Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/1244-4 |
| Registreeritud | 26.03.2026 |
| Sünkroonitud | 27.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Artur Lundalin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Rahandusminister Teie 17.03.2026
Rahandusministeerium Meie 25.03.2026 nr 1-8/25/28-4
[email protected]
[email protected]
Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Rahandusministeerium edastas Eesti Advokatuuri maksuõiguse ja finantsõiguse komisjonidele maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) muutmise seaduse uue eelnõu (seisuga 17.03.2026, edaspidi eelnõu). Esitame teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni täiendavad seisukohad eelnõu osas.
Finantsõiguse komisjoni seisukohad
Eelnõu on võrreldes eelmise versiooniga täiendatud kahe punktiga (MKS-i § 461 lõike 1 punkti 5 täiendus ja RahaPTS § 58 lõike 12 lisamine), mis mõnevõrra parendavad andmesubjektide positsiooni, kuid ei lahenda siiski probleeme, millele Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon on varasemalt tähelepanu juhtinud. Seetõttu ei toeta Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon eelnõu esitatud kujul ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde, millest tõstab veel kord esile:
1. Pangasaladuse kasutamise õigused ja kaasnevad kohustused vajavad terviklahendust
Rahandusministeerium on nõustunud, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem ning analüüsida tuleb ka teiste riiklike järelevalveasutuste regulatsioone. Samas ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud jätta ootele Rahandusministeeriumi jaoks prioriteetseid teemasid, nagu maksude korrapärane laekumine ning rahapesu- ja terrorismivastane võitlus.
Arvestades eelnõu senise menetluse kestust ning asjaolu, et lähima kuu jooksul peaks valmima eelnõu pangasaladuse avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvate küsimuste laiemaks ja täpsemaks reguleerimiseks, ei ole enam põhjust käesolevat eelnõu ega ka eelnõu 640 SE eraldiseisvalt menetleda. Kui pangasaladust terviklikult käsitlev eelnõu valmib lähinädalatel, siis ei ole kiirustamine põhjendatud ning nimetatud kolme eelnõu tuleks korraga käsitleda.
Hea õigusloome tavaga oleks kooskõlas lahendada küsimus terviklikult ning liikudes üldiselt üksikule, mitte alustades spetsiifilistest küsimustest. Ehkki kõnealune eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsioon kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid. Seadus toob eelkõige pankadele vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja Rahapesu Andmebürooga (edaspidi RAB) võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt.
2. RABi lai diskretsioon pangasaladuse kasutamisel
Eelnõu seletuskirja kohaselt on selles täpsustatud ülesanded, milel täitmisel võib RAB pangasaladust sisaldavat teavet pärida: see on lubatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmiseks.
RahaPTS § 54 lg 1 p 1 sõnastus on aga abstraktne, sätestades RAB-i ülesandena „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise“ – see ei täpsusta ega piira kuidagi pangasaladust sisaldava teabe kohta päringute tegemist. Sellisel üldisel eesmärgil kontoväljavõtete pärimine ei ole mõeldud erandliku abinõuna, vaid näib olevat RAB-i igapäevaste toimingute lahutamatuks osaks. Selliselt on meede suure tõenäosusega ebaproportsionaalne.
Puuduvad mistahes täiendavad kaalutlused kontoväljavõtte nõudmise kui väga intensiivselt isiku põhiõigusi riivava meetme tarvitusele võtmiseks. Näiteks ei ole kontoväljavõtte pärimise eeldusena nõutud, et tekkinud oleks juba põhjendatud kahtlus seaduserikkumise osas või et ühtki isikut vähem koormavat meedet ei ole saadaval. Samuti ei ole päringuõigust piiratud muul moel (näiteks RahaPTS-i alusel kohustatud isikute esitatud teabe kontrollimise vajaduse vms konkretiseerivate asjaoludega), mis aitaks seaduse adressaatidel ja üksikisikutel oluliselt täpsemini hinnata, millal pangasaladuse päringuid teha tohib.
