Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Lp Erikki Keldo
Majandus- ja tööstusminister Meie 26.02.2026 nr 1-4/23
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, arvestades, et eelnõu on Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastamise etapis.
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/2747 (edaspidi IMERA) ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/2748 rakendamine Eesti õiguses. Eelnõu eesmärk on seega kehtestada siseriiklikult nõuded, mis tulenevad EL-i ülese hädaolukorra rakendumisel siseturu toimimisest.
EL-i siseturu hädaolukorra mehhanismi rakendamise koordineerimisel on keskne roll Euroopa Komisjonil ning otsustuspädevus teatud juhtudel Euroopa Liidu Nõukogul, mille raames on võimalik kriisiolukorras kehtestada ajutisi meetmeid, sealhulgas kriitiliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks vajalikke piiranguid. Kuigi mehhanismi oluline eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine EL-i sees, võib teatud olukordades tekkida vajadus piirata või reguleerida eksporti kolmandatesse riikidesse. Sellest tulenevalt tekib küsimus, milline on kolmandatesse riikidesse eksportivate ettevõtjate õiguslik olukord juhul, kui nimetatud EL-i institutsioonid võtavad vastu siduvaid meetmeid ekspordi piiramiseks, ning milline on ettevõtjate õiguslik kaitse lepingute mittetäitmise korral.
Kehtiv EL-i määrus ei reguleeri eraõiguslike lepingute täitmist ega sätesta automaatset force majeure’i kaitset ettevõtjatele. Õigusliku selguse puudumine võib kriisiolukorras suurendada ebakindlust ning halvendada ettevõtjate valmisolekut kriisimeetmete rakendamisel.
Seetõttu peame vajalikuks, et siseriiklikul tasandil oleks selgelt määratletud, kas ja millal loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks (force majeure), kas vastutusest vabastamine toimub automaatselt või eeldab see täiendavat tõendamist, milline on ettevõtja tõendamiskoormus ning kuidas käsitletakse olukorda, kus tegemist ei ole absoluutse keeluga, vaid loa- või prioriteedimehhanismiga.
EPKK teeb ettepaneku kaaluda põhimõtte sätestamist, mille kohaselt juhul, kui EL-i õigusakti või selle alusel antud siduva haldusakti tõttu muutub kolmandasse riiki eksportimine õiguslikult keelatuks või objektiivselt võimatuks, loetakse see asjaolu ettevõtja suhtes vääramatuks jõuks ulatuses, milles kohustuse täitmine on takistatud.
EL-i kriisimehhanism võib äärmuslikel juhtudel kaasa tuua ekspordipiiranguid, millega kaasneb ettevõtjatele oluline lepinguline vastutusrisk. Kehtiv regulatsioon ei taga automaatset force majeure’i kaitset. Õigusliku selguse tagamiseks on vajalik siseriiklikult määratleda, millal ja millises ulatuses loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium

Lp Erikki Keldo
Majandus- ja tööstusminister Meie 26.02.2026 nr 1-4/23
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, arvestades, et eelnõu on Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastamise etapis.
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/2747 (edaspidi IMERA) ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/2748 rakendamine Eesti õiguses. Eelnõu eesmärk on seega kehtestada siseriiklikult nõuded, mis tulenevad EL-i ülese hädaolukorra rakendumisel siseturu toimimisest.
EL-i siseturu hädaolukorra mehhanismi rakendamise koordineerimisel on keskne roll Euroopa Komisjonil ning otsustuspädevus teatud juhtudel Euroopa Liidu Nõukogul, mille raames on võimalik kriisiolukorras kehtestada ajutisi meetmeid, sealhulgas kriitiliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks vajalikke piiranguid. Kuigi mehhanismi oluline eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine EL-i sees, võib teatud olukordades tekkida vajadus piirata või reguleerida eksporti kolmandatesse riikidesse. Sellest tulenevalt tekib küsimus, milline on kolmandatesse riikidesse eksportivate ettevõtjate õiguslik olukord juhul, kui nimetatud EL-i institutsioonid võtavad vastu siduvaid meetmeid ekspordi piiramiseks, ning milline on ettevõtjate õiguslik kaitse lepingute mittetäitmise korral.
Kehtiv EL-i määrus ei reguleeri eraõiguslike lepingute täitmist ega sätesta automaatset force majeure’i kaitset ettevõtjatele. Õigusliku selguse puudumine võib kriisiolukorras suurendada ebakindlust ning halvendada ettevõtjate valmisolekut kriisimeetmete rakendamisel.
Seetõttu peame vajalikuks, et siseriiklikul tasandil oleks selgelt määratletud, kas ja millal loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks (force majeure), kas vastutusest vabastamine toimub automaatselt või eeldab see täiendavat tõendamist, milline on ettevõtja tõendamiskoormus ning kuidas käsitletakse olukorda, kus tegemist ei ole absoluutse keeluga, vaid loa- või prioriteedimehhanismiga.
EPKK teeb ettepaneku kaaluda põhimõtte sätestamist, mille kohaselt juhul, kui EL-i õigusakti või selle alusel antud siduva haldusakti tõttu muutub kolmandasse riiki eksportimine õiguslikult keelatuks või objektiivselt võimatuks, loetakse see asjaolu ettevõtja suhtes vääramatuks jõuks ulatuses, milles kohustuse täitmine on takistatud.
EL-i kriisimehhanism võib äärmuslikel juhtudel kaasa tuua ekspordipiiranguid, millega kaasneb ettevõtjatele oluline lepinguline vastutusrisk. Kehtiv regulatsioon ei taga automaatset force majeure’i kaitset. Õigusliku selguse tagamiseks on vajalik siseriiklikult määratleda, millal ja millises ulatuses loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium