Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Eino Kurm

MTÜ Nepste

[email protected]

Teie 16.02.2026

Meie 04.03.2026 nr 13-3/567-2

Vastus pöördumisele

Täname Teid põhjaliku arvamuse eest Liivi lahe elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta. Teie

kirjas on esitatud mitmeid olulisi seisukohti, mis puudutavad piirkonna keskkonnaseisundit,

elukeskkonna kvaliteeti ning alternatiivsete lahenduste kaalumist. Mõistame Teie

muret seoses piirkonda mitme suuremastaabilise taristu kavandamise ja võimaliku koosmõjuga

ning sellest tuleneva muutuva elukeskkonna pärast. Alljärgnevalt selgitame, kuidas neid küsimusi

on planeeringu menetluses käsitletud.

Juba trassialternatiivide visandamisel võeti eesmärgiks püüda vältida tundlikke alasid - näiteks

looduskaitsealasid, elu- ja ühiskondlikke hooneid, kultuurimälestisi, et vähendada mõjusid

ümbritsevale. Lisaks oleme planeerimisprotsessi jooksul korraldatud kaasamiskoosolekutelt ja

kirjadest kogunud ettepanekuid, analüüsinud neid ning põhjendatud juhtudel teinud ka muudatusi

trassi asukohtades. Samuti eksperthinnangute koostamisel ja KSH aruandes on toodud täiendavaid

leevendusmeetmeid, et mõjusid minimeerida. Samas peab arvestama, et sellist asukohta, mis mitte

ühtegi valdkonda ei mõjutaks, ei ole võimalik leida ning planeeringu käigus tuleb leida erinevaid

huve ja väärtuseid tasakaalustav lahendus.

Arvestades ulatuslikke looduskaitselisi piiranguid ja elamute hajusat paiknemist, ei olnud mõnes

piirkonnas mitut asukohaalternatiivi isegi võimalik visandada. Samuti on protsessi jooksul jäänud

alternatiivide hulgast välja oluliste negatiivsete mõjudega Pärnu poole suunduv trassikoridor.

Nimelt jõudsid eksperdid järeldusele, et Pärnu lahte läbiva trassi puhul avaldub suure tõenäosusega

oluline negatiivne mõju Pärnu lahe kalade kudealadele ning neid mõjusid ei ole võimalik

leevendada ega hüvitada. Just Pärnu lahe tundliku, sh varasematest negatiivsetest mõjutustest

tingitud seisundi tõttu ei ole mõistlik riskida suuremate häiringutega, mis võivad lahe ökosüsteemi

tervikuna pöördumatult kahjustada. Täpsemalt saab lugeda põhjendusi selle kohta ka planeeringu

kodulehel olevatest materjalidest Dokumendid | Riigiplaneering.

Oma kirjas toote esile Nepste piirkonna kumulatiivse koormuse seoses kavandatava Rail

Baltic raudtee trassi ning olemasolevate ja taotletavate liiva- ja kruusakarjääridega. Käesoleva

riigi eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames

analüüsitud nii kavandatava elektriühenduse otseseid mõjusid kui ka koosmõju teiste teadaolevate

ja kavandatavate tegevustega. Hindamisel on arvestatud nii projektide võimalikku ajalist

kattuvust kui kumulatiivset mõju loodus- ja elukeskkonnale. Olemasoleva Nepste IV

ja taotletava Nepste V karjääride osas on arvestatud, et need on kavandatud eelkõige Rail

Baltic raudtee ehituse teenindamiseks ning eeldatavalt ammendatakse enne elektriühenduse

2 (3)

rajamist (sh metsa raadamist). Samuti on arvestatud, et õhuliini rajamine enne kaevandamise

lõppu ei oleks otstarbekas, kuna see piiraks maavara kättesaadavust ja majanduslikult põhjendatud

kasutamist. Elektriühenduse KSH raames on leevendava meetmena ette nähtud kaevandamise

võimaldamine enne õhuliini ehitamist. Nii kehtiv kaevandamisluba kui ka taotletav

kaevandamisluba näevad aladel ette korrastamise metsamaaks. Ühel alal kujuneb

kaevandamisjärgselt osaliselt veekogu ning teenindusmaa korrastatakse metsamaana.

Kirjas olete rõhutanud ka rohevõrgustiku sidususe säilimise tähtsust ning ohtu rohekoridoride

katkemisele. Rohevõrgustiku toimivus, elupaikade killustumine ning loomade liikumisvõimalused

on olnud üks hindamiskriteeriume alternatiivide võrdlemisel. Trassikoridoride kavandamisel on

võimalusel välditud kõrgema loodusväärtusega alasid ning hinnatud rohevõrgustiku läbimise

ulatust erinevate alternatiivide puhul. Elektriliini rajamisega kaasneb küll raadamine trassikoridori

ulatuses, kuid ala ei suleta ega tarastata ning see jääb loomadele läbitavaks. Mõju rohevõrgustiku

toimimisele on hinnatud ka KSH aruandes ning vajadusel rakendatakse täiendavaid

leevendusmeetmeid. Samuti on piirkonda Rail Baltic raudtee trassiga kavandatud ökodukt, mis

toetab loomade liikumisvõimalusi.

Olete juhtinud tähelepanu ka linnustiku, sealhulgas rändlindude liikumisteede võimalikule

mõjutamisele. Linnustikule mõju hindamiseks koostas Eesti Ornitoloogiaühing eksperthinnangu,

milles analüüsiti kavandatava õhuliini võimalikku mõju, sh

koosmõju teiste taristuobjektidega, rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning võimalikku

kokkupõrkeriski õhuliiniga. Hindamise tulemusi on arvestatud trassikoridori valikul ning ette on

nähtud vajalikud täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas liinide märgistamine lindude

kokkupõrkeriski vähendamiseks ning nn metsise ökoduktid metsise siirdekoridoride sidususe

tagamiseks.

Õhuliini müra ja elektromagnetväljade mõju elanikele on samuti KSH aruandes käsitletud.

Koostatud eksperthinnangud näitavad, et elektriühenduse rajamisel kehtivate normide järgimisel

jäävad mõjud õigusaktidega sätestatud piirväärtuste piiresse ehk väljaspool kaitsevööndeid ei saa

eeldada negatiivseid elektromagnetvälja mõjusid. Elektromagnetvälja kohta on koostatud eraldi

põhjalikum eksperthinnang, mis leitav planeeringu kodulehel (link: Dokumendid |

Riigiplaneering).

Toote oma kirjas esile ka visuaalse mõju, maastiku muutumise, kinnisvara väärtuse võimaliku

vähenemise ning elukeskkonna kvaliteedi halvenemise. Need aspektid on käsitletud KSH

aruandes sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise raames. Alternatiivide võrdlemisel analüüsiti

muuhulgas eluhoonete paiknemist trassikoridori suhtes, visuaalset mõju ning

maakasutuspiiranguid. Tulevikus üha suureneva elektritarbimise korral elektri inimesteni

viimiseks peab selle jaoks vajalik ülekandetaristu paratamatult kusagil paiknema. Planeeringus

püütakse leida erinevaid kriteeriume arvestades selleks kõige väiksemate mõjudega

asukoht. Lõpliku trassikoridori selgumisel koostatakse alale ka visualiseeringud, et anda selgem

ülevaade kavandatava lahenduse mõjust maastikul.

Mõistame Nepste kogukonna muret looduskeskkonna, maastiku ja elukeskkonna säilimise

pärast. Riigi eriplaneeringu menetluses kaalutakse nii kohalikke kui ka riiklikke huve,

sealhulgas riigi energiajulgeoleku ja kliimaeesmärkide täitmist, et leida lahendus, mis on tervikuna

proportsionaalne ja põhjendatud.

Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Lisad:

Anne Martin

+372 5802 3933 [email protected]