Selgitustaotlus

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee E-post: [email protected]

Tallinn, 16. märts 2026

Maksu- ja Tolliamet [email protected]

Koopia: Justiitsministeerium [email protected]

Avaldus õigusselguse saamiseks seoses OÜ EUROPARK ESTONIA parkimisleppetrahvide käibemaksustamisega.

Viide: EMTA maksuotsus nr 12.2-3/064098-3 (5.11.2024); EMTA vaideotsus nr 6-1/5698-2 (16.12.2024); Tallinna Halduskohtu haldusasi nr 3-24-3418

Austatud Maksu- ja Tolliamet

1. Pöördumise põhjus

Pöördun Teie poole seoses EuroPark Estonia OÜ (registrikood 10811490) tegevusega pärast Maksu- ja Tolliameti 5. novembri 2024 maksuotsust nr 12.2-3/064098-3, millega kohustati ettevõtet tasuma 322 525 eurot ja 11 senti leppetrahvidelt tasumata käibemaksu.

Kuigi maksuotsuse täpne sisu on maksusaladus, on selle mõjud avalikud ja puudutavad otseselt sadu tuhandeid Eesti tarbijaid. Käesoleva pöördumise eesmärk ei ole saada ligipääsu maksuotsuse konfidentsiaalsele sisule, vaid paluda õigusselgust ühe konkreetse küsimuse osas, mis puudutab ülekaalukalt avalikku huvi.

2. Avalikult teadaolev taust

Järgnevad asjaolud on avalikult kättesaadavad ja ei puuduta maksusaladust:

EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruande Lisa 5 (auditeerinud PricewaterhouseCoopers, allkirjastanud Karol Kovanen 12.06.2025) ütleb sõnaselgelt: „Maksevõla all kajastatud käibemaksukohustus hõlmab Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel määratud leppetrahvide käibemaksu summas 322 525 eurot. Samuti on kajastatud hinnanguline tulevikukohustus summas 106 335 eurot, mis on seotud potentsiaalsete käibemaksunõuetega.“

EuroPargi juht Karol Kovanen tunnistas 2025. aasta alguses saates Kuuurija antud intervjuus avalikult: „Ühe otsusena on tulnud, et hakatakse maksustama leppetrahvi käibemaksuga. Ehk siis see leppetrahv justkui teenus. Nüüd on otsustatud, et see on parkimise tasu. Sinna peab lisama otsa käibemaksu.“

EuroPark vaidlustas maksuotsuse, kuid EMTA jättis vaide rahuldamata (vaideotsus nr 6-1/5698-2, 16.12.2024). Tallinna Halduskohus jättis EuroPargi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3418, 19.12.2024, kohtunik Kadriann Ikkonen).

3. Küsimus, millele palun vastust

Pärast maksuotsust on EuroPark tõstnud oma parkimistrahvide määrasid järgmiselt:

— Enne maksuotsust (2024): tavapärane trahvimäär 40 eurot (Kovaneni enda sõnad Kuuurijale) — 2024 lõpp: tõus 55 euroni — Juuli 2025: tõus 70 euroni — August 2025: tõus 100 euroni

See on 150-protsendiline kogutõus. Samas on EuroPark lisanud oma trahvidokumentidele käibemaksu read. Näiteks 13.02.2026 T1 kaubanduskeskuses väljastatud dokumendil (pealkiri „Leppetrahvi nõue“) on kirjas: 40,32 eurot + käibemaks 24% (9,68 eurot) = 50 eurot tähtaegsel tasumisel ja 56,45 eurot + käibemaks 24% (13,55 eurot) = 70 eurot hilisemal tasumisel.

EuroPargi juht põhjendas Kuuurija intervjuus hinnatõusu otseselt EMTA otsusega, väites, et „riigil on raha vaja“ ja „sinna peab lisama otse käibemaksu“. Tarbijale jäeti intervjuus mulje, et hinnatõus on riigi sunnitud.

Minu konkreetne küsimus on järgmine:

Kas EMTA maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 sisu ja loogika eeldas, et EuroPark Estonia OÜ peaks:

(a) arvutama käibemaksu välja juba laekunud (olemasolevalt) trahvitulult, st käsitlema seda brutosummana, millest käibemaksu osa kuulub riigile — ehk teisisõnu, maksma käibemaksu oma olemasoleva marginaali arvelt; või

(b) lisama käibemaksu olemasolevale trahvisummale juurde, st tõstma tarbija jaoks hinda ja nõudma käibemaksu osa tarbijalt sisse?

Ma ei usu, et Maksu- ja Tolliamet sõnastas oma otsust viisil, mis eeldaks või soovitaks ettevõttel tõsta hindu. Maksuotsused kohustavad maksukohustuslast — antud juhul EuroPark Estonia OÜ-d — täitma oma maksukohustust. Maksukohustuslane on ettevõte, mitte tarbija.

4. Miks see küsimus puudutab avalikku huvi

EuroPark Estonia OÜ on Eesti suurim eraparklate operaator, kelle turuosa Tallinnas oli Konkurentsiameti 2019. aasta otsuse (nr 5-5/2019-012) andmetel 50–60 protsenti. Ettevõte opereerib üle 650 parkimisala ja aasta jooksul pargitakse nende parklates ligikaudu 4,2 miljonit korda (2024. aasta majandusaasta aruanne).

Kui kasvõi 1 protsent parkimistest lõpeb trahviga (Kovaneni enda hinnang), puudutab see aastas umbes 42 000 trahvi. 150-protsendiline hinnatõus puudutab seega kümneid tuhandeid Eesti inimesi ja ettevõtteid igal aastal.

Eriti murettekitav on asjaolu, et EuroPark on avalikult süüdistanud hinnatõusus riiki, kuigi lihtne matemaatika näitab, et käibemaks (24 protsenti 40 eurolt = 9,60 eurot) selgitab vaid murdosa

tegelikust hinnatõusust (40 eurolt 100 euroni = 60 eurot). Üle 84 protsendi hinnatõusust on meie hinnangul EuroPargi enda äriline otsus, mitte riigi sund.

5. Täiendavad tähelepanekud EMTA-le ja Justiitsministeeriumile

5.1. Dokumendi vormi vastuolu. EuroPark väljastab juba kaks aastat dokumente pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, kuigi nii EMTA otsus, EuroPargi enda bilanss kui ka ettevõtte juht on tunnistanud, et tegemist on nüüd teenustasuga. Samal ajal sisaldavad need dokumendid käibemaksu ridu. Leppetrahvilt käibemaksu ei arvestata; teenuse arvelt arvestatakse. Dokument, mis nimetab end leppetrahviks, aga sisaldab käibemaksu, ei vasta seaduse nõuetele kummagi kvalifikatsiooniga.

5.2. Võrdlus kontserni siseselt. EuroPark Estonia OÜ kuulub Leedu kontserni Parkdema UAB. Sama kontserni Leedu ettevõte UniPark (Stova UAB) opereerib analoogsel turul, kuid trahvimäärad on 15–30 eurot ja käibemaksu (21 protsenti Leedus) ei kirjutata kliendile edasi — ettevõte katab selle ise. See näitab, et EuroPargi otsus kirjutada käibemaks Eesti tarbijale edasi ei olnud paratamatu, vaid teadlik äriline valik.

5.3. Rahavoolu suund. EuroPargi 2024. aasta aruande Lisa 19 näitab, et ettevõte laenas aasta jooksul emaettevõttele Estonia XP UAB 2 550 000 eurot. Nõuded emaettevõtja vastu kasvasid 250 556 eurolt (31.12.2023) 2 364 873 euroni (31.12.2024) — kasv 843 protsenti. Eesti tarbijatelt kogutud raha — sealhulgas trahvitulu — voolab kiirenevas tempos Leedu emaettevõttele.

5.4. Konkurentsi aspekt. Konkurentsiamet tuvastas juba 2019. aastal (otsus nr 5-5/2019-012), et EuroPargi turuosa Tallinnas on 50–60 protsenti ja hoiatas, et turgu valitsev seisund suurendaks „Osaühingu EUROPARK võimalust mõjutada teenuse hinda ja muid tingimusi“. Täpselt see on täna juhtunud.

6. Palve

Palun Maksu- ja Tolliametil:

6.1. Selgitada, kas maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 loogika eeldas käibemaksu tasumist ettevõtte olemasolevalt tulult (bruto-tõlgendus) või uue kohustusena, mis lisatakse teenuse hinnale. Ma mõistan, et maksuotsuse täpset sisu ei ole võimalik avaldada, kuid palun vastust üldise maksuõigusliku põhimõtte tasandil: kas Eesti maksuõigus eeldab, et tagantjärele tuvastatud käibemaksukohustus arvestatakse välja juba laekunud tulust või lisatakse sellele juurde?

6.2. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ poolt väljastatud dokumendid (pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, mis sisaldavad käibemaksu ridu) vastavad käibemaksuseaduse § 37 arve nõuetele, arvestades, et EMTA on ise kvalifitseerinud need summad käibemaksustatavaks käibeks.

6.3. Teavitada, kas EMTA on teadlik, et EuroPark on pärast maksuotsust kasutanud seda avalikult (Kuuurija intervjuu) ettekäändena trahvimäärade 150-protsendiliseks (40 kuni 100 eurot) tõstmiseks, süüdistades hinnatõusus otseselt riiki.

Palun Justiitsministeeriumil:

6.4. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ praktika — nimetada teenustasu „leppetrahviks“ eesmärgiga kasutada psühholoogilist survet ja kohtumenetluslikku eelist — on kooskõlas tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega.

6.5. Kaaluda, kas antud küsimus vajab seadusandlikku sekkumist, arvestades, et eraparkimise trahvide regulatsioon on Eestis puudub ja turgu valitsev ettevõte kasutab seda lünka süstemaatiliselt ära mille tulemusena on trahve tõstetud kahe viimase aastaga 150%.

7. Kokkuvõte

Käesolev pöördumine ei sea kahtluse alla EMTA õigust maksustada EuroPargi leppetrahvitulu käibemaksuga. Vastupidi — EMTA otsus kinnitas seda, mida paljud tarbijad on pikalt teadnud: EuroPargi „leppetrahvid“ on sisuliselt teenustasud.

Küsimus on selles, mida EuroPark selle otsusega pärast tegi. Maksukohustuslane on EuroPark, mitte Eesti tarbija. Kui ettevõte otsustab oma maksukohustuse tarbijale edasi kanda ja kasutab seda samal ajal ettekäändena 150-protsendiliseks hinnatõusuks — süüdistades seejuures avalikult riiki — siis väärib see EMTA ja Justiitsministeeriumi tähelepanu.

Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee

Lisad linkidena tekstis:

1. EuroPark Estonia OÜ „Leppetrahvi nõue“ T1 kaubanduskeskusest (13.02.2026) — näide dokumendist, mis sisaldab käibemaksu ridu „leppetrahvi“ pealkirja all 2. Väljavõte EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruandest (Lisa 5 — maksude ettemaksed ja maksevõlad) 3. Tallinna Halduskohtu kohtumäärus, haldusasi nr 3-24-3418 (19.12.2024)

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee E-post: [email protected]

Tallinn, 16. märts 2026

Maksu- ja Tolliamet [email protected]

Koopia: Justiitsministeerium [email protected]

Avaldus õigusselguse saamiseks seoses OÜ EUROPARK ESTONIA parkimisleppetrahvide käibemaksustamisega.

Viide: EMTA maksuotsus nr 12.2-3/064098-3 (5.11.2024); EMTA vaideotsus nr 6-1/5698-2 (16.12.2024); Tallinna Halduskohtu haldusasi nr 3-24-3418

Austatud Maksu- ja Tolliamet

1. Pöördumise põhjus

Pöördun Teie poole seoses EuroPark Estonia OÜ (registrikood 10811490) tegevusega pärast Maksu- ja Tolliameti 5. novembri 2024 maksuotsust nr 12.2-3/064098-3, millega kohustati ettevõtet tasuma 322 525 eurot ja 11 senti leppetrahvidelt tasumata käibemaksu.

Kuigi maksuotsuse täpne sisu on maksusaladus, on selle mõjud avalikud ja puudutavad otseselt sadu tuhandeid Eesti tarbijaid. Käesoleva pöördumise eesmärk ei ole saada ligipääsu maksuotsuse konfidentsiaalsele sisule, vaid paluda õigusselgust ühe konkreetse küsimuse osas, mis puudutab ülekaalukalt avalikku huvi.

2. Avalikult teadaolev taust

Järgnevad asjaolud on avalikult kättesaadavad ja ei puuduta maksusaladust:

EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruande Lisa 5 (auditeerinud PricewaterhouseCoopers, allkirjastanud Karol Kovanen 12.06.2025) ütleb sõnaselgelt: „Maksevõla all kajastatud käibemaksukohustus hõlmab Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel määratud leppetrahvide käibemaksu summas 322 525 eurot. Samuti on kajastatud hinnanguline tulevikukohustus summas 106 335 eurot, mis on seotud potentsiaalsete käibemaksunõuetega.“

EuroPargi juht Karol Kovanen tunnistas 2025. aasta alguses saates Kuuurija antud intervjuus avalikult: „Ühe otsusena on tulnud, et hakatakse maksustama leppetrahvi käibemaksuga. Ehk siis see leppetrahv justkui teenus. Nüüd on otsustatud, et see on parkimise tasu. Sinna peab lisama otsa käibemaksu.“

EuroPark vaidlustas maksuotsuse, kuid EMTA jättis vaide rahuldamata (vaideotsus nr 6-1/5698-2, 16.12.2024). Tallinna Halduskohus jättis EuroPargi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3418, 19.12.2024, kohtunik Kadriann Ikkonen).

3. Küsimus, millele palun vastust

Pärast maksuotsust on EuroPark tõstnud oma parkimistrahvide määrasid järgmiselt:

— Enne maksuotsust (2024): tavapärane trahvimäär 40 eurot (Kovaneni enda sõnad Kuuurijale) — 2024 lõpp: tõus 55 euroni — Juuli 2025: tõus 70 euroni — August 2025: tõus 100 euroni

See on 150-protsendiline kogutõus. Samas on EuroPark lisanud oma trahvidokumentidele käibemaksu read. Näiteks 13.02.2026 T1 kaubanduskeskuses väljastatud dokumendil (pealkiri „Leppetrahvi nõue“) on kirjas: 40,32 eurot + käibemaks 24% (9,68 eurot) = 50 eurot tähtaegsel tasumisel ja 56,45 eurot + käibemaks 24% (13,55 eurot) = 70 eurot hilisemal tasumisel.

EuroPargi juht põhjendas Kuuurija intervjuus hinnatõusu otseselt EMTA otsusega, väites, et „riigil on raha vaja“ ja „sinna peab lisama otse käibemaksu“. Tarbijale jäeti intervjuus mulje, et hinnatõus on riigi sunnitud.

Minu konkreetne küsimus on järgmine:

Kas EMTA maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 sisu ja loogika eeldas, et EuroPark Estonia OÜ peaks:

(a) arvutama käibemaksu välja juba laekunud (olemasolevalt) trahvitulult, st käsitlema seda brutosummana, millest käibemaksu osa kuulub riigile — ehk teisisõnu, maksma käibemaksu oma olemasoleva marginaali arvelt; või

(b) lisama käibemaksu olemasolevale trahvisummale juurde, st tõstma tarbija jaoks hinda ja nõudma käibemaksu osa tarbijalt sisse?

Ma ei usu, et Maksu- ja Tolliamet sõnastas oma otsust viisil, mis eeldaks või soovitaks ettevõttel tõsta hindu. Maksuotsused kohustavad maksukohustuslast — antud juhul EuroPark Estonia OÜ-d — täitma oma maksukohustust. Maksukohustuslane on ettevõte, mitte tarbija.

4. Miks see küsimus puudutab avalikku huvi

EuroPark Estonia OÜ on Eesti suurim eraparklate operaator, kelle turuosa Tallinnas oli Konkurentsiameti 2019. aasta otsuse (nr 5-5/2019-012) andmetel 50–60 protsenti. Ettevõte opereerib üle 650 parkimisala ja aasta jooksul pargitakse nende parklates ligikaudu 4,2 miljonit korda (2024. aasta majandusaasta aruanne).

Kui kasvõi 1 protsent parkimistest lõpeb trahviga (Kovaneni enda hinnang), puudutab see aastas umbes 42 000 trahvi. 150-protsendiline hinnatõus puudutab seega kümneid tuhandeid Eesti inimesi ja ettevõtteid igal aastal.

Eriti murettekitav on asjaolu, et EuroPark on avalikult süüdistanud hinnatõusus riiki, kuigi lihtne matemaatika näitab, et käibemaks (24 protsenti 40 eurolt = 9,60 eurot) selgitab vaid murdosa

tegelikust hinnatõusust (40 eurolt 100 euroni = 60 eurot). Üle 84 protsendi hinnatõusust on meie hinnangul EuroPargi enda äriline otsus, mitte riigi sund.

5. Täiendavad tähelepanekud EMTA-le ja Justiitsministeeriumile

5.1. Dokumendi vormi vastuolu. EuroPark väljastab juba kaks aastat dokumente pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, kuigi nii EMTA otsus, EuroPargi enda bilanss kui ka ettevõtte juht on tunnistanud, et tegemist on nüüd teenustasuga. Samal ajal sisaldavad need dokumendid käibemaksu ridu. Leppetrahvilt käibemaksu ei arvestata; teenuse arvelt arvestatakse. Dokument, mis nimetab end leppetrahviks, aga sisaldab käibemaksu, ei vasta seaduse nõuetele kummagi kvalifikatsiooniga.

5.2. Võrdlus kontserni siseselt. EuroPark Estonia OÜ kuulub Leedu kontserni Parkdema UAB. Sama kontserni Leedu ettevõte UniPark (Stova UAB) opereerib analoogsel turul, kuid trahvimäärad on 15–30 eurot ja käibemaksu (21 protsenti Leedus) ei kirjutata kliendile edasi — ettevõte katab selle ise. See näitab, et EuroPargi otsus kirjutada käibemaks Eesti tarbijale edasi ei olnud paratamatu, vaid teadlik äriline valik.

5.3. Rahavoolu suund. EuroPargi 2024. aasta aruande Lisa 19 näitab, et ettevõte laenas aasta jooksul emaettevõttele Estonia XP UAB 2 550 000 eurot. Nõuded emaettevõtja vastu kasvasid 250 556 eurolt (31.12.2023) 2 364 873 euroni (31.12.2024) — kasv 843 protsenti. Eesti tarbijatelt kogutud raha — sealhulgas trahvitulu — voolab kiirenevas tempos Leedu emaettevõttele.

5.4. Konkurentsi aspekt. Konkurentsiamet tuvastas juba 2019. aastal (otsus nr 5-5/2019-012), et EuroPargi turuosa Tallinnas on 50–60 protsenti ja hoiatas, et turgu valitsev seisund suurendaks „Osaühingu EUROPARK võimalust mõjutada teenuse hinda ja muid tingimusi“. Täpselt see on täna juhtunud.

6. Palve

Palun Maksu- ja Tolliametil:

6.1. Selgitada, kas maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 loogika eeldas käibemaksu tasumist ettevõtte olemasolevalt tulult (bruto-tõlgendus) või uue kohustusena, mis lisatakse teenuse hinnale. Ma mõistan, et maksuotsuse täpset sisu ei ole võimalik avaldada, kuid palun vastust üldise maksuõigusliku põhimõtte tasandil: kas Eesti maksuõigus eeldab, et tagantjärele tuvastatud käibemaksukohustus arvestatakse välja juba laekunud tulust või lisatakse sellele juurde?

6.2. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ poolt väljastatud dokumendid (pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, mis sisaldavad käibemaksu ridu) vastavad käibemaksuseaduse § 37 arve nõuetele, arvestades, et EMTA on ise kvalifitseerinud need summad käibemaksustatavaks käibeks.

6.3. Teavitada, kas EMTA on teadlik, et EuroPark on pärast maksuotsust kasutanud seda avalikult (Kuuurija intervjuu) ettekäändena trahvimäärade 150-protsendiliseks (40 kuni 100 eurot) tõstmiseks, süüdistades hinnatõusus otseselt riiki.

Palun Justiitsministeeriumil:

6.4. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ praktika — nimetada teenustasu „leppetrahviks“ eesmärgiga kasutada psühholoogilist survet ja kohtumenetluslikku eelist — on kooskõlas tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega.

6.5. Kaaluda, kas antud küsimus vajab seadusandlikku sekkumist, arvestades, et eraparkimise trahvide regulatsioon on Eestis puudub ja turgu valitsev ettevõte kasutab seda lünka süstemaatiliselt ära mille tulemusena on trahve tõstetud kahe viimase aastaga 150%.

7. Kokkuvõte

Käesolev pöördumine ei sea kahtluse alla EMTA õigust maksustada EuroPargi leppetrahvitulu käibemaksuga. Vastupidi — EMTA otsus kinnitas seda, mida paljud tarbijad on pikalt teadnud: EuroPargi „leppetrahvid“ on sisuliselt teenustasud.

Küsimus on selles, mida EuroPark selle otsusega pärast tegi. Maksukohustuslane on EuroPark, mitte Eesti tarbija. Kui ettevõte otsustab oma maksukohustuse tarbijale edasi kanda ja kasutab seda samal ajal ettekäändena 150-protsendiliseks hinnatõusuks — süüdistades seejuures avalikult riiki — siis väärib see EMTA ja Justiitsministeeriumi tähelepanu.

Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee

Lisad linkidena tekstis:

1. EuroPark Estonia OÜ „Leppetrahvi nõue“ T1 kaubanduskeskusest (13.02.2026) — näide dokumendist, mis sisaldab käibemaksu ridu „leppetrahvi“ pealkirja all 2. Väljavõte EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruandest (Lisa 5 — maksude ettemaksed ja maksevõlad) 3. Tallinna Halduskohtu kohtumäärus, haldusasi nr 3-24-3418 (19.12.2024)