Selgitustaotlus

E-kiri.eml

Tervist

Edastan Teile lisatud avalduse, milles juhin tähelepanu tõsisele õiguslikule vastuolule eraparklate (sh EuroPark Estonia OÜ) trahvimispraktikas.

Probleemi tuum: Eraparklad on hakanud leppetrahvidele lisama käibemaksu, tuginedes Maksu- ja Tolliameti seisukohale, et tegemist on teenustasuga. Samal ajal väljastatakse dokumente endiselt "Leppetrahvi nõude" nime all, et kasutada kohtus leppetrahvile omaseid juriidilisi eeliseid.

Kuna leppetrahv (VÕS § 158) ja teenustasu (KMS § 37) on teineteist välistavad mõisted, on praegune olukord tarbijat eksitav, raamatupidamislikult vigane ning võimaldab ettevõtetel väljastada ebamõistlikult suuri nõudeid (33 233% marginaaliga), mis on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86).

Palun Teie ametkondlikku seisukohta ja sekkumist järgmistes küsimustes:

Kas dokument, mis kannab nime "Leppetrahv", kuid sisaldab käibemaksu, on seaduslik algdokument?
Kuidas on reguleeritud olukord, kus 30-sendise teenuse eest esitatakse 100-eurone "teenustasu arve"?

Täpsem juriidiline analüüs ja viited seadustele on leitavad lisatud dokumendist.

Jään ootama Teie vastust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Riho Pihlakas

Parkimistrahv OÜ
[email protected]

EMTA_taiendav_avaldus_teenustasu.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIHO PIHLAKAS PNOEE-38207016016 2026-03-29 08:10:21

EMTA_taiendav_avaldus_teenustasu.pdf

Maksu- ja Tolliamet

Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

[email protected]

Koopia: Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Täiendav avaldus õigusselguse saamiseks seoses EuroPark Estonia OÜ trahvidokumentide vormi ja teenustasu mõistlikkusega

Viide: EMTA maksuotsus nr 12.2-3/064098-3 (05.11.2024); meie varasem avaldus 16.03.2026

Käibemaksuseadus § 37; Raamatupidamise seadus § 7; VÕS § 1027; TsÜS § 86

Austatud Maksu- ja Tolliamet,

Pöördun Teie poole täiendava avaldusega seoses EuroPark Estonia OÜ (registrikood

10811490) tegevusega pärast EMTA maksuotsust nr 12.2-3/064098-3. Käesolev avaldus

täiendab meie 16.03.2026 avaldust ja keskendub kahele konkreetsele küsimusteringile, mis

on kahe aasta jooksul pärast maksuotsust selgunud.

1. Dokumendi vormi anomaalia: „Leppetrahvi nõue“ käibemaksu ridadega

EMTA on maksuotsusega nr 12.2-3/064098-3 kvalifitseerinud EuroPargi parkimistrahvid

käibemaksustatavaks teenustuluna. EuroPark on selle seisukoha aktsepteerinud oma 2024.

aasta bilansis (Lisa 5: käibemaksukohustus 322 525 eurot). EuroPargi juht Karol Kovanen

tunnistas seda 2025. aasta alguses Kuuurija kaamera ees.

Sellest hoolimata väljastab EuroPark tänaseni dokumente pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“,

mis samal ajal sisaldavad käibemaksu ridu (näiteks: 80,65 € + KM 24% = 100 €). See on

vastuolu, mida ei ole võimalik lahendada:

Kui see on LEPPETRAHV Kui see on TEENUSTASU Mida EuroPark teeb

Käibemaksu EI TOHI lisada Käibemaks TULEB lisada Lisab käibemaksu

Vorm: leppetrahvi nõue Vorm: ARVE (KMS § 37) Nimetab "leppetrahviks"

Summa: mõistlikus vahekorras kahjuga (VÕS § 162)

Hind: peab vastama teenuse väärtusele

Küsib 100 € teenuse eest, mis maksab 1 €

Riigikohtu piir: ~30 € Teenuse tegelik hind: 1 € Ei vasta kummalegi nõudele

See dokument ei vasta Käibemaksuseaduse § 37 arve nõuetele (puudub teenuse nimetus,

ostja andmed, arve number jm), aga sisaldab samal ajal käibemaksu ridu, mis eeldab arve

formaati. Tulemuseks on dokument, mis ei ole kehtiv ei leppetrahvina ega arvena.

