Elektri, vedelkütuse ja maagaasi toimepidevuse nõuete määruste eelnõude kooskõlastamine märkustega

1

Pr Kadri Simson

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 02.04.2018 nr MKM/18-0320/-2K

Meie: 23.04.2018 nr 1-7/100-7

Elektri, vedelkütuse ja maagaasi

toimepidevuse nõuete määruste eelnõude

kooskõlastamine märkustega

Austatud proua minister

Esitasite kooskõlastamiseks määruste „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

elektriga varustamise tagamisel“, „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

maagaasiga varustamise tagamisel“ ja „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

vedelkütusega varustamise tagamisel“ eelnõud. Siseministeerium kooskõlastab määruste

eelnõud järgmiste märkuste arvestamise korral.

Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega

varustamise tagamisel“ eelnõule

1. Määruse eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et teise elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab

vedelkütuse müüja teenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1

nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3

punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus sätestada nõuded teenuse tasemele ning

valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras

või muus sarnases olukorras. Määruse eelnõust ei selgu, kuidas tuleb tagada teenuse

toimimine hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Eelnevast tulenevalt teeme

ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 2 järgmiselt:

„(2) Teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras

tagab vedelkütuse müüja teenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1

nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile.“

2. Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, milliseid ohte tuleb vedelkütuse müüjal

toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis kajastada. Ohtude loetelus keskendutakse üksnes

teiste elutähtsate teenuste katkestustele. Eelnõus on jäetud arvestamata muude võimalike

ohtudega, nt küberrünnak vedelkütuse müüja süsteemide vastu, üleujutus, sabotaaž, tormid

jms. Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõud ka teiste võimalike ohtudega.

2

3. Määruse § 4 lõike 1 kohaselt tuleb vedelkütuse müüjatel varustada üks tankla vähemalt

kolmes maakonnas autonoomse elektritoitega. Kusjuures üks tanklatest peab paiknema

Tallinnas või Harjumaal. Operatiivasutuste seisukohast on oluline, et autonoomse

elektritoitega tanklad asuksid ka Saaremaal ja Hiiumaal. Palume Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada sellega tanklate asukohtade kooskõlastamisel.

Alternatiivina palume vastav täpsustus viia eelõusse.

4. Määruse eelnõu §-s 5 on sätestatud elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, mis võib

autonoomsetes tanklates olla üks tund. Seletuskirjast selgub, et üks tund on vajalik

autonoomse elektertoite käivitamiseks. Selline lähenemine on arusaamatu. Nimetatud

tanklad peavad toimima igal ajal ja igas olukorras ning olema autonoomsed. Kui

elektrigeneraatorid tuleb käivitada käsitsi, siis seatakse nende tanklate töö sõltuvusse

inimressursist. Kui vedelkütuse müüja töötajad ei jõua mingil põhjusel kohale, siis

generaator jääbki käivitamata ja tanklast ei saa kütust kätte. Sellisel kujul ei saavutata

eelnõuga taotletud eesmärki – vedelkütuse kättesaadavuse tagamine igas olukorras läbi

autonoomsete tanklate võrgustiku. Autonoomsete tanklate võrgustik on absoluutne

miinimum, mis peab riigis olema. Tegemist on üksnes üksikute tanklatega kõikide tanklate

seas, mis tagab nõutud investeeringute mõistlikkuse. Seepärast on arusaamatu, miks ei saa

autonoomsete tanklate võrgustikus elektrigeneraatori käivitamine toimuda automaatselt.

Vedelkütuse tarbija seisukohast on oluline saada teada, kui kiiresti taastatakse tavapärane

teenuse tase ehk kõikide tanklate töö. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ja

sõnastada §-i 5 järgmiselt:

„(1) Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on …. tundi.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tanklad peavad töötama ööpäev läbi.“

5. Määruse eelnõu § 6 punktis 1 kasutatakse mõistet „otsene oht“. See mõiste ei ole avatud

eelnõus ega seletuskirjas. Ka korrakaitseseaduses ei kasutata nimetatud mõistet. Teeme

ettepaneku kasutada mõistet „oht“ või „vahetu oht“.

6. Määruse eelnõu § 6 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“. Tegemist

on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks elutähtsa

teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud

riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku

kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“. Ühtlasi juhime tähelepanu, et on ebaõige

rääkida teenuse taastamisest objektidel. Vedelkütuse puhul taastatakse teenus isikute joaks,

kuna just isikud ostavad vedelkütust või tellivad vedelkütuse vedu kohapeale. Eelnevast

tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ja sõnastada määruse eelnõu §-i 6 järgmiselt:

„Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud

teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb

oht inimelule;

3

2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või

riigikaitseobjektide toimepidevust.“

7. Määruse eelnõu §-s 6 sätestatakse vedelkütusega varustamise taastamisprioriteedid

tavapärase teenuse mahuni, samas on lahendamata küsimus, missuguste prioriteetide

alustel toimub vedelkütuse väljastamine määruse eelnõu § 4 lõikes 2 nimetatud

tanklates. Nende tanklate asukohad avaldatakse internetis. Selle tulemusena on ulatusliku

elektrikatkestuse korral suur tõenäosus, et inimesed suunduvad just nendesse tanklatesse ja

vedelkütus saab kiiresti otsa. Seda ka põhjusel, et inimesed hakkavad nö igaks juhuks

hirmust tankima, tekitades järjekordi ja tõmmates tanklad tühjaks. Määruse eelnõuga ei

seata väljastamise prioriteete, samuti ei ole seatud väljastatava kütuse mahupiiranguid.

Sellises olukorras on suur tõenäosus, et operatiivasutused, elutähtsa teenuse osutajad ja

riigikaitseobjektide valdajad ei saa kütust kätte ning inimeste elu ja tervis ning elutähtsate

teenuste ja riigi toimimine satub ohtu. Meie arvates on olukorda võimalik lahendada mitmel

viisil. Üheks võimaluseks on sätestada eelnõus, et kütusemüüjad on kohustatud tagama

vedelkütuse väljastamise eelisjärjekorras operatiivasutustele, elutähtsa teenuse osutajatele

ja riigikaitseobjektide valdajatele. Teiseks võimaluseks on sätestada eelnõus, et kolmest

autonoomse elektertoitega tanklast kahe andmed avaldatakse internetis. Kolmanda tankla

andmed avaldatakse ainult operatiivasutustele, elutähtsa teenuse osutajatele ja

riigikaitseobjektide valdajatele. Sellega vähendame kõikide tanklate ülekoormamise ja

saboteerimise ohtu. Eelnevast tulenevalt palume täiendada eelnõud ja sätestada kütuse

väljastamise prioriteedid.

8. Ühtlasi juhime tähelepanu, et määruse eelnõuga ei sätestata nõuet autonoomse

elektritoitega tankla kütuse mahuti minimaalsele suurusele ja kütuse tanklasse

vedamise võimekusele. Mõlemad tingimused võivad olla hädaolukorras kriitilise

tähtsusega, sest kütust võib küll kätte saada, aga mahutite maht ei pruugi olla piisav või on

kütuse tanklasse vedamise võimekus puudulik. Seega ei pruugi määrus ettenähtud eesmärki

täita. Teeme ettepaneku eelnõu eeltoodust lähtuvalt üle vaadata ning vastavalt muuta.

9. Määruse §-s 8 sätestatakse hädaolukorra tingimused. Paragrahvi 8 punkti 1 kohaselt on

tegemist hädaolukorraga, kui vedelkütuse müüja ei suuda tagada määruse § 4 lõikes 2

sätestatud tanklates katkematut teenust ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas

ohustatud teiste elutähtsate teenuste jätkamine ning mõjutatud enam kui 50% antud

piirkonna elanikkonnast. On ebaselge, kuidas tehakse kindlaks mõjutatud piirkonna elanike

arv. Vastust ei anna ka määruse eelnõu seletuskiri. Palume selgitada seda seletuskirjas.

Normitehnilised märkused

10. Määruse § 3 lõikes 1 on liigne sõna „vedelkütuse“. Teeme ettepaneku sõnastada määruse

§ 3 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Vedelkütuse müüja peab tagama vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 2

märgitud tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.“

11. Määruse eelnõu § 4 lõikes 3 on lause lõpus liigne punkt.

4

12. Määruse eelnõu §-s 5 on esitatud vale viide. Õige viide peab olema § 4 lõige 1. Lõikes 2

reguleeritakse tanklate nimekirja avalikustamist vedelkütuse müüja kodulehel.

13. Määruse eelnõu § 10 peakiri tuleb sätestada ainsuses, kuna selles paragrahvis on esitatud

üksnes üks rakendussätte.

Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga

varustamise tagamisel“ eelnõule

14. Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse toimimise eelduseks

elektrienergia tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine

teiste riikide elektrivõrkudega. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes peab seda eeldust

täitma. Näiteks, kas see on elutähtsa teenuse osutaja või hoopis kellegi muu kohustus?

Palume eelnõud eeltoodu osas täpsustada.

15. Määruse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peab põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja elutähtsa

teenuse tase kindlustama Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks

tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele

vastava kvaliteediga elektrivarustus. Elutähtsa teenuse tase ise ei saa toota elektrit. Seda

saavad tagada üksnes teatud isikud, nt elutähtsa teenuse osutajad. Tõenäoliselt olete

mõelnud elutähtsa teenuse osutajaid, kuna just nemad ongi nimetatud määruse eelnõu

subjektideks. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus

sätestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate

teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Esitatud määruse

eelnõust ei selgu, mis juhtudel tuleb kirjeldatud taset hoida. Eelnevast tulenevalt teeme

ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja peavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral,

hädaolukorras või muus sarnases olukorras osutama elutähtsat teenust tasemel, mis

kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele

tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste

kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus.“

Samasisuline märkus puudutab ka määruse eelnõu § 3 lõiget 2. Teeme ettepaneku

sõnastada see järgmiselt:

„(2) Võrguettevõtja peab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, hädaolukorras või muus

sarnases olukorras tagama võrguteenuse piirkonnas nõuetele vastava pingekvaliteediga

elektri edastamise ja elektri toomise tarbimiskohta läbi töökindla elektrivõrgu.“

Märkus puudutab ka määruse eelnõu § 3 lõiget 4, mille kohaselt peab elektriettevõtja

elutähtsate teenuste katkestuste korral lähtuma toimepidevuse plaanist. Kuivõrd ettevõtja

peab lähtuma plaanist ka hädaolukorras või muus sarnases olukorras, on ebaselge, miks on

tehtud sellised erisused. Palume eelnõud täiendada.

16. Määruse eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt peab elektritootja elutähtsa teenuse tase vastama

elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse võrgueeskirja

määrusele. Kahjuks ei selgu, miks teised elektriettevõtjad ei pea seda järgima. Võrgueeskiri

5

reguleerib ka põhivõrguettevõtja, liinivaldaja ja võrguettevõtja tegevusi. Tõenäoliselt on

siin mõeldud, et ka need ettevõtjad peavad juhinduma võrgueeskirjast. Lisaks juhime

tähelepanu, et määruse eelnõu ja seletuskiri on vastuolus, mis puudutab § 3 lõikeid 3 ja 4.

Palume eelnõud ja seletuskirja korrigeerida.

17. Määruse eelnõu § 6 lõike 1 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“.

Tegemist on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks

elutähtsa teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud

riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku

kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“.

18. Määruse eelnõu §-s 8 on loetletud hädaolukorra tingimused. Eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, kuidas arvestatakse punktis 3 toodud tingimust. Selle kohaselt on tegemist

hädaolukorraga, kui teenuse katkestusest on mõjutatud enam kui 50% mõjutatud piirkonna

elanikest. Sellest võib lugeda välja, et tegemist on hädaolukorraga juhul, kui

elektrikatkestuse piirkonnas elab 200 inimest ning mõjutatud on 100 inimest. Tõenäoliselt

see ei olnud selle sätte mõte ja ei ole ka mõistlik, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium juhiks taolise katkestuse lahendamist. Palume antud säte

üle vaadata ja eelnõud, seletuskirja täiendada.

Normitehnilised märkused

19. Määruse eelnõu § 4 lõikes 1 tuleb sõna „katkestus“ kasutada ainsuses ehk „toimepidevuse

tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks“. „Hädaolukorra seadus“ kirjutatakse lahku.

20. Määruse eelnõu §-s 8 esitatud sätted peavad olema esitatud punktidena, mitte lõigetena

ehk „1)“, „2)“ jne.

21. Määruse eelnõu §-s 6 on toodud lõige 1, kuigi selles paragrahvis rohkem lõikeid pole.

Seega pole lõige 1 vajalik (vt näiteks eelnõu § 8).

22. Seletuskirja pealkiri on „Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsate teenuste

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu seletuskiri“, kuid eelnõus

on pealkiri „Elutähtsa teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamise

tagamisel“. Palume pealkirjad eelnõus ja eelnõu seletuskirjas kooskõlla viia. Teeme

ettepaneku jätta sõna „tagamisel“ välja.

Märkused määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga

varustamise tagamisel“ eelnõule

23. Määruse eelnõu § 2 lõikes 1 on sätestatud maagaasiga varustamise kui elutähtsa teenuse

definitsioon. Sätte lõpus viidatakse, mis ettevõtjaid loetakse maagaasiga varustamisel

elutähtsa teenuse osutajateks. Siinkohal viidatakse maagaasiseaduse § 22 lõikele 15 ning

korratakse üle maagaasiseaduses sätestatu. Sisuliselt on tegemist topeltviitega, mis

raskendab sätte lugemist. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 2 lõige 1

järgmiselt:

6

„(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga

varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija)

Eesti territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja

(edaspidi maagaasiga varustaja).“

24. Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse toimimise eelduseks piisava rõhu

olemasolu gaasisüsteemis, et tagada tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes peab seda eeldust täitma. Näiteks, kas see on

elutähtsa teenuse osutaja või kellegi teise kohustus? Palume eelnõud eeltoodu osas

täiendada.

25. Määruse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peab elutähtsa teenuse tase kindlustama Eesti tarbijate

vajadusele vastava maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused

gaasivõrgu kaudu. Kahjuks ei selgu sättest, kes peab kirjeldatud taset hoidma ja mis

olukordades. Elutähtsa teenuse tase ise ei saa kindlustada importi, maagaasijaotamist vmt.

Seda saavad tagada üksnes teatud isikud, nt elutähtsa teenuse osutajad. Tõenäoliselt on selle

sätte all mõeldud elutähtsa teenuse osutajaid, kuna just nemad on nimetatud määruse eelnõu

subjektideks. Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb määruse eelnõus

sätestada nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate

teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Esitatud määruse

eelnõust ei selgu, mis juhtudel tuleb kirjeldatud taset hoida. Eelnevast tulenevalt teeme

ettepaneku eelnõud täiendada ja sõnastada § 3 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse korral ja

hädaolukorras või muus sarnases olukorras elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti

tarbijate vajadusele vastava maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad

tegevused gaasivõrgu kaudu.“

26. Määruse eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani

sisu kohta. Juhime tähelepanu, et elutähtsa teenuse osutaja koostatav plaan peab vastama ka

siseministri 21. juuni 2017. a määruses nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“

toodud nõuetele. Lugedes määruse eelnõud jääb mulje, et teenuseosutaja peab lähtuma

plaani koostamisel üksnes määruse eelnõus esitatud nõuetest. Selguse huvides teeme

ettepaneku täiendada ja sõnastada määruse eelnõu § 3 lõike 2 sissejuhatav osa järgmiselt:

„(2) Maagaasiga varustaja toob hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud

toimepidevuse plaanis lisaks hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele

välja vähemalt järgmist informatsiooni:“

27. Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 on sätestatud, et teiste elutähtsate teenuste katkemise korral

juhindub maagaasiga varustaja hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud

toimepidevuse plaanist. On ebaselge, miks on see eraldi välja toodud, kui määruse eelnõu

§ 3 lõikes 2 tuuakse sisuliselt välja, mis ohtudeks peab maagaasi varustaja plaani koostama.

Määruse eelnõu § 3 lõige 3 peaks loogiliselt sisalduma lõikes 2, kuivõrd sisulist põhjust

nende lahushoidmiseks me ei näe. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta § 3 lõige 3

määruse eelnõust välja ja sõnastada määruse eelnõu § 3 lõige 2 punkt 2 järgmiselt:

7

„2) ettevõtja tegutsemise kord teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral, hädaolukorras ja

eriolukorras;“

28. Määruse eelnõu § 6 punktis 2 kasutatakse mõistet „riiklikult olulised objektid“. Tegemist

on sisustamata õigusmõistega, mis raskendab objektide määratlemist. Lisaks elutähtsa

teenuse osutaja objektidele, on kõige olulisemad riiklikud objektid määratud

riigikaitseobjektideks riigikaitse seaduse alusel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku

kasutada eelnõus mõistet „riigikaitseobjekt“.

29. Määruse eelnõu §-s 7 sätestatakse hädaolukorra esinemise tingimused. Kahjuks eelnõust

ja seletuskirjast ei selgu, kas §-s 7 loetletud kriteeriumid peavad esinema korraga või

eraldiseisvalt, et saaks öelda, et on tegemist hädaolukorraga. Palume seda asjaolu määruse

eelnõus täpsustada, nt öeldes „kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest“ või „kui

esinevad kõik järgmised tingimused“.

30. Määruse eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt tuleb maagaasi varustajal teavitada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi viivitamata teenuse katkestusest, hädaolukorrast või selle

ohust. Määruse eelnõus ja seletuskirjas ei ole avatud, mida mõeldakse teenuse katkestuse

all. Eelnõus kasutatakse läbivalt ka mõistet „teenuse häire“, mida ei ole samuti eelnõus ega

seletuskirjas selgitatud. Palume nimetatud terminid vähemalt seletuskirjas lahti selgitada, et

ettevõtjatel tekiks selgus, mis tingimustel peavad nad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit teavitama.

Normitehnilised märkused

31. Määruse eelnõu §-i 4 pealkiri ei ole kooskõlas §-i sisuga. Pealkirjast tulenevalt võib

järeldada, et nimetatud paragrahv peaks reguleerima elutähtsa teenuse katkestuse

ennetamist. Vaatamata sellele reguleerib § 4, missugustest dokumentidest peab maagaasiga

varustaja lähtuma elutähtsa teenuse osutamisel. Muuhulgas viidatakse hädaolukorra

lahendamise plaanile, tegevuskavale jmt. Lahendamine ei ole ennetamine. Need on kaks

erinevat asja. Palume viia paragrahvi pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Ühtlasi palume

reguleerida ka ennetavaid meetmeid.

32. Määruse eelnõu § 4 lõikes 2 kasutatakse mõiste „maagaasi varustaja“ asemel mõistet

„elutähtsa teenuse osutaja“. Määruse eelnõu § 2 lõikes 1 on toodud välja, et määruse eelnõus

kasutatakse läbivalt mõistet „maagaasiga varustaja“. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku ka

siin kasutada „elutähtsa teenuse osutaja“ mõiste asemel mõistet „maagaasiga varustaja“.

33. Määruse §-i 5 sõnastus on ebaõnnestunud. Teeme ettepaneku sõnastada see sarnaselt

vedelkütusega varustamise määruses toodud sõnastusega.

34. Määruse eelnõu § 6 punktis 3 on grammatiline viga. Sõna „kolmandaks“ asemel tuleb

kasutada sõna „kolmandana“.

35. Seletuskirja pealkiri on „Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus

ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu seletuskiri“, kuid eelnõus on

8

pealkiri „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamise

tagamisel“. Palume pealkirjad eelnõus ja eelnõu seletuskirjas kooskõlla viia. Teeme

ettepaneku jätta sõna „tagamisel“ välja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Galina Danilišina 6125146

[email protected]