Elutähtsa teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamise tagamisel“, „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamise tagamisel“, „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamise tagamisel"

EELNÕU

07.12.2017

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2018 nr …………

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 sätestatud

elutähtsale teenusele ning selle kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja teenuse katkestuse

ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse

ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ja nõuded

elutähtsa teenuse põhitegevust toetava teenuste sisseostmiseks teistelt ettevõtetelt ning

hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Maagaasiga varustamise teenuse kirjeldus

(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga

varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija)

Eesti territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja, kelle

jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 10 000 tarbijat või kes osutab gaasivõrgus

ülekandeteenust (edaspidi maagaasiga varustaja).

(2) Elutähtsa teenuse toimimise eelduseks on piisava rõhu olemasolu gaasisüsteemis, et tagada

tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule

(1) Elutähtsa teenuse tase peab kindlustama Eesti tarbijate vajadusele vastava maagaasi impordi,

ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused gaasivõrgu kaudu.

(2) Maagaasiga varustaja toob hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse

plaanis välja vähemalt järgmist informatsiooni:

1) avariiolukorras tegutsemise kord, mis sätestab võrguettevõtte tegevuse üldreeglid ja

põhimõtted;

2) ettevõtja tegutsemise kord hädaolukorras ja eriolukorras;

3) D-kategooria gaasitorustiku avariiolukorras tegutsemise kord;

4) gaasijaotusjaamade avariiolukorra tegutsemise kord.

(3) Teiste elutähtsate teenuste katkemise korral juhindub maagaasiga varustaja hädaolukorra

seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanist.

§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Maagaasiga varustaja lähtub oma tegevuses hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud

toimepidevuse riskianalüüsist ja plaanist, § 15 lõikes 4 nimetatud hädaolukorra lahendamise

plaanist ning maagaasiseaduse § 26 3 lõikes 1 nimetatud ennetavast tegevuskavast gaasi

varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ja tarnehäiretega toimetuleku kavast.

(2) Maagaasiga varustamise tarnehäirete korral tagab elutähtsa teenuse osutaja täiendava

gaasitarne.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Maagaasiga varustaja lähtub maagaasiseaduse § 26 1

lõikes 5 kehtestatud elutähtsa teenuse

katkestuse lubatud ajast.

§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Maagaasiga varustaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse

taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb otsene oht

inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riiklikult oluliste

objektide toimepidevust;

3) kolmandaks taastatakse teenus muudel objektidel.

§ 7. Elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukord

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käsitleb

gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, p. 1–56) artikli 11 lõike 1 punktile c on gaasitarne

hädaolukorraga tegemist juhul, kui esinevad järgmised tingimused:

1) erandlikult suur gaasinõudlus;

2) märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire;

3) turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta

mitteturupõhised meetmed, et kindlustada gaasitarne eelkõige kaitstud tarbijatele.

§ 8. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Maagaasiga varustaja teavitab viivitamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja

Konkurentsiametit teenuse katkestusest, teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või

selle ohust telefoni ja e-posti teel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

2) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle

ohust läbi meediakanalite.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Simson Merike Saks

Majandus- ja taristuminister kantsler

EELNÕU

25.09.2017

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2017 nr …………

Elutähtsa teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 sätestatud

elutähtsale teenusele ning teenuse kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja teenuse

katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist

elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga ja nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetava teenuste sisseostmiseks

teistelt ettevõtetelt ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Elektriga varustamise kirjeldus

(1) Elektriga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on

elektrienergiaga varustamise teenus elektrituruseaduse §-s 12 nimetatud tarbijatele

(edaspidi tarbija) Eesti territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse §-s 21 1

nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ühiselt elektriettevõtja).

(2) Elutähtsa teenuse toimimiseks on vajalik elektrienergia tootmine, põhivõrgu ja

jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine teiste riikide elektrivõrkudega.

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule

(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja elutähtsa teenuse tase peab kindlustama Eesti

elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud

elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste

kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus.

(2) Võrguettevõtja elutähtsa teenuse tase on võrguteenuse piirkonnas nõuetele vastava

pingekvaliteediga elektri edastamine ja elektri tarbimiskohta toomine läbi töökindla

elektrivõrgu.

(3) Elektritootja elutähtsa teenuse tase peab vastama elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse võrgueeskirja määrusele.

(4) Elektriettevõtja peab teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral tagama vähemalt

elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt

hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile.

§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetuseks

(1) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuste

ennetamiseks hädaolukorraseaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani koostamisel arvestama järgmiste ohtudega:

1) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;

2) küberrünnak infosüsteemide vastu;

3) olulise töötaja puudumine;

4) rasked ilmastikutingimused;

5) füüsiline rünne teenuse osutamiseks oluliste objektide suhtes;

6) tulekahju;

7) pommiähvardus;

8) teenuse osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete ja infosüsteemide rikked;

9) küttematerjali, seadmete ja muude oluliste vahendite tarne katkestus;

10) muud asjakohased ohud.

(2) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt:

1) omama dubleeritud lepingud sideoperaatoritega telefoni- ja mobiiltelefoniteenusele;

2) omama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste katkestuste korraks alternatiivseid

sidepidamise lahendusi nagu satelliittelefone ning vajadusel muid

sidepidamisvahendeid;

3) tagama ööpäevaringselt elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja

alltöövõtjate olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega

seotud ülesannete täitmiseks;

4) kaitsma süsteeme ja andmeid küberohtude eest.

(3) Põhivõrguettevõtja on kohustatud lisaks lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetele tagama:

1) elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise;

2) dubleeritud lepingud sideoperaatoriga andmesideteenusele.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedi nõuete määruse § 4, 4 1 , 5 ja 6 kehtestatud

elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast

§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

(1) Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud

teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenuse objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb otsene oht

inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riiklikult

oluliste objektide toimepidevust;

3) kolmandaks taastatakse teenus muudel objektidel.

§ 7. Nõuded elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel

(1) Elelektriettevõtja peab elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel

lähtuma lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste

elutähtsate teenuste katkestuse korral.

(2) Elelektriettevõtja tagab, et lepingupartner rakendab hädaolukorra seaduse § 41 lõike 3

alusel kehtestatud infosüsteemide ja nendega seotud infovara turvameetmeid.

§ 8. Elutähtsa teenuse katkestamisest põhjustatud hädaolukord

Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga,

mille lahendamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tegemist juhul, kui

tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga kokkulepitud teenust, mille tagajärjel toimub

süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik toitekatkestus või kui on täidetud järgmised

tingimused:

(1) liinivaldaja, põhivõrguettevõtja või võrguettevõtja ei suuda järgida käesoleva määruse

paragrahv 5 esitatud katkestuse lubatud aega;

(2) teenuse katkemise piirkonnas tekib oht teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva

hädaolukorra tekkeks;

(3) teenuse katkemisest on mõjutatud enam kui 50% mõjutatud piirkonna elanikest.

§ 9. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab teenusekatkestusest, teenusekatkestusest põhjustatud

hädaolukorrast või selle ohust viivitamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit

telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste

toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle

ohust läbi meediakanalite.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Simson Merike Saks

Majandus- ja taristuminister kantsler

1

Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamise tagamisel

määruse eelnõu

Lisa 1

Ettepanekute ja märkuste tabel

07.02.2018 kohtumisel esitatud

ettepanekud

Nr Ettepanek/märkus Selgitus

1. Muuta eelnõu § 4 „Nõuded vedelkütuse

varustamise teenuse katkestuse

ennetuseks“ ja täiendada alljärgnevate

punktidega:

1) Täpsustada määrusega

kohustuslikud piirkonnad, kuhu

tuleks elutähtsa teenuse osutajal

paigaldada vedelkütuse tanklasse

autonoomne elektritoide:

a) Kohustuslik omada

autonoomse elektri toitega

tanklat Tallinnas või Tartus

ning kolmanda asukoht jätta

ettevõtte otsustada.

Osaliselt arvestatud

Ettepanek muuta määruse § 4 lg 1

sõnastust: „Elutähtsa teenuse osutajal

on kohustus varustada vähemalt

kolmes maakonnas üks tankla

autonoomse elektritoitega“

sõnastuseks: „Elutähtsa teenuse

osutajal on kohustus autonoomse

elektritoitega varustada üks tankla

vähemalt kolmes maakonnas, millest

üks on Tallinnas või Harjumaal.“

Kohustus, et iga ETO peaks ühe

autonoomse elektritoitega tankla

paigutama Tartusse, ei ole

põhjendatud.

Täiendada § 4 uue lõikega 2

sõnastuses: „Autonoomse

elektritoitega tankla asukoht

kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja

avaldatakse vedelkütuse müüja

kodulehel.“

2. Kaaluda ja vajadusel täpsustada määrusega

autonoomse elektritoitega tanklale

seatavad tingimused:

a) Kohustuslik ainult

täisteenindusjaama (mehitatud

tankla) puhul;

b) minimaalne kütuse mahuti suurus

tanklas;

c) minimaalne kütuse peale vedamise

võimekus;

d) ettevõtjale lasuvad kohustused

hakkavad sõltuma tanklate arvust,

mitte elutähtsa teenuse osutaja

mõistest;

Osaliselt Arvestatud Täiendada määruse eelnõu § 4

alljärgnevate lõigetega:

Uus lõige 3, millega muudetakse

olemasoleva eelnõu lõige 2 sõnastust

ja lõige 2 muutub lõikeks 3:

„Autonoomse elektritoitega varustatud

tanklate nimekirja esitab vedelkütuse

müüja Tehnilise Järelevalve Ametile,

kes teostab järelevalvet autonoomse

elektritoite nõuetele vastavuse ja

ohutusnõuete täitmise üle“.

Määrusega ei sätestata nõuet

minimaalsele kütuse mahuti suurusele

ja kütuse peale vedamise

võimekusele. Ei ole põhjendatud

2

e) rasketehnikaga ligipääsu

olemasolu.

sätestada määrusega elutähtsa teenuse

määratlemist erinevalt

vedelkütuseseadusest ja kohustus

autonoomse elektritoitega tanklale

laieneb elutähtsa teenuse osutajale

vaatamata sellele, kas tal on

täisteenindusjaamaga tankla või

autonoomne tankla. Tehnilised

lahendused tuleb kütusemüüjal ise

leida.

3. Muuta määruse eelnõu § 5 „Elutähtsa

teenuse katkestuse lubatud aeg“ ja

asendada elutähtsa teenuse katkestuse

lubatud aeg „15 minutit“ ajaga „ üks

tund“.

Arvestatud

Määruse eelnõu § 5 muudetud

4. Muuta määruse eelnõu § 10

„Rakendussätted“ ja asendada kohustuse

täitmise tähtaeg „01.01.2020“ tähtajaga

„01.01.2022“

Arvestatud

Määruse eelnõu § 10 muudetud

Olerex (esitatud kirjalikult)

1. Juhime tähelepanu, et meil peaks olema

kokku kolm autonoomse elektritoitega

generaatorit. Sellega ei saa me küll

nõustuda, sest tegemist on meie jaoks

olulise kuluga, mis seisab suurema osa

ajast jõude. Me oleme viimasel ajal

tanklates ette näinud generaatori

ühendamise võimaluse ja me näeme

lahendust selles, et kas riik paneb

generaatorite soetamisele õla alla või siis

kaasab protsessi ka generaatorite

renditeenuse osutajaid, kellega koostöös

on siis võimalik seda tingimust täita.“

Arvestatud/mittearvestatud/osaliselt

arvestatud

Osaliselt arvestatud. Muudetud § 10

rakendussätted ja lõpptähtaega on

pikendatud kuni 2022 aastani.

Praegusel hetkel ei ole ette nähtud, et

riik omalt poolt autonoomsete

elektritoidete soetamiseks eraldi

rahalisi vahendeid leidma peaks.

OSPA (esitatud kirjalikult)

1. Kuigi autonoomse toitega tanklate asukoha

valik on teenuse pakkuja enda otsustada

võiks mingi asukoha kooskõlastamine

siiski olla. Põhjendus: Seletuskirja lugedes

tundub, et ettevõtja peab oma otsust

põhjendama aga kellele?

Arvestatud – vaata eelnevaid

märkuseid. Seletuskiri täiendatud.

2. 10+ tanklate listist võib suure

tõenäosusega peagi kaduda EuroOil kuna

Konkurentsiamet peab peagi otsustama,

kas ta laseb Alexelal nad ära osta.

Kui kütusemüüja ei ole enam

elutähtsa teenuse osutaja, siis talle

määrusest tulenev kohustus ei laiene.

3

3. Elutähtsate teenuste osutajate nimekirja

võib peagi lisanduda Tartu Terminal,

kellel on juba 9 jaama ja järgmised

plaanimisel.

EMTR andmetel vastab Tartu

Terminal elutähtsa teenuse osutaja

kriteeriumitele ja sellest tulenevalt

laienevad talle ka antud määrusest

tulenevad nõuded.

4. Kas siia määrusesse võiks kirja panna, et

MTA peab välja mõtlema

tagavaralahenduse elektrist ja sidest suures

sõltuvuses olevale KKS-le ilma milleta

varsti ükski liiter kütust ei liigu?

Seda kohustust ei saa antud

määrusega sätestada.

5. Määrusesse peaks sisse tooma ka nõude, et

ettevõtjad peavad autonoomse toitega

tanklates olema võimelised eelistama

(teenindama eelisjärjekorras) oma ETO

kliente. Ning vajadusel (kui valitsus teeb

vastava otsuse) peavad piirama ühe kliendi

kohta müüdavaid koguseid.

Hädaolukorras peab elutähtsa teenuse

jätkumine olema võimalik igale

tarbijale, kriisolukorras tegutsetakse

vastavalt kriisiplaanile ja sellisel juhul

enam antud määrusest tulenevad

nõuded ei laiene.

6. Kindlasti oleks ka OSPA-l huvi

autonoomsete tanklate kaart oma

kodulehel avaldada ja olla pigem see koht,

kust vedelkütuse kriisi korral kogu

vajaliku info kätte saab. Aga seda ei pea

ilmselt määrusesse lisama.

Nõus

7. Ettevõtjatele tuleb selgitada, et riik tekitab

ka omalt poolt nõudlust autonoomse

elektritoitega tanklate järele. (sarnaselt

teehooldajatele, kellele on see nõue juba

toimepidevuse plaani sisse kirjutatud).

Nõus

1

25.09.2017

Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vastavalt hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõikele 2 korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma valitsemisalas elektriga varustamise kui elutähtsa

teenuse toimepidevust. HOS-ist tulenevalt loetakse elutähtsaks teenuseks teenust, millel on

ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või

tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse

tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu

sellisega. HOS-i § 2 lõige 5 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse

osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast

katkestust.

Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuete regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja

suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Toimepidevuse oluliseks osaks on sätestada

nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste

katkestuse korral. Määrusega sätestatakse teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse

taastamise korraldus. Toimepidevuse oluliseks osaks on teenuse taastamise võime pärast

katkestust ning seetõttu peab teenuse osutaja planeerima ressursivajadusi ja ressursside

asendamise või täiendava kaasamise võimet tavaolukorrast erinevates situatsioonides. Küll

aga ei ole ka kõige edukama riskijuhtimise juures protsessid kunagi sajaprotsendiliselt

kaitstud. Paratamatult võib tekkida puudujääke rahastamises, mehitamises ja varustamises

või muid negatiivseid kõrvalekaldeid teenuse eesmärgi- ning plaanipärasel osutamisel.

Kõrvalekaldeid võivad põhjustada kas prognoositavad või ootamatud sündmused. Seetõttu on

oluline pidevalt hinnata teenuseosutaja üksikute komponentide võimekusi ning nende

toimimist nii igapäevaselt kui ka kriisi korral.

Määruses sätestatakse tingimused, millal on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või

raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ja tingimused ennetavatele

tegevustele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 625 6479).

Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] tel: 7153403) ja

keeletoimetuse Kristiane Liivoja (e-post: [email protected], tel: 625 6370).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eesmärk. Määruse eesmärk on anda ülevaade sellest, mida peetakse silmas konkreetse

elutähtsa teenuse all ning millised on riigi seisukohast nõuded teenuse järjepidevale

toimimisele, teenuse katkestuse ennetuseks ning teenuse taastamise võimele. Elutähtsa

2

teenuse kirjeldus peab võimaldama määrata ja selgeks teha, mis teenuse osad on vajalikud

elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks hädaolukorras.

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Paragrahv 2 lõige 1 sätestab elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse kirjelduse ja

elutähtsa teenuse korraldaja elektrituruseaduse mõistes.

Paragrahv 2 lõige 2 sätestab elektriettevõtja mõiste antud määruses. Elektrituruseadus

(edaspidi ELTS) sätestab elektriettevõtja mõiste, milleks on ELTS § 6 järgi, et

elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja. ELTS § 7 sätestab omakorda

„Tootja“ mõiste, milleks on lõikes 1 märgitud, et tootja on elektriettevõtja, kes toodab

elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil ja lõikes 2 tuuakse välja, et väiketootja on

tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni

kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10

MW. Elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuete elektriga varustamisel määruse

eelnõus on mõiste „elektriettevõtja“ puhul lähtutud ELTS §-st 21 1 .

Paragrahv 2 lõige 3 sätestab nõuded, mis on vajalikud elektriga varustamise toimimiseks.

Elektri tootmisel annab tootja võrguettevõtjale oma tootmisseadmete kohta töökindluse

garantii ja seda väljendatakse lepingus tootmisseadmete kavandatud seisakute ja eeldatavate

seisakute arvuna ning seisakute kestusena. Elektrisüsteemi varustuskindluse suhtes

kohaldatavad nõuded ja varustuskindlusest tulenevaid tehnilisi nõudeid, mida kohaldatakse

elektripaigaldiste suhtes reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Võrgueeskiri), mis on

kehtestatud ELTS § 42 lõige 2 alusel. Võrguettevõtja kvaliteedinõuded on kehtestatud

võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusega.

Paragrahv 3 kirjeldab nõuded elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse tasemele ja

valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

Lõige 1 sätestab, et põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja teenuse tase peab kindlustama Eesti

elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase

kvaliteediga elektrivarustus. Varustuskindluse näitajateks loetakse katkestuste keskmist

sagedust tarbimiskoha kohta aastas, katkestuse keskmist kestust tarbimiskoha kohta aastas ja

katkestuse keskmist kestust võrguettevõtja kohta aastas.

Lõige 2 sätestab võrguettevõtja elutähtsa teenuse taseme, mis peab vastama nõuetele vastava

pingekvaliteediga elektri edastamisele ja elektri tarbimiskohta kohaletoomisele läbi töökindla

ehk võimalikult väheste katkestustega elektrivõrgu võrguteenuse piirkonnas.

Lõige 3 sätestab, et põhivõrguettevõtja, liinivaldaja ja võrguettevõtja peavad teiste elutähtsate

teenuste katkestuse korral tagama elutähtsa teenuse miinimumnõuete täitmise vastavalt

hädaolukorraseaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatud toimepidevuse plaanile, mille koostamise

aluseks on riskianalüüs. Elutähtsa teenuse osutaja poolt koostatud põhjalik riskianalüüs ja

toimepidevuse tagamiseks koostatud tegevusplaan on igale teenuseosutajale heaks

abivahendiks, mis aitab tuvastada nii teenuse osutamist ohustavaid riske kui ka kavandada

neid maandavaid tegureid.

Lõige 4 sätestab, et elektritootja elutähtsa teenuse tase peab vastama elektrituruseaduse § 42

lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele „Võrgueeskiri“ ja toimepidevuse

tagamiseks teiste elutähtsate teenuste katkemisel, hädaolukorras või muus sarnases olukorras

lähtuma elektrituruseaduse §-s 21 2 kehtestatud nõuetest.

3

Paragrahv 4 sätestab nõuded elektriga varustamise teenuse katkestuse ennetuseks.

Lõige 1 sätestab, et elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja

katkestuste ennetamiseks hädaolukorraseaduse § 39 lõike 1 alusel koostatud toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama selliste ohtudega nagu telefoni-, mobiiltelefoni-

ja andmesideteenuse katkestus, küberrünnak infosüsteemide vastu, töötajate haigestumine,

rasked ilmastikutingimused jne. Pärast riskianalüüsi tegemist koostatakse plaan, milles

kavandatakse tegevus juhuks, kui teenuse osutamisel tekib tõrge või teenus katkeb täielikult.

Iga ohu korral peab elutähtsa teenuse osutaja tuvastama riskianalüüsis tegevuste kriitilisuse,

mis tähendab, et hinnatakse kriitiline tegevus, millest elutähtis teenus sõltub, selgitatakse välja

ressursid ja tuvastatakse kriitilisi tegevusi mõjutavad ohud. Peale seda koostatakse

stsenaarium, milles kavandatakse ennetavad tegevused, kirjeldatakse plaani kasutuselevõtmise

tingimused ja koostatakse taastekavad.

Lõige 2 sätestab, et elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks:

1) omama dubleeritud lepingud elutähtsa teenuse osutamiseks oluliste vahendite

varustajatega, tarnijatega ja muude oluliste lepingupartneritega, mis tähendab, et

kui ühe lepingupartneri poolt osutatav teenus katkeb, on võimalik pöörduda

koheselt teise lepingupartneri poole.

2) omama dubleeritud lepingud sideoperaatoritega telefoni- ja

mobiiltelefoniteenusele ning telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste katkestuste korraks

alternatiivseid sidepidamise lahendusi nagu satelliittelefone ning vajadusel muid

sidepidamisvahendeid;

3) korraldama ööpäev ringi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja

alltöövõtjate olemasolu ning nende kättesaadavus elutähtsa teenuse tagamisega

seotud ülesannete täitmiseks. Elutähtsa teenuse osutamiseks korraldab teenuse

osutaja töötajate ettevalmistuse kriitilises olukorras tegutsemiseks, töötajate

tegevuskava koostamine, kättesaadavus kas siis sidevahendite või siis

reageerimisoskust teatud olukorras. Määratakse kriitilise tegevuse ressursid ja

tegutsemiskava.

4) kaitsma süsteeme ja andmeid küberohtude eest. Küberrünnakust tulenevate ohtude

hindamine, tegevuskava koostamine ohu korral või ohu ennetamiseks. .

5) tagama telefoniside toimimise kasutades tavatelefone, mobiiltelefone ja

satelliittelefone.

(1) Põhivõrguettevõtja on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

kehtestatud nõuetele tagama:

1) reservvõimsuse võttes kasutusele avariiresrvelektrijaama;

2) dubleeritud lepingud sideoperaatoriga andmesideteenusele.

Paragrahv 5 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aja elektriga varustamise tagamisel

ja see põhineb elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud võrguteenuse

kvaliteedinõuete määrusest, kus kõige enam tähelepanu pälvib § 4 lõikes 3 välja toodud

tingimus, mis ütleb, et kui teenuse katkestuse on põhjustanud sündmus, mida võrguettevõtja

objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada (näiteks loodusõnnetus, liinide

projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus), tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva

jooksul alates selle sündmuse lõppemisest. Ka teised elutähtsa teenuse osutajad, kelle teenuse

tagamiseks on vajalik elektri olemasolu, peavad antud tingimused arvesse võtma.

Paragrahv 6 sätestab elutähtsa teenuse taastamise korralduse.

Lõige 1 sätestab, et elektriettevõtja kirjeldab toimepidevuse plaanis teenuse taastamise

prioriteete võimaluse korral võttes aluseks järgmise järjekorra:

4

1) objektid, kus on otsene oht inimelule. Nendeks võivad olla haiglad,

hoolekandeasutused vms. Kui elutähtsa teenuse taastamisel on teenuse osutajal

võimalus ja vajadus otsustada, mis piirkonnad on taastamise eelisjärjekorras, siis

tuleb arvestada eelpool väljatoodud olulisuse astmega.

2) objektid elutähtsate teenuste ja riiklikult oluliste objektide toimepidevuse

tagamiseks. Elutähtsa teenuse taastamise korraldamisel tuleb silmas pidada, et

eelisjärjekorras taastatakse elektriettevõtja poolt teenus selles piirkonnas, mis aitab

kaasa teiste elutähtsate teenuste taastamisele (eelkõige side, vedelkütusega

varustamise tagamine, kiirabiteenus jne) ja kus on riiklikult olulised objektid nagu

valitsushoone, Riigikogu hoone jne.

Lõige 2 sätestab, et elutähtsa teenuse taastamisel lähtub elutähtsa teenuse osutaja

toimepidevuse plaanis väljatoodud prioriteetidest.

Paragrahv 7 sätestab nõuded elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmise

korral.

Lõige 1 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja kohustus on toetavate teenuste sisseostmisel

lähtuda lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate

teenuste katkestuse korral.

Lõige 2 sätestab, et elutähtsat teenust osutav lepinguline teenuseosutaja tagab, et

lepingupartner rakendab hädaolukorra seaduse § 41 lõike 3 alusel kehtestatud infosüsteemide

ja nendega seotud infovarade turvameetmeid, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse

määrusega.

Paragrahv 8 sätestab tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust

või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist

korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.

Lõige 1 ütleb, et kui põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja elutähtsa teenuse katkestuse aeg ületab

võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse § 4 lõigetes 4 ja 4 1

kehtestatud lubatud katkestuste

aegu ja Lõige 2 sätestab, et kui jaotusvõrgu elutähtsa teenuse katkestuse aeg ületab

võrguteenuse kvaliteedinõuete määruse § 4 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud lubatud katkestuse aegu

ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud teiste elutähtsate teenuste

jätkamine ning mõjutatud enam kui 50% antud piirkonna elanikkonnast, siis on tegemist

hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav

asutus. Selliseks olukorraks võib kujuneda näiteks olukord, kus elektrikatkestus toimub Eestis

ühes konkreetses piirkonnas, kus on haigla, hooldekodu, kiirabiteenus, sideteenuste

tugipunktid. Lahendamise korraldamine toimepidevust korraldava asutuse poolt tähendab

tööde koordineerimise ülevõtmist, koostöö korraldamist erinevate korraldavate asutuste ja

elutähtsa teenuste osutajate vahel, avalikkuse teavitamist.

Lõige 3 sätestab tingimused, et kui tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga kokkulepitud

teenust, mille tagajärjel toimub süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik

toitekatkestus, siis on tegemist hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldav asutus.

Paragrahv 9 sätestab hädaolukorrast või selle ohust teavitamise kohustuse.

5

Lõige 1 Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit teenuse katkestusest, teenuse katkestusest põhjustatud

hädaolukorrast või selle ohust telefoni ja e-posti teel.

Lõige 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist

teavet:

1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste

toimepidevusele:

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

Lõige 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise eest vastutav isik

teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle ohust läbi meediakanalite.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

ning mõju majandusele on kaudne, kuivõrd sellega täpsustatakse elutähtsa teenuse nõuete sisu

elektriga varustamise tagamiseks ning esitatakse täiendavad toimepidevuse nõuded. Samuti ei

kaasne määruse jõustumisel mõjusid elu- ja looduskeskkonnale. Määrus täpsustab kohustused

parema tegutsemisvõimekuse tagamiseks elutähtsa teenuse osutamisel. Samuti kehtestatakse

määruses teenuse kriteeriumid, mille täitmisel tekib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord. See annab avalikkusele selgemad

põhimõtted elutähtsa teenuse toimimisest ning elutähtsa teenuse osutajale pandud

kohustustest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud tegevused, mis ei kajastu antud määruses, kajastuvad

elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse plaanis. Määruse rakendamine ei vaja olulisi

täiendavaid tegevusi ega oluliste täiendavate kulude tegemist maagaasiga ja elektriga

varustamisel. Täiendavad kulutused tekivad vedelkütusega varustamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumile ja

elutähtsa teenuse osutajatele, kelleks on Eesti Energia AS, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Imatra

6

OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ. Määruse eelnõu koostamisel on kaasatud erinevaid elutähtsat

teenust osutavaid huvigruppe ning kohtutud teiste elutähtsa teenuse toimepidevust

korraldavate asutustega (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalamet, Eesti Pank

jne).

Kadri Simson

majandus- ja taristuminister

1

07.12.2017

Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vastavalt hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõikele 2 korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma valitsemisalas oleva maagaasi varustamise

toimepidevuse. HOS-ist tulenevalt loetakse elutähtsaks teenuseks teenust, millel on

ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või

tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse

tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu

sellisega. HOS-i § 2 lõige 5 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse

osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast

katkestust.

Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuete regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja

suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Toimepidevuse oluliseks osaks on sätestada

nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste

katkestuse korral. Määrusega sätestatakse teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse

taastamise korraldus. Toimepidevuse oluliseks osaks on teenuse taastamise võime pärast

katkestust ning seetõttu peab teenuse osutaja planeerima ressursivajadusi ja ressursside

asendamise või täiendava kaasamise võimet tavaolukorrast erinevates situatsioonides. Küll

aga ei ole ka kõige edukama riskijuhtimise juures protsessid kunagi sajaprotsendiliselt

kaitstud. Paratamatult võib tekkida puudujääke rahastamises, mehitamises ja varustamises

või muid negatiivseid kõrvalekaldeid teenuse eesmärgi- ning plaanipärasel osutamisel.

Kõrvalekaldeid võivad põhjustada kas prognoositavad või ootamatud sündmused. Seetõttu on

oluline pidevalt hinnata teenuseosutaja üksikute komponentide võimekusi ning nende

toimimist nii igapäevaselt kui ka kriisi korral.

Määruses sätestatakse tingimused, millal on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või

raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ja tingimused ennetavatele

tegevustele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 625 6479).

Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] tel: 7153403) ja

keeletoimetuse Kristiane Liivoja (e-post: [email protected], tel: 625 6370).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eesmärk. Määruse eesmärk on anda ülevaade sellest, mida peetakse silmas konkreetse

elutähtsa teenuse all ning millised on riigi seisukohast nõuded teenuste järjepidevale

toimimisele, teenuse katkestuse ennetuseks ning teenuste taastamise võimele. Elutähtsa

2

teenuse kirjeldus peab võimaldama määrata ja selgeks teha, mis teenuse osad on vajalikud

elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks hädaolukorras.

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Paragrahv 2 sätestab maagaasiga varustamise teenuse kirjelduse ja lõikes 1 tuuakse välja,

mida tähendab maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus ja kes on maagaasiseaduse

mõistes elutähtsa teenuse osutajad. Lõige 2 sätestab eeldused, mida on vaja maagaasiga

varustamisel elutähtsa teenuse tagamiseks.

Paragrahv 3 lõige 1 kehtestab nõuded maagaasiga varustamise tasemele ja valmisolekule

osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Maagaasiga varustamise teenuse

tagamiseks on vajalik piisav kogus maagaasi, selle ülekandmiseks vajaliku rõhu olemasolu

ning katkematu võrgu toimimine. Lisaks koostab elutähtsa teenuse osutaja maagaasiseaduse

mõistes ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ja

gaasi tarnehäiretega toimetuleku kava. „Hästi toimiva gaasi siseturu seisukohast on oluline, et

gaasivarustuse kindluse kaitsmiseks võetud meetmed ei moonutaks põhjendamatult

konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist“, märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 2017/1938, 28. oktoober 2017, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse

tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 994/1938. Lisaks märgitakse, et „Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat

ja mitmekesist gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja liidus tervikuna, mis hõlmab eelkõige

uut gaasiinfrastruktuuri, mis ühendab praeguseid isoleeritud gaasivõrke nende

naaberriikidega“ (preambuli punkt 14).

Paragrahv 3 lõikega 2 kehtestatakse elutähtsa teenuse osutajale nõuded, mida peab

maagaasiga varustaja välja tooma toimepidevuse plaanis: avariiolukorras tegutsemise kord,

ettevõtja tegutsemise kord hädaolukorras ja eriolukorras, D-kategooria gaasitorustiku

avariiolukorras tegutsemise kord ja gaasijaotusjaamade avariikorras tegutsemise kord.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav

asutus hädaolukorraseaduse (HOS) § 36 lõige 1 punkti 2 mõistes kontrollib maagaasiga

varustaja poolt koostatud toimepidevuse plaani ja kooskõlastab selle ainult juhul, kui

määruses ettenähtud tegutsemise korrad on piisavalt kirjeldatud. Toimepidevuse plaani

koostamise nõue tuleb elutähtsa teenuse osutajale HOS § 39 lõikest 1 ja Siseministeerium on

välja töötanud ning avaldanud juhendmaterjali toimepidevuse plaani koostamiseks. Lõikes 2

sätestatud nõuete nimekiri ei ole lõplik ja iga maagaasiga varustaja antud määruse mõistes

võib seda nimekirja vastavalt oma veendumusele laiendada.

Paragrahv 3 lõige 3 sätestab, et teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral juhindub

elutähtsa teenuse osutaja maagaasiga varustamisel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

tegevuskavadest.

Paragrahv 4 sätestab nõuded maagaasiga varustamise teenuse katkestuse ennetuseks. Lõikes

1 sätestatud tarnehäiretega toimetuleku kava peab sisaldama ennetavat tegevuskava gaasi

varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks. Ennetavas tegevuskavas loetletakse

olulisuse järjekorras, mille aluseks on kriitilise tegevuse olulisus ja stsenaariumi riskiklass.

Oluline on, et iga loetletud meetme kirjeldusest nähtuks, mis on selle rakendamise eesmärk ja

oodatav mõju. Meetme mõiste alla kuuluvad kõik tegevused, mida riskianalüüsis tuvastatud

riskide maandamiseks ette võetakse, sh tegevused sõltuvuse vähendamiseks teistest

elutähtsatest teenustest, olulistest lepingupartneritest, tarnijatest ja infosüsteemidest. Nendeks

3

võivad olla näiteks tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuste osutamiseks

oluliste vahendite dubleerimine, muude võimalike lahenduste kasutamine või vajalike

vahendite varu soetamine. Gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamise ennetav

tegevuskavas peab määrama kindlaks läbi riskihindamise varustuskindlust mõjutavate riskide

ennetamiseks või leevendamiseks kasutatavad meetmed, et tagada Eesti tarbijate gaasiga

varustamine raskete ilmastikutingimuste ja võimaliku tarnehäire korral.

Ennetavate meetmete osas peab välja tooma ennetavad tegevused gaasi tarnehäirete ja

infrastruktuuri häire korral. Lõige 2 sätestab, et maagaasiga varustamise tarnehäirete korral

peab maagaasiga varustaja tagama täiendava gaasitarne.

Paragrahvis 5 tuuakse välja, et maagaasiga varustamise kui elutähtsa teenuse katkestuse

lubatud aeg on kehtestatud maagaasiseaduse § 26 1

lõikes 5. Selle kohaselt ei tohi riketest

põhjustatud gaasivarustuse katkestuse järjestikune kestus olla pikem kui 72 tundi ja aastane

summaarne katkestuse kestus pikem kui 130 tundi. Katkestuse kestuse üle peab arvestust

võrguettevõtja.

Paragrahv 6 sätestab, et maagaasiga varustamist kui elutähtsa teenuse taastamist korraldab

elutähtsa teenuse osutaja ja ta peab lähtuma toimepidevuse plaanis väljatoodud

prioriteetidest. Toimepidevuse plaanis peab maagaasiga varustaja kirjeldama ja põhjendama,

mille alusel on koostatud prioriteetsete objektide nimekiri. Kindlasti tuleb kirjeldada,

missugused on need objektid, mille puhul on teenuse katkemise tagajärjed nii ulatuslikud, et

sellega võib kaasneda oht inimelule, kuidas tagatakse teiste gaasiga varustamise teenusest

sõltuvate elutähtsate teenuste taastamine.

Paragrahv 7 sätestab, et tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust

või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist

korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, on seatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, p. 1–56).

Artikkel 11 lõige 1 punkt c sätestab, et gaasitarne hädaolukorra tase on see, kui esineb

erandlikult suur gaasinõudlus, märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu

märkimisväärne häire ning kui turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb

täiendavalt kasutusele võtta mitteturupõhised meetmed, et kindlustada eelkõige kaitstud

tarbijatele.

Paragrahv 8 sätestab hädaolukorrast või selle ohust teavitamise kohustuse maagaasiga

varustamisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

ning mõju majandusele on kaudne, kuivõrd sellega täpsustatakse elutähtsa teenuse nõuete sisu

maagaasiga varustamise tagamiseks ning esitatakse täiendavad toimepidevuse nõuded. Samuti

ei kaasne määruse jõustumisel mõjusid elu- ja looduskeskkonnale. Suurem osa nõuetest on

4

kajastatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis.

Määrus täpsustab kohustused parema tegutsemisvõimekuse tagamiseks elutähtsa teenuse

osutamisel. Samuti kehtestatakse määruses teenuse katkestuse lubatud ajad ning kriteeriumid,

mille täitmisel tekib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest

põhjustatud hädaolukord. See annab avalikkusele selgemad põhimõtted elutähtsa teenuse

toimimisest ning elutähtsa teenuse osutajale pandud kohustustest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud tegevused, mis ei kajastu antud määruses, kajastuvad

elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse plaanis. Määruse rakendamine ei vaja olulisi

täiendavaid tegevusi ega oluliste täiendavate kulude tegemist maagaasiga varustamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.

Kadri Simson

majandus- ja taristuminister

1

01.07.2018

Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded vedelkütusega varustamise tagamisel“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vastavalt hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõikele 2 korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium vedelkütusega varustamise toimimine. HOS-ist tulenevalt

loetakse elutähtsaks teenuseks teenust, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja

mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või

üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks

vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. HOS § 2 lõige 5

sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise

suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust.

Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuete regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja

suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Toimepidevuse oluliseks osaks on sätestada

nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste

katkestuse korral. Määrusega sätestatakse teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse

taastamise korraldus. Toimepidevuse oluliseks osaks on teenuse taastamise võime pärast

katkestust ning seetõttu peab teenuse osutaja planeerima ressursivajadusi ja ressursside

asendamise või täiendava kaasamise võimet tavaolukorrast erinevates situatsioonides. Küll

aga ei ole ka kõige edukama riskijuhtimise juures protsessid kunagi sajaprotsendiliselt

kaitstud. Paratamatult võib tekkida puudujääke rahastamises, mehitamises ja varustamises

või muid negatiivseid kõrvalekaldeid teenuse eesmärgi- ning plaanipärasel osutamisel.

Kõrvalekaldeid võivad põhjustada kas prognoositavad või ootamatud sündmused. Seetõttu on

oluline pidevalt hinnata teenuseosutaja üksikute komponentide võimekusi ning nende

toimimist nii igapäevaselt kui ka kriisi korral.

Määruses sätestatakse tingimused, millal on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või

raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ja tingimused ennetavatele

tegevustele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 625 6479).

Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] tel: 7153403) ja

keeletoimetuse Kristiane Liivoja (e-post: [email protected], tel: 625 6370).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eesmärk. Määruse eesmärk on anda ülevaade sellest, mida peetakse silmas konkreetse

elutähtsa teenuse all ning millised on riigi seisukohast nõuded teenuse järjepidevale

toimimisele, teenuse katkestuse ennetuseks ning teenuse taastamise võimele. Elutähtsa

2

teenuse kirjeldus peab võimaldama määrata ja selgeks teha, mis teenuse osad on vajalikud

elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks hädaolukorras.

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Paragrahv 2 sätestab vedelkütuse varustamise kirjelduse.

Lõige 1 sätestab vedelkütuse varustamisel elutähtsa teenuse mõiste. Määrus sätestab, et

elutähtsa teenuse osutaja ehk kütuse müüja peab tagama, et Eesti territooriumil oleks tagatud

vedelkütuse kättesaadavus. Tarbijad, kellele antud teenus peab olema antud määruse järgi

tagatud on nii era- kui ka juriidilised isikud. Kütuse müüja peab antud määruse § 4 lõike 1

kohaselt varustama vähemalt kolmes maakonnas vähemalt ühele tanklale autonoomse

elektritoite, mis tagab teenuse osutamise tagamise igale tarbijale.

Lõige 2 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike 7 järgi

kütusemüüja, kes omab 10 ning enam tanklat ning kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes

maakonnas.

Elutähtsa teenuse osutajate arv vedelkütusega varustamise mõistes võib muutuda vastavalt

teenuse osutaja tanklate arvule ja maakondade arvule, kus tema poolt teenust osutatakse. See

tähendab, et tänane elutähtsa teenuse osutaja võib teenuse mahu vähenemisega sellest

nimekirjast välja langeda ja vastupidi. Näitena võib tuua, et määruse koostamise ajal andis

19.02.2018 Konkurentsiamet loa OÜ-le Alexela Tanklad ja Euro Oil AS-le koondumiseks,

mille tulemusena omandas Alexela Tanklad 22 Euro Oil tanklat. Seadusest tulenevalt ei ole

vahet, kas teenust osutatakse mehitatud või automaattanklates.

Paragrahv 3 sätestab nõuded vedelkütusega varustamise teenuse tasemele ja valmisolekule

osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

Lõige 1 sätestab, et vedelkütuse teenuse miinimum tasemeks on elutähtsa teenuse osutajate

poolt vähemalt autonoomsete elektritoidetega tanklates teenuse jätkamine olukorras, kus teiste

elutähtsate teenuste katkemise tõttu ei ole võimalik ilma autonoomse elektritoiteta tanklates

teenust osutada. Seega võib tarbijale tekkida küll ebamugavus sellest, et ta ei saa antud

teenust ehk selles tanklas, mis on talle geograafiliselt ja vahemaa suhtes kõige soodsam, kuid

talle jääb alati võimalus antud teenust kasutada.

Lõige 2 sätestab, et teise elutähtsa teenuse katkestuse korral tagatakse vedelkütusega

varustamine vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse

toimepidevuse plaanile. Toimepidevuse plaanis peab välja tooma, kuidas jätkatakse teenust.

Lõige 3 sätestab nõuded tegevuste kirjeldustele toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis, mis

arvestab vähemalt järgmiste elutähtsate teenuste katkemise võimalusega:

1) elektriga varustamine – toimepidevuse plaanis tuleb välja tuua tegevused, mida

tehakse elektriga varustamise katkemisel. Näiteks autonoomsete elektritoidetega

tanklates autonoomse toite käivitamine jne.

2) riigiteede sõidetavuse tagamine – tegevuste kirjeldamine, mis tagavad kütuse tarne

olukorras, kus riigiteed ei ole enam sõidetavad.

3) Telefoni-, mobiilside-, andmeside- ja makseteenuse katkemisel tehtavad tegevused

– toimepidevuse plaanis on oluline kajastada tegevused, mida tehakse

telefoniteenuse, andmesideteenuse ja mobiilside teenuse katkemisel, kirjeldatakse

makseteenuse jätkamise võimalused autonoomse elektritoitega varustatud

tanklates ja tanklates, kus näiteks on taastatud üks osa teenuseid, kuid teised veel

ei toimi, Näiteks: kas on võimalik teostada kütusemüüki olukorras, kus kütus on

kättesaadav, aga ei toimi makseterminalid jne.

3

Paragrahv 4 seab nõuded vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuseks.

Lõige 1 kohustab vedelkütuse varustajat, kes on elutähtsa teenuse osutaja, paigaldama

vähemalt kolme maakonda, millest üks on kas siis Tallinnas või Harjumaal, üks tankla, millel

on autonoomne elektritoide. Teadaolevalt on tänasel päeval vedelkütuse tanklate pidajad

vabatahtlikult mõnesse Eestis asuvasse suuremasse tanklasse paigaldanud generaatorid, mis

tagavad teenuse jätkamise olukorras, kus toimub elektrikatkestus. Enne käesoleva

määrusejõustumist sellist konkreetset kohustust elutähtsa teenuse osutajal ei olnud.

Autonoomne elektritoide tagab vedelkütuse kättesaadavuse ja müügi olukorras, kus ühe

elutähtsate teenuse katkemine võib kaasa tuua järgmise jne. Antud kohustus langeb elutähtsa

teenuse osutajale sõltumata sellest, kas ta müüb vedelkütust automaattanklates või mehitatud

tanklates. Tehnilise lahenduse leidmine on vedelkütuse müüja kohustus. Vedelkütuse vajadus

näiteks pikaajalise elektrienergia katkemisel on väga suure tähtsusega, sest enamus

alternatiivseid elektritoiteid toimivad just vedelkütuse baasil. Alternatiivsetel elektritoidetel

pikaajalisel elektrikatkestusel jätkavad elutähtsa teenuse pakkumist näitaks haiglate

erakorralise meditsiini osakonnad, sideettevõtjad jne. Ettenähtud tankalte hulk, mis peab

toimima ka olukorras, kus muud tanklad ei toimi, tagab lisaks elutähtsa teenuse jätkamisele ka

vedelkütusega varustamise igale tavakodanikule.

Lõikega 2 kehtestatakse vedelkütuse müüjatele kohustus enne tanklate autonoomse

elektritoitega varustamist antud tanklate asukoht kooskõlastada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes on elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus

hädaolukorraseaduse § 36 lg 1 punkt 3 mõistes. Selline kooskõlastamine annab võimaluse

tagada Eesti geograafiline kaetus tanklatega, millel on alternatiivne elektritoide. Vedelkütuse

müüjatel on kohustus avaldada autonoomse elektritoitega tanklate nimekiri oma leheküljel.

Lõige 3 kohustab elutähtsa teenuse osutajat esitama autonoomse elektritoitega varustatud

tanklate nimekirja Tehnilise Järelevalve Ametile, kelle pädevuses on järelevalve teostamine.

Paragrahv 5 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aja, milleks on käesoleva määruse

§ 4 lõikes 2 väljatoodud tanklates 1 tund, mis on vajalik selleks, et käivitada autonoomne

elektritoide. Antud määrus ei kehtesta ajalisi piiranguid teistele tanklatele. Rikete

kõrvaldamise aeg sõltub paljudest teguritest – teenuse katkemise taastamine on sõltuv teise

teenuse pakkujast (elektri -, side- teenuse katkemine), teenuse katkemise ulatus jne.

Paragrahvis 6 esitatakse elutähtsa teenuse osutajale nõuded, mida peab kütusemüüja

kajastama toimepidevuse plaanis ja milles tuuakse välja prioriteedid, millest tuleb lähtuda.

Kõige olulisem on selliste objektide taastamine, kus võib ilmneda oht inimelule. Näitena võib

tuua kütusetankla töö taastamine piirkonnas, kus on suur vedelkütuse vajaduse kiirabile,

päästeametile, politseile ehk siis sellisele masinapargile, mis teenindab inimelusid päästvaid

masinaid.

Paragrahv 7 sätestab nõuded elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel.

Elutähtsa teenuse osutaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel

lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate

teenuste katkestuse korral. Kui elutähtsa teenuse osutaja ostab sisse teenust, siis tuleb

riigihanke väljakuulutamisel või lepingu tingimuste määramisel lähtuda sellest, et teenuse

osutaja on teadlik elutähtsate teenuste taastamise tingimustest vastavalt antud määrusele ja

hädaolukorra seadusest tulenevatele kohustustele.

Paragrahv 8 sätestab tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või

raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab

4

elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ehk antud määruse mõistes Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Elutähtsat teenust vedelkütusega varustamisel korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust

korraldav asutus kui:

1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada antud määruse § 4 lõikes 2 sätestatud

tanklates katkematut teenust ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas

ohustatud teiste elutähtsate teenuste jätkamine ning mõjutatud enam kui 50% antud

piirkonna elanikkonnast.

2) katkeb vedelkütuse varustamise tarneahel.

Paragrahv 9 sätestab nõuded hädaolukorrast või selle ohust teavitamisele.

Paragrahv 10 Rakendussätted näevad ette, et antud määruse § 4 lõikest 1 tulenev kohustus

tuleb täita hiljemalt 2022.aasta 01.jaanuariks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

ning mõju majandusele on kaudne, kuivõrd sellega täpsustatakse elutähtsa teenuse nõude sisu

vedelkütusega varustamise tagamiseks ning esitatakse täiendavad toimepidevuse nõuded.

Samuti ei kaasne määruse jõustumisel mõjusid elu- ja looduskeskkonnale. Suurem osa

nõuetest on kajastatud elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse

riskianalüüsis ja plaanis. Määrus täpsustab kohustused parema tegutsemisvõimekuse

tagamiseks elutähtsa teenuse osutamisel. Samuti kehtestatakse määruses teenuse katkestuse

lubatud aeg ning kriteeriumid, mille täitmisel tekib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord. See annab avalikkusele selgemad

põhimõtted elutähtsa teenuse toimimisest ning elutähtsa teenuse osutajale pandud

kohustustest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Tehnilise Järelevalve Ametile

(edaspidi TJA) tekib järelevalvekohustus vedelkütuse müüjate osas, nende ülesandeks on

kontrollida, kas elutähtsa teenuse osutajast kütusemüüja on vastavalt määrusele paigaldanud

kolme maakonda vähemalt ühte tanklasse generaatori, mis tagab kütusega varustamise

elektrikatkestuse ajal.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud tegevused, mis ei kajastu antud määruses, kajastuvad

elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse plaanis. Täiendavad kulutused tekivad vedelkütusega

varustamisel:

Otsene mõju elutähtsa teenuse osutajale:

Mõju vedelkütuse tanklatele – ühe generaatori (3–5 kw, 2000–5000) maksumus koos elektri-

ja kaevetööde, kütusemahuti ja hoonega on ca 15 000–25 000 eurot.

Kulu ühele elutähtsa teenuse osutajale on 3 × (15 000–25 000) = kokku 45 000–75 000 eurot.

5

Kulu kaheksale elutähtsa teenuse osutajale kokku:

Elutähtsa teenuse osutajate arv: 8

Tanklate arv: 24

Maksumus kokku: 360 000–600 000 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Enne määruse kooskõlastusele saatmist

tutvustati eelnõu sisu elutähtsa teenuse osutajatele, toimus kohtumine, mille käigus said

kütuse müüjad edastada oma arvamusi ja ettepanekuid (lisatud tabelina Lisa 1).

Kadri Simson

majandus- ja taristuminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Meie 02.04.2018 nr 3-1/17-0633/2807

Majandus- ja taristuministri elutähtsate teenuste

määruste eelnõude kooskõlastamine

Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruste eelnõud ja seletuskirjad:

„Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“, „Elutähtsa teenuse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ ja „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Simson

majandus- ja taristuminister

Lisaadressaadid: Rahandusministeerium

2 (2)

Regina Rass

6256479 [email protected]

EELNÕU

27.02.2018

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2018 nr …………

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded hädaolukorra seaduse § 36 lõige 1 punktis 3 sätestatud

elutähtsale teenusele ning selle teenuse kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule, teenuse

katkestuse ennetamisele. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist

elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga ja nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetava teenuste sisseostmiseks

teistelt ettevõtetelt ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Vedelkütusega varustamise kirjeldus

(1) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on vedelkütust

tarbivatele isikutele (edaspidi tarbijatele) Eesti territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse

tagamine.

(2) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3

lõikes 7 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi vedelkütuse müüja).

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule

(1) Vedelkütuse müüja peab tagama vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 2

märgitud tanklates vedelkütuse koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.

(2) Teise elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab vedelkütuse müüja teenuse toimimise

vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse

plaanile.

(3) Hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis

tuleb vedelkütuse müüjal muuhulgas analüüsida ja kirjeldada oma tegevust järgmiste

hädaolukorra seaduses nimetatud teenuste katkestuse korral:

1) elektriga varustamine;

2) riigiteede sõidetavuse tagamine;

3) telefoniteenus;

4) mobiilsideteenus;

5) andmesideteenus;

6) makseteenus.

§ 4. Nõuded vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuseks

(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus autonoomse elektritoitega varustada üks tankla vähemalt

kolmes maakonnas, millest üks on Tallinnas või Harjumaal.

(2) Autonoomse elektritoitega tankla asukoht kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avaldatakse vedelkütuse müüja koduleheküljel.

(3) Autonoomse elektritoitega varustatud tanklate nimekirja esitab vedelkütuse müüja

Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teostab järelevalvet autonoomsete elektritoidete

nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle. .

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on § 4 lõikes 2 nimetatud tanklates 1 tund.

§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse

taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb otsene oht

inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riiklikult

oluliste objektide toimepidevust;

§ 7. Nõuded elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel

Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri

võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

§ 8. Elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukord

Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga,

mille lahendamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tegemist juhul, kui

esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada käesoleva määruse§ 4 lõikes 2 sätestatud

tanklates katkematut teenust ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas

ohustatud teiste elutähtsate teenuste jätkamine ning mõjutatud enam kui 50% antud

piirkonna elanikkonnast;

2) katkeb vedelkütuse varustamise tarneahel.

§ 9. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat

asutust teenuse katkestusest, teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle

ohust telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimimise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud

ja rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste

toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle

ohust läbi meediakanalite.

§ 10. Rakendussätted

Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud kohustus tuleb täita hiljemalt 2022. aasta

01.jaanuariks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Simson Merike Saks

Majandus- ja taristuminister kantsler

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.

Eelnõu toimik: MKM/18-0320 - Elutähtsa teenuste kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded elektriga varustamise tagamisel“, „Elutähtsa teenuse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamise tagamisel“,

„Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega

varustamise tagamisel"

Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Siseministeerium

Kooskõlastajad:

Arvamuse andjad:

Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2018 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96ebc509-45cd-4ffa-b5cf-

ade27901a995

Link kooskõlastamise etapile:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96ebc509-45cd-4ffa-b5cf-

ade27901a995?activity=2

Eelnõude infosüsteem (EIS)

http://eelnoud.valitsus.ee/main