Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Austatud riigisekretär

Esitasime käesoleva aasta 20. mail Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks

sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu. Esitame selle täpsustatud kujul nüüd uuesti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) eelnõu

2) seletuskiri

3) kooskõlastustabel

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Meie 17.03.2026 nr 1.1-10.1/1240-1

1

EELNÕU

04.03.2026

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§ 9 lõike 1 punktis 2“ tekstiosaga „§ 9

lõike 1 punktides 2 ja 21“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) füüsiliselt isikult töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel saadud tasudelt, välja arvatud juhul, kui sellelt tasult makstakse sotsiaalmaksu

käesoleva lõike punkti 6 alusel;“;

3) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka töölepingu seaduse § 331 alusel tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.

(15) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 61 nimetatud tasu maksustamisel kohaldatakse

füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtlustulu maksustamisel kehtivaid sätteid.“;

5) paragrahvi 2 lõikes 8 ja § 9 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „notar, vandetõlk ja kohtutäitur,

kelle kohta on maksukorralduse seaduse § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliametile samad

andmed“ tekstiosaga „notar ja kohtutäitur, kelle kohta on Maksu- ja Tolliametil samad

andmed“;

6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, mida mitteresidendist

tööandja maksab Eestis töötamise perioodi esimese 183 päeva eest mitteresidendist töötajale,

kellel on Eestis viibimise ajal haigestumisest või vigastusest tingitud ravikulude kaitsega

tervisekindlustusleping, välja arvatud juhul, kui tasu maksab Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi

resident või kui tasu maksab mitteresident Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Šveitsi

Konföderatsioonis või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigis asuva püsiva

tegevuskoha kaudu või arvel või kui tasu makstakse mitteresidendist füüsilisele isikule renditöö

eest kasutajaettevõtjas tulumaksuseaduse § 29 lõike 13 tähenduses.“;

7) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline

isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja;“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse muutmine

2

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–61“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt ja töötuskindlustuse

seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.“;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „on Maksu- ja Tolliametis registreeritud

notar või kohtutäitur ning tasu on saaja ettevõtlustulu” sõnadega „on notar või kohtutäitur ning

tasu on saaja ettevõtlustulu või kui tasu on makstud ettevõtluskontole või tasu maksja on

füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööd võimaldav isik – Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus

või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise

aluseks oleva kokkuleppe või nimetab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ametikohale

või füüsiline isik, kes sõlmib käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud lepingu;“.

§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 61 ning

sotsiaalmaksu maksja poolt sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 61 sätestatud juhtudel – makstud

sotsiaalmaks.“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja, notari või kohtutäituri tegevus on peatatud rohkem kui

12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku

tarbimisse.“.

§ 6. Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduse § 11 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ajutise töötamise eest makstava tasuna käsitatakse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt

töölepingu seaduse § 331 alusel makstud tasu.“.

§ 7. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel

teenust osutav füüsiline isik.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ) tööandjalt alltöövõtu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ tähenduses.“;

3

3) paragrahvi 142 lõiget 2 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses:

„Töötajale makstud tasuna võetakse arvesse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt

töölepingu seaduse § 33¹ alusel makstud tasu.“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2026. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Eelnõuga muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste

eest makstud tasude maksustamise reegleid. Füüsilised isikud ostavad isiklikes huvides

erinevaid teenuseid. Üldjuhul osutab teenuse kas äriühing või füüsiline isik, kes tegutseb

füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) või kasutab ettevõtluskontot. Teatav osa teenustest

(nt eluaseme hooldus- ja remonditeenused, lapsehoiuteenus jne) tellitakse füüsilistelt isikutelt,

kes eelnimetatud ettevõtlusvormis ei tegutse. Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et

füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostes peab teenust saav füüsiline isik

kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitama tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja

sotsiaalkindlustusmakseid (kohustuslikku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset). Samas

tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Seega võib füüsiliselt isikult

teenuse ostmine tuua teenustasu maksjale kaasa arvestatava halduskoormuse. Vaatamata

maksuseadustes sätestatud kohustustele ei deklareerita ega maksta enamikul juhtudel füüsiliste

isikute vahel osutatud teenuse eest makstud tasult makse. Kohustus jääb täitmata erinevatel

põhjustel – teadmatusest või deklareerimisega kaasneva bürokraatia või lisanduva rahalise

kohustuse tõttu.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud

teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise

kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt

tulumaksuga teenustasu saajale.

Eelnõuga reguleeritakse nn. kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat

olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava

mitteresidendist tööandja heaks. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks kirjeldatud tööandjal Eestis

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus ning seeläbi kohustus end Eestis

tööandjana registreerida esimesest päevast. Lühiajaliselt Eestis viibiv kolmanda riigi töötaja

tooks seega enda mitteresidendist tööandjale kaasa kohustuse registreerida ennast siin

mitteresidendist tööandjaks, mida võib pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikult

koormavaks kohustuseks. Eelnõu kohaselt vabaneks nn kolmandast riigist pärit mitteresidendist

tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse maksmise kui ka tööandjaks

registreerimise kohustusest, kuna mitteresidendist tööandja ei osale aktiivselt Eesti tööturul.

Kuivõrd välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab,

et haiguse või vigastuse korral tema ravikulud tasutakse, siis ei teki riigil isiku suhtes kohustusi.

Muudatus omab positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale ja vähendab halduskoormus, omades

seeläbi ka positiivset mõju riigi majandusele. Diginomaadid panustavad majandusse eeskätt

Eestis elamise ja töötamise läbi. Kuna diginomaadide puhul on tegu valdkonna spetsialistidega,

siis on nende palgatase kõrgem ja nende kulutused ületavad tõenäoliselt Eesti keskmise

leibkonna igakuiseid kulutusi.

2

Diginomaadide Eestis töötamine omab positiivset mõju ka sellest vaatest, et nad toovad endaga

kaasa uusi teadmisi, andes seeläbi lisandväärtust majandusele ja ettevõtluskeskkonnale.

Eelnõuga täpsustatakse ka sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) §-s 331 sätestatud juhul läheb tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule üle töötajale tasu

maksmise kohustus. Muudatuse kohaselt läheb alltöövõtu tellinud isikule üle ka maksude

tasumise kohustus.

Eelkirjeldatud muudatused täpsustavad maksustamisreegleid olukorras, kus maksukohustuse

tekkimine ei ole üheselt mõistetav, toob maksumaksjale kaasa ebaproportsionaalse

halduskoormuse või moonutab turukonkurentsi. Seega omavad kõik need muudatused

positiivset mõju maksukuulekusele ja sedakaudu maksude vabatahtlikule tasumisele.

Eelnõu omab positiivset mõju maksumaksjate halduskoormusele. Eelnõuga väheneb

mitteresidendist tööandja haldus- ja maksukoormus. Mitteresidendist tööandja vabastatakse

kohustusest tasuda sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset Eestis lühiajaliselt tööd tegeva

töötaja eest. Edaspidi puudub kirjeldatud tööandjal kohustus end Maksu- ja Tolliametis

(edaspidi MTA) mitteresidendist tööandjana registreerida, tööd tegev isik TÖRi kanda ja

igakuiselt deklaratsioone esitada, mis kõik vähendavad tööandja halduskoormust.

Eelnõu vähendab ka inimeste halduskoormust. Füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu

alusel makstud teenustasude maksustamisreeglite muutmise tulemusel vabastatakse tasu

maksja igakordsel teenuse ostmisel tasu saaja TÖRi kandmisest, TSD esitamisest ja maksude

tasumisest. See asendub tasu saaja kord aastas esitatava maksudeklaratsiooniga.

Eelkirjeldatud muudatused on märkimist leidnud ka bürokraatia vähendamise ja majanduse

elavdamise ettepanekute hulgas.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Kairi Ani ([email protected], 5885 1373) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti Kivistik

(teenistussuhe peatunud). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885

1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

(teenistussuhe lõppenud).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 30.12.2025, 34;

- kogumispensionide seadus (edaspidi KoPS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 16;

- maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) redaktsioonis RT I, 02.10.2025, 4;

- riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) redaktsioonis RT I, 12.06.2025,

10;

- tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) redaktsioonis RT I, 18.12.2025, 18;

- tööturumeetme seadus (edaspidi TöMS) redaktsioonis RT I, 12.06.2025, 16;

3

- töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS) redaktsioonis RT I, 03.06.2025, 6.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Diginomaadide 1 maksuvabastust puudutav eelnõu oli EIS-is kooskõlastamisel 2021. aastal

(eelnõu toimik nr 21-0973). Menetlus jäi erinevatel põhjustel pooleli, kuid muudatuse vajadus

on jätkuvalt olemas. Nimetud eelnõule on lisatud mõned täiendavad kiireloomulised

muudatused.

2022. aasta oktoobris jõustus TLS § 331, mis omakorda tingib alltöövõtu tellinud isiku makstava

tasu maksustamisreeglite täpsustamise (eelnõu § 1 punkt 4). Niisamuti vajab täpsustamist

füüsiliselt isikult saadud teenustasu maksustamine. Kehtiv maksustamiskord on ebamõistlik ja

mõneti ebaselge.

Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid punkte, mille puhul seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Sellisteks muudatusteks on näiteks

tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu maksustamine ning notari ja kohtutäituri kohta

andmete saamise reeglite täpsustamine.

Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõule enne selle ettevalmistamist koostatud

väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5.

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu väljatöötamine on alguse saanud füüsiliselt isikult füüsilisele isikule

võlaõiguslikus suhtes makstud teenustasu maksustamise vastu tekkinud laiemast avalikust

huvist. Seda teemat on käsitletud viimasel ajal nii Riigikogu aruteludes, kui ka meedias. Eesti

Maksumaksjate Liidu taotlusest ajendatuna esitas õiguskantsler Rahandusministeeriumile

järelepärimise2, milles viitas vajadusele vaadata üle antud valdkonnas kehtiv regulatsioon, kuna

esialgse hinnangu kohaselt ei pruugi see olla kooskõlas ühetaolise maksustamise ja

proportsionaalsuse põhimõttega.

Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on FIE või ettevõtluskonto kasutaja,

mis vabastab teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise

kohustusest. Kui teenuse osutaja ei ole FIE ega kasuta ettevõtluskontot, peab teenustasu maksja

kandma võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i (maksukorralduse

seadus § 251). Lisaks on teenustasu maksjal kohustus esitada kuu jooksul makstud tasude kohta

tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon TSD ning maksta väljamakstud tasult sotsiaalmaksu ja

1 Välismaalaste seaduse § 625 – viisa kaugtöö tegemiseks. 2

Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514. 2 Õiguskantsleri kiri, 01.07.2020 nr 6-1/201131/2003817.

