Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Saima Uusma

MTÜ Nepste

[email protected]

Teie 16.03.2026

Meie 26.03.2026 nr 13-3/567-4

Vastus pöördumisele

Täname Teid ka 15.03.26 kirjaga esitatud täiendavate seisukohtade eest. Mõistame Nepste küla

kogukonna muret ning kinnitame, et planeerimisprotsessi eesmärk on leida lahendus, mis arvestab

nii tehniliste vajaduste kui ka looduskeskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega.

Koostatava riigi eriplaneeringu põhieesmärk on leida eri valdkondi arvesse võttes kõige

väiksemate mõjudega asukoht kõrgepinge elektriühendusele, millel on riiklik strateegiline

tähtsus taastuvenergia kasutuselevõtuks ning elektrivarustuskindluse parandamiseks. Tegemist on

objektiga, mis läbib mitut omavalitsust ning puudutab erinevaid looduskeskkonna- ja

maakasutuspiiranguid, mistõttu eeldab sellise taristu kavandamine terviklikku ruumilist

planeerimist riigi tasandil. Oluline on teada, et riigi

eriplaneeringu protsess on vajalik just õhuliini asukoha kavandamiseks. Maakaabli ja

merekaabli asukoha valimiseks ei ole vaja riigi eriplaneeringut koostada.

Nepste piirkonna osas on tegemist keskkonnatingimustelt tundliku ja keerulise alaga, kuna esineb

mitmeid looduskaitselisi ja maakasutuslikke piiranguid. Nende piirangute tõttu on trassikoridoride

valik oluliselt kitsendatud. Seniste analüüside põhjal on ilmnenud, et piirkonnas

kehtivad looduskeskkonna- ja maakasutuspiirangud ei võimalda kujundada sisuliselt erinevaid

alternatiivseid trassikoridore. Loomulikult on kogu loodus väärtuslik ja vajab hoidmist,

kuid arvestades mh ka piirkonna inimeste vajadusi, peavad kuhugi mahtuma ka inimasustuse jaoks

vajalikud objektid (elumajad, teed liikumiseks, elektriühendused jne). Piirkonna ulatuslike

looduskaitseliste piirangutega on kõige väärtuslikumad loodusalad kaitstud. Seega on loogiline,

et erinevaid mõjusid looduskeskkonnale endiselt hoolikalt kaaludes valitakse asukoht vähem

tundlikele või inimasustusest juba varasemalt mõjutatud aladele

(nt põllumassiivid, majandusmetsad jne). Samuti arvestame sotsiaalsete ning kultuuriliste

mõjudega, püüdes leida kõige optimaalsemat asukohta, et minimeerida mõjusid kohalikele

elanikele.

Mõistame Teie soovi eelistada õhuliinile maakaablit. Kuigi maakaabel ei põhjusta visuaalset

mõju, kaasnevad kaevetöödega ehitusaegsed mõjud nii pinnasele kui ka ümbruskonnale,

samuti tehnilised ja töökindlusega seotud eripärad. 330 kV õhuliin on võrreldes maakaabliga

töökindlam, lihtsamini hooldatav ja parandatav ning ka oluliselt soodsam rajada ja käigus hoida.

Sama ülekandevõimsuse tagamiseks oleks maakaabli puhul vaja märksa mahukamaid ehitustöid,

lisaseadmeid ning suuremaid investeeringuid, mistõttu kujuneks selle maksumus õhuliinist

kordades kõrgemaks. Samuti on maakaabli eeldatav eluiga lühem ning selle rikete kõrvaldamine

2 (2)

keerukam ja ajamahukam. Eestis on olemas vajalik kogemus ja võimekus just kõrgepinge

õhuliinide hooldamiseks, kuid kõrgepinge maakaablite hooldamise võimekus ja pädevus

puudulik. See tähendab, et kõrgepinge maakaabli rikete tuvastamine ja kõrvaldamine on Eestis

palju keerulisem kui õhuliini puhul ja tähendaks oluliselt pikemaid katkestusi, mis mõjutavad

oluliselt ka elektri hinda tarbijatele. Seetõttu on õhuliin tehniliselt ja majanduslikult põhjendatum

lahendus.

Viitate oma kirjas, et kuna planeeringulahenduse kujunemisel on kaalutud merekaablit Pärnu

suunal, ei saa maakaabli kavandamine olla liiga kallis. Selgitame, et planeeringulahenduses on

oluline kaardistada kõik võimalikud alternatiivid, mistõttu visandati algul üks võimalik lahendus

ka Pärnu suunal. Samuti on elektriühenduse maksumus vaid üks kriteerium paljudest. Kuna riigi

eriplaneeringut on elektriühenduse rajamiseks vaja vaid õhuliinile, käsitletakse planeeringus

eelkõige just õhuliini ning maakaabel on lahenduseks kohtades, kus see on hädavajalik ning

otstarbekas arvestades tehnilisi piiranguid ja mõjusid ümbritsevale. Lisaks arvestades, et õhuliinil

on eelpool mainitud eelised.

Jagame samuti Teie seisukohta, et looduse taastamine on Euroopas oluliseks suunaks ja lisaks

eelnevatele selgitustele kinnitame, et looduskeskkonna mõjusid on käesolevas protsessis

põhjalikult analüüsitud ja olulise mõju ilmnemisel vajalikud leevendusmeetmed välja töötatud.

Kaasatud on Eesti pädevaimad valdkonna eksperdid (nt Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut,

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing jne). Mõjude hindamine on riigi eriplaneeringu

lahutamatu osa ning kinnitame, et mõju hindamise tulemustega on planeeringulahenduses

arvestatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Lisad:

Anne Martin

+372 5802 3933 [email protected]