Üldkogu täiendavad kirjalikud küsimused- põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-25-49

    Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: Riigikohus / 03.03.2026 / 5-25-49/29 ; Riigikantselei / 03.03.2026 / 7-7/25-01887

Resolutsiooni teema: Üldkogu täiendavad kirjalikud küsimused- põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-25-49

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun vastata tähtaegselt Vabariigi Valitsus nimel täiendavatele kirjalikele küsimustele Riigikohtule Tähtaeg: 11.03.2026

Kontroll: Kertu Nurmsalu

Kinnitaja: Keit Kasemets Kinnitamise kuupäev: 04.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Vabariigi President 03.03.2026 nr 5-25-49/29

Riigikogu PSJV nr 5-25-49

Õiguskantsler

Justiits- ja digiminister

Vabariigi Valitsus

Eesti Kirikute Nõukogu

Eesti Kristlik Õigeusu Kirik

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster

lepingulised esindajad

vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ja vandeadvokaat Artur Knjazev

Üldkogu täiendavad kirjalikud küsimused

4. veebruari 2026. a määrusega andis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja

nr 5-25-49 lahendamiseks üle üldkogule. Üldkogul tekkisid esmase arutamise käigus

järgmised küsimused, millele palume neis nimetatud isikutel vastata.

1) 3. veebruari 2026. a istungil väitis Vabariigi Valitsuse esindaja Erik Salumäe, et

„õpetuslik alus“ ja „õpetuslik side“ on erinevad asjad ning et just õpetuslik alus võib

osutuda ohtlikuks. Vaidlustatud seadusest, seaduse eelnõu seletuskirjadest ega

kohtumenetluses esitatud seisukohtadest vahetegu „õpetusliku sideme“ ja „õpetusliku

aluse“ vahel ei nähtu. Küll aga peab usuline ühendus KiKoSe § 12 lg 1 p 2 järgi põhikirjas

kajastama oma „õpetuslikku alust“. Üldkogu palub Riigikogul, Vabariigi Valitsusel,

justiits- ja digiministril, samuti Eesti Kirikute Nõukogul ning EKÕK-il ja Pühtitsa

kloostril selgitada, kas mõisted „õpetuslik side“ ja „õpetuslik alus“ on usuvaldkonnas

selgelt eristatavad terminid ning kui on, siis milles seisneb nende erisus ja kust selline

vahetegu tuleneb.

2) Üldkogu palub Riigikogul, Vabariigi Valitsusel ning justiits- ja digiministril selgitada,

milliseid konkreetseid samme on plaanis ette võtta, kui KiKoSe muutmise seadus jõustub

vastu võetud kujul. Seaduse seletuskirja kohaselt on eelnõu põhieesmärk tõkestada usulise

ühenduse haldussuhete kaudu usu praktiseerimisega mitteseotud vaenuliku

mõjutustegevuse, sealhulgas äärmuslike ideoloogiate ja desinformatsiooni jõudmist

koguduse liikmeteni või kloostris elavate inimesteni, pidades silmas üldist halvenevat

2(2)

julgeolekuolukorda maailmas ja sellest lähtuvaid eksistentsiaalseid ohte Eesti Vabariigile.

Seega võib eeldada, et sammud, mida soovitakse seaduse jõustumisel võtta, on ette

planeeritud.

3) PS § 40 lg 3 järgi on igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või

eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. PS

§ 48 lg 3 järgi on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on

suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus

kriminaalvastutust sätestava seadusega. PS § 48 lg 4 näeb ette, et ainult kohus võib

õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti

teda trahvida. Üldkogu palub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, justiits- ja digiministri

ning õiguskantsleri seisukohta, millise „õiguserikkumise“ eest võib kohus usulise

ühenduse lõpetada, võttes koosmõjus arvesse PS § 40 lg-t 3 ning § 48 lg-id 3 ja 4. Kas

põhiseaduse nimetatud sätete koosmõjus võib lõpetada Eesti usulise ühenduse näiteks

selle eest, et ta ei kaota oma põhikirjast viidet õpetuslikule seotusele välismaise n-ö

emakirikuga, kui selline välismaine isik osutub Eesti Vabariigile ohtlikuks, kuid Eesti

usulise ühenduse tegevuses midagi muud etteheidetavat ei ole?

Riigikohus palub esitatud küsimustele vastata hiljemalt 11. märtsiks 2026. Arvestades, et

tegemist on täpsustavate küsimustega kohtuasjas, mida on juba põhjalikult arutatud, tähtaega

pikendada võimalik ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

sekretär