4

sotsiaalkindlustusmaksed (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7 lõige 1, TKindlS § 40 lõige 1

punktid 1 ja 2). Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus võlaõigusliku lepingu alusel tasu

maksmisel puudub (TuMS § 40 lõige 3). Vastavalt tulumaksuseaduses sätestatule peab selle

maksma teenuse osutaja, deklareerides saadud tasud oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Seega võib ühekordne teenuse ostmine füüsiliselt isikult tuua teenustasu maksjale kaasa

arvestatava halduskoormuse. Maksu- ja Tolliameti andmetel täitis 2025. aastal eelkirjeldatud

reeglite kohaselt oma maksukohustust 10 füüsilist isikut. Eeldada võib, et see on väga

marginaalne osa kogu antud valdkonna mahust.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vaheliste võlaõiguslike lepingute alusel

makstud teenustasude maksustamisel teenustasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise,

maksudeklaratsiooni TSD esitamise ja teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest.

Erinevalt töösuhtest puudub võlaõigusliku lepingu puhul alluvussuhe. Tegemist on pigem

õigussuhtega võrdsete osapoolte vahel. Paljudel juhtudel osutab füüsiline isik teenust mitmele

isikule ja tema tegevus sarnaneb väikeettevõtlusega. Seda arvestades on põhjendatud teenustasu

maksja maksukohustusest vabastamine ja selle panemine teenuse osutajale. Jätkuvalt on teenuse

osutajal õigus otsustada, millises ettevõtlusvormis ta tegutseb ja sellest lähtuvalt rakendub

vastav maksustamiskord.

Arvestades teenustasu maksja profiili ning tema oskusi ja teadmisi maksuseadustes kehtestatud

erinevaid norme mõista ja täita, on kehtiva reeglistiku rakendamine (maksukohustuse täitmine)

talle üldjuhul ebaproportsionaalselt koormav. Eelnõus pakutava variandi kohaselt ei täidaks

teenustasu maksja enam maksukohustust iga tehingu põhiselt, vaid see määratakse teenuse

osutajale vastavalt valitud ettevõtlusvormile – kas kogumis pikema perioodi kohta, kui teenuse

osutaja tegutseb FIE-na või teenustasu kandmisega ettevõtluskontole, kus maksukohustus

täidetakse automaatselt maksuosa broneerides. Seega saavutatakse samaväärne eesmärk

maksumaksjaid vähem koormaval viisil. Selle variandi kasuks räägib ka asjaolu, et oluliselt

väheneb teenustasu maksja halduskoormus, samas teenuse osutaja halduskoormus jääb kas

samaks või suureneb vähesel määral. Vähesel määral suureneb halduskoormus juhul, kui

teenuse osutaja ettevõtlusvormi ei vali – saadud tasud tuleb tal deklareerida üks kord aastas

füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vormil E).

Lisaks väheneb erinevus tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise põhimõtete vahel. Sisuliselt

laiendatakse tulumaksuga maksustamisel kehtivaid reegleid sotsiaalmaksule ja

sotsiaalkindlustusmaksetele ehk maksukohustus pannakse teenuse osutajale. Arvestades

kõnealuse tehingu maksusubjekte, on erinevate maksudega maksustamisreeglite ühtlustamine

asjakohane meede suurendamaks õigusselgust ja ühetaolisust.

Eelnõuga lihtsustatakse ka nende mitteresidendist tööandjate olukorda, kellel puudub Euroopa

Majanduspiirkonnas püsiv tegevuskoht ning kelle mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd

lühiajaliselt. Muudatus on seotud 2020. aasta 1. juulil jõustunud välismaalaste seaduse

muudatuste3 rakendamisel üles kerkinud nn diginomaadide ehk kolmandatest riikidest pärit

mitteresidendist töötajate mitteresidendist tööandja heaks Eestis töö tegemise eest makstud

3 Välismaalaste seaduse § 625.

5

töötasu maksustamise küsimustest. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks tööandjal kohustus

tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ning seeläbi kohustus end Eestis

registreerida mitteresidendist tööandjana. Seda näiteks ka olukorras, kus mitteresidendist

töötaja on lähetatud Eestisse tegema tööd, mille puhul ei ole välismaalaste seadusest tulenevalt

kohustust Eestis tema lühiajalist töötamist registreerida, või viibib ta Eestis kaugtöö tegemiseks

antud viisa alusel. Samas puudub sellisel tööandjal Eestiga seos, kuna ta ei mõjuta Eesti

tööjõuturgu ega osale aktiivselt majanduses ehk teisisõnu ta ei paku siinsel turul kaupu ega

teenuseid. Seega võib pidada kohustust tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset

ning seeläbi mitteresidendist tööandjana ennast registreerida ebaproportsionaalseks ja

koormavaks. Eelnõuga vabastatakse eelnimetatud tingimustele vastav tööandja mõlemast

eelmainitud kohustusest. Kuna sellisel mitteresidendist tööandjal puudub Eestis sotsiaalmaksu

maksmise kohustus ning seega ei saa tema mitteresidendist töötaja Eestis ravikindlustatu

staatust, siis on eelnõuga ette nähtud kohustus, et mitteresidendist töötajal peab olema Eestisse

tulles kehtiv tervisekindlustusleping, mis katab vajadusel tema ravikulud. Niisamuti

soodustatakse muudatusega kolmandatest riikidest pärit töötajate võimalust teha Eestis

kaugtööd.

Eelnõuga tehakse SMS-s täiendav täpsustus tööõiguses tehtud muudatuse tõttu. 2022. aasta 15.

oktoobril jõustus TLS § 331, mis annab töötajale võimaluse nõuda sättes toodud juhtudel töötasu

tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. SMS-i täiendamine on seotud eelkirjeldatud TLS-i

muudatusega ning kohustab alltöövõtu tellinud isikul tasuma ka nimetatud töötasult maksmisele

kuuluvad maksud.

Täiendavalt on eelnõusse lisatud pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi:

1) SMS-i, KoPS-i ja TuMS-i muudatused, et viia vandetõlkide, kohtutäiturite ja notarite

maksukohustuse määramiseks vajalike andmete esitamine kooskõlla maksukorralduse

seaduse, kohtutäituri seaduse ja notariaadiseadusega;

2) SMS-i muudatus, et viia lähetatud töötaja4 eest maksukohustuse tekkimise tingimused

kooskõlla Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega.

Muudatused on lisatud kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 1), kogumispensionide seadust (eelnõu

§ 2), maksukorralduse seadust (eelnõu § 3), riikliku pensionikindlustuse seadust (eelnõu § 4),

tulumaksuseadust (eelnõu § 5), tööturumeetmete seadust (eelnõu § 6) ja töötuskindlustuse

seadust (eelnõu § 7).

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus SMS §-s 2, mis sätestab sotsiaalmaksu objekti.

Selle paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel on väljamakse tegijal kohustus maksta sotsiaalmaksu

võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest füüsilisele isikule makstud tasult. Sätet ei

kohaldata, kui teenuse osutaja on FIE (SMS § 9 lõige 1 punkt 2), kes maksab ise vastavalt

ettevõtlustulu maksustamisreeglitele sotsiaalmaksu. Eelnõuga lisatakse sättesse viide uuele

punktile (SMS § 9 lõige 1 punkt 21). Nimetatud punkt vabastab teenustasu maksja

sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning

teenustasu maksja ja selle saaja on füüsilised isikud. Samasse lõikesse lisatava uue punkti 61

kohaselt läheb sotsiaalmaksu tasumise kohustus tasu saajale.

4 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 3 lõige 1 tähenduses.

6

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SMS § 2 lõiget 1 punktiga 61, kus täpsustatakse

sotsiaalmaksu tasumise kohustust, kui võlaõigusliku lepingu alusel maksab teenuse osutamise

eest tasu füüsiline isik. Seadusesse lisatav uus punkt sätestab, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku

lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu saamisel on sellelt sotsiaalmaksu maksmise kohustus

tasu saaval füüsilisel isikul. Muudatuse tulemusel tekib FIE kõrvale teine isikute grupp, kes

maksab sotsiaalmaksu saadud tulult ise. Maksustamise põhimõtted on olemuslikult sarnased

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu maksustamisreeglitega. Maksustamise täpsem kord on

sätestatud SMS § 2 lõikes 15.

Uue punktiga kehtestatav erireegel on mõeldud pigem põhitegevuse kõrvalt toimuva üksiku

tehingu maksustamiseks. Kui füüsiline isik osutab püsivalt või suures mahus teenuseid teistele

füüsilistele isikutele, tuleks tal valida sobib ettevõtlusvorm. Ettevõtlusvormi valimisel saab isik

ka püsivad ja kohased sotsiaalsed tagatised (ravikindlustuskaitse, pensionialased tagatised jms).

Punktile 61 on lisatud täpsustus, et sätet ei kohaldata juhul, kui füüsiliselt isikult saadud

teenustasult on sotsiaalmaks tasutud SMS § 2 lõike 1 punkti 6 alusel. Nimetatud punkti alusel

maksustatakse see näiteks siis, kui tasu on saadud füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes on tellinud

teenuse oma ettevõtluse tarbeks. Seega on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule

võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja

sotsiaalkindlustusmaksed.

Füüsilisest isikust teenuse osutajal on jätkuvalt õigus valida, millises ettevõtlusvormis ta

tegutseb. Kui ta on registreerinud ennast FIE-na, maksustatakse tema tulu SMS § 2 lõike 1

punkti 5 alusel ja teenustasu maksja (sh füüsiline isik) on sotsiaalmaksu maksmise kohustusest

vabastatud SMS § 9 lõike 1 punkti 2 alusel. Kui teenust osutav füüsiline isik kasutab

ettevõtlustulude maksustamiseks ettevõtluskontot, sätestab kehtiva seaduse § 2 lõige 9, et

ettevõtluskontole laekunud summad maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse alusel. Eelnõuga SMS-i lisatavaid sätteid rakendatakse üksnes juhul, kui teenuse

osutaja ei ole ise otsustanud, millises ettevõtlusvormis ta tegutseda soovib ehk ta ei ole

registreerinud end FIE-ks ega avanud ettevõtluskontot. Kuna praegu puudub seaduslik alus

füüsilise isikuna sotsiaalmaksu tasuda, siis lisatakse seadusesse vastav säte (SMS § 2 lõige 1

punkt 61) ja määratakse, et sellisel juhul maksustatakse füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu

alusel saadud tasu FIE ettevõtlustulu maksustamisreeglite kohaselt (SMS § 2 lõige 15).

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse SMS § 2 lõiget 13, mis sätestab maksukohustuse

tekkimise Eestisse lähetatud töötajate puhul. 2022. aasta 15. oktoobril jõustusid Eestisse

lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muudatused, sh muudatus ELTTS

§-s 52, millele SMS § 2 lõige 13 viitab. ELTTS § 52 reguleerib lähetatud töötaja tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku vastutust. SMS § 2 lõige 13 viitab praegu enne muudatust sätestatud

isikute ringile ehk tööandjalt teenuse tellinud isikule. SMS § 2 lõike 13 ELTTS-s tehtud

muudatusega kooskõlla viimiseks asendatakse eelnimetatud SMS-i lõikes sõna „teenuse“

sõnaga „alltöövõtu“.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse SMS § 2 kahe uue lõikega. Lõikega 14 sätestatakse

erireegel, et tööandja makstud tasuna käsitatakse ka TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku

makstud tasu, ning lõikega 15 reguleeritakse füüsiliselt isikult saadud teenustasu maksustamist.