Eelnõu täiendatud seletuskirja lk-l 41 on eksitav väide: „Põhiõiguste riive puudutab kitsamalt üksnes isikuid, kelle suhtes on RAB-il tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi rahastamisega seotuse osas.“ See on vale, sest eelnõu ei piira praeguses sõnastuses päringute tegemist üksnes kahtluse tekkimise korral, vaid RAB-l on õigus teha päring rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Seega võib RAB kontoväljavõtte saamiseks päringu teha mis tahes juhul, mis täidab RAB hinnangul rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärki.
Eelnõus peaks olema numerus clausus põhimõttel loetletud olukorrad, millal RAB võib kontoväljavõtte päringu teha. Kui päringu aluseks on seletuskirjas viidatud rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlus, siis peaks selle ka eelnõus sätestama. Veel selgem alus päringu tegemiseks oleks kohustatud isikute esitatud teadete kontrollimine.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Jürgen Ligi
Artur Lundalin
Edastame Teile Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse osas.
Lugupidamisega
Merit Aavekukk-Tamm
jurist
Eesti Advokatuur
From: Artur Lundalin - RAM <[email protected]>
Sent: Friday, March 20, 2026 1:06 PM
To: Kirsti Pent <[email protected]>; Merit Aavekukk-Tamm <[email protected]>; Villy Lopman <[email protected]>
Cc: Revo Krause - RAM <[email protected]>
Subject: RE: Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus
Tere!
Palun esitage oma arvamus siis hiljemalt 25.03.
Lugupidamisega
|
Artur Lundalin |
From: Kirsti Pent <[email protected]>
Sent: Thursday, March 19, 2026 5:40 PM
To: Artur Lundalin - RAM <[email protected]>; Merit Aavekukk-Tamm <[email protected]>; Villy Lopman <[email protected]>
Cc: Revo Krause - RAM <[email protected]>
Subject: RE: Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.T |
Tere!
Suur tänu. Oleme huvitatud arvamuse esitamisest, kuid palume eelnõu ja seletuskirjaga tutvumiseks rohkem aega: vähemalt kuni 25.03.2026. Niigi lühike algne tähtaeg on meie jaoks praktikas veelgi lühem, sest homme toimub Eesti Adokatuuri üldkogu, millel osalemine on advokaatidele kohustuslik.
Lugupidamisega
Kirsti Pent
Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjoni esimees
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
From: Artur Lundalin - RAM <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 17, 2026 5:15 PM
To: Merit Aavekukk-Tamm <[email protected]>; Villy Lopman <[email protected]>; Kirsti Pent <[email protected]>
Cc: Revo Krause - RAM <[email protected]>
Subject: Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus
Tere!
Anname teada, et maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (täitmisregistri ja pangasaladuse teemad) kolmas variant saadeti Justiits- ja Digiministeeriumile taaskord kooskõlastamiseks. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec551f4-54a2-49f4-9dbe-a5db33c78699
Justiits- ja Digiministeeriumilt palusime kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul. Kui Eesti Advokatuuril on huvi esitada arvamus, siis palume seda samuti teha kolme tööpäeva jooksul, st 20. märtsiks.
Lugupidamisega
|
|
Artur Lundalin |
|
Käesolev
e-kiri võib
sisaldada asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud
teavet. |
Rahandusminister Teie 17.03.2026
Rahandusministeerium Meie 25.03.2026 nr 1-8/25/28-4
[email protected]
[email protected]
Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Rahandusministeerium edastas Eesti Advokatuuri maksuõiguse ja finantsõiguse komisjonidele maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) muutmise seaduse uue eelnõu (seisuga 17.03.2026, edaspidi eelnõu). Esitame teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni täiendavad seisukohad eelnõu osas.
