Kiri

4

3

2

1 1694 m²

1643 m²

1651 m²

1579 m²

5 1580 m²

6 1588 m²

7 1872 m²

9 1681 m²

10 1565 m²

11

13 1503 m²

14 1524 m²

15 1510 m²

16 1504 m²

17 1507 m²

12 1505 m²

18 7340 m²

8 1770 m²

laste- mänguväljak

multi- funtsionaalne

palliplats

5013 m² avalikult kasutatav

haljasala

A

A

aj

planeeritud madal kraav/nõva

planeeritud madal kraav/nõva kuni eesvoolukraavini ( vt täpsemlt joonis 5)

OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m, MADALPINGE ÕHULIINIL 2 m

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

VAREMPLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PÕÕSAS, PUISTU

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD MURUALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD PÕÕSAD (tinglik asukoht)

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK (asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA JALGRATTA- JA JALGTEE

VAREMPLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

ASULA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA JALGRATTA- JA JALGTEE

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

aj PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 3)

PLANEERITUD SADEMEVEEKRAAV/NÕVA

PÕHIJOONIS

Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud Tartu Geodeesia OÜ (EEG000462) poolt oktoober 2025.a., töö number TG784. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringuala jääb Kitseoja-äärne maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus 2104590020050001) ja Rebase Maaparandusühistu tegevuspiirkonda (väline tunnus 80554920).

3. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5. Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala piires lõpeb, muutub joonisel näidatud sademevee- ja drenaažitoru kollektoreesvooluks ja sellele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Krundi planeeritud kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Elamul kuni 8,5/ m, abihoonel kuni 5,0/ m

Hoone suurim lubatud sügavus

(maapinnast)

2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)300 m²

Krundi pos nr/ aadress

Hoonete lubatud korruselisus

POS 1 kuni POS 10, POS 12 kuni POS 17

Lubatud katusekalle

Elamul kuni 2 maapealset + 1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne + 1 maa-alune korrus

PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

15-35°

Katuseharja kulgemise suund

Risti või paralleelne tänavaga

Katuse tüüp/ lubatud materjalid

Viil- ja kelpkatus/ plekk, kivi, sindel jm kvaliteetne materjal

Välisviimistlus- materjalid

Puit, kivi, krohv (ka komb.)

±0,00 sidumine

Sokli kõrgus kuni 60 cm maapinnast

POS 11 ja POS 18 -- - - - -

POS 2 1643 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 3 1651m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 4 1579 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 5 1580 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 6 1588 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 7 1872 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 8 1770 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 10 1565 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 11 1513 m²

POS 12 1505 m²

Tee ja tänava maa LT 100%

POS 9 1681 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

-/- -Ei hoonestata-

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Transpordimaa 100%

POS 13 1503 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 14 1524 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 15 1510 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 16 1504 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 17 1507 m² Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 18 7340 m²

Krundi pos nr/ aadress

Krundi planeeritud

pindala

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus (maapinnast)

POS 1 1694 m²

Elamul kuni 8,5/ m, abihoonel kuni 5,0/ m 2,5 m300 m²Elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

100%

Haljasala maa HP 100%

Üldkasutatav maa 100% -/- -Ei hoonestata-

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

Planeeritud tänava ristprofiil Lõige A-A

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 4 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev

veebr. 2026

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Mantrum Veod OÜ

DP-14-25

Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus

PÕHIJOONIS

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-14-25

TARTU MAAKOND, TARTU VALD

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

planID 128272 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mantrum Veod OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2026

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ..................................................................................................10 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................10 8.2. Krundi ehitusõigus ..................................................................................................10 8.3. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ehitistele .............................................10 8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................12 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................12 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................14 8.7. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................15 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................15 8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................15 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................16 8.8.3. Elektrivarustus ........................................................................................................18 8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................19 8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................19 8.9. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................20 8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................22 8.11. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................23 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................23 8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................24 8.14. Planeeringu elluviimine ...........................................................................................24 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................27 JOONISED

1. Tugiplaan……………………………………………………………………………………28

2. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….29

3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed..………………………………………………...30

4. Põhijoonis..............………………………………………………………….……………...31

5. Tehnovõrkude joonis……………………………………………………………………….32

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 28. august 2025.a. otsus nr 1-

3/18 Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade

kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Mantrum Veod OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on Linnaääre maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine

elamumaa kruntidele elamuehituse (üksikelamu ja abihooned) eesmärgil. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 3,8 ha.

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 21.06.2008 määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja

valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kaart nr 1 „Maakasutus“ kohaselt

on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamumaa, üldplaneeringu kaart nr

2 „Ehitustingimused“ kohaselt on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga

hajaasustuses ning üldplaneeringu kaart nr 5 „Liikluskorraldus“ kohaselt on planeeringualale

juurdepääs planeeritud avalikult kogujateelt ning ala läbib planeeritud avalik tee (kogujatee).

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4 „Detailplaneeringu koostamise kohutusega alade

määramine“ tabelis nr 3 „Detailplaneeringu kohutusega alad“ välja toodud alad, mis on tugeva

ehitussurve all olevad Tartu linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased

alad, mis ei vasta üldplaneeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel

ei säilitata senist hajaasutust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Tabelis nr 3 on

välja toodud, et sellisteks aladeks on Tartu-Räpina-Värska tugimaantee ja Emajõe vaheline

ala (v.a. Luunja pargi ja Emajõe vaheline ala) ning üldplaneeringu kaardil on tähistatud selline

ala 7/1442. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Linnaääre (katastriüksus nr 43201:001:0369);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

• pindala- 38047 m².

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Luunja valla üldplaneering (Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a määrus nr 8-1);

• Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-

4/29);

• Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering (OÜ GPK

Partnerid töö nr D-301-22);

• Põvvatu külas Kuldnoka maaüksuse detailplaneering (Terav Kera OÜ töö nr DP-01-

2007);

• Luunja Vallavolikogu 30.01.2025 määrus nr 1-2/2 „Luunja valla sademevee

majandamise kava 2024-2035 kinnitamine“;

• Transpordiameti 23.07.2025 kiri nr 7.2-2/25/10835-2 „Seisukohtade väljastamine

Põvvatu küla Linnaääre kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“;

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade

likvideerimise projekt;

• Tartu Geodeesia OÜ (litsents EEG000462) poolt oktoober 2025.a koostatud

geodeetiline alusplaan., töö number TG784.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Põvvatu külas hõlmates Linnaääre maaüksust.

Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Linnaääre maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Linnaääre

maaüksus on hoonestamata põllumaa.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Linnaääre maaüksusele puudub olemasolev juurdepääs.

Planeeringuala piirneb kirdesuunas kahesuunalise liiklusega riigiteega nr 22251 Põvvatu-

Luunja, mille asfaltkattega sõidutee on 6,1 kuni 6,6 meetri laiune. Ühel pool sõiduteed on 3,2

meetri laiune kergliiklustee. Tee koridori laius on 37,2 kuni 37,8 meetrit.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5.3 Haljastus ja maastik

Linnaääre maaüksuse kirdeservas kasvab puistu. Linnaääre maaüksuse kagupiiri ääres

kasvavad üksikud okaspuud. Ülejäänud ala on põllumaa.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt lauge, maapinna absoluutkõrgused jäävad Linnaääre

maaüksusel vahemikku 42.69 (edelanurgas) ja 44.00 meetrit (kirdes riigitee poolse piiri ääres).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000 geoloogiline baaskaart)

alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete

siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Planeeringualal puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Läbi Linnaääre maaüksuse keskosa

kulgeb madalpinge elektriõhuliin. Läbi Linnaääre maaüksuse kulgevad drenaažitorud.

5.5 Kitsendused

Linnaääre maaüksus asub maaparandussüsteemi ehitise Kitseojaäärne

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020050/001) maa-alal.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja 30 m meetri laiune tee kaitsevöönd.

Planeeringuala lääneosale ulatub keskpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 meetri laiused mõttelised

vertikaaltasandid.

Planeeringualal on madalpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida

piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks

keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla

läänepoolses osas Põvvatu külas ca 3,4 km kaugusel Tartu linna piirist.

Lähim bussipeatus (Papli) asub planeeringuala kõrval riigimaantee ääres, ca 110 meetri

kaugusel planeeringuala piirist. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus,

planeeringualast ca 2,3-2,7 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja

vabaajakeskus, raamatukogu, jõesadam ja park.

Planeeringuala asub aktiivselt arenevas piirkonnas. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

juhtostarvetele piirneb planeeringuala elamumaadega ja reserveeritud elamumaadega.

Planeeringuala piirneb põhjast 22251 Põvvatu-Luunja tee maaüksusega, kirdest Sooveere

maaüksusega, Toonekure tee 13 ja Toonekure tee maaüksustega. Planeeritav ala piirneb

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

idast Toonekure tee 14 maaüksusega, kagust Toonekure tee 16 ja Sookure maaüksusega,

lõunast Rästa ja Kivi maaüksustega. Edelast Kirsi tee 25 maaüksusega ja läänest Kirsi tee 27

ja Kirsi tee maaüksustega.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad elamumaa

maaüksused jäävad vahemikku üldjuhul 1500 m2 kuni 1552 m2, vaid Sookure maaüksus on

8951 m². Kontaktvööndis asuvate maatulundusmaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku

16463 m2 kuni 30684 m².

Planeeringualast läänesuunas kehtib Variku maaüksuse detailplaneering, millega on

kavandatud üksikelamu krundid Kirsi teel. Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu

kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2

korrust ja abihoonetel 1 korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit ja abihoonetel

5,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded 20-45 kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on üksikelamu

kruntidel määratud 7,0 meetri kaugusele teepoolsest krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on

krundid hoonestamata.

Planeeringualast põhjasuunas üle riigitee kehtib Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2

maaüksuste detailplaneering, millega on kavandatud üksikelamute ehitamine. Kehtestatud

detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone

ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus ning

abihoonetel on lubatud 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus

on 8,5 meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded on vahemikus 20-45

kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on kruntidel määratud 7,0 meetri kaugusele teepoolsest

krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on krundid hoonestamata, kuid ehitatakse välja tehnovõrke

ja teid.

Planeeringualast idasuunas kehtib Kuldnoka maaüksuse detailplaneering, millega on

kavandatud rida – ja üksikelamute ehitamine. Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu

kruntidele lubatud ühe elamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2

maapealset korrust ning abihoonetel on lubatud 1 maapealne. Elamute suurim lubatud kõrgus

on 8,5 meetrit ja abihoonetel 6,5 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded on vahemikus 15-35

kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on kruntidel määratud 9,0 meetri kaugusele teepoolsest

krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on elamumaa krundid valdavalt hoonestatud.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Luunja valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa (vt kaart 1 lk

7).

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist

Üldplaneeringu kaart nr 2 „Ehitustingimused“ kohaselt (vt kaart 2 lk 8) on tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga hajaasustuses. Üldplaneeringu seletuskirja

ptk-s 4 „Detailplaneeringu koostamise kohutusega alade määramine“ tabelis nr 3

„Detailplaneeringu kohutusega alad“ esitatud alad, mis on tugeva ehitussurve all olevad Tartu

linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased alad, mis ei vasta

üldplaneeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel ei säilitata senist

hajaasustust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Tabelis nr 3 on välja toodud, et

sellisteks aladeks on Tartu-Räpina-Värska tugimaantee ja Emajõe vaheline ala (v.a. Luunja

pargi ja Emajõe vaheline ala) ning üldplaneeringu kaardil on tähistatud selline ala 7/1442.

Nimetatud alale jääb ka käesolev planeeringuala.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Kaart 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist

Vastavalt 2019 aastal kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaadile jääb

planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale (tegelikku ja planeeritud maakasutust

arvestamata). Maakonnaplaneeringus ei ole arvesse võetud katastriüksusi ega nende

sihtotstarvet, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid, kõiki ehitatud või ehitamisel olevaid hooneid,

ühtse massiivina kasutatavust jm. Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav

põllumajandusmaa määramisena. Vastavalt maakonnaplaneeringule määratakse vääruslikud

põllumajandusmaad üldplaneeringus.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Kaart 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaarist.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Luunja aleviku ja

Tartu linna lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Liikluskorralduse

seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad

kohalikud teed ja riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja tee.

Detailplaneeringuga kavandatakse Linnaääre maaüksusele 16 üksikelamu maa krunti, mis

oma suuruse, kuju ja asukohaga sobituvad kehtivate detailplaneeringute lahendustega hästi

(on jätkuks varem planeeritud väikeelamute alale). Detailplaneeringu realiseerimisel

laiendatakse olemasolevat elamurajooni ida ehk Luunja aleviku suunas ja ühendatakse

omavahel varemplaneeritud Kirsi tee ja Toonekure tee elamupiirkonnad. Praegune ruumilise

struktuuri tühimik täieneb uute hoonetega ning mõjub juba arendatud elamupiirkondade

loomuliku jätkuna. Piirkonna sõiduteeteede omavahel ühendamine parandab piirkonna

sidusust. Piirkonna sõiduteede omavahel ühendamine ja tänavavalgustuse paigaldamine

suurendab lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist turvalisust ning vara kaitset.

Antud detailplaneeringuga tihendatakse piirkonda, mis toetab säästva arengu põhimõtteid.

Tiheasustusaladel saab infrastruktuuri, nt teede, kanalisatsiooni ja energiavõrkude, kasutust

optimeerida, mis vähendab keskkonnakoormust ja ressursside tarbimist. Kompaktsemates

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

piirkondades on võimalik pakkuda paremaid ja tihedamaid ühistranspordivõimalusi, mis toetab

omakorda keskkonnasõbralikku liikumist ning parandab kohaliku elukeskkonna kvaliteeti.

Planeeringuala naaberkinnistud on suuruses liigkaudu 1500-1800 m² ja need on hoonestatud

üksikelamute ja abihoonetega, seega on kavandatud tegevus kooskõlas piirkonna

krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga. Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja

otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas

piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas

olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on

proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste

määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.

Vastavalt üldplaneeringule kavandatakse planeeringuala keskossa üldkasutatava maa krunt

ning nähakse sellele ette ka vastava inventari ja haljastuse rajamine, selle väljaehitamine

arendaja poolt ning avalikku kasutusse andmine. Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse

terviklik elukeskkond ja rajatakse laste mänguväljak koos seda toetava taristu ja haljastusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 18 krunti:

• 16 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1503 m2 kuni 1872 m2,

• haljasala maa krunt suurusega 5013 m2 (üldkasutatav maa 100%);

• ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 7340 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Põhijoonis.

8.2. Krundi ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 on lubatud ehitada 1 põhihoone

ja 1 abihoone, mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-

60 m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud

hoonetele võib kruntidele POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 ehitada

hoonestusalasse 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.

8.3. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 kruntidele arvestada

joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht,

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku

projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

• Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja

arhitektuurseid suundumusi;

• Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama

ruumilise rütmi.

• Hoone fassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

• Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse

käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid

materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms);

• Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

• Piirded tuleb paigaldada krundi piirile (v.a. kraaviga piirnevas osas). Kraaviga piirnevas

osas tuleb piirdeaia paigaldamisel arvestada kraaviga ja piirded paigaldada naabriga

samale joonele.

• Teepoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kõrgune läbipaistev piire.

Teepoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja

sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh

võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast.

• Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

• Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 kruntidele

hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh ehitusloa ja

ehitusteatise kohustuslikud hooned). Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses

toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine

arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires

on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni

POS 17 lubatud ehitada hoonestusalasse üks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m

kõrgune hoone (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja

tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoone asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning

nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral

on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul

kavandada kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguseid hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud

tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes kohta, hoonestusalast krundi esipiiri

suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguse hoone

ehitamine drenaaži- või sademeveekollektori kaitsevööndisse peab olema kooskõlastatud

Maa- ja Ruumiametiga (vt täpsemalt pkt 8.8.2).

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud

hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,

arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud

kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete

võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

Kirsi ja Toonekure teed ühendava tee poolsele küljele on määratud kohustuslik

ehitusjoon 9,0 m kaugusele tee poolsest krundi piirist. Haruteede ääres on määratud

kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tee poolsest krundi piirist. Kohustuslikul

ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva seina maht, lisamahud võivad paikneda

ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused ja trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad

ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 23.07.2025 a.

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/25/10835-2.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja km 1,01-1,16. Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 975 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja kaitsevöönd, mis on äärmise

sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70

lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS §70 lg 3. Riigitee kaitsevööndisse hoonestust ja parkimisalasid kavandatud ei

ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasoleva Toonekure tee (katastritunnus

43201:001:0866) ning 22251 Põvvatu-Luunja teelt perspektiivse Kirsi tee (katastritunnus

43201:001:3122) kaudu. Käesoleva planeeringuga on ette nähtud Kirsi tee laiendamiseks 1,3

m laiune ala.

Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on

arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Lähtutud on Transpordiameti 2022.a juhisest „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ punktidest 3 ja 4, tabel 1, joonis 2, tabel 3 ja tabel 4.

Planeeritud kruntidele juurdepääsuks on kavandatud Kirsi teed ja Toonekure teed ühendav

tee. Planeeritud teelt on kuni Kivi maaüksuseni planeeritud kaks haruteed.

Planeeritud teede koridor on 12,0 meetri laiune (vt joonis 4) ning planeeritud asfaltkattega

sõidutee on 5,5 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed on planeeritud 2,0 meetri laiune

asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis on eraldatud sõiduteest 2,0 m haljasribaga. Planeeritud

jalgratta- ja jalgtee on ühendatud Kirsi tee kaudu riigitee ääres asuva olemasoleva

kergliiklusteega. Sõidutee kõrvale on planeeritud 1,0 m ning jalgratta ja jalgtee kõrvale on

planeeritud 1,5 meetri laiune haljasriba. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud

haljasribasid.

Krunt POS 18 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel. Krunt POS 18 võõrandatakse vallale tasuta pärast rajatiste

väljaehitamist ja kasutuselevõttu.

Kruntidel on joonisel 4 Põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.

Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee (sh riigitee) maa-alal parkimine ja

manööverdamine on keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on

arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu

krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 2 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse

edasise projekteerimise käigus.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Papli bussipeatuste uued asukohad on esitatud joonisel 3 Kontaktvööndi funktsionaalsed

seosed vastavalt koostatavale riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate

liiklusohtlike kohtade likvideerimise põhiprojektile. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on

planeeritud jalgratta- ja jalgteed seotud Kirsi tee kaudu olemasoleva riigitee äärse

kergliiklusteega ning tagatud ohutu juurdepääs bussipeatustesse.

Sõidusuunad, planeeritud sõidu-, jalgratta- ja jalgtee ning juurdepääsud kruntidele on esitatud

joonisel nr 4 Põhijoonis.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringualale on kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt POS 11, mis on

määratud peale väljaehitamist avalikku kasutusse ja võõrandatakse vallale pärast rajatiste

väljaehitamist ja kasutuselevõttu.

Üldkasutatav maale on kavandatud avalik puhke- ja virgustusala, mille täpne lahendus antakse

eraldi ehitusprojektiga. Puhkeala peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele

vanusegruppidele, koos seda toetava taristu (valgutus, väliinventar sh pingid, prügikastid, jms)

ja haljastusega, olema mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, sisaldama vähemalt laste

mänguväljakut, mis pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele, (täiskasvanutele)

sportimis- ja istumisvõimalusi. Avalikult kasutatavale haljasalale on planeeritud

multifunktsionaalne palliväljak (mõõdud täpsustatakse projekteerimisel) ja lastemänguväljak,

kuhu on ette nähtud vähemalt 4x4m liivakast, 1 vedrukiik, 2 kiike, liumägi-ronila, 2 pinki ja

prügikast. Mänguväljaku elemendid peavad vastama EVS-EN 1176:2017/AC:2020 ja EVS-EN

1177:2018 nõuetele. Peale detailplaneeringu kehtestamist koostada vastav kujundusprojekt

(selle osana ka haljastusprojekt), milles määratakse rajatava välisvalgustuse, väikevormide,

mänguvahendite, pinkide ja haljastuse põhimõtted, paiknemine ja olemus. Mänguväljaku

katend peab olema valitud vastavalt inventari ohutusnõuetele, kas muru, liiv või elastne

tehiskate. Avaliku haljasala kujundusprojekt tuleb kooskõlastada Luunja Vallavalitsusega.

Planeeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel 4 on illustratiivsed ja täpsustuvad projekti

staadiumis. Istutatava puuistiku min lubatud kõrgus on min 3,0 m, tüve min läbimõõt 5 cm.

Elamumaa kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada

järgnevaga:

• Krundid peavad olema heakorrastatud.

• Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

• Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

• Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

• Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,

23.02.2021] või kooskõlas hetkel kehtiva seadusandlusega. Detailplaneeringualal lubatud

naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee-

ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud. Kohustuslik on planeeritud

kruntide liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00189.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 veevarustuse tagamiseks

on planeeritud tee maa-alale veetorustik, mis ühendatakse olemasolevate AS Emajõe Veevärk

ühisveevärgi torustikega Toonekure teel ja 22251 Põvvatu-Luunja teel Maasika tee juures (vt

täpsemalt joonis 5). Veetorustik on planeeritud ringvõrguna Kirsi tee kaudu. Planeeritavate

kinnistute veega varustamiseks on planeeritud alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk

ühisveevärgi torustikest kuni planeeritavate kinnistuteni uued veetorustikud. Planeeringuala

igale planeeritavale kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Kinnistu

ühendustorustikule projekteerida kinnistu piirist ca 0,3-1,0 m väljapoole näha ette maakraan.

Detailplaneeringus on ette nähtud veetoru perspektiivsed harud Kivi kinnistu suunal.

Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 8 m3/d (ühe kinnistu

kohta 0,5 m3/d). Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule.

Käesoleval hetkel ega ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Tuletõrjevee tagamisel tuleb

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille §

7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m³. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama määruse § 6 lõige 1 alusel

peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri

kaugusel.

Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud kaks maa-alust tuletõrje veemahutit

mahutavusega 30 m3 koos kuivhüdrandiga- üks krundi POS 7 edelanurka ja teine haljasala

krundile POS 11 sõidutee äärde. Tuletõrje veemahutid tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt

kehtivale seadusandlusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veemahutite täitmise

täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00189.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 reovesi on ette nähtud

juhtida tee maa-alale kavandatud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud

ühendada kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Toonekure teel (vt

täpsemalt joonis 5). Kuna kõrguslikult ei ole võimalik kogu detailplaneeringualalt reovett

isevoolselt Toonekure teele ära juhtida, siis on planeeritava ala reoveed ette nähtud juhtida ka

Kirsi teele varem projekteeritud reoveepumplasse (Kirsi tee 19 juures), mis pumpab reovee

22251 Põvvatu-Luunja tee ääres asuvasse ühiskanalisatsioonitorusse. Igale kinnistule on

planeeritud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt projekteerida

iga moodustava kinnistu piirile. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu

arvestuslik veetarbiminegi kokku ca 8 m³/d.

Kirsi teele on varemplaneeritud reoveepumpla kuja määramisel juba arvestatud piirnevate

aladele lisandumisega, mistõttu on reoveepumpla kuja määratud 20 m vastavalt

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1.

Kui ei ole võimalik täita paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse

jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud

sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

Sademevee lahendus planeerimisel on lähtutud Maa- ja Ruumiametiga poolt 08.09.2025

väljastatud tingimustest nr 6.2-2/33511.

Linnaääre maaüksus asub maaparandussüsteemi ehitise Kitseojaäärne

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020050/001) maa-alal. Maaüksust läbivad

dreenid ja kollektorid, mis teenindavad maatulundusmaa sihtotstarbega naabermaaüksuseid

kui ka dreenid, mis teenindavad ainult Linnaääre maaüksust ning mille kahjustamise või

likvideerimisega ei mõjutata naabermaaüksustel paikneva maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist. Maaüksus asub osaliselt Rebase Maaparandusühistu

tegevuspiirkonnas.

Linnaääre maaüksust läbivad dreenid ja kollektorid, mis teenindavad maatulundusmaa

sihtotstarbega naabermaaüksuseid on ette nähtud rekonstrueerida iseseisvalt toimivaks. Maa-

ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei kooskõlasta detailplaneeringualal hoonete

rajamiseks ehitusteatisi või -lubasid enne, kui eelmainitud dreenid ja kollektorid on

rekonstrueeritud ja neile on väljastatud kasutusluba.

Planeeringualalt koondatud sademevee ja muu vee, sealhulgas heitvee suunamine

kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku on keelatud (maaparandusseaduse § 47 lg 4).

Planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund on

saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kuna kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis on

olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud likvideerida ja asendada uue ehitusdrenaaži ja

teemaale planeeritud sademeveetoruga.

Planeeringus on antud põhimõtteline lahendus, täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus. Sooveere maaüksuse drenaažitorud ühendatakse kahe uue teemaale

planeeritud drenaažikollektoriga. Idapoolne kollektor planeeringuala idapiiri läheduses

ehitatakse kuni eesvoolukraavini. Planeeringuala keskel paiknev drenaažikollektor on samuti

planeeritud läbi Kivi maaüksuse kuni eesvoolukraavini. Kõik detailplaneeringut läbivad

drenaažikollektorid on vaja asendada kinnise (ilma aukudeta) kollektoriga, kusjuures tee all

peab kollektori rõngasjäikus vastama SN8-le. Lisaks on ette nähtud planeeringuala

läänepoolsele osale drenaažitorustik läbi Kivi maaüksuse kuni eesvoolukraavini. Kruntide POS

11 kuni 17 lõunapiirile ja Kivi maaüksuse idapiirile on planeeritud sademeveekraav.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala

piires lõpeb, muutub Linnaääre maaüksust läbivad drenaažikollektorid Sooveere

drenaažitorude eesvooluks ja neile torustikele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd (joonis 5

Tehnovõrkude planeering). Kollektoreesvool peab jääma toimima ja igakordsele kinnistu

omanikule jääb hoiukohustus (MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6). Vastavalt Maaparandusseaduse

§ 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole

maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48). Planeeringujärgselt tuleb koostada kogu

alale terviklik sademeveeprojekt.

Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Maa- ja Ruumiametiga ehitusprojekti või taotluse,

mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi

lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või

kuivenduskraavi juhtida üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. Taotluse dokumentides tuleb välja

tuua eesvoolu suunatava lisavee maksimaalne vooluhulk (l/s) (MaaParS §53). Lisavee

juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb anda hinnang eesvoolu seisukorrale ning

tuleb arvutustega kontrollida kas eesvoolul paiknevate rajatiste avade suurused ning eesvoolu

sängi ristlõike suurus vastab kehtivatele nõuetele juhul, kui eesvoolu suunatakse lisavett.

Projekteerimisel ja ehitamisel ja kaasata spetsialist, kes omab MATER registreeringut.

Põhjusel, et tegemist on kunagise liigniiske ja ka praegu, vähemalt perioodiliselt, suhteliselt

kõrge põhjaveega alaga, siis kruntidel on lisaks sademevee sademeveetorusse juhtimisele

soovitav nt katuse sademevesi koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse.

Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja

tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse

projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel,

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalmaaüksustele. Vastavalt EhS § 72

lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust

põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks

tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8.8.3. Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 03.12.2025 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 507321.

Detailplaneeringu tänavaalale koormuskeskmesse on planeeritud uus komplektalajaam. Uue

alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega ANNE 110/35/15/10 piirkonna

alajaama fiidri AJ15243 keskpinge õhuliinist (õhuliin kulgeb planeeringuala lääne piiril) ja

Toonekure:(Tartu M) alajaamast (alajaam asub Toonekure tee 5a kinnistul 43201:001:0855).

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

Olemasolevast alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud teele

sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema

alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Kõikide planeeritavate teede äärde on ette

nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Planeeritud teede äärde on kavandatud tänavavalgustus. Kruntide sisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Olemasolev (riigimaanteel) ja rajatav välisvalgustus võib tekitada valgusreostust ning

projekteerimise käigus tuleb pöörata sellele tähelepanu ning vajadusel arvestada

leevendavaid meetmeid. Tänavalgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid

planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema

optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima

ümbritsevate alade valgustamist. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega,

kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED

lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Soovitav

on kaaluda liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust.

8.8.4. Soojavarustus

Kruntide POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 soojavarustus on ette nähtud lahendada

lokaalselt, täpne soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul on soovituslik kasutada võimalikult energiatõhusaid ja

keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte

tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud ainult hoone seina ja katuse

tasapinnal, maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine on keelatud).

Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada

dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

8.8.5. Sidevarustus

Sidevõrk lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema

teenusvalmidusega ning võimaldama tarbijal liitumist vähemalt kolme erineva

sideoperaatoriga.

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 25.11.2025 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 40003791.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

Sõlmida kolmepoolne kokkulepe sidetrassi kasutamiseks OÜ Jõgeva EKV, nendele kuulub

sidetrass kat 43201:001:0866. Paigaldada optika kerale sidekaev KKS2. Kaablivõrguga

ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni

(100mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) põhitrass alates planeeritud sidekaevust KK2.

Igale hoonele/kinnistule näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid (50 mm/ 100

mm UPOTEL PVC/ mikrotoru tuvastustraadiga) planeeritavast põhitrassist koos

vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2

tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24-kiuline) paigaldada olemasoleva ja

paigaldatava sidetorustiku kaudu alates planeeritud sidekaevust, kaabel ühendada jätku

(paigaldada uus olemasolevale 24f kaabli varule).

Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15 m. Hoonetes otsastada optiline

kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada

Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Eelnevalt vajalik keevitada kolmes jätkus. Hoonete

sisevõrgud ehitada CAT6 kaabliga.

8.9. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud

Maaparandusseaduse §-s 48. Sademevesi juhtida eesvoolukraavi vastavalt Veeseaduse §-s

129 nõuetele.

Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme

korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad

meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse

nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

Müra ja vibratsioon

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja, mille läheduses tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,

õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate

meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja

Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks on

detailplaneeringuga esitatud leevendusmeetmed. Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Leevendava meetmena on riigimaanteega piirnevatel kruntidel määratud elamule kohustuslik

ehitusjoon võimalikult kaugele riigimaanteest, mistõttu ehitatakse abihooned krundi

põhjapoolsemale alale riigimaanteele lähemale, mis aitab samuti takistada müra levikut.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete riigimaantee

poolsesse ossa. Võimalusel on soovitatav teostada enne projekteerimist müra modelleerimine,

et veenduda kasutusele võetavate meetmete tõhususes.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks normtasemeid ja

rakendada vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“).

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud nõuetest.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

22

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata

läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei

ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid. Ehitustööde

läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras

olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni

veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.

8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad

üldkasutatava ala väljaehitamisega sportimis- ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis

piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaks positiivseks sotsiaalseks mõjuks võib lugeda

piirkonda uute elanike lisandumist ja inimeste kooskäimist soodustava avalikult kasutatava ala

väljaehitamist. Planeeringu realiseerimisel ühendatakse omavahel tänavaalad, kõnniteede

rajamine ning tänavavalgustuse paigaldamine suurendab nii lähipiirkonna liiklusohutust kui ka

üldist turvalisust ning vara kaitset. Teealade ühendamine parandab ka jalakäijate

liikumisvõimalusi ja piirkonna sidusust.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist

on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

23

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.11. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

• POS 7 krundile planeeritud ühiskasutatavale tuletõrje veevõtukohale valla kasuks;

• läbi kruntide POS 4, POS 5, POS 6 ja POS 12 kulgevale elektriõhuliinile võrguvaldaja

kasuks;

• läbi Kivi maaüksuse planeeritud drenaažitorustikule POS 1 kuni POS 4 ja POS 7 kuni

POS 9 kasuks.

• läbi POS 8 planeeritud drenaažitorustikule POS 1 kuni POS 4, POS 7 ja POS 9 kasuks.

• läbi POS 3 planeeritud drenaažitorustikule POS 1, POS 2 ja POS 4 kasuks.

• läbi POS 2 planeeritud drenaažitorustikule POS 1, POS 3 ja POS 4 kasuks.

• Üle Kivi maaüksuse kulgevatele vee-, kanalisatsiooni-, sademevee- ja

drenaažitorustikele.

8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve) ja võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• alade korrashoid;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetsete ehitusmaterjale.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

24

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.14. Planeeringu elluviimine

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Vallavalitsuse ja arendaja vahel on

sõlmitud detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tingimuste täitmise kokkulepe.

• Planeeringu koostamisega ei kaasne Luunja Vallavalitsusele kohustust avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seotud rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamiseks või vastavate

kulude kandmiseks.

• Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh

sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid, ühisveevärk ja -

kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab

planeeringust huvitatud isik;

• Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne

planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate

kasutuslubade või -teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus-

ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu-,

küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks

vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -

teatiste väljastamist;

• Detailplaneeringukohase avaliku puhkeala, koos vastavate mängu- ja spordirajatistega

ning haljastusega, projekteerimine, väljaehitamine ja vastavate kulude kandmine on

planeeringust huvitatud isiku kohustus. Krunt POS 11 puhkeala on määratud avalikku

kasutusse ja võõrandatavaks vallale pärast rajatiste väljaehitamist ja kasutuselevõttu

(olukorras, kus planeeringust Huvitatud isik on antud rajatiste ja maa omanik).

• Planeeritavad avalikud teed on määratud avalikku kasutusse ja võõrandatavaks vallale

pärast rajatiste väljaehitamist ja kasutuselevõttu (olukorras, kus planeeringust

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

25

Huvitatud isik on antud rajatiste ja maa omanik). Huvitatud isik tagab teehoiu kuni tee

üleandmiseni valla omandisse.

Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:

- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;

- projekteeritud läbi planeeringuga ette nähtud avalik taristu (s.h. üldkasutatava

puhkeala) terviklikult ning väljastatud ehitusload- ja -teatised;

- detailplaneeringukohaste servituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmine ja

kandmine kinnistusraamatusse;

- tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja

avalikuks kasutamiseks määratud teede, sh jalgratta- ja jalgjalgteede

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine. Avalikult

kasutatavate rajatiste ja kinnistu (transpordimaa) vallale võõrandamine olukorras,

kus Huvitatud isik on nimetatud avalikult kasutavate rajatiste ja kinnistute omanik;

- detailplaneeringu kohase tuletõrjevee mahutite ja tuletõrje veevõtukohtade

väljaehitamine.

- avaliku puhkeala väljaehitamine koos vastavate mängu- ja spordirajatistega ning

haljastusega ja üldkasutatava maa kinnistu POS 11 vallale võõrandamine.

• Planeeritud kruntide POS 1 kuni POS 10 ja POS 12 kuni POS 17 ehitusõigused

realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja

ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse,

juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad

igakordse krundiomaniku kulul. Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab

krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule

paigutusele hoonestusalas.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud kinnistusisesed

tehnovõrgud.

• Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 kollektoreesvoolu kaitsevööndis tohib

ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul,

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

26

kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja

Ruumiametiga.

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda

EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui

kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit

menetlusse.

• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

27

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

A

4

3

2

1

5

6

7

9

10

11

13

14

15

16

17

12

18

8

laste- mänguväljak

avalikult kasutatav haljasala

aj

varemkehtestatud Variku maaüksuse detailplaneeringuga ol. ol. drenaažitorustik likvideeritakse ja planeeritud on uus dernaažitoru/kollektor piirile lähemale, mis ühendatakse olemasolevate drenaažitorudega (vt märkused pkt 3 ja 4)

ol. ol. optika kera pinnases/ paigaldada sidekaev KK2

varemplaneeritud reoveepumpla

ol. ol. drenaažitoru asendatakse kinnise kollektoriga (vt märkused pkt 4)

planeeritud madal kraav/nõva

planeeritud uus kinnine drenaažikollektor, mis ühendatakse Sooveere maaüksuse olemasolevate drenaažitorudega (vt märkused pkt 4)

planeeritud uus kinnine drenaažikollektor, mis ühendatakse Sooveere maaüksuse olemasolevate drenaažitorudega (vt märkused pkt 4)

olemasolev drenaažitoru asendatakse kinnise drenaažikollektoriga ja ehitatakse kuni eesvoolukraavini

uue alajaama toide olemasolevast alajaamast Toonekure:(Tartu M)

uue alajaama toide

vee ja kanalisatsiooni- torustiku liitumispunktid

vee ja kanalisatsiooni- torustiku liitumispunktid

multi- funtsionaalne

palliplats

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m, KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 2)

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE JA KÕNNITEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD (PERSPEKTIIVNE) KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEVA LEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m, 2m

PLANEERITUD PÕÕSAS (tinglik asukoht)

VAREMPLANEERITUD REOVEEPUMPLA KOOS KUJAGA 20m

PLANEERITUD SADEMEVEETORU

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 30 m³ KUIVHÜDRANDIGA

PLANEERITUD KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 3)

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTOR

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD SADEMEVEEKRAAV/NÕVA

aj PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud Tartu Geodeesia OÜ (EEG000462) poolt oktoober 2025.a., töö number TG784. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringuala jääb Kitseoja-äärne maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus 2104590020050001) ja Rebase Maaparandusühistu tegevuspiirkonda (väline tunnus 80554920).

3. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5. Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala piires lõpeb, muutub joonisel näidatud sademevee- ja drenaažitoru kollektoreesvooluks ja sellele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud.

4. Varemplaneeritud tehnovõrgud on joonisel näidatud vastavalt Variku maaüksuse detailplaneeringule.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 5 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev

veebr. 2026

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Mantrum Veod OÜ

DP-14-25

Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja vald,

Luunja alevik

Teie 16.03.2026 nr 6-1/587-1

Meie 26.03.2026 nr 7.2-2/26/10835-5

Põvvatu küla Linnaääre maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonna Luunja valla Põvvatu küla

Linnaääre maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 43201:001:0369, edaspidi

planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused 16 üksikelamu rajamiseks. Planeering on

kooskõlas meie seisukohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Oleme riigitee ristmiku ehitamiseks sõlminud Kirsi tee (katastritunnus 43201:001:3122)

arendajaga lepingu. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee

kaitsevööndis, siis palume riigitee ristmiku olukorra täpsustamiseks kaasata

Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. LINNAÄÄRE DP_SELETUSKIRI

2. LINNAÄÄRE DP_PÕHIJOONIS

3. LINNAÄÄRE DP_TEHNOVÕRGUD

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]