7

2022. aasta 15. oktoobril jõustus TLS-s regulatsioon, mis annab töötajale võimaluse nõuda

töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult, nt peatöövõtjalt. Töötaja saab nõuda töötasu

tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult ainult juhul, kui töötaja teeb alltöövõtuna hoonete

ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning

töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja

kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui töötajal on õigus tööandjalt nõuda töötasu

täies ulatuses vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult

on töötajal õigus nõuda töötasu vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses.

Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku

ettevõtja hoolsust.

SMS § 2 täiendamine lõikega 14 on seotud eelkirjeldatud TLS-i muudatusega. Muudatus on

vajalik, et alltöövõtu tellinud isiku tasutud nõuet saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.

Kuna nii töötuskindlustuse seadus kui ka kogumispensionide seadus lähtuvad makseobjekti

määratlemisel sotsiaalmaksu objektist, tekib muudatuse järel alltöövõtu tellinud isikul kohustus

maksta samalt tasult ka töötuskindlustusmakset ja vajadusel pidada kinni kohustuslik

kogumispensioni makse.

SMS § 2 lisatava lõikega 15 kehtestatakse sotsiaalmaksu arvutamise põhimõtted olukorras, kus

füüsilisel isikul endal tekib sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Maksukohustus tekib tasu saajal,

kui tasu on saadud võlaõigusliku lepingu alusel teisele füüsilisele isikule teenuse osutamise eest

(SMS § 2 lõige 1 punkt 61). Säte täpsustab, et teiselt füüsiliselt isikult teenustasu saamisel

maksustatakse see FIE ettevõtlustulu maksustamise reeglite kohaselt. Kuna tegemist on

äriregistris registreerimata FIE-ga, siis kohalduvad samad reeglid, mis sellise FIE tulude

maksustamisel. Näiteks ei rakendata sellisel juhul sotsiaalmaksu miinimumkohustust (SMS § 2

lõige 5) ega ole õigust arvata tulust maha teenuse osutamisel tehtud kulusid (TuMS § 14 lõige

5). Muus osas rakenduvad FIE ettevõtlustulu maksustamisreeglid ehk tulu jagatakse enne

maksumääraga korrutamist 1,33-ga, maksustamisperiood on kalendriaasta, saadud tasud

deklareeritakse E-vormil ja maks tasutakse vastavalt FIE-le kehtestatud tähtajal (1. oktoobriks).

Seega sisuliselt kohalduvad reeglid, mida rakendatakse ettevõtlustulu maksustamisel, kui

füüsiline isik teenib ettevõtlustulu, kuid ei ole FIE-na äriregistrisse kantud.

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse SMS § 2 lõiget 8 ja § 9 lõiget 51, mis täpsustab notari

või kohtutäiturina tegutsemise kohta andmete saamist. Vastavalt notariaadiseaduse § 13 lõikele

2 ja kohtutäituri seaduse § 4 lõikele 5 käsitatakse notarit ja kohtutäiturit raamatupidamise ja

maksustamise alal FIE-na. Kohtutäiturid ja notarid on üksnes raamatupidamise ja maksustamise

mõttes FIE-d, olemuslikult on tegemist vaba õiguselukutset pidavate isikutega, kes täidavad

neile seatud avaliku võimu ülesandeid. MKS § 18 lõike 1 punktist 5 tulenevalt oli kuni 2018.

aastani kohtutäituritel ja notaritel kohustus registreerida end Maksu-ja Tolliametis. Seega

vastavat registrit pidas maksuhaldur. Alates 01.10.2018 peab kohtutäiturite nimekirja

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Kojad

edastavad MTA-le X-tee kaudu andmeid notarite ja kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse

peatumise või ametist lahkumise kohta. Neilt saadud andmed võetakse aluseks notarite ja

kohtutäiturite sotsiaalmaksukohustuse määramisel.

Muudetavate lõigete sõnastusest on välja jäetud viide vandetõlkidele. Üldjuhul vandetõlk kas

töötab töölepingu alusel või tegutseb FIE-na. Vandetõlke ei kanta eraldiseisvasse registrisse.

8

Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse SMS § 3 punktiga 21. Muudatuse eesmärgiks on

reguleerida maksustamist olukorras, kus kolmandast riigist pärit töötaja teeb lühiajaliselt Eestis

tööd kolmanda riigi tööandja heaks. Sellisteks töötajateks võivad olla eeskätt inimesed, kes

töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika (nn

diginomaadid), aga ka teiste valdkondade töötajad, kes viibivad Eestis lühiajaliselt. Näiteks tasu

eest kontserdil või koolitusel esinemine, spordivõistlusel või filmivõtetel osalemine. Siinkohal

on oluline märkida, et töötaja ei saa tasu Eesti residendilt. Töötaja tööandja ei tohi olla Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi

resident ega omada neis riikides püsivat tegevuskohta.

Välismaalaste Eestis viibimist ja töötamist reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS).

VMS-i kohaselt on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel,

samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve

saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise

poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. VMS-i muudatuse

järgse Eestis töötamise määratluse eesmärk on välistada tegeliku töösuhte varjamist ehk Eestis

töötamise nõuetest möödahiilimist, kui faktiliselt toimub tegevus Eestis ja Eestis tegutsev

tööandja saab sellest kasu. Üldjuhul on tööandjal (sh mitteresidendist tööandjal) kohustus Eestis

viibiva välismaalase töötamine registreerida. VMS näeb sealjuures ette, et tööandja peab selleks

olema Eestis registreeritud. Samas on sätestatud ka erisused, mille puhul välismaalase töötamise

registreerimine ei ole vajalik, nt kui välismaalane viibib Eestis kaugtöö eesmärgil antud viisa

alusel (VMS § 625). Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda välismaalasele, kelle Eestis ajutise

viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis. Asukohast

sõltumatu töötaja on välismaalane, kelle töö ei sõltu asukohast ja kes kasutab

telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna ning kes jätkab

töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe. Muudatusega

vabastatakse sellisel juhul mitteresidendist tööandja esimese 183 päeva eest makstud tasult

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmise kohustusest ning ka tööandjana

registreerimise kohustusest.

Eelnõuga reguleeritakse eeskätt olukorda, mis on võrreldav töölähetuses viibiva töötajaga.

Töölähetuses viibib töötaja, kelle tööandja on saatnud täitma kokkulepitud tööülesandeid

peamisest töötamise kohast erinevasse kohta, sh välisriiki. Ehkki töö tegemise koht on

muutunud, jääb töötaja endiselt alluma tööandja korraldustele ja juhistele. Üldjuhul on

töölähetuse puhul tegu lühiajalise välisriigis viibimisega. Paljude töölähetuste korral ei mõjuta

inimest töölähetusse saatnud tööandja ega töölähetuses viibiv inimene ise sihtkoha tööjõuturgu

ega osale majanduses, kuna ta ei paku kohalikul turul kaupu ega teenuseid. Niisamuti ei teki

töölähetuses viibiva inimese kaudu tööandjale enamasti välisriigis püsivat tegevuskohta.

Lähtuvalt töölähetuse iseloomust võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua,

et teenida siin välja pensioniõigusi. Küll aga võib neil tekkida vajadus kasutada siinseid

meditsiiniteenuseid, mistõttu on eelnõus ettenähtud tingimus, et Eestisse saabuval töötajal peab

olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud

ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal.

Eeltoodud põhjustel ei peaks sellise töötaja Eestis viibimine tooma kaasa sotsiaalmaksu

tasumise kohustust tema tööandjale. Kuna tööandja ega ka töötaja ei osale siinsel tööjõuturul

9

ning töötajatel ei teki Eestis sotsiaalseid tagatisi, siis ei tuleks sotsiaalmaksu objektiks lugeda

ka töötaja Eestis lühiajaliselt töötamise ajal saadud tasu.

Eelnõu kohaselt tekib mitteresidendist töötaja kolmandast riigist pärit mitteresidendist tööandjal

Eestis sotsiaalmaksukohustus tasult, mis on saadud alates Eestis töötamise 184 päevast. Seega

Eestis töötamise eesmärgil viibimise perioodi esimese 183 päeva eest saadud tasu

sotsiaalmaksuga ei maksustata ja seda ka juhul, kui Eestis viibimise kestus ületab 183 päeva.

TuMS § 6 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis

12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Siiski ei peaks 183 päeva täitumisest

tegema järeldust, et isik muutub ainuüksi sellel põhjusel Eesti residendiks. 183 päeva jooksul

Eestis viibimine on küll TuMS § 6 alusel üks Eesti residentsuse tekkimise kriteeriumidest, kuid

kui mitteresident on Eestis vaid ajutiselt, plaaniga oma koduriiki naasta ning tema kodu ja

elulised huvid asuvad teises riigis, jääb ta maksulepingu reeglite kohaselt teise riigi residendiks

ning lepinguresidentsust võetakse arvesse ka Eesti tulumaksuseaduse rakendamisel.

Maksukohustus palgatulult tekib mitteresidendist töötajal Eestis igal juhul siis, kui ta on Eestis

viibinud vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Sel juhul ei ole oluline, kas

tema tööandja on resident või mitteresident või kas tema tööandja on kuidagi teisiti Eestiga

seotud. Määrav on Eestis töötamise kestus. Seega võib välismaalane, kes viibib Eestis üle 183

päeva, olla jätkuvalt mitteresident ning tema Eestis töötamisest saadud palgatulu maksustatakse

Eestis põhjusel, et ta Eestis piisavalt pikaajaliselt töötamise eesmärgil viibis. Olukorras, kus

töötajal tekib Eestis maksukohustus, tekib tema tööandjal kohustus ennast Eestis registreerida

mitteresidendist tööandjana.

Nagu eelnevalt öeldud, reguleeritakse eelnõuga olukorda, kus kolmandast riigist pärit töötaja

viibib Eestis, tehes tööd kolmandas riigis tegutseva tööandja heaks. Eelnõu kohaselt

maksustatakse sotsiaalmaksuga ka edaspidi töötasu, kui tööandja on Euroopa

Majanduspiirkonna, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident või

omab nimetatud riikides püsivat tegevuskohta. Sotsiaalkindlustuslepingud ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) kehtestavad reeglid, mille põhjal määratakse riik, kelle

sotsiaalkindlustusalast õigust piiriüleselt liikuva isiku suhtes kohaldatakse. Üldjuhul sisaldavad

nimetatud lepingud ja määrus võimalust jääda n-ö lähteriigis kindlustatuks, mis vabastab

tööandja ajutise töö tegemise riigis sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest. Seega sarnaneb

kõnealune sotsiaalmaksuvabastus nimetatud lepingutes ja määruses kehtestatud reegliga.

Kuna TKindlS § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tasuta töötuskindlustusmakset tasudelt, mis on

nimetatud SMS §-s 3, laieneb sotsiaalmaksuseaduse muudatuse jõustumisel maksuvabastus

automaatselt ka töötuskindlustusmaksele. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumisest on

mitteresident vabastatud, kuna kehtiva KoPS § 6 kohaselt ei saa kohustatud isikuks olla

mitteresident. Seega muudatuse jõustumise järel on SMS § 3 punktis 21 sätestatud tingimustele

vastav, mitteresidendist töötajale makstud tasu vabastatud Eestis kõikidest

sotsiaalkindlustusmaksetest.

Punkti 21 kohaldamisalast välistatakse Eestis töötavale renditöötajale makstav tasu. Viimastel

aastatel on sagenenud trend, kus Eesti tööandjad kasutavad mitteresidendist ettevõtjate

teenuseid, kes pakuvad Eesti tööandjatele renditöötajaid. Piirangu eesmärgiks on välistada

olukord, kus Eestisse saabunud renditöötajate töötasult ei maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu

mittemaksmine tähendaks, et ettevõtted on seeläbi võimelised pakkuma teenust oluliselt

10

madalama hinnaga kui ettevõtjad, kes töötajate töötasult makse tasuvad. See moonutaks ja

kahjustaks ausat konkurentsi. Eestil on õigus kehtestada ühetaoline maksukohustus kõigile

Eestis töötavatele inimestele ning maksustamisõigust piiravad rahvusvahelised kokkulepped.

Tulumaksuseaduse tähenduses loetakse kasutajaettevõtjaks isikut, kelle juures täidab

mitteresidendist füüsiline isik tööülesandeid ning kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis

asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Sellist isikut käsitatakse mitteresidendist füüsilise isiku

tegeliku tööandjana, sest Eestis tööle asunud mitteresident allub kasutajaettevõtja juhtimisele ja

kontrollile, saades temalt töö tegemiseks vajalikud juhised, vahendid ja materjalid. Seega on

olemas töösuhtele iseloomulik alluvussuhe. Niisamuti otsustab kasutajaettevõtja selle üle,

millise kvalifikatsiooni ja kutseoskustega tööjõudu ta vajab, mistõttu on põhjendatud SMS-s

kasutajaettevõtja käsitamine tööandjana. Kasutajaettevõtja määratlemisel lähtutakse TuMS § 29

lõikes 31 sätestatust.

Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse SMS § 9 lõiget 1, mis reguleerib sotsiaalmaksu

maksmise korda. Lõiget täiendatakse punktiga 21. Uue punkti kohaselt vabastatakse teenustasu

maksja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui tasu maksja on füüsiline isik, kes maksab

teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel tasu teenuse osutamise eest. Muudatus on

seotud SMS § 2 lõike 1 punktiga 61, mille kohaselt pannakse sellelt tasult maksude tasumise

kohustus tasu saajale.

Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on ettevõtja - kas FIE või

ettevõtluskonto kasutaja. Kui teenuse osutaja ei ole FIE ega ettevõtluskonto kasutaja, peab

teenustasu maksja kandma teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i (MKS § 251). Lisaks on

teenustasu maksjal kohustus esitada maksudeklaratsioon TSD ja maksta väljamakstud

teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7

lõige 1, TKindlS § 40 lõige 1 punktid 1 ja 2). Samas tulumaksuseaduse kohaselt on teenustasu

maksja sellelt tasult tulumaksu kinnipidamisest vabastatud (TuMS § 40 lõige 3), selle tasub

teenuse osutaja.

Pärast muudatuse jõustumist vähenevad oluliselt võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksva füüsilise isiku kohustused. Esiteks ei tule edaspidi teenustasu maksjal tasuda nendelt

tasudelt sotsiaalmaksu ega sotsiaalkindlustusmakseid. See omakorda vabastab teenustasu

maksja maksudeklaratsiooni TSD esitamisest. Ära langeb ka teenustasu maksja kohustus kanda

teenuse osutaja TÖR-i.

Sotsiaalmaksu vabastus ei kohaldu, kui teenustasu maksja on FIE. Oma ettevõtluse tarbeks

füüsiliselt isikult teenuse ostmisel jääb kehtima seni kehtinud maksustamiskord, mis näeb ette

väljamakselt sotsiaalmaksu tasumise. Sama põhimõte kehtib ka selle tasu tulumaksuga

maksustamisel, mistõttu on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule võlaõigusliku

lepingu alusel makstud tasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja

sotsiaalkindlustusmaksed. Eelnõuga kehtestatava erandi laiendamiseks FIE-le puudub vajadus,

kuna FIE kui väikeettevõtja täidab oma tegevusest lähtuvalt igapäevaselt väga erinevaid

maksuseadustest tulevaid kohustusi ja maksude tasumine võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult ei ole tema puhul erandlik ega ebaproportsionaalselt koormav.

11

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KoPS §-e 7 ja 11, mis sätestavad kohustusliku kogumispensioni

makse tasumise korra.

KoPS § 7 lõige 1 sätestab makse objekti. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatakse sellesse viide uuele

SMS-i sättele (§ 2 lõige 1 punkt 61), mis paneb füüsilisele isikule teenuse osutamisel

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tasu saajale. Muudatuse tulemusel lasub teenustasu saajal

kohustus maksta sellelt tasult lisaks sotsiaalmaksule ka kohustuslikku kogumispensioni makset.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täpsustatakse KoPS § 7 lõiget 2. Selles on toodud loetelu tululiikidest,

millelt kogumispensioni makset ei tasuta. Loetelust jäetakse välja viited tululiikidele, mis hetkel

makse objekti ei kuulu ja tekitavad sellisel kujul pigem segadust. Välja jäetakse viide SMS § 2

lõike 1 punktile 7 (erisoodustus) ning SMS §-s 6 nimetatud tuludele ja isikutele, kelle eest tasub

sotsiaalmaksu riik. Eeskätt on see täpsustus tingitud SMS § 10 muudatusest, mille kohaselt

kantakse edaspidi osalise või puuduva töövõimega töötaja töötasult riigi makstud

sotsiaalmaksust 4% pensioni II sambasse. KoPS § 7 lõikesse 1 eraldi viidet SMS § 6 lõike 1

punktile 5 ei lisata, kuna töötajale makstav töötasu sisaldub juba hetkel kogumispensioni makse

objektis (SMS § 2 lõige 1 punkt 1).

Paragrahvi 2 punktiga 3 lisatakse KoPS § 11 lõike 1 punktis 2 toodud lause lõppu SMS § 9

lõike 1 punktis 21 tehtava muudatusega sarnane täpsustus. See vabastab füüsilisest isikust

teenustasu maksja kohustusest pidada teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel

makstud teenustasult kinni kohustuslik kogumispensioni makse. Sarnaselt sotsiaalmaksuga ei

vabastata teenustasu maksjat kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusest, kui tasu

maksab füüsilisest isikust ettevõtja.

Lisaks tehakse punktis täpsustus, mis puudutab ettevõtluskonto kasutajale tasu maksmist.

Kehtiva seaduse kohaselt ei tule võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksval isikul pidada kinni

kogumispensioni makset, kui tasu saaja on füüsilisest isikust ettevõtja. Eelkirjeldatud põhimõtet

laiendatakse ka olukorrale, kui tasu makstakse ettevõtluskontole. Tegemist on tehnilise

täpsustusega, kuna kirjeldatav vabastus on tuletatav KoPS § 7 lõikes 21 sätestatust.

Sättes tehakse ka täiendav täpsustus seoses kohtutäiturite ja notaritega. Eelnõuga viiakse

kohtutäiturite ja notarite maksekohustuse määramiseks vajalike andmete esitamine kooskõlla

maksukorralduse seaduse, kohtutäituri seaduse ja notariaadiseadusega. Punktist jäetakse välja

viide Maksu- ja Tolliametis registreerimisele, kuna 2018. aastal tehtud muudatuste kohaselt

peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja

Notarite Koda.

Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatus MKS §-s 251, mis sätestab töötamise registrisse kandmise

põhimõtted. Seadusesse lisatakse täpsustus, et edaspidi ei kanta töötamise registrisse

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavat füüsilist isikut, kui talle maksab tasu teine

füüsiline isik. Muudatus on seotud SMS § 2 lõike 1 punktiga 61, mille kohaselt lasub edaspidi

kahe füüsilise isiku vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstavalt teenustasult maksude

tasumise kohustus tasu saajal. Töötamise registrisse ei kanta isikuid, kes aktiivselt tulult tasuvad

makse ise (nt FIE-d). Seega edaspidi ei tule teenustasu maksval füüsilisel isikul kanda teenust

osutavat füüsilist isikut TÖR-i, esitada maksudeklaratsioone ega tasud teenustasult

tööjõumakse. Vabastus ei laiene teenustasu maksvale FIE-l, kuna tema makstud teenustasule ei

12

laiene SMS § 2 lõike 1 punktis 61 kehtestatud erikord. Eelkirjeldatud muudatuse tegemiseks

täiendatakse MKS § 251 lõike 3 punktis 3 toodud tööd võimaldava isiku mõistet.

Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatus RPKS-i §-s 12. Sättes täpsustatakse sotsiaalmaksu arvesse

võtmise põhimõtteid pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel. Kuna SMS § 2 lõike 1

punkti 61 alusel maksab sotsiaalmaksu tasu saaja, laiendatakse nimetatud punkti alusel makstud

sotsiaalmaksule füüsilisest isikust ettevõtjale kehtivaid põhimõtteid. Seega võetakse kõnealusel

juhul kindlustusosaku arvutamisel arvesse tasutud sotsiaalmaks.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse TuMS-i § 37 lõiget 6, mis sätestab vara võõrandamisest saadud kasu

või kahju arvestamise reeglid FIE tegevuse peatamise korral. Muudatus on seotud 2018. aasta

1. oktoobril jõustunud maksukorralduse seaduses, notariaadiseaduses ja kohtutäituriseaduses

tehtud muudatusega, mille kohaselt peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Varasemalt pidas vastavat

registrit Maksu- ja Tolliamet. Praegu edastavad kojad MTA-le X-tee kaudu andmeid notarite ja

kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse peatumise või ametist lahkumise kohta. Need andmed

võetakse aluseks notarite ja kohtutäiturite tulumaksukohustuse määramisel.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse TöMS-i §-s 11 toodud ajutise töötamise põhimõtteid. Muudatuse

kohaselt käsitatakse ajutise töötamise eest makstava tasuna ka tööandjalt alltöövõtu tellinud

isiku poolt töölepingu seaduse § 331 alusel makstud tasu. Kuna tegemist on tööandja eest

makstava tasuga, siis tuleks see arvesse võtta ka töötuna arvel oleku ajal.

Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse TKindlS-i § 3 lõiget 2, mis sätestab loetelu isikutest, keda

nimetatud seaduse mõttes ei loeta kindlustatuks. Sellesse loetellu lisatakse uus punkt (punkt 7),

mille kohaselt ei loeta kindlustatuks füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenust

osutavat füüsilist isikut. Muudatus on seotud SMS-i § 2 lõikes 1 tehtavate muudatustega. SMSi

§ 9 lõike 1 punkti 21 kohaselt vabaneb teenustasu maksja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest,

kui teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning teenustasu maksja ja selle saaja on

füüsilised isikud. Paragrahvi 2 lõikesse lisatava uue punkti 61 kohaselt lasub sotsiaalmaksu

tasumise kohustus sellisel juhul tasu saajal. Tasu saajale kohaldatakse muudatuse järel FIE-le

kehtivat maksustamiskorda, mistõttu ei ole füüsiliselt isikult teenustasu saav isik sarnaselt

FIEga töötuskindlustusega kindlustatav.

Eelnõu § 7 punktiga 2 lisatakse TKindlS-i § 4 lõikes 2 toodud tööandjate loetellu tööandjalt

alltöövõtu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ tähenduses. Muudatus on seotud SMS-i § 2

lõikes 14 tehtava muudatusega. Käesoleva muudatuse tulemusel laienevad alltöövõtu tellinud

isikule kõik töötukindlustuse seaduses tööandjale kehtestatud kohustused, sh tuleb tasuda nii

tööandja kui ka kindlustatu töötuskindlustusmakset.

Paragrahvi 7 punktiga 3 lisatakse TKindlS-i § 142 lõikesse 2 viide töölepingu seaduse §-s 331

nimetatud tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule. Muudatus on vajalik, et alltöövõtu tellinud

isikut saaks töötuskindlustuse seaduses käsitleda tööandjana.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse eelnõu jõustumine. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma

vähemalt kuus kuud. Sestap jõustub eelnõu 2027. aasta 1. jaanuaril.

13

Muudatuse kooskõla põhiseadusega

Maksude kogumisega kaasneb põhiseaduslik omandiõiguse riive. Riive on õigustatud, kui see

on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Kuna eesmärk on eelarvelise tulu saamine, pole

maksustamisreegleid täpsustav meede mitte ainult sobiv ja vajalik, vaid praktiliselt

ainuvõimalik valik eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on hinnanud, et riigieelarve tulude

suurendamine on legitiimne eesmärk.

Füüsiliste isikute vahelisel teenuse osutamisel tekkiva maksukohustuse muutmise eesmärk on

suurendada õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust ja -laekumist. Kahe

füüsilise isiku vahelise teenuse osutamise puhul on olemuslikult tegemist väikeettevõtjalt

teenuse ostmisega, mitte tööandja kohustuste täitmisega. Samas kehtiva seaduse kohaselt

rakenduvad maksustamisel pigem töösuhte puhul kohalduvad reeglid. Muudatuse kohaselt

pannakse eelkirjeldatud olukorras maksude tasumise kohustus tasu saajale. Seega toimub

edaspidi maksude tasumine sarnaselt teiste väikeettevõtjatega.

Arvestades asjaolu, et teenuse tellija on füüsiline isik, võib kehtivaid reegleid pidada

ebamõistlikult koormavaks teenuse tellija jaoks. Suureneb nii õigusselgus kui ka väheneb

halduskoormus, mis omakorda võiksid suurendada maksukuulekust ja -laekumist.

Maksukogumise tõhustamise vaatest oleks alternatiiviks suurendada maksuhalduri

kontrollmeetmeid. Samas arvestades antud valdkonna järelevalve keerukust ja mahtu ning iga

juhtumi väikest mõju laekumisele, ei oleks kindlasti tegemist kulutõhusa lahendusega. Seega ei

suudaks eelkirjeldatud alternatiiv probleemi sellise efektiivsusega lahendada kui eelnõus

pakutud variant.

Võttes arvesse maksukogumise tõhustamise vajadust ja maksukohustuslaste ühetaolise

kohtlemise nõuet, võib kõnealuseid muudatusi pidada mõõdukaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid ega kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine

mõjutab majandusest, sotsiaalvaldkonda ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust.

6.1. Kavandatav muudatus: Füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustuse panemine teenuse

osutajale.

14

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus võib avaldada mõju teenuse

osutaja sotsiaalsetele tagatistele – tema ravi-, pensioni- ja töötuskindlustusele. Mõju iseloom ja

ulatus sõltuvad sellest, kui korrektselt teenuse osutaja oma maksukohustust täidab.

Sihtrühm: eelnõu mõjutab otseselt võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi

isikuid, kelle eest teenustasu maksja on maksnud sotsiaalkindlustusmakseid. 2025. aastal oli

selliseid isikuid 155 . Potentsiaalne sihtrühm on siiski oluliselt suurem. Füüsilistele isikutele

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi isikuid oli Eesti Sotsiaaluuringu6 (ESU)

2018-2020 kohaselt 11 600. Maksudeklaratsioonide ja Sotsiaaluuringu andmeid kõrvutades on

selgelt näha, et enamikul juhtudest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid ei tasutud ning

seetõttu sotsiaalseid tagatisi teenuse osutajatel ei tekkinud.

Mõju ulatus: võttes arvesse deklareeritud tasu keskmist suurust ja asjaolu, et tegemist on

ühekordse lühiajalise teenuse osutamisega, siis üksnes kõnealuselt tasult maksude maksmine

isikule tõenäoliselt ravikindlustuskaitset ei andnud ning mõju pensionile oli väike. Kui teenuse

osutaja sai samaaegselt ka muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid tasusid, suurendasid

teenustasult makstud maksud tema sotsiaalseid tagatisi.

Pannes maksu tasumise kohustuse tasu saajale ja arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-

aastalt kasvab, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumine

võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult suureneb, mis omakorda suurendab teenuse

osutajate sotsiaalseid tagatisi. Lisaks füüsilise isikuna sotsiaalmaksu maksmisele on võimalus

teha seda ka väikeettevõtjaks registreerides ehk ettevõtluskonto kaudu või FIE-na. Saadavate

tagatiste ulatus sõltub valitud ettevõtlusvormist ja maksustatava tulu suurusest.

Mõju avaldamise sagedus: mõju sagedus sõltub sellest, mil määral teenuse osutaja sotsiaalseid

tagatisi (ravi- ja töötuskindlustuskaitset) vajab. Arvestades varasematel aastatel deklareeritud

teenustasude maksmise mahtu ja tasude suurust 7 , pelgalt nende tasude alusel üldjuhul

ravikindlustuskaitset ei teki või on nende mõju rahalistele hüvedele väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: risk seisneb võimaluses, et teenustasu maksja maksukohustusest

vabastamisel jäävad sellelt tasult maksud üldse tasumata ja vähenevad teenuse osutaja

sotsiaalsed tagatised. Arvestades kehtivate reeglite kohaselt maksukohustuse täitmise mahtu (15

inimest), on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Lisaks võivad väheneda teenuse osutaja töötuskindlustus- ja ravikindlustusalased tagatised. Kui

maksude tasumise kohustus on teenuse tellijal, tuleb tal tasuda ka töötuskindlustusmakset.

Muudatuse järel, kui makse hakkab tasuma teenustasu saaja, ei tule tal sarnaselt FIE-ga

töötuskindlustusmakset tasuda. Seega vähenevad teenuse osutaja töötuskindlustusalased

tagatised. Niisamuti võivad väheneda ravikindlustusalased tagatised. Kui rahalistele

ravikindlustushüvitistele negatiivne mõju puudub, siis ravikindlustuskaitset isik nimetatud

punkti alusel sotsiaalmaksu makstes ei saa. Tegemist on maksustamise erireegliga, mis on

pigem mõeldud kasutamiseks põhitegevuse kõrvalt üksiku teenuse osutamisel. Püsivama

tegevuse korral tuleks valida sobiv ettevõtlusvorm, mille alusel saab teenuse osutaja ka

sotsiaalsed tagatised.

Kõnealuse riski üks maandamise võimalus on maksumaksjate teadlikkuse tõstmine, et

füüsilistele isikutele teenuse osutamisel võiks teenuse osutaja valida ettevõtlusvormi ja selle

valimata jätmisel vähenevad tema töötus- ja ravikindlustustagatised. See võimaldaks inimesel

teha kaalutletud ja teadlik otsus.

5 Maksu- ja Tolliamet, 10.02.2026, deklaratsioonil TSD esitatud andmete põhjal. 6 Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring. 7 Maksu- ja Tolliameti andmetel oli aastatel 2019-2022 keskmine deklareeritud tulu suurus 532 eurot, 2023.

aastal 348 eurot, 2024. aastal 925 eurot ja 2025. aastal 635 eurot.

15

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad riskid väiksed.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale,

eeskätt väikeettevõtjate tegevusele ning eraisikust teenuse tellijatele. Olulisim mõju seisneb

selles, et muudatuse tulemusena väheneb teenustasu maksja haldus- ja maksukoormus.

Maksude tasumise kohustus pannakse teenuse osutajale. Muudatus suurendab maksuarvestuse

ühetaolisust ja õigusselgust, mis pikemas vaates tõstab maksukuulekust ja maksulaekumisi.

Sihtrühm: sihtrühmaks on füüsilised isikud, kes ostavad või osutavad teenust võlaõigusliku

lepingu alusel, mille mõlemad osapooled on füüsilised isikud. Eesti Sotsiaaluuringu kohaselt

sai 2019. aastal teistele isikutele või leibkondadele teenuse osutamise eest eraviisilist tulu 11

600 inimest koondsummas 18,2 mln eurot. Keskmine tulu suurus isiku kohta oli 1 600 eurot

aastas.

Otseselt mõjutab eelnõu neid väheseid seaduskuulekaid maksumaksjaid, kes täidavad

teenustasu maksmisel maksuseadustega kehtestud kohustusi ja tasuvad füüsilisele isikule

makstud teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Kui 2019. aastal oli nende arv

20, siis eelmiseks aastaks oli nende arv langenud juba 10-ni.

Mõju ulatus: muudatuse jõustumisel väheneb teenustasu maksja jaoks maksukohustuse

täitmisega seotud halduskoormus (registreerimine TÖR-i, maksudeklaratsiooni TSD esitamine

ja maksukohustuse täitmine). Lisaks väheneb ka teenuse tellija maksukoormus. Sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmaksete osa moodustab umbes 25% kogukuludest. Suurem osa teenustasu

maksjatest eelkirjeldatud kohustusi täitnud ei ole, mistõttu nende jaoks eelmainitud mõju

puudub. Kuna maksukohustus pannakse teenuse osutajale, suureneb mõningal määral teenuse

osutaja halduskoormus ja kulud. Nende ulatus sõltub valitud ettevõtlusvormist.

Ettevõtluskontot kasutades toimub maksude tasumine automaatselt pangakontol maksu osa

(20%) broneerimisena. FIE-na tegutsedes on halduskoormus mõnevõrra suurem, kuna

maksukohustuse suurus määratakse FIE esitatava maksudeklaratsiooni (E-vormi) andmete

põhjal ning selle suurus sõltub eeskätt ettevõtlustulemist.

Arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-aastalt kasvab, võib eeldada, et suureneb nende

teenuse osutamise eest tasu saajate arv, kes edaspidi maksavad teenustasult maksud ise. Eesti

elanike maksutahte uuringu8 kohasel on viimaste aastate jooksul kasvanud 50%-lt 55%-le ehk

10% võrra nende inimeste arv, kes deklareeriks täiendavat sularahas saadud tulu. Võttes arvesse

potentsiaalse sihtgrupi suurust, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumine suureneb. Selle täpset mahtu on väga keeruline hinnata, kuna see sõltub erinevatest

näitajatest alates maksumaksjate teavituse mahust kuni maksumaksjate hoiakute ja käitumise

muutumiseni.

Mõju avaldamise sagedus: kuigi füüsilised isikud tellivad isiklikes huvides erinevaid füüsiliste

isikute osutatavaid teenuseid, siis enamikul juhtudel esindab teenuse osutaja äriühingut või

tegutseb ise ettevõtjana (nt FIE-na või kasutab ettevõtluskontot). Teenuse ostmine füüsiliselt

isikult, kes ei tööta äriühingus ega tegutse ise ettevõtjana, moodustab isiklikes huvides

ostetavatest teenustest väikese osa. 2019. aastal ostsid füüsilised isikud Eestis teenuseid 3,978

miljardi euro eest, millest füüsilistelt isikutelt ostetud teenused moodustasid 0,4% (18,2 mln

eurot11).

8 Eesti elanike maksutahte uuring, okt. 2020, tellija MTA. 11

Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring.

16

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: eelnõu jõustumisel tuleb teha muudatus

maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 selgituste osas ja kehtetuks tunnistada antud tululiigi puhul

rakendatav tulukood (kood 18). See omakorda tingib mõningate väikesemahuliste muudatuste

tegemist maksuhalduri infosüsteemides. Eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Maksumaksjate

nõustamisega tegeleb klienditeeninduse osakond. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus

mõjutab vaid ühte riigiasutust. Maksu- ja Tolliametis töötas 2025. aastal keskmiselt 1114

teenistujat. Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja Tolliametis umbes 138

inimest.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Muudatus ei eelda isikkoosseisu suurendamist ega töökorralduse muutmist.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.2. Kavandatav muudatus: sotsiaalmaksuga ei maksustata tasu, mida maksab kolmanda riigi

mitteresidendist tööandja, kes ei oma Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis püsivat

tegevuskohta, oma mitteresidendist töötajale, kes teeb Eestis lühiajaliselt tema heaks tööd.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus võib avaldada mõju kolmandast

riigist pärit mitteresidendist töötajale. See mõjutaks positiivselt kolmandatest riikidest pärit

kaugtöötajate võimalust Eestis tööd teha. Diginomaadide kontekstis tuleb silmas pidada, et

tegemist on isikutega, kes teevad tööd asukohast sõltumata, ent panustavad Eesti majandusse

siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste tarbimisega.

Sihtrühm: sihtrühmaks on kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Eestis ajutiselt viibides

töötavad, kuid nende töö tulemus ei saabu Eestisse. Keeruline on prognoosida välismaalaste

hulka, keda antud muudatus hakkab mõjutama. Üheks sihtrühmaks, keda seadusemuudatus

mõjutab, on nn diginomaadid ehk asukohast sõltumatud töötajad. Eesti on üks esimesi riike

maailmas, kes pakub viisat kaugtöö eesmärgil, mistõttu puudub võimalus arvestada teiste

riikide kogemustega. Viisat kaugtööks hakati välja andma alates 01.08.2020. Perioodil

01.08.2020 – 31.12.2025 on välja antud 740 viisat kaugtöö eesmärgil, peamiselt Ameerika

Ühendriikide, Venemaa, India ja Suurbritannia kodanikele.

Tabel 1. Kaugtöö eesmärgil esitatud viisataotlused ja otsused 01.08.2020 – 31.12.2025

kodakondsuste lõikes.

Kodakondsus Viisataotlus Viisataotlus

rahuldada

Alžeeria 6 5

Ameerika Ühendriigid 250 227

17

Argentina 7 6

Armeenia 34 28

Aserbaidžaan 10 8

Austraalia 33 31

Brasiilia 21 19

Egiptus 24 8

Hiina 21 16

Iisrael 21 17

India 73 43

Iraak 3 0

Iraan 19 2

Jaapan 18 16

Kanada 50 42

Kasahstan 4 4

Kolumbia 9 9

Korea Vabariik 3 2

Lõuna-Aafrika Vabariik 20 20

Lõuna-Korea 4 4

Maroko 7 2

Mehhiko 7 7

Moldova 2 2

Nigeeria 22 2

Pakistan 46 10

Peruu 2 2

Singapur 6 5

Suurbritannia 74 60

Tai 2 2

Türgi 49 33

Türkmenistan 3 3

Tšiili 3 3

Ukraina 23 18

Usbekistan 4 3

Uus-Meremaa 8 7

Valgevene 9 4

Venemaa 69 47

Vietnam 5 3

Muud* (1 taotleja või 1

viisa) 56 20

Kokku 1027 740

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeerium on 2019. aastal prognoosinud, et maksimaalselt kümnendik e-residente võiks

soovida diginomaadina viisat taotleda. 2019. aastal väljastati 16 630, 2020. aastal 12 957, 2021.

aastal 13 186 ja 2022. aastal 11 923 e-residendi digitaalset isikutunnistust. Kui kümnendik neist

18

sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks e-residentide seast potentsiaalseid taotlejaid

olla u 1400 inimest aastas. Tegu on siiski ülimalt optimistliku prognoosiga, mida kinnitab ka

2025. aasta lõpuks esitatud viisataotluste statistika. Kuigi kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist on

mõjutanud nii koroonaviirusest kehtestatud liikumispiirangud kui ka Venemaa agressioonisõda

Ukrainas, saab siiski sihtrühma pigem pidada väikeseks.

Mõju ulatus: mõju ulatus on pigem vähene. Eeldatavalt jääb töötajate hulk, keda

seadusemuudatus mõjutab, väikeseks. Sotsiaalmaksu vabastus võib mõjutada töötaja ravi- ja

pensionikindlustusalaseid tagatisi. Maksusoodustuse eeltingimuseks on

tervisekindlustuslepingu olemasolu, mis peab katma vähemalt haigestumise ja vigastuse korral

tekkivad ravikulud Eestis. Seega tervisest tulenevad olulisemad riskid on kaetud. Pensionialaste

tagatiste osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole. See sõltub sellest, kas tööandja või töötaja

elu- või asukohariigis tasutakse vastavaid makseid või isik on liitutud pensioniskeemidega.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus on vähene. Lähtuvalt töö iseloomust

võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua, et teenida siin välja pensionistaaži.

Isikul võib siiski tekkida vajadus kasutada siinseid meditsiiniteenuseid. Vähendamaks

võimalikku koormust Eesti meditsiinisüsteemile, on eelnõuga ettenähtud tingimus, et Eestisse

saabuval töötajal peab olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või

vigastusest tingitud ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal. Kehtiva välismaalaste

seaduse kohaselt peab välismaalasel viisa saamiseks olema samuti kehtiv

tervisekindlustusleping.

Ebasoovitavate mõjude risk: maksusoodustuse kohaldamise üheks tingimuseks on kehtiv

tervisekindlustusleping, mis annab isikule kindluse ravikulude katmiseks ja välistab koormuse

Eesti riiklikule ravikindlustussüsteemile. Samas võib tervisekindlustuslepingu kaitse olla

piiratum võrreldes riigi poolt sotsiaalmaksu tasumise korral saadava ravikindlustuskaitsega.

Pensioniks vahendite kogumise osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole, mistõttu ei saa

välistada olukorda, et vahendid selleks jäävad kogumata. Kuna tegemist on lühiajalise

töötamisega ja võimalik, et töötaja või tööandja elu- või asukohariigis sissemakseid

pensioniskeemi ikkagi jätkatakse, on ebasoovitavate mõju risk väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitava mõju risk on maandatud

eelnõuga kehtestatavate tingimuste (nt tervisekindlustuslepingu nõude) kaudu.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus mõjutab ettevõtluskeskkonda ning

omab eelkõige positiivset mõju riigi majandusele.

Sihtrühm: sihtrühmaks on eeskätt lühiajaliselt Eestis viibivate kolmandatest riikidest pärit

töötajate mitteresidendist tööandjad, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht.

Mõju ulatus: muudatusega vähendatakse bürokraatiat tööandjale, kellel puudub Eestis püsiv

tegevuskoht, kuid kelle töötaja teeb Eestis tööd. Kui töötaja viibib Eestis töö tegemise eesmärgil

vähem kui 183 päeval järjestikuse 12 kuu jooksul, ei kaasne tema tööandjale Eestis

mitteresidendist tööandjaks registreerimise kohustust. Seeläbi soodustatakse diginomaadide

riiki saabumist. Valdav osa diginomaadidest tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogias

(IKT), turunduse, finants- või haridusvaldkonnas.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikseks.

Maksusoodustuse kohaldub tulule, mis on saadud Eestis töötamise esimese 183 päeva eest. See

tähendab, et tegu on eeskätt lühiajaliste Eestis viibimistega.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna

mõju sihtrühm ja sagedus on väike.

19

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: kuna Eestis töö tegemine muutub

atraktiivsemaks ja tingimused paindlikumaks, võib eeldada teatavat mõju viisataotlusi

menetlevate asutuste töökorraldusele. Niisamuti võib eeldada vähest koormuse kasvu

maksumaksjate nõustamise osas maksuhaldurile. Seaduseelnõu puudutab nii töölepinguid kui

ka võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei

kajastata kolmandate riikide tööandjaid, töötajaid ega nende töö- ja teenustasusid enam

maksudeklaratsiooni TSD lisal 2. Seega ei kaasne selle muudatusega maksuhaldurile ka

arenduskulusid.

Sihtrühm: mõjutab nii konsulite kui ka Politsei- ja Piirivalveameti töökoormust, vähesel

määral ka Maksu- ja Tolliametit. Politsei- ja Piirivaleametis töötab 2025. aasta seisuga 4519

teenistujat. Politsei- ja Piirivalve ametnikke, kes vaatavad läbi viisa- ja viibimisaja pikendamise

taotluseid ja väljastavad viisakleebiseid, on umbes 25. Maksu- ja Tolliametis töötas 2025. aastal

keskmiselt 1114 teenistujat. Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja

Tolliametis umbes 138 inimest. Sihtrühma suurust võib hinnata väikseks.

Mõju ulatus: ei ole oodata olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna ka praegu on

välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse tulekuks viisat. Arvestades

viisataotlejate üldarvu, suurendavad diginomaadid viisataotlejate arvu väga vähe.

Diginomaadid on senini taotlenud D-liiki ehk pikaajalist viisat.

Tabel 2. Diginomaadi viisade osakaal välja antud D-viisadest 01.08.2020 – 31.12.2025.

2020 2021 2022 2023 2024 2025

Välja antud pikaajalised (D-liiki) viisad 9 093 26 030 15 820 6 777 5 458 5 227

Sh. kaugtöö eesmärgil 34 151 191 150 100 114

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Tabelist nähtub, et diginomaadidele väljastatud viisade osakaal on kasvanud, kuid moodustab

endiselt väga väikese osa kõikidest antud viisadest.

Kuna diginomaade on vähe, siis võib eeldada, et nende nõustamine ei avalda maksuhaldurile

suurt koormust.

Mõju avaldumise sagedus: kuivõrd diginomaadide eeldatav hulk jääb pigem väikseks, ei ole

ka mõju avaldumise sagedus suur.

Ebasoovitavate mõjude risk: välistatud ei ole võimalikud skeemid tööjõumaksude tasumisest

kõrvalehoidmiseks, ent seda võib hinnata väheseks. Kui mitteresidendist tööandja palkab Eestis

töötamiseks mitteresidendi, kelle töö tulemus saabub Eestisse, siis on endiselt kohustus järgida

VMS-s sätestatud töötamise tingimusi. Eestisse töö tegemise eesmärgil saabumiseks peab

inimesel olema viisa ning kehtiv tervisekindlustusleping. Need tingimused vähendavad

võimalikku kuritarvituste tõenäosust. Ebasoovitavate mõjude risk on seega pigem väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju risk on väike.

6.3. Kavandatav muudatus: TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu

maksustamine sotsiaalmaksuga.

20

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: sotsiaalmaksu ja teiste

sotsiaalkindlustusmaksete tasumine alltöövõtu tellinud isiku poolt suurendab tasu saaja

sotsiaalseid tagatisi. Suurenevad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest

sõltuvad hüved, näiteks vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, pension ja

töötuskindlustushüvitis.

Sihtrühm: töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise,

ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Kuigi ehitusvaldkonnas töötab alla 8%

Eesti töötajatest, on muudatusest mõjutatud tõenäoliselt siiski oluliselt väiksem osa

ehitustöötajatest, mistõttu on sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus: kuna alltöövõtu tellinud isikule läheb üle kohustus maksta tasu üksnes töötasu

alammäära ulatuses, siis selle mõju rahalistele hüvitistele on pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus,

on mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: puuduvad

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm,

ulatus, sagedus on väiksed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:

Sihtrühm: ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isikud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2025.

aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 19 378 äriühingut, mille tegevusala oli ehitus. Kõigist

äriühingutest moodustasid nad 8,5%. Muudatuse tulemusel saab ehitustöid teinud töötaja nõuda

töötasu ka alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja ei ole töötasu nõuet nelja kuu jooksul

rahuldanud. Seega on muudatusel negatiivne majanduslik mõju sihtrühma jaoks, kuna sellega

võivad kaasneda planeerimata maksukulud. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida

töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Võimaliku negatiivse majandusliku mõju ulatust vähendab ka see, et alltöövõtu tellinud isik ei

vastuta mitte töötaja kogu töötasu, vaid ainult töötasu alammäära ja sellelt arvutatavate maksude

ulatuses.

Mõju ulatus: muudatuse tulemusel suurenevad alltöövõtu tellinud isiku kohustused tasult

arvutatava sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võrra. Kuna maksubaas on töötasu

alammäär, on mõju ulatus väike.

Mõju avaldamise sagedus: kuna töötasu nõude esitamine ja sellelt maksude tasumine on harv

ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: Senisest enam on alltöövõtu tellinud isikul huvi kontrollida

alltöövõtja tausta maandamaks tekkida võivaid riske. Vähese info korral võidaks

põhjendamatult kõrvale lükata alltöövõtjad, kelle kohta pole piisavalt infot. Selle

maandamiseks saab alltöövõtja jagada õigeaegselt ja piisavas mahus otsustamiseks olulist infot.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid maandatavad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

21

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Maksumaksjate

nõustamisega tegeleb klienditeeninduse osakond. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus

mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Maksu- ja Tolliametis töötas 2025. aastal keskmiselt 1114 teenistujat.

Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja Tolliametis umbes 138 inimest.

Muudatus ei eelda isikkoosseisu suurendamist ega töökorralduse muutmist.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldamise sagedus on regulaarne, kuid nõustatav sihtrühm

on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.4. Mõju halduskoormusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused pigem vähendavad halduskoormust. Oluliselt väheneb

lühiajaliselt Eestis töötava mitteresidendist tööandja halduskoormus. Edaspidi puudub

mitteresidendist tööandjal kohustus end MTA-s tööandjana registreerida, tööd tegev isik TÖRi

kanda ja igakuiselt deklaratsioone esitada.

Halduskoormus väheneb ka füüsilisele isikule teenuse osutamisel. Edaspidi ei kanta teenuse

osutajat TÖRi ega deklareerita saadud teenustasusid tehingupõhiselt. Maksud tasub teenustasu

saaja summaarselt aastapõhisel deklaratsioonil.

Vähesel määral võib eelnõuga suureneda ehitustöid pakkuva peatöövõtja halduskoormus.

Tegemist on siiski erandlike olukordadega – halduskoormus suureneb üksnes juhul, kui

peatöövõtjale läheb üle alltöövõtja maksmata jäänud töötasu maksmise kohustus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Esialgse hinnangu kohaselt on füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

tasu maksustamisreeglite muudatuse tõttu otsene negatiivne mõju riigieelarve sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakse laekumistele kuni 6 000 eurot aastas. Samas võib eeldada, et

eelmainitud vähemlaekumine saab teenustasu saaja poolt kaetud kas eelnõus pakutud lahenduse

kaudu või mõnes ettevõtlusvormis tegutsedes makse tasudes. Arvestades valdkonna mahtu ja

erinevaid tulude deklareerimise võimalusi, võib eeskätt prognoosida ettevõtlustulu maksu

laekumise suurenemist. Mõju täpsemat mahtu on siiski keeruline hinnata. Laekumise olulise

kasvu eelduseks on käitumuslikud muutused, mis omakorda eeldab täiendavate teavituste

läbiviimist.

Diginomaadide maksumuudatuse puhul olulist negatiivset mõju eelarvele ei prognoosita.

Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kuidas seadusemuudatuse tagajärjel võib sotsiaalmaksu

laekumine muutuda. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole oodata sotsiaalmaksu laekumise

vähenemist, kuivõrd puudutatud isikute hulk, keda eelnõu muudatus mõjutab, on väike. Samal

ajal panustavad nad Eesti majandusse siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste

tarbimisega. Oodata ei ole ka suurt mõju riigiasutustele ja nende töökoormusele, mistõttu

isikkoosseisu või eelarve suurendamise vajadus puudub. Maksu- ja Tolliamet on hinnanud, et

neile arenduskulusid ei kaasne.

22

Kõikide muudatuste koosmõjul sotsiaalmaksu kogulaekumise märkimisväärset suurenemist või

vähenemist ei prognoosita.

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata.

Sotsiaalmaksuseaduses tehtavad muudatused tingivad kahe rahandusministri määruse

muutmise. Muuta on vaja rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60

„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja

töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning

nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud lisa 2, milles tuleb tühistada

maksudeklaratsiooni selgitustes olev kood (kood 18), mis märgitakse juhul, kui füüsiline isik

maksab teisele füüsilisele isikule tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest.

Eelnõu kohaselt on sellisel juhul maksude tasumise kohustus tasu saajal ja deklareeritakse see

samal vormil, mille esitab FIE ettevõtlustulu teenimisel (vorm E). Seega uusi vorme ei

kehtestata. Sotsiaalmaksu objekti laiendamise tõttu on vaja muuta ka rahandusministri 15.

märtsi 2013. a määrust nr 17 „Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete

Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord“. Määruses on vaja täpsustada

eelnõuga lisatava uue punkti alusel makstud sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile

ja Tervisekassale väljastamise reeglid.

9. Seaduse jõustumine

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sestap jõustub eelnõu

2027. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja EVEA-le. Eelnõule saabunud ettepanekud on koos arvamustega

kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (lisa 1).

Eelnõus sisalduv diginomaadide maksumuudatust puudutav osa (§ 1 p 5) esitati 2021. aastal

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (eelnõu toimik nr 21-0973) ministeeriumidele

kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel esitatud ettepanekutega on eelnõus arvestatud.

04.03.2026

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 23-1206) kohta esitatud märkused.

Märkus ja selle esitaja Märkusega

arvestamine

JuM, 06.10.2023 nr 8-2/6000

Hea õigusloome tavapärane menetlus näeb ette

väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise. Kooskõlastamiseks

esitatud eelnõu puhul VTKd ei koostatud ja eelnõu seletuskirjas

nimetatakse puudumise põhjuseks muudatuste kiireloomulist

iseloomu ning viidatakse hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 punktidele 1 ja 2. Kuna eelnõul

puudub seletuskirja koostajate hinnangul igasugune puutumus

Euroopa Liidu õigusega (seletuskirja punkt 5), ei ole asjakohane

viidata HÕNTE § 1 lg 2 punktile 2. Samuti tekitab küsimusi

kiireloomulisusele viitamine, kuna eelnõu seletuskirjas märgitud

asjaolud on koostajatele seletuskirja alusel teada olnud mitmeid

aastaid (näiteks on viidatud õiguskantsleri 2020. aasta kirjale,

samuti juba aasta tagasi jõustunud muudatustele). Seega on

kiireloomulisusele tuginemist praegusel juhul suhteliselt raske

õigustatuks pidada. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas

põhjalikumalt selgitada VTK koostamata jätmise põhjuseid. Muu

hulgas tasub hinnata, kas mõne eelnõuga kavandatava muudatuse

osas (nt TLS § 331 ) võiks rakenduda HÕNTE § 1 lg 2 punktis 5

nimetatud VTK koostamata jätmist võimaldav alus. Ka sellele

alusele tuginedes tuleb VTK koostamata jätmist sisuliselt

põhjendada ja selgitada nt, et need muudatused omavad

haldusvälistele sihtrühmadele pigem vähest mõju või on tegemist

varasemat muudatust nö korrigeeriva iseloomuga muudatusega

vms. Küll aga ei saa meie hinnangul sellele erandile tugineda

füüsiliste isikute teenuslepingute alusel maksustamise kontekstis,

kuivõrd selle muudatusega on kavas oluliselt mõjutada füüsiliste

isikute maksukuulekust ning ka mõjutatav sihtrühm on

märkimisväärne. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirjas VTK

puudumist asjakohaselt põhjendada.

Seletuskirja on

täiendatud.

Eelnõu ja seletuskirja failides esitatud märkused Arvestatud.

JuM, 02.09.2024 nr 8-2/6092

Arvestades Riigikogu otsusega heaks kiidetud

õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 p-s 12.4.1. märgitut

ning eelnõu seletuskirjas esitatud selgitusi ning mõjuanalüüsi,

palume eelnõuga ette näha rakendussäte, millega võetakse

kohustus kavandada järelhindamine. Hinnata tuleks füüsiliste

isikute teenuslepingute maksustamise mõju. Juhime tähelepanu,

et kavandatud muudatusel on suure tõenäosusega oluline mõju,

kuna eelduslikult puudutab see sihtrühma, mille suurus on üle 10

000 füüsilise isiku, kes viimastel aastatel on teenuseid selliselt

osutanud ning kellele kanduks eelnõu kohaselt üle täiendav

Mittearvestatud.

Eelnõuga tehtava

muudatuse mõju

hindamine eeldab, et on

võimalik hinnata, kui

suur osa sellise teenuse

osutajatest on

muudatuse järgselt

hakanud maksu tasuma.

Sellises olukorras on

maksuarvestamise kohustus või alternatiivselt vajadus selliste

teenuste osutamisel valida teenuste osutamiseks sobiv

ettevõtlusvorm. Eelnõu üks eesmärk on selliste isikute

maksukuulekuse suurendamine. Praeguste reeglite järgi on

selliste lepingute alusel väga vähe makse tasutud. Seletuskirjas

on korduvalt viidatud, et puudub kindlam veendumus mõjutatud

isikute käitumise muudatuse ning sellega seotud

maksulaekumiste kohta. Lähtudes eelnevast tuleb muudatust

lugeda potentsiaalselt oluliseks.

maksude tasumiseks

lisaks eelnõuga

pakutavale mitu

alternatiivi -

registreerida FIE-ks,

avada ettevõtluskonto

jm. Kuna maksu-

andmete põhjal ei ole

võimalik kindlaks teha,

kui suure osa FIE või

ettevõtluskontole

kantud tuludest

moodustavad

muudatuse sihtrühma

teenitud tulu, siis ei

võimalik teostada

maksuhaldurile esitatud

andmete põhjal ka

järelhindamist. Ka

muud järelhindamise

meetodid ei pruugi

mõju mahust anda

adekvaatset pilti.

Samas jätkub igakuine

maksulaekumiste

andmete jälgimine ja

analüüsimine.

Eelnõu ja seletuskirja failides esitatud märkused Arvestatud.

MKM, 16.10.2023 nr 2-7/2023/4191

Eelnõuga lisatakse sotsiaalmaksuseadusesse (SMS) § 2 lg 14,

millega täpsustatakse sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus

töölepingu seaduse (TLS) § 331 alusel tööandjalt alltöövõtu

tellinud isikule läheb üle töötajale tasu maksmise kohustus. Koos

tasu maksmisega läheb muudatuse järgselt alltöövõtu tellinud

isikule üle ka maksude tasumise kohustus.

1.1. Seletuskirja lk 6 kohaselt on TLS §-iga 331 seotud SMS

muudatus „vajalik, et tellija tasutud nõuet saaks käsitleda

tasuna SMS-i mõttes.“ See selgitus võib mõjuda

eksitavalt, kuna tellija all mõistetakse üldjuhul objekti

tellinud isikut, kuid antud juhul on asjakohane rääkida

tööandjalt alltöövõttu tellinud isikust. Selguse huvides

palume lauset muuta järgmiselt: „Muudatus on

vajalik, et alltöövõtu tellinud isiku tasutud nõuet

saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.“.

1.2. Lisaks palume sisse viia tehnilist laadi muudatus SMS §

2 lõikesse 13. 15.10.2022 jõustusid Eestisse lähetatud

töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) muudatused, sh

ELTTS § 52 muudatused, millele SMS § 2 lg 13 viitab.

Arvestatud.

Seletuskirja on

täpsustatud.

Arvestatud.

Muudatus on eelnõusse

lisatud.

ELTTS § 52 reguleerib lähetatud töötaja tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku vastutust. SMS § 2 lg 13 viitab

hetkel aga tööandjalt teenuse tellinud isikule, mitte

alltöövõtu tellinud isikule. Seetõttu palume SMS § 2

lõikes 13 asendada sõna „teenuse“ sõnaga

„alltöövõtu“.

1.3. Selguse huvides palume täiendada ka TKindlS § 14²

lõike 2 teist lauset pärast sõna „tööandja“ sõnadega „või

töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandjalt alltöövõtu

tellinud isiku“.

1.4. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada TöMS § 11 lõiget 3,

mis puudutab ajutise töötamise eest makstava tasu

piirmäära. TöMS § 11 lõike 3 lõppu tuleb lisada uus

lause: „Ajutise töötamise eest makstava tasuna

käsitatakse ka töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandja

alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.“

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TKindlS muudatusega.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TöMS-i muudatusega.

Seoses eelnõu muudatusega TKindlS-s, palume täiendada

TKindlS § 3 lõike 2 loetelu isikutest, kes ei ole edaspidi enam

nimetatud seaduse mõttes kindlustatud isikud.

Kuna eelnõuga kaotatakse töötuskindlustusmakse tasumise

kohustus füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu

korral, ei ole edaspidi enam kindlustatud isikuks TKindlS mõttes

ka füüsiline isik, kes osutab teisele füüsilisele isikule teenust

võlaõigusliku lepingu alusel. Seega tuleb täiendada TKindlS § 3

lõiget 2 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav

füüsiline isik.“.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TKindlS muudatusega.

Eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma

vähemalt kuus kuud

Eelnõu § 5 kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1.

jaanuaril. Juhime tähelepanu sellele, et maksukorralduse seaduse

§ 41 kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja

jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Vastavale

sättele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, kuid on siiski

määratud lühem jõustumisaeg. Peame siiski oluliseks, et

muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt

kuus kuud, et maksumaksjatele jääks rohkem aega muudatustega

kohanemiseks.

Arvestatud.

Jõustumissätet

muudetud.

Palume eelnõu täiendada maksukorralduse seaduse muudatusega

(Lisa). Tegemist on töövaidluskomisjoni (TVK) tööd puudutava

muudatusega, et TVK saaks täita temale seadusega pandud

kohustusi. Kuigi seaduse järgi on TVK-l kohtuvälise

vaidlusorganina pädevus lahendada individuaalseid töövaidlusi,

mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud

tööandja, siis puudub TVK-l praegu ligipääs mitteresidendist

tööandja andmetele. See takistab töövaidluste kiiret ja

kvaliteetset lahendamist mitteresidendist tööandjaga seotud

Mittearvestatud, kuna

ettepanekul puudub

otsene seos

menetletavate

muudatustega.

Muudatuse saaks lisada

hetkel ettevalmistatava

MKS muutmise

eelnõusse.

töövaidlustes. Esitame kooskõlastuskirja lisana muudatuse täpse

sõnastusettepaneku ning muudatuse selgitused ja mõjuhinnangu.

Sotsiaalministeerium, 26.09.2023 nr 5.2-2/35172-2

Eelnõu rakendamise osas vajab täpsustamist, kas planeeritavad

muudatused tingivad Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaates

täiendava sotsiaalmaksu liigi loomise vajaduse (näiteks

olukorraks, kus füüsilisele isikule teenuse osutamise eest saab

tasu teine füüsiline isik, kes peab hakkama ise saadud tulult kord

aastas sotsiaalmaksu tasuma). Kui täiendava sotsiaalmaksu liigi

loomine on vajalik, siis võib eelnõuga kaasneda mõju SKA –

MTA andmevahetusele (s.h infosüsteemide arendusvajadused

SKA-le). Täpsema arendusvajaduse ja sellega kaasnevate kulude

osas saame anda tagasisidet pärast MTA vaates täiendava

sotsiaalmaksu liigi loomise vajaduse selgumist.

Füüsiliselt isikult

saadud teenustasu

maksustamisel

kohalduvad FIE

maksuarvestuse reeglid.

Seega täiendavat

infovahetust muudatus

kaasa ei too.

EVEA, 05.10.2023 nr 0510/2023

EVEA toetab seadusemuudatust, mis füüsiliste isikute vahel

sõlmitud lepingute alusel teenustasu maksmisel paneb

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tasu saajale (teenuse

osutajale). See suurendab tasu saaja vastutust oma tegevuse eest.

Lahendamata on aga jäänud küsimus, et kuidas peaks toimuma

töötamise registreerimine töötajate registris. Sellise sõnastusega

eelnõu vastuvõtmise järel jääb töötamise registreerimise

kohustus edasi tööd võimaldavale isikule. Ebakorrektne on siin

aga eelnõu teksti sõnastus, millest tuleneb, et sotsiaalmaksu

makstakse ka juriidilise isiku saadud tasudelt, kui talle tasub

osutatud teenuse eest füüsiline isik. Vastavat sätet tuleks

täiendada sõnadega „füüsilisele isikule“ või leida teistsugune

sõnastusmudel.

Eelnõud on täiendatud

MKS-i muudatusega,

mis välistab füüsilisele

isikule teenuse osutaja

TÖRi kandmise.

Kuna kindlustatavana

on SMS tähenduses

mõeldud ikka füüsilist

isikut, siis puudub

vajadus täpsustada, et

äriühingule teenuse

osutamisel SMS-i ei

kohaldata.

Omaette probleemiks on ka see, et eelnõu kohaselt ei ole

füüsilisest isikust tasu saajal (kindlustatu) ega füüsilisest isikust

tööandjal võimalik maksta töötuskindlustusmakset tasult, mille

maksjaks on füüsiline isik. See vähendab võimalikku

töötuskindlustuse kohaldamisala, mis ei ole hea sotsiaalse

turvalisuse tagamise seisukohast.

Füüsilisele isikule

teenuse osutajale ei

kohaldu

töötuskindlustuskaitse

põhjusel, et tema tulude

maksustamisele

kohaldatakse FIE

maksustamisereegleid.

Sotsiaalkindlustusamet, 26.09.2023 nr 5.2-2/35172-2

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse

avaldamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. SKA tutvus

eelnõuga ja märgime, et eelnõu rakendamise osas vajab

täpsustamist, kas planeeritavad muudatused tingivad Maksu- ja

Tolliameti (MTA) vaates täiendava sotsiaalmaksu liigi loomise

vajaduse (näiteks olukorraks, kus füüsilisele isikule teenuse

osutamise eest saab tasu teine füüsiline isik, kes peab hakkama

ise saadud tulult kord aastas sotsiaalmaksu tasuma). Kui

täiendava sotsiaalmaksu liigi loomine on vajalik, siis võib

eelnõuga kaasneda mõju SKA – MTA andmevahetusele (s.h

infosüsteemide arendusvajadused SKA-le). Täpsema

arendusvajaduse ja sellega kaasnevate kulude osas saame anda

Füüsiliselt isikult

saadud teenustasu

maksustamisel

kohalduvad FIE

maksuarvestuse reeglid.

Seega täiendavat

infovahetust muudatus

kaasa ei too.

tagasisidet pärast MTA vaates täiendava sotsiaalmaksu liigi

loomise vajaduse selgumist.