Finantsõiguse komisjoni seisukohad
Eelnõu on võrreldes eelmise versiooniga täiendatud kahe punktiga (MKS-i § 461 lõike 1 punkti 5 täiendus ja RahaPTS § 58 lõike 12 lisamine), mis mõnevõrra parendavad andmesubjektide positsiooni, kuid ei lahenda siiski probleeme, millele Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon on varasemalt tähelepanu juhtinud. Seetõttu ei toeta Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon eelnõu esitatud kujul ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde, millest tõstab veel kord esile:
1. Pangasaladuse kasutamise õigused ja kaasnevad kohustused vajavad terviklahendust
Rahandusministeerium on nõustunud, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem ning analüüsida tuleb ka teiste riiklike järelevalveasutuste regulatsioone. Samas ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud jätta ootele Rahandusministeeriumi jaoks prioriteetseid teemasid, nagu maksude korrapärane laekumine ning rahapesu- ja terrorismivastane võitlus.
Arvestades eelnõu senise menetluse kestust ning asjaolu, et lähima kuu jooksul peaks valmima eelnõu pangasaladuse avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvate küsimuste laiemaks ja täpsemaks reguleerimiseks, ei ole enam põhjust käesolevat eelnõu ega ka eelnõu 640 SE eraldiseisvalt menetleda. Kui pangasaladust terviklikult käsitlev eelnõu valmib lähinädalatel, siis ei ole kiirustamine põhjendatud ning nimetatud kolme eelnõu tuleks korraga käsitleda.
Hea õigusloome tavaga oleks kooskõlas lahendada küsimus terviklikult ning liikudes üldiselt üksikule, mitte alustades spetsiifilistest küsimustest. Ehkki kõnealune eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsioon kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid. Seadus toob eelkõige pankadele vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja Rahapesu Andmebürooga (edaspidi RAB) võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt.
2. RABi lai diskretsioon pangasaladuse kasutamisel
Eelnõu seletuskirja kohaselt on selles täpsustatud ülesanded, milel täitmisel võib RAB pangasaladust sisaldavat teavet pärida: see on lubatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmiseks.
RahaPTS § 54 lg 1 p 1 sõnastus on aga abstraktne, sätestades RAB-i ülesandena „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise“ – see ei täpsusta ega piira kuidagi pangasaladust sisaldava teabe kohta päringute tegemist. Sellisel üldisel eesmärgil kontoväljavõtete pärimine ei ole mõeldud erandliku abinõuna, vaid näib olevat RAB-i igapäevaste toimingute lahutamatuks osaks. Selliselt on meede suure tõenäosusega ebaproportsionaalne.
Puuduvad mistahes täiendavad kaalutlused kontoväljavõtte nõudmise kui väga intensiivselt isiku põhiõigusi riivava meetme tarvitusele võtmiseks. Näiteks ei ole kontoväljavõtte pärimise eeldusena nõutud, et tekkinud oleks juba põhjendatud kahtlus seaduserikkumise osas või et ühtki isikut vähem koormavat meedet ei ole saadaval. Samuti ei ole päringuõigust piiratud muul moel (näiteks RahaPTS-i alusel kohustatud isikute esitatud teabe kontrollimise vajaduse vms konkretiseerivate asjaoludega), mis aitaks seaduse adressaatidel ja üksikisikutel oluliselt täpsemini hinnata, millal pangasaladuse päringuid teha tohib.
Eelnõu täiendatud seletuskirja lk-l 41 on eksitav väide: „Põhiõiguste riive puudutab kitsamalt üksnes isikuid, kelle suhtes on RAB-il tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi rahastamisega seotuse osas.“ See on vale, sest eelnõu ei piira praeguses sõnastuses päringute tegemist üksnes kahtluse tekkimise korral, vaid RAB-l on õigus teha päring rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Seega võib RAB kontoväljavõtte saamiseks päringu teha mis tahes juhul, mis täidab RAB hinnangul rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärki.
