Raplamaa Rapla vald Atla küla Kooli maaüksuse koostöö ja kaasamine detailplaneeringu algatamisel

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2025/35

24. märtsi 2026 seisuga

eelnõu algataja: vallavalitsus

Rapla

. . . 2026 nr

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

(Atla küla, Kooli maaüksuse detailplaneering)

Rapla vallale esitati 4. novembril 2024 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga

kavandada Atla külas Kooli maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0640) terviklik elamuala.

Taotluse kohaselt on kavas maaüksuse jagamine elamu- ja neid teenindava taristu kruntideks, mis

võimaldaksid kavandada kuus üksikelamut kruntidele pindalaga u 3000 m² ning ühe ridaelamu

krundile pindalaga u 7400 m². Koostatud on eskiis (autor planeerija-maastikuarhitekt Piret Pallase,

Vertland OÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (keskkonnaekspertide

Piret Toonpere ja Liis Promvaldsi töö, LEMMA OÜ). Planeeringust on huvitatud eraisik. Sõlmitud

on haldusleping detailplaneeringu koostamiseks.

Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund ühepereelamute ehitamiseks.

Ridaelamute ehitamist nähakse ette muu hulgas ka Juuru aleviku lähiümbruses. Juuru valla

üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik hajaasustuses elamu

ehitamisel kui lähima elamuni on alla 200 m. Väljapakutud asukoht on riigimaanteelt hõlpsasti

ligipääsetav ning paikneb Juuru aleviku vahetus läheduses. Kavandatav planeeringuala jääb

rohelise võrgustiku või väärtusliku maastiku alast välja, kuid põllumaa on hinnatud väärtuslikuks.

Väärtuslik põllumaa tuleb Juuru valla üldplaneeringu kohaselt hoida kasutuses põllumajandusliku

maana, keelatud on väärtusliku põllumaa metsastamine. Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt

tuleb vältida elamualade, välja arvatud üksikelamute rajamist väärtuslikule põllumaale ja vältida

põllumassiivide tükeldamist. Detailplaneeringuga kavandatakse peaasjalikult üksikelamuid ja vaid

üks ridaelamu, mis mahult ja otstarbelt on väga sarnane üksikelamule. Planeeringuala paikneb

põllumassiivi serva-alal ning arendus on võimalik KSH eelhinnangus ja detailplaneeringu

lähteseisukohtades antud põhimõtteid rakendades ilma et planeerimishierarhias kõrgema tasandi

planeeringutega kaitstud väärtused saaksid kahjustada. Juuru aleviku läheduse ja piirkonna

ruumilise arengu suundumuste põhjal on elamuarendus piirkonnas perspektiivikas ning kooskõlas

kvaliteetse ja kestliku ruumi kavandamise aluspõhimõtetega.

Kuna endise Juuru valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud põllumajandusmaa, mitte

elamumaa juhtotstarve, sisaldab detailplaneeringuga kavandatav endas üldplaneeringu

muutmisettepanekut. Menetlusliigi valikut kinnitas ka algatamisettepaneku menetlemisel tehtud

koostöö asjaomaste asutustega.

Detailplaneering võib planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise korral on kohustuslik anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist.

Elamu kavandamine, püstitamine ja kasutamine kavandatud mahus ei kujuta endast eelhinnangu

põhjal keskkonnamõjuga tegevust. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja

paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat

olulist ebasoodsat keskkonnamõju. KHS läbiviimine ei ole seega KSH eelhinnangu järeldustel

vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 loodusalasid ja väärtuslikke kooslusi;

2) detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks

ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele, veerežiimile või muudele looduslikele

teguritele;

3) pole ette näha liikluskoormuse, müra, valgusreostuse ega muude häiringute olulist kasvu, kuna

tegemist on väikesemahulise elamuarendusega;

4) väärtusliku põllumaa kadu on väga väike (alla 0,1% Rapla valla väärtuslikust

põllumajandusmaast, mistõttu mõju jääb ebaolulisele tasemele).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 3–5 sätestatud

kriteeriumide põhjal ei ole KSH algatamine seetõttu vajalik. KSH eelhinnangus on antud

soovitused võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tegevuste kavandamisel

detailplaneeringuga.

Enne detailplaneeringu algatamist kaasati kaasamise heale tavale ja Vabariigi Valitsuse

17. detsembri 2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tuginedes piirkonna maaomanikud, puudutatud

võrguvaldajad ning asjaomased asutused.

(Eelnõu täiendatakse vastavalt laekuvatele tingimustele, arvamustele või ettepanekutele.)

Planeeringuala pindalaga u 0,4 ha hõlmab Atla külas Kooli maaüksust (katastritunnus

24005:003:0640, maatulundusmaa 100%, pindala 38 140 m²) ja piirneb 14 Kose-Purila tee, Eero,

Plevna, Kõrtsu, Tamme, Tutupõllu ja Vana-Mardi maaüksustega.

Vajalik on läbi viia topo-geodeetiline uuring.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja

on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud eraisik, planeerija on maastikuarhitekt

Piret Pallase, Vertland OÜ (registrikood 12513331).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb endise Juuru valla üldplaneeringust.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.

Võttes aluseks Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepaneku, endise Juuru valla

üldplaneeringu, planeerimisseaduse § 124 lõiked 1 ja 10, § 125 lõike 1 punkti 1,

§ 128 lõike 1, § 142 lõike 1 punktid 1 ja 3 ning lõike 2, KSH eelhinnangu järeldused ja asjaomaste

asutuste seisukohad,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Atla külas Kooli maaüksuse detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused

ridaelamust ja kuni kuuest üksikelamust koosneva tervikliku asumi kavandamiseks.

2. Jätta Kooli maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata

tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta väljaandes

„Ametlikud Teadaanded“, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise

otsus.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Hannes Vald

volikogu esimees

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

(Atla küla, Kooli maaüksuse detailplaneering)“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses detailplaneeringu koostamine

kohustuslik kui vahemaa lähima elamuni on alla 200 m. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana, kuna elamuid kavandatakse üldplaneeringuga määratud põllumaale.

Ruumiliselt on Juuru aleviku vahetusse lähedusse asustuse laienemine põhjendatud, kuna

kompaktsemad elamualad on odavamad pidada ja saavad osa Juuru aleviku teenustest.

Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb eskiislahenduse avalik

väljapanek ja avalik arutelu, seejärel detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning

lõpeb sobiva lahenduse leidmise korral kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu

viima. Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse kavandatava vajalikkust ja põhjendatust ning

hinnatakse kavandatava kooskõla kehtiva õiguse ja valla ruumilise arengu eesmärkidega.

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused ühe ridaelamu ja kuni kuue

üksikelamu kavandamiseks Juuru aleviku vahetus naabruses. Planeeringu koostamise käigus on

vaja mõelda piirkonnas olevatele objektidele, heitveekäitlusele, sademevee ärajuhtimisele,

kaitsehaljastusele, elamuala elamistingimusi tagavatele tingimustele, jäätmekäitlusele ja säästvale

ressursikasutusele laiemalt, tuletõrje veevarustusele ja paljudele muudele asjaoludele, mistõttu

detailplaneeringu põhilahendus võib planeeringu koostamise käigus muutuda võrreldes

algatamisele esitatud lahendusega.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik demokraatliku ruumiloome põhimõtete tagamiseks.

Allpoololeval skeemil on aktuaalne menetlusetapp oranźil foonil. Volikogu otsustuspädevuses

olevad menetlusküsimused on märgitud rasvases kirjas.

Detailplaneeringu materjal on kättesaadav valla kodulehe vahendusel.

Eelnõu on otsustamiseks planeeritud esitatama aprillikuu volikogule.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela (e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis peajurist Virge

Kuningas-Turu (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 45 lõikele 5 on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus.

algatamine koostamine kooskõlastamine vastuvõtmine avalik väljapanek kehtestamine

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Otsuse sisu on detailplaneeringu algatamine. Algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse

läbimõeldud otsust alustada detailplaneeringu koostamist kindla maa-ala jaoks. See on esimene

samm detailplaneeringu menetluses, mille käigus määratakse, millised tingimused peavad

planeeringu koostamisel olema täidetud. Detailplaneeringuga määratakse, kuidas konkreetset

maa-ala kasutada võib, pannakse paika hoonete lubatud kõrgus, ehitisealune pind, arhitektuuri- ja

ehituslikud tingimused, taristu rajamise põhimõtted, keskkonnatingimused ja muu antud piirkonna

ruumilise arengu seisukohalt oluline. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja puudutatud

kogukonna, asjaomaste asutuste ja võrguvaldajate seisukohad ning integreeritakse need

planeeringulahendusse.

Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutiivosast ja seletuskirjast. Sissejuhatavas osas antakse

detailplaneeringu eesmärgi, ruumilise ulatuse ja menetluskäigu ülevaade, samuti põhjendatakse

planeeringulahenduse sobivust piirkonda. Resolutiivosa koosneb kolmest otsustuse punktist, ühest

haldustegevust korraldavast sättest ja viitest menetlustoimingu kohta. Menetlustoiming ei ole

üldjuhul iseseisvalt vaidlustatav, vaid vaidlustada saab menetluse lõppotsust, milleks on kas

detailplaneeringu kehtestamise või planeeringumenetluse lõpetamise otsus.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeritava korterelamu igale korterile kavandada

vähemalt 2 parkimiskohta. Eskiislahenduses pakutud lähenemine parkimiskohtade osas erineb

kehtiva üldplaneeringu nõudest - 1-2-toalisele korterile 1,3 parkimiskohta ja enamate tubade

arvuga korteritele 1,5 parkimiskohta. Muudatuse alusena on parkimiskohtade vajaduse

arvutamisel lähtutud linnatänavate standardist EVS 843:2016 (edaspidi standard). Standardi puhul

on tegemist laia ringi erialaspetsialistide ja erialaliitude koostöös Eesti Standardikeskuse poolt

koostatud dokumendiga, mille alusel suur hulk omavalitsusi liikluskorralduse küsimusi lahendab

ning parkimiskohtade vajadust arvutab, nii võetakse mh arvesse hoone asukohta, hoone tüüpi,

korterelamu korterite suurust jmt asjaolusid. Tavapärane on linnatänavate standardit rakendada

linnades, alevites ja alevikes nii neis asuvatel riigiteedel kui ka munitsipaal- ja erateedel.

Tänapäeval eelistatakse hoonete ümber lisaks autodele ka haljastust, mänguväljakuid, istepinke,

lilleklumpe ja muid linnaruumi elemente, samuti on individuaaltranspordi valik täienenud

sõidukijagamisteenuste ja erinevate kergliiklusvahenditega, samuti eelistatakse tervist edendavaid

liikumisviise nagu jalgsi liikumine, mistõttu parkimiskohtade arvu vähendamine on kestliku ja

kvaliteetse elukeskkonna kavandamisel sobiv strateegia.

Kaalutlusotsusena on korterile kavandatavat parkimiskohtade arvu juhtumipõhiselt vähendatud,

kuid vallavolikogu majanduskomisjon on koostatava üldplaneeringu kontekstis leidnud, et Rapla

linna sobiv parkimiskohtade arvu miinimumhulk on 1,5 kohta korterile. Seega on planeeringu

koostamise käigus tarvis vajalik parkimiskohtade arv uuesti leida ning kavandada vajaminev hulk

parkimiskohti, lähtudes vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni antud kaalutletud

parkimiskohtade normatiivist.

Täiendavalt on eelnõu ettevalmistamise käigus selgitatud kinnistul asuva hoone asjaolusid.

Viljandi mnt 92a maaüksusel paikneb ehitisregistri andmetel 1983. aastal kasutusele võetud

puidutöökoja rajatis (ehitisregistri kood 220317144) ehitisealuse pinnaga 82 m², mahuga 290 m³.

2008. aastal koostatud XX sajandi arhitektuuripärandi maakondlikus ülevaates on kirjeldatud

madala kaldkatusega ekspressiivsete vormidega hoonet, mille kaguseina iseloomustavad kõrged

nišid piklike kaarakendega esimese korruse kõrgusel ning teise korruse kõrgusel väikeste

illuminaatorakendega. Hoone väärtusena on välja toodud väga huvitavat vormi ja erakordsust ning

selgusetuks jäävat otstarvet ning on tehtud ettepanek hoone kultuurimälestisena arvele võtta.

17 aasta jooksul alates ettepaneku esitamisest hoone kultuurimälestisena arvele võtta ei ole hoonet

kultuurimälestisena arvele võetud. Eelkonsultatsiooni põhjal Muinsuskaitseametiga on alust

arvata, et riikliku kaitse alla võtmiseks puuduvad riigil vahendid ning lammutamise korral on kõige

olulisem korraldada hoone dokumenteerimine. Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu

menetlusse kaasatud ning annab lähteseisukohad tegevuste kavandamiseks.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, planeerimisseaduse, endise Rapla valla

üldplaneeringu ja valla strateegiliste arengudokumentidega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Otsusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Õigusakti rakendamisega kaasnevad mõjud

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisega kinnitab kohalik omavalitsus, et

kavandataval on eeldused olla valla ruumilise arengu eesmärkidega kooskõlas ja seetõttu

detailplaneering algatatakse.

Detailplaneeringu algatamine võimaldab kohalikul omavalitsusel ja huvitatud isikul asuda

planeeringu koostamisele. Detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene

olulisem menetlustoiming, mis annab tõuke planeeringu koostamisele. Planeeringu koostamise

esimene etapp on eskiislahenduse koostamine ja avalikustamine, millele järgneb avalik arutelu.

Seejärel koostatakse planeeringu põhilahendus, millele järgneb kooskõlastamine, pärast seda

vastuvõtmine ja avalikustamine. Kuigi ka planeeringu koostamisel tehakse menetlusosalistega

koostööd ja kutsutakse asjast huvitatud või puudutatud isikuid kaasa mõtlema, seisneb

avalikustamises planeeringu kui demokraatliku ruumiloome töövahendi oluline eesmärk.

Detailplaneeringu algatamise otsusel puuduvad avalikkusele avalduvad otsesed mõjud ning neid

ei ole seepärast ka hinnatud. Küll aga on mõjud planeerimisprotsessi tulemusel jõutud lahendusel.

Neid mõjusid hinnatakse kehtestamise otsuse juures.

Seega on toimingu iseseisev mõju pigem vähene, kuid selle olulisus võimendub

planeerimismenetluse kontekstis ja planeeringu elluviimisel. Planeeringu algatamata jätmise

korral ei saa toimuda edasised planeeringu menetluse käigus asetleidvad menetlustoimingud ja

tegevused, seega on konkreetse planeeringuala ruumiloome käivitamiseks detailplaneeringu

algatamine määrava tähendusega.

Algatamise üle otsustamine sisaldab endas otsust lõpetada põllumajanduslik tootmine Kooli

maaüksusel ja laiendada sinna teadlikult elamupiirkond. Kuigi maaüksus ei oma määravat rolli

valla põllumajandusvõimekuses ega osale ka praegu kaasaegsel tasemel põllumajanduslikus

tootmises, on muld viljakas. Muutusega vähendatakse teadlikult põllumajanduslikus tootmises

osalevat pinda.

5. Õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Õigusakti rakendamise tulemusel detailplaneering algatatakse, mille kohta ilmub teade valla

veebilehel, maakonnalehes ja „Ametlikes Teadaannetes“. Algatamisega ei kaasne vallaeelarvele

otsest täiendavat kulu ega tulu. Menetlustoimingute läbiviimisega seotud kulutustele

(lehekuulutuste avaldamine, ametnike tööpanus jms) on eelarves vahendid kavandatud. Kui

algatamine käivitab avaliku diskussiooni ruumiloome küsimustes, võib see osutuda kaudselt

kasulikuks ja tõsta piirkonna ruumiloome kvaliteeti. Heatasemelise diskussiooni pidamisel

planeeringumenetluses võib olla ruumiloome taset parandav mõju ja see võib tuua kasu

omavalitsuse mainele. Avatud ruumiloome ideede rakendamine teenib demokraatlikku

ühiskonnakorraldust ja vastab hästi haldusmenetluse põhimõtetele.

6. Õigusakti jõustumine

Detailplaneeringu algatamise otsus on kavandatud jõustuma teatavakstegemisest, kuna otsuse

rakendamiseks on erahuvi ja otsuse rakendamisega viivitamiseks avalik huvi puudub.

Detailplaneeringu algatamise otsuse rakendamine ei vaja täiendavat aega otsusega tutvumiseks või

sellega kohanemiseks, kuna huvitatud isik on planeeringu eskiisi tellimise ja läbimõtlemisega juba

seisukoha kujundanud.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvigruppide kaasamine, avalik konsultatsioon

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel on kohustuslik välja selgitada asjaomaste

riigiametite seisukohad ja hea tava on kaasata ka huvigrupid ja korraldada avalik konsultatsioon.

Vastavalt kaasamise heale tavale ja ruumiloome parimale praktikale tehti enne algatamist

koostööd asjaomaste asutuste, piirkonna maaomanike ja puudutatud võrguvaldajatega.

Koostöötegijate ja kaasatud isikute ettepanekud kuuluvad detailplaneeringu koostamisel

käsitlemisele ja arvestamisele. Kui seisukohti ei arvestata, põhjendatakse arvestamata jätmist.

Antud juhul ei olnud algatamisettepaneku esitamisel selge, kas tegemist on üldplaneeringut

muutva või üldplaneeringut järgiva juhtumiga, mistõttu esmalt kaasati maaomanikud ja

asjaomased asutused üldplaneeringut järgiva menetluspõhimõtte alusel. Koostöö alusel ilmnes

vajadus detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana, mistõttu anti KSH eelhinnang

ning koostöötegijad ja arvamuse andjad kaasati uuesti. Seeläbi on planeeringu koostamise

algatamisel tehtud tavapärasest pikema aja jooksul eeltööd.

8. Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides

2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu

häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning

vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt

seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada

detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette

nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering

(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

(3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

(4) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering

24. märts 2026

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

ALUSED:

Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)

DETAILPLANEERINGU NIMETUS:

Kooli maaüksuse detailplaneering

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu eesmärk on ühe kuni nelja boksiga ridaelamu ja kuni 6 üksikelamust koosneva

tervikliku asumi kavandamine Atla külas Kooli maaüksusel (katastritunnus 24005:003:0640,

maatulundusmaa 100%, pindala 38 140 m²).

Detailplaneeringuga lahendada vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:

▪ planeeringuala kruntideks jaotamine;

▪ krundi hoonestusala määramine;

▪ krundi ehitusõiguse määramine;

▪ juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike

ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;

▪ ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

▪ haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;

▪ puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

▪ kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

▪ servituutide vajadusega alade määratlemine;

▪ avalikult kasutatavate alade määratlemine.

Planeeringulahendusega on lubatud teha endise Juuru valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe

muutmisettepanek ja kavandada Juuru aleviku lähedusse hajaasustuse üldreegist suurem

asustustihedus.

Olulisemad planeerimispõhimõtted on järgmised:

▪ arvestada planeeringuala paiknemisega põllumajanduspiirkonnas ja kavandada meetmed

võimaliku häiringu leevendamiseks (tolm, põllutöömasinate müra, põllumajanduslikud

kemikaalid jms);

▪ arvestada planeerimisel lähedalasuvate maaüksuste olemasoleva ehitusõigusega (mille kohta

saab infot planeeringute andmekogust, ehitisregistrist ja omavalitsuselt);

▪ kavandada leevendavad meetmed lähtudes KSH eelhinnangust;

▪ reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad;

▪ kavandada planeeringuala perimeetris kaitsehaljastust ümbritsevatelt aladelt lähtuda võiva

häiringu leevendamiseks ja planeeringualalt lähtuda võiva visuaalse häiringu leevendamiseks;

▪ parkimisvajadused lahendada planeeringuala kinnistutel, nähes ette vajaliku hulga

parkimiskohti;

▪ elamualal on kuni 20% ulatuses lubatud kõrvalfunktsioon;

▪ kavandada koostöös Transpordiametiga riigimaanteelt mahasõit;

▪ näha ette planeeringuga kavandatu elluviimine huvitatud isiku vahenditega.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering

Detailplaneeringuga määratleda hoonetele arhitektuurinõuded, mis looksid eelduse tervikliku

väljanägemisega piirkonna tekkeks. Sätestada piirdeaedade rajamistingimused ja näha ette ühtne

piirdeaia lahendus.

Käsitleda vaba ehitustegevuse ehitisi hoonestusalas ja väljaspool seda.

Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool

detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral

võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega.

Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu

koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE

KAALUTLUSED

Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund üheperelamute ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamine on hajaasustuses elamu kavandamisel kohustuslik siis, kui lähima

elamuni on alla 200 m.

Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund ühepereelamute ehitamiseks.

Ridaelamute ehitamist nähakse ette muu hulgas ka Juuru aleviku lähiümbruses. Juuru valla

üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik hajaasustuses elamu ehitamisel

kui lähima elamuni on alla 200 m. Väljapakutud asukoht on riigimaanteelt hõlpsasti ligipääsetav ning

paikneb Juuru aleviku vahetus läheduses. Kavandatav planeeringuala jääb rohelise võrgustiku või

väärtusliku maastiku alast välja, kuid põllumaa on hinnatud väärtuslikuks. Väärtuslik põllumaa tuleb

Juuru valla üldplaneeringu kohaselt hoida kasutuses põllumajandusliku maana, keelatud on

väärtusliku põllumaa metsastamine. Tänapäevane põllumajandustehnika on suuregabariidiline ja

väikeste põllulappide konkurentsivõimeline harimine on väga keeruline. Vaatamata asjaolule, et

2011. aastal kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala põllumaa hinnatud väärtuslikuks,

ei ole väikesel iseseisval maatükil põllumaana arvestatavat majanduslikku potentsiaali, mida kinnitab

ka asjaolu, et põllumaana harimiseks ei ole maaüksus toetust saanud.

Veidral kombel ei kohaldu väärtusliku põllumaa kitsendus vahetus naabruses olevale riigimaale -

Tutupõllu maaüksusele, kuigi Tutupõllu maaüksus on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ja ka

maaharimiseks toetust saanud. Asjaolu võib aga viidata registrites valitsevale segadusele väärtusliku

põllumaa määramisel.

Üldplaneeringu kohaselt nähakse perspektiivseid arendusalasid ette eelkõige suuremate keskuste

ümbruses. Juuru aleviku läheduse tõttu on maaüksus perspektiivne elamuehituspiirkonnana. Ka

vahetusse naabrusesse on ehitusõigust antud ning Atla külas ja Juuru alevikus on teisigi

elamuarendusi. Asustuse laienemiseks on endise Juuru valla maadel võimalusi üldiselt vähe, kuid

kavandatav planeeringuala sobib teenuste ja taristu läheduse tõttu arendamiseks hästi. Lähim

bussipeatus on planeeringualast u 300 m kaugusel, kauplus ja lasteaed u 1 km ja kultuurimaja ning

kool u 1,2 km kaugusel. Planeeringualast u 500 m kaugusele on kehtestatud Sepa ja Uue-Jaagu

katastriüksuste detailplaneering, millega on kavandatud uusasum vähemalt 600 inimesele ja alustatud

taristu ehitamisega. See näitab, et Juuru on arenev piirkond, kuhu noored pered tõenäoliselt

heameelega koliksid. Asustuse kompaktne laienemine tuleb ühiskonnale soodsam kui

valglinnastumine ja kaugemate põldude ning metsatukkade ohvrikstoomine. Alevikulähedane eluase

on nii konkreetsele kasutajale kui ka omavalitsusele säästlikum pidada kui ulatusliku taristu

väljaehitamine ning haldamine metsade ja rabade taga. Seega toetab väheperspektiivika põllumaa

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering

asemele elujõulise elamuala kavandamine piirkonna arengut ega kahjusta ebaproportsionaalselt

põllumajanduslikku tootmist.

Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on üldine asustusmuster ja kultuurmaastikud olulised väärtused.

Üldplaneeringu kohaselt on ka põllumajandusmaa oluline väärtus ja ressurss, kuid üldplaneering ei

keela põllumaad elamumaaks muuta kui selleks on põhjendatud vajadus.

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA PLANEERINGUKOHASTE EHITISTE

VÄLJAEHITAMISE KOOSTÖÖLEPING:

Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringust huvitatud

isiku ja planeerijaga halduslepingu. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib

planeeringu koostamise korraldaja halduslepingu arendajaga PlanS § 131 nimetatud tingimustel.

KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD:

Koostöötegijad: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet

Kaasatavad võrguettevõtted: aktsiaselts Rapla Vesi, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS

Kaasatavad maaomanikud: Eero, Koka tn 2, Kooli, Kõrtsu, Maanteeristi, Plevna, Tallinna mnt 1,

Tamme, Tutupõllu, Vana‑Mardi

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse sobivas vormingus. Enne

detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll.

Palun arvestada asjaoluga, et järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded võivad elu edenedes

muutuda. Järgida esitamise ajal kehtivaid nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut (dp)

menetletakse üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

04.11.2024 taotluse esitamine

taotluse täiendamine, algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine

13.02.2026 KSH eelhinnangu laekumine

06.04.2026 dp algatamise eelnõu vallavalitsuse istungil

30.04.2026 dp algatamise üle otsustamine volikogus

06.05.2026 dp algatamise teade „Raplamaa Sõnumites“

26.05.2026 dp eelnõu (eskiisi) esitamine vastuvõtmiseks

01.06.2026 dp eelnõu (eskiis) vallavalitsuse istungil

03.06.2026 dp eelnõu (eskiisi) avalikustamise teade „Raplamaa Sõnumites“

19.06.2026 ... 19.07.2026 dp eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek

21.07.2026 algusega 16.00 dp eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

dp põhilahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

01.09.2026 dp esitamine vastuvõtmiseks (dp kaust on valmis)

07.09.2026 dp vastuvõtmise eelnõu valitsuses

24.09.2026 dp vastuvõtmine volikogus

30.09.2026 teade „Raplamaa Sõnumites“

16.10.2026 ... 15.11.2026 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub

täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)

detsember 2026 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni

60 päeva - PlanS § 138 lg 3)

(kui heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine

mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt

nihkuda ka kehtestamine)

veebruar 2027 elluviimise halduslepingu sõlmimine

06.04.2027 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)

12.04.2027 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses

29.04.2027 kehtestamine volikogus

05.04.2027 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale 25. märts 2025 nr 6-2/74-13

Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu algatamisel

Kaasamise heale tavale1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

tuginedes esitan seisukohavõtuks Atla külas Kooli maaüksuse detailplaneeringu algatamise

kavatsuse. Umbes aasta eest pöördusin sama küsimusega, kuid vahepealse aja jooksul on antud

KSH eelhinnang ning ette valmistatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine.

Kooli maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0640) kavandatakse tervikliku elamuala rajamist.

Taotluse kohaselt on kavas maaüksuse jagamine elamu- ja neid teenindava taristu kruntideks, mis

võimaldaksid kavandada kuus üksikelamut kruntidele suurusega u 3000 m² ning ühe ridaelamu

krundile suurusega u 7400 m². Materjaliega saab tutvuda valla veebilehel. Planeeringust on

huvitatud eraisik. Tingimusi, arvamusi ja ettepanekuid vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku

pädevusele oodatakse kuni 25. aprillini 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

adressaadid: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet, aktsiaselts Rapla Vesi,

Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, kaasatud maaomanikud 8 Eero, Koka tn 2, Kooli, Kõrtsu,

Maanteeristi, Plevna, Tallinna mnt 1, Tamme, Tutupõllu, Vana‑Mardi)

tel 506 1360

[email protected]

1 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava