| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/100-7 |
| Registreeritud | 23.04.2018 |
| Sünkroonitud | 27.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2018 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Galina Danilišina (kantsleri juhtimisala, päästepoliitika asekantsleri valdkond, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Pr Kadri Simson
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 02.04.2018 nr MKM/18-0320/-2K
Meie: 23.04.2018 nr 1-7/100-7
Elektri, vedelkütuse ja maagaasi
toimepidevuse nõuete määruste eelnõude
kooskõlastamine märkustega
Austatud proua minister
Esitasite kooskõlastamiseks määruste „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
elektriga varustamise tagamisel“, „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
maagaasiga varustamise tagamisel“ ja „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
vedelkütusega varustamise tagamisel“ eelnõud. Siseministeerium kooskõlastab määruste
eelnõud järgmiste märkuste arvestamise korral.
Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega
varustamise tagamisel“ eelnõule
1. Määruse eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et teise elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab
vedelkütuse müüja teenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1
nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3
punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus sätestada nõuded teenuse tasemele ning
valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras
või muus sarnases olukorras. Määruse eelnõust ei selgu, kuidas tuleb tagada teenuse
toimimine hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Eelnevast tulenevalt teeme
ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 2 järgmiselt:
„(2) Teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras
tagab vedelkütuse müüja teenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1
nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile.“
2. Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, milliseid ohte tuleb vedelkütuse müüjal
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis kajastada. Ohtude loetelus keskendutakse üksnes
teiste elutähtsate teenuste katkestustele. Eelnõus on jäetud arvestamata muude võimalike
ohtudega, nt küberrünnak vedelkütuse müüja süsteemide vastu, üleujutus, sabotaaž, tormid
jms. Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõud ka teiste võimalike ohtudega.
2
3. Määruse § 4 lõike 1 kohaselt tuleb vedelkütuse müüjatel varustada üks tankla vähemalt
kolmes maakonnas autonoomse elektritoitega. Kusjuures üks tanklatest peab paiknema
Tallinnas või Harjumaal. Operatiivasutuste seisukohast on oluline, et autonoomse
elektritoitega tanklad asuksid ka Saaremaal ja Hiiumaal. Palume Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada sellega tanklate asukohtade kooskõlastamisel.
Alternatiivina palume vastav täpsustus viia eelõusse.
4. Määruse eelnõu §-s 5 on sätestatud elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, mis võib
autonoomsetes tanklates olla üks tund. Seletuskirjast selgub, et üks tund on vajalik
autonoomse elektertoite käivitamiseks. Selline lähenemine on arusaamatu. Nimetatud
tanklad peavad toimima igal ajal ja igas olukorras ning olema autonoomsed. Kui
elektrigeneraatorid tuleb käivitada käsitsi, siis seatakse nende tanklate töö sõltuvusse
inimressursist. Kui vedelkütuse müüja töötajad ei jõua mingil põhjusel kohale, siis
generaator jääbki käivitamata ja tanklast ei saa kütust kätte. Sellisel kujul ei saavutata
eelnõuga taotletud eesmärki – vedelkütuse kättesaadavuse tagamine igas olukorras läbi
autonoomsete tanklate võrgustiku. Autonoomsete tanklate võrgustik on absoluutne
miinimum, mis peab riigis olema. Tegemist on üksnes üksikute tanklatega kõikide tanklate
seas, mis tagab nõutud investeeringute mõistlikkuse. Seepärast on arusaamatu, miks ei saa
autonoomsete tanklate võrgustikus elektrigeneraatori käivitamine toimuda automaatselt.
Vedelkütuse tarbija seisukohast on oluline saada teada, kui kiiresti taastatakse tavapärane
teenuse tase ehk kõikide tanklate töö. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ja
sõnastada §-i 5 järgmiselt:
„(1) Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on …. tundi.