Eelnõus peaks olema numerus clausus põhimõttel loetletud olukorrad, millal RAB võib kontoväljavõtte päringu teha. Kui päringu aluseks on seletuskirjas viidatud rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlus, siis peaks selle ka eelnõus sätestama. Veel selgem alus päringu tegemiseks oleks kohustatud isikute esitatud teadete kontrollimine.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
[email protected]
Digiallkirjad
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Jürgen Ligi
Rahandusminister Teie 17.03.2026
Rahandusministeerium Meie 25.03.2026 nr 1-8/25/28-4
Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Rahandusministeerium edastas Eesti Advokatuuri maksuõiguse ja finantsõiguse komisjonidele
maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse (edaspidi RahaPTS) muutmise seaduse uue eelnõu (seisuga 17.03.2026, edaspidi
eelnõu). Esitame teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni täiendavad seisukohad eelnõu osas.
Finantsõiguse komisjoni seisukohad
Eelnõu on võrreldes eelmise versiooniga täiendatud kahe punktiga (MKS-i § 461 lõike 1 punkti
5 täiendus ja RahaPTS § 58 lõike 12 lisamine), mis mõnevõrra parendavad andmesubjektide
positsiooni, kuid ei lahenda siiski probleeme, millele Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon
on varasemalt tähelepanu juhtinud. Seetõttu ei toeta Eesti Advokatuuri finantsõiguse
komisjon eelnõu esitatud kujul ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde, millest tõstab
veel kord esile:
1. Pangasaladuse kasutamise õigused ja kaasnevad kohustused vajavad
terviklahendust
Rahandusministeerium on nõustunud, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem
ning analüüsida tuleb ka teiste riiklike järelevalveasutuste regulatsioone. Samas ei ole
Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud jätta ootele Rahandusministeeriumi jaoks
prioriteetseid teemasid, nagu maksude korrapärane laekumine ning rahapesu- ja
terrorismivastane võitlus.
Arvestades eelnõu senise menetluse kestust ning asjaolu, et lähima kuu jooksul peaks
valmima eelnõu pangasaladuse avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvate
küsimuste laiemaks ja täpsemaks reguleerimiseks, ei ole enam põhjust käesolevat eelnõu
ega ka eelnõu 640 SE eraldiseisvalt menetleda. Kui pangasaladust terviklikult käsitlev eelnõu
valmib lähinädalatel, siis ei ole kiirustamine põhjendatud ning nimetatud kolme eelnõu tuleks
korraga käsitleda.
Hea õigusloome tavaga oleks kooskõlas lahendada küsimus terviklikult ning liikudes üldiselt
üksikule, mitte alustades spetsiifilistest küsimustest. Ehkki kõnealune eelnõu keskendub vaid
2
kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsioon
kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid. Seadus toob eelkõige
pankadele vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele,
kellele andmete edastamine on Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja Rahapesu
Andmebürooga (edaspidi RAB) võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt.
2. RABi lai diskretsioon pangasaladuse kasutamisel
Eelnõu seletuskirja kohaselt on selles täpsustatud ülesanded, milel täitmisel võib RAB
pangasaladust sisaldavat teavet pärida: see on lubatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja
9 sätestatud ülesannete täitmiseks.
RahaPTS § 54 lg 1 p 1 sõnastus on aga abstraktne, sätestades RAB-i ülesandena „rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise“ – see ei täpsusta ega piira kuidagi pangasaladust sisaldava
teabe kohta päringute tegemist. Sellisel üldisel eesmärgil kontoväljavõtete pärimine ei ole
mõeldud erandliku abinõuna, vaid näib olevat RAB-i igapäevaste toimingute
lahutamatuks osaks. Selliselt on meede suure tõenäosusega ebaproportsionaalne.
Puuduvad mistahes täiendavad kaalutlused kontoväljavõtte nõudmise kui väga intensiivselt
isiku põhiõigusi riivava meetme tarvitusele võtmiseks. Näiteks ei ole kontoväljavõtte pärimise
eeldusena nõutud, et tekkinud oleks juba põhjendatud kahtlus seaduserikkumise osas või et
ühtki isikut vähem koormavat meedet ei ole saadaval. Samuti ei ole päringuõigust piiratud muul
moel (näiteks RahaPTS-i alusel kohustatud isikute esitatud teabe kontrollimise vajaduse vms
konkretiseerivate asjaoludega), mis aitaks seaduse adressaatidel ja üksikisikutel oluliselt
täpsemini hinnata, millal pangasaladuse päringuid teha tohib.
Eelnõu täiendatud seletuskirja lk-l 41 on eksitav väide: „Põhiõiguste riive puudutab kitsamalt
üksnes isikuid, kelle suhtes on RAB-il tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi
rahastamisega seotuse osas.“ See on vale, sest eelnõu ei piira praeguses sõnastuses päringute
tegemist üksnes kahtluse tekkimise korral, vaid RAB-l on õigus teha päring rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Seega võib RAB kontoväljavõtte saamiseks
päringu teha mis tahes juhul, mis täidab RAB hinnangul rahapesu või terrorismi rahastamise
tõkestamise eesmärki.
Eelnõus peaks olema numerus clausus põhimõttel loetletud olukorrad, millal RAB võib
kontoväljavõtte päringu teha. Kui päringu aluseks on seletuskirjas viidatud rahapesu või
terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlus, siis peaks selle ka eelnõus sätestama. Veel selgem
alus päringu tegemiseks oleks kohustatud isikute esitatud teadete kontrollimine.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Digiallkirjad
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Jürgen Ligi
Rahandusminister Teie 17.03.2026
Rahandusministeerium Meie 25.03.2026 nr 1-8/25/28-4
Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Rahandusministeerium edastas Eesti Advokatuuri maksuõiguse ja finantsõiguse komisjonidele
maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse (edaspidi RahaPTS) muutmise seaduse uue eelnõu (seisuga 17.03.2026, edaspidi
eelnõu). Esitame teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni täiendavad seisukohad eelnõu osas.
Finantsõiguse komisjoni seisukohad
Eelnõu on võrreldes eelmise versiooniga täiendatud kahe punktiga (MKS-i § 461 lõike 1 punkti
5 täiendus ja RahaPTS § 58 lõike 12 lisamine), mis mõnevõrra parendavad andmesubjektide
positsiooni, kuid ei lahenda siiski probleeme, millele Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon
on varasemalt tähelepanu juhtinud. Seetõttu ei toeta Eesti Advokatuuri finantsõiguse
komisjon eelnõu esitatud kujul ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde, millest tõstab
veel kord esile:
1. Pangasaladuse kasutamise õigused ja kaasnevad kohustused vajavad
terviklahendust
Rahandusministeerium on nõustunud, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem
ning analüüsida tuleb ka teiste riiklike järelevalveasutuste regulatsioone. Samas ei ole
Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud jätta ootele Rahandusministeeriumi jaoks
prioriteetseid teemasid, nagu maksude korrapärane laekumine ning rahapesu- ja
terrorismivastane võitlus.
Arvestades eelnõu senise menetluse kestust ning asjaolu, et lähima kuu jooksul peaks
valmima eelnõu pangasaladuse avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvate
küsimuste laiemaks ja täpsemaks reguleerimiseks, ei ole enam põhjust käesolevat eelnõu
ega ka eelnõu 640 SE eraldiseisvalt menetleda. Kui pangasaladust terviklikult käsitlev eelnõu
valmib lähinädalatel, siis ei ole kiirustamine põhjendatud ning nimetatud kolme eelnõu tuleks
korraga käsitleda.
Hea õigusloome tavaga oleks kooskõlas lahendada küsimus terviklikult ning liikudes üldiselt
üksikule, mitte alustades spetsiifilistest küsimustest. Ehkki kõnealune eelnõu keskendub vaid
2
kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsioon
kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid. Seadus toob eelkõige
pankadele vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele,
kellele andmete edastamine on Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja Rahapesu
Andmebürooga (edaspidi RAB) võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt.
2. RABi lai diskretsioon pangasaladuse kasutamisel
Eelnõu seletuskirja kohaselt on selles täpsustatud ülesanded, milel täitmisel võib RAB
pangasaladust sisaldavat teavet pärida: see on lubatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja
9 sätestatud ülesannete täitmiseks.
RahaPTS § 54 lg 1 p 1 sõnastus on aga abstraktne, sätestades RAB-i ülesandena „rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise“ – see ei täpsusta ega piira kuidagi pangasaladust sisaldava
teabe kohta päringute tegemist. Sellisel üldisel eesmärgil kontoväljavõtete pärimine ei ole
mõeldud erandliku abinõuna, vaid näib olevat RAB-i igapäevaste toimingute
lahutamatuks osaks. Selliselt on meede suure tõenäosusega ebaproportsionaalne.
Puuduvad mistahes täiendavad kaalutlused kontoväljavõtte nõudmise kui väga intensiivselt
isiku põhiõigusi riivava meetme tarvitusele võtmiseks. Näiteks ei ole kontoväljavõtte pärimise
eeldusena nõutud, et tekkinud oleks juba põhjendatud kahtlus seaduserikkumise osas või et
ühtki isikut vähem koormavat meedet ei ole saadaval. Samuti ei ole päringuõigust piiratud muul
moel (näiteks RahaPTS-i alusel kohustatud isikute esitatud teabe kontrollimise vajaduse vms
konkretiseerivate asjaoludega), mis aitaks seaduse adressaatidel ja üksikisikutel oluliselt
täpsemini hinnata, millal pangasaladuse päringuid teha tohib.
Eelnõu täiendatud seletuskirja lk-l 41 on eksitav väide: „Põhiõiguste riive puudutab kitsamalt
üksnes isikuid, kelle suhtes on RAB-il tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi
rahastamisega seotuse osas.“ See on vale, sest eelnõu ei piira praeguses sõnastuses päringute
tegemist üksnes kahtluse tekkimise korral, vaid RAB-l on õigus teha päring rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Seega võib RAB kontoväljavõtte saamiseks
päringu teha mis tahes juhul, mis täidab RAB hinnangul rahapesu või terrorismi rahastamise
tõkestamise eesmärki.
Eelnõus peaks olema numerus clausus põhimõttel loetletud olukorrad, millal RAB võib
kontoväljavõtte päringu teha. Kui päringu aluseks on seletuskirjas viidatud rahapesu või
terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlus, siis peaks selle ka eelnõus sätestama. Veel selgem
alus päringu tegemiseks oleks kohustatud isikute esitatud teadete kontrollimine.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| FinanceEstonia arvamus eelnõu kohta | 24.03.2026 | 1 | 1.1-10.1/1244-3 | Sissetulev kiri | ram | MTÜ FinanceEstonia |
| Tagasiside MKS ja RahaPTS muutmise seaduse osas | 23.03.2026 | 1 | 1.1-10.1/1244-2 | Sissetulev kiri | ram | AS LHV Pank |
| Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus | 17.03.2026 | 2 | 1.1-10.1/1244-1 | Õigusakti eelnõu | ram | |
| EKsL-i ettepanek RahaPTS-i muutmiseks riskipõhiste elukindlustusteenuste osas | 13.02.2026 | 3 | 1.1-10.1/720-1 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Kindlustusseltside Liit |
| MKS ja RahaPTS seaduse muutmise seaduse eelnõu | 22.01.2026 | 1 | 1.1-10.1/5605-2 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Advokatuur |
| Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu | 30.12.2025 | 7 | 1.1-10.1/5605-1 | Õigusakti eelnõu | ram |