Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 26.01.2026 nr 7-1.2/659-4

Meie 26.02.2026 nr 7.2-2/26/6642-6

Kose alevikus Lageda katastriüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus

Lageda katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 33801:001:0427, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused ehitusõiguse määramiseks Lageda maaüksusele äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava maa-ala

suurus on ca 3 ha.

Oleme 27.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/6642-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks

ja teinud koostööd planeeringuala liikluskorralduse põhimõtete määramisel vahemikus 04.2025-

12.2025.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade ehitamise/ümberehitamise

puhul tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded ristumiskohtade

projektide koostamiseks.

2. Palume arvestada, et kinnistule kavandatava hoonete ehituslubade kooskõlastamise

eelduseks on Transpordiametiga sõlmitud ristumiskohtade ehitamise/ümberehitamise

leping. Nimetatud leping tagab, et ristumiskohtade lahendused on kooskõlas ja

elluviidavad ning huvitatud isik on teadlik oma kohustustest riigitee ümberehitamisel.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Lageda DP_SELETUSKIRI

- Lisa 2. Lageda DP_PÕHIJOONIS

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-10-24

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mootor Grupp AS

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2025

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6

7. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 8

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................. 8

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 9

7.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 9

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 9

7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................10

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................11

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................13

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................13

7.9. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................13

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................14

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................14

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................14

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................15

7.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................15

7.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................15

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................15

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................17

7.13. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................18

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................18

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................19

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks ..............................................19

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................21

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..22

2. Tugijoonis………….………………………………………………………………………...23

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalses seosed…………………………………24

4. Planeeringu põhijoonis..............…………………………………………………………..25

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024.a. korraldus nr

117 Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus. Planeeringu

algatamise avalduse esitaja ja huvitatud isik on Mootor Grupp AS.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi määrata ehitusõigus Lageda maaüksusele äri-

ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritava maa-ala suurus on ca 3 ha.

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga,

kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.

Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja

logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,

büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja

neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike

teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja

planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest

tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis

võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi

keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja

keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Detailplaneeringu algatamise eesmärgid on

kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Lageda (katastriüksuse tunnus 33801:001:0427);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa;

• pindala- 25671 m2.

Tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist hõlmab planeeringuala

osaliselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1442, transpordimaa 100%), Metsa

tänav (33801:001:0103, transpordimaa 100%) ja 14 Kose-Purila tee (33702:003:0239,

transpordimaa 100%) katastriüksuseid.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Kose valla üldplaneering;

• Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;

• Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus ja hõlmab Lageda

maaüksust ning 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Metsa tänava ja 14 Kose-Purila tee

maaüksuste osaala. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Lageda maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100%. Lageda maaüksusel

asub olemasolev busside remonditöökoda (ehr kood: 121342591).

5.2 Juurdepääsud ja teed

Juurdepääs Lageda maaüksusele on 11720 Kose-Ardu teelt. Metsa tänavalt on

varujuurdepääs, mida igapäevaselt ei kasutata.

11720 Kose-Ardu tee on kahesuunalise liiklusega, mille asfaltkattega sõidutee on

planeeringualaga piirnevas osas 7,9 kuni 9,4 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on

haljasribad, kõnniteed puuduvad.

Metsa tänav on kahesuunalise liiklusega tänav, mille kruusakattega sõidutee on 2,9 kuni 4,0

meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5.3 Haljastus ja maastik

Lageda maaüksuse kõrghaljastuse moodustavad idaservas kasvav puistu, ida- ja lõunaosas

kasvavad okaspuud ning edelaosas kasvav üksik lehtpuu ja võsa. Ülejäänud ala on muruala.

Lageda maaüksuse reljeef langeb loodest kagu suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

alal vahemikku 66.19 (loodenurk) ja 64.12 meetrit (lõunaserv). Lageda maaüksuse lääneosas

on ümbritsevast maapinnast kõrgem küngas (66.73 meetrit) ning idaosas asub kraav, mis on

ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 63.73 meetrit). Ala idaosas asub tuletõrje

veehoidla.

Lageda maaüksus asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000 geoloogiline kaart)

alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

Lageda maaüksus kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Lageda maaüksusel on olemasolevad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja

sidetrassidega.

Lageda maaüksuse loodeosas asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning keskosas asuvad

sademeveetorustikud. Maaüksuse põhjapoolses keskosas asub vedelgaasimahuti. Läbi

Lageda maaüksuse lõuna- ja edelaosa kulgevad sidekaablid. Edelanurgas asub olemasolev

alajaam ning mööda edela- ja läänepiiri kulgevad madal- ja keskpinge elektrikaablid.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu 30 meetri laiune tee kaitsevöönd, 11720

Kose-Ardu tee Kose aleviku poolne osa on määratud teeregistris tänavaks , mille kaitsevöönd

10 m laiune. Metsa tänaval on 10 meetri laiune tänava kaitsevöönd.

Planeeringualale ulatub sidekaabli kaitsevöönd, mis on 1 meeter sideehitisest või sideehitise

välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Planeeringuala jääb Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi (U1552) alale.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Tugijoonis.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Foto 1. Vaade planeeringualale (Maa-ameti ortofoto, jaan. 2025).

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Kose vald on Harju maakonna lõunaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Ardu,

Habaja, Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevikud. Planeeringuala paikneb Kose vallas, Kose

alevikus.

Lähim bussipeatus (Kose-Risti 3) asub planeeringualast edelasuunas ca 40 meetri kaugusel.

Planeeringuala jääb tiheasustusalale.

Planeeringuala piirneb põhjast Pika tänava lõik 5, 14 Kose-Purila tee, Pikk tn 107, Metsa tänav

ja Metsa tn 2 maaüksustega, idast Paunküla metskond 65 maaüksusega, lõunast 2 Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa tee maaüksusega ja läänest Pikk tn 109, Tartu mnt 7 ja Tartu mnt 5

maaüksustega.

Planeeringuala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Planeeringualast põhjasuunas on

tootmismaa ja elamumaa krunt ning edela- ja läänesuunas on ärimaa ja elamumaa krundid.

Planeeringualast põhja- ja läänesuunas asuvad maatulundusmaa maaüksused on vastavalt

kehtivale üldplaneeringule kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalikud riigimetsad.

Planeeringualast põhja- ja idasuunas asuvad metsamaad on vastavalt kehtivale

üldplaneeringule rohelise võrgustiku tugialad ning kagusuunas asuvad metsamaad jäävad

rohelise võrgustiku koridori alale.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Põhja- ja kaugemal edelasuunas

on üldplaneeringuga planeeritud kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja

logistikahoone maa-ala. Kirdesuunas ja kaugemal põhjasuunas on väikeelamu maa-alad,

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

looduslik haljasmaa ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Planeeringualast läänesuunas on

vastavalt üldplaneeringule kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alad ning väikeelamu

maa-alad.

Planeeringualal asuv busside remonditöökoda on kahekorruseline, kõrgusega 8,3 meetrit.

Hoonel on lamekatus, mille katusekatte materjaliks on bituumenrullmaterjal. Välisviimistluses

on kasutatud plekki.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad tootmishooned on valdavalt ühe- kuni

kahekorruselised viil- ja lamekatusega hooned. Esineb ka kaarhalle. Ärihooned on ühe- kuni

kahekorruselised viil-, kelp- ja lamekatusega hooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud

peamiselt plekki, kivi ja krohvi, aga ka palki Olemasolevate hoonete katusematerjaliks on

valdavalt plekk, bituumenrullmaterjal ja eterniit.

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

7. Planeeringu lahendus

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga kavandatakse määrata ehitusõigus Lageda maaüksusele äri- ja tootmishoone

laiendamiseks ja uue püstitamiseks. Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt

kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile ning

strateegilistele planeerimisdokumentidele. Kose valla üldplaneeringu kohaselt järgitakse

peamist maakasutussuunist ehk Lageda maaüksuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-

ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-

, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning

laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja

teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja

tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje

loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine

(haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks

keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse

arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.

Kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad kehtiva üldplaneeringu

põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt valla arengut. Planeeringuala on

sobiv äri- ja tootmishoonete rajamiseks, kuna paikneb Kose alevikus ja põhimaantee nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa läheduses. Planeeringu realiseerimisel laiendatakse

olemasolevat busside remonditöökoda ja krundile antakse ehitusõigus vajadusel ehitada

perspektiivis väiksem abihoone. Ala arendamine loob uusi töökohti, sh elukohalähedasi

töökohti. Planeeringu realiseerimine võimaldab anda lisakasutust kvaliteetse ärimaa

potentsiaaliga maaüksusele, millel on kokkuvõttes positiivne mõju ka majandusele. Antud

lahendus on säästliku ruumi kasutusega, kuna sellega tihendatakse tiheasustusala, mis aitab

tagada tõhusama infrastruktuurikasutuse, vähendades transpordivajadust ning vähendada

survet looduskeskkonnale.

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna

planeeringualale on juurdepääs riigiteelt nr 11720 Kose-Ardu, mis viib 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa teele. Planeeringu realiseerimisel ehitatakse krundilt mahasõit ning 11720 Kose-

Ardu tee ja 14 Kose-Purila ristmik ohutuks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks nähakse ette

kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ja tagatakse kergliiklusteede jätkuvus, sh

ühendamine bussipeatustega.

Veega varustamine ja kanalisatsiooni ärajuhtimine on planeeritud keskkonda hoidvalt

olemasoleva ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku baasil.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Äri- ja tootmishoonete planeerimisel on arvestatud nende sobivust ümbruskonda ja haakumist

olemasolevate äri- ja tootmishoonetega. Kavandatud tegevusega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega mitteomast krundistruktuuri.

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

7.3. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis ja tabelis 1.

Tabel 1. Krundi ehitusõigus

Aadress Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete maksimaalne lubatud sügavus

Lageda Tootmismaa 100%

2 hoonet

4000 m² Hoone lubatud

maksimaalne kõrgus on 10 m, erandina on lubatud kuni 600 m² suurune hooneosa ehitada kuni 14 m kõrgune. 14,0 m kõrgune hooneosa ei tohi paikneda elamumaale lähemal kui 40 m.

-

Lageda maaüksusele võib ehitada 2 hoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele

võib ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust ehitist.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Lageda maaüksuse ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 12201 Büroohoone

• 12332 Sõidukite teeninduse hoone

• 12529 Muu laohoone

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Hoone projekteerimisel arvestada tabelis 2 toodud

arhitektuursete tingimustega.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv ja kaasaaegne.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed ja ajas vastupidavad.

• Krundile projekteeritavad hooned peavad olema olemasolevate hoonetega sarnase

arhitektuurse käekirjaga ning sobima olemasolevate hoonete üldise arhitektuurse

ilmega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Olemasolev hoonega paralleelselt või risti.

Katuse tüüp Lame-, kald- ja viilkatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjal jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (ka kombineeritult) vm kvaliteetne ja nõuetele vastav välisviimistluse materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 1,0 m maapinnast.

Krundil säilib olemasolev piirdeaed. Uute piirete rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Lageda maaüksuse piirile on lubatud rajada kuni 2,0 m kõrgune võrkpaneelaed.

Lubatud on kasutada ka võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh

võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga.

7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,

jalgrataste varjualune). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja

haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Hoonestusala planeerimisel on

arvestatud olemasoleva vedelgaasimahuti asukohaga ning majandus- ja taristuministri

03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja

gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele

esitatavad nõuded“ § 16 lg 2, mille alusel peab hoone paiknema vedelgaasimahutist

minimaalselt 5 m kaugusel (kuni 5 tonni mahutav mahuti).

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik

lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoone kuju ja

paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 7.9. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritava

hoone laienduse võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas.

Kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust ehitise (nt prügimaja, jalgrataste

varjualune jms) püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Antud hoonete asukoht peab

haakuma teiste hoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema

kooskõlastatud omavalitsusega.

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 27.05.2024

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/24/6642-2.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti Teeregistri teemakaardile külgneb planeeringuala riigiteega nr

11720 Kose-Ardu tee km 0.271 - 1.147. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on

1237 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu tee kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja

välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja

§72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg

3. Riigitee kaitsevööndisse hoonestust ja parkimisalasid kavandatud ei ole. Joonistele on

kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.

Juurdepääsuna planeeringualale kavandatakse kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt

11720 Kose-Ardu (vt joonis nr 4 Planeeringu põhijoonis). Metsa tänavalt on varujuurdepääs,

mida igapäevaselt ei kasutata. Olemasolev ristumiskoht on rajatud ilma teeomaniku ehk

Transpordiameti nõusolekuta. Ristumiskoht on ette nähtud seadustada ja nõuetele vastavaks

ehitada. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks on planeeringu

koostamisse kaasatud EXTech Design OÜ teedeinsener Indrek Kustavus. Planeeringualalt

lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks on ette nähtud mahasõit ehitada ümber kitsamaks ehk

6 m laiuseks. Paika on jäetud Tallinna poolne teekatte serv ja Tallinna poolne pöörderaadius,

mis on vajalik ja piisav pöörde sooritamiseks. Idapoolset pöörderaadiust on vähendatud 8,0

meetrini, millega on võimalik kogu mahasõitu kasutades pööret sooritada. Planeeringu joonisel

4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud

ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga (vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 1 tabelile 18

ja lisa 2 joonisele 8). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel on

ette nähtud metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Teedeinsener on mahasõidu lahenduse koostamisel teinud koostööd Transpordiametis Krista

Einamaga, kes antud lahendust pidas sobivaks. Mahasõidu kohta koostatakse eraldi projekt

(kus esitatakse sh liikluskoosseis). Peale projekti Transpordiameti poolt heakskiitu sõlmivad

Transpordiamet ja huvitatud isik lepingu ehitamiseks riigitee alusel maal.

Planeeringuga on kavandatud 11720 Kose-Ardu tee äärde kergliiklustee algusega Tartu mnt

7 juures olevast kergliiklusteest kuni planeeringuala idapiirini. Kergliiklustee on planeeritud

asfaltkattega ja 3,0 meetri laiune.

Seoses kergliiklustee planeerimisega on vajalik ümber ehitada ohutuks nr 14 Kose – Purila ja

11720 Kose-Ardu teede ristmik. Ristmikule on planeeritud ohutussaar ja idapoolse

pöörderaadiuse vähendamine selliselt, et parempööret ei saaks sooritada suurel kiirusel.

Veokite pööramise tagamiseks on ette nähtud täringukividega ala (asfaltkattest eraldatakse 3-

4 cm kõrguse äärekiviga). Parempöördeks on ette nähtud sõidutee laiendamine. Lisaks on

ette nähtud ristmikule ülekäigurada, et tekiks kergliiklejatele terviklik võrgustik. Ristmikul on

näidatud 12 m pikkuste veokite pöördešabloonid.

Teedeinsener on ristmiku lahenduse koostamisel teinud koostööd Transpordiametis Jana

Prostiga, kes antud lahendust pidas sobivaks. Ristmiku ümberehituse ja kergliiklustee täpne

lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Projekti koostamise käigus kaaluda

olemasolevate mändide säilitamise võimalikkust. Peale projekti Transpordiameti poolt

heakskiitu sõlmivad Transpordiamet ja huvitatud isik lepingu ehitamiseks riigitee alusel maal.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, riigiteel parkimine, sh manööverdamine on

keelatud. Lageda maaüksusel tuleb tagada nõuetekohane parkimine krundisiseselt

vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on

näidatud illustreeriv võimalik parkimislahendus. Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt konkreetse hoone suletud

brutopindalale, töötajate arvule ja kasutusotstarbele/vetele. Parkimisalade edasisel

projekteerimisel arvestada sh Ehitusseadustiku §65¹ lg 7-ga, mis reguleerib elektriauto

laadimistaristut.

Tabel 3. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016

Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv

Asutused

Ladu

1/60

1/150

Märkused:

• Projektis leitakse parkimiskohtade arv korrutades parkimisnormatiivi suletud brutopinnaga.

• Parkimiskohtade täpne arv määratakse hoonete projekteerimise faasis, kui on selge hoone

täpne otstarvete osakaal.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

• Ehitise kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada

normikohase parkimise.

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Metsa tn 2 ning Pikk 109 elamumaade poolsetele aladele on ette nähtud kõrghaljastusega

puhver, kuhu kõrghaljastuse istutamine on kohustuslik. Kõrghaljastus peab olema istutatud

enne hoonele kasutusloa taotlemist.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema heakorrastatud.

• Lageda maaüksusel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem

kui 20% krundi pindalast. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10%

krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).

• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul. Parkimisala vahetus läheduses

kasutada soolatamisele vastupidavaid liike.

• Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on

vähemalt 0,08 m. Kruntide lisahaljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui

igihaljaid puid ja põõsaid.

• Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Olemasolev lahtine tuletõrje veehoidla on ette nähtud likvideerida ja täita maapind piirneva

alaga tasa. Ülejäänud krundil maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud

reljeefi korrigeerida nt juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee

äravool. Lageda maaüksuse vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise

käigus. Vertikaalplaneerimine peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega,

vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav tekitada järske üleminekuid. Krundi maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

7.9. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,

23.02.2021]. Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja

peab olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuala säilivad olemasolevad tehnovõrkude ühendused. Planeeringu realiseerimiseks

ei ole vajalik tehnovõrkude liitumiste ümberehitamine ega võimsuste suurendamine.

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Lageda maaüksusel säilib olemasolev veevarustuse ühendus Metsa tänaval asuvast

ühisveevärgi torustikust. Veetarbimist ei ole ette nähtud suurendada.

Lageda maaüksusel asuv olemasolev tuletõrje veevõtutiik on ette nähtud likvideerida.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 1 alusel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks

veekoguseks vähemalt 20 l/s 3 h jooksul ehk 216 m³ (arvestatud ehitise põlemiskoormus on

600 kuni 1200 mJ/m²). Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama

määruse § 7 lg 5 kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või

turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Sama määruse § 6 lõige 1 alusel peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht

paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS

812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.

Lageda maaüksuse loodeossa on planeeritud tee äärde tuletõrje veevõtukoht koos

kuivhüdrandiga (maa-alused mahutid). Mahutite täpne mahutavus määratakse

projekteerimisel vastavalt kehtivale seadusandlusele ja nõuetele. Hoonete põlemiskoormus ja

vajalik kustutusvee normvooluhulk täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Juhul kui

hoone põlemiskoormus on suurem kui 1200 mJ/m², siis tuleb krundile projekteerimisel näha

ette vajadusel täiendav tuletõrjeveemahuti, mis tagab puuduva osa tulekustutusveest.

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Lageda maaüksusel säilib olemasolev kanalisatsioonivarustuse ühendus Metsa tänaval

asuvast ühiskanalisatsiooni torustikust. Reovee hulka ei ole ette nähtud suurendada.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Lageda maaüksuse vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi on ette nähtud

immutada omal kinnistul pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga, tagada tuleb sademevee mittevalgumine

kõrvalkinnistutele.

Sademevee immutamiseks krundil kasutada looduslähedasi immutusviise. Krundil kasutada

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, puhverriba, immutuskraavi või immutusplokke vm

lahendusi. Kümne ja enamakohalise parkla puhul on tuleb kinnistule paigaldada õlipüüdur.

Õlipüüduri rajamisel parklale tagada puhastusmasina ligipääs püüduri teenindamiseks.

Õlipüüdur tuleb nõuetekohaselt paigaldada ja hooldada, regulaarselt puhastamata õlipüüdurid

võivad aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud

vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist.

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Lageda maaüksusel säilib olemasolev elektrivarustuse ühendus kinnistu lõunapiiril asuvast

olemasolevast elektriliitumiskilbist. Elektritarbimise võimsust ei ole ette nähtud suurendada.

Kinnistu edelanurgas asub olemasolev alajaam. Alajaam ja elektriliitumiskilp peavad olema

alati vabalt teenindatavad.

Lageda maaüksuse välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

7.10.4. Soojavarustus

Kinnistu põhjaosas säilib olemasolev 9 m³ suurune vedelgaasimahuti, mis mahutab ca 4 tonni

vedelgaasi. Olemasolevat vedelgaasimahutit ei ole planeeritud suurendada, vajadusel

täidetakse mahutit tihedamini. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt olemasoleva värvikambri

tarbeks. Vedelgaasi kasutatakse ka hoone kütteks, aga selle osa tarbimisest on palju väiksem

kui värvimistööde tarbeks kulub.

Lageda maaüksusele on määratud lokaalne soojavarustus. Soovitav on kasutada süsteeme,

mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud kütteallikad

on gaasi, elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), tahkeküte ja päikesepaneelid.

Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja

kivisüsi.

7.10.5. Sidevarustus

Lageda maaüksusel säilib olemasolev sidevarustuse ühendus kinnistu lõunapiiril asuvast

sidekapist.

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud.

Prügikonteinerite arv ning paiknemine täpsustatakse hoone projekteerimise faasis. Jäätmete

käitlemine korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeringuga kavandatav ei too kaasa müra suurenemist, häiringuid ega ületa müra

piirnorme, kuna tootmistegevus toimub hoone sees. Krundil laiendatakse olemasolevat

tootmistegevust (busside remondihall koos lao- ja kontoriruumidega), lisaks kavandatakse

hoonesse sadulseppade ruumid. Tootmistegevus hoonest väljas ei toimu. Krundil olevat

parkimisala kasutatakse töötajate ja remondis olevate busside vahepealseks parkimiseks.

Arvestades tootmistegevuse spetsiifikat, et leevendusmeetmena on elamute poolsetele

piiriäärsetele aladele on planeeritud kõrghaljastuse puhverala ja et lähimad elamud paiknevad

hoonestusalast ca 50-70 m kaugusel, siis ei ole ette näha elamute läheduses planeeringualalt

tulenevat lubatava mürataseme ületamist.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Hoone projekteerimisel arvestada Vabariigi

Valitsuse 12.04.2007 määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud

töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ nõuetega ja

piirnormidega ja rakendada vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“).

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 11720 Kose-Ardu tee, mille läheduses tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,

õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus

seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Kose Vallavalitsus ei võta kohustusi

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“

kehtestatud nõuetest.

Tööde käigus tuleb vältida maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Tööde

teostamisel tuleb vältida keskkonnariske ja viia läbi ehitustöid selliselt, mis avaldab

minimaalset võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Ehitustööde käigus tuleb kasutada

mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja määrdeainete sattumise vette ja

pinnasesse.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase.

Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uusi töökohti, sh eelduslikult elukohalähedasi

töökohti. Ala arendamine loob eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna

aktiivsuse hoogustumiseks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule

keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute töökohtade lisandumine. Soodsa mõjuna võib välja tuua, et jalakäijate ohutuse

tagamiseks nähakse ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ja tagatakse

kergliiklusteede jätkuvus, sh ühendamine bussipeatustega. Lisaks ehitatakse ohutuks krundilt

mahasõit ning Kose-Purila ja Kose-Ardu teede ristmik.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol. Kuna tegemist on ajutise loomuga

tegevusega, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.13. Servituutide vajaduse määramine

Lageda katastriüksusel on seatud järgmised servituudid:

• Olemasolevale alajaamale koos kesk- ja madalpinge elektrikaablitega on servituut

Elektrilevi OÜ kasuks.

• Olemasolevatele sidekaablitele servituut Tele2 Eesti AS kasuks.

Olemasolevad servituudialad on näidatud planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Täiendavaid servituudi seadmisega alasid planeeringuga ette ei nähta.

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

• Kasutusloa väljastamise eelduseks on nõuetele vastava krundilt mahasõidu ning nr 14

Kose – Purila ja 11720 Kose-Ardu teede ristmiku ümberehitamine. Lisaks peab olema

välja ehitatud planeeritud kergliiklustee (v.a. perspektiivne kergliiklustee) ja rajatud

planeeringuala põhjapiiri äärde ehk Metsa tn 2 ning lääne- ja edelapiiri äärde ehk Pikk

tn 109 elamumaa poolsele alale kõrghaljastusega puhver. Nimetatud tegevuste

väljaehitamine või vastavate kulude kandmine on huvitatud isikute kohustus.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, VÕSA

OLEMASOLEV SERVITUUDIALA

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV FREESASFALTKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA ALA

14 KOSE-ARDU TEE KAITSEVÖÖND 30 m (vt märkused pkt 3)

TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

TAGATAV PEATUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 50 km/h

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEMAHUTID KOOS KUIVHÜDRANDIGA

OLEMASOLEV/ SÄILIV KÕRGHALJASTUS/ PUU

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA PARKIMISALA

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD PARKIMISKOHT/ PARKIMISKOHTADE ARV

P24

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/MURUA

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS (illustratiivne asukoht, täpsustub projekteerimisel)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD OHUTUSSAAR

PLANEERITUD TÄRINGUKIVIDEGA ALA

OLEMASOLEV VEDELGAASIMAHUTI

Planeeritav hoone laiendus

P6

P1 8

P6

P6P24

11720 Kose-Ardu tee

3, 00

5, 14

Metsa tänav

6,00

PLANEERITUD OLEMASOLEVA MAHASÕIDU KITSAMAKS EHK 6,0 m LAIUSEKS EHITAMINE

LAGEDA/ T 100% 25671 m² 4000 m²

10 m/14,0 m* 2K/3K*

2

5, 00

3, 00

3, 00

5, 00

3, 00

5, 00

3, 00

5, 00

3, 00

5, 05

3, 00

3, 05

3, 00

5, 0

PLANEERITUD OLEMASOLEVA TÄNAVAVALGUSTUSPOSTI ÜMBER TÕSTMINE

5, 00

3, 00

R5 ,00

11720 Kose-Ardu tee

R8,0

14 Kose-Purila tee

R5,50

*vt märkus pkt 3

METSAALADE LOODUSKAITSEALA (projekteeritav)

²

varujuurdepääs

Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

4 4

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev jaan. 2026

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneering

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Mootor Grupp AS

DP-10-24

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Aamos Atlas Geodeesia OÜ (EEG000352) poolt, 08.05.2024. a, töö nr 100-G-24. Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõdistamisel kasutatud kõrgusmudel kannab viidet: „Ellmann, A.; Märdla, S.; Oja, T.: Eesti geoidi mudel EST-GEOID 2017. Tallinna Tehnikaülikool 2017.“ Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametistist, seisuga 25.04.2024. Kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed. Mõõdistusaeg:07.05.2024.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarbed on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

3. Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu 30 meetri laiune tee kaitsevöönd, 11720 Kose-Ardu tee Kose aleviku poolne osa on määratud teeregistris tänavaks, mille kaitsevöönd 10 m laiune. Metsa tänaval on 10 meetri laiune tänava kaitsevöönd.

4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on 10 m ja kuni 2 korrust, erandina on lubatud kuni 600 m² suurune hooneosa ehitada 3 korruseline ja kuni 14 m kõrgune. 14,0 m kõrgune hooneosa ei tohi paikneda elamumaale lähemal kui 40 m.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Märkused: ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄB- kontorihoone maa TT - tootmishoone maa TL- laohoone maa TK - logistikakeskuse maa LT- tee ja tänava maa

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus (maapinnast)

Lageda 25671 m²

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

10 m/14,0 m (vt märkus pkt 3)4000 m²

Hoone suurim lubatud sügavus

2 hoonet -

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Tootmismaa 100%

Hoonete lubatud

korruselisus

2 korrust/ 3 korrust (vt märkus pkt 3)

0-15°

Lubatud katusekalle

ÄV, ÄB, TT, TL,TK

AADRESS/ SIHTOTSTARVE % PLANEERINGU LIIKIDES KRUNDI SUURUS

SUURIM KÕRGUS MAAPINNAST

SUURIM KORRUSELISUS

HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSE AKEN

SUURIM EHITISEALUNE PINDALA