(2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tanklad peavad töötama ööpäev läbi.“
5. Määruse eelnõu § 6 punktis 1 kasutatakse mõistet „otsene oht“. See mõiste ei ole avatud
eelnõus ega seletuskirjas. Ka korrakaitseseaduses ei kasutata nimetatud mõistet. Teeme
ettepaneku kasutada mõistet „oht“ või „vahetu oht“.
6. Määruse eelnõu § 6 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“. Tegemist
on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks elutähtsa
teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud
riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“. Ühtlasi juhime tähelepanu, et on ebaõige
rääkida teenuse taastamisest objektidel. Vedelkütuse puhul taastatakse teenus isikute joaks,
kuna just isikud ostavad vedelkütust või tellivad vedelkütuse vedu kohapeale. Eelnevast
tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ja sõnastada määruse eelnõu §-i 6 järgmiselt:
„Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud
teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb
oht inimelule;
3
2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või
riigikaitseobjektide toimepidevust.“
7. Määruse eelnõu §-s 6 sätestatakse vedelkütusega varustamise taastamisprioriteedid
tavapärase teenuse mahuni, samas on lahendamata küsimus, missuguste prioriteetide
alustel toimub vedelkütuse väljastamine määruse eelnõu § 4 lõikes 2 nimetatud
tanklates. Nende tanklate asukohad avaldatakse internetis. Selle tulemusena on ulatusliku
elektrikatkestuse korral suur tõenäosus, et inimesed suunduvad just nendesse tanklatesse ja
vedelkütus saab kiiresti otsa. Seda ka põhjusel, et inimesed hakkavad nö igaks juhuks
hirmust tankima, tekitades järjekordi ja tõmmates tanklad tühjaks. Määruse eelnõuga ei
seata väljastamise prioriteete, samuti ei ole seatud väljastatava kütuse mahupiiranguid.
Sellises olukorras on suur tõenäosus, et operatiivasutused, elutähtsa teenuse osutajad ja
riigikaitseobjektide valdajad ei saa kütust kätte ning inimeste elu ja tervis ning elutähtsate
teenuste ja riigi toimimine satub ohtu. Meie arvates on olukorda võimalik lahendada mitmel
viisil. Üheks võimaluseks on sätestada eelnõus, et kütusemüüjad on kohustatud tagama
vedelkütuse väljastamise eelisjärjekorras operatiivasutustele, elutähtsa teenuse osutajatele
ja riigikaitseobjektide valdajatele. Teiseks võimaluseks on sätestada eelnõus, et kolmest
autonoomse elektertoitega tanklast kahe andmed avaldatakse internetis. Kolmanda tankla
andmed avaldatakse ainult operatiivasutustele, elutähtsa teenuse osutajatele ja
riigikaitseobjektide valdajatele. Sellega vähendame kõikide tanklate ülekoormamise ja
saboteerimise ohtu. Eelnevast tulenevalt palume täiendada eelnõud ja sätestada kütuse
väljastamise prioriteedid.
8. Ühtlasi juhime tähelepanu, et määruse eelnõuga ei sätestata nõuet autonoomse
elektritoitega tankla kütuse mahuti minimaalsele suurusele ja kütuse tanklasse
vedamise võimekusele. Mõlemad tingimused võivad olla hädaolukorras kriitilise
tähtsusega, sest kütust võib küll kätte saada, aga mahutite maht ei pruugi olla piisav või on
kütuse tanklasse vedamise võimekus puudulik. Seega ei pruugi määrus ettenähtud eesmärki
täita. Teeme ettepaneku eelnõu eeltoodust lähtuvalt üle vaadata ning vastavalt muuta.
9. Määruse §-s 8 sätestatakse hädaolukorra tingimused. Paragrahvi 8 punkti 1 kohaselt on
tegemist hädaolukorraga, kui vedelkütuse müüja ei suuda tagada määruse § 4 lõikes 2
sätestatud tanklates katkematut teenust ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas
ohustatud teiste elutähtsate teenuste jätkamine ning mõjutatud enam kui 50% antud
piirkonna elanikkonnast. On ebaselge, kuidas tehakse kindlaks mõjutatud piirkonna elanike
arv. Vastust ei anna ka määruse eelnõu seletuskiri. Palume selgitada seda seletuskirjas.
Normitehnilised märkused
10. Määruse § 3 lõikes 1 on liigne sõna „vedelkütuse“. Teeme ettepaneku sõnastada määruse
§ 3 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Vedelkütuse müüja peab tagama vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 2
märgitud tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.“
11. Määruse eelnõu § 4 lõikes 3 on lause lõpus liigne punkt.
4
12. Määruse eelnõu §-s 5 on esitatud vale viide. Õige viide peab olema § 4 lõige 1. Lõikes 2
reguleeritakse tanklate nimekirja avalikustamist vedelkütuse müüja kodulehel.
13. Määruse eelnõu § 10 peakiri tuleb sätestada ainsuses, kuna selles paragrahvis on esitatud
üksnes üks rakendussätte.
Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga
varustamise tagamisel“ eelnõule
14. Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse toimimise eelduseks
elektrienergia tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine
teiste riikide elektrivõrkudega. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes peab seda eeldust
täitma. Näiteks, kas see on elutähtsa teenuse osutaja või hoopis kellegi muu kohustus?
Palume eelnõud eeltoodu osas täpsustada.
15. Määruse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peab põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja elutähtsa
teenuse tase kindlustama Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks
tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele
vastava kvaliteediga elektrivarustus. Elutähtsa teenuse tase ise ei saa toota elektrit. Seda
saavad tagada üksnes teatud isikud, nt elutähtsa teenuse osutajad. Tõenäoliselt olete
mõelnud elutähtsa teenuse osutajaid, kuna just nemad ongi nimetatud määruse eelnõu
subjektideks. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus
sätestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate
teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Esitatud määruse
eelnõust ei selgu, mis juhtudel tuleb kirjeldatud taset hoida. Eelnevast tulenevalt teeme
ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja peavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral,
hädaolukorras või muus sarnases olukorras osutama elutähtsat teenust tasemel, mis
kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele
tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste
kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus.“
Samasisuline märkus puudutab ka määruse eelnõu § 3 lõiget 2. Teeme ettepaneku
sõnastada see järgmiselt:
„(2) Võrguettevõtja peab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus
sarnases olukorras tagama võrguteenuse piirkonnas nõuetele vastava pingekvaliteediga
elektri edastamise ja elektri toomise tarbimiskohta läbi töökindla elektrivõrgu.“
Märkus puudutab ka määruse eelnõu § 3 lõiget 4, mille kohaselt peab elektriettevõtja
elutähtsate teenuste katkestuste korral lähtuma toimepidevuse plaanist. Kuivõrd ettevõtja
peab lähtuma plaanist ka hädaolukorras või muus sarnases olukorras, on ebaselge, miks on
tehtud sellised erisused. Palume eelnõud täiendada.
16. Määruse eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt peab elektritootja elutähtsa teenuse tase vastama
elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse võrgueeskirja
määrusele. Kahjuks ei selgu, miks teised elektriettevõtjad ei pea seda järgima. Võrgueeskiri
5
reguleerib ka põhivõrguettevõtja, liinivaldaja ja võrguettevõtja tegevusi. Tõenäoliselt on
siin mõeldud, et ka need ettevõtjad peavad juhinduma võrgueeskirjast. Lisaks juhime
tähelepanu, et määruse eelnõu ja seletuskiri on vastuolus, mis puudutab § 3 lõikeid 3 ja 4.
Palume eelnõud ja seletuskirja korrigeerida.
17. Määruse eelnõu § 6 lõike 1 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“.
Tegemist on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks
elutähtsa teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud
riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“.
18. Määruse eelnõu §-s 8 on loetletud hädaolukorra tingimused. Eelnõust ega seletuskirjast ei
selgu, kuidas arvestatakse punktis 3 toodud tingimust. Selle kohaselt on tegemist
hädaolukorraga, kui teenuse katkestusest on mõjutatud enam kui 50% mõjutatud piirkonna
elanikest. Sellest võib lugeda välja, et tegemist on hädaolukorraga juhul, kui
elektrikatkestuse piirkonnas elab 200 inimest ning mõjutatud on 100 inimest. Tõenäoliselt
see ei olnud selle sätte mõte ja ei ole ka mõistlik, et Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium juhiks taolise katkestuse lahendamist. Palume antud säte
üle vaadata ja eelnõud, seletuskirja täiendada.
Normitehnilised märkused
19. Määruse eelnõu § 4 lõikes 1 tuleb sõna „katkestus“ kasutada ainsuses ehk „toimepidevuse
tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks“. „Hädaolukorra seadus“ kirjutatakse lahku.
20. Määruse eelnõu §-s 8 esitatud sätted peavad olema esitatud punktidena, mitte lõigetena
ehk „1)“, „2)“ jne.
21. Määruse eelnõu §-s 6 on toodud lõige 1, kuigi selles paragrahvis rohkem lõikeid pole.
Seega pole lõige 1 vajalik (vt näiteks eelnõu § 8).
22. Seletuskirja pealkiri on „Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsate teenuste
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu seletuskiri“, kuid eelnõus
on pealkiri „Elutähtsa teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamise
tagamisel“. Palume pealkirjad eelnõus ja eelnõu seletuskirjas kooskõlla viia. Teeme
ettepaneku jätta sõna „tagamisel“ välja.
Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga
varustamise tagamisel“ eelnõule
23. Määruse eelnõu § 2 lõikes 1 on sätestatud maagaasiga varustamise kui elutähtsa teenuse
definitsioon. Sätte lõpus viidatakse, mis ettevõtjaid loetakse maagaasiga varustamisel
elutähtsa teenuse osutajateks. Siinkohal viidatakse maagaasiseaduse § 22 lõikele 15 ning
korratakse üle maagaasiseaduses sätestatu. Sisuliselt on tegemist topeltviitega, mis
raskendab sätte lugemist. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 2 lõige 1
järgmiselt:
6
„(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga
varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija)
Eesti territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja
(edaspidi maagaasiga varustaja).“
24. Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse toimimise eelduseks piisava rõhu
olemasolu gaasisüsteemis, et tagada tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes peab seda eeldust täitma. Näiteks, kas see on
elutähtsa teenuse osutaja või kellegi teise kohustus? Palume eelnõud eeltoodu osas
täiendada.
25. Määruse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peab elutähtsa teenuse tase kindlustama Eesti tarbijate
vajadusele vastava maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused
gaasivõrgu kaudu. Kahjuks ei selgu sättest, kes peab kirjeldatud taset hoidma ja mis
olukordades. Elutähtsa teenuse tase ise ei saa kindlustada importi, maagaasijaotamist vmt.
Seda saavad tagada üksnes teatud isikud, nt elutähtsa teenuse osutajad. Tõenäoliselt on selle
sätte all mõeldud elutähtsa teenuse osutajaid, kuna just nemad on nimetatud määruse eelnõu
subjektideks. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus
sätestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate
teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Esitatud määruse
eelnõust ei selgu, mis juhtudel tuleb kirjeldatud taset hoida. Eelnevast tulenevalt teeme
ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse korral ja
hädaolukorras või muus sarnases olukorras elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti
tarbijate vajadusele vastava maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad
tegevused gaasivõrgu kaudu.“
26. Määruse eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani
sisu kohta. Juhime tähelepanu, et elutähtsa teenuse osutaja koostatav plaan peab vastama ka
siseministri 21. juuni 2017. a määruses nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“
toodud nõuetele. Lugedes määruse eelnõud jääb mulje, et teenuseosutaja peab lähtuma
plaani koostamisel üksnes määruse eelnõus esitatud nõuetest. Selguse huvides teeme
ettepaneku täiendada ja sõnastada määruse eelnõu § 3 lõike 2 sissejuhatav osa järgmiselt:
„(2) Maagaasiga varustaja toob hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud
toimepidevuse plaanis lisaks hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele
välja vähemalt järgmist informatsiooni:“
27. Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 on sätestatud, et teiste elutähtsate teenuste katkemise korral
juhindub maagaasiga varustaja hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud
toimepidevuse plaanist. On ebaselge, miks on see eraldi välja toodud, kui määruse eelnõu
§ 3 lõikes 2 tuuakse sisuliselt välja, mis ohtudeks peab maagaasi varustaja plaani koostama.
Määruse eelnõu § 3 lõige 3 peaks loogiliselt sisalduma lõikes 2, kuivõrd sisulist põhjust
nende lahushoidmiseks me ei näe. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta § 3 lõige 3
määruse eelnõust välja ja sõnastada määruse eelnõu § 3 lõige 2 punkt 2 järgmiselt:
7
„2) ettevõtja tegutsemise kord teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral, hädaolukorras ja
eriolukorras;“
28. Määruse eelnõu § 6 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“. Tegemist
on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks elutähtsa
teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud
riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“.
29. Määruse eelnõu §-s 7 sätestatakse hädaolukorra esinemise tingimused. Kahjuks eelnõust
ja seletuskirjast ei selgu, kas §-s 7 loetletud kriteeriumid peavad esinema korraga või
eraldiseisvalt, et saaks öelda, et on tegemist hädaolukorraga. Palume seda asjaolu määruse
eelnõus täpsustada, nt öeldes „kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest“ või „kui
esinevad kõik järgmised tingimused“.
30. Määruse eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt tuleb maagaasi varustajal teavitada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi viivitamata teenuse katkestusest, hädaolukorrast või selle
ohust. Määruse eelnõus ja seletuskirjas ei ole avatud, mida mõeldakse teenuse katkestuse
all. Eelnõus kasutatakse läbivalt ka mõistet „teenuse häire“, mida ei ole samuti eelnõus ega
seletuskirjas selgitatud. Palume nimetatud terminid vähemalt seletuskirjas lahti selgitada, et
ettevõtjatel tekiks selgus, mis tingimustel peavad nad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit teavitama.
Normitehnilised märkused
31. Määruse eelnõu §-i 4 pealkiri ei ole kooskõlas §-i sisuga. Pealkirjast tulenevalt võib
järeldada, et nimetatud paragrahv peaks reguleerima elutähtsa teenuse katkestuse
ennetamist. Vaatamata sellele reguleerib § 4, missugustest dokumentidest peab maagaasiga
varustaja lähtuma elutähtsa teenuse osutamisel. Muuhulgas viidatakse hädaolukorra
lahendamise plaanile, tegevuskavale jmt. Lahendamine ei ole ennetamine. Need on kaks
erinevat asja. Palume viia paragrahvi pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Ühtlasi palume
reguleerida ka ennetavaid meetmeid.
32. Määruse eelnõu § 4 lõikes 2 kasutatakse mõiste „maagaasi varustaja“ asemel mõistet
„elutähtsa teenuse osutaja“. Määruse eelnõu § 2 lõikes 1 on toodud välja, et määruse eelnõus
kasutatakse läbivalt mõistet „maagaasiga varustaja“. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku ka
siin kasutada „elutähtsa teenuse osutaja“ mõiste asemel mõistet „maagaasiga varustaja“.
33. Määruse §-i 5 sõnastus on ebaõnnestunud. Teeme ettepaneku sõnastada see sarnaselt
vedelkütusega varustamise määruses toodud sõnastusega.
34. Määruse eelnõu § 6 punktis 3 on grammatiline viga. Sõna „kolmandaks“ asemel tuleb
kasutada sõna „kolmandana“.
35. Seletuskirja pealkiri on „Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu seletuskiri“, kuid eelnõus on
8
pealkiri „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamise
tagamisel“. Palume pealkirjad eelnõus ja eelnõu seletuskirjas kooskõlla viia. Teeme
ettepaneku jätta sõna „tagamisel“ välja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Galina Danilišina 6125146