Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 29.01.2026 nr 6-3/553-1

Meie 09.02.2026 nr 7.2-2/26/7501-5

Kambja vallas Kortsu katastriüksuse ning

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kambja vallas Koke külas

Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 18502:003:0018, edaspidi

planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused seitsme üksik-või kaksikelamu rajamiseks.

Planeering vastab Transpordiameti seisukohtadele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

1.1. EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded ristumiskoha ja kergliiklustee

projekti koostamiseks.

1.2. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist

ja selle korrakohast kasutamist. Drenaažitoru projekteerimise etapis hinnata

vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Tehnovõrkude kavandamiseks riigitee

alusele maale või kaitsevööndisse tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Kortsu_DP_Seletuskiri_06.01.2026

2. Kortsu-DP_4_Põhijoonis_06.01.2026

3. Kortsu-DP_5_Tehnovõrgud_06.01.2026

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

riigitee kaitsevöönd 30 m

kalda ehituskeeluvöönd 25 m

kalda veekaitsevöönd 10 m

eesvoolu kaitsevöönd 15 m

Porioja

kalda piiranguvöönd 50 m

eesvo olu ka

itse vö

önd 12 m

ka lda ve

eka itse

vö önd 1 m

25

25

38

12

25

25

25

25

Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning

osaliselt reformimata riigimaa

detailplaneering

256

18,25

13,5

18,25

50

18,25

18,25

18,25

18,25

18,25 19

19

30

20

30

25

1

2

4

5

6

7 3

22 26

9 S ooru - K

ure tee

3,5

Planeeritud läbipääs kergliiklejatele ning

vajadusel operatiivsõidukitele

16

16

1

2,5

3 6

1

12

14

B

B'

8

2,5

A

A'

LUMEVALLI-

JA SULATUSE ALA

LIIT UMISNÄHTAVUS 15m x 2

30m

LIIT UMISNÄHTAVUS 15m x 2

30m

LIITUMISNÄHTAVUS 15m x 1 90m

PEATU MIS

NÄHTA VUS 25

m x 15

0m

PEATUMISNÄHTAVUS 25m x 150m

R 15

R 15

6, 89

30

30

9

LII TUMISNÄHTAVUS 15

m x 19

0m

Juurdepääs planeeringualast välja

jäävale Kortsu maaüksusele

kohaliku tee ka

itse vöönd 10 m

19

20

30

20

LÕIGE A-A' M 1:200

19.0

kr un

di p

iir

6.7

ke rg

lii kl

us te

e

1.72.51.0 7.0

LÕIGE B-B' M 1:200

13.5 6.0 1.03.0 2.5

sõ id

ut ee

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

kr un

di p

iirke rg

lii kl

us te

e

sõ id

ut ee

1.0

0 402010 60 70 m

Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

M 1:1000 A1

4 06.01.2026

PõhijoonisKoke küla, Kastre vald, tartumaa

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Planeerija:

Huvitatud isik:

Laura Andla

Planeeringu koostamise korraldaja:

Kastre Vallavalitsus

Märkused: 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25. 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061.

Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele. 5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113,

17.05.2021). 6. Tänavaelementide täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et lõikel kajastatud

tänavaelementide laiused on minimaalsed.

Ülle Järv

DP-04/04-2025

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud krundi positsiooni number

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4)

Planeeritud teekattemärgistus (vt märkus 4)

Sõidukite liikumissuunad

Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4)

Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5)

Jalakäijate liikumissuunad

Planeeritud sademeveekraav

Planeeritud haljasala

Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidetrass

Olemasolev drenaaž

Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev veekogu

Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile)

Eesvoolu kaitsevöönd

Kalda veekaitsevöönd

Kalda ehituskeeluvöönd

Kalda piiranguvöönd

Planeeritud jäätmekonteinerid

Likvideeritav objekt

Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID

1

Krundi pindala

10422 m²

EHITUSÕIGUS

Krundi kasutamise sihtotstarve*

Hoonete suurim lubatud arv krundil** (põhihoone/ abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind***

Krundi nr

POS 1

10007 m²POS 2 5(1/4)

10001 m²POS 3 5(1/4)

11755 m²POS 4 5(1/4)

10225 m²POS 5 5(1/4)

10310 m²POS 6 5(1/4)

Hoonete +/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga.

*HP - haljasala maa, EP - üksikelamu maa, EPk - kaksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, LK - kergliiklusmaa **Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned. ***Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka kuuluvad ka ehitusloakohustuseta hooned. ****Parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2.

EP, EPk

EP, EPk

EP, EPk

EP, EPk

EP, EPk

500 m²

500 m²

500 m²

500 m²

500 m²

POS 8 4108 m² LT

LK4916 m² - -

- -

POS 7 10328 m²

POS 9

5(1/4)EP, EPk 500 m²

Hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus (põhihoone/ abihooned)

9 / 5 m

9 / 5 m

9 / 5 m

9 / 5 m

9 / 5 m

-

-

9 / 5 m

Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus (põhihoone/ abihooned)

-

-

Hoonete suurim lubatud sügavus

3 m

3 m

3 m

3 m

3 m

-

-

3 m

Hoonestus- ala suurus

3311 m2

3297 m2

3869 m2

4714 m2

2874 m2

-

-

3154 m2

50.00 / 46.00 m

51.00 / 47.00 m

51.50 / 47.50 m

50.60 / 46.60 m

50.40 / 46.40 m

49.50 / 45.50 m

TÄNAVATE PROFIILID (vt märkus 4,6)

Parkimiskohtade arv****

4

4

4

4

4

-

-

4

EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9 / 5 m 49.00 / 45.00 m 3 m 3359 m2 4

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K

K

K1

K

K

K

K

K K1

K1

K1

K1

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

0,4kV

10kV

10kV

10k

10kV

10kV

10k

10k

10k

10k

10kV

10k

10kV

10k

10k

10kV

10kV

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S

S1

S1

S1

S1

riigitee kaitsevöönd 30 m

kalda ehituskeeluvöönd 25 m

kalda veekaitsevöönd 10 m

eesvoolu kaitsevöönd 15 m

Porioja

kalda piiranguvöönd 50 m

eesvo olu ka

itse vö

önd 12 m

ka lda ve

eka itse

vö önd 1 m

Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning

osaliselt reformimata riigimaa

detailplaneering

1

2

4

5

6

7 3

22 26

9 S ooru - K

ure tee

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

8

LUMEVALLI-

JA SULATUSE ALA

D 1

D 1

D 1

D 1

kollektoreesvoolu kaitsevöönd 10 m

Säilitatav kollektor, mis asendatakse

minimaalselt sama läbimõõduga plasttoruga

9

kohaliku tee ka

itse vöönd 10 m

Elektrivarustus maakaabelliinist

KPL220041.

10kV

0,4kV

0,4kV

0, 4k

V

0,4kV

0, 4k

V

0,4kV

0,4kV

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1

S1

V1K1S1

V1K 1S1

V1K1S1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

S1

S1

S1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

Ühendus olemasolevate ühisveevärgi ja

-kanalisatsioonitorustikega 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla

tee ääres (vt skeem 1)

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1 KS1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

Planeeringuala

Ühenduskoht olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega.

0 402010 60 70 m

Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

M 1:1000 A1

5 06.01.2026

TehnovõrgudKoke küla, Kastre vald, tartumaa

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Planeerija:

Huvitatud isik:

Laura Andla

Planeeringu koostamise korraldaja:

Kastre Vallavalitsus

Märkused: 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25. 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061.

Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele. 5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113,

17.05.2021). 6. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.

Ülle Järv

DP-04/04-2025

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud krundi positsiooni number

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4)

Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4)

Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5)

Planeeritud sademeveekraav

Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidetrass

Olemasolev drenaaž

Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev veekogu

Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile)

Eesvoolu kaitsevöönd

Kalda veekaitsevöönd

Kalda ehituskeeluvöönd

Kalda piiranguvöönd

Servituudi vajadusega ala

Planeeritud jäätmekonteinerid

Likvideeritav objekt

Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID

1

D1

V1 V1

W1.1

10kV

10kV

0,4kV

0,4kV

K1 K1

KS1 KS1

S1 S1

Planeeritud tehnovõrgud (vt märkus 6)

Planeeritud komplektalajaam

Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin / liitumiskilp

Planeeritud perspektiivne 0,4 kV maakaabelliin

Planeeritud 10 kV maakaabelliin

Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabelliin

Planeeritud tänavavalgustuskaabel

Planeeritud tänavavalgusti

Planeeritud side reservtoru

Planeeritud drenaažitoru

Planeeritud veetoru

Planeeritud tuletõrjevee mahuti / hüdrant

Planeeritud kanalisatsioonitoru

Planeeritud kanalisatsiooni survetoru

Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m

SKEEM 1. Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside põhimõtteline skeem väljaspool planeeringuala

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-04/04-2025

Kortsu katastriüksuse ning lähiala

detailplaneering

Asukoht: Koke küla, Kastre vald, Tartu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Kastre Vallavalitsus

Huvitatud isik: Ülle Järv

Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2026

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk .................................................... 3 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus ........................................................................ 4 3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................... 5 4 Planeeringu lahendus ............................................................................................... 7

4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused ............. 7 4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................ 8 4.3 Krundi ehitusõigus ............................................................................................. 8 4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................ 9 4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................... 9 4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .................................................................. 11 4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................... 12 4.8 Ehitistevahelised kujad ..................................................................................... 12 4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ................................................................ 13

4.9.1 Veevarustus ............................................................................................... 13 4.9.2 Tuletõrje veevarustus................................................................................. 13 4.9.3 Heitvee kanalisatsioon............................................................................... 13 4.9.4 Sademevesi ja drenaaž ............................................................................. 14 4.9.5 Elektrivarustus ........................................................................................... 14 4.9.6 Sidevarustus .............................................................................................. 15 4.9.7 Soojavarustus ............................................................................................ 15

4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ....................... 15 4.10.1 Maaparandussüsteem .............................................................................. 16 4.10.2 Müra .......................................................................................................... 16 4.10.3 Radoon ...................................................................................................... 18

4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ............................................ 18 4.12 Servituutide vajaduse määramine .................................................................... 19 4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud .................................................................... 20 4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ...................................................................................................... 21 4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................. 21 4.16 Planeeringu elluviimise võimalused ................................................................. 21

5 Kooskõlastuste koondtabel .................................................................................... 24

JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Kontaktvööndi analüüs M 1:5000 4. Põhijoonis M 1:1000 5. Tehnovõrgud M 1:1000 6. Illustratsioon

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

3

1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist üksik- ja kaksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juudepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord.

Lähtedokumendid

 Kastre Vallavalitsuse 1. august 2025 a. korraldus nr 422 „Koke külas asuva Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“ ning sama korralduse lisa 1 „Lähteseisukohad Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks“.

Alusplaan

 Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud WeW OÜ tööd (töö nr GEO-218-25, mõõdistatud augustis 2025. a).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;

 Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 219);

 Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering (kehtestatud Haaslava Vallavalitsuse 28.11.2008 korraldusega nr 267);

 Planeerimisseadus;

 Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023- 2035;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 „Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“.

Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja õigusaktidega.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

4

2 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Kortsu (18502:003:0018, 136447 m2, maatulundusmaa 100%) katastriüksusest ca 8,2 ha suuruse ala elamuarenduse kavandamiseks.

Planeeritav ala on hoonestamata. Planeeringualal puudub kõrghaljastus, tegemist on põllumaaga. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 38,50 – 43,79 m.

Planeeringuala piirneb lõunast riigiteega 22269 Sooru – Kure tee, mille kaitsevöönd 30 m ulatub planeeringualale.1

Planeeringuala kirdenurka läbib gaasitorustik kaitsevööndiga 10 m torustiku keskjoonest mõlemale poole ning sideehitis kaitsevööndiga 1 m sideehitisest mõlemale poole. Mööda planeeringuala kagu külge kulgeb olemasolev keskpinge maakaabel kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole.2

Planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru (kood 2104600020080002) maa-alal. Planeeringuala loodepoolne külg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga (Sooru), mille kaitsevöönd 12 m eesvoolu servast ulatub planeeringualale ning planeeringuala edelapoolne külg piirneb riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluga Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020000/001), mille kaitsevöönd 15 m eesvoolu servast ulatub planeeringualale.3 Poriojal on ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist ning piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

1 Ehitusseadustik § 71 lg 2. 2 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 13 lg 5, § 14 lg 1, § 10 lg 3. 3 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 3.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

5

3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Koke küla lääneosas riigitee 22269 Sooru – Kure tee ääres. Planeeringuala asukoht on toodud joonisel 1.

Planeeringuala piirneb lõunast 22269 Sooru – Kure teega, edelast riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluga (Porioja) ja elamumaaga (Toonekure tee 1), loodest maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi (Sooru) ja maatulundusmaaga ning kirdest elamumaaga (Pääsusilma).

Juurdepääs planeeringualale on võimalik riigiteelt 22269 Sooru – Kure teelt. Planeeringualast ca 10 km kaugusele jääb piirkonna tõmbekeskus Tartu linn. Lähimad teenused (lasteaed, toidupood, apteek, perearst, raamatukogu) jäävad planeeringualast ca 3 km kaugusele Roiu alevikku. Lähim kool (Sillaotsa Kool) asub planeeringualast ca 5 km kaugusel Päkste külas. Lähim bussipeatus (Kure) asub planeeringualast ca 1 km kaugusel 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja 22269 Sooru – Kure tee ristmikul.

Planeeringuala jääb hajaasustuspiirkonda ning piirneb loodest üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga. Kontaktvööndis on tegemist peamiselt maatulundusmaa kinnistutega, kus asuvad kompaktsed elamukompleksid, mis on ümbritsetud põllu- ja metsamaadega. Kruntide struktuur on ebakorrapärane. Krundid on erineva suuruse ja kujuga. Elamutega hoonestatud maatulundusmaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 4,5 – 6,5 ha. Maatulundusmaa kinnistutel asuvate üksikelamute juurde kuuluvate õuemaade suurused jäävad vahemikku 2688 – 4858 m2. Elamumaa kinnistute suurused jäävad hajaasustuses vahemikku 6030 - 10579 m2. Kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse näol on valdavalt tegemist vanade talukompleksidega. Elamute katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Abihoonete katusekalded jäävad vahemikku 10-45O. Elamute näol on tegemist 1- ja 2-korruseliste hoonetega. Elamute kõrgused jäävad vahemikku 6 – 8 m, ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 92 – 331,2 m2. Koos abihoonetega on kinnistute ehitisealused pinnad vahemikus 148 – 739 m2. Hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt puitu ja kivi. Katusekattematerjalidena on kasutatud peamiselt eterniiti.

Planeeringualast läänes kehtib Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering (kehtestatud 28.11.2008), mille alusel on moodustatud 62 üksikelamu maa krunti, 7 üksikelamu maa ja ärimaa krunti, 1 ärimaa krunt, 3 tootmismaa krunti ning 8 üldmaa krunti. Elamukruntide suurused jäävad seal vahemikku 1558 – 4366 m2. Krundid on hoonestamata. Kruntide struktuur on korrapärane. Detailplaneeringuga on üksikelamu maa kruntidele lubatud üks põhihoone ja üks abihoone olenevalt krundi suurusest ehitisealuse pinnaga kokku 180 - 350 m2. Hoonete lubatud kõrgus on põhihoonel 8,5 m ja abihoonel 6 m. Lubatud katusekalde vahemikuks on planeeringuga määratud 0-150, 15-300 või 35-450. Kortsu katastriüksusega piirnevatel kruntidel on katusekaldeks määratud 35-450.

Kastre valla üldplaneeringu (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 219) maakasutus kaardil jääb planeeringuala hajaasutusalale ning üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.4.1. on kirjas, et uute moodustatavate elamu maa-ala

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

6

katastriüksuste minimaalne suurus on 1 ha ja punktis 5.2.5. on sätestatud, et tiheasustusega aladel väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega vahetult piirnevate kinnistute ja planeeringualade trassid tuleb ühendada tiheasustusala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi.

Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, krundistruktuuri ning ehitusõiguse määramisel on lähtutud kehtivast Kastre valla üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist.

Kontaktvööndi analüüs on ära toodud joonisel 3.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

7

4 Planeeringu lahendus

Planeeringu lahendusega määratakse ehitusõigus seitsme üksik- või kaksikelamu rajamiseks. Selleks moodustakse seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt juurdepääsutee jaoks ning üks transpordimaa krunt 22269 Sooru – Kure tee äärde kergliiklustee rajamiseks.

4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja

põhjendused

Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on üldplaneeringu kohase piirkonna arengu elluviimine läbi hajaasustusse sobiva, miljöö esteetilist väärtust tõstva hoonestuse rajamise.

Planeeringuala asub hajaasustuspiirkonnas. Sellest lähtuvalt on planeeritud hoonestusala naaberkinnistu hoonestusest minimaalselt 50 m kaugusele säilitades piirkonnale omase hajaasustuse struktuuri.

Ehitusõiguse määramisel on arvestatud kehtiva ning koostamisel oleva üldplaneeringuga ning kontaktvööndis olemasoleva hoonestusega. Kontaktvööndis ei asu olemasolevaid kaksikelamuid, kuid kaksikelamute rajamine olemasoleva hoonestusega sobivas mahus rikastaks piirkonda. Kontaktvööndis hoonestatud üksikelamu kruntidel jäävad ehitisealused pinnad vahemikku 148 – 739 m2. Planeeritud kruntidele lubatud suurim ehitisealune pind on 500 m2 sobitudes olemasolevate mahtudega. Tegemist on areneva piirkonnaga ning üldplaneering lubab rajada ka kaksikelamuid, mistõttu saab eeldada, et tulevikus võib piirkonda kaksikelamuid lisanduda.

Planeeritud kruntide suurused järgivad vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringuga määratud minimaalset kruntide suurust hajaasustuses, milleks on 1 ha. Lähipiirkonna hajaasustuses olemasolevad elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 6030 - 10579 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 10007 – 11755 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda.

Selleks, et tagada planeeritava hoonestuse sobivus piirkonda, on arhitektuurinõuete määramisel lähtutud kontaktvööndis väljakujunenud arhitektuursest joonest. Olemasoleva hoonestuse katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Valdavalt on tegemist viilkatusega hoonetega, millel on teine korrus katusekorrus. Eeltoodust lähtuvalt on planeeritud põhihoone lubatud katusekalleteks 30-45O ning katusetüübiks viilkatus. 2-korruselise hoone puhul on teine korrus lubatud vaid katusekorrusena, et sobituda olemasoleva hoonestusega. Täpsemalt on arhitektuurinõuded kirjeldatud peatükis 4.11.

Antud planeeringu lahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramisel ning liikluskorralduse lahendamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast situatsioonist, kontaktvööndi analüüsist ja Kastre valla üldplaneeringust.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

8

4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringualale on kokku kavandatud üheksa krunti – seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt ning üks kergliiklusmaa krunt.

Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel.

Planeeringueelne Planeeringujärgne

Katastriüksuse nimi

Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Krundi pos nr

Krundi planeeritud pindala

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

Kortsu (18502:003:0018)

136447 m2 maatulundus- maa 100%

POS 1 10422 m2

EP – üksikelamu maa

EPk – kaksikelamu maa

POS 2 10007 m2

POS 3 10014 m2

POS 4 11755 m2

POS 5 10225 m2

POS 6 10310 m2

POS 7 10328 m2

POS 8 4094 m2 LT – tee ja tänava

maa

POS 9 4917 m2 LK –

kergliiklusmaa

4.3 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim lubatud suhteline ja absoluutkõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus.

Krundi ehitusõigus on toodud tabelina põhijoonisel (joonis 4). Suurimat lubatud hoonete kõrgust arvestatakse vastvalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusesele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.

Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud, ehitusteatise kohustuslikud (ehitisealuse pinnaga 20 - 60 m2 ning kõrgusega kuni 5 m) kui ka ehitusloakohustuseta hooned (kuni 20 m2 ehitisealuse pinna ja kõrgusega kuni 5 m).

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

9

Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgnevad:

 11212 – kahe korteriga elamu;

 11101 – üksikelamu;

 12744 – elamu, kooli vms abihoone.

4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m ning ehitisealuse pinnaga 20-60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m) püstitamine keelatud.

Krundi hoonestusala määramisel on lähtutud tuleohutuskujast ning planeeringualale ulatuvatest piirangutest (riigitee kaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu ning tehnovõrkudega seotud kaitsevööndid). Planeeritud hoonestusalade minimaalne vahekaugus on 50 m, et säiliks hajaasustuse struktuur.

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada parkimisalasid ning haljastust.

4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritud liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7, töö nr 2025-T061). Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt 22269 Sooru – Kure tee. Juurdepääsuks elamukruntidele on planeeritud teemaa krunt POS 8. Teemaa on planeeritud sõidukitele tupiktänavaks, mille lõppu on planeeritud pikendus 22269 Sooru – Kure teeni, et tagada läbipääs kergliiklejatele ning vajadusel operatiivsõidukitele. Operativsõidukite läbipääsu tagamiseks on vajalik mahasõit riigiteelt. Projekteerimise käigus selgub truubi rajamise vajadus ning kasutusele tuleb võtta meetmed teiste liiklejate juurdepääsu piiramiseks. Näiteks on võimalik visuaalselt rõhutada, et tegemist ei ole sõiduteega kasutades juurdepääsuteel eristuvat teekatendit (sillutis vmt) ning tee ääres madalat haljastust, mis tekitab visuaalse piirde, kuid ei takista operatiivsõidukite nähtavust. Vajadusel võib kasutada ka füüsilist takistust (nt kõrgendatud tasapind), mis raskendab sõiduautode läbimist, kuid võimaldab siiski operatiivsõidukil teed läbida. Lisaks on vajalik paigaldada vastavad liiklusmärgid (331 „Sissesõidu keeld“ lisatahvliga „Välja arvatud operatiivsõidukid“). Tupiktänava lõppu on planeeritud ümberpööramise koht, mille minimaalsed mõõdud peavad olema 12x12 m ning teekatendi ja piirdeaia või posti vahele peab jääma 1-1,5 m. Planeeritud sõidutee ja kergliiklustee kaetakse asfaltbetooniga. Planeeritud tee ristprofiil ning võimalikud tänavaelementide parameetrid on toodud põhijoonisel. Tänavaelementide täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et planeeringus kajastatud tänavaelementide laiused on minimaalsed.

Juurdepääs planeeringualast välja jäävale Kortsu katastriüksusele on võimalik planeeringualaga kirdest piirneva olemasoleva tee kaudu. Juurdepääsu tagamiseks on

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

10

vajalik seada juurdepääsutee servituut läbi Pääsusilma (kü 29101:001:1122) ja Marko (kü 18502:003:0309) katastriüksuste. Servituudi vajadusega ala on toodud tehnovõrkude joonisel.

22269 Sooru – Kure tee äärde on planeeritud kergliiklusmaa krunt POS 9 ca 520 m pikkuse kergliiklustee rajamiseks riigitee äärde. Kergliiklustee on planeeritud 2,5 m laiune, asfaltbetoonkattega ning metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustusega.

Kuna planeeritud juurdepääsutee näol on tegemist tupikteega, siis on soovituslik kasutada „Õueala“ liikluskorraldust. Sellisel juhul ei pea riigitee 22269 ristmikul kasutama liiklusmärki 221 „Anna teed“, vaid samasse asukohta on vajalik ette näha liiklusmärgid 573 „Õueala“ planeeringualale sissesõidul ning 574 “Õueala lõpp“ planeeringualalt väljasõidul.

Kastre valla üldplaneeringu kohaselt on kohaliku tee kaitsevöönd 10 m, millele rakendub ehitusseadustikus §70 ja §72 sätestatu. Põhijoonisel on näidatud krundile POS 8 planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd. Planeeritud hoonestus jääb tee kaitsevööndis väljapoole.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud vajalikud nähtavuskolmnurgad 22269 Sooru – Kure tee ja planeeritud tee ristusmiskohas. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.

Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Krundi juurdepääsu laius ei tohi olla suurem kui 3,5…5,0 m. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ning tänavamaale parkimist kavandada lubatud ei ole. Normatiivne parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2. Parkimiskohtade arvutus on toodud tabelis 2. Jalgrataste parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt iga elamu vajadustele. Krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade projekteerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi.

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus.

Krundi positsiooni number Hoone liik Parkimisnormatiiv Normatiivne

parkimiskohtade arv

POS 1 – 7 Ridaelamu (kaksikelamu)

2 parkimiskohta boksi kohta 4

Kokku: 28

22269 Sooru – Kure tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 549 autot. Planeeringu lahenduse realiseerumise järgselt lisandub liiklusprognoosi kohaselt hommikusel tipptunnil 22 a/h ja õhtusel tipptunnil 25 a/h. Liikluse jagunemisel juurdepääsuteelt on peamine liikumissuund hommikusel tippajal Tartu ja Roiu ja Tallinna suunas (parempööre kõrvalteelt) ning õhtusel tippajal Tartu ja Roiu suunast (vasakpööre

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

11

peateelt). Luunja ja Vana-Kastre suunaline liiklus on eeldatavalt väike. Suunaline jaotus on ligikaudu 90% Tartu ja Roiu suunas ning 10% Luunja ja Vana-Kastre suunas.4

Detailplaneeringus on toodud kavandatava liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Täpne liikluskorraldus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.4.1. on sätestatud järgmine tingimus:

kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhkeja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala) analoogselt tiheasustusalale (vt ptk 2.5.2 p 20).

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.5.2 punktis 20 toodud välja järgmist:

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega).

Käesoleva planeeringu osas on Kastre Vallavalitsus teinud kaalutlusotsuse ning saavutanud Huvitatud isikuga kokkuleppe kompenseeriva meetme osas ca 8200 m2 üldmaa mitteloomise eest. Üldmaa loomise asemel tasub Huvitatud isik kompensatsiooni maksumusega summas 50 000 eurot.

