Uuendatud kutse- ja oskuste seaduse eelnõu ja seletuskiri

1

EELNÕU

01.04.2026

Kutse- ja oskuste seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus sätestab kutse- ja oskuste süsteemi korralduse ja toimimise ning

haldusjärelevalve alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamine ja kutse

andmise alused on reguleeritud teiste seadustega.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskuste süsteem

(1) Kutse- ja oskuste süsteemi eesmärk on tagada kvalifikatsioonide riigisisene ja

rahvusvaheline võrreldavus ning ühiskonna ja tööturu oskuste vajaduse analüüs ja prognoos.

(2) Kutse- ja oskuste süsteem toetab inimeste kompetentsuse arendamist, hindamist ja

tunnustamist elukestva õppe, tööturu ja ühiskonna vajaduste raames ning tööjõu ja oskuste

vajaduse seostamist koolituspakkumisega.

(3) Kutse- ja oskuste süsteemi osad on tööjõu ja oskuste vajaduse analüüs, prognoos ja seire,

tööturul nõutavate kompetentside kirjeldamine kutsestandardites ja kompetentsiprofiilides ning

isiku kompetentsuse hindamine.

(4) Kutse- ja oskuste süsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, ühendades

kvalifikatsiooniraamistiku kaudu haridus- ja tööturupoliitika.

§ 3. Kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon

(1) Kompetents on teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita

kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

(2) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi, kogemusi ja

hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse

kompetentside kogumi kaudu.

(3) Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus.

§ 4. Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab kutse- ja haridustasemeid

omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

(2) Kvalifikatsiooniraamistiku kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2

(3) Kvalifikatsiooniraamistiku arendamist korraldab kutseasutus.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab

mitut omavahel seotud kutseala.

(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav kutsetegevuse valdkonna osa.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

(1) Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja otsusega tõendatud kompetentsus teatud

ametites tegutsemiseks.

(2) Kutsetase on kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis

määratakse kutsestandardis.

(3) Osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, millel on tööturul iseseisev väljund

ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, mille omandanud isikul on

kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid..

§ 7. Kutsestandard

(1) Kutsestandardis on dokument, kus kirjeldatakse kutsealase kompetentsuse nõudeid

asjaomasel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel.

(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul osalemine või tööalaste hüvede andmine

ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste

tõendatud vajadus.

(3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

§ 8. Kompetentsiprofiil

(1) Kompetentsiprofiil on dokument, kus kirjeldatakse ameti, kutseala või kutsetegevuse

valdkonna kompetentse, mis nähakse ette kvalifikatsiooniraamistiku taseme või tasemetega.

(2) Kompetentsiprofiil on õppe- ja koolituskavade koostamise alus.

(3) Ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja koolituskava lõpetamisel antakse

esmakutse kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametis tegutsemiseks.

(4) Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

3

(1) Mikrokvalifikatsiooni käsitatakse täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

(2) Kutsestandardis või kompetentsiprofiilis võib eristada asjaomasel

kvalifikatsiooniraamistiku tasemel kompetentsi või kompetentside kogumit, millel on tööturul

iseseisev väljund ja mis on mikrokvalifikatsiooni õppekava alus.

2. peatükk

Kutsesüsteemi osalised

§ 10. Kutseasutus

(1) Ühtse ning korrastatud kutse- ja oskuste süsteemi arendamist korraldav asutus (edaspidi

kutseasutus) on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida

eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

(3) Kutseasutuse ülesanded on:

1) kutse- ja oskuste süsteemi arendamine ja rakendamine;

2) tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute tegemiseks metoodika arendamine, valdkondlike ja

temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute tegemine, uuringutulemuste tutvustamine ja tööjõu

järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seire;

3) kutse- ja oskuste süsteemiga seotud dokumendivormide väljatöötamine;

4) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise metoodika väljatöötamine ja

kehtestamine;

5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine,

arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid;

6) kutse andja valimine;

7) kutse andmise korra kehtestamine;

8) kutse andmisega seotud kulude arvestamise põhimõtete ja kalkulatsiooni vormide

kehtestamine;

9) kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamine;

10) haldusjärelevalve kutse andja kutse andmise tegevuse üle;

11) tööjõu ja oskuste arendusnõukogu töö korraldamine;

12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra

kinnitamine ning tegevuse lõpetamine;

13) täiendavate teabehalduse nõuete kehtestamine kutse andmise menetluses;

14) Eesti kutse- ja oskuste süsteemi tutvustamine riigis ja rahvusvaheliselt;

15) kutse- ja oskuste süsteemi alane nõustamine ja koolituste korraldamine;

16) oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud Euroopa Liidu algatuste elluviimine;

17) muudest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud

haldusleping, võib halduslepingu alusel volitatud eraõiguslik juriidiline isik töödelda

isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel

isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu

4

(1) Vabariigi Valitsus moodustab tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ning kinnitab selle

koosseisu ja töökorra korraldusega.

(2) Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu moodustatakse tööjõu oskuste arendamise,

konkurentsivõime edendamise ja elukestva õppe valdkonnaga seotud institutsioonide

esindajatest.

(3) Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ülesanded on:

1) hariduse ja tööturu oskuste arendamisega seotud osalistele ettepanekute tegemine kutse- ja

oskuste süsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja rakendamiseks;

2) Vabariigi Valitsuse ning teiste töö- ja haridusvaldkonna osaliste nõustamine inimeste

teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel;

3) ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste teadmiste ja oskustega seotud info ja

valdkondliku eksperditeadmise koondamine;

4) strateegiliste prioriteetide seadmine tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire

uuringute tegemiseks;

5) ettepanekute tegemine tööturu osalistele ja ametkondadele tööjõu järelkasvu tagamise

meetmete kavandamiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks, õppe- ja koolituskohtade

loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses ning riigieelarvest tehtavate hariduskulutuste

otstarbekaks ja efektiivseks kasutamiseks.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

(1) Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna

töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi

esindajatest koosnev kutseasutust ning tööjõu ja oskuste arendusnõukogu nõustav kogu.

(2) Valdkondliku eksperdikogu eesmärk on kutsetegevuse valdkonna tööjõunõudluse ja

pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja ekspertteadmise koondamine.

(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:

1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja

uuendamiseks;

2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavanditele;

3) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine

ning valdkonna arengule avalduva mõju hindamine, tuvastades valdkonnaga seotud kitsaskohti

ja pakkudes lahendusi;

4) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringutes tehtud ettepanekute

rakendamise seiramine.

(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13. Kutse andja

(1) Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud

kutse andmise õiguse.

(2) Kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutse andja avaliku konkursiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja

ülesandeid kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

5

(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele või mitmele avalikul

konkursil valitud kutse andjale kutse või kutsete andmiseks kutsetasemel, mis on määratud

kutse andja avaliku konkursi tingimustes.

(5) Kutseasutus annab kõrgkoolile kutse andja õiguse kõrgkooli avalduse alusel ilma käesoleva

paragrahvi lõikes 2 reguleeritud konkurssi korraldamata, kui õppekava vastab kutsestandardile

ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava

kutsestandardile vastavaks, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kõik kutsestandardis

esitatud kompetentsusnõuded.

§ 14. Kutse andja valimine

(1) Kutse andja konkursil osaleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) osalejal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks;

2) osaleja peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja

kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon;

3) osaleja peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi

diskrimineerimata.

(2) Kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Kutseasutus registreerib konkursi võitjaks kuulutatud kutse andja kutse- ja oskuste registris.

(4) Kutseasutus ei rahulda kutse andja konkursil osalemise taotlust, kui:

1) konkursil osaleja ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) konkursil osaleja ei ole esitanud nõutud dokumente;

3) konkursil osaleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

4) konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

(5) Kutse andja valimise avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kutseasutus töötleb konkursil osaleja esindaja ja konkursil osaleja kutse andmise

korraldamisega seotud töötaja isikuandmeid kutse andja valimise avaliku konkursi

ettevalmistamiseks, taotluste vastavuse kontrollimiseks ning konkursi võitja

väljaselgitamiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse nii kaua, kui see on

vajalik kutse andja valimise avaliku konkursi läbiviimiseks ja tulemuste õiguspärasuse

tagamiseks. Konkursi võitjaga seotud isikuandmeid säilitatakse kuni kutse andmise õiguse

kehtivuse lõpuni. Teiste konkursil osalejatega seotud isikuandmeid säilitatakse kuni

vaidlustamise tähtaja möödumiseni või haldusmenetluse lõppemiseni.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

(1) Kutseasutus annab esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutse

andjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui

õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.

6

(2) Riiklikult tunnustatuks loetakse õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise

kutseõppeasutuse seaduse alusel või institutsionaalse akrediteerimise kõrgharidusseaduse

alusel ning on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis.

(3) Õppekava loetakse kompetentsiprofiilile vastavaks, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid

sisaldavad kõiki ametialases kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõudeid. Õppekava

vastavust hindab õppekava registreerimisel Haridus- ja Teadusministeerium.

(4) Õppekaval esmakutse andmise õigus antakse õppeasutusele asjaomase õppekava järgi

õpetamise õiguse kehtivuse lõppemiseni.

§ 16. Kutse andja ülesanded

(1) Kutse andja ülesanded on:

1) kutsekomisjoni moodustamine ja selle töö korraldamine;

2) kutsekomisjoni töö kohta esitatud kaebuste lahendamine;

3) koostöös kutsekomisjoniga kutse andmise korra eelnõu väljatöötamine ja selle

kutseasutusele esitamine kutse andmise õiguse taotlemisel;

4) kutse andmise korra eelnõu, kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning

teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise korraldamine;

5) kutseeksami läbiviimine kompetentsuse hindamiseks sobilikus õppe- või töökeskkonnas,

sealhulgas kutseõppe tasemeõppes õppijatele;

6) elektroonilise kutseeksami korraldamisel selle läbiviimine riiklikus eksamite infosüsteemis

või muus infosüsteemis, mis vastab isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud turvanõuetele;

7) kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude arvestus kooskõlas kutseasutuse

välja töötatud põhimõtetega ja selle esitamine kutseasutusele;

8) kutse andmise väljakuulutamine vähemalt kaks korda aastas;

9) kutse andmisega seotud teabe avalikustamine;

10) kutset taotleva isiku avalduse ja dokumentide vastuvõtmine ning kutsekomisjonile

otsustamiseks esitamine;

11) kutseasutusele kutse- ja oskuste registrisse kandmisele kuuluvate andmete edastamine;

12) kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise

aruande esitamine kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas.

(2) Esmakutse andmisel täidab õppeasutus kutse andjana järgmisi ülesandeid:

1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja

kehtestamine;

2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna

tööandjaid;

3) esmakutse andmine;

4) esmakutse andmisega seonduvate andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja oskuste

registrisse kandmiseks;

5) elektroonilise kutseeksami korraldamisel selle läbiviimine riiklikus eksamite infosüsteemis

või muus infosüsteemis, mis vastab isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud turvanõuetele.

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1, käesoleva

seaduse §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut.

§ 17. Kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseasutus võib tunnistada konkursil valitud kutse andja õiguse kehtetuks, kui kutse andja:

1) ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kutse andja tingimustele;

7

2) on esitanud asjaomase kirjaliku taotluse; 

3) ei võimalda teha haldusjärelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel; 

4) ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutseasutuse ettekirjutust; 

5) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid või jätnud

täitmata temale pandud ülesandeid;

6) on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid; 

7) on tegevuse lõpetanud või on välja kuulutatud tema pankrot; 

8) ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul;

9) tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. 

(2) Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutse andja õiguse esmakutset anda kehtetuks, kui:

1) õppeasutuse õppekasvatustöös on kutseõppeasutuse seaduse alusel kvaliteedi hindamise

tulemusena avastatud olulised mittevastavused;

2) õppeasutus jääb kõrgharidusseaduse alusel institutsionaalsel akrediteerimisel

akrediteerimata;

3) õppekava ei vasta kutsestandardile või kompetentsiprofiilile.

3. peatükk

Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

(1) Kutse ja osakutse annab kutse andja otsusega, kui kutseeksam on sooritatud.

(2) Esmakutse annab õppeasutus otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud

õppekava lõpetamisel.

(3) Kutse andja teeb kutse, osakutse ja esmakutse andmise otsuse kohta kande kutse- ja oskuste

registris, mis kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või kompetentsiprofiilis

kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele.

(4) Õppe lõpetamise järel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui:

1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult

tunnustatud.

(5) Isikul on õigus kasutada kutse kehtivuse ajal kutse- ja oskuste registri kandes märgitud

kutsenimetust või selle lühendit.

(6) Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sealhulgas ei või nõuda kutse taotleja kuulumist

või mittekuulumist mistahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetses õppe- ja

koolitusasutuses.

§ 19. Kutse andmise kord

(1) Kutse andmise korraldust reguleerib kutse andmise kord.

(2) Kutse andmise korra kehtestab kutseasutus.

(3) Kutse andmise kord peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

8

1) kutse andja nimetus;

2) kutsekomisjoni koosseis ja nõuded kutsekomisjoni liikmetele;

3) antavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele;

4) kutse taotlemise eeltingimused;

5) kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid;

6) kutse andmise miinimumsagedus;

7) kindlaks määratud viisid, kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest

ja tingimustest;

8) kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid, mis sisaldavad muu hulgas

varasema õppe ja töökogemuse arvestamise aluseid kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja

kompetentside hindamisel;

9) kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord;

10) kutse kehtivusaeg;

11) kutse taastõendamise tingimused ja kord;

12) nõuded hindamiskomisjoni liikmetele.

(4) Ühele kutsele kohaldatakse ühte kutse andmise korda.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

(1) Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentside olemasolu kutse taotlejal.

(2) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine toimub kutsestandardi ja kutse andmise korra

alusel.

(3) Hindamisel arvestatakse kutse taotleja varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud

teadmisi ja oskuseid.

§ 21. Kutsekomisjon

(1) Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu

kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud asjaosaliste erialaste teadmiste ja

kogemustega esindajad.

(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutse andja, selle puudumisel

kutseasutus.

(3) Kutsekomisjoni ülesanded on:

1) töötada välja kutse andmise korra eelnõu;

2) töötada välja ja kinnitada kompetentsuse hindamise juhendid, eksamimaterjalid ning muud

kutse andmiseks vajalikud dokumendid;

3) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

4) moodustada vajaduse korral hindamiskomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku

kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

5) otsustada kutset taotlevale isikule kutse anda või andmata jätta;

6) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see kutse andjale;

7) lahendada hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebused.

(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega talle

kutse andmise otsustamisel, kui:

9

1) ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või

väljaõppe korraldamisega;

2) ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest;

3) ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või on muude asjaolude tõttu põhjust kahelda tema

erapooletuses.

(5) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik vastata käesoleva

paragrahvi lõikes 4 esitatud kriteeriumitele, peab kutse andmise korras olema kirjeldatud,

kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.

§ 22. Hindamiskomisjon

(1) Kutse andja võib moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks

hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjoni ülesanded on:

1) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

2) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see

kutsekomisjonile.

(3) Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kui hindamine toimub sellise eksami

vormis, kus kasutatakse automaatset testimissüsteemi ja inimene eksami hindamisse ei sekku,

vaid ainult fikseerib tulemuse, võib hindamiskomisjonis olla üks liige.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega.

(5) Hindamiskomisjoni liikmetele kohalduvad käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5

kehtestatud nõuded.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

(1) Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse

andmise eeltingimuste ja kompetentsuse nõuete täitmise hindamisel.

(2) Kui kutset andes arvestatakse varasemat õpet ja töökogemust, võib kutse taotleja haridustase

olla ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam taotletavast kutsetasemest.

(3) Kutse andjal on kohustus välja töötada juhised ja korrad varasema õppe, sealhulgas

mitteformaalõppe, iseseisvalt õpitu ja töökogemuse arvestamiseks kooskõlas kutseasutuse

kehtestatud juhistega.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kutse andjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus,

kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise

aluse äralangemiseni.

(2) Kutse andjal on õigus teha kutsekomisjoni ettepanekul kutse andmise kehtetuks

tunnistamise otsus, kui:

1) kutse on saadud pettuse teel;

2) kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

10

3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele.

(3) Kutse andja teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusest asjaomast isikut

ja teeb selle kohta kande kutse- ja oskuste registris.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud kulud

(1) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu on kulupõhine tasu, mille eesmärk on katta

kutse andmisega vahetult seotud põhjendatud kulud ning mida ei või kasutada muude kulude

katmiseks.

(2) Kutse taotlemise ja taastõendamise tasu maksab kutse taotleja või taastõendaja kutse

andjale.

(3) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude

kalkulatsiooni kulukomponendid, nende lähtealused, sealhulgas kulude loetelu ning

kriteeriumid ja vormi.

(4) Kutse andja esitab kutseasutusele kutse taotlemise ja kutse taastõendamise kulude

kalkulatsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vormil. Kutse andja avalikustab kulude

kalkulatsiooni ja tasu kujunemise alused.

(5) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kutse andja

esitatud kulude kalkulatsioonile tuginedes. Juhul kui avaliku konkursi tulemusena on mitu kutse

andjat, kehtestatakse neile ühesugune kutse taotlemise tasu.

(6) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamisel arvestab kutseasutus, et kutse

taotlemise ja taastõendamise tasu on põhjendatud, läbipaistev ja proportsionaalne ning

kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kalkulatsiooni lähtealustega.

(7) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu ülemmäär on käesoleva paragrahvi lõikes 8

nimetatud kulude tegelik, põhjendatud ja tõendatud maksumus. Tasu ei või ületada nimetatud

kulude kogusummat.

(8) Samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega kutseeksamile ei või kehtestada

erinevas suuruses kutse taotlemise ega taastõendamise tasu.

(9) Kutse taotlemisega seotud kuludeks loetakse:

1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulu;

2) kutsekomisjoni tööga seotud kulu;

3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulu;

4) kutse andmise korraldamisega seotud kulu.

(10) Kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise

kohta esitab kutse andja kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega

seotud kulude katmine

(1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase

õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest üks kord, kui õpilane

osaleb kutseeksamil õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist.

11

(2) Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami korraldanud kutse andjale.

(3) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami ülemmäärade kehtestamisel võib eristada

kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulusid ning kutseeksami korraldamisega

seotud kulusid.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli

kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel.

§ 27. Isikuandmete töötlemine kutse andmisel ja haldusjärelevalve tegemisel ning

andmete säilitamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kutse andmise, kutse kehtivuse kontrolli, kutse

taastõendamise ja haldusjärelevalve läbiviimiseks töödeldakse kutse taotleja ja kutset omava

isiku isikuandmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töödeldakse isiku üldandmeid (nimi,

isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema

õppe, täienduskoolituse ja töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemused,

kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid, andmeid kutse

kehtivuse ja kutse taastõendamise kohta.

(3) Kutse andmise ja haldusjärelevalve käigus loodud või saadud dokumente säilitatakse

ulatuses ja tähtaja jooksul, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide

saavutamiseks. Kutse andmise otsust ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid

andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast kutse kehtivuse lõppemist, kui õigusaktides ei

ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kutseeksami hindamismaterjale, vahehinnanguid ja muid

abistavaid menetlusdokumente säilitatakse kuni vaidlustamise tähtaja möödumiseni või

haldusmenetluse lõppemiseni. Säilitustähtaja möödumisel andmed hävitatakse või antakse üle

Rahvusarhiivile arhiiviseaduses sätestatud korras.

(4) Kutse- ja oskuste registris kohaldatakse isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse §-s 28

sätestatut.

4. peatükk

Kutse- ja oskuste register

§ 28. Kutse- ja oskuste register

(1) Kutse- ja oskuste register on andmekogu, mille eesmärk on anda kutsesüsteemi osalistele ja

avalikkusele usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse

andjate ning antud kutsete kohta, sealhulgas isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks,

statistika ja uuringute tegemiseks, poliitika kujundamiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

(2) Kutse- ja oskuste registrisse kogutakse andmeid kutsealade, kutsetegevuse valdkondade,

kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ja antud kutsete, välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude

kohta.

12

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

otsuste andmeid kogutakse kutse- ja oskuste registrisse kutsealade kohta, mille kutsenõuete

väljatöötamine ja kutse andmise alused on reguleeritud käesoleva seadusega.

(4) Kutse- ja oskuste registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isikule antud kutse;

3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;

4) kutsekomisjoni kuulumise andmed;

5) surmakuupäev.

(5) Kutse- ja oskuste registris avalikustatakse kutse andmise menetluse läbipaistvuse ja

erapooletuse tagamise eesmärgil kutsekomisjoni kuuluvate isikute eesnimi ja perenimi ning

esindatav organisatsioon.

(6) Kutse- ja oskuste registrisse kantud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid

säilitatakse kümme aastat isiku surmast arvates.

(7) Kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse, kuni isik kuulub asjaomasesse

kutsekomisjoni.

(8) Kutse- ja oskuste registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud

töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(9) Kutse- ja oskuste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.

5. peatükk

Haldusjärelevalve

§ 29. Haldusjärelevalve tegija

(1) Kutse andja tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete täitmisel teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või

halduslepingu alusel volitatud sihtasutus (edaspidi järelevalveorgan).

(2) Kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, teeb haldusjärelevalvet

kutseasutuse ülesandeid täitva asutuse üle Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

(1) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida kutse- ja oskuste süsteemi toimimise ja

arendamise õiguspärasust.

(2) Järelevalveorganil on õigus:

13

1) kontrollida kohapeal õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

2) saada haldusjärelevalve tegemiseks vajalikku teavet;

3) tutvuda dokumentide originaalidega ning saada neist väljavõtteid ja ärakirju;

4) teha järelevalvatavale ettepanekuid kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks;

5) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud

nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ning rikkumise tagajärgede

kõrvaldamiseks.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

(1) Kutseeksami kulusid hüvitatakse kuni 2029. aasta 30. juunini enne käesoleva seaduse

jõustumist kehtinud korra kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud hüvitamist kohaldatakse nii konkursita valitud

kutse andjale kui ka õppeasutusele, kellel on esmakutse andja õigus.

(3) Kutseeksami kulude hüvitamise ühtse rakendamise tagab kutseasutus, kes korraldab kulude

hüvitamise kõigile kutseeksami korraldajatele võrdselt.

(4) Kuni 2029. aasta 30. juunini käsitletakse kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseks korraldatavat

hindamist või kompetentsuse tõendamist, mis toimub kutsestandardile või kompetentsiprofiilile

vastava õppekava alusel, kutseeksamina käesoleva seaduse § 20 lõike 1 tähenduses. Hindamise

ja kompetentsuse tõendamise kulud kaetakse riigieelarvest enne käesoleva seaduse jõustumist

kehtinud korra kohaselt.

(5) Kui kutseõppeasutus või kutseõpet andev rakenduskõrgkool tegutseb asjaomasel õppekaval

konkursita valitud kutse andjana, kaetakse kuni 2029. aasta 30. juunini kutseeksami

väljatöötamise ja arendamisega seotud kulud konkursiga valitud kutse andjale ja kutseeksami

korraldamisega seotud kulud õppeasutusele.

(6) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita

valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe

koolituskohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud õppeaja

jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami

korraldanud kutse andjale kuni 2029. aasta 30. juunini.

(7) Kutseõppeasutuses, mille õppekava vastab kutsestandardile, ning juhul, kui õppijal on õigus

õpe lõpetada kutseeksamiga, korraldab kutseeksami ja annab esmakutse konkursiga valitud

kutse andja, kellele hüvitatakse kutseeksamiga seotud kulud kehtiva korra kohaselt. Konkursiga

valitud kutse andja korraldab eksameid kuni kutse andja õiguste kehtivuse lõpuni, kuid mitte

kauem kui 2029. aasta 30. juunini.

§ 32. Kutse andja õiguse üleminek

(1) Kõrgkoolile, mille õppekava vastab kutsestandardile ja mis on enne käesoleva seaduse

jõustumist konkursita valitud kutse andja, antakse seaduse kehtima hakkamisel esmakutse

andmise õigus.

14

(2) Kutseõppeasutusele, mille õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning

mis on enne käesoleva seaduse jõustumist konkursita valitud kutse andja, antakse käesoleva

seaduse jõustumisel esmakutse andmise õigus. Kutseeksami korraldamisega seotud kulud

hüvitatakse konkursita valitud kutse andjale kehtiva korra kohaselt, kuid mitte kauem kui 2029.

aasta 30. juunini.

(3) Käesoleva seaduse jõustumisel kutse andja õigust omavad kutse andjad tegutsevad kutse

andjana neile antud kutse andja õiguste kehtivuse lõpuni.

(4) Juhul kui kutse andja õigused lõpevad enne 2029. aasta 31. augustit ning tasemeõppes on

õppijaid, kellel on kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutseasutus kutse andja

valimiseks avaliku konkursi. Uuele kutse andjale antakse õigused kuni 2029. aasta 31.

augustini.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Enne käesoleva seaduse jõustumist kooli lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse esmakutsega

ning see kehtib tähtajatult, kui kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute

valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse käesoleva seaduse nõuetega

vastavusse ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 31. augustini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava

aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste

andmete kogumist kutse- ja oskuste registrisse alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Haridus- ja Teadusministeerium teeb hiljemalt 2029. aastal kutse- ja oskuste süsteemi

rakendumise analüüsi, hinnates kutse- ja oskuste süsteemi osade lõimimise tulemuslikkust,

õigusraamistiku ümberkujundamise mõju kutse- ja oskuste süsteemi toimimisele ja kutse

andmise menetlusele ning kutse taotlemise ja taastõendamise tasude läbipaistvust ja

proportsionaalsust ja nende mõju asjaosalistele.

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

15

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 194 pealkirjas, lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „kutse-

või osakutsetunnistus” sõnadega „kutse või osakutse”;

2) paragrahvi 195 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 195. Kutse või osakutse andmine”;

3) paragrahvi 195 lõikes 1 asendatakse sõna „kutsetunnistuse” sõnaga „kutse”;

4) paragrahvi 195 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistusega” sõnadega

„kutsega või osakutsega”;

5) paragrahvi 195 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev

organ” sõnadega „kutse- ja oskuste seaduses reguleeritud kutse andja”;

6) paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistust” sõnadega „kutset

või osakutset”;

7) paragrahvi 222 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse §-s 6 nimetatud” tekstiosaga

„kutse- ja oskuste seaduse §-s 10 nimetatud”.

§ 40. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutse või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutsega või

pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.”.

§ 41. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 8

lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule” sõnadega „kutse- ja oskuste seaduse alusel

tegutsevale kutseasutusele”.

§ 42. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 373 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon” sõnadega „kutse- ja oskuste seadusele

vastav kvalifikatsioon”.

§ 44. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga

„kvalifikatsioon”.

§ 45. Kiirgusseaduse muutmine

16

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

§ 46. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12 lõike 2 esimeses lauses ja § 33 lõike 3

esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ vastavas käändes.

§ 47. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud

kutsenõukogude esimeeste kogu” tekstiosaga „kutse- ja oskuste seaduse §-s 12 reguleeritud

vastav valdkondlik eksperdikogu”;

2) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva

kompetentsiprofiili või kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine

Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kompetentsiprofiilid ja

kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kompetentsiprofiili ja

kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava

kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul

Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.”;

3) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe

käigus omandatavad esmakutsed, kutsed ja osakutsed.”;

4) paragrahvi 24 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava,

koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel.”;

5) paragrahvi 24 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kompetentsiprofiili või

kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.”;

6) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „pärast õpingute lõpetamist või

kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse

omandamist“ tekstiosaga „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutse, välja arvatud

madalaima taseme kutseõpetaja kutse omandamist“.

§ 48. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutse- või pädevustunnistust” sõnadega „kutset või

pädevustunnistust”;

17

2) paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 3, § 18 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 20 lõikes 1 ja § 22 lõikes 1

asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse” vastavas käändes;

3) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Pädevustunnistuseta või kutseta töötamine

Käesoleva seaduse alusel nõutava pädevustunnistuseta või kutseta tegutsemise eest tegevusalal,

millel nõutakse töötajalt pädevustunnistust või kutset, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.

§ 49. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutse nõude korral kutse ja kutsetase, kutse andja, mõne

muu standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number,

andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.”.

§ 50. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

§ 51. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik” sõnadega

„kutsega isik”.

§ 52. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54. Kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemine avalikul konkursil

Kutse- ja oskuste seaduse alusel kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul

konkursil osalemise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“.

§ 53. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“

vastavas käändes.

§ 54. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga „kutse”.

§ 55. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

18

1) paragrahvi 41 lõigetes 1–3 ja 5, § 9 lõigetes 1 ja 2, § 111 lõigetes 4–6 asendatakse sõna

„kutsetunnistus” sõnaga „kutse” vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või

kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele

vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega

pottseppmeister, 5. taseme kutsega korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga

6. taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu

koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne

tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.”.

§ 56. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 lõike 22 esimeses lauses asendatakse sõnad „õppekavas sisalduva või

kutsestandardis“ tekstiosaga „õppekavas sisalduva, kutsestandardis või kompetentsiprofiilis“.

§ 57. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse” sõnadega

„kutse antakse”;

2) paragrahvi 15 lõikes 12 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse”

sõnadega „kutse antakse”.

§ 58. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 32 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistust”

sõnaga „kutset”.

§ 59. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Kutseseadus (RT I 2008, 24, 156) tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …………..2026

________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………2026

1

Lisa 2

Kutse- ja oskuste seaduse eelnõu seletuskirja juurde

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja Märkus Märkusega arvestamine või

mittearvestamine ning selle põhjendus

ja selgitus

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab kutseseaduse eelnõu järgmise

märkusega arvestamise korral.

Kutseseaduse eelnõu jõustumisel vajavad muutmist paljud regionaal- ja

põllumajandusministri määrused, kuid kuna eelnõus ei ole ette nähtud jõustumissätet ja

seletuskirja kohaselt jõustub eelnõu üldises korras, ei ole meil võimalik oma määruste

muudatusi õigeaegselt ette planeerida. See võib investeeringutoetuste, nagu näiteks

põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetuse,

puhul kaasa tuua taotlejate toetusest ilmajäämise, kuna viited kutseseadusele ei ole enam

õiged. Seetõttu palume eelnõusse lisada rakendussäte eelnõu jõustumise kohta.

Mittearvestatud.

Rakendusaktide ettevalmistamine toimub

praktikas paralleelselt seaduse

menetlusega. Ministeeriumid koostavad ja

kooskõlastavad vajalikud määruste

muudatused juba eelnõu menetluse käigus,

arvestades seaduse kavandatavat sisu. See

võimaldab rakendusaktid vastu võtta ja

jõustada ajaliselt koos seaduse

jõustumisajaga.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 10 lg 4 – kavandatud sättega nähakse ette, et kui kutseasutuse ülesannete

täitmiseks on sõlmitud haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik nende ülesannete

täitmisel täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5

tähenduses. Juhime tähelepanu, et Justiits- ja Digiministeeriumis on ettevalmistamisel

isikuandmete kaitse seaduse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellesse eelnõusse on tulenevalt Haridus- ja

Teadusministeeriumi märkusest lisatud IKS §-i 6 ka halduskoostöö seaduse alusel avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tehtud analüüsid ja uuringud. Palume

edaspidises menetluses järgida, et eelnimetatud eelnõu seadusena jõustumisel tuleb

käesolevast eelnõust vastavasisuline säte välja jätta

Teadmiseks võetud.

Jälgime kutseseaduse eelnõu menetluse

käigus isikuandmete kaitse seaduse ning

teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu menetlust, et

tagada kahe eelnõu omavaheline kooskõla.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 18 – kutse andmise õiguslik olemus. Kavandatav § 18 lg 1 sätestab, et kutse

annab kutse andja otsusega. Kutse andmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 lg 1 tähenduses, kuna see on suunatud isiku õiguste tekitamisele. Sellest

tulenevalt peavad kõik HMS §-des 54–57 sätestatud nõuded olema täidetud:

- põhjendamiskohustus (HMS § 56): kutse andmata jätmise otsus peab olema kirjalikult

põhjendatud;

Arvestatud.

Seletuskirja on vastavate selgituste osas

täiendatud.

2

- vaidlustamisviide (HMS § 57): otsuses peab olema viide vaidlustamise võimaluste, koha,

tähtaja ja korra kohta;

- vorminõuded (HMS § 55): otsus peab olema selge ja üheselt mõistetav.

Eelnõu § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Õigusselguse

huvides on vajalik selgitada seletuskirjas, kuidas kutse andmata jätmise otsus vormistatakse

ja milliseid HMS nõudeid kohaldatakse. See aitab vältida õigusselgusetust. Seega palume

seletuskirja HMS-i kohaldamise osas täiendada.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 18 lg 5 – kõnealune säte näeb ette, et kutse kande õigsuse eest kutse- ja oskuste

registris vastutab kutse andja. Juhime tähelepanu, et kutse andjal on kohustus registrisse

kanda õiged andmed, kuid hetkest, mil andmed on registrisse kantud, vastutab nende

õigsuse eest andmekogu (isikuandmete) vastutav töötleja.

Arvestatud.

Säte viidud muudetud sõnastuses kutse- ja

oskuste registri põhimääruse kavandisse

(andmete esitaja vastutab registrile esitatud

andmete õigsuse eest). Seaduseelnõu

seletuskirja §-i 28 osas täiendatud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 18 lg 6 – kõnealune säte näeb ette, et isikul on õigus taotleda kutse kande kohta

kutse- ja oskuste registri paberkandjal väljavõtet. Juhime tähelepanu, et kui isiku puhul on

silmas peetud üksnes isikut, kelle kohta on kanne tehtud, siis on tegemist andmesubjekti

päringuga, mille osas kehtib isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15, mille kohaselt on

isikul samuti õigus saada koopia oma andmetest ja kui ta soovib, siis ka paberil.

Arvestatud.

Säte välja jäetud. Seletuskirja lisatud §-i 28

juurde selgitus isiku IKÜMist tuleneva

õiguse kohta.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 24 – kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine. Kavandatav § 24 lg 1 näeb ette

kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise võimaluse. HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse

kehtetuks tunnistamise sätteid ka haldusakti kehtivuse peatamisele. Kehtivuse peatamine

on isiku kahjuks tehtav otsus, millele kohalduvad HMS §-d 66 ja 67 (usalduse arvestamine,

proportsionaalsus). Kavandatav säte ega seletuskiri ei viita HMS-i nõuetele ega sätesta

menetluslikke tagatisi (ärakuulamine, põhjendamine), mis tekitab õiguspärasuse riski.

HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on

haldusakti kehtima jäämist usaldades muutnud oma elukorraldust. Kutse kehtivuse

peatamine võib sellist usaldus kahjustada, eriti, kui isik on kutse alusel tegutsemas

reguleeritud kutsealal. Seega palume kaaluda eelnõu või seletuskirja täiendamist, mis

puudutab otsuse peatamise kooskõla HMS-i nõuetega.

Selgitame.

Eelnõu § 24 ei sätesta eraldi viidet

haldusmenetluse seadusele ega korda

HMSist tulenevaid menetluslikke nõudeid,

kuna HMS kohaldub haldusorganite

tegevusele vahetult ning eriseadus ei pea

neid norme dubleerima, kui tegemist ei ole

eriregulatsiooniga.

Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine

on haldusakt, mille suhtes kohaldatakse

HMS § 64 lõike 1 alusel haldusakti

kehtetuks tunnistamise regulatsiooni, sh

HMS §-des 66 ja 67 sätestatud nõudeid.

See tähendab, et peatamise otsuse

3

tegemisel tuleb arvestada usalduse kaitse

põhimõttega, proportsionaalsusega ning

järgida kõiki haldusmenetluse üldnõudeid,

sealhulgas isiku ärakuulamise ja otsuse

põhjendamise kohustust.

Märgime, et haldusmenetluse sätete

kohaldamine on eelnõu seletuskirjas juba

käsitletud (§ 24 põhiseaduspärasuse

analüüs).

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 24 – vaidlustamiskorra ebaselgus. Kehtiv KutS § 22 lg 4 sätestab selgesõnaliselt

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise korra (halduskohus või vaie

kutse andjale). Kavandatav § 24 ei sisalda analoogset vaidlustamisviidet. HMS § 57 lg

1 kohustab haldusaktis esitama vaidlustamisviite. Kuigi HMS § 57 lg 2 kohaselt ei mõjuta

vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, võib see HMS § 57 lg 3 alusel olla

tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, mis tekitab menetluslikku ebakindlust.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebuse

esitamise tähtaeg 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest. Kui vaidlustamisviide puudub,

võib tekkida vaidlus tähtaja arvestamise üle. Seega palume eelnõu teksti täiendada

vaidlustamiskorraga.

Selgitame.

Eelnõu § 24 ei sisalda eraldi

vaidlustamiskorra regulatsiooni, kuna

haldusaktide vaidlustamine on reguleeritud

haldusmenetluse seaduses ja

halduskohtumenetluse seadustikus ning

neid kohaldatakse vahetult.

Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine

ja kehtetuks tunnistamine on haldusaktid,

mille vaidlustamine toimub HMS §-de 73

jj ning HKMS § 46 alusel. Seetõttu ei ole

vajalik vastavat regulatsiooni eriseaduses

täiendavalt sätestada.

HMS § 57 kohaselt tuleb vaidlustamisviide

esitada haldusaktis, mitte seaduses.

Vaidlustamisviite olemasolu või

puudumine on seega haldusakti

vormistamise küsimus ning ei eelda

seaduse tasandil eraldi regulatsiooni.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 24 – vaidealluvuse ebaselgus. Kavandatav sätted ei määra selgelt, kellele

esitatakse vaie kutse andmise otsuse peale. HMS § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie

haldusorgani kaudu teenistuslikku järelevalvet teostavale organile. Kehtiva KutS § 23

kohaselt teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Samas ei ole eelnõuga

kavandatavates sätetes selge, kas kutse andja otsuse peale esitatakse vaie kutse andjale

Selgitame.

Eelnõu ei sätesta eraldi vaidealluvuse

regulatsiooni, kuna see on terviklikult

reguleeritud haldusmenetluse seaduses ja

kohalduvad üldsätted (eelnõu § 1 lõige 3).

4

endale (HMS § 73 lg 2) või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Palume eelnõu teksti

täiendada selge vaidealluvuse sätetega.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 27 lg 2 – § kõnealuse sättega nähakse ette, et kutse andmisega seotud dokumendid

on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele kohaldatakse

arhiiviseaduses sätestatut. Märgime, et kui kutse andmine on avalik ülesanne, mille käigus

töödeldakse ka isikuandmeid, siis tuleb seaduse tasandil ette näha töödeldavate

isikuandmete kategooriad ja nende säilitamise tähtajad2. Juhul kui isikuandmete töötlemise

õiguslik alus on toodud välja mõnes teises kutseõpet reguleerivad seaduses, siis palume

sellekohane viide seletuskirja lisada.

Küll aga puudub vajadus reguleerida, et kutse andmisega seotud dokumendid on avalike

ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele kohaldatakse

arhiiviseaduses sätestatut, kuna avalike ülesannete täitmisel loodud ja saadud teabele

kohaldub nii avaliku teabe seadus kui ka arhiiviseadus. Seega tuleb lõige 2 eelnõust välja

jätta. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu § 27 lõige 1, mis näeb ette, et kutse andmisega

seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse koostatud dokumendivormide järgi ja

kutseasutuse määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud

arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud, tuleks

ka eelnõust välja jätta, kuna reeglid teabevaldaja loodud ja saadud avaliku teabe

töötlemisele näeb ette avaliku teabe seadus ja selle rakendusaktid.

Arvestatud.

Muudetud paragrahviga nähakse ette

isikuandmete töötlemise alused kutse

andmise ja haldusjärelevalve menetlustes.

Kutse andja õiguse konkursil

isikuandmete töötlemise alused on lisatud

paragrahvi 14.

Kutse andmise menetluse teabehalduse

nõuete osas on muudetud § 10 lg 3 punkti

13 sõnastust ning vastavat seletuskirja osa.

Kutseasutusele antakse õigus kehtestada

täiendavaid teabehalduse nõudeid kutse

andmise menetluses, lisaks AvTSis ning

selle rakendusaktides sätestatule.

Isikuandmete säilitamistähtaegu

kutseasutus kehtestada ei saa, need

nähakse ette eelnõuga (§ 27 ja 28).

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 28 lg 5 – kavandatud sätte kohaselt avalikustatakse kutse- ja oskuste registris

kutsekomisjoni kuuluvate isikute eesnimi ja perenimi ning esindatav organisatsioon.

Isikuandmete avalikustamisel tuleb seaduse tasandil välja tuua ka, mis eesmärgil neid

andmeid avalikustatakse3.

Seoses seletuskirjas märgituga, et kutse taotlemisel on isikul võimalus anda nõusolek oma

isikuandmete avaldamiseks kutse- ja oskuste registris. Nõusoleku põhine andmetöötlus

lähtub eeldusest, et isikul on igal ajal õigus oma nõusolek tagasi võtta. Palume seletuskirjas

selgitada, kuidas toimub nõusoleku tagasivõtmine ning vastavate muudatuste tegemine

registris.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust täiendatud

avalikustamise eesmärgiga.

Seletuskirja lisatud, et igal isiku on

võimalik enda antud nõusolek tagasi võtta

kutse- ja oskuste registri

iseteeninduskeskkonnas (kust ühtlasi isik

näeb endale antud kutseid). Nõusoleku

tagasivõtmine hakkab kehtima kohe ning

isiku andmeid ei kuvata enam avalikult.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 28 lg 6 – kavandatud säte näeb ette, et kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule

antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku

Arvestatud.

5

surmast, samas lõikes toodud isikuandmete kategooriad ei kajasta isiku surmaaega, millest

alates saaks hakata arvutama säilitustähtaega. Palume isikuandmete kategooriaid täiendada.

Eelnõus isikuandmete kategooriaid

täiendatud isiku surma ajaga, et oleks

võimalik hakata arvutama säilitustähtaega.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 28 lg 9 – säte näeb ette põhimääruse kehtestamise volitusnormi raamid. Juhime

tähelepanu, et kavandatava regulatsiooni kohaselt tuleb andmeid säilitada seaduses ette

nähtud tähtajani. Juhul kui mõnda andmekategooriat on vaja säilitada lühemat aega, siis

tuleks seaduses välja tuua maksimaalne säilitamise tähtaeg ning lõike 9 punktis 5 näha ette

volitus täpsed säilitamise tähtajad näha ette põhimääruses.

Arvestatud.

Punkti 5 sõnastust muudetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 28 lg 10 – nimetatud säte näeb ette, et kutse- ja oskuste registri volitatud töötleja

ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt

ettenähtud ulatuses. Eelnõu § 28 lõiked 8 ja 9 näevad juba ette, et andmekogul vastutav

töötleja määratakse põhimääruses, seega puudub vajadus ette näha ka halduslepingu

sõlmimise võimalust. Palume lõige 9 sättest välja jätta.

Arvestatud.

Lõige 10 eelnõust välja jäetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 48 – seletuskirjas (lk 46) on napisõnaline selgitus, milles märgitakse, et

lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega

„kutse või pädevustunnitus“ ning sõna „kutsetunnistus“ sõnaga kutse” vastavas käändes.

Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud

mõistetele.

Eelnõus on esitatud § 50 terviktekstina uues sõnastuses. Sel juhul tuleb selgitada kogu teksti

põhjalikumalt. Palume juurde lisada, mida tähendab „käesoleva seaduse alusel“. Kas selleks

on konkreetsed sätted vastavas seaduses? Kus need nõuded on kirjas? Palume need sätted

välja tuua.

Täiendavalt palume analüüsida, kas lisaks pädevustunnistuseta või kutseta töötamisele ei

peaks karistatav olema ka pädevustunnistuseta või kutseta töötamise võimaldamine,

töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine. Praegu on ette nähtud vastutus üksnes

füüsilisele isikule. See tähendab, et juhul, kui tööandja, juriidiline isik sellist töötamist

võimaldab, teenib tulu, siis sellist tegevust ei peetagi taunimisväärseks. Kogu vastutus on

pandud vaid töötajale. Üksnes füüsiline isik saab karistada, aga juriidiline isik, kes sellise

isiku tööle võttis, ei kontrollinud, kas töötajal on olemas pädevustunnistus või kutse, samuti

lubab tal jätkuvalt ka töötada, ei vastuta millegi eest. Meie arvates peaks olema karistatav

ka sellise tegevuse võimaldamine. Nii nagu on näiteks sätestatud vastutus välismaalaste

seaduse §-des 300 ja 301.

Mittearvestatud.

Selgitame, et eelnõu ei mõjuta

lõhkematerjaliseaduse § 50 kohaldamisala

ega vastutusnorme. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega, et viia

lõhkematerjaliseadus kooskõlla

kutseseaduse eelnõuga.

Sellest tulenevalt leiame, et ei ole

põhjendatud kogu muudetava sätte sisuline

ümberanalüüsimine seletuskirjas.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale selgitatakse seletuskirjas

muudatuse sisu ja eesmärki, mitte

muutmata jääva regulatsiooni tervikut.

Mõiste „käesoleva seaduse alusel“ on

tavapärane viide vastava seaduse

materiaalõiguslikele sätetele ning seda ei

ole käesoleva eelnõuga muudetud.

Mis puudutab ettepanekut laiendada

vastutust ka juriidilistele isikutele, siis

6

tegemist on sisulise karistusõigusliku

regulatsiooni muutmise ettepanekuga, mis

väljub kutseseaduse eelnõu

reguleerimisalast. Kutseseaduse eelnõu ei

käsitle lõhkematerjaliseaduse

vastutusnormide sisulist

ümberkujundamist.

Justiits- ja

Digiministeerium

Kutsestandardite puhul on ka varem tõusetunud küsimus, millega on õigustatav

delegeerida kutsestandardite kehtestamine riigivõimust väljapoole. Justiitsministeerium on

oma seisukohas Riigikohtule kohtuasjas nr 3-18-1432 viidanud sellele, et arvestades

põhiõiguste riive intensiivust, ei ole PS § 3 lõikega 1 kooskõlas see, et seadusandja on EhS

§ 25 lg 4 ja 5 nimetatud nõuete üle otsustamise delegeerinud täiel määral määrusandjale.

Seda enam on kaheldav, kas eelnõu § 23 lõikes 4 ette nähtud regulatsioon, mille kohaselt

sisalduvad pedagoogilised kompetentsinõuded kutsestandardis, vastab PS § 3 lõike 1

mõttele. Parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida

põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule. Nii

nagu

seadusandja tohib delegeerida täitevvõimule üksnes seda, mida põhiseaduse kohaselt ei pea

tegema tema ise, tohib seadusandja ka normiloomefunktsiooni delegeerimisel põhiseaduses

nimetamata organile üle anda üksnes nende küsimuste reguleerimise, mida põhiseaduse

kohaselt ei pea otsustama Riigikogu ise või näiteks Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 23 lõike 5

puhul tuleb küsida, kas seadusandja on kvalifikatsiooninõuete sisustamise jätmisel

kutsekojale järginud olulisuse põhimõtet, mida tuleb praeguses kontekstis mõista mitte

parlamendireservatsioonina, vaid põhimõttena, mis reserveerib teatud küsimuste

otsustamise demokraatlikult enam legitimeeritud riigiorganile, s.o kas seadusandjale

enesele või Vabariigi Valitsusele või ministrile. See põhimõte tuleneb PS § 3 lg 1 esimesest

lausest, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel.

Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirjas analüüsida, kas ja mil määral tuleb

kutsealal tegutsemise kitsendused (kvalifikatsiooninõuded) kehtestada seaduse tasandil,

palume esitada seletuskirjas proportsionaalsuse analüüs, milles selgitada, millised

kaalutlused õigustavad põhiõiguste riivet (antud juhul riivet PS §-s 29 ette nähtud õigusele

valida endale elukutset või tegevusala) ning kuidas on põhjendatud seadusega ettenähtud

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud

proportsionaalsuse analüüsiga (§ 10 lõike 3

punkti 5 selgitus).

Ühtlasi selgitame järgmist. Eelnõuga

kavandatud regulatsioon, mille kohaselt

kutsestandardid kehtestab kutseasutus, ei

kujuta endast normiloomefunktsiooni

delegeerimist väljapoole riigivõimu

selliselt, mis oleks vastuolus PS § 3 lõikega

1 või olulisuse põhimõttega.

Eelnõuga on reguleeritud kutsesüsteemi

põhielemendid, sealhulgas kutse mõiste,

kutse seos kvalifikatsiooniraamistikuga,

kutse andmise üldised alused ja menetlus

ning pädevus ja järelevalve. Seega on

kutsealal tegutsemise õiguslik raamistik ja

piirangute alused kehtestatud seaduse

tasandil. Kutsestandardid ei kehtesta uusi

piiranguid, vaid täpsustavad seaduses

sätestatud nõudeid (üldised eeldused kutse

andmiseks ja kutsealal tegutsemiseks)

vastava kutse eripära arvestades.

Tegemist ei ole klassikalises mõttes

normiloomefunktsiooni üleandmisega

„väljaspoole riigiaparaati“. Kutseasutuse

ülesannete täitmine toimub halduslepingu

7

põhiõiguse riive raamide sisustamise delegeerimine väljaspoole nii-öelda riigiaparaati, s.t

kutsekojale

alusel, mille raames täidetakse avalikku

ülesannet ja teostatakse täidesaatvat

riigivõimu. Sellisel juhul kohaldub

tegevusele avalik-õiguslik režiim,

sealhulgas haldusmenetluse seadus,

järelevalve kutseasutuse üle ja

kutseasutuse ülesannete täitja haldusaktide

vaidlustatavus.

Seega ei ole SA Kutsekoda „väljaspool

riigivõimu“ tegutsev isik, vaid tegutseb

riigi nimel ja riigi kontrolli all.

Justiits- ja

Digiministeerium

Seaduse jõustumisel on oluline, et jätkuksid andmevahetusteenused kutseregistri ja sealt

andmeid pärivate andmekogude vahel, et oleks tagatud avaliku teabe seaduses sätestatud

andmete ühekordne esitamine. Samuti tuleb kutseregistri uuendamisel arvestada, et jätkuks

ja areneks edasi piiriülene andmevahetus (näiteks SDG raames). Samuti tuleb arvestada

eIDAS2 arenguid seoses digikukru võimaliku tulekuga, kuna kutsetunnistused saavad

olema üks tõendi liik, mida hakatakse digikukrusse panema.

Teadmiseks võetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud osaliselt.

Normitehnilised märkused oleme arvesse

võtnud. Keeleliste märkustega oleme

arvestanud võimalikkuse piirides. Eelnõu

mõjusid puudutavate märkustega on

samuti arvestatud ja seletuskirja vajalikus

osas täiendatud.

Kultuuriministeer

ium

Spordivaldkonnast on seoses treeneri kutse andmisega tekkinud küsimus esmakutse

andmise kohta. Palume täpsustada, kas esmakutse andmine puudutab ainult

kutseõppeasutusi või on esmakutse andjaks seaduse jõustumisel ka kõrgkoolid? Kas spordis

saab rakendada edasi täna kehtivat süsteemi, kus ülikooli kaudu saavad need lõpetajad

võimaluse kutse omandamiseks, kus spetsialiseerumise õppekava on olemas ja

kooskõlastatud ka erialaliidu komisjoniga? Või on seaduse jõustudes tegemist sel juhul

esmakutse andmisega? Kas ja millisel juhul oleks tegemist tähtajatu ja tähtajalise kutsega?

Palume seletuskirjas antud teemat avada selgemalt (eelkõige § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 juures).

Selgitame.

Eelnõu kohaselt (§ 6 lg 4; § 15 lg 1) võib

esmakutse andjaks olla nii kutseõppeasutus

kui ka kõrgkool kui õppekava on riiklikult

tunnustatud ja vastab kompetentsiprofiilile.

Kõrgkool saab esmakutse andjaks juhul,

kui ta esitab sellekohase avalduse

õppekava registreerimisel ning õppekava

vastavus kompetentsiprofiilile on

8

tõendatud.

Spordivaldkonnas jääb võimalikuks tänase

süsteemi jätkumine, kus kõrgkoolid saavad

koostöös erialaliiduga anda treeningul

tegutsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni –

seda ei loeta automaatselt esmakutseks,

sest treeneri kutse ei ole ka praegu seotud

õppekava lõpus kõrgkooli poolt

väljastatava kutsega. Kutse andmine

toimub jätkuvalt kutse andja kaudu

vastavalt kutsestandardile.

Esmakutse on tähtajatu, sest see põhineb

õppekava täitmisel (§ 6 lg 4), kuid

töömaailma kutse võib olla tähtajaline, kui

kutsestandard nii ette näeb.

Kultuuriministeer

ium

Palume täpsustada eelnõu § 23 lõiget 2. Eelnõuga pakutav sõnastus on raskesti mõistetav

ning seletuskirjas toodud näide ei selgita sätet piisavalt. Pakume välja sõnastusena järgmist:

„Kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse arvestamisel olla kutse taotleja

haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam, kui taotletava

kutse tase eeldab (või ette näeb).“.

Selgitame.

Eelnõu § 23 lg 2 eesmärk on sätestada, et

varasema õppe ja töökogemuse

arvestamisel võib taotleja formaalne

haridustase olla ühe kvalifikatsioonitaseme

võrra madalam kui taotletava kutse tase.

Seletuskirja lisatud täpsustav sõnastus, et

näitlikustada omandatud haridustaseme

ning taotletava kutsetaseme vahet.

Kultuuriministeer

ium

Palume rakendusaktis „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, valdkondlike ekspertkogude

nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise kord“ kutsetegevuse valdkonna „kultuur ja

loomemajandus“ ja selle valdkondliku ekspertkogu nimetuse juurde lisada viide ka

spordile. Loodame, et valdkondliku ekspertkogu loomine toob juurde ka spordialast

kompetentsi.

Mittearvestatud.

Rakendusaktid töötatakse välja kaasates

kutsesüsteemi osapooli, sh koostatakse

lõplik valdkondlike eksperdikogude

nimekiri. Juhime tähelepanu, et

valdkondliku eksperdikogu nimes ei pea

kajastuma kõik valdkonna eksperdikogu

kutsealade nimetused. Nii nagu ka tänase

kutsenõukogu puhul seotakse

9

kompetentsiprofiilid ning kutsestandardid

avalikus kutse- ja oskuste registris

valdkonnaliku eksperdikoguga. See

säilitab ülevaate ning läbipaistvuse,

millega antud eksperdikogu tegeleb.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

ELVLi poolt kooskõlastame eelnõu, sest omavalitsustelt sisulisi märkusi ei tulnud.

Kliimaministeeriu

m

Ettepanek defineerida seaduses mõiste „reguleeritud kutse“

Eelnõu seletuskiri kasutab terminit „reguleeritud kutse“, kuid ei sisalda selle juriidilist

definitsiooni. Kuna reguleeritud kutsetele rakenduvad teised nõuded (sh kutsestandard,

ligipääsupiirangud, Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise loogika), on selge definitsioon

vältimatult vajalik, et vältida tõlgenduslikku ebaselgust kutsete gruppide vahel ja

ebajärjekindlust kutsestandardite või kompetentsiprofiilide rakendamisel.

Ettepanek: sätestada mõiste paragrahvis 3 või 5, sidudes see kas eriseadusega või EL

direktiivis 2005/36/EÜ määratletud kutsetega.

Mittearvestatud.

Seaduses defineeritakse üksnes neid

mõisteid ja termineid, mida seadus ise

kasutab. Kutseseaduse eelnõus ei kasutata

mõistet „reguleeritud kutse“ ning ühegi

sätte rakendamine ei sõltu sellise mõiste

olemasolust.

Eelnõu § 7 lõikes 2 on sätestatud, et

kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku

tööturul osalemine või tööalaste hüvede

andmine ja saamine on piiratud kutse

omamise nõudega või juhul, kui selleks on

tööturu osaliste tõendatud vajadus.

Seega on seaduses kirjeldatud õiguslik

olukord, mille puhul kutsestandardit

rakendatakse, ilma et kasutataks eraldi

mõistet „reguleeritud kutse“.

Mõiste „reguleeritud kutse“ seaduse

tasandil defineerimine ei oleks käesoleva

regulatsiooni seisukohalt vajalik ning võiks

vastupidi tekitada tõlgenduslikku

ebaselgust, kuna ükski eelnõu säte ei ole

selle mõistega otseselt seotud. Seetõttu ei

peeta põhjendatuks uue termini lisamist

seadusesse.

10

Kliimaministeeriu

m

Eelnõu ja seletuskirja ebakõla esmakutse ja kutsestandardi vahel

Seletuskirjas on öeldud, et kui õppekava aluseks on kutsestandard, saadakse kutse

kutseeksami kaudu ning kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil, saadakse õppeasutuse

lõpetamisel esmakutse. Samas eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt loetakse õppe lõpetamisel

isikule kutse antuks registrikandega, kui õppekava vastab kutsestandardile või

kompetentsiprofiilile.

See tähendab, et ka kompetentsiprofiilil põhinev õpe võib lõppeda kutsega, mis on otseselt

vastuolus seletuskirja põhimõttega ning võib muuta esmakutse mõiste sisuliselt tühjaks.

Ettepanek: täpsustada § 6, § 15 ja § 18 sätteid nii, et kutsestandardil põhinev õppekava

korral saadakse kutse ja kompetentsiprofiilil põhinev õppekava korral saadakse esmakutse,

ning välistada olukord, kus kompetentsiprofiilil põhinev õpe viib automaatselt kutse

andmiseni.

Mittearvestatud.

Tegemis on välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise erisättega.

Eelnõu §18 lõike 4 järgi peavad olema

täidetud mõlemad punktid, mitte ainult üks

toodud punktidest.

(4) Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse

antuks kandega kutse- ja oskuste registris,

kui:

1) isik on läbinud õppe Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005,

lk 22–142) nimetatud reguleeritud

kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või

kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on

riiklikult tunnustatud.

Eelnõu ja seletuskirja vahel vastuolu ei

esine. Seletuskirjas kirjeldatud põhimõte

kehtib üldreeglina: kui õppekava aluseks

on kutsestandard, omandatakse kutse

kutseeksami kaudu ning kui õppekava

aluseks on kompetentsiprofiil, antakse

õppeasutuse lõpetamisel esmakutse.

Eelnõu § 18 lõige 4 sätestab sellest

põhimõttest erandi, mis tuleneb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta. Tegemist on välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega

seotud erisättega.

11

Kliimaministeeriu

m

Palume täpsustada, kelle pädevuses on lõplik otsus selle kohta, milliste kutsete puhul

rakendub kutsestandard ja milliste puhul kompetentsiprofiil. Eelnõu küll kirjeldab olukordi,

kus kutsestandardit kasutatakse (§ 7 lg 2), kuid ei määra otsustaja rolli, selgeid kriteeriume,

otsustusprotsessi läbipaistvust ja seost EL nõuetega.

Leiame, et kui kutseala on reguleeritud EL pädevusnõuetega (nt F-gaaside valdkonnas EL

määrus 2024/573 ja selle rakendusmäärus), siis kohalduvad erinõuded, nt taastõendamine,

nõuded sertifitseerimisasutusele jne, siis ei saa rakendada kompetentsiprofiili ja säilima

peab kutsestandard.

Ettepanek: selgelt fikseerida, et:

• reguleeritud kutsealadel → kutsestandard + kutseeksam,

• kompetentsiprofiil ja esmakutse → ainult reguleerimata kutsealadel,

• otsustaja peab olema üheselt määratletud (kas kutseasutus, valdkonna eest vastutav

minister või koondotsustuskogu).

Osaliselt arvestatud.

Eelnõus on kutsestandardi ja

kompetentsiprofiili rakendamise

põhimõtted juba sätestatud. Vastavalt § 7 lg

2 koostatakse kutsestandard juhul, kui

kutsealane ligipääs või hüvede saamine on

seotud kutse omamise nõudega.

Kompetentsiprofiili kasutamine on

reguleeritud §-s 8 ning see on suunatud

eelkõige õppe- ja koolituskavade aluseks

ning esmakutse andmiseks (§ 6 lg 4, § 8 lg

3). Otsustuspädevus kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide kehtestamisel on

kutseasutusel (§ 10 lg 3 p 4 ja 5).

Täiendava õigusselguse huvides

täpsustatakse seletuskirjas § 7 ja § 8 juures,

et kutsealadel, mis on seotud

kvalifikatsiooninõuetega (sh EL õigusest

tulenevate nõuete korral) rakendatakse

kutsestandardit ning kompetentsiprofiile

kasutatakse eelkõige reguleerimata

kutsealadel.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahvi 1 lõige 2, seaduse kohaldamine

Eelnõu sätestab, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille nõuded on muudes seadustes

reguleeritud. Ebaselge määratlus võib tekitada dubleerimist või õiguslünki.

Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kas ja millistel juhtudel kohaldub erand täielikult,

millistel juhtudel osaliselt. Kaaluda sõnastuse täpsustamist eelnõus juhul, kui eelnõu sätteid

tuleb kohaldada ulatuses, mida seletuskirjas viidatud eriseadused ei reguleeri. Kindlasti

palume täiendada eelnõu § 1 lõike 2 selgituse juures toodud eriseaduste näidete loetelu,

lisades sinna meresõiduohutuse seaduse. Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded, kutsete ja diplomite andmise alused ning vastav riiklik järelevalve

on ammendavalt reguleeritud meresõiduohutuse seaduse ja rahvusvaheliste

konventsioonidega (STCW). Meresõiduohutuse seaduse otsene nimetamine eriseaduste

Arvestatud.

Lisame meresõiduohutuse seaduse

seletuskirja vastavate seaduste nimekirja.

12

näidete hulgas aitab vältida tulevikus võimalikke tõlgendusvaidlusi asutuste ja õppeasutuste

vahel.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahvi 3 lõigete 1 ja 2 järjekord

Mõistete esitamise järjekord ja loogika ei ole kõige selgem. Selge mõistesüsteem aitab

vältida tõlgendusprobleeme omavahel seotud ja sarnase kõlaga terminite puhul, eelkõige

kutsestandardeid ja kvalifikatsioone käsitlevates dokumentides.

Ettepanek: kaaluda § 3 lõigete 1 ja 2 järjekorra vahetamist, et tagada mõistete loogiline

hierarhia: kompetents → kompetentsus → kvalifikatsioon.

Arvestatud.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahvi 6 lõige 4. Esmakutse usaldusväärsus

Seletuskirja kohaselt ei toimu esmakutse andmisel konkursiga valitud kutse andja

kutseeksamit ning hindamismeetodid otsustab õppeasutus. Samas tunnistab seletuskiri, et

see võib tekitada

erisusi koolide vahel. Kui esmakutse antakse tähtajatult, peab selle hindamine olema tööturu

jaoks usutav ja võrreldav. Kui tööandjad ei usalda esmakutse hindamist, kaotab kutse oma

väärtuse.

Ettepanek: kaaluda töömaailma sisendi tugevamat sidumist esmakutse hindamisega (nt

töömaailma esindajate kohustuslik kaasamine hindamisse; hindamispõhimõtete

kooskõlastamine valdkondliku eksperdikoguga). Palume seda täpsustada eelnõus või

käsitleda põhjalikumalt eelnõule lisatud rakendusaktides. Lisaks palume seletuskirjas

selgitada, kuidas on uue mudeli kohaselt võimalik tööturul eristada isikuid, kelle

kompetentsus tugineb üksnes õppeasutuses omandatud ja hinnatud teadmistele, isikutest,

kelle kompetentsus on kujunenud ja täiendavalt tõendatud ka tööturu kogemuse pinnalt.

Selgitame.

Töömaailma kaasatus õppe pakkumisse

säilib kompetentsiprofiilide kaudu. Eelnõu

§ 8 järgi on kompetentsiprofiil õppe- ja

koolituskavade koostamise alus ning

esmakutse antakse õppekava lõpetamisel

just kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentside omandamise korral. Samal

ajal näeb eelnõu § 12 ette valdkondlikud

eksperdikogud, kuhu kuuluvad töötajate,

tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning

haridus- ja koolitusasutuste esindajad ning

mille ülesanne on teha ettepanekuid

kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja

uuendamiseks ning anda nende kavanditele

eksperthinnang. See tähendab, et

esmakutse aluseks olevate kompetentside

kujundamisse on kaasatud töömaailma

esindajad.

Teiseks tuleneb töömaailma kaasamine

hindamise tasandil. Eelnõu § 16 lõike 2

järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse

valdkonna tööandjaid. See tähendab, et

13

õppija kompetentsuse hindamises osalevad

lisaks õppeasutusele ka töömaailma

esindajad. Täpsemad õppe hindamisse

kaasamise viisid kirjeldatakse vastava

haridustaseme õigusaktides näiteks

kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning

lõpetamise tingimused ning ka kehtivas

õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite

läbiviimine kutsehariduse õppekavade

lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis.

Kolmandaks tuleneb töömaailma sisendi

süsteemne arvestamine tööjõu ja oskuste

arendusnõukogu kaudu. Eelnõu § 11

kohaselt on tegemist Vabariigi Valitsuse

moodustatud nõukoguga, kuhu kuuluvad

töö- ja haridusvaldkonna osapooled ning

mille ülesanne on koondada tööjõu

nõudluse ja oskuste vajadusega seotud

teavet ning teha ettepanekuid kutse- ja

oskuste süsteemi arendamiseks.

Seega näeb eelnõu ette töömaailma

kaasamise kolmel tasandil:

kompetentsiprofiilide kujundamisel

(valdkondlikud eksperdikogud), õppijate

kompetentsuse hindamisel (tööandjate

kaasamine hindamisse) ning süsteemi

strateegilisel kujundamise (tööjõu ja

oskuste arendusnõukogu). Kirjeldatud

meetmete kaudu on tagatud, et esmakutse

14

aluseks olevad kompetentsid ja nende

hindamine on seotud tööturu vajadustega.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahvi 7 lõige 2. Kutsestandardi koostamine ja tööturu sisend

§ 7 lg 2 kohaselt koostatakse kutsestandard juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või

kutsealaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.

Kliimaministeeriumi hinnangul on selline lähenemine põhjendamatult kitsas.

Kutsestandardi koostamise aluseid ei tohiks siduda ainult juhtudega, kus kutse on tööturule

ligipääsu eeltingimus või annab konkreetseid kutsealaseid hüvesid.

Kutsestandardil on oluline roll ka nendes valdkondades, kus kutse ei ole kohustuslik, kuid

kus standard aitab kirjeldada tööks vajalikku pädevust, kujundada õppekavu ja

täiendkoolituste programme, toetada töö kvaliteeti ning anda tellijatele ja

lepingupartneritele selgemad alused pädevuse hindamiseks. Kutsesüsteemil on seega ka

valdkonda distsiplineeriv roll, kuna kutsestandardit ja kutse olemasolu saab kasutada mh

hangetes, lepingupartnerite valikul ja kvaliteediootuste kujundamisel.

Vabatahtlikel kutsetel on lisaks oluline praktiline funktsioon: need aitavad kujundada ja

juurutada head praktikat ning annavad indikatsiooni, kas ja millisel kujul on tulevikus üldse

mõistlik või vajalik liikuda rangema, sh reguleeritud kutsesüsteemi suunas. Kui vastavas

valdkonnas puuduvad kutsed ja kutse saanud isikud, võib ootamatu vajaduse tekkimisel

üleminek reguleeritud kutsesüsteemile osutuda aeglaseks ja keeruliseks (näiteks oli piisaval

hulgal kutsetega isikute olemasolu eeltingimuseks ehitusvaldkonna vastutavates rollides

tegevuse piiramiseks üksnes kutsega tõendatud kvalifikatsiooniga isikutele).

Praegune sõnastus loob mulje, et muudel juhtudel ei ole kutsestandardi koostamine vajalik

ega põhjendatud. Sellega kaasneb risk, et töömaailma roll kutsesüsteemis kitseneb ning

kutsestandardeid hakatakse käsitlema üksnes piiratud tööriistana teatud juhtumite korral.

Selline lähenemine ei ole Kliimaministeeriumi hinnangul põhjendatud.

Ettepanek: muuta § 7 lõike 2 sõnastust selliselt, et kutsestandardi koostamine ei sõltuks

üksnes tööturule ligipääsu või kutsealaste hüvede piiramisest kutse omamise nõudega.

Seadusest peab nähtuma, et kutsestandardi koostamine on võimalik ka juhul, kui selleks on

valdkondlik vajadus ning töömaailma osapoolte põhjendatud algatus või sisend.

Teeme ettepaneku lisada põhimõte, et kutsestandardi koostamisel ja uuendamisel lähtutakse

tööturu vajadusest ning valdkondlike ekspertide ja töömaailma osapoolte poolt antud

sisendist. Näiteks võib täiendada lõiget 2: „… või juhul, kui selleks on valdkondlik vajadus

ja töömaailma osapoolte põhjendatud ettepanek“.

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite

kasutamine sihitumaks ning keskendada

nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus

kutse olemasolu on vajalik tööturule

osalemiseks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine

võimaldab vähendada kutsesüsteemi liigset

bürokraatiat ning tagada, et

kutsestandardid täidavad oma

põhifunktsiooni – olla kutsealase

kompetentsuse hindamise alus

olukordades, kus kutse omamine on

õiguslikult või sisuliselt vajalik. Võrreldes

VTKga, mille järgi algselt oli soov alles

jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu

väljatöötamisel oluliselt arvestatud

töömaailma osapoolte sisendiga ning

kutsestandardi koostamise vajaduse

aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades

ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine

tõendatud vajaduse korral.

15

Kliimaministeeriu

m

Paragrahv 12. Valdkondliku eksperdikogu roll

Juhtimismudelis koondub otsustusõigus kutseasutusele ning eksperdikogu roll jääb eelnõu

kohaselt valdavalt nõuandvaks. Töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi legitiimsuse

alus. Kui töömaailma sisendil puudub praktiline kaal, võib see muutuda formaalseks

kaasamiseks.

Ettepanek: Kaaluda mehhanismi, kus kriitiliste dokumentide puhul on vajalik arvestada

eksperdikogu arvamusega, ning kui esineb kõrvalekaldeid eksperdikogu arvamusest, siis

tuleb neid põhjendada. Palume täpsustada eelnõus ja seletuskirjas või rakendusaktides.

Samuti teeme ettepaneku täiendada § 12 lõiget 3 punkti 3 selliselt, et valdkondlik

eksperdikogu teeb turutõrke tuvastamisel (nt kriitiline spetsialistide nappus) kutseasutusele

ettepaneku kutsestandardi pädevuspiiride või taastõendamise nõuete (nt projektide mahu

nõue) koheseks ülevaatamiseks ja võimaluse korral leevendamiseks.

Mittearvestatud.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus

on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus

on kutsesüsteemi legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda

otsustusõigust, sest tegemist on

kollektiivorganiga ja kollektiivorgani

otsuste eest saab õigusliku vastutuse võtta

juriidiline isik/asutus, kes selle organi

moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele

lahendab kehtivas õiguses esinevat

probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse

haldusorgani sisuline vastutus ei ole

praktikas olnud selgelt eristatav.

Haldusotsuse tegemise pädevus koos

sellega kaasneva vastutusega antakse

selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse

tegija ja vastutaja on üks ning

menetlusprotsessid on läbipaistvad ja

üheselt mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll

nii kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks kui

uuendamiseks, samuti eksperthinnangute

andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on

VEK roll sisuliselt hinnata, kas

kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud

kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning

16

proportsionaalsed. Seega kutseasutuse

ülesanne on kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid

nende algatamiseks, sisuliseks

valideerimiseks ja muutmiseks vajab

kutseasutus sisendit valdkonna

ekspertidelt.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahvi 13 lõige 4. Mitu kutseandjat

Eelnõu lubab anda kutse andmise õiguse „ühele või mitmele“ kutse andjale. Seletuskirja

järgi ei ole mitmele kutse andjale õiguse andmine mõeldud reeglina, vaid erandina. Samas

ei ole põhjendatud käsitleda selliste erandjuhtude sisulisi aluseid üksnes seletuskirjas.

Olukorrad, mille puhul tuleb erandeid kaaluda, tuleks sätestada eelnõus. Lisaks võib mitme

kutse andja mudel suurendada killustumise ja nõuete erineva tõlgendamise riski.

Ettepanek: sätestada eelnõus selgelt (1) üldjuhul üks kutse andja; (2) põhjendatud

erandjuhul mitu kutse andjat.

Näiteks: “(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele kutse

andjale. Põhjendatud juhul võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse mitmele kutse

andjale, kui see on vajalik kutse andmise kättesaadavuse tagamiseks või suure taotlejate

arvu tõttu ning kui kutseasutus tagab ühetaolise kutse andmise korra.”

Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et mitme kutse andja valimine

on eelnõus ette nähtud võimalusena, mitte

reeglina.

Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus

kaasab jätkuvalt kutse andjate taotluste

hindamisse eksperte, moodustades

vajadusel laekunud taotluste hindamiseks

komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse

esitanud organisatsioonide võimekust

kutse andjana tegutseda. Sh annavad

eksperdid sisendit kuivõrd kiireloomuline

ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning

millal on põhjendatud mitme kutse andja

valimine. Lisame seletuskirja põhjendused,

mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme

kutse andja valimiseks ning lisame

täpsemad kriteeriumid, millal valitakse

mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel

antavas määruses.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahv 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

Ettepanek: kaaluda § 23 täiendamist nii, et kutse andmisel peab arvestama asjakohast

erialast töökogemust sõltumata sellest, kas kogemus omandati peale või enne kutsele

vastava hariduse omandamist (nt enne matrikuleerimist), kui kogemus on sisuliselt

tõendatav.

Selgitame.

Kehtiv § 23 sõnastus koos kutsesüsteemi

üldpõhimõtetega võimaldab juba arvestada

kutse andmisel kogu asjakohast erialast

töökogemust sõltumata selle omandamise

17

ajast. Paragrahvis kasutatud mõiste

„varasem töökogemus“ ei sea ajalisi

piiranguid ning hõlmab kogu enne kutse

andmise menetlust omandatud kogemust,

sealhulgas enne formaalhariduse

omandamist saadud praktilist kogemust.

Samuti tuleneb § 23 lõikest 1, et

arvestamine toimub kompetentside

hindamise osana, mis on olemuselt

sisupõhine ega sõltu õppe või kogemuse

omandamise kronoloogiast.

Lisaks kohustab § 23 lõige 3 kutse andjat

kehtestama varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise korrad, mis tagavad paindliku

ja juhtumipõhise hindamise, sh

mitteformaalse ja iseseisva õppe ning

töökogemuse arvestamise.

Seetõttu on ettepanekus toodud põhimõte

juba kehtiva regulatsiooniga kaetud ning

selle eraldi täpsustamine seaduse tasandil

ei ole vajalik. Probleemide esinemisel

tuleks vajadusel täpsustada rakenduslikke

juhiseid, mitte muuta seaduse üldnormi.

Kliimaministeeriu

m

Seletuskirja p 6.8. Riigilõiv ja rahastusmudel

Seletuskiri tunnistab, et riigilõivu tõus võib vähendada huvi kutse andja õiguse

taotlemiseks. Risk võib olla suurem valdkondades, kus kutse taotlejaid on vähem.

Kutsesüsteemi toimimine sõltub valdkondlike organisatsioonide aktiivsest osalusest.

Ettepanek: täpsustada seletuskirjas mõjude analüüsi ja riskide maandamise kirjeldamisel,

kuidas vältida vähemsuutlike valdkondade süsteemist väljalangemist või kuidas säilitada

kvaliteet konkurentsisurve kasvamisel.

Arvestatud.

Eelnõust jäetakse välja riigilõivu tõstmine,

et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse

andja õiguste taotlemisele.

Kliimaministeeriu

m

Paragrahv 36 – liiga lühike kutsestandardite üleminekuperiood

Paragrahvi 36 lõige 1 sätestab, et enne seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid

kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.12.2028.

Arvestatud.

Kutsestandardite kehtivuse tähtaeg

pikendatud maksimaalselt kuni 31. august

18

Arvestades standardite suurt mahtu, uute kompetentsiprofiilide väljatöötamise vajadust,

kaasamise- ja menetluskoormust, kutse andjate ja õppeasutuste valmisoleku erinevusi, on

seatud tähtaeg ebamõistlikult lühike ning toob kaasa olulist halduskoormust ja

kvaliteediriske.

Ettepanek: kaaluda pikendada üleminekuaega vähemalt aastani 2030, et tagada sujuv ja

kvaliteetne üleminek.

2029. Selliselt on kutsestandarditelt

kompetentsiprofiilidele üleminek samas

ajagraafikus kutse andja õiguste

kehtivusega.

Ülemineku rahastamine on seotud ESF

toetuse perioodiga, mis lõpeb 2029. aastal,

võimaldades ülemineku kulupõhist

toetamist kuni perioodi lõpuni.

Eelnõu ja seletuskirja ülesehitusest tuleneb,

et üleminek kompetentsiprofiilidele

toimub selge ajagraafiku alusel, kus lisaks

õiguslikele lahendustele on tagatud ka

rahaline tugi ning protseduuriline

järjepidevus. Seetõttu ei ole üleminekuaja

pikendamine 2030. aastani põhjendatud.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt antakse esmakutse õppeasutuse otsusega ametialase

kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamisel. Seletuskirjas on märgitud, et

tööandjate usalduse säilitamiseks kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes peab õppeasutus

kaasama vastava valdkonna tööandjaid hindamisprotsessi nii õpingute jooksul kui ka õppe

lõpus. Sellist tööandjate kaasamise kohustust eelnõu normtekstis siiski ei sätestata, mistõttu

ei ole tegemist õiguslikult siduva nõudega ning tööandjate kaasamine jääb õppeasutuse

otsustada. Selguse huvides palume kas sätestada eelnõus selgesõnaline kohustus

tööandjate kaasamiseks või juhul, kui selline kohustus tuleneb muust õiguslikust

regulatsioonist, sellele seletuskirjas üheselt viidata.

a. Täiendavalt palume täpsustada, keda mõeldakse eelnõus ja seletuskirjas "valdkonna

tööandja" all ning millises mahus peab tööandjate kaasamine toimuma.

Mittearvestatud.

Eelnõu § 16 sätestab kutse andja

ülesanded, sh lõige 2 õppeasutuse

ülesande esmakutse andjana kaasata kutse

andjaid kompetentsuse hindamisel.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Palume parandada seletuskirja § 20 lõikes 3 sisalduv viide, kuna seal nimetatud varasema

õppe ja töökogemuse arvestamise alused on eelnõus sätestatud §-s 23, mitte §-s 22.

Arvestatud.

Seletuskirjas viide parandatud

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Palume täiendada seletuskirja § 23 varasema õppe ja töökogemuse arvestamise käsitlust.

Kuigi seletuskirjas on kirjeldatud varasema õppe ja töökogemuse arvestamise üldist

raamistikku, ei ole esmakutse kontekstis piisavalt selge, kuidas see süsteem praktikas

rakendub. Arvestades, et esmakutse andmise mudel erineb tavapärasest kutse andmisest,

Arvestatud.

Täiendame seletuskirja selgitusega, et

varasema õppe/töökogemuse arvestamine

esmakutse taotlemisel toimub esmakutse

19

oleks asjakohane seletuskirjas eraldi selgitada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise

põhimõtteid ja nende kohaldamist esmakutse puhul.

puhul õppekava aluseks olevat

kompetentsiprofiili ning õppeasutuse

hindamiskorra sh õppeasutuse kehtestatud

varasema õpi ja töökogemuse arvestamise

korra lausele järgides vastava taseme

haridusstandardites sätestatud põhimõtteid.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Palume kaaluda seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist. Seletuskiri kasutab esmakutse

kirjeldamiseks paralleelselt mitut mõistet, näiteks nii esmane kutsekvalifikatsioon kui ka

koolilõpukutse. Arvestades, et eelnõus on esmakutse defineeritud, palume kaaluda

seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist ja kasutada läbivalt sama mõistet. See toetaks

paremat jälgitavust ja õigusselgust.

Arvestatud.

Eelnõus kasutatakse terminit esmakutse,

mistõttu ühtlustame seletuskirjas

mõistekasutust.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Palume ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormuse vähendamiseks muuta eelnõu § 36

lõiget 1, täpsustada kehtivuse lõpptähtaega ning sõnastada lõige järgmiselt: "Enne

käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni, kuid mitte kauem kui 2028. aasta 31. detsembrini. Reguleeritud kutsealadel kehtivad

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid nende kehtivusaja lõpuni."

Arvestatud.

Kutsestandardite kehtivuse tähtaeg

pikendatud maksimaalselt kuni 31. august

2029. Selliselt on kutsestandarditelt

kompetentsiprofiilidele üleminek samas

ajagraafikus kutse andja õiguste

kehtivusega.

Ülemineku rahastamine on seotud ESF

toetuse perioodiga, mis lõpeb 2029. aastal,

võimaldades ülemineku kulupõhist

toetamist kuni perioodi lõpuni.

Eelnõu ja seletuskirja ülesehitusest tuleneb,

et üleminek kompetentsiprofiilidele

toimub selge ajagraafiku alusel, kus lisaks

õiguslikele lahendustele on tagatud ka

rahaline tugi ning protseduuriline

järjepidevus. Seetõttu ei ole üleminekuaja

pikendamine 2030. aastani põhjendatud.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Palume täiendada seletuskirjas § 52 riigilõivuseaduse muutmise mõjuanalüüsi. Riigilõivu

tõstmine 150 eurolt 500 eurole võib avaldada suuremat mõju väiksematele erialaliitudele ja

valdkondlikele ühendustele. Seletuskiri toob ka ise välja riskina võimaliku huvi vähenemise

kutse andja õiguse taotlemise vastu. Samas ei ole piisavalt veenvalt põhjendatud eeldus, et

Arvestatud.

Võttes arvesse mitmetelt partneritelt

saadud tagasisidet ning välja toodud riske,

jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine,

20

500 euro suuruse riigilõivu tasumise võimekus oleks otseselt seotud organisatsiooni

suutlikkusega kutse andjana tegutseda. Täiendavalt vajab selgitamist olukord, kus sama

kutse andja osaleb mitmel erineval konkursil, mille tulemusel võib tegelikult kulu ühe

organisatsiooni kohta kujuneda oluliselt suuremaks. Arvestades seletuskirjas prognoositud

ligikaudu 50 kutse andjat, palume hinnata muudatuse mõju erinevat tüüp taotlejatele

põhjalikumalt ja selgitada, kas ja millistel tingimustel saab kutse andja konkursse

kombineerida.

et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse

andja õiguste taotlemisele. Kuna kutse

andja konkursse korraldatakse aastas

üksikud (keskmiselt 5), siis ei oma

riigilõivu tõstmise ärajätmine mõju

riigieelarvele.

Majandus- ja

Kommunikatsioo

niministeerium

Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber

kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades senise kutsesüsteemi käsitluse laiema kutse- ja

oskuste süsteemi mõistega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta seaduse nime, viies

see kooskõlla kavandatud muudatustega, et see kajastaks selgemalt oskuste keskset

rolli ning seaduse tegelikku sisu ja eesmärki.

Arvestatud.

Seaduse nimi on „Kutse- ja oskuste

seadus“

Rahandusministee

rium

Kutseseaduse §-s 25 on sätestatud kutse taotlemisega seotud kulud. Kulude katmine hõlmab

muu hulgas kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kehtestamist. Tasu kehtestab

kutseasutus (lõige 4) eelnevalt tehtud kutse andja kalkulatsioonide põhjal. Kalkulatsiooni

kulukomponendid ja muud lähtealused aga kehtestab kutseasutus (lõige 2). Kutse andjaks

võib eelnõu kohaselt olla juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse

üksus (§ 13 lõige 1). Seega on loetletud isikud ja asutused ka tasu kehtestajaks kutseasutuse

(kelleks on HTM, kuid ta on volitanud halduslepinguga seda ülesannet täitma SA

Kutsekoja) kalkulatsioonide alusel. Seletuskirjas leitakse, et kutse taotlemise ja kutse

taastõendamise tasu näol ei ole tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, vaid kulude

katmiseks ettenähtud kulupõhise tasuga, mis on seotud kutse andmise ja kutse

taastõendamise menetlusega. Eristada tuleks tasu kujunemise aluseid ja tasu kehtestamist,

samuti kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude katmist. Asjaolu, et tasu

kujuneb kulupõhimõtte alusel, ei tähenda seda, et tegemist poleks avalik-õigusliku rahalise

kohustusega – riigilõiv on selle kohta selge näide, sest kuigi riigilõiv on kulupõhine, on ta

siiski klassifitseeritav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Leiame, et kutse taotlemise ja

kutse taastõendamise tasu (edaspidi kutse taotlemise tasu) on samuti avalik-õiguslikud

rahalised kohustused, mistõttu tuleks need eelnõus reguleerida kooskõlas EV põhiseaduse

(PS) §-ga 113 alljärgnevatel põhjustel: 1) kutse andmine on haldusülesanne; 2) riik on

kehtestanud kutsealased nõuded teatud valdkondade tööturule sisenemisele või kutsealase

tegevuse jätkamisele, seega peab riik tagama ka et selle nõude täitmine oleks võimalik. PS

§ 113 annab seadusereservatsiooni klausli avalik-õiguslike rahaliste kohustuste

Selgitame.

Nõustume, et kutse taotlemise ja

taastõendamise tasu kvalifitseerub avalik-

õiguslikuks rahaliseks kohustuseks PS §

113 tähenduses, arvestades, et tegemist on

haldusülesande täitmisega seotud tasuga

ning tasu maksmine on eelduseks kutse

omandamiseks. Parandame seletuskirja.

Samas leiame, et eelnõus sätestatud

regulatsioon vastab PS § 113 nõuetele ning

Riigikohtu praktikas kujundatud

kriteeriumidele avalik-õiguslike rahaliste

kohustuste kehtestamisel. Käesoleval juhul

on seadusandja need elemendid piisavalt

sätestanud. Eelnõu § 25:

1. määratleb tasu eesmärgi (kutse

andmise ja taastõendamisega

seotud kulude katmine),

2. sätestab tasu kujunemise alused

(kulupõhisus),

21

kehtestamisel. Seega ei saa avalik-õiguslike tasude kehtestamise otsustusõigust täielikult

delegeerida Vabariigi Valitsusele või ministrile. Õiguskirjanduses on järeldatud, et Teie

18.02.2026 nr 8-1/26/1108, HTM/26-0233/-1K Meie 24.03.2026 nr 1.1-11/831-2 2

seadusereservatsiooni klausel hõlmab lisaks maksudele ka kõiki muid avalik-õiguslikke

makseid1 . Ka Riigikohus on sedastanud, et tegelikult on § 113 kaitseala laiem ning sinna

kuuluvad kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes

või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus

kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu

võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga . Siiski on Riigikohus möönnud, et

tasumäärade kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb rahalise

kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib

seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste

kehtestamises vms . Arvestades ülaltoodut, tuleks kutse taotlemise tasu alam- ja

ülemmäärad või tasu kujunemise alused kehtestada kutseseaduses ning nende kehtestamine

volitada valdkonna eest vastutavale ministrile.

3. loetleb tasu arvestamisel arvesse

võetavad kulukomponendid,

4. piirab tasu suuruse põhjendatud

kuludega.

Selline regulatsioon tagab, et tasu kujuneb

objektiivsetel alustel, võimaldab

adressaadil piisava täpsusega ette näha

kohustuse ulatust ning tagab isikute võrdse

kohtlemise, vastates seega Riigikohtu

praktikas kujundatud nõuetele.

Kuigi seadus ei sätesta konkreetseid

tasumäärasid ega vahemikke, tuleneb tasu

ülempiir sisuliselt seadusest – tasu ei või

ületada kutse andmisega seotud

põhjendatud kulusid. Arvestades

kutsealade suurt arvu ja kulustruktuuride

varieeruvust, ei oleks konkreetsete

määrade või vahemike sätestamine

seaduses proportsionaalne ega praktiliselt

teostatav. Seetõttu on põhjendatud jätta

tasu kehtestamine täitevvõimu teostajale

(kutseasutus) seaduses sätestatud selgete

raamtingimuste piires.

Täiendavalt märgime, et eelnõus on

täiendatud järelhindamise sätet (eelnõu §

38), mille kohaselt hinnatakse mh kutse

taotlemise ja taastõendamise tasude

kujunemist, läbipaistvust ja

proportsionaalsust ning nende mõju

asjaosalistele. See loob täiendava

mehhanismi regulatsiooni toimivuse ja

22

põhiseaduspärasuse hindamiseks

praktikas.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et eelnõus

sätestatud tasude regulatsioon on

kooskõlas PS §-ga 113 ning Riigikohtu

praktikaga ning ei vaja täiendamist

tasumäärade või -vahemike seaduses

sätestamisega. Riigikohtu praktika

kohaselt (3-4-1-1-10, p 58) piisab avalik-

õigusliku rahalise kohustuse elementide

seaduses sätestamiseks tasu arvestamise

aluste kehtestamisest, mis ilmtingimata ei

hõlma tasu konkreetse suuruse määramist

õigustloova akti (seaduse, määruse)

tasandil.

Rahandusministee

rium

Kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kogumise ja kasutamise puhul võib oletada, et seda

teeb kutse andja, kuid see peaks olema ka seadusest selgelt välja loetav.

Arvestatud.

Eelnõu § 25 on täiendatud vastava

sõnastusega (§ 25 lg 2).

Rahandusministee

rium

Eelnõu § 25 lõige 7 käsitleb ainult kutse taotlemise tasu, erinevalt eelmistest lõigetest, mis

käsitlevad nii kutse taotlemise tasu kui ka kutse taastõendamise tasu.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on täpsustatud (uus

sõnastus § 25 lg 8).

Rahandusministee

rium

Eelnõu § 25 lõige 10 ei ole asjasse puutuv ja selle eesmärk jääb arusaamatuks. See loetleb

neli võimalust, kuidas kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse. Ilma täpsustamata, millal

ühte või teist võimalust võib kasutada, ei oma loetelu sisu, sest nt kutse taotleja või tööandja

(so eraõigusliku juriidilise isiku) poolt tasumine ei vaja seaduses eriluba. Ka on võimalik

eelnõud tõlgendada praegu nii, et tasu kaetakse eri allikatest solidaarselt või võrdselt. Või

kõigi poolt igal juhul. Või et muid allikaid ei või kulude katmisel olla – seletuskirjas on

selgitatud, et toodud loetelus on allikad, millistel juhtudel on kulude kandmine lubatud.

Kusjuures punktid 1 ja 2 puudutavad sedasama taotlejat. Vahet pole, kas ta maksab ise või

tema tööandja või kolmas isik. Paragrahvist ei selgu, kuhu tulud laekuvad. Lõikes 1

öeldakse küll, et eesmärk on katta kutse andmisega vahetult seotud kulud, kuid see ei selgita

tulude laekumist. Palume säte välja jätta või leida seos ülejäänud paragrahviga.

Arvestatud.

Säte on eelnõust välja jäetud.

23

Rahandusministee

rium

Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu ei ole koostatud ühtsel alusel. Selle kohaselt on kutse andja

juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus

on andnud kutse andmise õiguse. Üldiselt on loetelu tegutsemisvormi järgi, kuid sinna sekka

on sattunud õppeasutus. Õppeasutus võibki tegutseda nendes erinevates juriidilistes

vormides.

Selgitame.

Õppeasutus ei ole ilmtingimata riigiasutus.

Võib olla ka KOVi hallatav asutus. Riigi ja

KOVi hallatav asutus ei ole ka juriidiline

isik. Seega leiame, et on põhjendatud jätta

eelnõusse algne sõnastus.

Rahandusministee

rium

Eelnõu § 52 kohaselt suurendatakse kutseseaduse alusel kutset andva organina tegutsemise

õiguse taotluse läbivaatamise eest võetavat riigilõivu 150 eurolt 500 euroni. Seletuskirjas

on märgitud, et riigilõivu suurust ei ole muudetud 2015. aastast. Palume seletuskirjas

täpsustada, millises ulatuses (sh protsentuaalselt) on võrreldes 2015. aastaga suurenenud

konkursi läbiviimisega seotud otsesed kulud ning võimaluse korral esitada ka arvutuskäik,

mille alusel on jõutud järelduseni, et menetluse keskmine kulu on 500 eurot.

Lisaks teeme ettepaneku harmoniseerida riigilõivuseaduse (RLS) § 54 pealkiri kutseseaduse

§ 14 lõikes 2 nimetatud riigilõivu võtmise alusega. Nimelt, RLS § 54 pealkiri räägib kutset

andva organina tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamisest, ent kutseseaduse § 14 lõige 2

räägib kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemisest avalikul konkursil osalemise kaudu.

Terminite kasutus („kutse andja“ vs „kutset andev organ“) võiks siinkohal olla ühtne,

samuti võiks RLS § 54 pealkiri peegeldada seda, et taotlus esitatakse avaliku konkursi

raames, nagu seda praegu mainib sama sätte sisu ning kehtestatav kutseseaduse § 14 lõige

2.

Selgitame.

Võttes arvesse mitmetelt partneritelt

saadud tagasisidet ning välja toodud riske

jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine,

et säilitada laiapõhjaline ligipääs kutse

andja õiguste taotlemisele. Kuna kutse

andja konkursse korraldatakse aastas

üksikud (keskmiselt 5 tükki), siis ei oma

riigilõivu tõstmise ärajätmine mõju

riigieelarvele.

Arvestatud.

Riigilõivuseaduse § 54 pealkirja ja sisu on

täpsustatud ja viidud see terminoloogiliselt

kooskõlla eelnõu sõnastusega.

Sotsiaalministeeri

um

Kohaldamisala tervishoiu tööjõule vajab täpsustamist

Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kutseseadust kutsealadel, mille kutsenõuete

väljatöötamine ning kutse andmise alused on reguleeritud teiste seadustega. Eelnõu

seletuskiri (nt lk 53) sedastab üheselt, et seadus tervishoiutöötajatele ei kohaldu.

Leiame, et eelnõu seletuskirjas peegelduv tõlgendus, mille kohaselt on kõigi

tervishoiutöötajatele kutse andmise alused reguleeritud muu eriseadusega, ei ole lõpuni

korrektne. Selline eriseadus eksisteerib vaid eriarstide puhul (vt Tartu Ülikooli seadus § 15

lõiked 3 ja 7), kuid mitte (üld)arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori ega

farmatseudi puhul. Nimelt reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus

tervishoiutöötajana registreerimist ja mujal riikides omandatud kvalifikatsiooni

tunnustamist, kuid seda ei saa pidada samaväärseks kutsenõuete väljatöötamise ega kutse

Selgitame.

Seletuskirjas on toodud näited seadustest,

mille alusel on kehtestatud eriseadustega

kvalifikatsiooninõuded ning vastavad

registrid, sh tervishoiuteenuste

korraldamise seadus. Ei ole põhjendatud

eriseaduste nimetamine eelnõus ning kõigi

kutsealade nimetamine seletuskirjas, mis

on nimetatud vastavas eriseaduses.

Nõustume, et seletuskirjas esitatud

üldistus, mille kohaselt kutseseadus ei

kohaldu tervishoiutöötajatele, ei ole

24

andmisega. Jättes tõlgenduslikult tervishoiutöötajad kutseseaduse reguleerimisalast välja,

jäävad nad HTM-i pakutavas õiguslikus lahenduses halli alasse, misläbi kahaneb

õigusselgus.

Teeme seetõttu ettepaneku hõlmata ka ülal nimetatud tervishoiutöötajate kutsealad üheselt

kutseseaduse reguleerimisalasse. Leiame, et esmase lahendusena puudub selle

võimaldamiseks otsene vajadus muuta regulatsiooni teksti ning piisav on seletuskirjas

eksitavate kirjakohtade kõrvaldamine (lk 9 viies lõik, lk 53 ja 54 eelviimased lõigud).

Praktikas tuleks vastavalt § 18 lõikele 4 hakata kõrgkoolidel kandma kutse- ja oskuste

registrisse seega ka (üld)arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori ja farmatseudi õppe

lõpetanuid. Seda aspekti peaks seletuskirja mõjuanalüüsis kõnetama. Et kutse- ja oskuste

register peaks täielik ja hõlmama kõiki omandatud kutseid, ootame siinkohal HTM-i

ettepanekuid sammudeks varem omandatud kutsete lisamiseks kutse- ja oskuste registrisse.

piisavalt täpne. Kehtiv eriregulatsioon, sh

tervishoiuteenuste korraldamise seadus,

reguleerib küll registreerimist ja

kvalifikatsiooni tunnustamist, kuid ei

hõlma kutsesüsteemi tervikuna. Samas on

välja toodud tervishoiutöötajate sh

üldarstide, õdede, proviisorite ja

ämmaemandate õppekava aluseks olevad

nõuded reguleeritud lisaks Tartu Ülikooli

seadusele Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kuna tervishoius töötamise

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse

kinnitamise aluseks on kanne

tervishoiutöötajate registris peame

ebaotstarbekaks topeltkannete tegemist

antud õppekavade lõpetajate kohta kutse-

ja oskuste registris. Selline lähenemine

mitte ei vähenda, vaid suurendab

administratiivset halduskoormust.

Sotsiaalministeeri

um

Tervishoiu eksperdikogu roll

Eelnõu § 2 p 22 ja § 3. Valdkondlikel eksperdikogudel on eelnõu kohaselt oluline roll

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kujundamisel ning tööjõuvajaduse analüüsi

tulemuste hindamisel. Tervishoid on eraldi kutsetegevuse valdkond ning moodustatakse

tervishoiu eksperdikogu. Eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas tagatakse Sotsiaalministeeriumi

kui valdkonnavastutaja sisuline roll ning arvestatakse olemasolevaid pädevus- ja

kvaliteedisüsteeme. See on aga oluline, sest tervishoiu tööjõu planeerimine sõltub tihedalt

riiklikust koolitustellimusest, teenuste kättesaadavusest ja erialaseltsidest. Tervishoiu

tööjõu planeerimine on otseses seoses teenuse kättesaadavuse ja patsiendiohutusega – siin

ei või tekkida normatiivset dubleerimist või vastutuse hajumist.

Vaimse tervise poliitika seisukohalt on oluline, et eksperdikogude koosseis hõlmaks

tasakaalustatult tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, hariduse ja psühhosotsiaalse valdkonna

esindajaid. Sellisel juhul on võimalik käsitleda vaimse tervise teenuseid tervikliku

süsteemina, mis ühendab ennetuse, varajase sekkumise, ravi ja spetsialiseeritud abi.

Selgitame.

Valdkondlike eksperdikogude

moodustamine täpsustatakse rakendusakti

koostamisel. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele

1 on ette nähtud riigi esindajate osalus

valdkondlikus eksperdikogus. Seeläbi on

tagatud kindlus, et kaasatakse

ministeeriumid ja valdkonna riigiasutused.

Sama paragrahvi lõige 2 seab valdkondliku

eksperdikogu eesmärgiks kutsetegevuse

valdkonna tööjõunõudluse ja pakkumise

ning inimeste oskustega seotud info ja

ekspertteadmise koondamise. Ehk

valdkondliku eksperdikogu eesmärk on

25

Palume täpsustada tervishoiu eksperdikogu ja Sotsiaalministeeriumi rollijaotus ning

koostoime tervishoiu valdkondlike regulatsioonide ja kvaliteedistruktuuridega

kaasa rääkida oskuste ja tööjõuvajaduse

planeerimise protsessis.

Sotsiaalministeeri

um

Kutse kandja vaade

Eelnõus on inimese perspektiiv jäänud tagaplaanile, sest seletuskiri ei ava kutsesüsteemi

väärtust selle kasutaja vaates. Nii kutset kui ka mikrokvalifikatsiooni defineeritakse vaid

süsteemi osadena, unustades ära inimese, kes neid omab või taotleb. Seetõttu tuleks üle

vaadata §-d 3 ja 6 ning kaaluda neis sisalduvate sätete täiendamist isikuga:

• § 3 lg 2: Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja hoiakute kogum, mis

võimaldab isikul täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

• § 3 lg 3: Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud isiku

kompetentsus.

§ 6 lg 1: Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja otsusega tõendatud isiku

kompetentsus teatud ametites tegutsemiseks

Selgitame.

Eelnõu §des 3 ja 6 toodud mõisted on

sõnastatud õiguslikult korrektselt ning

kooskõlas kvalifikatsioonisüsteemi

terminoloogiaga. Mõistetes “kompetents”,

“kvalifikatsioon” ja “kutse” on tegemist

üldsõnaliste õiguskategooriate ja

süsteemsete definitsioonidega, mis

kirjeldavad kvalifikatsiooni kui nähtust

tervikuna. Nende eesmärk ei ole kirjeldada

konkreetse isiku olukorda, vaid määratleda

normatiivne raamistik, mille alusel hiljem

hinnatakse isiku kompetentsust.

Eelnõu teistes sätetes, sealhulgas kutse

andmise reeglites ja esmakutse andmist

puudutavates peatükkides (nt § 6 lg 4, §

18), on isikupõhisus juba selgelt sätestatud,

mistõttu ei teki tõlgenduslikku ebaselgust,

kelle kompetentsust hinnatakse. Mõistete

juurde “isiku” lisamine ei suurendaks sätte

arusaadavust, kuid muudaks definitsioonid

ebaühtlaseks ja kitsendavaks, sest mõisted

ise peavad kirjeldama kvalifikatsiooni

olemust, mitte selle kandjat.

Seletuskiri avab kvalifikatsiooni olemuse

ja süsteemi eesmärgi juba piisavalt ning

inimese roll kutse ja oskuste süsteemis

tuleb esile eelnõu rakenduslikes sätetes,

kus hinnatakse just isiku kompetentsuse

vastavust normidele. Seetõttu ei ole

täiendused vajalikud.

26

Sotsiaalministeeri

um

Kutsestandardi koostamise tingimuslikkus

Eelnõu § 7 lg 2 sätestab, et „Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs

tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.”

Sätte kohaselt koostatakse kutsestandard edaspidi vaid siis, kui kutse omamine on

õigusaktidega nõutud. Kuigi see aitab vähendada ülereguleerimist, võib see kaasa tuua

olukorra, kus ennetus- ja kogukonnatöö rollid kujunevad välja ilma ühtsete standarditeta.

See omakorda tekitab kvaliteedierinevusi nii piirkondade kui ka tööandjate vahel. Lisaks

on teenuse kasutajal edaspidi raskem spetsialisti pädevust hinnata, sest praegu kasutatakse

selle kontrollimiseks aktiivselt Kutsekoja kutseregistrit. Alternatiivina pakutakse küll välja

kompetentsiprofiilide loomist, kuid sellega ei kaasne registrit inimestest, kes neile nõuetele

tegelikult vastavad. Palume kaaluda võimalust, et kutsestandardit võib koostada ka avaliku

huvi ja teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil, isegi kui kutse omamine ei ole formaalselt,

st regulatiivselt kohustuslik.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on täiendatud, arvestades

ettepanekut , et oleks tagatud

kutsestandardite koostamine tõendatud

vajaduse korral.

Sotsiaalministeeri

um

Mikrokvalifikatsioonid

Eelnõu võimaldab kutsestandardites ja kompetentsiprofiilides eristada

mikrokvalifikatsioone. Toetame seda, sest see loob paindlikud võimalused täiendusõppeks

ning võimaldab spetsialistidel omandada lisapädevusi. Vaimse tervise valdkonnas võib see

toetada näiteks esmatasandi töötajate oskuste arendamist või lisanduvate vaimse tervise

spetsialistide koolitust, nt väheintensiivse psühholoogilise sekkumise (VIPS) spetsialiste.

Samas kaasneb mikrokvalifikatsioonidega risk, et lühiajalised koolitused võivad tekitada

näilise pädevuse olukorras, kus tegelik töö eeldab põhjalikku ettevalmistust ja

supervisiooni. Kui rollipiirid muutuvad ebaselgeks, võib see mõjutada teenuste kvaliteeti ja

vastutuse jaotust. Seetõttu on oluline selgelt määratleda, millistes rollides on

mikrokvalifikatsioon piisav ning millistes valdkondades on vajalik terviklik kvalifikatsioon

koos põhjalikuma ettevalmistusega

Arvestatud.

Eelnõu loob võimaluse kompetentsiprofiili

või kutsestandardi alusel loodud

mikrokvalifikatsiooni õppe arvestamiseks

kvalifikatsiooninõuete täitmisel.

Sotsiaalministeeri

um

Esmakutse

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt luuakse uus termin esmakutse, mis antakse õppekava

lõpetamisel juhul, kui õppekava vastab kompetentsiprofiilile. See tugevdab hariduse ja

kutse seost ning võib vähendada dubleerivat hindamist ja korduva eksami tegemist kutse

saamiseks. Küll aga jääb arusaamatuks, kas see on võimalik ainult kutseõppeasutustes või

ka teiste õppeasutuste puhul? Vaimse tervise valdkonnas tõstatuks küsimus, kuidas sellesse

Selgitame.

Arvestame märkust ja täpsustame

seletuskirja. Selgitame, et eelnõu kohaselt

ei anna kutse- ja oskuste registrisse tehtud

kanne iseenesest õigust töötada konkreetsel

ametil või kutsealal, kui vastav õigus ei

27

suhestuvad juba olemasolevad õppekavad, nt psühholoogia, kus hetkel puudub psühholoogi

kutse tase 6, vaid spetsiifiline kutse tasemel 7 saavutatakse kutseaasta läbimisel (nt kliiniline

psühholoog, psühholoog-nõustaja jt). Palume seletuskirjas neid aspekte selgitada.

Seletuskirjas lk 13–16 esineb ebaselgust mõistetes „esmakutse ehk koolilõpukutse“,

„töömaailma kutse“ ja „kutse“ vahel. Samuti jääb segaseks, kas tulevikus on

kutsestandardid kasutusel ainult hindamise alusena ja kompetentsiprofiilid õppekavade

alusena või jäävad kutsestandardid ka õppekava aluseks ja milliste kriteeriumite alusel neid

otsuseid tehakse. Teeme ettepaneku nende punktide sõnastuse täpsustamiseks nii, et need

oleksid üheselt mõistetavad. Seletuskirjas on öeldud, et kutsete süsteemi arusaadavuse

huvides eristatakse kahte erinevat kutse liiki – esmakutse ja töömaailma kutse. Samal

leheküljel on aga kasutusel kolm erinevat mõistet: esmakutse (kompetentsiprofiilil

põhineva õppekava alusel), töömaailma kutse (pärast õpingute lõppu ja töökogemuse

omandamist eraldiseisvalt taotletav kutse), kutse (kui õppekava aluseks on kutsestandard).

Sellest tulenevalt jääb segaseks, millise kutse saab õppija siis, kui õppekava aluseks on

kutsestandard – kas tähtajatu esmakutse? Tähtajatu esmakutse kohta on aga öeldud, et seda

saab ainult kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel.

Kui lk 15 on öeldud, et õppekava aluseks on edaspidi kompetentsiprofiilid, siis lk 16 tuuakse

välja, et alati kompetentsiprofiili ei looda. Samas on keeruline topelteituse kaudu mõista,

mis on kompetentsiprofiili loomise kriteeriumiteks.

Seletuskirjas lk 14 on öeldud, et koolilõpukutse ehk esmakutse antakse koolilõpetajale

edaspidi alati tähtajatult. Sellega seonduvalt tekib riskikoht seoses kvalifikatsiooninõuete

sätestamisega õigusaktides. Kui mõne ameti puhul on tarvis kehtestada kutsenõue, siis tuleb

õigusakti sõnastamisel läbi mõelda, kas tegu on esmakutse nõudega (tähtajatu) või

töömaailma kutse nõudega (tähtajaline) või nende kombinatsiooniga, et õigusaktis

sätestatud kvalifikatsiooninõuete puhul ei tekiks mitmeti tõlgendamise võimalust.

tulene eriseadusest. Selgitame ka seda, et

kandel kutse- ja oskuste registris on

informatiivne, mitte õiguslik iseloom.

Õiguse tegutsemiseks annab kutse andmise

otsus, mille alusel tehakse kanne kutse- ja

oskuste registris.

Tervishoiu reguleeritud kutsealadel

tuleneb tegutsemisõigus jätkuvalt

valdkondlikest eriseadustest (nt

tervishoiuteenuste korraldamise seadusest,

sotsiaalhoolekande seadusest) ning

kutseseaduse alusel antav esmakutse ega

registrikanne seda ei asenda ega muuda.

Samas ei välista eelnõu tervishoiu

valdkonnas kutsestandardi või

kompetentsiprofiili koostamist ning

esmakutse või kutse andmist, kui selleks on

tööturu osapoolte vajadus ja see on

kooskõlas seaduses sätestatud alustega.

Vastavalt eelnõu § 8 sätestatule

koostatakse kompetentsiprofiili õppe- ja

koolituskavade alusena.

Kompetentsiprofiilide koostamiseks

ettepaneku tegemise ülesanne on vastavalt

§-le 12 valdkondlikul eksperdikogul ning

nende koostamist juhib ning kehtestab

vastavalt §-le 10 kutseasutus.

Kutseasutusel on kompetentsiprofiilide

kehtestamisel kohustus arvestada

valdkondliku eksperdikogu

eksperthinnangut.

Eelnõu kohaselt (§ 6 lg 4; § 15 lg 1) võib

esmakutse andjaks olla nii kutseõppeasutus

kui ka kõrgkool, kui õppekava on riiklikult

28

tunnustatud ja vastab kompetentsiprofiilile.

Seletuskirja on täpsustatud läbivalt

kaustades mõistet „esmakutse“.

Siseministeerium Kõrgkool kui kutse andja ja esmakutse andja (§ 13 ja § 16)

Eelnõu kohaselt on kõrgkoolil võimalus saada § 13 lõike 5 alusel kutse andja õigus ning

lisaks on kõrgkoolil (õppeasutusel) võimalik saada esmakutse andja õigus (§ 15 lg 1).

Esmakutse andjale on § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud mitmed lihtsustused, kuid

kõrgkoolile kui kutse andjale, kelle tasemeõppekava vastab kutsestandardile, erisusi ette

nähtud ei ole.

Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks selgemalt avatud:

• kuidas suhestub kõrgkooli roll kutse andjana ja esmakutse andjana;

• millist lisaväärtust nähakse § 13 lõike 5 erisusega võrreldes üldise esmakutse andja

regulatsiooniga.

Lisaks teeme ettepaneku kaaluda seaduse tasandil võimalust, et kõrgkoolile, kes on üksnes

esmakutse andja (st ei tegutse paralleelselt kui „täismahus“ kutse andja samadele

kutsetele), laienevad § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud lihtsustused samadel alustel teiste

esmakutse andjatega. See aitaks tulevikus vältida olukorda, kus kõrgkool satub rangema

regulatsiooni alla ainult seetõttu, et annab tasemeõppekava alusel esmakutset, kuid ei

soovi ega pea olema laiemas mõttes kutse andja.

Võimalik uus sõnastus § 16 lõike 2 täiendamiseks:

„(2) Esmakutse andjale ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud kutse andja õiguse

saanud kõrgkoolile kohaldatakse järgmisi erisusi:

Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 2 ja 3:

(2) Esmakutseandjaks olev õppeasutus ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud

kõrgkool täidavad esmakutse ja kutse andjana järgmisi ülesandeid: 1) hindamisjuhendite

ja teiste esmakutse ja kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja

kehtestamine;

2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna

tööandjaid;

3) esmakutse ja kutse andmine;

4)esmakutse ja kutse andmisega seonduvate andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja

oskuste registrisse kandmiseks.

Selgitame.

Eelnõu kohaselt ei eristata eraldi esmakutse

andjat kui iseseisvat staatust, vaid

esmakutse andmine on kutse andja õiguse

erivorm. See tähendab, et kutse andmise

õigus antakse § 13 alusel ning §-s 15

sätestatud esmakutse andmise õigus on

selle õiguse spetsiifiline teostamise viis,

mis on seotud õppekava lõpetamisega.

§13 lõige 5 alusel saab kõrgkool kutse

andja õiguse ilma avaliku konkursita, kui

tema õppekava vastab kutsestandardile.

Tegemist on erandiga kutse andja õiguse

andmise menetluses, mitte eraldi staatuse

loomisega. Kutsestandardi alusel loob

kõrgkool õppekava ning saab kutse andjaks

juhtudel, kus õppe järgselt tööturule

siirdumisel on eelduseks kutse olemasolu.

§13 alusel saab õppeasutus esmakutse

andja õiguse juhul kui õppekava vastab

kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on

täitnud ka muud esmakutse andja

tingimused.

Mis puudutab ettepanekut laiendada § 16

lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi

kõrgkoolile, kes annab esmakutset, siis

eelnõu kohaselt kohaldatakse neid erisusi

juba kõigile kutse andjatele, kes teostavad

29

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse ja kutse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1

ning käesoleva seaduse §-des 19, 20 lõikes 2, 21 ja 22 sätestatut

esmakutse andmise õigust. Seega ei ole

vajalik eraldi regulatsioon kõrgkoolide

jaoks.

Tulenevalt eeltoodust ei ole vajalik eelnõud

selles osas muuta, kuid täpsustame

seletuskirja selgitustega.

Siseministeerium Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete sõltumatus (§ 21 ja § 22)

Eelnõu § 22 lõike 5 kohaselt kohaldatakse hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lõigetes 4 ja

5 kehtestatud nõudeid. Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab keelu osaleda hindamisel, kui liige on

vahetult seotud ettevalmistava koolituse või väljaõppega, on taotleja tööandja või muul

viisil isiklikult huvitatud või on osalenud hindamiskomisjoni töös. Eelnõu § 21 lõige 5

näeb ette, et kutse andmise korras tuleb kirjeldada erapooletuse ja kvaliteetse hindamise

tagamise meetmed juhul, kui lõikes 4 toodud kriteeriume ei ole võimalik täita.

Üldjoontes lahendab § 21 lõige 5 senise kitsaskoha seaduses spetsiifiliste valdkondade

jaoks, kus ongi vaid üks tööandja ja üks õppeasutus (nt Päästeamet, Sisekaitseakadeemia),

kelle puhul oli ka seniajani murekohaks 1/3 nõude täitmine. Esitatud eelnõus on küll

lisatud erisuse loomise võimalus, kuid § 21 ise on sõnastatud oluliselt rangemaks, mille

kohaselt ei tohiks hindamiskomisjoni üldse kuuluda kutse taotleja tööandja ega teda koolis

ettevalmistanud õppejõud. See tähendab, et meie valdkonnas ei ole võimalik enam ka

osaliselt seaduse nõuetele vastata, sest näiteks päästja, päästemeeskonnajuhi ja ka

demineerimiskutsete puhul on kutse taotleja ainsaks tööandjaks Eestis Päästeamet ning nii

kutsekomisjoni kui hindamiskomisjoni liikmeid ei ole võimalik mujalt kaasata. Loodud on

küll erisus, kuid arvestades, et Sisekaitseakadeemia puhul tuleb põhjendada uues

versioonis enam mitte osalist, vaid täielikku mitte vastamist seadusele, siis eelistame

lahendust, kus saaksime osaliselt vastavuse luua ning põhjendame erandina, miks ei ole

seda täielikult võimalik tagada.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku:

• täiendada seletuskirja näidetega sõltumatuse riive vähendamise meetmetest;

• ning kaaluda seaduse tasandil 1/3 põhimõtte säilitamist, mis annaks selge aluse

tööandjate ja koolitajate osalemisele.

•

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud nii, et on

tagatud hindamiskomisjoni liikmetel

sarnaselt kutsekomisjoniga võimalus

kirjeldada sõltumatuse tagamise meetmed

kutse andmise korras, et oleks tagatud

sisekaitse ja riigikaitse vajadustest

tulenevatel erandjuhtudel komisjonide

moodustamine.

30

Võimalik uus sõnastus § 21 lõike 4 muutmiseks (1/3 põhimõte):

„(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel

ega kutse andmise otsustamisel, kui:

1. ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava

koolituse või väljaõppe korraldamisega, v.a juhul, kui selliste liikmete osakaal

kutsekomisjoni koosseisus ei ületa ühte kolmandikku ning on rakendatud käesoleva

seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed;

2. ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse

andmisest, v.a juhul, kui selliste liikmete osakaal kutsekomisjoni koosseisus ei

ületa ühte kolmandikku ning on rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5

sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed;

3. ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema

erapooletuses.“

• Lisaks, arvestades tasemeõppe eripära (praktikajuhendaja on ühtlasi koolitaja, kes

paratamatult osaleb hindamises), teeme ettepaneku lisada tasemeõppe kohta

erisäte:

•

Võimalik uus lõige § 21-s:

„(4^1) Tasemeõppekava raames toimuvas kompetentsuse hindamises võib

hindamiskomisjoni või kutsekomisjoni liikmena osaleda tasemeõppekava õppejõud või

praktikajuhendaja tingimusel, et on tagatud erapooletus ning rakendatud käesoleva

seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed.“

Siseministeerium Esmakutse andja hindamiskomisjoni liikme sõltumatuse meetmete dokument (§ 22

lõige 5)

Eelnõu § 16 lõike 3 järgi ei kohaldata õppeasutusele esmakutse andmisel paragrahvi 16

lõikes 1, §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut. Teisisõnu ei moodusta esmakutse andjaks

olev õppeasutus kutsekomisjoni ega kehtesta kutse andmise korda, mis peaks reguleerima

muuhulgas hindamiskomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 22 lg 5 järgi

kohalduvad aga hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lg 4 ja 5 nõuded ehk samad sõltumatuse

ja pädevuse nõuded, mis kutsekomisjoni liikmele. Eelnõu § 21 lg 5 järgi peavad kutse

andmise korras olema kirjeldatud erapooletu ja kvaliteetse hindamise tagamise meetmeid.

Selgitame.

Esmakutse andmisel kohaldatakse

vastavaid haridusstandardeid ning neist

tulenevaid nõudeid õpiväljundite

saavutamise hindamisel. Esmakutse

andmise lihtsustatud kord õppeasutustele

vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse

omandamist juba õppeprotsessi käigus,

toetades elukestva õppe põhimõtteid ja

tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule.

Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutse

31

Kuivõrd esmakutse andjana tegutseval õppeasutusel ei ole § 16 lõike 2 järgi kutse andmise

korda ning hindamiskomisjoni ülesanded seostuvad analoogselt kutsekomisjonile

ennekõike kutse andjaga, teeme tõlgendusküsimuste vältimiseks ettepaneku täiendada

eelnõu § 16 lg-t 3 ning lisada kohaldamisele mittekuuluvate sätete loetellu ka viide §-ile 22.

Juhul, kui hindamiskomisjon tuleb moodustada ka esmakutse andjal (st § 22 on mõeldud

kohalduma), siis palume täpsustada, millises dokumendis esmakutse andja vastavad

meetmed ette näeb, viidates § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendile.

andjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2

punktile 2 kohustus kaasata õpilase

kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe-

või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid.

Samas ei näe seadus ette, et tööandjate

kaasamine peab toimuma ühe

komplekseksamina õppe lõpus.

Siseministeerium Esmakutse elektrooniline kutseeksam ja infosüsteem (§ 16 lõige 4)

Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt viib kutseõppeasutus esmakutse andmisel korraldatava

elektroonilise kutseeksami läbi riiklikus eksamite hindamissüsteemis. Peame sellist

sõnastust liiga piiravaks, arvestades, et mitmel õppeasutusel on juba kasutusel või

arendamisel oma elektroonilised eksamisüsteemid, mis vastavad andmekaitse, turvalisuse

ja kvaliteedi nõuetele. Teeme ettepaneku sõnastust avardada nii, et riiklik eksamite

hindamissüsteem on üks võimalik lahendus, kuid mitte ainus:

Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 4:

„(4) Kutseõppeasutus viib esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami

läbi riiklikus eksamite hindamissüsteemis või muus kutseõppeasutuse või kutse andja poolt

kasutatavas elektroonilises hindamissüsteemis, mis vastab kutseseaduse ning selle alusel

kehtestatud õigusaktide andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele.“

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud nii, et ka

esmakutse andmisel kohaldatakse sätet,

mille alusel elektroonilise kutseeksami

läbiviimisel saab kasutada, kas riiklikku

eksamite hindamissüsteemi või muud

andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi

nõuetele vastavat elektroonilist

hindamissüsteemi.

Siseministeerium Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilaste kulud (§ 26 lõige 5)

Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt ei kohaldata § 26 sätteid sisekaitselise või riigikaitselise

rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel.

Praktikas katab nende õppurite kutse andmise kulud riik, sisekaitselise õppeasutuse puhul

Siseministeerium, haridusvaldkonnas üldjuhul HTM-i baasrahastuse kaudu, kuid praegune

sõnastus ei ava seda loogikat lugejale üheselt.

Teeme kaks võimalikku ettepanekut:

• Variant A: erisuse väljajätmine seadusest

„§ 26 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.“

Selgitame.

Eelnõus käsitletakse vaid Haridus- ja

Teadusministeeriumi eelarve kaudu

eraldatavat rahastust kutseõppe

tasemeõppe lõpus toimuvate kutseeksamite

eest tasumiseks kooskõlas määrusega

„Kutseõppe tasemeõppe õpilaste

kutseeksami kulude ülemmäärad“.

Lisame seletuskirja, et sisekaitselise

õppeasutuse puhul tagab õppe rahastuse

ning selles sisalduva kutse andmise kulude

katmise Siseministeerium.

32

Sellisel juhul selgitada seletuskirjas, et sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasemeõppe

kutse andmise kulud katab Siseministeerium oma eelarvest.

• Variant B: volitusnormi ja riigipoolse katmise sätestamine

„(5) Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe

õpilasele kutse andmise kulud katab riik Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi

eelarvest vastavalt kooli alluvusele. Vastutav minister võib määrusega kehtestada

täpsustava korra, kuidas kulud kaetakse ja millistel tingimustel võib kulude katmisel

rakendada soodustusi või erandeid.“

Palume eelnõu koostajatel valida siinkohal sobivam lahendus; meie hinnangul on

Variant A normitehniliselt lihtsam, samas kui Variant B annab selgema volitusnormi

kulude katmise detailsuse reguleerimiseks.

Lisaks on eelnõu rakendusaktis rahvastikuregistriga seoses sätteid, mille osas palume

seaduseelnõu koostajatel määruse eelnõu kindlasti ka Siseministeeriumile

kooskõlastamisele saata. See on oluline seetõttu, et regulatsiooni puhul oleks lahendatavad

ka need olukorrad, kus ainult rahvastikuregistri päring ei pruugi tulemusi anda (nt kui

inimesel ei ole isikukoodi).

Arvamuse andja Arvamus/ettepanek Märkusega arvestamine või mittearvestamine ning selle

põhjendus ja selgitus

Statistikaamet Statistikaameti vaatest hetkel täiendavaid kommentaare ega

küsimusi pole.

Võtame teadmiseks.

Eesti Ametiühingute

Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit nõustub esitatud kutseseaduse

eelnõuga ja täiendavad ettepanekud meil puuduvad.

Võtame teadmiseks.

Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskuse

(EVS)

Kommentaar puudutab eelnõu seletuskirja lisas 1 olevat

rakendusakti kavandit „Kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise

täpsem kord“. Kavandi §-de 3 ja 16 kohaselt peab kutseasutus

kutsestandardi kavandi koostamisel tuginema muuhulgas ka

rahvusvahelistele standarditele.

Arvestatud.

Määruse kontekstis on mõeldud kutse- ja kõrgharidust ning

kutsealast tegevust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid, mitte

standardimisorganisatsioonide standardeid.

33

Kuna ei ole aru saada, kas mõeldud on rahvusvahelisi

kutseharidust puudutavaid standardeid või rahvusvaheliste

standardimisorganisatsioonide (ISO, IEC) vastuvõetud

standardeid, siis juhime tähelepanu, et kui tegemist on

standardimisorganisatsiooni poolt vastuvõetud standarditega,

on toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt lubatud

tehnilises normis standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu

õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel.

Kui viidatud alus puudub, tuleks standardi kohustusliku

järgimisega seotud nõue sõnastada soovituslikult või kaaluda

selle välja jätmist. Võimalikud näited soovitusliku sõnastuse

kasutamisel: soovitatavalt asjakohastele standarditele,

võimalusel asjakohastele standarditele vm sobiv sõnastus.

EVS oleks tänulik ka tagasiside (aadressile

[email protected]) eest, kui viidatud sätetes on

rahvusvaheliste standardite puhul siiski silmas peetud

üksnes kutseharidust puudutavaid standardeid, siis on

edaspidi teada, et tegu ei ole standardimisorganisatsioonide

standarditega (ISO, IEC, EN või neid üle võtvad Eesti

standardid).

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 7 Kutsestandard

Eelnõu § 7 kohaselt koostatakse kutsestandard üksnes juhul,

kui kutse omamine on tööturule ligipääsu või kutsealaste

hüvede eelduseks.

EMTL ei toeta kutsestandardite sellist piiritlemist. Mööbli- ja

puidutöötlemise erialad ei ole seadusega reguleeritud, kuid

kutsestandard täidab sektoris kvaliteediraamistiku,

tasemekirjelduse ja rahvusvahelise võrreldavuse funktsiooni.

Kutsestandardi kadumine reguleerimata, kuid majanduslikult

olulistes tööstusvaldkondades vähendaks erialade

professionaalset staatust, kahjustaks noorte huvi

tootmiserialade vastu ning nõrgestaks sektori

konkurentsivõimet nii sise- kui välisturgudel.

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov

alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel

oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning

kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

34

EMTL teeb ettepaneku täiendada sätet nii, et kutsestandardit

oleks võimalik koostada ka majanduslikult olulistes, kuid

reguleerimata kutsetegevuse valdkondades, kui tööandjate või

valdkondlike organisatsioonide hinnangul on see vajalik

kutsealase kvaliteedi, rahvusvahelise võrreldavuse või tööturu

läbipaistvuse tagamiseks.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse

korral.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 8 Kompetentsiprofiil

Eelnõu § 8 näeb ette, et õppekavade aluseks saab

kompetentsiprofiil, mis koostatakse koostöös tööandjatega.

EMTL toetab kompetentsiprofiilide kasutuselevõttu, kuna see

võimaldab paindlikumalt reageerida tööturu muutustele ning

arvestada kiiresti arenevaid tootmistehnoloogiaid, sealhulgas

CNC-tehnoloogiat ja digitaliseerimist. Samas ei tohi

kompetentsiprofiil asendada kutsestandardit ilma võrdväärse

kvaliteediraamistikuta.

Peame vajalikuks sätestada seaduses tööandjate ja erialaliitude

kohustuslik ning sisuline esindatus kompetentsiprofiilide

koostamisel.

Selgitame.

Eelnõu kohaselt koostatakse kompetentsiprofiilid koostöös

töömaailma esindajatega ning nende väljatöötamisel kasutatakse

valdkondlike eksperdikogude sisendit. Valdkondlikud

eksperdikogud koosnevad tööandjate, töötajate, kutse- ja

erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest,

mis tagab tööandjate ja erialaliitude sisulise kaasamise

kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Tööandjate ja erialaliitude osalemine kompetentsiprofiilide

koostamisel on tagatud süsteemi ülesehituse kaudu ning seetõttu ei

peeta vajalikuks täiendava esindatuskohustuse sätestamist seaduse

tasandil. Täpsemad koostamise põhimõtted ja metoodika

kehtestatakse rakendustasandil.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 12 Valdkondlik eksperdikogu

Eelnõu § 12 kohaselt asendatakse kutsenõukogud valdkondlike

eksperdikogudega.

EMTL toetab süsteemi lihtsustamist ja dubleerimise

vähendamist, kuid tööandjate ja erialaliitude tugev ning selgelt

sätestatud esindatus peab olema tagatud. Valdkondliku

tootmiskompetentsi nõrgenemine kahjustaks oskuste

kirjeldamise kvaliteeti ning vähendaks süsteemi praktilist

väärtust tööandjate jaoks.

Selgitame.

Eelnõu kohaselt moodustatakse valdkondlikud eksperdikogud

tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja

koolitusasutuste ning riigi esindajatest.

Selline koosseis tagab tööandjate ja erialaliitude osaluse valdkonna

kompetentsusnõuete kujundamises ning tööjõu- ja oskuste vajaduse

analüüsimises. Täpsem koosseisu kujundamine jäetakse

paindlikkuse tagamiseks rakendustasandile.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 18 Esmakutse andmine Selgitame.

35

Eelnõu § 18 kohaselt annab õppeasutus tasemeõppe

lõpetamisel esmakutse ning üldreeglina ei toimu enam

tööandjate eraldi kutseeksamit.

EMTL ei toeta tööandjate rolli vähenemist tootmiserialade

hindamisel. Mööbli- ja puidutöötlemise erialadel on praktiline

oskus keskse tähtsusega ning kompetentsuse hindamine peab

toimuma reaalse töö- või tootmiskeskkonna tingimustes

tööandjate osalusel.

Peame vajalikuks sätestada võimalus või kohustus tööandjate

osalusega praktiliseks hindamiseks tootmiserialadel, et tagada

lõpetajate vastavus tööturu tegelikele ootustele

Eelnõu eesmärk on vähendada dubleerivat hindamist ning siduda

kutseõppe lõpetamine selgemalt töömaailmas vajalike

kompetentsidega. Eelnõu kohaselt peab õppeasutus esmakutse

andmisel hindama õppija kompetentsust sobilikus õppe- või

töökeskkonnas ning kaasama hindamisse valdkonna tööandjaid.

Seega säilib tööandjate roll ka edaspidi kompetentsuse hindamisel

ja nende osalus on jätkuvalt ette nähtud õppe lõpphindamise

protsessis.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 24 Kutse andmise otsuse peatamine

Eelnõu § 24 näeb ette kutse andmise otsuse peatamise

võimaluse.

EMTL toetab seda sätet, kuna see tugevdab süsteemi

usaldusväärsust ning aitab tagada, et kutse vastab tegelikule

kompetentsusele.

Teadmiseks võetud.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 25 Kutse taotlemise kulud ja riigilõiv

Eelnõu § 25 kohaselt on kutse taotlemise tasu kulupõhine ning

riigilõiv suureneb.

Toetame läbipaistvuse ja kulupõhisuse põhimõtet, kuid palume

hinnata riigilõivu tõusu mõju väiksematele erialaliitudele ja

sektoriorganisatsioonidele, et vältida nende osalusvõime

vähenemist kutsesüsteemis ja tööandjate esindatuse

koondumist üksikute suuremate osapoolte kätte.

Arvestatud.

Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja

toodud riske jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada

laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele.

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

§ 36 Üleminekusätted

Eelnõu § 36 kohaselt kehtivad kutsestandardid kuni

31.12.2028.

Üleminekuperiood on vajalik, kuid oluline on tagada selge

kommunikatsioon ja praktilised juhised sektoritele, et vältida

ebakindlust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tagada sujuv

üleminek.

Teadmiseks võetud.

Oleme eelnõus täpsustanud üleminekuperioodi, mille jooksul

kehtivad olemasolevad kutsestandardid kuni 31. augustini 2029.

Üleminekuperioodi eesmärk on tagada kutsesüsteemi muudatuste

järkjärguline rakendamine ning anda sektoritele ja õppeasutustele

piisav aeg uue süsteemiga kohanemiseks.

36

Eesti Mööblitootjate

Liit (EMTL)

Põhimõtteline seisukoht sektori vaates

Soovime rõhutada põhimõttelist küsimust. Eesti mööbli- ja

puidutööstus ei ole hobiharidus ega huvitegevus, vaid

ekspordile suunatud ja tehnoloogiliselt arenev tööstussektor,

millel on oluline roll Eesti majanduses ja regionaalses

tööhõives.

Kutsestandardite piiramine üksnes reguleeritud kutsealadele

võib viia olukorrani, kus tootmiserialade professionaalne

raamistik nõrgeneb ning neid käsitletakse mitte-strateegiliste

oskustena. Selline käsitlus ei kajasta sektori tegelikku

majanduslikku kaalu ega arengupotentsiaali.

Peame vältimatuks, et mööbli- ja puidutöötlemise erialasid

käsitletakse tööstuslike ja majanduslikult oluliste

valdkondadena ning nende professionaalne

kompetentsiraamistik säiliks.

Kokkuvõte

Eesti Mööblitootjate Liit toetab kutsesüsteemi ajakohastamist

ja hariduse ning töömaailma tugevamat lõimimist. Reform

peab toimuma viisil, mis säilitab tööandjate sisulise rolli,

võimaldab kutsestandardite kasutamist majanduslikult

olulistes reguleerimata sektorites.

Teadmiseks võetud.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse senine

kutseregister kutse- ja oskuste registriks. Kutseregister on riigi

infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA) registreeritud.

Palume Haridus- ja teadusministeeriumil enne andmekogus

kogutavate andmete koosseisu muutmist registri tehniline

dokumentatsioon (sh andmete koosseis) avaliku teabe seaduses

ja Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud korras kooskõlastada

RIHAs.

Arvestatud.

Ajakohastame RIHA portaali kirje.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Kehtiv kutseregistri põhimäärus sätestab, et isikuandmeid

isikule antud kutse kohta säilitatakse kolme aasta möödumiseni

isiku surmast. Kutseseaduse eelnõu § 28 lõike 6 kohaselt

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud varasemalt registris olevate andmete

säilitustähtaja osas. Kui kutset puudutavad isikuandmed on seaduse

37

säilitatakse kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud

kutset puudutavaid isikuandmeid kümne aasta möödumiseni

isiku surmast. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu kui kaua

säilitatakse kuni registri laiendamiseni kogutud isikule antud

kutset puudutavaid isikuandmeid. Palume eelnõud ja/või

seletuskirja selles osas täiendada. Seejuures tekib ka küsimus,

et miks soovite rakendada 10 aastast aegumispõhimõtet ja

mitte tavapärast 3 aastat? Soovitame selle üle vaadata ja

vajadusel korrigeerida tähtaega lühemaks, sest 10 aastat on

väga pikk aeg.

jõustumise ajal juba senises kutseregistris, siis hakkab ka neile

kehtima säilitustähtaeg 10 aastat isiku surmast arvates.

Lühema säilitustähtaja ettepanekut ei ole arvestatud. Seletuskirjas

on põhjendatud säilitustähtaja pikkus.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Seaduse eelnõu lisas 1 esitatud kutse- ja oskuste registri

põhimääruse kavandi (edaspidi põhimäärus kavand) § 3

kohaselt peetakse registrit ühetasandilise infotehnoloogilise

andmekoguna. Selgitame, et kuni 2007. aastani kehtinud

andmekogude seaduses oli sätestatud kohustus reguleerida

registri põhimääruses ka registri pidamise organisatsiooniline

struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete

vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kuigi praktikas

kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid kehtivates

põhimäärustes ka praegu, jääb sageli selgusetuks, mida

andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Teeme

ettepaneku kõnealune säte eemaldada.

Teadmiseks võetud.

Arvestame ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Põhimääruse kavandi § 4 punkti 1 kohaselt kuuluvad registri

koosseisu „§-des 6–9 nimetatud andmete kogud digitaalkujul“.

Registrisse kantavad andmed on aga kirjeldatud §-des 6-11.

Teadmiseks võetud.

Arvestame ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Kavandi § 5 kohaselt kantakse registrisse andmed ka

kutsetunnistuste kohta. Kutseseaduse eelnõu § 28 lõike 1 järgi

aga kutsetunnistuste kohta teavet kutse- ja oskuste registrisse

ei kanta. Palume vastuolu kõrvaldada. Ühtlasi jääb

arusaamatuks mis saab registri laiendamisel kutseregistrisse

kantud kutsetunnistustest ja nende lisadest. Palume eelnõud

ja/või seletuskirja selles osas täiendada.

Selgitame.

Uues süsteemis uusi kutsetunnistusi enam välja ei anta. Registrisse

kantakse üksnes varasemast kutseregistrist üle toodavad

olemasolevad andmed kutsetunnistuste ja nende lisade kohta, et

tagada andmete järjepidevus, varasemate dokumentide

kontrollitavus ning õigusselgus.

38

Seega ei ole eesmärk luua uut õiguslikku alust kutsetunnistuste

edaspidiseks registrisse kandmiseks, vaid säilitada ja teha

kättesaadavaks kehtivas süsteemis juba olemas olev teave.

Seletuskirja täiendatud, et registrisse jäävate varasemate andmete

staatus oleks selgemalt väljendatud.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Põhimääruse kavandi § 19 lõike 2 puhul jääb häguseks

andmete väljastamise piir. Selle sätte kohaselt saaks igaüks

sõlmida vastutava töötlejaga lepingu, mille alusel siis andmeid

väljastama hakataks. Soovitame seda normi täpsustada, sest

sellest ei selgu millistele adressaatidele, mis eesmärgil, mis

mahus, mis turvameetmetel andmed väljastatakse. Vastasel

juhul jääb lepingupõhine väljastamine avatud väravaks, eriti

kui registrit kasutatakse ka poliitika kujundamiseks ja

uuringuteks.

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Kavandi § 20 paistab olevat justkui logimise regulatsioon, kuid

see on liiga napp. Andmekaitse ja infoturbe mõttes tuleks

lisada logimise regulatsiooni vähemalt:

a. Toimingu liik eristatult, et kas logitakse vaatamine,

sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine;

b. Milliste andmete või andmesubjekti kohta toiming tehti;

c. Kellele andmeid väljastati;

d. Logide säilitustähtaeg;

e. Logidele juurdepääsu kord.

Väga hea oleks, kui seal oleks kohe juures ka millisel

õiguslikul alusel andmed väljastati.

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.

Riigi Infosüsteemide

Amet

Põhimääruse kavandi § 21 kohaselt lähtutakse registrisse

kantud andmete ja registri volitatud töötlejale esitatud

dokumentide arhiveerimisel ja säilitamisel „arhiiviseadusest,

käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud

korrast“. Soovitame sellise sisutühja sätte kavandist

eemaldada, sest arhiiviseadus ei anna säilitustähtaegu.

Konkreetsed säilitustähtajad tuleb sätestada põhimääruses,

lähtudes andmete kasutamise eesmärgist, selmet viidata nt

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut põhimääruse eelnõu koostamisel.

39

asutuse dokumentide liigitusskeemile, millest vaid

eriteadmiste omamisel leiaks säilitamise ajad. IKÜM art 13 ja

14 kohaselt tuleb andmete säilitamise aeg andmesubjektile

teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses kirjas pole,

tuleb 1 kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti

teavitada.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 10 lõige2näeb ette, et valdkonna eest vastutav

minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida

eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö

seaduses sätestatud korras. Halduslepingu sõlmimisele ei

kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut. Märgime,

et kui kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik töötleb ka

isikuandmeid, peab lisaks halduskoostöö lepingule sõlmima

mh IKÜM artiklile 28 vastava andmetöötluslepingu.

Teadmiseks võetud.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike

2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud

haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel

täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse seaduse

§ 6 lõike 5 tähenduses. Seletuskirjas on välja toodud, et lõikes

4 täpsustatakse, et kutseasutus on täidesaatva riigivõimu

kandja isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses ka

juhul, kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on

sõlmitudhaldusleping. See on vajalik, et võimaldada

kutseasutusel seaduslikult töödelda andmeid tööjõu-ja oskuste

prognoosi ning muude riiklike uuringute läbiviimisel, samuti

volitada sellist andmetöötlust halduslepingu kaudu. Kuna

Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et

kutseseaduses sätestatud ülesannete täitmisel ei teosta HTM

täidesaatvat riigivõimu, on antud lõike lisamine vajalik, et

kutseseaduses toodud kutseasutuse ülesandeid oleks võimalik

halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule edasi

Selgitame.

Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud, samuti seletuskirja. Eelnõu § 10

lg 4 sõnastus ei muuda eraõiguslikku juriidilist isikut täidesaatva

riigivõimu asutuseks ega anna talle poliitika kujundamise pädevust.

Säte selgitab, et halduslepingu alusel volitatud isik võib töödelda

isikuandmeid kutseasutusele seadusega pandud avaliku ülesande –

tööjõuvajaduste ja oskuste uuringute ning seire tegemine – täitmisel

IKS § 6 lg 5 funktsionaalses tähenduses. IKS § 6 lg 5 reguleerib

poliitika kujundamise eesmärgil tehtavaid uuringuid kui tegevust,

mitte uuringu teostaja organisatsioonilist staatust. Halduslepingu

alusel antakse üle üksnes poliitikakujundamise aluseks oleva

uuringu läbiviimine kui haldusülesanne; poliitilised otsused ja

vastutus uuringu tulemuste kasutamise eest jäävad pädevale

riigiasutusele.

Käesoleval ajal menetluses oleva IKS § 6 muutmise eelnõu kohaselt

loetakse teadusuuringuks IKS § 6 mõttes ka halduskoostöö seaduse

alusel avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tehtud

analüüsid ja uuringud. Jälgime eelnõu menetlust ning vajadusel

40

volitada, sh anda volitust andmete töötlemiseks IKS§ 6 alusel

uuringute tegemiseks.

Juhime tähelepanu, et kui eraõiguslikule juriidilisele isikule

antakse seaduse või halduslepinguga täitmiseks mingi avaliku

võimu ülesanne, ei muuda see eraõiguslikku juriidilist isikut

täidesaatva riigivõimu asutuseks. Täidesaatva riigivõimu

pädevust nö valitsemise funktsioonis, kuhu kuulub poliitika

kujundamine, ei saa eraõiguslikule juriidilisele isikule üle

anda. Halduslepinguga saab üle anda mingi haldusülesandme

täitmise(vt PS § 86 kommentaaride punktid 4 ja 9-13).Seda

enam ei muuda nimetatud säte kutseasutust ennast täidesaatva

riigivõimu asutuseks. Seega kui viidatudlõige räägib sellest, et

volitatuderaõiguslikule juriidilisele isikule peaks kehtima IKS

§ 6 lõige5, ei paranda olukorda, et ka kutseasutusele IKS § 6

lõige 5 ei kehti. Oleme selle kohta juba selgitusi andnud

06.02.2025 taotluse läbi vaatama jätmises nr 2.2.-1/25/24-4ja

03.12.2024 otsuses nr 2.2.-1/24/24-2, sarnast seisukohta on

avaldanud ka Justiits-ja Digiministeeriumi 22.01.2024

vastuseselgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2.

muudame kutseseaduse eelnõus § 10 lg 4 sõnastust, tagamaks

kutseseaduse ja IKS § 6 kooskõla.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 14 lõike1 punkt 2 näeb ette, et kutse andjal peab

kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse,

väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud

kutsekomisjon. Seletuskirjas on täpsustatud, et töötaja mõiste

hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid, kes

osalevad kutse andmise korraldamises ja kompetentsuse

hindamises ning kellel on selleks vajalikharidus, väljaõpe ja

erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutse andjaga.

See võib hõlmata muu hulgas töölepingu, käsunduslepingu või

muu tsiviilõigusliku lepingu alusel tegutsevaid isikuid, samuti

vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel

kaasatud isikuid. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et kutse

andja peab kutseasutusele tõendama konkreetsete

isikutehariduse, väljaõppe ja kogemuste piisavust ehk ise

töötlema ja edastama kutseasutusele nende isikute andmeid.

Arvestatud.

Eelnõu §-i 14 on täiendatud lõigetega 6 ja 7 isikuandmete

töötlemise regulatsiooniga.

41

Samas eelnõu ei täpsusta, millised andmed tohib nimetatud

eesmärgil töödelda. Kui eelnõu näeb ette isikuandmete

töötlemise, peab sellest olema selge, kelle andmed

töödeldakse, mis ulatuses ja mis tingimustel. Palume eelnõu

selles osas täiendada.

Lisaks märgime, et kuigi töödeldavaid isikuandmeid peab

vähemalt kategooriate kaupa nimetama seaduses, et sätesta ka

eelnõu § 14 lõike 5 alusel kehtestatav rakendusakti kavand nr

5 eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute töödeldavate

andmete loetelu.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 27 sätestab kutse andmise dokumenteerimist ja

dokumentide säilitamist. Viidatud paragrahvi lõige 1 sätestab,

et dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud

arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei

ole tähtaegu sätestatud. Juhime tähelepanu, et isikuandmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg peab olema sätestatud

seaduse tasandil, mitte kutseasutuse kinnitatud

arhiveerimiskorras. Isikuandmete säilitamise näol on tegemist

põhiõiguste riivega ning mida kauem on säilitamine, seda

suurem on riive. Säilitustähtaega võib vastava volitusnormi

olemasolul asutuse korras täpsustada, aga seaduse tasandil

peab olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida

määrusega ületada ei tohi. Oluline on, et andmete

säilitustähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed kohe kustutada

või anonüümida.

Arvestatud.

Muudetud paragrahviga nähakse ette isikuandmete töötlemise

alused kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustes; samuti

säilitustähtajad.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 27 lõike 2 sisu ja eesmärk on selgusetu. Norm näeb

ette, et kutse andmisega seotud dokumendid on avalike

ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid,

millele kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut. Selgitame, et

kui dokumendid on loodud avalike ülesannete täitmise raames,

on tegemist avaliku teabega, millele kohaldub avaliku teabe

seadus (AvTS). Seega pole vaja seaduses täpsustada, et

Arvestatud.

Muudetud paragrahviga nähakse ette isikuandmete töötlemise

alused kutse andmise ja haldusjärelevalve menetlustes.

42

tegemist on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või

saadud dokumentidega. Lisaks jääb selgusetuks viide

arhiiviseadusele. Seletuskirjas on selle lõike kohta selgitatud,

et kutse andmise dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise

regulatsioon tagab võimaluse vajadusel teatud olukordades

kutse andmise protsessiga seotud dokumentidega tutvumiseks.

Juhime tähelepanu, et kui tegemist on avaliku teabega, siis

sellele juurdepääsu tagatakse samuti AvTS-is ettenähtud korra

järgi. Palume vaadata kutse andmise dokumenteerimise,

dokumentide säilitamise ja dokumentide avalikustamise

regulatsiooni üle ning viia see kooskõlla kehtiva

seadusandlusega.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 28 lõige 6näeb ette, et kutse-ja oskuste registrisse

kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid

säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Samas

näeb eelnõu § 24 ette, et kutse andmise otsuse kehtivuse võib

peatada ja kehtetuks tunnistada. Jääb seega selgusetuks, kas

andmete säilitamine inimese elu lõppuni on vajalik ka juhul,

kui kutse andmise kohta tehtud otsus on kehtetuks tunnistatud.

Palume hinnata säilitamise tähtaega eesmärgipärasuse ka

otsuse kehtetuks tunnistamise juhtude osas ning lisada

vastavad põhjendused seletuskirja.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud andmete säilitamise tähtaja põhjendusega.

Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 28 lõike 7 kohaselt kutsekomisjoni kuulumise

isikuandmeid säilitatakse kuni isik kuulub vastavasse

kutsekomisjoni. Juhime tähelepanu, et selline sõnastus

tähendab, et kohe (mitte paari päeva pärast) kui isik ei kuulu

enam kutsekomisjoni, peab tema andmeid kustutama. Palume

vaadata üle, kas registri süsteem seda tegelikult ka tehniliselt

võimaldab. Kui andmete koheselt kustumime ei ole võimalik

alati tagada, soovitame määrata säilitamise tähtaega selliselt, et

see arvestaks ka süsteemi tehniliste võimalustega.

Teadmiseks võetud. Kutsekomisjoni koosseis kinnitatakse kutse

andmise korras. Kutse andmise korra kehtestab vastavalt § 10

lõige 3 punktile 7 kutseasutus. Kutse andjal ei ole õigust muuta

kutsekomisjoni koosseisu seda kutseandmise korras muutmata

ning kutseasutuse heakskiitu sellele otsusele saamata. Kutseasutus

on kutse- ja oskuste registri pidaja ning seetõttu liiguvad andmed

kutsekomisjoni koosseisu muudatuse kohta koheselt ka kutse- ja

oskuste registrisse. Täiendava tähtaja määramine andmete

kustutamiseks ei ole seetõttu vajalik.

43

Andmekaitse

Inspektsioon

Kutse-ja oskuste register (rakendusaktide kavand nr 4)

Kavandi § 3 järgi peetakse registrit ühetasandilise

infotehnoloogilise andmekoguna. Selgusetuks jääb, mida on

tasandilisuse all silmas peetud. Kuni 2007. aastani kehtinud

andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus

reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja registri

pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise

kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri

tasandite vahel. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 43⁵ aga sellist

andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist

põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas kirjeldatakse

andmekogu eri tasandeid kehtivates põhimäärustes ka praegu,

jääb enamasti selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all

tegelikult mõtlevad. Soovitame kaaluda § 3 vajalikkust ning

juhul kui eemaldamist ei peeta vajalikuks, siis vajab

selgitamist, mida tasandilisuse all silmas peetakse.

Kavandi § 4 punkti 1 järgi kuuluvad registri koosseisu

põhimääruse §-des 6-9 nimetatud andmete kogud digitaalkujul.

Samas põhimääruse § 10 järgi kantakse andmekogusse ka

kutsekirjelduse andmed ja § 11 järgi kutse andja andmed, mis

peaksid samuti kuuluma registri koosseisu. Palume kavandit

vastavate andmekoosseisudega täiendada.

Kavandi § 4 punkti 2 järgi kuuluvad registri koosseisu ka

arhiveeritud registriandmed, kuid ebaselgeks jääb, mida arhiiv

sisuliselt tähendab ning mida täpsemalt on arhiveeritud

registriandmete puhul silmas peetud. Põhimäärusest ei nähtu,

millal muutuvad registri andmed arhiivseks, kellel ja millistel

tingimustel on juurdepääs jms. Seega palume kas põhimääruse

kavandit täiendada arhiveerimist puudutavate sätetega või siis

arhiivi puudutavad sätted põhimääruse kavandist eemaldada.

Samuti jääb ebaselgeks kavandi § 21 esimene lause, mille

kohaselt lähtutakse registrisse kantud andmete arhiveerimisel

ja säilitamisel arhiiviseadusest. Antud juhul ei ole tegemist

arhiiviväärtusliku andmekoguga, mistõttu jääb selgusetuks,

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekuid põhimääruse eelnõu koostamisel.

44

mida on silmas peetud. Sama puudutab ka § 21 kahte järgmist

lauset, mis peaksid reguleerima isikuandmete säilitamist.

Nende järgi säilitatakse §-s 8 nimetatud isikuandmeid isikule

antud kutse kohta 10 aastat alates isiku surmast ning muid

isikuandmeid säilitatakse nende kehtivuse lõpuni. Märgime, et

kavandi § 8 annab loetelu kompetentsiprofiilide kohta

registrisse kantavatest andmetest ja ei sisalda isikuandmeid.

Lisaks ei nähtu kavandist, kui kaua andmekogus tegelikult

andmeid säilitatakse. Seega vajab andmekogu põhimääruse

kavad kindlasti täiendamist andmete säilitamist puudutavas

osas.

Kavandi § 6 punkti 3 järgi kuulub andmekoosseisu ka

eksperdikogu institutsionaalne koosseis, kuid põhimäärusest ei

nähtu, milliseid andmeid koosseisu kohta andmekogusse

kogutakse. Oleme andmekogude juhendis selgitanud, et

andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea olema

seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Sealjuures

peab loetelust selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide

kategooriad) neid andmeid kogutakse. Samuti on Justiits-ja

Digiministeerium eelnõude koostamise juhises selgitanud, et

andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse

kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral

saab esitada lisana) –nt isiku üldandmed või „isiku kohta

käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole

võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Palume

põhimääruse kavandit selles osas täiendada.

Kavandi § 18 lõike 2 järgi ei ole registrisse kantud

isikuandmed avalikud, kui põhimääruses ei ole sätestatud

teisiti. Põhimääruses puuduvad sätted, mille kohaselt oleks

registrisse kantud andmed avalikud, kuid samas näeb

kutseseaduse eelnõu § 28 lõige 5 ette kutsekomisjoni kuuluvate

isikute ees-ja perekonnanime ning esindatava organisatsiooni

avalikustamise. Lisaks on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et

45

kutse taotlemisel on isikul võimalus andma nõusolek oma

isikuandmete avaldamiseks kutse-ja oskuste registris,

Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja

perekonnanimi ning sünniaeg. /.../ Nende andmete avaldamine

vabastab isiku korduvast kvalifikatsiooni tõendamisest. Samas

ei nähtu kutseseaduse eelnõust ega ka andmekogu põhimääruse

kavandist, millistel tingimustel isikuandmeid avalikustatakse.

Palume juurdepääsu puudutavad sätted uuesti üle vaadata ning

sõnastada selliselt, et oleks selge, millised andmed on

juurdepääsupiiranguga ning millised andmed ja millistel

tingimustel kuuluvad avalikustamisele.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala lõige 3

sätestab: (3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav

kutsetegevus.

Seletuskiri selgitab, et eelnõu loob õigusselgust: Kehtivas

kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks

„kutseala“ mõiste. Uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue

mõistena samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevusena,

mida võib olla mitu. Nii kuuluvad õpetamise kutseala sisse

õpetaja, kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi

kutsetegevused. Kutsesüsteemi rakendumise analüüs ja OSKA

uuringud on näidanud, et senine kutsealade ja valdkondade

määratlus on olnud ebaselge ja killustunud.

Teeme ettepaneku täiendada §5 lõiget 3 järgnevalt:

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav

kutsetegevus. Kutsealad määratleb valdkondlik eksperdikogu

lähtudes asjakohastest klassifikaatoritest või valdkondlikest

standarditest.

Täiendavaks küsimuseks antud teemal on kas eelnõus

kasutatav termin “kutseala” on inglise keeles „profession“ nii

nagu kasutatakse rahvusvahelises klassifikaatoris ISCO-08-s?

Osaliselt arvestatud.

Kutseala definitsioon eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Eelnõu § 6 Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse sätestab

lõikes 4: Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud

Selgitame.

46

Telekommunikatsiooni

Liit

kompetentsus, et isik on omandanud kõik kompetentsiprofiilis

kirjeldatud ametialased kompetentsid.

Oleme seisukohal, et ainult õppeasutuse enda esindajate poolt

langetatud otsusest ei piisa vajaliku kompetentsuse

tõendamiseks. Kui tööandjate esindajat hindamisprotsessi ja

otsustamisse ei kaasata, siis muutub esmakutse sisuliselt kooli

lõputunnistuseks mis ei pruugi tööturule tegelikult omandatud

kompetentsidest tõest ülevaadet anda.

Teeme ettepaneku täiendada §6 lõiget 4 järgnevalt: Esmakutse

on õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega tõendatud

kompetentsus, et isik on omandanud kõik kompetentsiprofiilis

kirjeldatud ametialased kompetentsid.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See

tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks

õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe

hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme

õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka

kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine

kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 7 Kutsestandard sätestab lõikes 2: Kutsestandard

koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või

kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse

omamise nõudega.

Kahjuks on antud sätte sisu raskesti mõistetav ja ka seletuskiri

ei too selgust kuna on täpselt sama sõnastusega.

Seepärast teeme ettepaneku asendada eelnõu lõige 2

järgmiste uues sõnastuses lõigetega:

(2) Kutsestandard koostatakse juhul kui ilmneb avalikust

huvist või ohutusest või tööturu toimivusest või ohust isiku

varale tingitud tõendatud vajadus teatud kutsealal või ametialal

kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu

reguleerimiseks.

(2)1 Kutsestandard koostatakse ja uuendatakse tööturu

algatusel ja tööturu osapooltelt saadud sisendi alusel, et

määratleda minimaalne teadmiste, oskuste ja hoiakute lävend

kutsealal või ametialal tegutsemiseks.

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles

jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt

arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi

koostamise alused paindlikumalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et oleks

tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse korral.

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isik tööturul osalemine

või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise

nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud vajadus

Eesti Infotehnoloogia

ja

Eelnõu § 10 sätestab lõike 3 punktis 5): kompetentsiprofiilide

ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja

Mittearvestatud.

Kutseasutus on kohustatud eelnõu järgi arvestama

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel,

47

Telekommunikatsiooni

Liit

kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu

ettepanekuid ning eksperthinnanguid.

Siin on probleemiks miks keegi teine peale Kutseasutuse (nt.

valdkondlik erialaliit) ei saa kompetentsiprofiilide või

kutsestandardite kavandeid ise koostada vaid seda peab igal

juhul tegema Kutseasutus kus vajalik valdkondlik ekspertiis

tegelikult puudub.

Teeme ettepaneku muuta §10 lõike 5 sõnastust järgnevalt:

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisene,

ning uuendamisene korraldamine ja kehtestamine, arvestades

valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning

eksperthinnanguid.

uuendamisel ja kehtestamisel valdkondlike eksperdikogude

ettepanekuid ja eksperthinnanguid, et säiliks töömaailma sisuline

kaasarääkimine ja sisend tööturul vajalike kompetentsusnõuete

kirjeldamisel.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti

eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK

roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega

kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks

ja muutmiseks vajabki kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 12 Valdkondlik eksperdikogu sätestab lõikes (3):

Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:

1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks;

2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja

kutsestandardite kavanditele;

VEK teeb eelnõu kohaselt ainult ettepanekuid

kompetentsiprofiili ja kutsestandardi koostamiseks ning

tegeliku otsuse langetab Kutseasutus. Vastava kutsetegevuse

valdkonna ekspertteadmine aga Kutseasutuses puudub ning

võib tekkida olukord kus Kutseasutus mingil põhjusel

ettepanekuid ei kinnita aga kompetentsiprofiil või

kutsestandard on tööandjate hinnangul tegelikult vajalik.

Teeme ettepaneku sõnastada §12(3) järgnevalt:

Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:

1) kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamise ja

uuendamise otsustamine;

Mittearvestatud.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on

kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku

vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses

esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani

sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav.

Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega

antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja

on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt

mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti

eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK

48

2) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavandite

heakskiitmine;

roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega

kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks

ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Selline lahendus võimaldab kaasata süsteemi kujundamisse

tööandjate, töötajate ja haridusvaldkonna esindajate ekspertiisi,

säilitades samal ajal avaliku võimu otsustusvastutuse

kutseasutusel.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 12. Valdkondlik eksperdikogu lõige 4 sätestab:

Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise

ja lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Selleks, et antud lõige oleks kooskõlas eelnõu §10 lõige 3

punktiga 12 teeme ettepaneku täiendada §12 lõiget 4

järgnevalt:

Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende

moodustamise ja lõpetamise korra ning töökorra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

Teadmiseks võetud.

Selgitame, et § 12 lõige 4 alusel antava Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatakse VEK-ide moodustamise alused ja

tööpõhimõtted. § 10 lõige 3 punkt 12 käsitleb kutseasutuse

ülesannet antud määruse alusel VEK-ide tööd korraldada.

Ettepanekut võetakse arvesse rakendusaktide väljatöötamisel.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 13 Kutse andja lõige 1 sätestab: Kutse andja on

juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku

omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse

andmise õiguse.

Ei saa pidada õigeks kavandatavat olukorda kus ükskõik

millises kutsetegevuse valdkonnas (näiteks info-ja

kommunikatsioonitehnoloogia) saaks olla kutse andjaks

kohalik omavalitsus kes seda vaid soovib omamata tegelikult

valdkondlikku pädevust.

Teeme ettepaneku muuta §13 lõiget järgnevalt:

Teeme ettepaneku muuta §13 lõiget järgnevalt:

Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, või õppeasutus

või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele

Arvestatud.

Kutse andja õiguste andmisel täpsustatakse, et kutse andja on

juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on

andnud kutse andmise õiguse. Kohaliku omavalitsuse üksus

eemaldatakse võimalike kutse andjate hulgast.

49

kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 20 Kutseeksam ja hindamine lõige 1 sätestab:

Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab

kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.

Tegelikult eelnõu ei näe ette esmakutse andmise alusena

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu

kontrollimist kutseeksamina vaid õppeasutus viib läbi §16

lõike 2 punktis 2 kohaselt „kompetentsuse hindamine sobilikus

õppe- või töökeskkonnas kaasates valdkonna tööandjaid“. Ja

sellega seonduvalt ei toimu ka §16 lõige 4 kohast

„elektroonilist kutseeksamit“.

Seda kinnitab ka seletuskiri korduvalt näiteks punktis 1.1

Sisukokkuvõte: Halduskoormus Eelnõu ei too haldusevälistele

isikutele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi.

Halduskoormus väheneb mitmel olulisel viisil: (1) kutseõppe

tasemeõppe lõpetajatele kaob dubleeriv kutseeksam ja selle

asemele tuleb koolilõpukutse (esmakutse), mille saamiseks

pole vaja enam sooritada kutseeksamit senisel kujul;

Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud:

• muuta §20 lõiget 1 järgnevalt: Kutseeksam on protsess,

mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu

kutse taotlejal.

• Kustutada §16 lõige 4;

Mittearvestatud.

Eelnõu sätestab kaks kutse andmise liiki: esmakutse ja töömaailma

kutse. § 20 reguleerib kutseeksamit, mis on aluseks töömaailma

kutse andmisel, mitte esmakutse puhul. Seletuskiri kirjeldab selgelt,

et esmakutse hindamine toimub õppeprotsessi käigus, rakendades §

16 lõike 2 punktis 2 sätestatud kompetentsuse hindamist sobilikus

õppe- või töökeskkonnas kaasates tööandjaid, ning et esmakutse

puhul dubleeriv kutseeksam kaob. Seetõttu ei ole põhjendatud § 20

ümber sõnastada, kuna see reguleerib ainult töömaailma kutse

andmise menetlust. Samuti ei ole põhjendatud § 16 lõike 4

kustutamine, sest see säte reguleerib elektroonilise eksami

läbiviimise võimalust juhtudel, kui hindamine toimub

eksamipõhiselt.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Täiendav arvamus rakendusaktide kavandite kohta.

Kuigi hea õigusloome tava nõuab koos eelnõuga ka

rakendusaktide kavandeid siis käesoleval juhul saab tõdeda, et

tegemist on ennatlikult liiga detailselt ette valmistatud

materjaliga mis võib sõltuvalt võimalikest muudatustest

eelnõus ja aruteludest osapooltega vajada põhjalikku ümber

tegemist.

Teadmiseks võetud.

Rakendusaktide kavandite väljatöötamisse kaasatakse seotud

osapooled ning eksperdid.

50

Toome siin mõned näited:

• Rakendusakti kavand 3 Tööjõu ja oskuste

arendusnõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine (antakse

Kutseseaduse § 11 lõike 1 alusel). Selles toodud Vabariigi

Valitsuse korraldus näeb ette Tööjõu ja oskuste

arendusnõukogu koosseisu milles valitsussektori ning tegelike

tööandjate esindajate tasakaal ei ole paigas.

• Rakendusakti kavand 7 Kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise

täpsem kord (antakse Kutseseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 4

alusel) on koostatud väga detailsena ja ei arvesta valdkondlike

eksperdikogude väga olulist rolli. Näiteks

• (2) Kirjalik ja põhjendatud ühisettepanek

kompetentsiprofiili koostamiseks esitatakse tööandjate ja

õppeasutuste poolt kutseasutuse ülesannete täitjale. Siin ei ole

asjakohane nõuda ühisettepaneku esitamist kuna tööandjatel

võib olla selge arusaam tuleviku ametitest (st. vajadusest

vähemalt 4 aasta pärast) mida tuleks suures mahus õpetada

kuid õppeasutustel puudub kas arusaam või tahe sellega

tegelda.

§16 lõike 3 kohaselt: Kutseasutus võib kompetentsiprofiili

kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte.

Tegelikult on oluline, et valdkondlikke eksperte peab kaasama

igal juhul.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu eesmärk

Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on toodud välja, et kutseseaduse

eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust

ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks

eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist

ning elukestvat õpet.

Kaubanduskoda nõustub, et uue kutseseaduse peamine

eesmärk peab olema haridus- ja töömaailma sidususe

parandamine. Samas leiame, et uue seaduse peamine eesmärk

ei peaks olema kutsesüsteemi terviklik ümberkorraldamine.

Arvestatud.

Seletuskirjas täpsustatud eelnõu eesmärki.

51

Kutsesüsteemis tuleb kahtlemata teatud muudatusi teha, aga

need muudatused on vahendiks, et suurendada haridus- ja

töömaailma sidusust.

Praeguse eelnõu kitsaskohana näeme seda, et eelnõu

keskendub suurel määral kutsesüsteemi ümberkorraldamisele,

kuid vähem rõhku on pandud haridus- ja töömaailma sidususe

parandamisele. Meie hinnangul on eelnõus ka punkte, mille

jõustumisel kaasneb risk, et haridus- ja töömaailma seos

väheneb, mitte ei suurene. Näiteks on meie hinnangul risk, et

väheneb töömaailma roll kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide väljatöötamisel ja uuendamisel. Isegi kui

see risk ei realiseeru praktikas, võib tajutava riski olemasolu

vähendada töömaailma usaldust ja kindlustunnet

kutsesüsteemi osas.

Kaubanduskoja ettepanekud:

1) Sõnastada seletuskirjas eelnõu peamine eesmärk

järgmiselt:

„Kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus-

ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult

ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade

oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning

elukestvat õpet.“

Teha eelnõus ja seletuskirjas täiendavaid muudatusi, et uus

kutseseadus aitaks paremini ühendada haridus- ja töömaailma.

Täpsemad ettepanekud sisalduvad alljärgnevates punktides.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 3 lg-d 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

㤠3. Kompetentsus, kompetents ja kvalifikatsioon

(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja

kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse

kompetentside kogumina.

(2) Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja

hoiakute kogum, mis võimaldab täita kindlat töö- või

õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.“

Arvestatud.

Eelnõusse täiendatud

52

Kuna mõiste „kompetents“ defineerimisel kasutatakse sõna

„oskused“, siis teeme ettepaneku lisada oskused ka

kompetentsuse mõistesse.

Kaubanduskoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 3 lg 1 järgmiselt:

„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid töö- või

õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust

kirjeldatakse kompetentside kogumina.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 5 on sõnastatud järgmiselt:

㤠5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või

ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud

kutseala.

(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav

kutsetegevus.“

Kuigi seletuskirjas (lk 12) on toodud välja, et muudatuse

eesmärk on luua selgem ja ühtsem raamistik kutsealade ja

kutsetegevuse valdkondade määratlemiseks, siis meile jääb

ebaselgeks, mida mõeldakse mõiste „kutseala“ all. „Kutseala“

mõiste osas on õigusselguse tagamine hädavajalik, sest selle

mõistega on muu hulgas seotud nii kutsestandardi kui ka

kompetentsiprofiili koostamine.

Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on üksnes kirjas, et kehtivas

kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks

„kutseala“ mõiste ning uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala

uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava

kutsetegevusena, mida võib olla mitu. Lisaks on seletuskirjas

näide, et õpetamise kutseala sisse kuuluvad õpetaja,

kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi

kutsetegevused.

Arvestatud.

Eelnõus on täpsustatud kutseala mõistet.

53

Meie hinnangul võiks seletuskirjas olla põhjalikum selgitus

„kutseala“ mõiste osas. Samuti võiks seletuskiri lisaks

õpetamise kutsealale sisaldada rohkem näiteid kutsealade

kohta.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse valitsuse määrusega

kutsetegevuse valdkondade loetelu. Jääb ebaselgeks, kas ja kes

koostab kutsealade loetelu. Kui oleks olemas kutsealade

loetelu, siis aitaks see suurendada õigusselgust „kutseala“

mõiste osas. Teeme ettepaneku anda valdkondlikule

eksperdikogule kohustus määrata kutsealad.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Täiendada seletuskirjas „kutseala“ mõiste selgitust

ning tuua seletuskirjas rohkem kutsealade näiteid.

• Täiendada eelnõu § 5 lg 3 2. lausega järgmises

sõnastuses:

„Kutsealad määratleb valdkondlik eksperdikogu.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 6 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:

„(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud

kompetentsus, et isik on omandanud kõik ametialases

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.“

Meile valmistab muret, et esmakutse saamiseks piisab üksnes

õppeasutuse otsusest. Muudatuse tulemusena võib nõrgeneda

koostöö õppeasutuste ja tööandjate vahel, sest tööandjatel pole

edaspidi rolli õpitulemuste või omandatud oskuste kvaliteedi

hindamisel. See võib vähendada tööandjate usaldust

kutsekoolide lõpetajate osas.

Kuigi eelnõu § 16 lg 2 p-s 2 on kirjas, et esmakutse andmisel

on õppeasutuse ülesandeks kutse andjana hinnata

kompetentsuse sobilikkust õppe- või töökeskkonnas kaasates

valdkonna tööandjaid, siis see ei maanda meie hinnangul

piisavalt eelnevas punktis kirjeldatud riski. Leiame, et

esmakutse andmiseks peab olema õppeasutuse ja töömaailma

ühine otsus. Näiteks võiks valdkondlikul eksperdikogul olla

Selgitame.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See

tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks

õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe

hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme

õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka

kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine

kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis.

54

kohustus nimetada valdkonna tööandjaid, kes teevad koos

õppeasutusega ühiselt otsuse.

Kaubanduskoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 6 lg 4 järgmiselt:

„(4) Esmakutse on õppeasutuse ja valdkonna tööandjate ühise

otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik

ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 7 lg 2 on sõnastatud järgmiselt:

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane

ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine

on piiratud kutse omamise nõudega.“

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, millistel juhtudel

koostatakse edaspidi kutsestandard. Selles osas ei ole abi ka

seletuskirjast, sest seletuskirjas (lk 15) on sisuliselt välja

toodud üksnes eelnõu sõnastus. Seetõttu ei ole selge, mida on

täpsemalt mõeldud, et ligipääs tööturule on piiratud kutse

omamise nõudega. Kas selle all on silmas peetud eelkõige

reguleeritud kutseid või ka muid juhtumeid?

Kaubanduskoja eelistus on see, et kutsestandardite koostamine

oleks lubatud ka olukordades, kus tegemist ei ole reguleeritud

kutsega, kuid kutsestandardi järgi on tõendatud vajadus ning

kutsestandardi koostamist toetab ka valdkondlik eksperdikogu.

Lisaks teeme ettepaneku tuua selle sätte või ka mõne teise

eelnõu sätte juures selgelt välja, et kutsestandard töötatakse

välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning

tööturult saadud teabe alusel. See aitab tagada, et

kutsestandardi väljatöötamisel ja uuendamisel on eesmärgiks

haridus- ja töömaailma sidususe parandamine. Vastasel korral

tekib risk, et kutseasutus koostab kutsestandardi, jättes

valdkondliku eksperdikogu ja valdkonna eksperdid sisuliselt

kaasamata.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Sõnastada eelnõu § 7 lg 2 järgmiselt:

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste

ja hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov

alles jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel

oluliselt arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning

kutsestandardi koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse

korral.

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul osalemine

või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise

nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste tõendatud

vajadus“

55

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb

avalikust huvist, ohutusest, tööturu toimivusest või

ohust isiku varale tingitud tõendatud vajadus teatud

kutsealal kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule

ligipääsu reguleerimiseks.“

• Kui eelnevat ettepanekut ei võeta arvesse, tuleb olulisel

määral täiendada seletuskirja, et oleks selgelt

arusaadav, millistel juhtudel on lubatud kutsestandardit

koostada. Eelistame tõlgendust, kus kutsestandardi

koostamine ei ole seotud üksnes reguleeritud kutsetega.

Lisada eelnõusse põhimõte, et kutsestandard töötatakse välja ja

uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning

tööturult saadud teabe alusel.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 8 reguleerib kompetentsiprofiile. Teeme ettepaneku

lisada ka sellesse sättesse või muusse sättesse sarnaselt

kutsestandardite koostamisele üldine põhimõte, et

kompetentsiprofiil töötatakse välja ja uuendatakse

valdkondliku eksperdikogu algatusel ning tööturult saadud

teabe alusel.

Kaubanduskoja ettepanek:

Lisada eelnõusse põhimõte, et kompetentsiprofiil töötatakse

välja ja uuendatakse valdkondliku eksperdikogu algatusel ning

tööturult saadud teabe alusel.

Mittearvestatud.

Selgitame, et eelnõu § 10 lõige 3 punkti kohaselt peab kutseasutus

kompetentsiprofiilide kehtestamisel arvestama valdkondliku

eksperdikogu eksperthinnanguga. Eksperthinnang sisaldab ka

valdkondliku eksperdikogu seisukohta kompetentsiprofiili

vajalikkuse kohta. Samuti on ettepanekute tegemine

kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks vastavalt

§12 lõige 3 valdkondlike eksperdikogude ülesanne.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 10 lg 3 p 5 kohaselt on kutseasutuse ülesanne

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine,

uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku

eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid.

Leiame, et kutseasutus ei peaks ise välja töötama ja uuendama

kompetentsiprofiile ja kutsestandardeid, vaid kutseasutuse

ülesanne peab olema sellise tegevuse korraldamine.

Väljatöötamine ja uuendamine peab toimuma koostöös

valdkondlike ekspertidega, sh tööturu osapooltega ning selle

peab heaks kiitma valdkondlik eksperdikogu.

Mittearvestatud.

Selgitame, et eelnõu § 10 lõige 3 punkti kohaselt peab kutseasutus

kompetentsiprofiilide kehtestamisel arvestama valdkondliku

eksperdikogu eksperthinnanguga. Eksperthinnang sisaldab ka

valdkondliku eksperdikogu seisukohta kompetentsiprofiili

vajalikkuse kohta. Samuti on ettepanekute tegemine

kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks vastavalt

§12 lõige 3 valdkondlike eksperdikogude ülesanne.

56

Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõusse ja seletuskirja ei

ole piisavalt tugevalt sisse kirjutatud põhimõtet, et kutseasutus

lähtub kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite

väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel valdkondliku

eksperdikogu seisukohast. Leiame, et kutseasutusel ei tohi olla

kaalutlusõigust, kas lähtuda valdkondliku eksperdikogu

arvamusest või mitte, vaid sellest tuleb lähtuda.

Isegi kui eelnõust võib välja lugeda, et kutseasutus peab

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel,

uuendamisel ja kehtestamisel arvestama valdkondliku

eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid, siis

rakendusakti kavandi nr 7 kohaselt, millega kehtestatakse

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise,

muutmise ja vormistamise täpsem kord, ei tule see põhimõte

sisuliselt üldse välja, jättes väga suure kaalutlusõiguse

kutseasutusele. Leiame, et selles osas tuleb rakendusakti

kavandit nr 7 oluliselt muuta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 10 lg 3 p 5 järgmiselt:

„5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine,

uuendamine ja kehtestamine, kui selle on heaks kiitnud

valdkondlik eksperdikogu;“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 12 lg 3 on sõnastatud järgmiselt:

„(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:

1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja uuendamiseks;

2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja

kutsestandardite kavanditele;

3) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire

uuringute järelduste kooskõlastamine ning mõju hindamine

valdkonna arengule, tuvastades valdkonnaga seotud

kitsaskohti ja pakkudes lahendusi;

4) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire

uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine.“

Mittearvestatud.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on

kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku

vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses

esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani

sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav.

Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega

57

Leiame, et kutseasutus peab kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide väljatöötamisel, uuendamisel ja

kehtestamisel lähtuma valdkondliku eksperdikogu otsusest.

See tähendab, et kui valdkondlik eksperdikogu toetab

kutsestandardi või kompetentsiprofiili väljatöötamist või

uuendamist, siis peab kutseasutus sellest ka lähtuma. Kui

eksperdikogu on vastu, siis ei tohi ka kutseasutus tegevusega

edasi minna. Samuti peab kutseasutus enne kutsestandardi või

kompetentsiprofiili kehtestamist saama valdkondlikult

eksperdikogult heakskiidu. Üksnes selline lähenemine tagab,

et kutseasutus lähtub otsuste tegemisel valdkondliku

eksperdikogu arvamusest.

Seetõttu teeme ettepaneku lisada valdkondliku eksperdikogu

ülesannete hulka ka otsuste tegemine kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide kehtestamiseks. See tähendab, et kui

valdkondlik eksperdikogu toetab näiteks konkreetse

kutsestandardi kehtestamist, siis on ka kutseasutusel õigus

vastav standard kehtestada. Kui eksperdikogu on vastu, siis ei

tohi ka kutseasutusel olla õigust kutsestandardit kehtestada.

Kaubanduskoja ettepanek:

Täiendada eelnõu § 12 lg 3 järgmise punktiga:

„x) otsuste tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

kehtestamiseks;“

antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja

on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt

mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti

eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK

roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega

kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks

ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Selline lahendus võimaldab kaasata süsteemi kujundamisse

tööandjate, töötajate ja haridusvaldkonna esindajate ekspertiisi,

säilitades samal ajal avaliku võimu otsustusvastutuse

kutseasutusel.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 12 lg 4 alusel kehtestab valdkondlike eksperdikogude

nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra Vabariigi

Valitsus määrusega. Eelnõu § 10 lg 3 p 12 alusel on

kutseasutuse ülesandeks valdkondlike eksperdikogude

moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra

kinnitamine ning tegevuse lõpetamine.

Eelnõust ei selgu, kelle ülesanne on valdkondliku

eksperdikogu töökorra väljatöötamine. Selle kinnitamine on

kutseasutuse ülesanne, aga eelnõus pole välja toodud, et

kutseasutuse ülesanne on ka töökorra väljatöötamine. Näiteks

mitme teise kutseasutuse ülesande osas on eelnõus välja

Teadmiseks võetud.

Selgitame, et § 12 lõige 4 alusel antava Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatakse VEK-ide moodustamise alused ja

tööpõhimõtted. § 10 lõige 3 punkt 12 käsitleb kutseasutuse

ülesannet antud määruse alusels VEK-ide tööd korraldada.

Ettepanekut võetakse arvesse rakendusaktide väljatöötamisel.

58

toodud, et kutseasutus töötab välja ja ka kehtestab teatud

dokumendi.

Kuna kutseasutus peab eelnõu § 10 lg 3 p 5 kohaselt arvestama

valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning

eksperthinnanguid, siis võib töökorra kinnitamisega

kutseasutuse poolt kaasneda risk, et kutseasutus kinnitab

töökorra, mille tulemusena on kutseasutusel võimalik

lihtsamini eksperdikogu ettepanekuid arvesse võtta või

kujuneb töökord selliseks, et eksperdikogul on väga keeruline

ettepanekuid teha. Seetõttu teeme ettepaneku, et eksperdikogu

töökorra kehtestab valitsus määrusega. Sama lahendus on täna

kasutusel ka kehtivas õiguses seoses kutsenõukogude

töökorraldusega.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Sõnastada eelnõu § 12 lg 4 järgmiselt:

„(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende

moodustamise ja lõpetamise korra ning töökorralduse

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“

Muuta eelnõu § 10 lg 3 p 12 sõnastust järgmiselt:

• „12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine,

nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning

tegevuse lõpetamine;“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 13 lg 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või

kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud

kutse andmise õiguse.“

Kaubanduskoda on vastu muudatusele, mille kohaselt võib

edaspidi kutse andjaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksus.

Varasemalt ei ole olnud praktilist vajadust sellise võimaluse

järele ja me ei näe, et selline vajadus tekiks ka edaspidi.

Kaubanduskoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 13 lg 1 järgmiselt:

Arvestatud.

Kohaliku omavalitsuse asutus eemaldatud § 13 lõikest 1.

59

„(1) Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus

või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud

kutse andmise õiguse.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 13 lg 3 on sõnastatud järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi

teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid

kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi

korras.“

Juhime tähelepanu sellele, et kui kutseasutusest saab kasvõi

ajutiselt ja erandkorras kutse andja, siis võib sellega kaasneda

huvide konflikt ning väheneda läbipaistvus. Põhjus peitub

selles, et kutseasutusel oleksid kutse andja ülesanded, kuid

samas on kutseasutusel eelnõust tulenevalt ka muud ülesanded

seoses kutse andjaga. Näiteks tekiks olukord, kus kutseasutus

töötab välja kutse andmise korra ja kehtestab selle ise; arvutab

välja kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu ning

kehtestab selle ning teostab ka haldusjärelevalvet enda kui

kutse andja kutse andmise tegevuse üle.

Eelnevast tulenevalt peame mõistlikuks, et sellises

erandolukorras ei oleks kutse andjaks kutseasutus, vaid mõni

muu isik.

Lisaks võiks see säte kohalduda üksnes olukorras, kus kutset

antakse reguleeritud kutse osas. Muudel juhtudel ei ole selline

erandlik sekkumine hädavajalik.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõu § 13 lg 3 eelnõust välja või muuta sõnastust

selliselt, et konkursi teistkordsel luhtumisel ei täidaks kutse

andja ülesandeid kutseasutus, vaid mõni muu isik.

Mittearvestatud.

Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, sest Haridus- ja

Teadusministeerium ei saa panna kohustusi riigiasutustele, mis ei

asu HTMi haldusalas. Selline sõnastus eeldaks õigust anda teistele

ministeeriumidele või valitsusasutustele siduvaid ülesandeid ilma

nende nõusolekuta ja väljaspool HTMi pädevust.

Selgitame, et tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud kehtivast

õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel kutse

andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui ka

kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt

selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni

uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

Täpsemad tingimused kutse andja konkursi korduval luhtumisel

uue konkursi korraldamiseks kirjeldatakse rakendusmääruses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 13 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:

„(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks

aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse

Mittearvestatud.

Selgitame, et mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud

võimalusena, mitte reeglina.

60

andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on

määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.“

Kaubanduskoda on vastu muudatusele, mis loob võimaluse

avaliku konkursi tulemusena anda kutse andja õigused rohkem

kui ühele kutse andjale. Me ei näe praktilist vajadust sellise

muudatuse järele, plaanitav lahendus tekitab ebaefektiivsust, ei

ole kuluefektiivne ning võib vähendada motivatsiooni osaleda

kutse andja konkursil. Kui valitakse kaks või ka rohkem kutse

andjat, siis ei pruugi mitmele kutse andjale jaguda piisavalt

rahalisi ressursse oma ülesannete täitmiseks, sest kutse

taotlejatelt saadav tulu jaguneb mitme organisatsiooni vahel ja

seetõttu ei pruugi saadavad tulud katta kutse andmisega seotud

kulusid. Lisaks on küsitav, kas ja kui hästi oleks võimalik leida

sobivaid inimesi hindamis- ja kutsekomisjonide koosseisu.

Lisaks näeme eelnõus sisalduva lahenduse puhul kitsaskohana

seda, kuidas tagada, et säilib kutse taotlejatele võrdne

kohtlemine. Toome selle kohta kaks näidet. Esiteks, eelnõu §

10 lg 3 p 7 kohaselt on kutseasutuse ülesandeks kutse andmise

korra kehtestamine. Eelnõu seletuskirjas (lk 21-22) on kirjas,

et kui ühele kutsele valitakse avaliku konkursi tulemusena mitu

kutse andjat, tagab kutseasutus, et kõik järgivad sama kutse

andmise korda, tagades seeläbi kõigi kutse taotlejate võrdse

kohtlemise. Samas jääb ebaselgeks, kuidas kutseasutus saab

seda tagada. Kui kaks kutse andjat esitavad seadusele vastava

kutse andmise korra, siis millise sätte alusel saab kutseasutus

nõuda, et üks või teine kutse andja muudaks kutse andmise

korda, et tagatud oleks sama kutse andmise kord. Teine näide,

eelnõu § 25 lg 4 2. lause näeb ette, et kui avaliku konkursi

tulemusena on mitu kutse andjat, siis kehtestatakse neile

ühesugune kutse taotlemise tasu. Eelnõu § 25 lg 7 kohaselt ei

või samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega läbi

viidavale kutseeksamile kehtestada erinevas suuruses kutse

taotlemise tasusid. Jääb ebaselgeks, kuidas toimub praktikas

ühesuguse kutse taotlemise tasu kehtestamine. Näiteks kui tasu

Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse

andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel

laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide

võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit

kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning

millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine. Lisame

seletuskirja põhjendused, mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme

kutse andja valimiseks ning lisame täpsemad kriteeriumid, millal

valitakse mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel antavas

määruses.

61

erinevus on 20 eurot, siis kas kutseasutus kehtestab tasu

kõrgema tasu alusel või madalama tasu alusel või keskmise

alusel.

Kaubanduskoja hinnangul võiks kehtima jääda tänane

regulatsioon, mille kohaselt antakse kutse andja õigused ühele

kutse andjale. Kui eesmärk on muuta regulatsiooni tänasest

paindlikumaks, siis võiks lubada mitmel isikul ühiselt osaleda

kutse andja konkursil. Sellisel juhul lepiksid erinevad

osapooled ühiselt kokku nii kutse andmise korras, tasus ja

muudes tingimustes ning kutseasutus ei peaks tegelema kutse

taotlejate võrdse kohtlemise tagamisega. Teine alternatiiv on

eelnõus sätestada, et üldreeglina antakse kutse andmise õigus

ühele organisatsioonile, kuid mõjuval põhjusel ja valdkondliku

eksperdikogu ettepanekul võib kutse andja õigused anda ka

mitmele organisatsioonile.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Jätta kehtima tänane põhimõte, et kutse andmise

õiguse saab anda ainult ühele isikule

• Alternatiivina 1 pakume välja lahenduse, et mitu

isikut võivad esitada ühise taotluse osaleda kutse

andja konkursil.

• Alternatiivina 2 pakume välja lahenduse, et

kutseasutus võib kutse andja õigused anda mitmele

isikule üksnes mõjuval põhjusel ning valdkondliku

eksperdikogu ettepanekul.

• Kui vähemalt ühte eelnevatest ettepanekutest ei võeta

arvesse, siis palume seletuskirjas täpsemalt selgitada,

kuidas saab kutseasutus tagada, et kutse andmise kord

ja tasud oleksid ühesugused kahe või rohkema kutse

andja korral.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 18 lg 4 on sätestatud järgmiselt: Osaliselt arvestatud.

62

„(4) Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega

kutse- ja oskuste registris, kui:

1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise

kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile

ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.“

Hetkel jääb ebaselgeks, milliseid kutseid peetakse selle erandi

all silmas. Palume selles osas täiendada seletuskirja.

Lisaks ei ole selge, kas selle erandi alusel võib anda kutse või

esmakutse. Kaubanduskoja hinnangul peaks tegemist olema

esmakutsega. Palume ka selles osas seletuskirja täiendada.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Lisada seletuskirja näiteid, millisel juhul saab erandit

kasutada.

• Tuua seletuskirjas välja, et erand puudutab

esmakutseid.

Täpsustame seletuskirjas , et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ

tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil

põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning

kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 20 lg 1 on sõnastatud järgmiselt:

„(1) Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab

kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.“

Jääb ebaselgeks, millistes olukordades tuleb sooritada

kutseeksam, kui õppekava koostamise aluseks on

kompetentsiprofiil. Eelnõu § 16 lg 1 p 5 kohaselt on kutse andja

ülesandeks kutseeksami läbiviimine, kuid eelnõu § 16 lg 3

kohaselt ei kohaldata seda sätet esmakutse andmisel.

Esmakutse andja ülesanded on kirjas eelnõu § 16 lg-s 2, kuid

selles sättes ei ole otseselt viidatud kutseeksamile. Samas

eelnõu § 16 lg 4 sätestab, et kutseõppeasutus viib esmakutse

andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami bi riiklikus

eksamite hindamissüsteemis. Kokkuvõttes jääb segaseks, kas

Mittearvestatud.

Eelnõu sätestab kaks kutse andmise liiki: esmakutse ja töömaailma

kutse. § 20 reguleerib kutseeksamit, mis on aluseks töömaailma

kutse andmisel, mitte esmakutse puhul. Seletuskiri kirjeldab selgelt,

et esmakutse hindamine toimub õppeprotsessi käigus, rakendades §

16 lõike 2 punktis 2 sätestatud kompetentsuse hindamist sobilikus

õppe- või töökeskkonnas kaasates tööandjaid, ning et esmakutse

puhul dubleeriv kutseeksam kaob. Seetõttu ei ole põhjendatud § 20

ümber sõnastada, kuna see reguleerib ainult töömaailma kutse

andmise menetlust. Samuti ei ole põhjendatud § 16 lõike 4

kustutamine, sest see säte reguleerib elektroonilise eksami

läbiviimise võimalust juhtudel, kui hindamine toimub

eksamipõhiselt.

63

ja millises olukorras viib esmakutset pakkuv õppeasutus läbi

kutseeksamit.bKaubanduskoja ettepanekud:bJätta eelnõu § 20

lg-st 1 välja sõnad „või kompetentsiprofiilis“.bKui eelnõu

koostajate hinnangul on eelnõu § 20 lg 1 sõnastus korrektne,

siis palume seletuskirjas tuua selgelt välja, millistel juhtudel

tuleb õppeasutusel läbi viia kutseeksamit, kui õppekava

koostamise aluseks on kompetentsiprofiil.b

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Eelnõu § 25 lg 10 on sõnastatud järgmiselt:

„(10) Kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse:

1) kutse taotleja poolt;

2) töötajale täienduskoolituseks ettenähtud vahenditest;

3) Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist;

4) riigieelarvest.“

Kaubanduskoja hinnangul on selle sätte sõnastus liiga range

ning piirab ebamõistlikult sättes nimetamata isikutel kutse

taotlemisega seotud kulude katmist. Näiteks ei võimalda see

säte kulusid kanda kutse taotleja lähedastel, näiteks abikaasal,

elukaaslasel, vanemal, lapsel jne. Lisaks ei ole lubatud

tulevasel tööandjal või potentsiaalsel tööandjal katta kulusid.

Teeme ettepaneku jätta see säte eelnõust välja või siis muuta

sätte sõnastust paindlikumaks, et ka muud isikud saaksid kutse

taotlemisega seotud kulusid katta.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Jätta eelnõu § 25 lg 10 eelnõust välja.

• Alternatiivina teeme ettepaneku muuta sõnastus

paindlikumaks, et ka muud isikud võivad katta kutse

taotlemisega seotud kulud.

Arvestatud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Rakendusakti kavandi nr 3 p 1 kohaselt kuuluvad Tööjõu ja

oskuste arendusnõukogu koosseisu järgmiste

organisatsioonide esindajad:

• Haridus- ja Teadusministeerium,

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.

64

• Sotsiaalministeerium,

• Kliimaministeerium,

• Siseministeerium,

• Kultuuriministeerium,

• Rahandusministeerium,

• Eesti Pank,

• Eesti Töötukassa,

• Eesti Tööandjate Keskliit,

• Eesti Ametiühingute Keskliit,

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

• Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kaubanduskojale valmistab muret, et üle poole nõukogu

koosseisust moodustavad ministeeriumide esindajad. Meie

hinnangul peab nõukogus olema tööturu esindajate osakaal

suurem või vähemalt võrdne ministeeriumide esindajatega.

Näiteks praegu kuulub OSKA koordinatsioonikogusse 11

liiget, kelle hulgas on 5 ministeeriumide esindajat.

Kaubanduskoja ettepanek:

Muuta Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu selliselt,

et ministeeriumide esindajad moodustavad alla poole nõukogu

koosseisust.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Rakendusakti kavandi nr 3 p 7 kohaselt tagab Haridus- ja

Teadusministeerium Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu

tegevuse administratiivse ja tehnilise teenindamise.

Kaubanduskoja hinnangul võiks sarnaselt OSKA

koordinatsioonikogule ka uue nõukogu tegevust korraldada

ministeeriumi asemel kutseasutus. Tänane lahendus on

praktikas hästi toiminud ning me ei näe vajadust muudatuse

järele.

Kaubanduskoja ettepanek:

Panna uue nõukogu tegevuse administratiivse ja tehnilise

teenindamise kohustus ministeeriumi asemel kutseasutusele.

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.

65

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Rakendusakti kavandis nr 7 sisaldub kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise

täpsem kord.

Kaubanduskojale valmistab tõsist muret, et viidatud korra

kohaselt on kutseasutusel õigus kutsestandardit ja

kompetentsiprofiili koostada, muuta ja kehtestada ilma

valdkondlike ekspertideta ja ilma valdkondliku eksperdikogu

heakskiiduta. Selline lahendus ei lähe kuidagi kokku eelnõu

eesmärgiga parandada haridus- ja töömaailma sidusust.

Seetõttu teeme ettepaneku teha viidatud kavandis olulisi

muudatusi, mille tulemusena peab suurenema valdkondlike

ekspertide ja valdkondlike eksperdikogude roll

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamisel,

uuendamisel ja kehtestamisel.

Näiteks hetkel on rakendusakti kavandis kirjas, et kutseasutus

võib kutsestandardi ja kompetentsiprofiili kavandi

väljatöötamisse kaasata valdkondlikke eksperte. Leiame, et

kutseasutusel peab olema kohustus, mitte võimalus eksperte

kaasata. Samuti on rakendusakti kavandis kirjas, et kutseasutus

analüüsib kutsestandardi ja kompetentsiprofiili koostamise

vajalikkust, kaasates vajadusel valdkondlikke eksperte ja

otsustab selle väljatöötamise. Leiame, et kutseasutusel peab

olema kohustus kaasata valdkondlikku eksperdikogu ning

kutseasutus tohib teha otsuse kutsestandardi ja

kompetentsiprofiili koostamiseks üksnes siis, kui selle on

heaks kiitnud valdkondlik eksperdikogu.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teha rakendusakti kavandis nr 7 mitmeid olulisi ja

põhimõttelisi muudatusi, et kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamisel ja muutmisel oleks suurem

roll valdkondlikul eksperdikogul.

Teadmiseks võetud.

Kaalume ettepanekut rakendusakti eelnõu koostamisel.

Kutsekoda Seaduseelnõu reguleerimisala on oluliselt laiem kui üksnes

kutsete andmise ja kutsestandardite süsteem. Eelnõu loob

tervikliku kutse- ja oskuste süsteemi, mis hõlmab

Arvestatud.

Kaalume erinevaid ettepanekuid seaduse nime osas.

66

kompetentsiprofiile, kutsestandardeid,

kvalifikatsiooniraamistikku, kutse andmise menetlust,

kutseasutuse ja valdkondlike eksperdikogude rolli ning ühtse

kutse- ja oskuste registri toimimise. Lisaks sisaldab seadus

märkimisväärsel määral regulatsiooni, mis käsitleb tööjõu- ja

oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire metoodikat,

korraldust ja institutsionaalset ülesehitust.

Seaduse § 2 sätestab, et tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüs,

prognoos ja seire moodustavad kutse- ja oskuste süsteemi ühe

põhikomponendi. Samuti on tööjõuvajaduse hindamine keskne

osa kutseasutuse ülesannetest (§ 10 lg 3 p 2) ning on üheks

olulisemaks sisendiks kompetentsiprofiilide, kutsestandardite

ja kvalifikatsiooniraamistiku arendamisel. Tööjõu- ja oskuste

arendusnõukogu (§ 11) ning valdkondlikud eksperdikogud (§

12) koondavad tööturu vajadustega seotud eksperditeadmised,

mille põhjal suunatakse kutsepõhiste kvalifikatsioonide,

õppekavade ja koolituspakkumise ajakohastamist.

Arvestades, et seaduse eesmärk on tagada tööturu ja

haridussüsteemi sidusus, kvalifikatsioonide ajakohasus ning

tööjõu vajadustega arvestav kompetentsipõhine lähenemine,

moodustab tööjõuvajaduse analüüs seaduse toimimiseks

fundamentaalse osa. Tööjõuvajaduse mõõde ei ole pelgalt

toetav tegevus, vaid on sisuliselt seotud kogu kutsesüsteemi

uuendamisega ning mõjutab otseselt kvalifikatsioonide,

kutsete, osakutsete, kompetentsiprofiilide ja kutse andmise

raamistikku.

Seetõttu ei kajasta senine pealkiri „Kutseseadus“ seaduse

tegelikku eesmärki ega ulatust. Pealkirja muutmine on vajalik,

et:

• peegeldada seaduse sisulist ulatust, mis hõlmab nii

kutse- ja oskuste süsteemi kui ka tööjõuvajaduse hindamist ja

prognoosi;

67

• tõsta esile tööjõuvajaduse analüüsi rolli, mis on

süsteemi tervikliku toimimise ja strateegilise juhtimise

eelduseks;

• tagada selgus ja läbipaistvus, et seaduse pealkiri annaks

õigesti edasi nii haridus- kui tööturupoliitika sidumise

eesmärki;

• vähendada segadust võrreldes varasema kutsesüsteemi

regulatsiooniga, mis ei hõlmanud tööjõuvajaduse analüüsi nii

ulatuslikult.

Nende kaalutluste põhjal on põhjendatud ning sisuliselt

vajalik, et seaduse pealkiri kajastaks ühtselt nii kutse- ja

oskuste süsteemi kui ka tööjõuvajaduse raamistikku.

Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada eelnõu pealkirjana

„Kutse-, oskuste ja tööjõuvajaduse süsteemi seadus“, mis

on sisuline ja täpne, tuues üheselt esile nii oskuste ja kutsete

süsteemi kui ka tööjõuvajaduse analüüsi kesksuse. Lisame

kirja lõppu veel alternatiivseid nimevalikuid.

Kutsekoda Eelnõu § 7 lg 2 on sõnastatud järgmiselt:

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane

ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine

on piiratud kutse omamise nõudega.“

Kutsekoja eelistus on see, et kutsestandardite koostamine oleks

lubatud ka olukordades, kus tegemist ei ole reguleeritud

kutsega, kuid kutsestandardi järgi on vajadus ning

kutsestandardi koostamist toetab ka valdkondlik eksperdikogu.

Kutsekoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 7 lg 2 järgmiselt:

„(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust

huvist, ohutusest, tööturu toimivusest või ohust isiku varale

tingitud tõendatud vajadus teatud kutsealal kvalifikatsiooni

väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.“

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik .Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles

jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt

arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi

koostamise alused paindlikumalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse

68

korral. „(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku tööturul

osalemine või tööalaste hüvede andmine ja saamine on piiratud

kutse omamise nõudega või juhul, kui selleks on tööturu osaliste

tõendatud vajadus

Kutsekoda Eelnõu § 3, lg 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja

kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse

kompetentside kogumina.

(2) Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja

hoiakute kogum, mis võimaldab täita kindlat töö- või

õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.“

Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada mõlema mõiste

defineerimisel sama tegurite loetelu ja sõnastada eelnõu § 3, lg

1 sõnastus sarnaselt lõikega 2 järgnevalt:

„„(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, oskusi kogemusi ja hoiakuid töö- või

õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust

kirjeldatakse kompetentside kogumina.“

Osaliselt arvestatud.

§ 3 mõistete sõnastust on täpsustatud arvestades erinevatelt

osapooltelt laekunud ettepanekuid.

Kutsekoda Eelnõu § 4, lg 1 sätestab:

„Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab

kutse- ja haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste,

iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.“

Kutsekoda leiab, et kvalifikatsiooniraamistik annab aluse

võrrelda haridus- ja kutsetasemeid, aga ei erista neid otseselt.

Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §4. lg 1

järgnevalt:

„Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab

kvalifikatsioonitasemeid teadmiste ja oskuste ning

iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel ning võimaldab

kvalifikatsioonide seostamist kutse- ja haridustasemetega.

Mittearvestatud.

Kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on seaduse kontekstis selgelt ja

üheselt siduda kõik kvalifikatsioonid – nii haridustasemed kui

kutsetasemed – ühte võrdlusraamistikku. Eelnõu kontseptsioon

käsitleb kutse- ja haridustasemeid kvalifikatsioonide liikidena,

mille võrdlemine ja seostamine toimub just nende omandatud

teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

Kutsekoda Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 8 on sõnastatud järgmiselt: Mittearvestatud.

Eelnõu senine sõnakasutus jääb muutmata, sest paragrahvi 10 lõike

69

„kutse andmisega seotud kulude arvestamise põhimõtete ja

kalkulatsiooni vormide kehtestamine;“

Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 9 on sõnastatud järgmiselt:

„kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamine;“

Kutsekoda teeb ettepaneku kasutada läbivalt ühesugust

sõnastust:

„kutse taotlemise ja kutse taastõendamise kulud, kutse

taotlemise ja taastõendamise tasud“

3.2 Eelnõu §10, lg 3 loetelupunkt 13 on sõnastatud järgmiselt:

„kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra

väljatöötamine ja kehtestamine;“

Kutsekoja hinnangul ei teki kutse andjatel arhiiviväärtuslikke

dokumente arhiiviseaduse mõistes.

Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §10, lg 3

loetelupunkt 13 ja §27, lg 1 asendada sõna „arhiveerimine“

sõnaga „dokumentide säilitamine“ ja sõnastada järgnevalt:

„kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise korra

väljatöötamine ja kehtestamine;“

3 punktid täidavad sisuliselt erinevaid eesmärke ning seetõttu ei ole

võimalik ega normitehniliselt põhjendatud neid ühtse väljenduse

alla koondada. Punkt 8 käsitleb kulude arvestamise põhimõtteid ja

kalkulatsiooni, mis on kutse andja sisemine kulupõhine toiming.

Punkt 9 käsitleb aga taotleja poolt makstavat tasu, mis on õiguslikult

teistsugune kategooria ning mille kehtestamine on riigi reguleeritud

rahaline kohustus. Sõnade „kulu“ ja „tasu“ samastamine võiks

tekitada segadust: kulu on kutse andja tegelik rahaline väljaminek,

tasu on aga määrusega kehtestatav summa, mille taotleja kutse

andjale maksab. Õigusselguse huvides kasutatakse eelnõus

järjekindlalt mõistet „tasu“ kutse taotleja makstava rahalise

kohustuse tähistamiseks, mistõttu ei ole pakutud muudatus

põhjendatud.

§ 10 lg 3 p 13 ja § 27 sisu on muudetud. § 10 lg 3 p 13 alusel

kehtestab kutseasutus täiendavad teabehalduse nõuded. § 27

reguleerib isikuandmete töötlemist kutse andmise ja

haldusjärelevalve menetlustest, sh isikuandmete säilitamise

tähtaegu.

Kutsekoda Kutsekoda ei pea õigeks tekkivat olukorda, kus

omavalitsustele (edaspidi KOV) laieneb võimalus kutse andja

õiguste taotlemiseks. Selle kohaselt võib KOV anda ka inseneri

kutseid, elektriku kutset, millist iganes kutset ta soovib anda.

Nii võib tekkida olukord, kus meil on 20 kutseandjat ühele

kutsele ja nt Tartu annab kutseid oma sotsiaaltöötajatele,

Tallinn omadele, Võru, Põlva omadele. Leiame, et sellise

• Eelnõu § 13, lg 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või

kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud

kutse andmise õiguse.“

• olukorra tekkimine toob kaasa hoomamatu

halduskoormuse kasvu ja devalveerib kutsesüsteemi

terviklikkuse.

• Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 13, lg 1

järgmiselt: „Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus või

Arvestatud.

70

õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise

õiguse.“

Kutsekoda Haridusseadus ( RT I, 01.07.2025) sätestab, et „Õppeasutus on

haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt

õppekavale“. Seega laieneb selliselt sõnastatuna kutse andja

õiguste taotlemise õigus kõigile õppekava alusel õpet

läbiviivatele juriidilistele isikutele, sh lasteaiad,

üldhariduskoolid, erakoolid jne.

Kutsekoda teeb ettepaneku kaaluda mõiste „õppeasutus“

kitsendamist ja asendada see näiteks mõistetega „kutse- ja

kõrgharidust andvad õppeasutused“.

Mittearvestatud.

Esmakutse andmise õiguse taotlemisel pole õppeasutusena

tegutsemine ainus tingimus. Esmakutse andjale kehtivad

tingimused on kirjeldatud §15.

Kutsekoda Eelnõu § 13 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:

„(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks

aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse

andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on

määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.“

Kutsekoda on vastu muudatusele, mis loob võimaluse avaliku

konkursi tulemusena anda kutse andja õigused rohkem kui

ühele kutse andjale. Me ei näe praktilist vajadust sellise

muudatuse järele, plaanitav lahendus tekitab ebaefektiivsust, ei

ole kuluefektiivne ning võib vähendada motivatsiooni osaleda

kutse andja konkursil.

Kutsekoja hinnangul võiks kehtima jääda tänane regulatsioon,

mille kohaselt antakse kutse andja õigused ühele kutse andjale.

Kutsekoja ettepanek:

Jätta kehtima tänases Kutseseaduses sätestatud põhimõte, et

kutse andmise õiguse saab anda ainult ühele juriidilisele

isikule.

Selgitame.

Mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud võimalusena,

mitte reeglina. Säte loob võimaluse valida rohkem kui ühe kutse

andja, kus lühikese aja jooksul tuleb hinnata palju taotlejaid.

Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse

andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel

laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide

võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit

kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning

millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine.

Kutsekoda Eelnõu § 13, lg 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi

teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid

kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi

korras.“

Mittearvestatud.

Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, sest Haridus- ja

Teadusministeerium ei saa panna kohustusi riigiasutustele, mis ei

asu HTMi haldusalas. Selline sõnastus eeldaks õigust anda teistele

71

Kutsekoda leiab, et see säte võib luua huvide konflikti §10, lg3,

loetelupunktides 6-10 sätestatuga. Kui ühe juriidilise isiku

pädevuses on kutse andmise reeglite kehtestamine ja

järelevalve kutse andjate tegevuse üle ja samal ajal saab ta ka

ise olla see, kellele ta ise need reeglid kehtestab ja kelle üle

järelevalvet teostatakse, on tegemist huvide konfliktiga.

Kutsekoda teeb ettepaneku kutse andja avaliku konkursi

teistkordsel luhtumisel anda kutse andja ülesanded vastava

regulatsiooni kehtestanud riigiasutusele ja sõnastada see

järgnevalt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi

teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid vastava

kutseala regulatsioonid kehtestanud riigiasutus. “

ministeeriumidele või valitsusasutustele siduvaid ülesandeid ilma

nende nõusolekuta ja väljaspool HTMi pädevust.

Selgitame, et tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud kehtivast

õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel kutse

andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui ka

kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt

selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni

uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

Kutsekoda Eelnõu §18, lg 4 on sõnastatud järgmiselt:

„Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega

kutse- ja oskuste registris, kui:

1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise

kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile

ning õppeasutus on riiklikult tunnustatud.

Kutsekoda teeb ettepaneku, et õigusselguse huvides võiks

seletuskirjas nimetada need kutsed, mille suhtes erand

kehtestatakse. Samuti on oluline, et olukorras, kus õppekava

vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning

õppeasutus on riiklikult tunnustatud, õppeasutus anda

esmakutse.

Mittearvestatud.

Täpsustame seletuskirjas selgelt, et § 18 lg 4 on direktiivist

2005/36/EÜ tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit:

kutsestandardil põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning

kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.

Kutsekoda Eelnõu §19, lg2. punkt 10 sätestab, et kutseandmise korras

sisaldub ka kutse kehtivusaeg. Kutsekoda on seisukohal, et

kutse kehtivusaeg vajab laiapõhjalist kokkulepet turuosaliste

vahel ja võiks sisalduda kutsestandardis.

Mittearvestatud.

Kutse kehtivusaeg ei kuulu kutsestandardi reguleerimisalasse, sest

kutsestandardis kirjeldatakse üksnes kutsealase kompetentsuse

nõudeid. Kutsestandard on dokument, mis määratleb, milliseid

teadmisi, oskusi ja vastutust kutse vastavale EKRi tasemele eeldab.

72

Kutsekoda teeb ettepaneku lisada kutse kehtivuse aeg

kutsestandardisse.

Kutsestandard ei ole mõeldud sisaldama menetluslikke elemente

või kutse andmise tehnilisi tingimusi. Eelnõu järgi saab ka kutse

andmise korra kehtestamisel kutse kehtivuse aja turuosalistega

kokku leppida.

Kutsekoda Eelnõu §20, lg 1 sätestab:

„Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab

kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal.“

Kutsekoda on seisukohal, et kompetentsiprofiilis kirjeldatakse

kompetentside kogumit, mis kokku loovad eelduse

kompetentsuse kujunemiseks.

Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §20, lg 1

järgnevalt:

„Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab

kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentside olemasolu kutse taotlejal“.

Arvestatud.

Kutsekoda Eelnõu §21, lg 3 punkti 4 sätestab, et kutsekomisjoni ülesanne

on „vajadusel hindamiskomisjoni moodustamine“. Samas

sätestab eelnõu §22 lg 1 „Kutse andja võib moodustada kutse

taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.“

Kutsekoda teeb ettepaneku, et õigusselguse huvides on vaja

hindamiskomisjoni moodustamine läbivalt, kas

kutsekomisjoni või läbivalt kutse andja ülesandeks sõnastada.

Mittearvestatud.

Hindamiskomisjoni moodustamine ei ole igal juhul vajalik ning

seetõttu on mõistlik jätta kutsekomisjonile võimalus otsustada, kas

hindamiseks moodustatakse eraldi hindamiskomisjon või

kasutatakse teisi hindamismeetodeid. Samal ajal võimaldab § 21 lg

3 p 4 kutsekomisjonil vajaduse korral ise hindamiskomisjoni

moodustada, näiteks valdkondades, kus hindamise maht või eripära

seda eeldab. Kohustus moodustada hindamiskomisjon igal juhul

looks põhjendamatut lisabürokraatiat ja suurendaks kutse andjate

halduskoormust ilma sisulise vajaduseta.

Kutsekoda Kutsekoja hinnangul vajavad paragrahvi 21 lõiked 2, 3 ja 4

sõnastuse muutmist, kuna eelnõus kasutatud sõnastus on

mitmes aspektis ebaselge. Näiteks ei ole selge, millistel

juhtudel peab kutseasutus moodustama kutsekomisjoni või

miks peab kutsekomisjon esitama hindamise korraldamise ja

tulemuste kohta koostatud protokolli kutse andjale.

Kutsekomisjon on organ, kes teeb hindamisprotokolli aluseks

Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et kutseasutusel on kohustus vastavalt eelnõu §13 lõikele

3 täita kutse andja ülesandeid. Sellisel juhul laienevad

kutseasutusele kutseandja ülesanded sh ülesanne moodustada

kutsekomisjon. Tegemist on erandjuhuga, mis on üle toodud

kehtivast õigusest. Sätte eesmärk on tagada reguleeritud kutsealadel

kutse andmine, et isikute tegevus tööturul ei oleks piiratud juhul kui

73

võttes kutse andmise otsuse, mistõttu puudub vajadus esitada

see eraldi kutse andjale.

Kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise kohta peaks

kutset andval organisatsioonil olema sisemine kord, mis

arvestab kutseasutuse kehtestatud põhimõtteid. Seda ei ole vaja

seaduses eraldi reguleerida.

Lõige 2 sätestab, et kui pole konkursiga valitud kutseandjat,

korraldab kutsekomisjoni tööd kutseasutus. Ebaselgeks jääb,

millistel asjaoludel selline olukord üldse tekkida saab. Teeme

ettepaneku see säte välja jätta.

Lõige 4 on samuti segadust tekitav. Sissejuhatava lause

kohaselt ei tohi kutsekomisjoni liige osaleda muu hulgas isiku

kompetentsuse hindamisel, kuid sama lõike punkt 3 sätestab,

et ta ei tohi seda teha juhul, kui ta on osalenud

hindamiskomisjoni töös. Selline sõnastus jätab ebaselgeks,

milline on kutsekomisjoni liikme lubatud roll hindamises ja

otsustamises.

Allpool esitatud sõnastusettepanekus oleme muutnud ka lõike

3 punktide järjestust nii, et esmalt on loetletud ülesanded, mida

kutsekomisjon täidab juhul, kui hindamiskomisjoni ei

moodustata, ning seejärel ülesanded, mis on seotud

hindamiskomisjoni moodustamisega. See muudab meie

hinnangul lõike selgemaks. Lisaks oleme jaganud senise lõike

4 kaheks eraldi lõikeks: esimeses on sätestatud, millal

kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda otsustamisel, ning teises,

millal ta ei tohi osaleda hindamises.

Kutsekoda teeb ettepaneku sõnastada eelnõu §21 järgnevalt:

„ (1) Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse

tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna

kutse andmisest huvitatud osapoolte erialaste teadmiste ja

kogemustega esindajad.

(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutse

andja.

ka kutse andja konkurss luhtub, mis on ka seletuskirjas täpsemalt

selgitatud. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni

uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

Muudetud sõnastust § 21 lõigete 5 ja 6 sõnastust vastavalt

ettepanekule.

74

(3) Kutsekomisjoni ülesanded on:

1) kutse andmise korra eelnõu väljatöötamine;

2) kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning

muude kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine

ja kinnitamine;

3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele

vastavuse hindamine;

4) hindamise korraldamise ja hindamise tulemuste kohta

protokolli koostamine;

5) kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise

otsustamine;

6) vajadusel hindamiskomisjoni moodustamine, kes hindab

kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi

nõuetele

7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste

lahendamine.

(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku

ega talle kutse andmise otsustamisel, kui:

1) ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse

andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe

korraldamisega;

2) ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult

huvitatud kutse andmisest;

3) ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud

tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(5) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku

kompetentsuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõike 4

punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel ja muudel erapooletust

mõjutavatel asjaoludel.

(6) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel

võimalik vastata käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 esitatud

kriteeriumitele, peab olema kutse andmise korras kirjeldatud,

kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.“

75

Kutsekoda Eelnõu § 24, lg 1 sätestab:

„Kutse andjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada

kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus

ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise

aluse äralangemiseni.“

Kutsekoda toetab kutse kehtivuse peatamise õigusliku

võimaluse loomist ja teeme ettepaneku kaaluda positiivse

kehtivuse peatamise lisamist. Näiteks kui isik on

lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, võiks olla ka

isiku algatusel võimalik kutse otsuse kehtivusaeg peatada ja

seeläbi kehtivusaega pikendada objektiivsete asjaolude tõttu.

Mittearvestatud.

Eelnõu § 24 eesmärk on sätestada kutse kehtivuse peatamise

õiguslik mehhanism olukordadeks, kus kutset omava isiku tegevus

ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele. See tähendab, et

peatamine on järelevalveline meede, mis kaitseb avalikku huvi,

teenuse kvaliteeti ja kutse usaldusväärsust. Peatamise aluseks ei ole

ega saa olla isiku enda soov ajutiselt kutsetegevusest loobuda, sest

see muudaks peatamisinstituudi olemust ja seoks kutse kehtivuse

põhjendamatult individuaalsete elusündmustega. Seletuskirja järgi

ei ole isiku vabatahtlik soov kutse peatamiseks peatamise alus –

kutse kehtivuse peatamine peab alati tulenema sisulisest vajadusest

hinnata kutsealase pädevuse vastavust nõuetele, mitte

haldusvälisest asjaolust.

Kutsekoda Eelnõu § 55, loetelupunkt 2 sätestab:

„2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast

teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus

küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele

vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu

koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister, 5. taseme kutsega

korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga 6.

taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud

isik esitab eksperthinnangu…“

Kehtivas kutsestandardis (14.02.2025 – 13.02.2030) on

ekspertiisi tegemise õigus Pottseppmeister, tase 5

spetsialiseerumisega Pottseppmeister-ekspert, tase 5 kutse

omanik.

Kutsekoda teeb ettepaneku täpsustada eelnõu selle tuginevalt

ja sõnastada järgnevalt:

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast

teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus

küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele

vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu

koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister,

Arvestatud.

Täpsustatud sõnastust nii, et see oleks kooskõlas sätte üldise

sõnastusega sh tuleohutusekspertide kvalifikatsiooniga. Lisatud

vastava kompetentsiga 5. taseme kutsega pottseppmeister.

76

spetsialiseerumisega Pottseppmeister-ekspert, tase 5 kutse

omanik.“

Kutsekoda Kutsekoda teeb ettepaneku muuta alushariduse seaduse (AHS)

paragrahve 29 ja 38.

Paragrahv 29

Kehtivas alushariduse seaduse § 29 lõikes 5 on sätestatud

lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded järgmiselt:

„(5) Lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on:

1) vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele või

2) vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.“

Sama paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et käesoleva

paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õpetaja pedagoogilised

kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis ning

lõikes 5 nimetatud abiõpetaja pedagoogilised kompetentsid on

kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis.

Teeme ettepaneku täiendada AHS § 29 järgmiselt:

1) lisada lõikesse 5 punkt 3 järgmises sõnastuses: „3) vähemalt

keskharidus ja õpetaja, tase 5 kutse ning eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“

2) lõike 6 lõppu lisada sõnad „ ja õpetaja, tase 5

kutsestandardis“.

Selgituseks märgime, et alushariduse seaduse loomise ajal ei

olnud veel kutsestandardit õpetaja tase 5. Tänaseks on

kutsestandard kehtiv ja toimub kutse andmine. Selle

kutsestandardi töökirjelduses on öeldud, et viienda

kutsetaseme õpetaja töötab abiõpetajana koolis või lasteaias

ning alustava huvihariduse õpetajana huvikoolis.

Paragrahv 38

Kehtivas alushariduse seaduse paragrahvis 38 lõikes 1 on

lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded sätestatud järgmiselt:

Mittearvestatud.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 32 lõike 3 järgi ei

kavandata ühte seaduseelnõusse erinevate seaduste muutmise

sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise

eesmärgi saavutamisega. Alusharidusseaduse regulatsiooni

kutseseaduse eelnõu ei puuduta. Seega esitatakse ettepanek

eraldiseisvana Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja

põhihariduse osakonnale.

77

„Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus

ja 4. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“

Teeme ettepaneku muuta AHS § 38 lõige 1 sõnastada

järgmiselt:

„(1) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt

keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“

Lisaks teeme ettepaneku tunnistada § 38 lõige 2 kehtetuks.

Selgituseks märgime, et edaspidi määratletakse lapsehoidja

kutse ainult ühel EKR tasemel, s.o tasemel 5, kuna lapsehoidja

töös vajalikud kompetentsid vastavad oma teadmiste rohkuselt,

keerukuselt, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse poolest EKR 5.

tasemele.

Tallinna linn

Seaduse eelnõu § 14 sätestab kutse andja valimisega seonduva.

Muuhulgas on sätestatud tingimused, millele peab kutse andja

konkursil osaleja vastama. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2

kohaselt peab kutse andja konkursil osaleja olema

moodustanud kutsekomisjoni. Miks peab kutsekomisjon

olema moodustatud juba siis, kui ei olegi veel teada, kas

taotleja osutub konkursil valituks?

Selgitame.

Nõue esitada kutsekomisjon juba konkursil osalemise etapis on

kehtestatud eesmärgiga hinnata kutse andja tegelikku valmisolekut

ja suutlikkust täita kutse andmise ülesannet. Seletuskirja järgi peab

kutse andja konkursil osalejal olema tõendatud võimekus tagada

usaldusväärne, sõltumatu ja kvaliteetne kompetentsuse hindamine

ning vältida huvide konflikti olukordi.

Kutsekomisjoni kavandatud koosseisu esitamine on oluline just

selleks, et kutseasutus saaks hinnata, kas taotlejal on olemas

pädevad, erapooletud ja valdkonda tundvad eksperdid, kelle

kaasamine on kutse andmise tuumiktingimus. Tegemist ei ole

lõpliku komisjoni kinnitamisega, vaid eeldatava nimekirja

esitamisega, mis näitab, et taotleja on sisuliselt ette valmistatud ning

suudab kohe pärast õiguse saamist hindamisprotsessi käivitada.

Kui komisjoni esitamist nõutaks alles pärast konkursi võitmist,

suureneks risk, et kutse andja ei ole tegelikult võimeline

moodustama nõuetele vastavat komisjoni, mis omakorda võiks

takistada hindamise läbiviimist ja seeläbi mõjutada kutse taotlejate

õigusi.

78

Tallinna linn

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab: „Kutseasutus annab esmakutse

andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutse

andjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti

hariduse infosüsteemis, kui õppekava vastab ametialasele

kompetentsiprofiilile.“ Kas esmakutse andmise õiguse

saamiseks peab kutseasutus läbima §-s 14 nimetatud

konkursi?

Selgitame.

Esmakutse andmise õigust ei saa taotleda valikul konkursil vaid

ainult §15 toodud tingimustel st õiguse saab vaid riiklikult

tunnustatud õppeasutus õppekava registreerimisel juhul kui

õppekava vastava ametialasele kompetentsiprofiilile. Esmakutse

andmise õiguse saab õppeasutus ainult enda vastava õppekava

lõpetajatele esmakutse andmiseks.

Juhul kui õppeasutus soovib tegutseda ka kutse andjana st. anda

kutsestandardi alusel kutset töömaailma taotlejatele, siis on tal

võimalik osaleda avalikul konkursil ja taotleda kutse andja staatust

vastavalt § 14 kirjeldatud tingimustele.

Tallinna linn

Kutse andja ülesanne on muuhulgas korraldada kutse andmise

korra eelnõu, mille kehtestab kutseasutus (seaduse eelnõu § 16

lõige 1 punkt 4, § 19 lõige 2). Vastavalt seaduse eelnõu § 13

lõikele 4 võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse ka

mitmele kutse andjale. Mis saab, kui kutse andjaid on mitu?

Kas sellisel juhul peavad kutse andjad tegema kutse

andmise korra eelnõu koostamisel koostööd või esitavad

nad mõlemad eraldi eelnõud kinnitamiseks kutseasutusele?

Selgitame.

Mitme kutse andja valimine on seaduses ette nähtud erandjuhuna,

kui selleks on põhjendatud vajadus. Juhul kui ühele kutsele on

vajadusest tulenevalt valitud mitu kutse andjat siis vastavalt eelnõu

§19 lõikele neli kohaldatakse ühele kutsele alati ühte ja sama

kutse andmise korda. Kutse andmise korra kehtestab §10 alusel

kutseasutus.

Tallinna linn

Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutse andja õiguse

esmakutse andmiseks kehtetuks muuhulgas siis, kui: õppekava

ei vasta kutsestandardile või kompetentsiprofiilile (seaduse

eelnõu § 17 lõige 2 punkt 3). Seaduse eelnõu § 15 lõikest 1

tulenevalt on esmakutse andmise õiguse saamise eelduseks

see, et õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile,

kuid selle õiguse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui

õppekava ei vasta kutsestandardile. Seega on seaduse eelnõu

§ 15 lõige 1 ning 17 lõige 2 punkt 3 vastuolulised ja jääb

selgusetuks, kas esmakutse andmise õiguseks peab

õppekava vastama kutsestandardile ja/või

kompetentsprofiilile või peab vastama üksnes

kompetentsprofiilile.

Selgitame.

Seaduse § 17 lõige 2 punkt 3 annab kutseasutusele õiguse tunnistada

esmakutse andmise õigus kehtetuks juhtudel, mis hõlmab nii

kompetentsiprofiili alusel loodud õppekavasid (tulevikumudel), kui

ka kutsestandardile vastavaid õppekavasid üleminekuperioodil, mil

kutsestandard võib veel olla mõne õppekava alus.

Üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekavade aluseks olevad

kutsestandardid ja kompetentsiprofiilid, et tagada õppeasutustele,

kes praeguses süsteemis annavad kutset enda õppijatele võimalus

jätkata esmakutse andmist nende kutsete osas, millele nad olid kutse

andjad enne seaduse muutmist. Selle lahenduse eesmärk on vältida

olukorda, kus varasemalt kutse andmise õigust omanud õppeasutus

79

kaotaks selle üksnes seetõttu, et õiguslik alusdokumendi tüüp

muutub.

Tallinna linn

Seaduse eelnõu § 22 annab kutse andjale õiguse moodustada

kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.

Kas kutse andja võib moodustada ka mitu

hindamiskomisjoni, kui kutse andja annab mitut erinevat

kutset?

Selgitame.

Sätte eesmärk on anda kutse andjale õigus ja paindlikkus

moodustada hindamiskomisjon juhtudel, kus see on kutse andmise

protsessi läbiviimiseks vajalik.

Kuigi sätte sõnastus kasutab ainsust, ei piirata sellega kutse andja

võimalust moodustada rohkem kui üks komisjon, kui hindamismaht

ja -korraldus seda nõuavad. Tegemist on tavapärase normitehnilise

väljendusega, kus ainsuse kasutamine ei tähenda kitsendust ega

välista mitmuse põhimõtte rakendamist.

Tallinna linn

Paragrahvi 26 lõike 1 kohaselt kaetakse kutseõppe tasemeõppe

tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva

õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud

riigieelarvest üks kord, kui õpilane osaleb kutseeksamil

õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kes katab

kulud, kui õpilasel on vaja läbida korduseksam(id)?

Selgitame.

Riigieelarvest kaetakse ühe kutseeksami sooritamise kulud

õppeasutuse tasemeõppe tegevustoetuse alusel õppivale õppijale.

See tähendab, et igal õppijal on õigus tasuta osaleda ühel ametlikul

kutseeksamil õppeperioodi jooksul või kuni aasta pärast selle

lõpetamist.

Kui kutseeksam ebaõnnestub, tuleb vastavalt

kutseharidusstandardile koolil korraldada õppija õpitulemuste

hindamine. Sellisel juhul ei ole tegemist enam kutseeksamiga kutse

andmise mõttes, vaid olukorraga, kus õppijal on vaja täita õppekava

lõpetamise tingimusi.

Tallinna linn

Eelnõu §-ga 43 muudetakse investeerimisfondide seadust.

Juhin tähelepanu, et seaduse õige nimetus on

investeerimisfondide seadus, mitte investeerimisfondi

seadus nagu on öeldud eelnõus.

Arvestatud.

Eesti Üliõpilaskondade

Liit

Eelnõu § 8 kohaselt kasutatakse kompetentsiprofiile õppe- ja

koolituskavade koostamise alusena. Samuti sätestab § 13 lõige

5, et kõrgkool võib saada kutse andja õiguse juhul, kui

õppekava vastab kutsestandardile. EÜL-i hinnangul võivad

need sätted aidata parandada hariduse ja tööturu vahelist seost,

mis on õppijate jaoks oluline, kuna see toetab sujuvamat

üleminekut tööturule. Samas peab nende põhimõtete

Teadmiseks võetud.

80

rakendamisel arvestama kõrghariduse eripära. Kõrgharidus ei

keskendu üksnes konkreetse ametikoha oskustele, vaid

arendab ka laiemat teadmiste ja oskuste pagasit, sealhulgas

analüüsi-, uurimis-, kriitilise mõtlemise ja teaduspõhise

probleemi lahendamise oskust. EÜL nõustub antud

paragrahvide eesmärgiga, kuid rõhutab, et kõrgharidus ei peaks

keskenduma ainult olemasolevatele töökohtadele.

Kõrghariduse roll on läbi üldoskuste arendamise valmistada

õppijaid ette ka tuleviku töödeks ja ühiskondlikeks rollideks,

mida ei pruugi veel eksisteerida. Seetõttu peab kutsesüsteemi

ja kõrghariduse koostöö olema üles ehitatud partnerlusel, kus

kutsestandardid ja kompetentsiprofiilid annavad sisendit

õppekavade arendamiseks, kuid õppekavade akadeemiline

ülesehitus kujuneb kõrgkoolide ja erialakogukondade

koostöös. Samuti peab tagama, et kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide arendamisel oleksid kaasatud

kõrgkoolide esindajad ning arvestataks kõrghariduse

eesmärkidega. Siinkohal soovime veel rõhutada, et on ka

oluline, et kutseharidust omandavatel õppurid omandaksid

tugevad üldpädevused, et hõlbustada nende võimalusi jätkata

enda haridusteed kõrghariduses ning pidada vastu

kiireloomuliselt muutuval tööturul

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Lisada § 16 lõikesse 2 või eraldi paragrahvina nõue, et:

– esmakutse andmisel peavad kõik sama ametialase

kompetentsiprofiili alusel õpetavad õppeasutused

kasutama ühtset hindamisraamistikku või

standardiseeritud hindamismudelit, mille kehtestab HTM

või kutseasutus koostöös valdkondliku eksperdikoguga.

– hindamismudeli loomisel tuleb kaasata valdkonna

tööandjad ja erialaliidud.

Põhjendus: tagab koolide ja kutsete võrreldavuse ning

tööandjate usalduse, välistab sisulised erinevused hindamistes

ja väldib olukorda, kus esmakutse kvaliteet varieerub sõltuvalt

koolist.

Selgitame.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See

tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks

õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe

hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme

õigusaktides, näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka

kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine

kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis.

81

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Hindamiskomisjonide koostamise ja rolli täpsustamine

Täiendada § 16 lõiget 2 või § 21 põhimõtteid nii, et:

• esmakutsete puhul kehtivad selgelt reguleeritud

hindamiskomisjoni moodustamise nõuded, sh

tööandjate esindatuse minimaalne tase (nt vähemalt 1/3

komisjonist).

• Komisjoniliikmete sõltumatuse ja erapooletuse nõuded

peavad kehtima samal tasemel kui

kutsekomisjonidele, vältimaks tööandjate kriitikat

erapooletuse puudumise osas.

Põhjendus: Tööandjate peamine mure on tööandjate vähene

või ebajärjekindel roll kutse andmisel. Selge raamistik loob

usaldust.

Selgitame.

Esmakutse andmisel kohaldatakse vastavaid haridusstandardeid

ning neist tulenevaid nõudeid õpiväljundite saavutamise

hindamisel. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele

vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse omandamist juba

õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid ja tööjõu

kiirendatud siirdumist tööturule. Esmakutse andmisel on

õppeasutusel kutse andjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2

kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe-

või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid. Samas ei näe seadus ette,

et tööandjate kaasamine peab toimuma ühe komplekseksamina

õppe lõpus.

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Esmakutse mõtestamine selgelt kutsesüsteemi osana

Täiendada § 6 ja § 18 selgitusega, et:

• esmakutse on kutsesüsteemi üks kvalifikatsiooniliik

ja osa ühtsest kvalifikatsiooniraamistikust, mitte

pelgalt kooli siseotsus.

• Esmakutse omamine annab tööturul selge signaali

vastava kompetentsuse olemasolu kohta ning on

võrreldav töömaailma kutsega

kvalifikatsiooniraamistikus määratud tasemel.

Põhjendus: Tähtis kutsehariduse maine ja õppijate

motivatsiooni seisukohalt; väldib tööandjate arusaama, et

koolilõpukutse on „teisejärguline”.

Selgitame.

Täpsustame seletuskirjas , et § 18 lg 4 on direktiivist 2005/36/EÜ

tulenev kitsas erisäte, mis ei muuda üldreeglit: kutsestandardil

põhineva õppekava korral omandatakse kutse ning

kompetentsiprofiilil põhineva õppekava korral esmakutse.

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Esmakutse andmise protsessi detailsem reguleerimine

Täpsustada § 15 ja § 16 lõikeid, et seaduses oleks selgelt kirjas:

• esmakutse andmisel rakendatavad hindamise

kvaliteedikriteeriumid (tõenduspõhised

hindamismeetodid, hindajate kompetentsinõuded jne).

• nõue dokumenteerida hindamismudel ja

hindamiskriteeriumid ühtsetes juhendites, mis

peavad olema avalikud ja võrreldavad.

Selgitame.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See

tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks

õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe

hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme

õigusaktides, näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka

82

• õppekava vastavuse kontroll kompetentsiprofiilile

peab sisaldama hindamise korralduse kontrolli (ehk et

mitte ainult õpiväljundid, vaid ka hindamismudel

vastab nõuetele).

Põhjendus: HTM ametnikud on viidanud vajadusele

reguleerida seda kutsehariduspoliitika tasandil, kuid seaduses

peab olema alusnorm, mis kohustab välja töötama detailsemad

regulatsioonid.

kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine

kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis. Kutsehariduse puhul on

kutseharidusstandardi alusel toimuva oskuste demonstratsiooni

põhimõtted ja ühtsed juhendid koostöös koolidega väljatöötamisel

2026. aasta jooksul.

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Tööandjate rolli tugevdamine ja selge osalus esmakutse

andmisel

Täiendada § 16 lõiget 2 punktiga:

• “Tööandjaid kaasatakse hindamisse läbipaistvalt,

dokumenteeritult ja ühtlustatud põhimõtete järgi,

mille kutseasutus kehtestab.”

Põhjendus: Vähendab tööandjate kriitikat, et esmakutse ei taga

piisavat töömaailma sisendit

Mittearvestatud

Selgitame, et tööandjate kaasatus õppe pakkumisse säilib

kompetentsiprofiilide kaudu. Eelnõu § 8 järgi on kompetentsiprofiil

õppe- ja koolituskavade koostamise alus ning esmakutse antakse

õppekava lõpetamisel just kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentside omandamise korral. Samal ajal näeb eelnõu § 12 ette

valdkondlikud eksperdikogud, kuhu kuuluvad töötajate, tööandjate,

kutse- ja erialaühenduste ning haridus- ja koolitusasutuste esindajad

ning mille ülesanne on teha ettepanekuid kompetentsiprofiilide

väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning anda nende kavanditele

eksperthinnang. See tähendab, et esmakutse aluseks olevate

kompetentside kujundamisse on kaasatud töömaailma esindajad.

Teiseks tuleneb töömaailma kaasamine hindamise tasandil. Eelnõu

§ 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel kaasama

kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See tähendab, et

õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks õppeasutusele ka

töömaailma esindajad. Täpsemad õppe hindamisse kaasamise viisid

kirjeldatakse vastava haridustaseme õigusaktides näiteks

kutseharidusstandardis. Haridusstandardid reguleerivad õppe

alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka kehtivas õiguses on

õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine kutsehariduse

õppekavade lõpetamisel kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Kolmandaks tuleneb töömaailma sisendi süsteemne arvestamine

tööjõu ja oskuste arendusnõukogu kaudu. Eelnõu § 11 kohaselt on

83

tegemist Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukoguga, kuhu

kuuluvad töö- ja haridusvaldkonna osapooled ning mille ülesanne

on koondada tööjõu nõudluse ja oskuste vajadusega seotud teavet

ning teha ettepanekuid kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks.

Seega näeb eelnõu ette töömaailma kaasamise kolmel tasandil:

kompetentsiprofiilide kujundamisel (valdkondlikud

eksperdikogud), õppijate kompetentsuse hindamisel (tööandjate

kaasamine hindamisse) ning süsteemi strateegilisel kujundamise

(tööjõu ja oskuste arendusnõukogu). Kirjeldatud meetmete kaudu

on tagatud, et esmakutse aluseks olevad kompetentsid ja nende

hindamine on seotud tööturu vajadustega.

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Esmakutse positsiooni selgem väljatoomine kutse- ja oskuste

süsteemis

Lisada § 2 või § 6 juurde põhimõte, et:

• Esmakutse toetab koolilõpetajate sujuvat

üleminekut tööturule ja loob aluse kutse- ja

osakutse taotlemiseks tööandjate juures.

Põhjendus: aitab raamida esmakutset kui osa terviklikust

kvalifikatsioonisüsteemist, mitte eraldiseisvat koolisisest taset.

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja esmakutse ja tööturule siirdumise seoses

selgitusega.

Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühing

Üldine põhjendus muudatustele

Tööandjate skeptilisus

Tööandjad on väljendanud, et:

• nad ei näe vajadust koolilõpu kutse järele;

• hindamise erapooletus on nende hinnangul ohus;

• soovitakse senist kutse andmise mudelit jätkata.

Lisatud ettepanekud loovad tööandjate jaoks usaldusliku

raamistiku ja ühtsed kvaliteedinõuded.

EKEÜ seisukoht

• Esmakutse peab olema osa kutsesüsteemist;

• vaja on tagada võrreldavus, ühine kvaliteediraam ja

selged hindamispõhimõtted.

Selgitame.

Eelnõu kohaselt on esmakutse selgelt määratletud kutsesüsteemi

osana ning see tugineb kompetentsiprofiilidele, mis on ühtlased

kogu süsteemis ja mille koostamisse kaasatakse tööandjad. Nii

kompetentsiprofiilide väljatöötamine kui ka hindamispraktikad

lähtuvad töömaailma vajadustest ning on seotud OSKA uuringute

ja valdkondlike ekspertkogude tööga, mis ühendab tööandjaid,

koolitusasutusi ja kutseasutust.

Seletuskirjas on kirjeldatud, et tööandjate usalduse tagamiseks peab

õppeasutus kaasama tööandjaid nii õpingute ajal kui ka õppe lõpus

toimuvas hindamises. See tagab, et õpilaste kompetentsuse

hindamine ei ole pelgalt koolisisene tegevus, vaid tugineb eriala

töömaailma esindajate teadmistele ja kogemustele.

84

EKEÜ soovidega kooskõlas olevad muudatused tugevdavad

kutsehariduse mainet, suurendavad läbipaistvust ja

süsteemsust.

EKEÜ ettepanek on täiendada eelnõud nii, et:

• esmakutse oleks selgelt määratletud ja väärtustatud

kutsesüsteemi osa,

• hindamine oleks standardiseeritud ja

usaldusväärne,

• tööandjate roll oleks selgelt ja ühtselt reguleeritud,

• koolide vahel oleks võrreldavus tagatud,

• kvaliteet oleks läbipaistev ja järelevalve piisav.

Need muudatused loovad aluse usaldusväärsele ja mõtestatud

esmakutsele ning vähendavad tööandjate vastuseisu.

Isiku omandatud esmakutse kantakse kutse- ja oskuste registrisse

samamoodi nagu töömaailma kutse, mis tagab läbipaistvuse,

jälgitavuse ja võrreldava info kõigi kutsete kohta.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja punktis 2 sõnastatud

eesmärk:

Seaduse eesmärk

Kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja

töömaailma sidusust ning korraldada

terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade

oskuste arendamist ja karjääri

kujundamist ning elukestvat õpet.

Kommentaar:

Seaduse eesmärk omaette ei peaks olema kutsesüsteemi täielik

ümberkorraldamine.

Eesmärk peaks olema selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud, et

see oleks ühiskonna kõikidele

osapooltele üheselt arusaadav. Seaduse eesmärk peab olema

selgelt ja ühemõtteliselt

sõnastatud ka seaduse preambulis (mitte ainult seletuskirjas).

Sõnastusettepanek:

Kutseseaduse eesmärk on töö- ja haridusmaailma sidumine, et

toetada inimeste tööelu

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on seaduse eesmärk

kirjeldatud põhjalikult, rõhutades vajadust parandada haridus- ja

töömaailma sidusust ning luua terviklik ja kaasaegne kutse- ja

oskuste süsteem, mis toetab sihtrühmade oskuste arendamist ja

elukestvat õpet. Eelnõu eesmärgiks on süsteemi uuendamine ja

sidususe parandamine, ümberkorraldamine on vahend antud

eesmärgi saavutamiseks.

85

kujundamist ja elukestvat oskuste arendamist, arvestada

tööturu vajadustega ning kohanduda

ühiskonnaelu muutustega.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 3 (1) Eelnõu tekst: Kompetentsus on isiku tõendatud oskus

kasutada teadmisi, kogemusi ja

hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus.

Kompetentsust kirjeldatakse

kompetentside kogumina.

Kommentaar: Teadmiste kasutamise oskusest ainuüksi ei piisa-

kui omandatud teadmisi ja

kogemusi pole ametialal töötamiseks piisavalt, siis ei piisa

ainuüksi nende kasutamise

oskusest.

Sõnastusettepanek:

§ 3 (1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

ametialal töötamiseks vajalikke

omandatud teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või

õppeolukordades ja kutsealases arengus.

Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.

Arvestatud.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 6 Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

(4) Eelnõu tekst: Esmakutse on õppeasutuse otsusega

tõendatud kompetentsus, et isik on

omandanud kõik kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased

kompetentsid.

Kommentaar: Ainuüksi õppeasutuse otsusest ei piisa

kompetentsuse tõendamiseks. Kui tööturu esindajat

hindamisprotsessi ja otsustamisse ei kaasata, siis muutub

esmakutsesisuliselt kooli lõputunnistuseks mis ei pruugi

tööturule tegelikult omandatud kompetentsidest tõest

ülevaadet anda.

Näide: Täna korraldavad kutsekoolides kutseeksameid tööturu

kutse andjad ja tihti esineb olukordi kus suur osa õpperühmast

Selgitame.

Eelnõu ei näe ette esmakutse andmist „pelgalt kooli

lõputunnistusena“ ning kommentaaris väljendatud probleem on

eelnõus juba süsteemselt maandatud. Töömaailma kaasamine

esmakutse andmisse toimub kolmel tasandil, mistõttu ei ole

põhjendatud muuta otsustamismehhanismi selliselt, et esmakutse

antakse õppeasutuse ja tööandjate „ühise otsusega“.

1. Kompetentsiprofiilide tasand – tööandjad kujundavad

esmakutse aluseks olevad nõuded.

Kompetentsiprofiilid, millele esmakutse tugineb, töötatakse välja

valdkondlikes eksperdikogudes, kuhu kuuluvad tööandjate,

töötajate, kutse- ja erialaühenduste ning haridusasutuste esindajad

(eelnõu § 12). Seega määrab töömaailm ise, millist kompetentsust

esmakutse eeldab.

86

kutseeksameid edukalt ei soorita. Samas korraldatakse neile

järgneva paari päeva jooksul kooli eksam mille tulemusena

sisuliselt kõik kooli lõpetavad (eelnõu kohaselt saavad kõik

lõpetajad esmakutsed).

Sõnastusettepanek:

(4) Esmakutse on õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega

tõendatud kompetentsus, mis

kinnitab, et isik on omandanud kõik õppekava aluseks olevas

kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialased kompetentsid.

2. Hindamise tasand – tööandjate osalemine õppija hindamises

on kohustuslik.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama valdkonna tööandjaid kompetentsuse hindamisse. See

tähendab, et tööandjad osalevad otseselt hindamisprotsessis ning

annavad sisulise hinnangu õppija kompetentsusele.

3. Süsteemi strateegiline tasand – töömaailma sisendi pidev

kogumine ja suunamine.

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (eelnõu § 11) koondab

tööandjate ja haridusvaldkonna esindajaid ning annab suuniseid

kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks. See tagab, et kogu

süsteemi kujundamine on läbivalt tööturu vajadustega kooskõlas.

Kokkuvõttes on tööandjate roll esmakutse sisulises kujundamises,

hindamises ja süsteemi juhtimises selgelt tagatud ning

mitmekihiline. Antud põhjendustel ei ole vajalik ega otstarbekas

täiendada § 6 lõiget 4 viisil, mis muudaks esmakutse andmise

kahasse otsustamiseks.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 7 Kutsestandard

(2) Eelnõu tekst: Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku

kutsealane ligipääs tööturule või

kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse

andmise nõudega:

Kommentaar:

Selline käsitlus pärsib kutsesüsteemi arengut ja tööturu

motivatsiooni sellesse panustada

ning ei toeta seaduse eesmärki.

Sõnastusettepanek:

(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui ilmneb avalikust

huvist või ohutusest või tööturu

toimivusest või ohust isiku varale tingitud vajadus teatud

kutsealal kvalifikatsiooni

väärtustamiseks või tööturule ligipääsu reguleerimiseks.

(2)¹ Kutsestandard koostatakse ja uuendatakse VEK-i

(valdkondlik ekspertkogu) algatusel ja

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles

jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt

arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi

koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse

korral.

87

tööturult saadud sisendi alusel, et määratleda minimaalne

teadmiste, oskuste ja hoiakute

lävend kutse- või ametialal tegutsemiseks.

(2)² Kutsealadel, kus on kehtivad kutsestandardid, võetakse

kompetentsiprofiilide koostamisel

aluseks kutsestandardid.

Kommentaar:

Ainult selliselt on võimalik ka sisuliselt tagada Kutseseaduse

seletuskirja punktis 2 sõnastatud

eesmärk.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 8 Kompetentsiprofiil

(3) Eelnõu tekst: Kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja

koolituskava lõpetamisel antakse esmakutse

kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametialal tegutsemiseks:

(4) kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja

vormistamise täpsema korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

Kommentaar: Seaduse eelnõu kohaselt tahetakse valdav osa

tööturu kutsestandardeid kaotada asendades need

kompetentsiprofiilidega- samas omavad

kompetentsiprofiilidest sisulist ettekujutust vaid üksikud

tööturu esindajad. Lisaks pole täna veel

kehtestatudkompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja

vormistamise täpsemat korda.

Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et olemasolevat

kutsesüsteemi ei tohi lõhkuda enne kui kompetentsiprofiilidel

põhinev uus kutsesüsteem ja selle toimivus on ka kõikidele

tööturuosapooltele arusaadav ja on kujunenud veendumus, et

see toetab parimal viisil kutseseaduse eelnõu seletuskirja

punktis 2 sõnastatud eesmärki.

Sõnastusettepanek:

(3) Kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel koostatud

õppe- ja koolituskava lõpetamisel antakse esmakutse

Selgitame.

Eelnõu näeb ette tööturu sisulise ja süsteemse kaasamise kolmel

tasandil, mistõttu ei ole vajalik taastada paralleelset topeltsüsteemi,

kus õppekavade aluseks on nii kutsestandardid kui

kompetentsiprofiilid.

1. Tööturu sisend kompetentsiprofiilide kujundamisse on

süsteemselt tagatud.

Kompetentsiprofiilid töötatakse välja valdkondlikes

eksperdikogudes, kuhu kuuluvad tööandjate, töötajate, kutse- ja

erialaühenduste ning haridusasutuste esindajad (eelnõu § 12). See

tähendab, et kompetentsiprofiili sisu ei otsusta õppeasutus üksi –

vastupidi, selle määravad just töömaailma osapooled. Seletuskirjast

nähtub, et profiil on loodud asendama kutsestandardite jäikust ja

tagama paindlikumat reageerimist tööturu vajadustele.

2. Tööturu kaasamine hindamisse on kohustuslik.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. Seega ei

saa esmakutsest kujuneda „pelgalt kooli lõputunnistus“, kuna

tööandjad osalevad otseselt hindamises ja annavad oma sisulise

panuse kompetentsuse tõendamisse.

3. Tööturu strateegiline sisend on tagatud riiklikul tasandil.

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (eelnõu § 11) koondab

tööandjate ja haridusvaldkonna esindajaid ning juhib kogu süsteemi

arengut, tagades oskuste ja tööjõuvajaduse seose.

88

kompetentsiprofiilis või kutsestandardis kirjeldatud kutse- või

ametialal tegutsemiseks:

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 10 Kutseasutus ja § 12 Valdkondlik ekspertkogu

Kommentaar:

Kutseseaduse eelnõu kohaselt kaotatakse ära kutsenõukogud

ja asendatakse valdkondlike ekspertkogudega:

Kehtiva kutseseaduse kohaselt on kutsenõukogu kutseasutuse

juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse

valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning

riigi esindajatest koosnev haldusorgan, kelle tegevuse eesmärk

on oma kutsetegevuse valdkonnas kutsesüsteemi arendamine

ja rakendamine ja kelle ülesandeks muuhulgas on:

1) ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja

uuendamiseks;

2) kutsestandardite kinnitamine;

3) kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset

andva organi kutse andmise

tegevuse üle teostatavas haldusjärelevalves.

4) kutse andmise korra kinnitamine;

5) kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste

kinnitamine;

Käesoleva eelnõu kohaselt läheb kogu tänaste laiapõhjaliste

kutsenõukogude otsustusõigus üle ainuisikuliselt

kutseasutusele ja moodustavate valdkondlike ekspertkogude

ülesandeks jääks peaasjalikult nõustav ja seirav roll

(hinnangute andmine, prognoosi ja seire uuringute järelduste

kooskõlastamine ning mõju hindamine valdkonna arengule ja

uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine) ilma

igasuguse siduva otsustusõiguseta. Selline lähenemine

eelnõu kontekstis kindlasti ei parandada haridus- ja

töömaailma sidusust vaid pigem kaugendab tööturu

haridusmaailmast.

Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et kehtivas

seaduses sätestatud laiapõhjaliste kutsenõukogude

Mittearvestatud.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on

kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku

vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses

esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani

sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav.

Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega

antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja

on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt

mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks kui ka uuendamiseks, samuti

eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK

roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega

kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks

ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

89

otsustusõigus peab kutsenõukogude kaotamise korral

loodava eelnõuga üle minema valdkondlikele

ekspertkogudele. Ainult nii on võimalik tagada haridus- ja

töömaailma sidusus ja sisuline koostöö (osapoolte

seisukohtasid ja ettepanekuid arvsesse võttev) selliselt, et see

motiveeriks mõlemat osapoolt võrdselt, toetaks parimal moel

eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist

ning elukestvat õpet.

Oleme seisukohal, et kutseasutusel (HTM) ei tohiks olla õigust

rakendada või kehtestada kutsete süsteemi arengut ja toimivust

mõjutada võivaid sisudokumente, mida laiapõhjaline

valdkondlik ekspertkogu pole kinnitanud (heaks kiitnud).

Esitatud eelnõu tekst seda kahjuks võimaldab.

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

§ 13. Kutse andja

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi

teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja ülesandeid

kutseasutus.

Kommentaar:

Siin tuleks arutada- kui konkursil pole 2 korda järjest ühtegi

osalejat- mida siis teha ? kas kaotada kutsestandardid ja kutse

andmine üldse? Kui esimene konkurss luhtub, siis peaks

teistkordseks konkursiks ka asutus, kes kutse andja ülesanded

täitma hakkab, selleks vajaliku võimekuse tõendama. Ka

sellisel juhul peaks väljatöötatud kalkulatsioonid, KA korrad

ja ka kutsekomisjoni koosseisu kinnitama valdkondlik

ekspertkogu (võimude lahususe printsiip). Vastasel korral

kinnitab kutse andja ühes isikus ise kõik kutse andmisega

seotud dokumendid (s.h tasud) ja teeb ka kutse

andmise/mitteandmise otsused.

(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks

aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse

andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on

määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.

Sõnastusettepanek:

Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et mitme kutse andja valimine on eelnõus ette nähtud

võimalusena, mitte reeglina.

Seletuskirjas selgitame, et kutseasutus kaasab jätkuvalt kutse

andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel

laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide

võimekust kutse andjana tegutseda. Sh annavad eksperdid sisendit

kuivõrd kiireloomuline ja rohkearvuline kutse taotlemine on ning

millal on põhjendatud mitme kutse andja valimine. Lisame

seletuskirja põhjendused, mis juhtudel võib tekkida vajadus mitme

kutse andja valimiseks ning lisame täpsemad kriteeriumid, millal

valitakse mitu kutse andjat sätestatakse §4 lg 5 alusel antavas

määruses.

Kutseasutuse asumine kutse andja rolli on erandjuht. Eelnõu

lahendus on vajalik kutsesüsteemi toimivuse ja isikute tööturule

ligipääsu tagamiseks.

90

(4)`Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni 5 aastaks

ühele avalikul konkursil valitud kutse andjale.

Kutsevaldkonna eripärast tingituna võib põhjendatud juhul

kutse andmise õiguse anda mitmele avalikul konkursil valitud

kutse andjale kui nad vastavad konkursiga kehtestatud

kõikidele tingimustele.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Seaduse eesmärk (seletuskirja punkt 2)

Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt on eelnõu eesmärk

parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada

terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade

oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat

õpet. Teeme ettepaneku täpsustada Kutseseaduse eelnõu

eesmärgi sõnastust, et vältida muljet, nagu oleks eesmärk

kutsesüsteemi täielik ümberkorraldamine.

Pakutud uus sõnastus: "Kutseseaduse eelnõu eesmärk on

tagada haridus- ja töömaailma sidusus selliselt, et see toetaks

parimal moel eri sihtrühmade oskuste arendamist, karjääri

kujundamist ning elukestvat õpet."

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on seaduse eesmärk

kirjeldatud põhjalikult, rõhutades vajadust parandada haridus- ja

töömaailma sidusust ning luua terviklik ja kaasaegne kutse- ja

oskuste süsteem, mis toetab sihtrühmade oskuste arendamist ja

elukestvat õpet. Eelnõu eesmärgiks on süsteemi uuendamine ja

sidususe parandamine, ümberkorraldamine on vahend antud

eesmärgi saavutamiseks.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Kompetentsuse mõiste täpsustamine (§ 3)

Eelnõu kohaselt „kompetentsus on isiku tõendatud oskus

kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või

õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust

kirjeldatakse kompetentside kogumina.“

Meie hinnangul teadmiste kasutamise oskusest ainuüksi ei

piisa- kui omandatud teadmisi ja kogemusi pole ametialal

töötamiseks piisavalt, siis ei piisa ainuüksi nende kasutamise

oskusest.

Tööandjate ettepanek on sõnastada eelnõu § 3 lg 1:

"Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada

ametialal töötamiseks vajalikke omandatud teadmisi,

kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases

arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside

kogumina."

Arvestatud.

91

Eesti Tööandjate

Keskliit

Kutseala mõiste täpsustamine (§ 5)

Tööandjate ettepanek (§ 5 lg 3 "Kutseala"): täiendada

definitsiooni selgitusega, kuidas ja kelle poolt kutsealasid

määratletakse: "Kutsealad määratleb valdkondlik

eksperdikogu.“

Osaliselt arvestatud.

Kutseala definitsioon eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Esmakutse mõiste ja andmise kord (§ 6)

Tööandjate ettepanek (§ 6 lg 4 "Esmakutse"): kaasata

tööandjad esmakutse andmise protsessi. Ainult õppeasutuse

otsusest ei piisa – vastasel juhul taandub esmakutse sisuliselt

kooli lõputunnistuseks, mis ei pruugi tööandjate silmis

pädevusi kinnitada.

Teeme ettepaneku § 6 lg 4 sõnastada järgnevalt: "Esmakutse on

õppeasutuse ja tööandjate ühise otsusega tõendatud

kompetentsus, mis kinnitab, et isik on omandanud kõik

õppekava aluseks olevas kompetentsiprofiilis või

kutsestandardis kirjeldatud ametialased kompetentsid."

Selgitame.

Eelnõu § 16 lõike 2 järgi peab õppeasutus esmakutse andmisel

kaasama kompetentsuse hindamisse valdkonna tööandjaid. See

tähendab, et õppija kompetentsuse hindamises osalevad lisaks

õppeasutusele ka töömaailma esindajad. Täpsemad õppe

hindamisse kaasamise viisid kirjeldatakse vastava haridustaseme

õigusaktides näiteks kutseharidusstandardis. Haridusstandardid

reguleerivad õppe alustamise ning lõpetamise tingimused ning ka

kehtivas õiguses on õppe lõpetamisel kutseeksamite läbiviimine

kutsehariduse õppekavade lõpetamisel kirjeldatud

kutseharidusstandardis.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Kutsestandardite vajadus ja koostamine (§ 7)

Eelnõu § 7 sätestab lõikes 2: Kutsestandard koostatakse juhul,

kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede

andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.

Tööandjate ettepanek on jagada praegune ebaselge lõige

kaheks ning sätestada võimalikeks ajenditeks avalik huvi ja

ohutuse kõrval ka tööturu vajadus:

• § 7 lg 2 (uus): "Kutsestandard koostatakse juhul, kui

ilmneb avalikust huvist, ohutusest, tööturu toimimisest või

ohust isiku varale tingitud vajadus teatud kutse- või ametialal

kvalifikatsiooni väärtustamiseks või tööturule ligipääsu

reguleerimiseks."

• § 7 lg 2¹ (uus): "Kutsestandard koostatakse ja

uuendatakse valdkondliku ekspertkomisjoni algatusel ja

tööturult saadud sisendi alusel, et määratleda minimaalne

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk on muuta kutsestandardite kasutamine sihitumaks

ning keskendada nende rakendamine eelkõige juhtudele, kus kutse

olemasolu on vajalik tööturule ligipääsuks või kutsealaste õiguste ja

hüvede kasutamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada

kutsesüsteemi liigset bürokraatiat ning tagada, et kutsestandardid

täidavad oma põhifunktsiooni – olla kutsealase kompetentsuse

hindamise alus olukordades, kus kutse omamine on õiguslikult või

sisuliselt vajalik. Võrreldes VTKga, mille järgi algselt oli soov alles

jätta vaid reguleeritud kutsed, on eelnõu väljatöötamisel oluliselt

arvestatud töömaailma osapoolte sisendiga ning kutsestandardi

koostamise vajaduse aluseks laiemalt kirjeldatud.

Eelnõu sõnastust täiendatakse arvestades ettepanekut nii, et

oleks tagatud kutsestandardite koostamine tõendatud vajaduse

korral.

92

teadmiste, oskuste ja hoiakute lävend kutse- või ametialal

tegutsemiseks."

Eesti Tööandjate

Keskliit

Kompetentsiprofiilide rakendamine (§ 8)

Kuna kutsestandardid on haridusasutuste ja tööandjate poolt

põhjalikult planeeritud ning kirjeldavad tööturu vajadusi kõige

paremini, on Tööandjate ettepanek võtta kompetentsiprofiilide

loomisel aluseks olemasolevaid kutsestandardeid.

Teadmiseks võetud.

Antud põhimõttega on juba arvestatud kompetentsiprofiilide

metoodika väljatöötamisel. Märkusega arvestatakse

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise määruse

väljatöötamisel.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Kutseasutuse ja valdkondlike ekspertkomisjonide roll (§ 10

ja § 12)

Kutseseaduse eelnõu kohaselt kaotatakse ära kutsenõukogud ja

asendatakse valdkondlike ekspertkogudega. Eelnõu kohaselt

läheb kogu tänaste kutsenõukogude otsustusõigus üle

ainuisikuliselt kutseasutusele ja moodustavate valdkondlike

ekspertkogude ülesandeks jääks peaasjalikult nõustav ning

seirav roll (hinnangute andmine, prognoosi ja seire uuringute

järelduste kooskõlastamine ning mõju hindamine valdkonna

arengule ja uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise

seiramine) ilma igasuguse siduva otsustusõiguseta. Selline

lähenemine eelnõu kontekstis kindlasti ei parandada haridus-

ja töömaailma sidusust, vaid pigem eemaldab tööturu

haridusmaailmast. Tööturu esindajatena oleme seisukohal, et

kutsenõukogude kaotamise korral peab eelnõuga

valdkondlikele ekspertkogudele üle minema ka tänaste

kutsenõukogude otsustusõigus.

Mittearvestatud.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Nõustume, et töömaailma sisuline osalus on kutsesüsteemi

legitiimsuse alus.

Selgitame, et VEKile ei saa anda otsustusõigust, sest tegemist on

kollektiivorganiga ja kollektiivorgani otsuste eest saab õigusliku

vastutuse võtta juriidiline isik/asutus, kes selle organi moodustab.

Otsustusõiguse viimine kutseasutusele lahendab kehtivas õiguses

esinevat probleemi õigusselgusega, kus kollegiaalse haldusorgani

sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav.

Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega

antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja

on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt

mõistetavad.

Eelnõu § 12 lõikes 3 nähakse ette VEK roll nii kutsestandardite

jakompetentsiprofiilide koostamiseks kui uuendamiseks, samuti

eksperthinnangute andmiseks mõlemal juhul. Muuhulgas on VEK

roll sisuliselt hinnata, kas kutsestandard või kompetentsiprofiil

vastab sellele määratud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kas

nõuded kompetentsusele on piisavad ning proportsionaalsed. Seega

kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

93

väljatöötamine, kuid nende algatamiseks, sisuliseks valideerimiseks

ja muutmiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt.

Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu koosseis (§ 11)

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (rakendusakt, § 11)

kavandatud koosseisus on oluliselt suurem avaliku sektori

osakaal, sh võrreldes praeguse praktikaga. Soovitus: sätestada

tasakaalustatud esindatus (samaväärne avaliku sektori ja

tööandjate esindatus), et nõukogu otsused peegeldaksid

mõlema poole vaateid. Avaliku sektori osakaalu suurendamine

ei ole ka kooskõlas rahvastiku vananemise ja tööealise

elanikkonna vähenemisega. Tänases olukorras peaks avaliku

sektori ülesandeid vähendama, mitte juurde tekitama.

Teadmiseks võetud.

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseis ja ülesanded

täpsustakse rakendusakti väljatöötamise käigus.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Eelnõu § 25 kohaselt on kutse taotlemise tasu kulupõhine ning

riigilõiv suureneb. Toetame läbipaistvuse ja kulupõhisuse

põhimõtet, kuid palume hinnata riigilõivu tõusu mõju

väiksematele erialaliitudele ja sektoriorganisatsioonidele, et

vältida nende osalusvõime vähenemist kutsesüsteemis ja

tööandjate esindatuse koondumist üksikute suuremate

osapoolte kätte.

Arvestatud.

Võttes arvesse mitmetelt partneritelt saadud tagasisidet ning välja

toodud riske jäetakse eelnõust välja riigilõivu tõstmine, et säilitada

laiapõhjaline ligipääs kutse andja õiguste taotlemisele.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Eelnõu § 36 kohaselt kehtivad kutsestandardid kuni

31.12.2028. Üleminekuperiood on vajalik, kuid oluline on

tagada selge kommunikatsioon ja praktilised juhised

sektoritele, et vältida ebakindlust ettevõtetes ja õppeasutustes

ning tagada sujuv üleminek.

Arvestatud.

Kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele ülemineku perioodi on

pikendatud kuni 31. august 2029.

Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Kutse ja esmakutse

Seletuskirja kohaselt loob eelnõu väidetavalt tervikliku kutse-

ja oskuste süsteemi, mis muuhulgas eristab selgemalt

tasemeõppe lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma

kutse rollid ning loob esmakutse mõiste, et siduda kutseõpe ja

töömaailma kutsekvalifikatsioonid loogiliseks õpiteeks. Hetkel

kehtiv üksnes kutsestandarditel põhinev süsteem ei ole andnud

Selgitame.

Mure, et esmakutse võib hakata konkureerima töömaailma kutsega

või asendada tööandjate poolt antavaid kutseid, ei vasta eelnõu

eesmärgile ega seletuskirjas kirjeldatud mudelile. Esmakutse roll on

selgelt piiratud: see on tasemeõppe lõpetamisel tõendatav esmane

kutsekvalifikatsioon, mis kinnitab õppekavas kirjeldatud

kompetentside omandamist. See ei asenda töömaailma kutset ega

94

piisavalt paindlikku alust õppekavade loomiseks ning kutse

andmise protsessid on olnud ajamahukad. Eelnõuga nähakse

koolilõpetajatele ette koolilõpukutse (esmakutse ehk initial

professional qualification) andmine õppeasutuse lõpetamisel,

loobudes senistest dubleerivatest tööandjate läbiviidud

kutseeksamitest kutseõppeasutuse lõpetamisel reguleerimata

kutsealadel. Esmakutse viitab õppeasutuse tõendatud

kutsekvalifikatsioonile pärast ametialase kompetentsiprofiilil

põhineva õppekava läbimist. Eesmärk on luua selge erisus

kooli lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma kutse

vahel.

EVEA hinnangul seisneb probleem selles, et ei ole võimalik

aru saada, kas esmakutse konkureerib töömaailma kutsega või

on tegemist nn baastasemel kutsega, mille alusel on võimalik

kompetentsuse arenedes omandada kõrgema taseme kutseid.

Näeme ohtu selles, et tähtajatute esmakutsete automaatsel

väljastamisel õppeasutuse lõpetamisel võib ära kaduda üldse

vajadus töömaailma kutsete ja kutsealade reguleerimise järele.

Oluliseks muutub hoopis kooli lõputunnistus, muu dokument

või

kanne kutse- ja oskuste registris, mis sisuliselt hakkab

tõendama ametikohtadel tegutsemiseks vajalike kompetentside

olemasolu.

Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab eelnõu

autorite arvates selgelt eristada formaalhariduses omandatud

kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. See peaks

toetama ka kutseõppe reformi, kus vastavalt uuendatud

kutseharidusstandardile toimub tööturule siirdumiseks vajalike

kutseoskuste hindamine praktilises tööolukorras oskuste

demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade

kaupa kogu õppe jooksul. Õppeasutuses kompetentsiprofiili

alusel loodud tasemeõppe õppekava edukal läbimisel

omandatakse edaspidi esmane kutsekvalifikatsioon ehk

koolilõpukutse ehk esmakutse. Esmakutse andjaks on

vähenda tööandjate rolli, sest esmakutse andmisel on õppeasutusel

kohustus kaasata hindamisse tööandjaid, tagades töömaailma

sisulise rolli hindamises.

Esmakutse kehtivuse tähtajatus on kooskõlas kehtiva õigusega, kus

koolilõpudokumendile kantavad kutsed on tähtajatud.

Seetõttu ei peeta põhjendatuks EVEA väidet, et esmakutse

vähendaks tööandjate kutsete rolli või tekitaks segadust. Eelnõu ja

seletuskiri käsitlevad kahte esmakutset ja kutset eraldi ning selgelt

eristatud funktsioonidega, mistõttu kommentaari ei arvestata.

95

õppeasutus ning esmakutse saadakse vaid juhul, kui on

tõendatud kõik ametialase kompetentsiprofiili

kompetentsusnõuded. Esmakutse andmisel on õppeasutusel

kutse andjana kohustus kaasata õpilase kompetentsuse

hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna

tööandjaid. Eelnõus on reguleerimata, kuidas selline

kaasamine täpsemalt toimuma hakkab ja kuidas jagunevad

osapoolte vahel sellega seotud kulud.

EVEA arvates ei muuda see kutsete süsteemi rohkem

arusaadavaks, kui eristatakse kahte erinevat kutse liiki:

esmakutset ehk koolilõpukutset ja töömaailma kutset ning

kehtestatakse erinevad nõuded nende kehtivuse osas.

Koolilõpukutse ehk esmakutse antakse koolilõpetajale

edaspidi alati tähtajatult. Pärast õpingute lõppu ning

töökogemuse omandamist on õppijal võimalik karjääri

edenedes taotleda kutsestandardil põhinev töömaailma kutse

konkursiga valitud kutse andja juures. Ei ole selge, kas see saab

olema nii ainult nn reguleeritud kutsealadel või ka

reguleerimata kutsealadel. Eelnõu kohaselt koostatakse

kutsestandard ainult juhul, kui isiku kutsealane ligipääs

tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on

piiratud kutse omamise nõudega. Samuti ei ole selge, kui

kauaks ajaks jäävad kehtima töömaailma väljastatud kutsed.

Kutse kehtivusaeg peab sisalduma kutse andmise korras, mille

kehtestab kutseasutus.

Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Kutsestandard ja kompetentsusprofiil

Eelnõus sätestatakse, et kui õppekava aluseks on

kutsestandard, siis sooritatakse kutseeksam ja saadakse kutse.

Kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil ja õppija on

saavutanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsid, siis saadakse õppeasutuse lõpetamisel

esmakutse. Arusaadav on, et töömaailma ja hariduse koostööks

on vajalik ühtne kompetentsuste kirjeldamine õppekavade

kujundamise alusena. Küsitav on aga vajadus luua

Selgitame.

Eelnõu eesmärk on täiendada kutsestandarditel põhinevat süsteemi

paindlikuma vahendiga – kompetentsiprofiiliga –, et tagada kiiresti

arenevates ja interdistsiplinaarsetes valdkondades ajakohane ning

tööturu vajadustest lähtuv õppe sisu. Kompetentsiprofiil ei asenda

kutsestandardeid ega loo paralleelsüsteemi, vaid pakub võimalust

kirjeldada pädevusi seal, kus kutsestandardi koostamine ei ole

põhjendatud (nt reguleerimata ja kiiresti muutuvates

valdkondades).

96

alternatiivne võimalus kutsestandardite asemel või kõrval

kasutada töömaailmas vajalike kompetentside süstemaatilist ja

ajakohastatud kirjeldust. Kutsestandarditel põhineva süsteemi

jäikus, nende aeglane uuendamine ja piiratud sobivus

interdistsiplinaarsete või kiiresti arenevate valdkondade puhul

takistavad tööjõu oskuste vajaduse piisavalt kiiret kajastumist

õppes. Võib küsida, et kas kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt

loob uue paindlikuma võimaluse tööturu sisendi põhjal

õppekavade loomiseks ja arendamiseks, sh

mikrokvalifikatsioonide tasandil. Kindlasti toob

kompetentsiprofiilide loomine ja kasutuselevõtt nii

kutsesüsteemile tervikuna kui ka õppeasutustele kaasa

täiendavaid kulusid. Ka jääb arusaamatuks, kuidas just

kompetentsiprofiilid võimaldavad vältida kutsestandardite

sagedast ümbervormistamist. Samuti ei selgu eelnõust, kas

kompetentsiprofiile saab kasutada ka sisendi andmisel

üldharidusõppekavadele.

Oluline on vajadus saada ülevaade uuendamist vajavatest

kutsestandarditest. Selleks hinnatakse, kas kutsestandardid on

aluseks mõnele õppekavale ja kas toimub töömaailma

kutseandmine. Kõik

kutsestandardid, millel ei ole tööle siirdumiseks formaalseid

kvalifikatsiooninõudeid, kuid mis on õppekavade aluseks,

vaadatakse üle OSKA analüüside alusel koos valdkondlike

eksperdikogude, õppeasutuste ning sotsiaalpartneritega.

Selgitatakse välja, kas on vajadust luua kompetentsiprofiil või

mitte. Millistest kriteeriumitest lähtudes seda otsustatakse?

Kompetentsiprofiil määratletakse kui ameti, kutseala või

kutsetegevuse valdkonna põhine kompetentside kirjeldus

vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, mis annab

ülevaate kutsete või oskuste kogumist, millest esmakutse

koosneb. Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks

kompetentsiprofiilil olema oluline roll õppekavade loomisel,

eelkõige tasemehariduses ja täiendkoolituses, mis peaks

Lisaks säilivad kompetentsiprofiilidele samad kvaliteedinõuded

nagu kutsestandarditele, tagades metoodilise tugevuse. Seletuskiri

kirjeldab selgelt, et standardite ja profiilide kasutus eristatakse

õppekavade eesmärkidest lähtudes ning uuendamist vajavad

kutsestandardid vaadatakse süstemaatiliselt üle koos OSKA,

ekspertkogude ja tööandjatega.

Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et profiilid tekitavad segadust või

ohustavad kutsestandardite rolli.

97

võimaldama koondada töömaailmas olulised pädevused

paindlikumalt ja valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses

olnud kutsestandard. Ehkki kompetentsiprofiil võib olla

koostatud nii kitsamalt ametile kui laiemalt kutsealale või

tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti

kõigi kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud

ametialases kompetentsiprofiilis. Kas konkreetse ameti

kompetentsidest piisab tegutsemiseks kogu kutsealal või

tegevusvaldkonnas? Eelnõus ei ole see selgelt sõnastatud.

Eelnõu kohaselt jäävad kompetentsiprofiilidele kehtima samad

kvaliteedi- ja koostamisnõuded kui kutsestandarditele, mis

peaks tagama kutsestandardiga võrreldava usaldusväärsuse ja

metodoloogilise tugevuse. Lõppkokkuvõttes aga ei ole üldse

selge, millal on õppekava aluseks kutsestandard, millal

kompetentsiprofiil ja millal ei ole õppekava üldse esmakutse

või kutsega seotud. Ja kui kompetentsiprofiil on eelnõus

läbivalt seotud õppekavadega, siis kompetentsiprofiili

defineerivas paragrahvis viidatakse hoopis ametialase

kompetentsiprofiili alusel kehtestatud koolituskava

lõpetamisele. Teiste sõnadega ei ole üheselt arusaadav, kas

saab kehtestada ka eraldi ametialaseid, kutsealaseid ja

kutsetegevuse valdkonna kompetentsiprofiile.

Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Kompetentsus ja kompetentsid

Kutseõppeasutuse seaduse tähenduses on õpiväljundid

õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja

hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või

õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.

Kõrgharidusseaduse järgi on kõrgharidustaseme õpe

tõenduspõhisel käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena õppija

omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud

aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja

arendustegevuseks ning elukestvaks õppeks. Kehtiva

kutseseaduse kohaselt on kompetentsus edukaks

kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja

Selgitame.

Kommentaari ei arvestata, sest eelnõus esitatud mõistete

„kompetents“ ja „kompetentsus“ eristamine on teadlik ja

eesmärgipärane, et järgida rahvusvahelist praktikat ning tagada

ühtne terminikasutus kogu kutsesüsteemis. Kompetentsus tähendab

tõendatud suutlikkust tegutseda töö- või õppeolukorras, samal ajal

kui kompetents kirjeldab selle suutlikkuse koosseisu (teadmised,

oskused, kogemused ja hoiakud).

Esmakutse ei eelda töökogemust, vaid õppekava läbimisel

tõendatud pädevust, mistõttu ei saa eeldada töökogemuse rolli

samal viisil nagu töömaailma kutse puhul. Oskused ei ole

98

hoiakute kogum. Erinevalt haridust reguleerivatest seadustest

on siia loetellu lisandunud kogemus ja tõenäoliselt on selle

põhjuseks asjaolu, et kogemus tekib peale hariduse

omandamist töötamise käigus. Eelnõus ei määratleta

kompetentsust täpselt samas tähenduses kui kehtivas seaduses.

Eelnõus on kompetentsus kui tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja

kutsealases arengus. Eelnõu määratleb uue mõistena

kompetentsi kui teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute

kogumi, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või

tegutseda teatud olukorras. Kompetentsid moodustavad

kompetentsuse. Esimene küsimus tekib, et milleks on vaja

tekitada segadust kahe sarnase mõiste kasutamisega. Teine

probleem on seotud sellega, et esmakutse tõendab eelnõu

kohaselt ka kogemuste olemasolu, aga üldjuhul ei ole kooli

lõpetajal töö tegemise käigus tekkivaid kogemusi. Omaette

probleemiks on veel see, et eelnõus on kompetentsuse

definitsioonist välja jäänud oskused.

definitsioonist välja jäetud – need sisalduvad kompetentsi mõistes,

mis moodustab kompetentsuse aluse.

Seetõttu ei ole muudatus ettepanek vastavuses eelnõu ülesehituse ja

põhimõtetega ning kommentaariga ei arvestata.

Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Ettevõtjate ja tööandjate osalemine kutsesüsteemis

Kutsesüsteem on seni toiminud tugeva koostööplatvormina

erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud,

kutsenõukogud) vahel ning eksisteerib vajadus säilitada

sisuline koostöö ka

pärast süsteemi struktuurimuudatusi. Eelnõus tuleks arvestada

sellega ja näha ette senisest sisulisem valdkondlik koostöö

eksperdikogudes ning tööandjate kaasamine nii

kutsestandardite kui ka kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Eelnõus ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub

valdkondliku koostöö ekspertkogude moodustamine. See

ülesanne on antud valitsuse pädevusse ilma kaalutlusõiguse

kriteeriumiteta.

Selgitame.

Valdkondlike eksperdikogude moodustamine reguleeritakse

täpsemalt rakendusmääruses, mis koostatakse hilisemas etapis.

Rakendusmääruste kavandid on lisatud eelnõule.

99

Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Kutseasutuse roll kutsestandardite ja

kompetentsusprofiilide koostamisel