Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahapesu Andmebüroo

Pronksi 12

10117 TALLINN

[email protected]

Meie: 09.05.2023 nr 22

Pangaliidu selgitustaotlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvi 44

rakendamise kohta (vara edasikandmise piirang)

Hiljuti on nii pankade kui laiema avalikkuse ette jõudnud mitmeid olulisi arenguid, mis tõenäoliselt

mõjutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) praktilise

rakendamise tava. Riigikohtu lahend asjas nr 2-21-35521, mis puudutab põhimakseteenuste osas

kliendisuhete lõpetamise vormi, Õiguskantsleri 10.04.2023 kirjas2 antud hinnang RahaPTS § 44

põhiseaduspärasuse kohta ja äriregistri seaduse muudatused seoses äriühingu asutamise nõuete

leebemaks muutmisega selgitavad ja suunavad senist rakendamist ümber hindama. Käesoleva

pöördumise ajendiks on vajadus teada saada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ootuseid

spetsiifilisemalt seoses RahaPTS-s kehtestatud vara edasi kandmise piirangutega.

Kehtiva RahaPTS § 44 lõike 1 järgi võib kohustatud isik RahaPTS 3. peatüki 5. jaos sätestatu

rakendamisel kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud

krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille

tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Paragrahvi 44 lõike 1 teise lause

järgi võib erandjuhul vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest RAB-i vähemalt seitse

tööpäeva ette ja tingimusel, et RAB ei kehtesta RahaPTS §-s 57 nimetatud piirangut. RahaPTS § 44 lõike

2 järgi rakendatakse RahaPTS § 27 lõikes 2 sätestatud viisil asutatavale äriühingule konto avamise

korral RahaPTS § 44 lõikes sätestatut, kui RAB ei ole RahaPTS § 55 alusel tehtud ettekirjutusega

teistsugust korda ette näinud.

1 Vt arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-21-3552/52 2 Vt arvutivõrgus:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vara%20edasikandmise%20piirangud%20raha

pesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduses.pdf

Palume selgitustaotlusega vastust järgmistele küsimustele.

Soovime aru saada, milliselt hindab RAB RahaPTS § 44 lõike 1 esimese ja teise lause mõttes võimalusi

erakorralisel lõpetamisel vara edasi kanda.

1) Kas RahaPTS § 44 lõike 1 mõttes võib kohustatud isik erakorralisel kliendisuhte lõpetamisel,

kui RAB ei kehtesta teistsugust piirangut, erandjuhul kanda kliendi vara mõne teise isiku

kontole, sh ja kuna seaduses vastav piirang puudub, sellisele kontole, mis on avatud

makseasutuses või väljaspool lõikes 1 nimetatud geograafilise piirkonna krediidiasutuses

avatud kontole?

2) Kas RahaPTS § 44 lõike 1 teist lauset võib tõlgendada ka võimalusena anda vara üle füüsiliselt,

eeskätt juhul, kui krediidiasutuses hoitav vara ei ole kontoraha (näiteks seifis/hoiulaekas

hoitav muu vara või sularaha)? Leiame, et kuivõrd sularahana väljavõtmist nimetatud säte

grammatiliselt ei käsitle, siis kas olukorras, kus kliendil ei ole osutunud võimalikuks

informeerida panka kontost vara edasi kandmiseks, on sätte rakendamisel, seejuures riske

kohaselt hinnates ning RAB poolt käsutuspiirangu mitte seadmisel, võimalik lubada kliendil

sularaha välja võtmine (alternatiiviks omandiõigust enam piiravam vara edasi kandmise

üleüldse mitte võimaldamine)? Märgime, et sularahana väljastamise osas on sarnasele

järeldusele jõutud Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise juhendi punktis 6.3.4.

3) Milliseid riske peaks kohustatud isik veel jälgima vara edasi kandmise teavituse tegemise

eelselt?

4) Palume RAB-i hinnangut RahaPTS § 44 lõike 2 tõlgendamisele seoses 01.02.2023 jõustunud

äriregistri seaduse muudatustega, millega mh kehtestati, et osakapitali sissemakse võib olla ka

üks eurosent. Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna poolt koondatud esmase tagasiside

põhjal saame öelda, et nn stardikontode taotluste arv on hüppeliselt suurenenud, mis viitab,

et leevenenud asutamisnõudeid on huvilised usinalt kasutama hakanud. Vastavalt RahaPTS §

27 lõikele 2 peavad asutamisel oleva äriühingu esindajad krediidiasutusel võimaldama

hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu kuue kuu jooksul

konto avamisest arvates. RahaPTS § 44 lõike 2 kohaselt kehtivad sellistele stardikontodele

põhimõtteliselt sarnased piirangud, kus kuhugi mujale kui kliendi kontole raha (isegi 1 sendi)

kandmiseks tuleb RAB teavitada ja RAB peaks ettekirjutusega sekkuma edasikandmise

piiramiseks. Kas RahaPTS § 44 lõike 2 mõttes kohustatud isik võib juriidilise isikuga

erakorralisel kliendisuhte lõpetamisel kanda vara juriidilise isiku esindaja kontole, mis on

avatud RahaPTS § 44 lõike 1 esimese lauses toodud asutuses? Kas sellisel juhul on vara

kandmiseks vaja eelnevalt teavitada Rahapesu Andmebürood? Juhime tähelepanu, et olukorra

võib kvalifitseerida eraldi tüüpjuhtumina, kus kliendist juriidilise isiku vahendeid soovitakse

kanda ettevõttega seotud füüsilise isiku (juhatuse liige ja/või omanik) kontole. Grammatiliselt

tõlgendades on ka selline olukord „muu kui kliendi (ehk sama isiku) konto“, kuid riskantsuse

mõttes ei ole tegemist samaväärse olukorraga kui näiteks juhul, kui vahendid kantakse edasi

kolmandale isikule, kellega seni nähtav seos on puudunud.

Seetõttu peame võimalikuks, et ebaühtlane RahaPTS § 44 tõlgendamine ning rakenduspraktika viib

üleraporteerimiseni ehk et teavitamise protsess RAB-le käivitub kõikidel ühe eurosendiste makse

tagastamiste juhtudel, sh asutaja enda kontole (kui stardikontot ei vormistata arvelduskontoks).

Ülaltoodud asjaolusid ja küsimuste praktilist iseloomu arvestades leiame, et oleks tervitatav, kui RAB

annaks RahaPTS § 56 lõike 1 kohaselt juhendi nimetatud sätete rakendamiseks, kuna see puudutab

lisaks pankadele veel väga suurt osa ettevõtjatest. Peame oluliseks saada kinnitus selle kohta, millal

RAB ootab pankade poolt teavituste saatmist RahaPTS § 44 lõike 2 olukorras – nt piirmäära

kehtestamine, lähtumine riskipõhisest lähenemisest ja ebaharilikkuse või kahtlaste tehingute

riskifaktoritest vm. Leiame, et kuivõrd RahaPTS § 44 lõige 2 viitab lõike 1 rakendamisele, mis omakorda

viitab RahaPTS 3. peatüki 5. jaole, siis oleks riskipõhise lähenemisega vastuolus, ebaproportsionaalne

ja ebamõistlik rakendada kohustuslikku teavitamist juhtudel, kui kohustatud isik ei tuvasta

ebaharilikkust, kahtlust või võimatust täita enda poolt hoolsusmeetmeid.

Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevdirektor