20

„Kunda linna üldplaneeringu kehtestamine“).

7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

7.1. Kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus,

hoonete vahelised kujad).

7.2. Kruntide hoonestusala piiritlemine.

7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.

7.4. Mänguväljakute (virgestusala) paiknemine krundil.

7.5. Ehitistevahelised kujad.

7.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.

7.7. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.

7.8. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.

7.9. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid).

7.10. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse.

Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise

põhimõtted.

7.11. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.

7.12. Sademevee ärajuhtimine.

7.13. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.

7.14. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.

7.15. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.

7.16. Lahendada tänavavalgustus, näidates ära valguspunktid.

7.17. Geodeetilise alusplaani koostamine.

8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE

JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU

8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.

8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.

8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.

8.4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

8.5. Keskkonnaamet.

8.6. Päästeamet.

8.7. Terviseamet.

9. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA

Koostamise etapid Eeldatav etapi

lõppaeg¹

Detailplaneeringu (DP) algatamine veebruar 2023

DP lähteseisukohtade (LS) ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekute

küsimine koostöö tegijatelt

märts 2023

Ettepanekute alusel LS täiendamine mai-juuni 2023

Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks oktoober-november

2023

DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine jaanuar-veebruar

2024

DP eelnõu avalik arutelu märts 2024

DP aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele aprill 2024

DP vastuvõtmine juuni 2024

DP avalik väljapanek august-september

2024

DP avalik arutelu oktoober-november

2024

DP-sse muudatuste tegemine detsember 2024

DP kehtestamine jaanuar-veebruar

2025

(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada

täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms

10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD

10.1. Geodeetilise aluskaardi koostamiseks tehtav topo-geodeetline uuring

10.2. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine

10.3. Kontaktvööndi analüüs

10.4. Planeeringu menetluse käigus võib selguda täpsem uuringute vajadus.

11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD

11.1 Naaberkinnistud:

Kunda metskond 226 (90301:001:0023); Linna mets 5 (90301:001:0258); Mageranna tee 7

(34501:001:0003); Rahvamaja tn 11 (90301:001:0230); Staadioni tn 5, Staadioni tn 7

(90301:001:0432): Staadioni tn 9 (90301:001:0433); Spordi tn 3 (34501:004:0004); Spordi tn

5 (34501:004:0030); Spordi tn 7 (34501:004:0270); Spordi tn 9 (34501:004:0005); Spordi tn

9a (34501:004:0026); Lähta tee 1; Lähta tee 13; Lähta tee 17; Lähta tee 19; Lähta tee 21.

11.2. Elektrilevi OÜ

11.3. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud

Lähta lageda detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast

Lisa 2

Viru-Nigula vallavolikogu

28.09.2023 otsusele nr 109

Kunda linna, Lähta lageda detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist muuta Kunda linnas Spordi tn 2

munitsipaalomandis oleva kinnistu sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks ja määrata

ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringu koostamise vajadus tuleneb

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 punktist 1 - üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Eesmärk on väikeelamute ala kavandamine.

1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärk on Spordi tn 2 kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, kruntidele

hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste, tehnovõrkude, avalike

teede asukoha määramine, servituutide seadmine. Planeeringualasse on kaasatud osaliselt ka

Lageda tee, kuna osade kruntide juurdepääs hakkab olema sealt.

1.3. Planeerimisdokumendi elluviimise aeg

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse

alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Planeeringu elluviimise aeg määratakse

lähteseisukohas (LS).

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele

planeerimisdokumentidele

Viru-Nigula valla arengukava 2022-2030 peatükis „Viru-Nigula valla arendamise mudel“ on

ühe lähiaastate tegevussuunana välja toodud uue tänapäevase elamurajooni arendamine Kundas

Lähta lageda piirkonnas. Samas peatükis on eesmärkidena välja toodud elamufondi

parendamine, kolehoonete lammutamine ning valla elamufondi kriitiline analüüs ja selle

tulemustest lähtuv poliitika kujundamine.

2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

Planeeringuala kattub Kunda linnalise asustuse alaga. Lääne-Viru maakonnaplaneering

sätestab, et linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline

ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige

tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja

hoonete taaskasutusele võtmist.

2.2. Detailplaneering on Viru-Nigula valla üldplaneeringut (kehtestatud Kunda

Linnavolikogu 07.03.2002 otsusega nr 10) muutev. Üldkasutatav maa soovitakse muuta

elamumaa juhtotstarbega maaks.

2.3. Detailplaneering ei jää rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikualale.

Nii kehtiva kui ka koostatava valla üldplaneeringu järgi ei jää kavandatav ala rohevõrgustiku-

ega miljööväärtuslikule alale.

2.4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele

Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate

keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste

integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute

hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma

planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.6. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle

võtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5 hektarit ja see paikneb Kunda linnas, endisel mootorratta

krossirajal, osaliselt välja kujunenud elamupiirkonnas, hõlmates üldkasutatava maa

sihtotstarbega Spordi tn 2 kinnistut (90301:001:0117) ja Spordi tn 2 kinnistut ümbritsevat

transpordimaad Lageda tee (34501:001:0119), millest planeeringuala sisse jääb 4185 m².

Kinnistul ei paikne ühtegi hoonet, Maa-ameti kõlvikute kaardi järgi on tegemist maa kõlvikuga.

Juurdepääs kinnistule on võimalik Spordi, Staadioni, Lageda ja Lähta teelt. Planeeringualasse

on kaasatud osaliselt ka Lageda tee, kuna osade kruntide juurdepääs hakkab olema sealt.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringualal ei asu maardlaid, maaparandussüsteeme, läheduses ei asu ohtlikke ettevõtteid.

Lähimad ohtlikud ettevõtted on AS Estonian Cell (mõjuala kaugus ca 1,3 km, käitise tegevusala

vesinikperoksiid) ja Wibax Tank AS Kunda Terminal (mõjuala kaugus ca 2 km, kemikaal

naatriumhüdroksiidi lahus).

4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Geostruktuurselt jääb projektipiirkond Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava

loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad sellel alal selgelt kaks

eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud

kristalne aluskord ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimiline pealiskord.

Kristalne aluskord alal ei avane.

Planeeringuala asub keskmiselt (80%) ja nõrgalt (20%) kaitstud põhjaveega alal.

4.2. Taimestik ja loomastik

Planeeringualal on valdavalt tegemist lageda alaga, kus osaliselt kasvavad väikesed

puudegrupid. Planeeringuala asub väljaehitatud elamupiirkonna kõrval, ala ei ole eeldatavalt

oluliseks pesitsuspaigaks kaitsealustele linnu- ja loomaliikidele.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik

Planeeringualale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,

püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte.

4.4. Muinsuskaitse ja pärandkultuuri objektid

Detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei ole teadaolevalt muinsuskaitse- ega pärandkultuuri

objekte.

4.5. Jääkreostus

Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal

ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole

eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele

ehitustegevusele.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb PlanS §142 lõike 6 kohaselt anda

eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise

vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt

tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS

§ 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.

Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid

tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest hinnatakse mõju allpool

toodud kriteeriumide alusel.

5.1. Maakasutuslikud mõjud

Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on planeeringuga hõlmatud maakasutuse juhtotstarbed

spordirajatiste maa ja ühepereelamute kompromissala. Arvestades asjaolu, et ümbritsevad

kinnistud on osaliselt hoonestatud või üldplaneeringu kohaselt elamumaad, ei oma tegevus

maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

5.2. Maastik

Tegemist on künkliku alaga, mis on osaliselt kaetud võsaga. Osaliselt on ümbritsevatel

kinnistutel välja ehitatud elamud. Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, olulist mõju

maastikule ei esine. Leevendava meetmena tuleks säilitada kõrghaljastus.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,

püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim

Natura 2000 ala, Toolse linnuala, jääb 800 m kaugusele.

5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule

Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja

edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus

on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad peamiselt olmetegevusega.

Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei

ole alust eeldada.

Veevarustus ja kanalisatsioon ühendatakse Kunda vee- ja kanalisatsioonivõrku, sest tegemist

on linnalise asustuse alaga. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele.

5.5. Mõju veerežiimile

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju veerežiimile ei ole. Mõningasel määral võib hoonete

rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

5.6. Mõju mullastikule

Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Tulenevalt

tegevuse iseloomust olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Tulenevalt tegevuse iseloomust oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Lähtuvalt valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne

tegevuse iseloomust.

5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud

Juurdepääs on Spordi, Staadioni, Lageda ja Lähta teelt. Eeldatavalt taristu rajamisega olulist

mõju ei kaasne.

5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud

Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja vähendada ranna või kalda ehituskeeluvööndit.

5.11. Müra ja vibratsioon

Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada

mõju ehitusaegne müra.

5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus

Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud

peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seadusekohase

jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Hoonete rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole ülemäära

energia- ega jäätmemahukas. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju

kaasnemist.

5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral

vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega

ei kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb

reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15. Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub

isiklikest väärtushinnangutest. Teguritena võib välja tuua ligipääsu rohealadele, piirkonna

erinäolisust elustiilide seisukohalt või heakorda. Tegemist on kujunemisjärgus

elamupiirkonnaga. Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei

avaldu. Kuna tegemist on kujuneva elamualaga, siis tuleks planeeringuga tagada, et roheala

osakaal ega ligipääs rohealale ei väheneks.

5.16. Ruumiline mõju

Oluline ruumiline mõju on vastavalt PlanS § 6 punktile 13 mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist

ruumilist mõju ei kaasne.

5.17. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,

mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega ei kaasne.

5.18. Piiriülene mõju

Piiriülene mõju puudub. Arendaja kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülene

keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju asustustele ning ei ole antud

tegevusliigi kohta suuremastaabiline.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt.

Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt, kes oma 19.04.2023 kirjaga nr 6-5/23/5582-2 andis

omapoolse seisukoha KSH algatamata jätmise eelnõule. Keskkonnaameti seisukoha kohaselt ei

kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Seisukohta küsiti Päästeametilt, kes oma 19.04.2023 kirjaga nr 7-7/490-1 vastas, et Ida

päästekeskusel puuduvad ettepanekud lähteseisukohtade kohta.

Seisukohta küsiti Rahandusministeeriumilt, kes oma 21.04.2023 kirjaga nr 15-3/2100-2 tegi

mitmeid ettepanekuid Lähta lageda LS täiendamiseks, mis kõik ka sisse viidi.

Seisukohta küsiti Terviseametilt, kes oma 20.04.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/1638-3 tegi mitmeid

ettepanekuid detailplaneeringu kohta, eelkõige ettepanekud koostatavas detailplaneeringus

käsitleda mürataseme-, vibratsiooni-, radooni- ja valgusreostuse teemasid.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk

Nimi: Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, Lähta lageda detailplaneering.

Eesmärk: muudetakse Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, ca 4,4 ha suurusel Spordi tn 2 kinnistul

üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja

ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed

Detailplaneeringu koostamise algataja on Viru-Nigula Vallavolikogu, kehtestaja Viru-Nigula

Vallavolikogu, korraldaja Viru-Nigula vallavalitsus (mõlema aadress Kasemäe tn 19, Kunda

linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa). Koostaja ei ole KSH eelhinnangu koostamise hetkel

teada.

7.2. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu

puudumine

Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Viru-Nigula valla üldplaneeringut.

7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks

mõju ei ole oluline

Kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt juba varem väljakujunenud

elamupiirkonnaga. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või

mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest

ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse iseloomust.

Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000

võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu

ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega

müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega

jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta

kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse

keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme ja üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju

strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine

Puudub vastuolu õigusaktidega.

7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viru-Nigula vallavalitsuses (Kasemäe tn 19, Kunda

linn, Viru-Nigula vald, telefon 325 5960 ja valla kodulehel https://viru-nigula.ee/.

Eelhinnangu koostas Viru-Nigula vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Triin Toom.

VIRU-NIGULA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Viru-Nigula 28. september 2023 nr 109

Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Viru-Nigula Vallavolikogu algatas 28.02.2023 otsusega nr 81 „Lähta lageda detailplaneeringu koostamise algatamine“ Viru-Nigula vallas, Kunda linnas Spordi tn 2 kinnistul ja Spordi tn 2 kinnistut ümbritseval Lageda teel detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu eesmärk on Spordi tn 2 kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, kruntidele hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste, tehnovõrkude, avalike teede asukoha määramine, servituutide seadmine.

Planeeringualasse on kaasatud osaliselt ka Lageda tee, kuna osade kruntide juurdepääs hakkab olema sealt. Planeeringuala suurus on kokku ca 48244 m².

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna Kunda Linnavolikogu 07.03.2002 määrusega nr 10 „Kunda linna haldusterritooriumil kehtiva üldplaneeringu ülevaatamine“ tehtud täpsustuste järgi tohib Spordi tn 2 maaüksusele rajada spordi-, hariduse- kultuuri- ja muuseumiga seotud ühiskondlikke objekte, kuid ette ei ole nähtud elamuehitamiseks sobivate kruntide moodustamist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1, § 142 lõikele 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 33 lõikele 6 esitas Viru-Nigula vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ettepanekute tegemiseks koostöötegijatele ja kaasatud isikutele.

Tuginedes Rahandusministeeriumi vastusele (21.04.2023 kiri nr 15-3/2100-2) täpsustati lähteseisukohti punktiga, mis selgitas, miks võetakse elamualana kasutusele seni spordi tegemisega seotud ühiskondlik objekt.

Arvestati Rahandusministeeriumi ettepanekuga ning täiendati kaasatavate isikute nimekirja.

Keskkonnaamet oma vastuses (19.04.2023 kiri nr 6-5/23/5582-2) oli seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2² mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks eelnevale täheldas Keskkonnaamet, et Lähta lageda detailplaneeringu puhul puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks.

Terviseamet oma 20.04.2023 kirjas nr 9.3-1/23/1638-3 tegi mitmeid ettepanekuid detailplaneeringu tulevaste etappide kohta, esitades ettepanekuid mürataseme, vibratsiooni,

radoonisisalduse, joogivee puhtuse jm tegurite kohta. Terviseamet oli samuti seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Päästeametil puudusid ettepanekud Lähta lageda detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta (19.04.2023 kiri nr 7-7/490-1).

Võttes aluseks eeltoodu, planeerimisseaduse § 6 punkti 12, § 81 lõiked 5 ja 6, § 142 lõiked 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ § 6 lõike 2 punkti 10, Viru-Nigula Vallavolikogu 28.02.2023 otsuse nr 81 „Lähta lageda detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2022 määruse nr 1 „Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine“,

Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab:

1. Kinnitada Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.

2. Jätta algatamata Lähta lageda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuginedes käesoleva otsuse lisale 2.

3. Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohad avalikustada Viru-Nigula valla veebilehel.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Otsuse peale võib esitada vaide Viru-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teadasaamisest või päevast, millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ainar Sepnik vallavolikogu esimees

VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale Teie

Meie 17.10.2023 nr 7-7/1249

Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teatamine

Võttes asuseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ § 35 lõike 6 teatab Viru-Nigula vallavalitsus, et Viru-Nigula Vallavolikogu võttis vastu 28.09.2023 otsuse nr 109 „Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Kuna Kunda linna üldplaneeringu järgi asub kavandatav tegevus üldkasutatavate hoonete maa-alal ning on vastuolus kehtiva Kunda linna üldplaneeringuga ning on planeerimisseaduse § 142 lõike 6 järgi üldplaneeringut muutev, tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Viru-Nigula vallavalitsuses aadressil Kasemäe tn 19, Kunda linn, Viru-Nigula vald vallavalitsuse lahtiolekuaegadel ja valla kodulehel https:// viru-nigula.ee/detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marit Laast planeerimis- ja maakorraldusspetsialist

+ 372 5757 0531 [email protected]

Lisa: Viru-Nigula Vallavolikogu 28.09.2023 otsus nr 109 „Lähta lageda detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

__________________________________________________________________ Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622 44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500 Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee

Kaasatud valitsusasutused:

Keskkonnaamet [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 17.10.2023 12:31 Adressaat: PÄA Ida <[email protected]>

Teema: 7-7/1249 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teatamine Manused: Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest ja keskkonnamõ.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere.

Teile on saadetud Viru-Nigula vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument:

Reg. kpv.: 17.10.2023 Reg. nr.: 7-7/1249

Pealkiri: Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teatamine

Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe tn 19

44107 Kunda linn Tel 3255960 [email protected]

www.viru-nigula.ee