Olemasolev kõrghaljastus planeeringualal puudub. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;

 kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m;

 arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega;

 eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;

 lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.

Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti karuputke levialade kaardirakendusele, jääb planeeringuala lääne nurka väikses osas (ca 200 m2 suurusel alal) karuputke tõrjutav koloonia JT706, mille raskusaste on 2. Võõrliigi levitamine on keelatud (LKS § 57 lg 1). Kuna karuputke puhul moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete levikut. Rasketehnikaga tuleb

4„Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr 2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

12

vältida koloonias sõitmist. Kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta nii, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui pinnase eemaldamine/teisaldamine on vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav pinnas viia Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse karuputke kolooniasse, seal siluda ja tehnika puhastada.

Parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud lumi ei tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist tänavamaal ega piirata nähtavust. Teemaalt kokku koguutav lumi on ette nähtud vallitada tupiktee lõppu krundile POS 1. Krundi POS 1 juurdepääsutee ja piirde kavandamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud talihoole ning lume ladustamine joonisel kajastatud alal.

Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Teemaa krundile POS 8 on planeeritud ca 30 m2 suurune asfaltbetoonkattega valgustatud ala ühiskogumismahutite tarbeks. Planeeritud jäätmekonteinerite võimalik asukoht on toodud põhijoonisel. Täpne asukoht pannakse paika hilisema projekteerimise käigus. Eelistada tuleb süvamahuteid.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kastre valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud tänavamaale (POS 8) sademeveekraav, mis suubub drenaažitorustiku kaudu planeeringuala lõuna piiril säilitatavasse kollektorisse (vt ptk 4.10.1).

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele.

4.8 Ehitistevahelised kujad

Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab järgima hoonete vahelise kuja nõudeid või takistama tule levikut vastavate ehituslike abinõudega.

Planeeringuala asub hajaasustuses ning hajaasustuse struktuuri säilitamiseks on hoonestusalade omavaheline kaugus planeeritud minimaalselt 50 m.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

13

4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.

Lisaks eelnevale tuleb Liitujal (arendajal) arvestada järgmiste asjaolude ja kulutustega:

a) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutele vajalik veekogus tuleb AS-il Emajõe Veevärk laiendada veehaaret;

b) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutelt tekkiva reovee puhastamine tuleb Asil Emajõe Veevärk laiendada reoveepuhastit Koke külas Tankla tee 8 kinnistul.

Kõik vajalikud kulutused, mis on vaja teha detailplaneeringuala kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks tasub Liituja (arendaja) AS- ile Emajõe Veevärk liitumistasuna.

4.9.1 Veevarustus

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188.

Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres kuni planeeritavate kruntideni uued veetorustikud. Igale elamukrundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Krundi ühendustorustikule, krundi piirist väljapoole ca 0,3 kuni 1,0 m näha ette maakraan. Planeeritud veetorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.

4.9.2 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Kuna ühisveevärgi torustikust antud asukohas ei ole võimalik saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett, siis on planeeritud krundile POS 3 veemahuti, mille täpne maht ja asukoht antakse vastava projektiga. Tuleohutusest tulenevalt liigituvad planeeritud hooned I kasutusviisi. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³, seega peab projekteeritava mahuti minimaalne maht olema vähemalt 30 m3. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

4.9.3 Heitvee kanalisatsioon

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188.

Planeeringuala reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeringuala kruntidest kuni AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustikuni 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres. Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht. Kuna planeeringualalt ei ole võimalik reovett isevoolselt ära juhtida, siis on

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

14

planeeringuala reovee ärajuhtimiseks planeeritud reoveepumpla teemaa krundile POS 8. Planeeritud kruntide reovesi juhitakse isevoolselt reoveepumplasse. Planeeritud reoveepumpla kuja on 10 m. Reoveepumplast on planeeritud survetorustik 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres asuva olemasoleva survekanalisatsioonitorustikuni. Planeeritava reoveekanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla võimalikud asukohad on toodud joonisel 5.

4.9.4 Sademevesi ja drenaaž

Sademevee kokkukogumiseks ja ärajuhtimiseks on transpordimaale (POS 8) planeeritud sademeveekraav, mis suubub läbi kergliiklusmaa krundi POS 9 planeeringuala lõuna piiril säilitatavasse kollektorisse, mis omakorda suubub Poriojja (vt ptk 4.10.1). Planeeritud kraavi ja drenaažitorustiku võimalikud asukohad on toodud tehnovõrkude joonisel.

Elamumaa kruntide drenaaž lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus, vajadusel võtta kasutusele maa-alused kärgmahutid. Soovituslik on kasutada nt viibetiike või –kraave. Planeeritud elamumaa kruntidel on lubatud sademevee immutamine kinnistu piirides ning lisaks juhtimine olemasolevatesse ja planeeritud kraavidesse. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele ning riigitee alusele maaüksusele pole lubatud.

Olemasolevate maaparanduskraavide talumiseks jääb maaomanikel, kelle kinnistut maaparandussüsteemi ehitis läbib, kehtima kraavi talumiskohustus. Vajadusel on võimalik seada maaparandussüsteemi valdaja kasuks servituut.

Planeeritavalt transpordimaalt ja elamumaa kruntidelt koondatud sademevee ja muu vee suunamine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 53).

Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda (MaaParS § 48 lg 2).

4.9.5 Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 21.11.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 506943.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava sõidutee POS 8 äärde krundile POS 3. Alajaama maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga keskpinge maakaabelliinist KPL220041.

Uute kruntide elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega liitumisikilbid kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad. Krundile POS 8 on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite koridor.

Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

15

päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

 päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

 päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

 päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.

Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid.

4.9.6 Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud operaatorineutraalse sidetaristu baasil. Planeeringualale on kavandatud sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, mis võimaldab tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega. Side reservtoru võimalik asukoht on toodud joonisel 5.

4.9.7 Soojavarustus

Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Elamute küttesüsteem tuleb lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka elektrikatkestuste ajal. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.

Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud).

4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Kliimamuutuste poolt põhjustatud ekstreemsete ilmastikuolude (kuumalainete ja valingvihmade) negatiivsete mõjude leevendamiseks on võimalik kasutusele võtta järgmiseid meetmeid:

 liigvee ärajuhtimise lahendamiseks kasutada viibetiike, -kraave jmt;

 kasutada vett läbilaskvaid pinnakatteid (nt murukivi);

 kasutada pinnakattematerjale, mis ei kuumene nii palju kui asfalt. Näiteks poorseid või heledamaid materjale, mis neelavad vähem päikesekiirgust ning aitavad hoida pinda jahedamana;

 kõrghaljastusena kasutada suurekasvulisi puid, mis aitavad rohkem varju tekitada.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

16

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

4.10.1 Maaparandussüsteem

Kortsu maaüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020080/002) maa-alal ja sama maaparandussüsteemi ehitise eesvoolukraavi ning riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020000/001) kaitsevööndis.

Planeeringualal paiknevate drenaažitorude, mis teenindavad ainult Kortsu maaüksust, rekonstrueerimise ning säilitamise vajadus puudub. Planeeringuala läbivad kollektorid, mille kaudu toimub Tööstuse (katastritunnus 29101:001:1968), Kortsu (katastritunnus 29101:001:1967) ja Sipelga (katastritunnus 18502:003:0314) maaüksustel paiknevate maaparandusdreenidega koondatud vee ärajuhtimine. Selleks on vajalik säilitada planeeringuala lõunaosas paiknev 75 mm siseläbimõõduga kollektor, mis kulgeb 22269 Sooru – Kure tee ja Kortsu tee L2 ristmiku lähedal paiknevast kaevust 22269 Sooru – Kure teega paralleelselt Poriojani. Olemasolev kollektor on enne Poriojani jõudmist suunatud ca 20 m pikkuselt paralleelselt Poriojaga ja alles seejärel suubub Poriojja. Olemasolev kollektor tuleb asendada uue, minimaalselt sama läbimõõduga, plasttoruga ja suunata suubuma otse Poriojja. Kuna dreenide/kollektorite paiknemine on plaanil orienteeriv, ei ole selge, kas olemasolev kollektor kulgeb planeeritaval kergliiklusmaal. Plasttoruga asendamise käigus tuleb kollektori paiknemist vajadusel korrigeerida selliselt, et see jääks kogu ulatuses kergliiklusmaale. Võimalik kollektori paiknemise lahendus on toodud tehnovõrkude joonisel.

Pärast planeeringualal maa sihtotstarbe muutmist ja nõuetekohase eesvoolulahenduse välja ehitamist, loeb Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi kasutusotstarbe planeeringuala piires lõppenuks (MaaParS § 51 lg 4). Planeeringuala läbiv kollektor, mida mööda juhitakse naabermaaüksustel säiliva maaparandussüsteemi vett, aga määratakse eesvooluks, millele rakendub kollektoreesvoolu kaitsevöönd kümme meetrit mõlemale poole kollektorit, mõõdetuna kollektori teljest. 5

4.10.2 Müra

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel

5 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 5

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

17

arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti müraandmete kaardirakenduses esitatud 2022. aastal koostatud strateegilise mürakaardi andmetele, on hinnatud muuhulgas liiklusmüra 22106 Kardla - Tüki teel. Tegemist on 2,74 km pikkuse teelõiguga, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 798 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 12%. Planeeringualaga piirneval riigiteel 22269 Sooru – Kure tee on sarnased tingimused – 2,59 km pikkumine teelõik, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 549 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 5%. Teede laiused ning katendi tüüp on sarnased. Koostatud mürakaardilt nähtub, et 22106 Kardla - Tüki tee puhul on teest ca 30 m kaugusel väljaspool teekaitsevööndit müratase päevasel ajal 45-49 dB ning öisel ajal 40-44 dB jäädes ette nähtud normide piiresse. Planeeringualaga piirneva riigitee 22269 Sooru – Kure tee puhul on tegemist teelõiguga, kus on liiklussagedus on ca 30% väiksem ning raskeliikluse osakaal ca poole väiksem kui näitena toodud teelõigul ning eelduslikult on liiklusmüra veelgi madalam. Stratum OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi kohaselt on planeeringualaga piirneval lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2045 aastal 673 auoto/ööp.6 Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et planeeritav hoonestus jääb teekaitsevööndist väljapoole, võib järeldada, et eeldatavasti ei ületa ka tulevikus liiklussageduse tõusul müratase ette nähtud norme.

Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

 hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;

 akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

 hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

 õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega

6 „Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr 2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

18

sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud maanteemürast põhjustatud häiringute leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.10.3 Radoon

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq m3). Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Tabelis 3 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. Katusetüüpide ja –kallete määramisel on lähtutud kontaktvööndi olemasolevast hoonestusest. Kuna lähipiirkonnas paiknevad valdavalt viilkatusega hooned, mille teine korrus on katusekorrus, siis selleks, et sobituda piirkonnas olemasoleva hoonestusega, on põhihoonetel lubatud katusetüübina viilkatus ning 2-korruselise hoone puhul on lubatud teine korrus rajada ainult katusekorrusena.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema piirkonda arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

Vastavalt Kastre valla üldplaneeringule peavad hooned katastriüksusel paiknema kompaktselt. Selle nõude täitmiseks tuleb projekteerimisel arvestada, et abihoonete maksimaalne kaugus põhihoonest ei oleks üle 30 m. Arvestades planeeritud kruntide suurust (minimaalselt 1 ha) on 30 m piisav kaugus, et tekiks kompaktne hoonestus piisavalt suuruse õuealaga.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid ning kvaliteetseid materjale. Naturaalseid materjale imiteerivad välisviimistlusmaterjalid ei ole lubatud.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

19

Tabel 3. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele.

Korruselisus

Põhihoone: -1 / 2

2-korruselise hoone teine korrus on lubatud rajada ainult katusekorrusena.

Maa-aluste korruste projekteerimisel tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada ehitus- geoloogiline uuring. Abihooned: 1

Katusekalle

Põhihoone: 30-45o

Abihooned: 10-450

varikatuseid ning varjualuseid võib rajada ka katusekaldega 0-150

Katusetüüp

Põhihoone: viilkatus

Abihooned: viilkatus

Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoonetel on lubatud ka kaldkatus.

Harja suund Põhihoone: teega paralleelselt

Abihooned: vaba

Katusekatte materjalid kivi, plekk vm kvaliteetne materjal

Välisviimistlusmaterjalid puitlaudis, krohv, kivi vm kvaliteetne materjal

Piirded

Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Erandina võib müra takistamiseks rajada läbipaistmatuid piirdeid riigiteepoolsele küljele (krundid POS 1 kuni 4). Piirde rajamisel arvestada lume-lükkamisega st piirde kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit. Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus. Hajaasustusalal tuleb teepoolne piire rajada vähemalt 2 m katastriüksuse piirist sissepoole.

+/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga

4.12 Servituutide vajaduse määramine

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Tabelis nr 4 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Planeeritud teemaa krunt (POS 8) ja kergliiklusmaa krunt (POS 9) määratakse avalikku kasutusse ning võõrandatakse tasuta Kastre vallale.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

20

Tabel 4. Servituutide vajadus.

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

POS 4 Gaasivõrgu valdaja Gaasivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada läbi kinnisasja kulgevat olemasolevat gaasitrassi.

POS 4 Sidevõrgu valdaja Sidevõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada läbi kinnisasja kulgevat olemasolevat sidetrassi.

POS 9 Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada läbi kinnisasja kulgevat keskpinge maakaablit.

POS 1 Kohalik omavalitsus Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada krundil POS 1 määratud servituudiala lume

ladumstamiseks seoses tee hooldustöödega.

Pääsusilma (29101:001:1122)

Marko (18502:003:0309)

Kortsu (18502:003:0018)

Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi kinnisasja kulgevat

juurdepääsuteed.

POS 3

Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada kinnisasjale planeeritud alajaama.

Veevõrgu valdaja Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada kinnisasjale planeeritud tuletõrje veemahutit.

4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

21

või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude, maaparandussüsteemi eesvoolu ja riigitee kaitsevöönditega. Kõikides kaitsevööndites tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.

4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei ohusta selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

4.16 Planeeringu elluviimise võimalused

Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

22

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kastre vallale kohustust planeeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, tehnorajatiste väljaehitamiseks ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringukohase tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks on sõlmitud 16.07.2025 leping nr 11-5/108, milles huvitatud isik on võtnud kõik kohustused enda kanda.

Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist.

Planeeringuala ehitusõiguse realiseerib kinnistu igakordne omanik.

Detailplaneeringut viiakse ellu vastavalt järjestatud tegevuste järjekorrale ning arvestades seejuures halduslepinguga nr 11-5/108 võetud kohustusi.

1. kruntideks jagamine; 2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimine; 4. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede (sh POS 9) ehitamiseks; 5. olemasoleva kollektori asendamine uuega; 6. vajalike tehnovõrguühenduste ehitamine kuni planeeritud elamukruntide liitumispunktini ja neile kasutuslubade väljastamine; 7. sõiduteedele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine Kastre valla kasuks; 8. kompenseerimismeetme täitmine st vallale kompensatsiooni maksumuse tasumine; 9. kogu planeeringuala ulatuses täiendav radoonitaseme hindamine; 10. ehitusuuringute (topogeodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring) koostamine ning ehitusprojektite koostamine; 11. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele. Ehitusloa võib anda enne eelnimetatud tingimuste täitmist, kui krundi igakordne omanik on sõlminud Kastre vallaga lepingu, millega antakse rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks hiljemalt hoone kasutusloa taotlemise ajaks piisavad tagatised; 12. POS 8 ja POS 9 tasuta üleandmine Kastre vallale; 13. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele.

Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

23

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.