Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium

[email protected]

Finantsinspektsioon

[email protected]

Rahapesu Andmebüroo

[email protected]

Justiitsministeerium

[email protected]

Meie: 3.10.2023 nr 47

Pangaliidu pöördumine seoses RahaPTS §-de 42 ja 44 tõlgendamisega

Ärisuhte erakorralise ülesütlemise korral kannab kohustatud isik (pank) kliendi vara mõistliku aja

jooksul, kuid soovitatavalt mitte hiljem kui 1 kuu jooksul, pärast ärisuhte erakorralist lõpetamist (ja

kliendi poolt avalduse saamist) ning ühes osas kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud

krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või

mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu asjakohastes direktiivides sätestatuga võrdväärsed nõuded.

Erandjuhul võib vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest Rahapesu Andmebürood (RAB)

koos kogu asjakohase ja piisava informatsiooniga vähemalt seitse (7) tööpäeva ette ning tingimusel, et

RAB ei anna teistsugust korraldust. Olenemata rahaliste vahendite saajast tuleb kliendi vara

ülekandmise makseselgitusse inglise keeles minimaalselt märkida, et see on seotud kliendisuhte

erakorralise ülesütlemisegai.

RahaPTS seletuskirja kohaselt peaks olema eelnimetatud sätte eesmärk piirata raha ning väärtpaberite

edasikandmise võimalusi. Nimelt, kui klient on kohustatud isiku kätte juba andnud oma vara, siis ei saa

hoolsusmeetmete kohaldamata võimatuse korral seda vara lihtsalt ükskõik-kuhu kanda. Kliendi vara

edasikandmise piirangute eesmärk on tagada, et isegi kui ärisuhe lõpetati või tehing tegemata jääb, ei

saa kohustatud isikut kasutada ära vara ülekandmiseks kuhugi, kus ei rakendata piisavaid meetmeid

rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka seda, et

reeglina toob kahtlane klient või kahtlane vara ja tehingud endaga kaasa RABi teavitamise, mis

tähendab, et antud säte reguleerib olukorda, kus RABi teavitamine ei ole kaasa toonud tehingute

piiramist § 57 kohaselt või kriminaalmenetluses kehtestatavaid piiranguid. Olukorras, kus erakorralise

ärisuhte lõpetamise põhjuseks on hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus – ükskõik, kas

krediidiasutuse jõudmine vastavale järeldusele hoolsusmeetmete rakendamise käigus või ka kliendi

keeldumine koostööst või dokumentide esitamisest – kuid ilma rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtluseta, rakendatakse antud sätet ka ilma RABi teavitust tegemata.

Krediidiasutuste praktikas on esinenud juhtumeid, kus üks krediidiasutus (näitlikustamise mõttes,

„pank A“) on ärisuhte erakorraliselt lõpetanud hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu ning

saatnud teise krediidiasutusse („pank B“) makse selgitusega “Extraordinary termination of business

relationship“, kuid teine pank B on makse tagasi lükanud. Makse laekub tagasi panka A, sealjuures on

võimalikud ka olukorrad, kus makse kantakse tagasi ligi kuu aega hiljem (kuna pank B üritab näiteks

kohaldada vahendite/kliendi suhtes hoolsusmeetmeid). Pank A on sunnitud tagasikantud vahendeid

hoidma vahekontol (isiku nimel avatud konto on selleks ajaks juba vastavalt ülesütlemise teavitusele

suletud), ja (endiselt) kliendilt pärima, kuhu saaks tema rahalisi vahendeid veel kanda.

Lisame olukorra selgitamiseks joonise.

Võib juhtuda, et kuigi kliendil on arvelduskonto ka kolmandas krediidiasutuses (pangas C) lükatakse ka

sealt makse tagasi, kuna pangal C ei ole võimalik näiteks vara päritolu kindlaks teha. Eelkirjeldatud

olukordades on pangad B ja C tõenäoliselt lähtunud RahaPTS §-s 42 sätestatud tehingu keelust, kuivõrd

nimetatud sätte lõike 1 kohaselt on pankadel keelatud võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist

ärisuhte raames, kui ta ei suuda täita hoolsusmeetmeid või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või

terrorismi rahastamisega. Sama sätte täiendamise seletuskirja1 kohaselt kehtib keeld võimaldada

tehingu tegemist või lõpule viimist sõltumata sellest, millist seadusega nõutavat hoolsusmeedet pank

täita ei suuda (nt erakorralisele ülesütlemisele viitava selgitusega laekuvate vahendite päritoluga

seotud kahtluse kõrvaldamine).

1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 10.07.2020, 1 - jõust.

20.07.2020.

RahaPTS § 44 kohaselt on kliendi vara võimalik kanda ka muule kui kliendi kontole (eeldusel, et konto

vastab RahaPTS § 44 toodud nõuetele), aga seda üksnes RABi nõusolekul. See aga tähendab pikemaid

menetluse tähtaegu ning RABi halduskoormuse suurenemist. Eeltoodud olukorras ei ole kuidagi

tagatud mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiip, arvestades, et tsiviilõiguslikult on tegemist isiku

nõudega ühe või mitme krediidiasutuse vastu (vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-3-1-77-13, 3-3-1-68-

16, 3-18-1207/29) ning keeldutakse isikule varade kättesaadavaks tegemisest ilma õigusliku aluseta.

Kirjeldatud näite puhul esineks õiguslik alus vaid juhul, kui RAB või muu pädev riiklik asutus oleks

seadnud varadele käsutuspiirangu või aresti. Üldjuhul vastavat pädeva asutuse otsust sellises olukorras

ei esine.

Palume selgitada, kas eeltoodud olukordades on rakendatud RahaPTS §-e 42 ja 44 eesmärgipäraselt,

kui vara edasikandmine teise krediidiasutusse on takistatud, kuna teine krediidiasutus asub kohaldama

tugevdatud hoolsusmeetmeid koheselt, lubamata vahenditel enne hoolsusmeetmete kohaldamist

kliendi kontole kanda. Vastamisel palume arvesse võtta ka PS § 32 sätestatut arvestades, et ühtegi

pädeva asutuse piirangut seatud ei ole ning jätkuvalt on tegemist isiku nõudega ühe või mitme

krediidiasutuse vastu. Lisaks mainime, et pankade vahekontode eesmärgiks ei ole hoiustada

erakorralise lõpetamise otsuse saanud klientide rahalisi vahendeid, kuid just sinna need vahendid

laekuvad, juhul kui tehtud ülekanne lükatakse teise panga poolt tagasi. Samuti võib tekkida olukord,

kus ükski pank ei ava isikule pangakontot, millele ta saaks vara kanda.

Leiame, et isiku rahaliste vahendite edasi-tagasi saatmine ei teeni seaduse esialgset eesmärki ning ei

ole kooskõlas isikute (eriti tarbijate) põhiõigustega. Soovime selgitust vahekontol olevate rahaliste

vahendite õigusliku staatuse kohta. Vajame suuniseid olukorra kohta, kus esimese panga A

vahekontole tagasisaatmine ja seal hoidmine on halvem lahendus kui teise panga (B või C) poolt

vahendite vastuvõtmine enne hoolsusmeetmete kohaldamist (sh vahekontole), peamiselt seetõttu, et

VÕS § 720 lg 6 järgne 1-kuuline laekumise vastuvõtmise kohustus rakendub ainult korralise

ülesütlemise puhul.

• Kas saame õigesti aru, et kuna 1 kuu nõue erakorralisele lõpetamisele ei rakendu, siis esimene

pank enam seonduvaid vahendeid vahekontole vastu võtta ei tohi (sh vahendeid ei lubataks

ka tarbija kontole, kellega erakorraliselt kliendisuhe lõpetatud)?

• Kas endise kliendiga seonduvaid vahendeid, nn 2. ja 3. laekumise (mis on algatatud endise

kliendi suunal näiteks enne kliendisuhte lõppemist ning on saabunud endise kliendi suletud

kontole ja tuleks seega koheselt edasi suunata) edasikandmise makseselgituseks on samuti

„erakorraline ülesütlemine“ ning iga laekumise edasisuunamisest tuleb uuesti teavitada

asjakohasel juhul RABi?

• Palume suunist olukordadeks, kus krediidiasutus on kliendisuhte erakorralise ülesütlemise

järgselt kliendilt saanud korralduse kanda kontojääk kolmanda isiku teises krediidiasutuses

avatud kontole (RahaPTS § 44 lõikes 1 sätestatud viisil) ning RAB-i poolt ei ole

käsutuspiirangut seatud. Kui hoolsusmeetmete tulemusel on krediidiasutus jõudnud

tulemusele, et ärisuhte lõpetamine erakorraliselt ja RAB-ile teatise esitamine on vajalik, kuid

sellele ei järgne riigi poolset menetluse algatamist (st käsutuspiirangu seadmist), ei ole meie

hinnangul krediidiasutusel enam õiguslikku alust endisele kliendile kuuluvaid vahendeid

edaspidi kinni pidada ja kliendi korraldus kanda kontojääk kolmanda isiku krediidiasutuses

avatud kontole tuleks täita RahaPTS § 44 lõikes 1 sätestatud viisil.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevdirektor

i Finantsinspektsiooni juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ punkt 6.3.4.