2. Teenustasu mõistlikkuse küsimus: 100-eurone arve 1-eurose teenuse eest

Kui EMTA on kvalifitseerinud EuroPargi trahvid teenustasuna, siis tekib paratamatult

küsimus teenuse hinna mõistlikkusest.

EuroPargi ärimudel parklates toimib järgmiselt: iga parkimiseuro jaguneb ligikaudu 70%

parkla omanikule (kaubanduskeskus) ja 30% EuroPargile. Seega on EuroPargi tegelik tulu

ühe parkimiseuro kohta umbes 0,30 eurot. Kui klient unustab parkimiskella ja parkimistasu

oleks olnud 1 euro, siis EuroPargi tegelik saamata jäänud tulu on 30 senti.

Selle 30-sendise teenuse eest väljastab EuroPark nüüd „arve“ (nimetades seda küll

„leppetrahviks“) summas 100 eurot. See on 33 233% juurdehindlus tegelikule teenuse

väärtusele.

Pangahoiusel 3% intressiga võtaks 30 sendist 100 euro kasvamine 197 aastat. Isegi kõige

riskantsem krüptovaluuta ei paku sellist tootlust. EuroPark saavutab selle ühe kollase

paberilehega auto kojamehe vahele.

2.1. Miks see on EMTA pädevusse kuuluv küsimus

Kui EuroPargi trahvitulu on käibemaksustatav teenustulu, siis EMTA pädevuses on hinnata,

kas teenuse hind ja dokumendi vormistamine on kooskõlas maksuseadustega. Konkreetselt:

Käibemaksuseaduse § 37 sätestab arve kohustuslikud rekvisiidid: teenuse nimetus, ostja

andmed, arve number, käibemaksukohustuslase number, maksustatav summa ja

käibemaksu summa eraldi real. EuroPargi „Leppetrahvi nõue“ ei vasta nendele nõuetele.

Isegi KMS § 37 lg 9–10 lihtsustatud arve erinorm (parkimisautomaatide kohta) eeldab

minimaalsetelt teenuse nimetust ja käibemaksu summat — mitte pealkirja „leppetrahv“.

Raamatupidamise seaduse § 7 sätestab algdokumendi nõuded: tehingu majanduslik sisu,

tehingu arvnäitajad, tehingu osapoolte nimed. Dokument, mis nimetab teenustasu

„leppetrahviks“, moonutab tehingu majanduslikku sisu.

TsÜS § 86 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Teenustasu

esitamine „leppetrahvina“ eesmärgiga avaldada psühholoogilist survet on vastuolus heade

kommetega.

VÕS § 1027 käsitleb alusetut rikastumist. 100-eurone nõue 30-sendise teenuse eest on

selge alusetu rikastumine — see ületab teenuse väärtust 33 233%.

3. Konkreetsed küsimused EMTA-le

3.1. Kas EuroPark Estonia OÜ poolt alates 2024. aasta lõpust väljastatavad dokumendid

(pealkiri „Leppetrahvi nõue“, mis sisaldavad käibemaksu ridu) vastavad KMS § 37 arve

nõuetele? Kui ei, siis millistele nõuetele peaksid need dokumendid vastama, arvestades, et

EMTA on kvalifitseerinud need summad käibemaksustatavaks käibeks?

3.2. Kas EMTA hinnangul on lubatud, et käibemaksukohustuslane väljastab dokumendi, mis

nimetab käibemaksustatavat teenustasu „leppetrahviks“? Kas see on kooskõlas

käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõuetega tehingu majandusliku sisu

kajastamisest?

3.3. Milline on EMTA seisukoht olukorras, kus parkimisteenuse tegelik hind on 1 euro

(EuroPargi osa 0,30 eurot), kuid sama teenuse eest väljastatakse „arve“ (olenemata

pealkirjast) summas 100 eurot? Kas käibemaksuseadus seab piiranguid teenuse hinna ja

arvel kajastatud summa mõistlikule vahekordadele?

3.4. Kas EMTA on kontrollinud, kas EuroPark Estonia OÜ on viimase kahe aasta jooksul

(pärast maksuotsust) oma trahvidokumendid viinud kooskõlla käibemaksuseaduse

nõuetega? Kui ei, siis kas EMTA kavatseb seda kontrollida?

3.5. Kas EMTA on teadlik, et EuroPark kasutab kohtumenetlustes (sh tsiviilasi nr 2-25-

120939 Harju Maakohtus) neid samu dokumente kui „leppetrahvi“ tõendeid, kuigi EMTA on

need kvalifitseerinud teenustasuna? Kas selline erinev kvalifitseerimine erinevates asutustes

on EMTA hinnangul lubatud?

4. Meie seisukoht: kuidas peaksid EuroPargi dokumendid välja nägema

Kui EMTA on otsustanud, et EuroPargi „trahvid“ on teenustasu, siis peaks EuroPark:

4.1. Väljastama korrektseid arveid KMS § 37 nõuete kohaselt, mitte „leppetrahvi nõudeid“.

Arve peab sisaldama teenuse nimetust („täiendav parkimistasu“ või „parkimisteenuse

lisatasu“), mitte eksitavat terminit „leppetrahv“.

4.2. Kui tegemist on teenustasuga, siis peab teenuse hind olema mõistlikus vahekorras

teenuse tegeliku väärtusega. 100 eurot teenuse eest, mille tavahind on 1 euro, ei ole mõistlik

teenustasu — see on 9 900% juurdehindlust.

4.3. Riik reguleerib paljusid teenuste hindu, kus tarbijal puudub tegelik valikuvabadus

(elekter, vesi, ühistransport, universaalne postiteenus). Eraparklates on tarbijal

kaubanduskeskuse külastamisel samasugune sundolukord. Parkimisteenus vajab sarnast

reguleerimist, vähemalt teenuse hinna ülempiiri kehtestamist, sest Europark täna enam ei

järgi 20 aastat kehtinud 30 euro piiri ja on selle ületanud enam kui 3 kordselt ja tõstnud 100

euroni.

4.4. Seadusandlik lahendus võiks olla Liiklusseaduse § 188 analoogia laiendamine

eraparklate teenustasudele: ülempiir 31 eurot, nagu kehtib avalikul parkimisalal. See on

summa, mille mõistlikkust on kinnitanud neli Riigikohtu lahendit, seadusandja ja EuroPark

ise (Tallinna linna leping, viivitustasu 31 eurot).

5. Palve Justiits- ja Digiministeeriumile

5.1. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ praktika — nimetada EMTA poolt teenustasuna

kvalifitseeritud summasid „leppetrahviks“ kohtumenetlustes ja tarbijatega suhtlemisel — on

kooskõlas tarbijakaitseseaduse, võlaõigusseaduse ja hea usu põhimõttega.

5.2. Kaaluda seadusandlikku sekkumist, et kehtestada eraparklate teenustasudele (sh

„leppetrahvidele“, mis on EMTA poolt kvalifitseeritud teenustasuna) ülempiir, näiteks

Liiklusseaduse § 188 analoogial 31 eurot.

5.3. Hinnata, kas käibemaksuseadus vajab täiendamist, et selgelt reguleerida olukordi, kus

ettevõte väljastab käibemaksustatavat teenustasu dokumendina, mis jäljendab karistuslikku

trahvi.

6. Kokkuvõte

EMTA maksuotsus nr 12.2-3/064098-3 lõi selguse: EuroPargi trahvid on teenustasu, mitte

kahjuhüvitis. Aga see selgus toob kaasa kohustuse käituda vastavalt. Teenustasu tuleb

vormistada arvena, mitte trahvina. Ja teenuse hind peab olema mõistlik, mitte 33 233%

kõrgem teenuse tegelikust väärtusest.

EuroPark on kahe aasta jooksul pärast maksuotsust väljastanud tuhandetele tarbijatele

dokumente, mis ei vasta ei leppetrahvi ega arve nõuetele. Need dokumendid eksitavad

tarbijat nende nõude tegeliku olemuse osas ja moonutavad tehingu majanduslikku sisu.

Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega,

Riho Pihlakas

parkimistrahv.ee

[email protected]

Lisad:

1. EuroPargi „Leppetrahvi nõue“ T1 kaubanduskeskusest (06.02.2026) — käibemaksu ridu

sisaldav „leppetrahv“

2. EuroPargi parkimistingimused 2025 (100 € trahvimäär)

3. Väljavõte EuroPargi 2024. aasta aruandest (Lisa 5: käibemaksukohustus)

4. Meie varasem avaldus EMTA-le 16.03.2026

Lisa 4 - EMTA_avaldus_õigusselgus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIHO PIHLAKAS PNOEE-38207016016 2026-03-16 08:40:49

EMTA_avaldus_õigusselgus.pdf

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee E-post: [email protected]

Tallinn, 16. märts 2026

Maksu- ja Tolliamet [email protected]

Koopia: Justiitsministeerium [email protected]

Avaldus õigusselguse saamiseks seoses OÜ EUROPARK ESTONIA parkimisleppetrahvide käibemaksustamisega.

Viide: EMTA maksuotsus nr 12.2-3/064098-3 (5.11.2024); EMTA vaideotsus nr 6-1/5698-2 (16.12.2024); Tallinna Halduskohtu haldusasi nr 3-24-3418

Austatud Maksu- ja Tolliamet

1. Pöördumise põhjus

Pöördun Teie poole seoses EuroPark Estonia OÜ (registrikood 10811490) tegevusega pärast Maksu- ja Tolliameti 5. novembri 2024 maksuotsust nr 12.2-3/064098-3, millega kohustati ettevõtet tasuma 322 525 eurot ja 11 senti leppetrahvidelt tasumata käibemaksu.

Kuigi maksuotsuse täpne sisu on maksusaladus, on selle mõjud avalikud ja puudutavad otseselt sadu tuhandeid Eesti tarbijaid. Käesoleva pöördumise eesmärk ei ole saada ligipääsu maksuotsuse konfidentsiaalsele sisule, vaid paluda õigusselgust ühe konkreetse küsimuse osas, mis puudutab ülekaalukalt avalikku huvi.

2. Avalikult teadaolev taust

Järgnevad asjaolud on avalikult kättesaadavad ja ei puuduta maksusaladust:

EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruande Lisa 5 (auditeerinud PricewaterhouseCoopers, allkirjastanud Karol Kovanen 12.06.2025) ütleb sõnaselgelt: „Maksevõla all kajastatud käibemaksukohustus hõlmab Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel määratud leppetrahvide käibemaksu summas 322 525 eurot. Samuti on kajastatud hinnanguline tulevikukohustus summas 106 335 eurot, mis on seotud potentsiaalsete käibemaksunõuetega.“

EuroPargi juht Karol Kovanen tunnistas 2025. aasta alguses saates Kuuurija antud intervjuus avalikult: „Ühe otsusena on tulnud, et hakatakse maksustama leppetrahvi käibemaksuga. Ehk siis see leppetrahv justkui teenus. Nüüd on otsustatud, et see on parkimise tasu. Sinna peab lisama otsa käibemaksu.“

EuroPark vaidlustas maksuotsuse, kuid EMTA jättis vaide rahuldamata (vaideotsus nr 6-1/5698-2, 16.12.2024). Tallinna Halduskohus jättis EuroPargi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3418, 19.12.2024, kohtunik Kadriann Ikkonen).

3. Küsimus, millele palun vastust

Pärast maksuotsust on EuroPark tõstnud oma parkimistrahvide määrasid järgmiselt:

— Enne maksuotsust (2024): tavapärane trahvimäär 40 eurot (Kovaneni enda sõnad Kuuurijale) — 2024 lõpp: tõus 55 euroni — Juuli 2025: tõus 70 euroni — August 2025: tõus 100 euroni

See on 150-protsendiline kogutõus. Samas on EuroPark lisanud oma trahvidokumentidele käibemaksu read. Näiteks 13.02.2026 T1 kaubanduskeskuses väljastatud dokumendil (pealkiri „Leppetrahvi nõue“) on kirjas: 40,32 eurot + käibemaks 24% (9,68 eurot) = 50 eurot tähtaegsel tasumisel ja 56,45 eurot + käibemaks 24% (13,55 eurot) = 70 eurot hilisemal tasumisel.

EuroPargi juht põhjendas Kuuurija intervjuus hinnatõusu otseselt EMTA otsusega, väites, et „riigil on raha vaja“ ja „sinna peab lisama otse käibemaksu“. Tarbijale jäeti intervjuus mulje, et hinnatõus on riigi sunnitud.

Minu konkreetne küsimus on järgmine:

Kas EMTA maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 sisu ja loogika eeldas, et EuroPark Estonia OÜ peaks:

(a) arvutama käibemaksu välja juba laekunud (olemasolevalt) trahvitulult, st käsitlema seda brutosummana, millest käibemaksu osa kuulub riigile — ehk teisisõnu, maksma käibemaksu oma olemasoleva marginaali arvelt; või

(b) lisama käibemaksu olemasolevale trahvisummale juurde, st tõstma tarbija jaoks hinda ja nõudma käibemaksu osa tarbijalt sisse?

Ma ei usu, et Maksu- ja Tolliamet sõnastas oma otsust viisil, mis eeldaks või soovitaks ettevõttel tõsta hindu. Maksuotsused kohustavad maksukohustuslast — antud juhul EuroPark Estonia OÜ-d — täitma oma maksukohustust. Maksukohustuslane on ettevõte, mitte tarbija.

4. Miks see küsimus puudutab avalikku huvi

EuroPark Estonia OÜ on Eesti suurim eraparklate operaator, kelle turuosa Tallinnas oli Konkurentsiameti 2019. aasta otsuse (nr 5-5/2019-012) andmetel 50–60 protsenti. Ettevõte opereerib üle 650 parkimisala ja aasta jooksul pargitakse nende parklates ligikaudu 4,2 miljonit korda (2024. aasta majandusaasta aruanne).

Kui kasvõi 1 protsent parkimistest lõpeb trahviga (Kovaneni enda hinnang), puudutab see aastas umbes 42 000 trahvi. 150-protsendiline hinnatõus puudutab seega kümneid tuhandeid Eesti inimesi ja ettevõtteid igal aastal.

Eriti murettekitav on asjaolu, et EuroPark on avalikult süüdistanud hinnatõusus riiki, kuigi lihtne matemaatika näitab, et käibemaks (24 protsenti 40 eurolt = 9,60 eurot) selgitab vaid murdosa

tegelikust hinnatõusust (40 eurolt 100 euroni = 60 eurot). Üle 84 protsendi hinnatõusust on meie hinnangul EuroPargi enda äriline otsus, mitte riigi sund.

5. Täiendavad tähelepanekud EMTA-le ja Justiitsministeeriumile

5.1. Dokumendi vormi vastuolu. EuroPark väljastab juba kaks aastat dokumente pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, kuigi nii EMTA otsus, EuroPargi enda bilanss kui ka ettevõtte juht on tunnistanud, et tegemist on nüüd teenustasuga. Samal ajal sisaldavad need dokumendid käibemaksu ridu. Leppetrahvilt käibemaksu ei arvestata; teenuse arvelt arvestatakse. Dokument, mis nimetab end leppetrahviks, aga sisaldab käibemaksu, ei vasta seaduse nõuetele kummagi kvalifikatsiooniga.

5.2. Võrdlus kontserni siseselt. EuroPark Estonia OÜ kuulub Leedu kontserni Parkdema UAB. Sama kontserni Leedu ettevõte UniPark (Stova UAB) opereerib analoogsel turul, kuid trahvimäärad on 15–30 eurot ja käibemaksu (21 protsenti Leedus) ei kirjutata kliendile edasi — ettevõte katab selle ise. See näitab, et EuroPargi otsus kirjutada käibemaks Eesti tarbijale edasi ei olnud paratamatu, vaid teadlik äriline valik.

5.3. Rahavoolu suund. EuroPargi 2024. aasta aruande Lisa 19 näitab, et ettevõte laenas aasta jooksul emaettevõttele Estonia XP UAB 2 550 000 eurot. Nõuded emaettevõtja vastu kasvasid 250 556 eurolt (31.12.2023) 2 364 873 euroni (31.12.2024) — kasv 843 protsenti. Eesti tarbijatelt kogutud raha — sealhulgas trahvitulu — voolab kiirenevas tempos Leedu emaettevõttele.

5.4. Konkurentsi aspekt. Konkurentsiamet tuvastas juba 2019. aastal (otsus nr 5-5/2019-012), et EuroPargi turuosa Tallinnas on 50–60 protsenti ja hoiatas, et turgu valitsev seisund suurendaks „Osaühingu EUROPARK võimalust mõjutada teenuse hinda ja muid tingimusi“. Täpselt see on täna juhtunud.

6. Palve

Palun Maksu- ja Tolliametil:

6.1. Selgitada, kas maksuotsuse nr 12.2-3/064098-3 loogika eeldas käibemaksu tasumist ettevõtte olemasolevalt tulult (bruto-tõlgendus) või uue kohustusena, mis lisatakse teenuse hinnale. Ma mõistan, et maksuotsuse täpset sisu ei ole võimalik avaldada, kuid palun vastust üldise maksuõigusliku põhimõtte tasandil: kas Eesti maksuõigus eeldab, et tagantjärele tuvastatud käibemaksukohustus arvestatakse välja juba laekunud tulust või lisatakse sellele juurde?

6.2. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ poolt väljastatud dokumendid (pealkirjaga „Leppetrahvi nõue“, mis sisaldavad käibemaksu ridu) vastavad käibemaksuseaduse § 37 arve nõuetele, arvestades, et EMTA on ise kvalifitseerinud need summad käibemaksustatavaks käibeks.

6.3. Teavitada, kas EMTA on teadlik, et EuroPark on pärast maksuotsust kasutanud seda avalikult (Kuuurija intervjuu) ettekäändena trahvimäärade 150-protsendiliseks (40 kuni 100 eurot) tõstmiseks, süüdistades hinnatõusus otseselt riiki.

Palun Justiitsministeeriumil:

6.4. Hinnata, kas EuroPark Estonia OÜ praktika — nimetada teenustasu „leppetrahviks“ eesmärgiga kasutada psühholoogilist survet ja kohtumenetluslikku eelist — on kooskõlas tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega.

6.5. Kaaluda, kas antud küsimus vajab seadusandlikku sekkumist, arvestades, et eraparkimise trahvide regulatsioon on Eestis puudub ja turgu valitsev ettevõte kasutab seda lünka süstemaatiliselt ära mille tulemusena on trahve tõstetud kahe viimase aastaga 150%.

7. Kokkuvõte

Käesolev pöördumine ei sea kahtluse alla EMTA õigust maksustada EuroPargi leppetrahvitulu käibemaksuga. Vastupidi — EMTA otsus kinnitas seda, mida paljud tarbijad on pikalt teadnud: EuroPargi „leppetrahvid“ on sisuliselt teenustasud.

Küsimus on selles, mida EuroPark selle otsusega pärast tegi. Maksukohustuslane on EuroPark, mitte Eesti tarbija. Kui ettevõte otsustab oma maksukohustuse tarbijale edasi kanda ja kasutab seda samal ajal ettekäändena 150-protsendiliseks hinnatõusuks — süüdistades seejuures avalikult riiki — siis väärib see EMTA ja Justiitsministeeriumi tähelepanu.

Ootan Teie vastust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

Riho Pihlakas parkimistrahv.ee

Lisad linkidena tekstis:

1. EuroPark Estonia OÜ „Leppetrahvi nõue“ T1 kaubanduskeskusest (13.02.2026) — näide dokumendist, mis sisaldab käibemaksu ridu „leppetrahvi“ pealkirja all 2. Väljavõte EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruandest (Lisa 5 — maksude ettemaksed ja maksevõlad) 3. Tallinna Halduskohtu kohtumäärus, haldusasi nr 3-24-3418 (19.12.2024)