Pöördumine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Maris Lauri

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ning rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse muutmise

seaduse eelnõule 640UA

Austatud proua Maris Lauri

Riigikogus on menetluses seaduseelnõu 640UA. Käesolevaga soovime eelnõu algatajana teha

eelnõusse alljärgnevaid parandusi, arvestades Vabariigi Presidendi 3. juuli 2025. a otsuses nr

590, Riigikohtu halduskolleegiumi 8. jaanuari 2026. a otsuses nr 3-23-125 ja

Rahanduskomisjoni kaasamismenetluse käigus esitatud muudatusettepanekutes toodut.

Käesolevad muudatusettepanekud hõlmavad ka Rahanduskomisjonile 13. oktoobril 2025. a ja

10. märtsil 2026. a esitatud muudatusettepanekuid, seega palume lähtuda tervikuna

käesolevast ettepanekust eelnõu muutmiseks.

1. Muuta eelnõu § 1 punktis 17 toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 58 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda

määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt

riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kohustatud isikutelt ja kolmandatelt isikutelt.

Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks

kohustatud isikult ja kolmandalt isikult andmete saamise aluseks on Rahapesu Andmebüroo

ettekirjutus.”;

Selgitus: Lõikes teisest lausest on eemaldatud viide RahaPTS § 54 lõike 1 punktile 4.

Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 15), et rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) kohaldamisel on põhjendatud eristada

volitusi, mis on Rahapesu Andmebürool (RAB) oma erinevate funktsioonide täitmiseks.

Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks loodud rahapesu andmebüroo

ülesehitus ja selle kohustuslik funktsioon on sätestatud RahaPTS-i 6. peatükis ning riikliku

järelevalve tegemiseks on RAB-i volitused ette nähtud RahaPTS-i 7. peatükis.

Seetõttu on põhjendatud muuta sätet selliselt, et järelevalveliste ülesannete täitmiseks

(RahaPTS § 54 lg 1 p 4) tehtavad ettekirjutused, mis on andmete saamise aluseks, ning samuti

õigus saada teavet, mis on vaja järelevalveliste ülesannete täitmiseks, ei ole reguleeritud

Meie 13.04.2026 nr 13-5.1/1637-1

2

RAB-i ülesehitust ja funktsiooni käsitlevas peatükis 6, vaid järelevalvet reguleerivas ja selleks

volitusi sätestavas peatükis 7.

2. Muuta eelnõu § 1 punktis 22 toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 592 ja § 593 ning sõnastada need järgmiselt:

„§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse käesoleva seaduse § 54 lõikest 1

tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses Rahapesu Andmebüroole edastatud ja

seaduses sätestatud ülesannete täitmise käigus kogutud järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed, sünniriik, rahvus, elukoht, seadusliku esindaja andmed, sugulus-

ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi

andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse ja süüdistuse andmed, karistatuse

andmed, kontode ja virtuaalvääringu rahakoti andmed;

2) juriidilise isiku andmed – nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala,

kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kõrgema juhtkonna liikmete isikuandmed,

tegeliku kasusaaja andmed, esindusõigusliku isiku isikuandmed, kahtlustuse ja süüdistuse

andmed, karistatuse andmed, kontode ja virtuaalvääringu rahakoti andmed;

3) füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed – kinnistute,

sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri andmed, tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed;

4) käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad andmed ning teate

menetlemisega seotud andmed, samuti §-s 63 nimetatud rahvusvahelise infovahetuse käigus

vahetatud andmed;

5) käesoleva seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad

andmed;

6) käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;

7) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete

täitmisega seotud andmed.

(2) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegilise analüüsi ülesande

täitmiseks töödeldakse pseudonüümitult ja automatiseeritult andmete kogumit _:

1) Rahapesu Andmebüroo poolt seaduses sätestatud ülesannete täitmise käigus saadud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud andmed, välja arvatud

teatamiskohustuse või ülesannete täitmise käigus saadud pangakonto väljavõtted;

2) juriidiliste isikute kohta äriregistri, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamatu ja

liiklusregistri andmed ning majandustegevuse registri andmed Rahapesu Andmebüroo poolt

väljastatud tegevuslubade kohta, samuti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide ning käibe- ja

tollideklaratsioonide andmed;

3) füüsiliste isikute kohta äriregistri ja tegelike kasusaajate andmekogu andmed ning

majandustegevuse registri andmed Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud tegevuslubade

kohta.

(3) Pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega isikut mittetuvastavad andmed

muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud üksnes juhul, kui esineb rahapesu või

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise

põhjendatud kahtlus. Rahapesu Andmebüroo juhi volitatud ametnik kooskõlastab

pseudonüümitud andmete depseudonüümimise taotluse Rahapesu Andmebüroo

andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib toimingu vastavust depseudonüümimise

tingimustele.

3

(4)  Depseudonüümitud andmed läbivad uue analüüsi. Kui analüüsi tulemusi ei edastata

rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni

rikkumise tõkestamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks uurimisasutusele, prokuratuurile või

rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale välisriigi asutusele, kustutatakse depseudonüümitud

andmed, välja arvatud füüsilise isiku nimi ja isikukood, viivitamata. Rahapesu Andmebüroo

teavitab isikut andmete töötlemise faktist ja kustutab isiku nime ja isikukoodi, kui kuue kuu

jooksul alates andmete depseudonüümimisest ei teki vajadust sama isiku andmete uuesti

depseudonüümimiseks ega laeku selle isiku kohta rahapesu või terrorismi rahastamise või

sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumisega seotud teavet kohustatud isikutelt

või rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi asutuselt.

(5) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 8, 9 ja 11

nimetatud ülesannete täitmisel vajalikus ulatuses hinnata tüpoloogiate ja riskitunnuste

arvutamise kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning rahapesu või terrorismi

rahastamise või sellega seotud kuriteo esinemise tõenäosust.

(6) Rahapesu Andmebürool on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada automatiseeritud

analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu hulgas teavet

riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta. Teksti- ja andmekaeve

meetod on automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja

andmeid. Rahapesu Andmebürool on keelatud teha üksnes automatiseeritud analüüsimeetodil

põhinevat andmesubjekti puudutavat otsustust

(7) Käesolevas seaduses nimetatud Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates

menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentide ning tõendite kohta

peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või toimingu kohta eraldi ning toimiku

pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus.

§ 593. Andmete säilitamine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitatakse andmeid järgmiselt:

1) Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta 10 aastat

pärast vastava toimiku sulgemist;

2)  Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute pangakonto

väljavõtteid viis aastat pärast vastava toimiku sulgemist;

3) rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid andmete päritoluallikas toodud

piirangute kohaselt, kuid mitte kauem kui 10 aastat pärast vastava toimiku sulgemist;

4) järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente

kümme aastat arvates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse

lõppemisest;

5) strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid kuni kolm aastat arvates

andmete andmekogusse võtmisest;

6) andmetöötluse logisid kümme aastat päringu või kande tegemisest.”;

Selgitus: Paragrahvi 592 lõike 1 muudatustega täpsustakse Rahapesu Andmebüroo (RAB)

andmekogus andmete töötlemise ulatust. Oluline on rõhutada, et säte toob ulatuse

andmekategooriatest, mida RAB-il võib oma ülesannete täitmiseks olla vajalik töödelda.

Andmekogus sisalduvad andmed aga üksnes isikute kohta, kelle osas RAB-ile seaduses

sätestatud ülesannete täitmise käigus infot edastatakse või kelle osas on ülesannete täitmiseks

vajadus andmeid töödelda, sealhulgas juhtumipõhisel tasandil (RahaPTS § 54 lg 1 p 1) teatud

4

andmete valimiga piiritletud osas (nt teatud hulk teateid) konkreetse analüüsi läbi viimiseks.

Samuti on oluline rõhutada, et strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks töötleb RAB

pseudonüümitult ja automatiseeritult andme kogumit üksnes kavandata § 592 lõikes 2

nimetatud andmekategooriaid, mille ulatus on väiksem § 592 lõikes 1 nimetatust.

Eelnõuga sätestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu andmekoosseis, mis on praegu

toodud andmekogu põhimääruses. Seega ei ole andmekoosseisu seaduse tasandil sätestamisel

andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei

muutu asjaolu, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alusel ehk

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmete töötlemise laad, ulatus,

kontekst ega eesmärk ei muutu.

Seaduses nimetatud füüsilise isiku üldandmetena on käsitletavad: ees- ja perenimi, isikukood

ja sünniaeg, surmaaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed. Seadusliku esindaja andmed

hõlmavad endas hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmeid.

Vastavalt rahanduskomisjoni kaasamismenetluses esitatud ettepanekule täpsustatakse

kavandatava § 592 lõike 1 punkti 4 sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, milliseid teadetega

esitatud andmeid andmekogus töödeldakse. Sõnastust täpsustatakse, et hõlmatud oleksid

seadusandja mõtte kohaselt kõik teated, mis Rahapesu Andmebüroole RahaPTS § 49 lõike 1

kohaselt RahaPTS § 50 lõike 4 kohaselt kehtestatud määruse vormil esitatakse.

Vastavalt rahanduskomisjoni kaasamismenetluses esitatud ettepanekule täpsustatakse

kavandatava § 592 lõike 2 sissejuhatavat lauset ja eemaldatakse selle lause lõpus sõna

„sealhulgas“. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et töödeldavate andmete kogum on piiratud

loetelelus toodud andmetega. Oluline on aga ka täiendavalt välja tuua, et strateegilise

analüüsi ülesande täitmiseks pseudonüümitult ja automatiseeritult andmete töötlemise õigus

andmete kogumina strateegilise analüüsi andmelaos ei piira RAB-i õigusi teostada RahaPTS

§ 54 lg 1 p-s 1 sätestatud ülesande täitmise raames vajadusel isikustatult analüüsi laiemalt

kui ainult ühe teate põhiselt. Viidatud analüüs ei piirdu ühe teate või ühe juhtumi analüüsiga,

vaid hõlmab suuremat hulka teavet, näiteks kogumis mitmeid või kümneid teateid ning

nendega seotud isikuid ja tegevusi. Selliseks analüüsiks ei kasutata andmekogude kogumit,

vaid andmete väljavõtet väga piiritletud osas või valimis konkreetse analüüsi läbiviimiseks

vajalikus ulatuses.

Paragrahvi 592 lõike 2 punkti 1 uus sõnastus piiritleb selgesõnalisena, et teatamiskohustuse

käigus RAB-ile edastatud või teadete analüüsimisel päritavad pangakontode väljavõtted ei

sisaldu andmete kogumis, mida RAB-il on edasiselt õigus kogumina pseudonüümitult ja

automatiseeritult töödelda.

Rahanduskomisjoni kaasamismenetluses toodi välja, et juhtudel kui depseudonüümitud

andmete analüüsi tulemusena ei edastata rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega

seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise tõkestamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks

uurimisasutusele, prokuratuurile või rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale välisriigi

asutusele, tuleks sellisest andmete töötlemisest teavitada ka isikuid.

Paragrahvi 592 lõiget 4 on vastavalt esitatud täiendavale muudatusettepanekule täpsustatud

eesmärgiga tugevdada andmesubjekti õiguste kaitset ning tagada talle täiendav menetluslik

garantii. Täpsustavate muudatustega normi sõnastuses nähakse ette, et juhul kui isiku suhtes

5

tekkinud kahtluse ei leia kinnitust, teavitatakse andmesubjekti tema isikuandmete töötlemise

faktist pärast kuuekuulise perioodi möödumist. Muudatus on kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse nõuetega. Andmesubjekti teavitamise edasilükkamine on ajutine ning

põhjendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgiga. Kuigi esialgse

analüüsi tulemusel ei pruugi ilmneda alust edasiseks menetlemiseks, võib teavitamine vahetult

peale analüüsi lõppu kahjustada analüüsimeetodite tõhustust või võimaldada isikul oma

käitumist kohandada viisil, mis raskendab tulevikus võimalike rikkumiste avastamist. Seetõttu

on põhjendatud teavitamise edasilükkamine piiratud ajavahemikus. Kuue kuu pikkune

viivitusperiood tagab, et viivitusega tekitatav riive ei ole ajas ebamõistlikult suur ning isikul

on võimalik mõistliku aja jooksul saada teada enda andmete töötlemisest.

Ajutine andmesubjekti õiguste piirang on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Meede

on sobiv, kuna aitab tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetme tõhususe.

Meede on vajalik, kuna sama eesmärgi ei ole võimalik saavutada vähem piiravate

vahenditega arvestades Rahapesu Andmebüroole pandud ülesandeid ja tema tegevuse

iseloomu. Meedet saab pidada mõõdukaks, kuna andmesubjekti teavitamise edasilükkamine

on ajaliselt piiratud maksimaalselt kuue kuuga.

Selleks, et füüsilisi isikuid oleks võimalik teavitada pärast analüüsi teostamist, säilitatakse

piiratud ulatuses (füüsilise isiku nimi ja isikukood) nende isikute andmed, kes on analüüsi

isikustatud kujul läbinud. Nimetatud andmeid säilitatakse maksimaalselt kuue kuu jooksul

alates andmete depseudonüümimisest. Muu analüüsi käigus kogutud andmehulk kustutatakse

viivitamata. Selline lähenemine tagab andmete minimaalse töötlemise põhimõtte ning

säilitamise piiramise põhimõtte, mis omakorda on mõeldud tagamaks eesmärki, et isikut oleks

võimalik tema andmete töötlemise faktist teavitada. Pärast kuuekuulise tähtaja möödumist,

kui ei ole ilmnenud vajadust isiku andmete uuesti depseudonüümimiseks ega laekunud

täiendavat kahtlase tegevusega seotud teavet, kustutatakse pärast isiku teavitamist ka

säilitatud nimi ja isikukood. Isiku teavitamine tagatakse andmejälgija kaudu.

Paragrahvi 592 lõike 5 muudatusega parandatakse sätte sõnastust nii, et sellest selguks sätte

eesmärk. Paragrahvi 592 lõikes 5 tuuakse, et RAB-il võib käesoleva seaduse § 54 lõike 1

punktides 1, 2, 4, 8, 9 ja 11 loetletud ülesannete täitmisel vajalikus ulatuses hinnata rahapesu

ja terrorismi rahastamisele viitavate tüpoloogiate ja riskitunnuste arvutamise kaudu rahapesu

või terrorismi rahastamise riske ning rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuriteo esinemise tõenäosust.

RAB-i õigusest hinnata tüpoloogiaid ja riskitunnuseid, kasutades olukorraga seotud riske,

sõltub RAB-i reageerimise intensiivsus konkreetsele juhtumile ja RAB-i töö edasine

korraldamine. Selle kaudu on teadete vastuvõtmisel võimalik määrata nende kiireloomulisust

ja kaalukust, et prioriseerida tööde järjekorda. Samuti võimaldab analüüsimeetod esile tuua

teates märgitud isikute kohta kõige olulisema majandusinfo ja sellest lähtuvad riskid, mis

võimaldavad töökorraldust optimeerida ja ressursse kõige mõistlikumalt jagada. Lisaks aitab

riski hindamine valida asjakohasemaid kontrollmeetmeid RAB-i poolt RahaPTS-i täitmise üle

järelevalve teostamisel ehk läheneda riskipõhiselt. Riskipõhine järelevalve võimaldab

omakorda suunata tähelepanu sinna, kus seda on kõige rohkem vaja ning võimalikud ohud ja

nendega kaasnevad tagajärjed kõige kaalukamad.

Paragrahvi 592 lõike 6 täiendamine viimase lausega toob seadusesse andmesubjekti õiguste

täiendava tagatise ning kannab andmesubjekti õiguste kaitse eesmärki. Lisaks seaduse

seletuskirjas juba esitatud selgitustele tuuakse seaduse sättes selgesõnaliselt välja, et RAB ei

6

tee pelgalt andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas riskiprofiili määratlemise põhjal

andmesubjekti puudutavat otsust, mis toob andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke

tagajärgi või muud märkimisväärset mõju, seega järgib täiendus IKÜM artiklis 22 sätestatud

andmesubjekti õigust.

Vastavalt rahanduskomisjoni kaasamismenetluses esitatud ettepanekule muudetakse

kavandatava § 593 punkte 1 ja 3 selliselt, et lühendatakse säilitamistähtaegu 10 aastani.

Eesmärk on prioritiseerida andmesubjekti õigusi, tagades andmete võimalikult minimaalse

säilitustähtaja.

Andmete säilitamise tähtaja vajalikkuse uuesti hindamisel kaalutleti veel kord isikuandmete

kaitse üldmääruse kohase andmete säilitamise piiramise ja minimaalsuse põhimõtteid, mille

kohaselt tuleb isikuandmeid säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada üksnes

seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärkide saavutamiseks. Muudatusettepaneku

kohane 10-aastane andmete säilitamise tähtaeg on kooskõlas kuriteo üldise aegumistähtajaga

ning võimaldab jätkuvalt tagada pädevatele asutustele vajaliku teabe edastamise. Ning kuigi

pikem andmete säilitamise tähtaeg võiks teatud juhtudel suurendada võimalust tuvastada

ajaliselt hajutatud skeeme ja mustreid leiab seadusandja, et selline täiendav kasu ei kaalu

edasiselt üles ulatuslikumat andmesubjekti õiguste riivet. Tegemist on mõõdukama meetmega

võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga, kuna aitab vähendada isikuandmete pikaajalisema

säilitamisega kaasnevat riivet. Läbi muudatuse tagatakse, et isikuandmete töötlemine ei kesta

kauem, kui see on vältimatult vajalik andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Muudatus

tagab tasakaalu ühelt poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kui olulise

avaliku huvi ning teiselt poolt andmesubjekti põhiõiguste kaitse vahel.

Pangakonto väljavõtete, kui suuremalt isiku põhiõigusi riivava andmehulga osas, otsustas

seadusandja kehtestada täiendava andmete kustutamise tähtaja, milleks on viis aastat peale

vastava toimiku sulgemist. Muudatust kajastab kavandatav § 593 punkt 2.

Paragrahvi 593 punkti 5 muudatusega lühendatakse strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks

kogutud andmete säilitamise tähtaega viielt aastalt kolmele arvates andmete andmekogusse

vastuvõtmisest. Tegemist on vähima võimaliku perioodiga, et tagada strateegilise analüüsi

eesmärkide täitmine, pidades samas silmas andmete säilitamise tähtaega kui ühte turvalise

andmetöötluse olulist osa. Statistilise analüüsi ja masinõppe meetodid vajavad muutlikus

majanduskeskkonnas võrdluseks võimalikult pika ajaperioodi andmeid, kuid minimaalselt on

võimalik kuritegelikud trendid, mustrid ja suundumused tuvastada sätestatava perioodi

andmete põhjal.

Paragrahvi 593 punkti 6 muudatusega tuuakse seaduse tasandil välja, et Rahapesu

Andmebüroo andmekogu  andmetöötluse logisid säilitatakse kümme aastat päringu või kande

tegemisest. Selliselt on säte terviklik ja selge, kuivõrd toodud on kõigi kategooriate

säilitamistähtajad.

3. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 punktis 29 toodud rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 601 ning sõnastada see järgmiselt:

„§ 601. Andmesubjekti õiguste piiramine andmetega tutvumisel

(1) Rahapesu Andmebüroo piirab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel järgmisi

andmesubjekti õigusi:

7

1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale

välisriigi asutusele (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile;

3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud;

4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete

töötlemise kohta;

5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti õigusi

juhul, kui piiramata jätmine:

1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1

ja 2 sätestatud ülesannete täitmist;

2) takistab või kahjustab kuriteo tõkestamist;

3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piiranguid kohaldatakse ka

isikuandmete suhtes, mis on saadud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi

asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt

organisatsioonilt või institutsioonilt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi piiratakse kuni käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.

(5) Andmesubjekti õiguste piiramisel on andmesubjektil õigus taotleda Andmekaitse

Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimist.“;

Selgitus: Paragrahvi 601 lõike 1 esimese sissejuhatava lause muudatuse eesmärgiks on

viidata selgelt, millistel juhtudel on RAB-il õigus lõike loetelus toodud andmesubjekti õigusi

piirata. Seetõttu asendatakse varasem viide seaduses sätestatud ülesannete täitmisele

olukordadega, mis on toodud kõnealuse paragrahvi lõikes 2. Selliselt on tagatud, et lõige 1 ja

lõige 2 on omavahel kooskõlas ning andmesubjekti õiguste piiramisel ei väljuta lubatud

piiridest.

Paragrahvi 601 lõike 2 punkti 1 täpsustatakse tagamaks selgem määratlus, millistel juhtudel

on RAB-il õigus andmesubjekti õigusi piirata. Andmesubjekti õiguste piiramine on vajalik

RAB tuumikfunktsiooni täitmise tagamiseks. Eesmärgiks on täpsustada, et andmesubjekti

õiguste piiramiseks ei saa olla mistahes töökorralduslik takistus ega põhjendus, et see on

ülearu keerukas või aitaks kokku hoida asutuse kulusid. Õiguste piirang peab olema rangelt

eesmärgipärane ning vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja RAB-i

poolt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega teabe töötlemiseks ehk RAB ei saa anda

andesubjektile vihjet selle kohta, et tema kohta käiv info on RAB huviorbiiti jõudnud, kui see

võib saada hilisemat võimalikku kriminaalmenetlust takistavaks või kahjustavaks asjaoluks.

Kehtiva FATF-i soovituse1 29 tõlgendava märkuse kohaselt on rahapesu andmebüroo osa, ja

tal on keskne roll, riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivvõrgustikus,

abistades teiste asjakohaste asutuste tööd (lõik 1). Sellel eesmärgil peavad rahapesu

andmebürood teostama järgmist liiki analüüse: 1) operatiivanalüüs – mille käigus 1 Kättesaadav: The FATF Recommendations

8

kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade,

kuritegelike võrgustike või ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute

jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude

või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks; 2) strateegiline analüüsis –

mille käigus kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet, sh teiste pädevate asutuste

edastatud teavet rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud arengusuundade ja seoste

kohta. Nimetatud ülesanded on sätestatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2015/849 põhjenduspunkt 42 toob, et võitlust

rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu peavad oluliseks avalikuks huviks kõik liikmesriigid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on IKÜM mõttes avaliku huviga seotud

küsimus. Eelviidatud direktiivi põhjenduspunkti 46 toob välja, et andmesubjekti juurdepääs

kahtlase tehinguga seotud teabele pärsiks aga tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise

vastase võitluse tulemuslikkust. Seepärast on põhjendatud kohaldada kõnealuse õiguse suhtes

erandeid ja piiranguid. IKÜM artikli 23 piirangute kohaldamisel on oluliseks eelduseks, et

piirangute seadmine täidaks avalikku huvi, ehk eesmärgid on vajalikud avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks. RAB-i põhiülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine. RahaPTS § 54 lõike 3 kohaselt RAB analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja

terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara

säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale

asutusele.

Uurimisasutustel ei oleks võimalik võimalikke kuritegusid uurida ega ka vajalikke tõendeid

kriminaalmenetluse läbiviimiseks koguda, kui RAB andmesubjekte võimalikust tekkinud

kahtlusest ei teavitaks. Teatud juhtudel võimaldab kas või ainult faktipõhisele küsimusele

vastamine puudutatud isikul tuvastada, kas tema kohta käiv info on RAB-i huviorbiiti jõudnud

ehk kas tema võimalikud ebaseaduslikud teod on avastatud või mitte, millise tehingu

tegemisega seoses on rahapesu andmebürood teavitatud (see seab omakorda ohtu ka teavitaja

kaitse põhimõtte (RahaPTS § 521).2 Eelnimetatud info võib aidata isikutel edasiselt kahtlaseid

tehinguid paremini varjata, muu hulgas kasutades tehingute tegemiseks muid alternatiivseid

võimalusi. Lisaks on võimalik andmesubjektil andmete avaldamise korral tuletada, kas Eestis

või teises riigis toimub eelmenetlus või kriminaalmenetlus jms. Seega võib ka juba faktipõhine

ja piiratud osas teabe väljastamine andmesubjektile omada kahjustavat mõju rahapesu või

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele ning andmesubjekti õigusi on vajalik

RAB tuumikfunktsiooni täitmiseks piirata.

Lisaks on oluline välja tuua, et käesoleva muudatustega kavandatava strateegilise analüüsi

andmete kogumina töötlemise korral (vastavalt kavandatava RahaPTS § 59´2 lõikele 2)

töötleb RAB isikuandmeid pseudonüümitult, mis tähendab, et RAB ei saa selliste

teabepäringute korral kinnitada ega lükata ümber teabe töötlemise fakti, kuna see eeldaks

andmete depseudonüümimist, milleks seaduse kohaselt alus puudub.

Andmesubjekti õiguste piiramise vajalikku ulatust hindab RAB igakordselt, kui andmesubjekt

vastava teabetaotlusega asutuse poole pöördub. Andmesubjekti õiguste piiramisel

selgitatakse andmesubjektile piirangute seadmise põhjuseid ning tema õigust teostada oma

õigusi Andmekaitse Inspektsiooni kaudu (RahaPTS § 601 lg 5 täiendus).

2 Ka uus rahapesu tõkestamise direktiivi 2024/1640 artikkel 36 toob (Direktiiv - EL - 2024/1640 - ET - EUR-

Lex), et liikmesriigid peavad tagama, et rahapesu andmebürood on seadnud sisse mehhanismid, millega kaitsta

kohustatud isikute ja nende töötajate või samaväärset positsiooni omavate isikute, sealhulgas esindajate ja

turustajate identiteeti.

9

Paragrahvi 601 lõike 4 muudatuse eesmärk on selgelt ära tuua piiratavate õiguste ulatuse ja

piirangu kestvuse seos, ehk milliseid õiguseid ja kui kaua piiratakse. Piirangute seadmine on

põhjendatud ja vajalik üksnes seniks, kuni piiramata jätmine on vajalik lõikes 2 loetletud

eesmärkide tagamiseks. Kui varasem sõnastus oli üldsõnaline, siis nüüd on lõikes viide sama

paragrahvi esimesele lõikele, milles on toodud piiratavate andmesubjekti õiguste kataloog.

Andmesubjekti taotluse saamisel hindab RAB igakordselt piirangute seadmise jätkuvat

vajadust.

Paragrahvi 601 täiendamine lõikega 5 lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016

direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes

isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste

andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK, artiklist 17 ja artikli 15 lõikest 3. Täienduse eesmärk on näha andmesubjektile

ette täiendav õiguste kaitse tagatis. Seega juhul, kui isikul tekib kahtlus oma õiguste piiramise

seaduslikkuse osas, on edaspidi ettenähtud sõnaselge meede isikuandmete töötlemise

seaduslikkuse kontrolli alustamiseks. Lisatav meede annab võimaluse andmesubjektidele

teostada oma õigusi järelevalveasutuse kaudu. Järelevalveasutus saab peale kontrolli

teavitada andmesubjekti vähemalt sellest, et kõik vajalikud kontrollid on aset leidnud.

4. Lisada eelnõusse punkt, millega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 64 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rahapesu Andmebüroo tehtav järelevalve on riskipõhine ning järelevalvetoimingute sagedus

ja rakendatavad meetodid arvestavad järelevalvesubjekti suurust ning tegevuse laadi, ulatust

ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.“;

Selgitus: Sätte muudatusega täpsustatakse Rahapesu Andmebüroo poolt tehtava järelevalve

olemust ja aluseid, mis tuginevad Eesti jaoks siduvatele rahvusvahelistele standarditele ning

kohustuslikus korras ülevõetavale Euroopa Liidu õigusele.

FATF´i3 soovitused (26 ja 28) kohustavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

järelevalvet tegema riskipõhiselt ja proportsionaalselt, keskendudes kõrgema riskiga

valdkondadele ning seeläbi kasutades järelevalve ressursse tõhusamalt ja

proportsionaalsemalt. Riskipõhise järelevalve läbiviimisel planeeritakse ja teostatakse

tegevusi vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tasemele, suunates suurema

tähelepanu ja ressursid kõrgema riskiga isikutele, tegevustele ja valdkondadele ning

kohandades järelevalve sagedust, ulatust ja intensiivsust proportsionaalselt tuvastatud

riskidega. FATF riskipõhise järelevalve juhend4 toob täpsemad suunised ja üldjuhise, mille

kohaselt peab järelevalveasutus arvestama nii riiklikke ja sektoripõhiseid rahapesu ja

terrorismi rahastamise riske kui ka konkreetse järelevalve all oleva isiku riskiprofiili ja

kontrollisüsteemide kvaliteeti, kohandades oma tegevusi proportsionaalselt tuvastatud

riskidega. Rahapesu tõkestamise direktiivi 2015/849 artikkel 48 punkt 65 kohustab järelevalve

puhul kasutama riskitundlikkusel põhinevat lähenemisviisi, milleks pädevad asutused:

3 Kättesaadav: The FATF Recommendations

4 Kättesaadav Guidance-Risk-Based-Supervision.pdf.coredownload.inline.pdf 5 Kättesaadav EUR-Lex - 02015L0849-20241230 - EN - EUR-Lex

10

1) peavad selgelt mõistma nende liikmesriigis esinevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise

riske;

2) peavad omama kohapeal ja väljaspool juurdepääsu kogu teabele liikmesriigile eriomaste

ja rahvusvaheliselt eriomaste riskide kohta, mis on seotud kohustatud isikute klientide, toodete

ja teenustega, ning;

3) peavad võtma kohapealse ja väljaspoolse järelevalve sageduse ja intensiivsuse määramisel

aluseks kohustatud isikute riskiprofiili ning selles liikmesriigis esinevad rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskid.

Vastava nõude riskipõhise käsitlusviisi kasutamiseks toob ka uue rahapesu tõkestamise

direktiivi 2024/1640 artikkel 406.

5. Lisada eelnõusse punkt, millega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse §-s 66 asendatakse sõna „haldusjärelevalve“ läbivalt sõnaga

„järelevalve“, täiendatakse § 66 lõiget 3 ning täiendatakse § 66 lõikega 4 ja

lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„§ 66. Järelevalve tegija õigused

(1) Järelevalve tegijal on õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta.

Järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud

isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi.

(11) Rahapesu Andmebüroo alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses

märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ja kontrollimise aeg.

Teavitus edastatakse kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli

algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist.

(2) Kohapealse kontrolli käigus on järelevalve tegijal õigus:

1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid,

ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse;

2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema

juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt.

(3) Järelevalve tegijal on õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet

kohapealse kontrolli käigus ja ka kohapealset kontrolli tegemata.

(4) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud teavet küsida

ettekirjutusega.

(5) Rahapesu Andmebüroo võib esitada järelevalve teostamiseks vajalike andmete

saamiseks päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku

andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.“;

Selgitus: Kehtiv RahaPTS § 66 kasutab läbivalt haldusjärelevalve terminit.

Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 16), et Vabariigi Valitsuse

seaduse § 751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani

6 Kättesaadav Direktiiv - EL - 2024/1640 - EN - EUR-Lex

11

üle ning seega ei ole RahaPTS §-s 2 nimetatud isikud, kes on RahaPTS § 3 p 3 kohaselt

RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, selles kontekstis haldusorganid. Seega ei saa

järelevalvega kohustatud isikute üle olla sisuliselt tegemist haldusjärelevalvega.

Mõistete kasutamist puudutava ebaselguse lahendamiseks tuleb seaduses

„haldusjärelevalve“ mõiste asendada „järelevalve“ mõistega, kuivõrd vastasel korral on

kogu RahaPTS § 66 regulatsioon sisutu. RAB teostab järelevalvet kohustatud isikute üle,

milleks seadusandja eesmärgist nähtuvalt oli soov §-s 66 sätestata järelevalve tegija õigused.

Muudatusega on tagatud edasine õigusselgus, et sätte mõtteks on läbivalt olnud reguleerida

just RahaPTS-i alusel läbiviidava järelevalve tegija õigusi, mitte tegevusi, mis puudutavad

ühe haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle.

Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 15), et RahaPTS

kohaldamisel on põhjendatud eristada volitusi, mis RAB-il on oma erinevate funktsioonide

täitmiseks. Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks loodud rahapesu

andmebüroo ülesehitus ja selle kohustuslik funktsioon on sätestatud RahaPTS-i 6. peatükis

ning riikliku järelevalve tegemiseks on RAB-i volitused ette nähtud RahaPTS-i 7. peatükis.

Eeltoodut arvestades on vajadus sätestada RahaPTS 7. peatükis RAB-ile selge õiguslik alus

järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse alusel teabe küsimiseks ning päringute esitamiseks

ja andmete saamiseks. Vastava selgesõnalise õiguse piisavateks volitusteks nõuda

järelevalveasutusel igasugust teavet, mis on oluline kohustuste täitmise jälgimiseks ja

kontrolli teostamiseks toob ka rahapesu tõkestamise direktiivi 2015/849 artikkel 48 ning

samuti uus rahapesu tõkestamise direktiivi 2024/1640 artikkel 37.

Rahapesu Andmebüroo poolt teabe küsimise aluseks järelevalvemenetluse läbiviimisel on

ettekirjutus, mille toob selgelt välja § 66 lisatav lõige 4. Juhtudel, kus kaugkontroll puudutab

laiemalt ühte konkreetset sektorit või isikute ringi, teeb RAB vajaliku teabe kogumiseks ühe

ettekirjutuse, mis edastatakse määratud ringile kohustatud isikutele.

6. Lisada eelnõusse punkt, millega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 68 lõiget 1 muudetakse ja asendatakse sõna „haldusjärelevalve“ sõnaga

„järelevalve“:

„(1) Finantsinspektsioon on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis

tehakse kontrollitavale teatavaks krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas

seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Muu järelevalve tegija on kohustatud koostama

kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul

kontrolli tegemisest arvates.“;

Selgitus: Kehtiv RahaPTS § 68 lõige 1 kasutab haldusjärelevalve terminit.

Muudatus korrespondeerub käesolevate muudatusettepanekute punktis 5 esitatud

muudatusettepanekule ning selle kohta esitatud selgitusele.

Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 16), et Vabariigi Valitsuse

seaduse § 751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani

üle ning seega ei ole RahaPTS §-s 2 nimetatud isikud, kes on RahaPTS § 3 p 3 kohaselt

RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, selles kontekstis haldusorganid. Seega ei saa

järelevalvega kohustatud isikute üle olla sisuliselt tegemist haldusjärelevalvega.

12

Mõistete kasutamist puudutava ebaselguse lahendamiseks tuleb seaduses

„haldusjärelevalve“ mõiste asendada „järelevalve“ mõistega, et tagada õigusselgus läbivalt

ühesuguse korrektse termini kasutuse kaudu.

7. Lisada eelnõusse punkt, millega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 68 lõiget 3 muudetakse ja asendatakse sõna

„haldusjärelevalveasutusele“ sõnade paariga „järelevalve tegijale“:

„(3) Aktile kirjutab alla selle koostaja. Akt jääb järelevalve tegijale ja selle koopia jääb

kontrollitud isikule või tema esindajale.“;

Selgitus: Kehtiv RahaPTS § 68 lõige 3 kasutab haldusjärelevalveasutuse terminit.

Muudatus korrespondeerub käesolevate muudatusettepanekute punktides 5 ja 6 esitatud

muudatusettepanekutele ning nende kohta esitatud selgitusele.

Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 16), et Vabariigi Valitsuse

seaduse § 751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani

üle ning seega ei ole RahaPTS §-s 2 nimetatud isikud, kes on RahaPTS § 3 p 3 kohaselt

RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, selles kontekstis haldusorganid. Seega ei saa

järelevalvega kohustatud isikute üle olla sisuliselt tegemist haldusjärelevalvega.

Mõistete kasutamist puudutava ebaselguse lahendamiseks tuleb seaduses

„haldusjärelevalveasutus“ mõiste asendada „järelevalve tegija“ mõistega, et tagada

õigusselgus läbivalt ühesuguse korrektse termini kasutuse kaudu.

8. Lisada eelnõusse punkt, millega täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 68 lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Rahapesu Andmebürool on kontrolli tulemuste alusel õigus ettekirjutusega kohustada

kontrollitavat kõrvaldama järelevalvemenetluse käigus tuvastatud puudused vastavalt

ettekirjutuses määratud tähtajale.“;

Selgitus: Riigikohus viitas oma hiljutises otsuses 08.01.2026 nr 3-23-125 (p 15), et RahaPTS

kohaldamisel on põhjendatud eristada volitusi, mis RAB-il on oma erinevate funktsioonide

täitmiseks. Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks loodud rahapesu

andmebüroo ülesehitus ja selle kohustuslik funktsioon on sätestatud RahaPTS-i 6. peatükis.

Muu riikliku järelevalve tegemiseks on RAB-i volitused ette nähtud RahaPTS-i 7. peatükis.

Eeltoodult arvestavalt on ka RahaPTS § 68 lõikes 5 põhjendatud vajadus sätestada õiguslik

alus ettekirjutuse tegemiseks juhtudel, kus kontrolli menetluse tulemusena tuvastab RAB

puudused, mille kohustatud isik peab oma tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks

kõrvaldama. Ka FATF soovituste ja FATF riskipõhise järelevalve juhendi kohaselt peavad

järelevalve tegijal olema piisavad volitused, et rakendada riskipõhiseid parandusmeetmeid,

sealhulgas nõuda kohustatud isikutelt puuduste kõrvaldamist, parandusplaanide esitamist

ning kontrollida vastavalt nõutavate meetmete rakendamist.

9. Lisada eelnõusse punkt, millega täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 69 lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

13

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud kontrolli raames teeb Andmekaitse

Inspektsioon regulaarset järelevalvet Rahapesu Andmebüroo poolt konto väljavõtte pärimise

käigus teostatava andmete töötlemise ning strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks

pseudonüümitud andmete töötlemise protsessi seadusele vastavuse üle.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 11 kohast kontrolli teostava teenistuja suhtes, kellele on

vajadus anda ligipääs Rahapesu Andmebüroo andmekogu andmetele, kohaldatakse käesoleva

seaduse § 61 lõikes 2 sätestatut.“;

Selgitus: Vabariigi President tõi oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmise

otsuses nr 590 muu hulgas välja, et tagatiste loomine isikuandmete kaitseks on eriti oluline

automatiseeritud andmetöötluse puhul ning kindlasti ka siis, kui tegu on andmekoguga, mille

sisendiks olev teave hõlmab eriliiki isikuandmeid. Seetõttu on täiendava lisatagatisena

RahaPTS-is edasiselt sätestatud, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) teeb lisaks tavapärasele

kontrollile regulaarset kontrolli strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks pseudonüümitud

andmete töötlemise protsessi ning eraldi pangakontode väljavõtteid puudutavate päringute

seadusele vastavuse üle. Konto väljavõtteid hõlmav järelevalve puudutab nii täitemenetluse

seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu tehtavaid päringud kui ettekirjutuse alusel

kontoväljavõtete pärimist. Strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks pseudonüümitud

andmete töötlemise protsessi üle teostatav järelevalve hõlmab endas kontrolli protsessi kui

terviku üle ehk andmete laadimisest kuni nende pseudonüümimise, depseudonüümimise ja

kustutamiseni. RAB-is registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimise käigus

puuduste tuvastamise korral on AKI-l õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ja

ettekirjutuse täitmata jätmisel saab AKI esitada protesti halduskohtusse IKS § 59 lõike 3

korras, mis tähendab, et kogu protsess on allutatud mitmeastmelisele sõltumatule välisele

kontrollile.

Kavandatava sätte näol on seega tegemist lisaks RAB-i sisesele regulaarsele sisekontrollile

täiendava välise kontrolli mehhanismiga, mis tagab sõltumatu ja objektiivse kontrolli

isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle.

AKI teostab isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lõike 1 kohaselt samas seaduses, selle

alusel kehtestatud õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on

Andmekaitse Inspektsioonil lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artiklis 57 sätestatule õigus:

1) hoiatada vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete

töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesolevat seadust;

2) nõuda isikuandmete parandamist;

3) nõuda isikuandmete kustutamist;

4) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist;

5) nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või arhiivi edastamist;

6) rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks

organisatsioonilisi, füüsilisi ning infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui

isikuandmeid töötleb riigiasutus;

7) kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas isikuandmete

töötlemise keeld;

14

8) algatada järelevalvemenetlus kaebuse alusel või omal algatusel.

Vastavalt IKS § 59 lõikele 1 võib AKI haldusjärelevalve teostamisel kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikega 7 ning Vabariigi Valitsuse

seaduse §-des 751 ja 752 sätestatu kohaselt antud ettekirjutuse täitmata jätmise korral

pöörduda ettekirjutuse saaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku

järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Sama

paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kui riigiasutusest isikuandmete töötleja ei ole AKI ettekirjutust

selles määratud tähtaja jooksul täitnud, pöördub AKI halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras protestiga halduskohtusse.

Regulaarne kontroll RAB-i teostatava andmetöötluse üle on oluline lisatagatis isikuandmete

kaitseks. Selleks, et AKI-l oleks vajalik täiendav ressurss ka regulaarseks kontrolliks,

eraldatakse neile RAB-i eelarvest ühe täistööajaga töötava teenistuja ametikoht. AKI

teostatava regulaarse kontrolli intervalle ei ole seadusnormi tasandil sätestatud, kuna täpse

järelevalve tööprotsessi sisustamine ja praktikas kujundamine on kõige optimaalsem jätta

järelevalve teostaja diskretsiooniotsuseks.

AKI teostatava järelevalve puhul on asjakohane välja tuua ka see, et sarnaselt RahaPTS § 61

lõike 2 regulatsioonile, tuleb ka AKI poolt järelevalve teostaja suhtes lõikes 1 ja 11 sätestatud

järelevalvet puudutavalt analoogseid nõudeid kohaldada. Viidatud säte näeb ette, et RAB-i

ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või

tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu

saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende

töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või

töösuhte lõppemist.

10. Muuta eelnõu § 1 punktis 39 toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 1043 ning sõnastada see järgmiselt:

„§ 1043. Tegeliku kasusaaja andmete kooskõlla viimine

Enne käesoleva seaduse redaktsiooni jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed tegelike

kasusaajate andmekogus käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 3

punktis 2 ning lõikes 33 nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 10. juuliks.”;

Selgitus: Kuivõrd eelnõus oli sätestatud kooskõlla viimise tähtaeg, mis on tänaseks

möödunud, siis on vajalik sätestada puudutatud isikutele uus tähtaeg andmete kooskõlla

viimiseks.

RahaPTS eelnõu rakendussätte eesmärgiks § 1043 oli anda turuosalistele täiendav tähtaeg, et

esitada Tegelike Kasusaajate Andmekogusse andmed, mille esitamise kohustus tuleneb

rahapesu tõkestamise direktiiv 2015/849 artikli 30 ja 31 muudatusest. Eelnimetatud direktiivi

muudeti osana uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi 2024/1640

ülevõtmisest ning see (artikkel 74) oleks tulnud Eestil üle võtta hiljemalt 10.07.2025.

Asjakohane muudatus, mis võtab üle viidatud Euroopa Liidu direktiivi, on toodud käesoleva

eelnõu § 1 punktides 36 ja 37. Muudatus hõlmab andmete lisamist, mis puudutab kasusaaja

poolt kontrolli teostamise viisi.

15

Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel tuleb turuosalistel viia oma andmed Tegelike Kasusaajate

Andmekogus kooskõlla, kuid arvestades asjaolu, et Eesti on juba hilinenud direktiivi tähtaegse

ülevõtmisega, muudab see turuosaliste jaoks kooskõlla viimise ajaraami mõnevõrra

kitsamaks. Siiski on vajalik anda lisaaeg, mis võimaldaks turuosalistel nende igapäevast

majandustegevust liialt häirimata viia registriandmed kooskõlla. Samas käesoleval hetkel on

enamus Eestis registreeritud äriühinguid juba määranud kasusaaja poolt kontrolli teostamise

viisi, mistõttu ei oma muudatus märkimisväärset mõju ega too ettevõtetele täiendavat

bürokraatiat.

Arvestades, et tegemist ei ole mahuka muudatusega on põhjendatud mitte määrata

rakendussättes nimetatud tähtaeg hilisemaks, kui on järgmine Tegelike Kasusaajate

Andmekogu puudutavate direktiivi 2024/1640 artiklite 11, 12, 13, 15 ülevõtmise tähtpäev ehk

10.07.2026.

11. Muuta eelnõu § 3 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 9 ja 16 ning § 2 jõustuvad 2027. aasta 20. jaanuaril.“

Selgitus: RAB-ile teadete esitamiseks ette nähtud süsteemi puudutavate regulatsioonide

jõustumise aeg on 20.01.2027. Jõustumise aja edasilükkamise põhjus on seotud arenduste

valmimise ja turuosalistele uue süsteemi kasutusele võtmiseks vajalike protseduuride jaoks

ettevalmistava aja andmisega. Samuti tuleb arvestada turuosaliste tagasisidega uue süsteemi

täiendamisel.

12. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 22 jõustub osas, millega kehtestatakse rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 593 punktid 1, 2 ja 3, 2027. aasta 30. juunil.“

Selgitus: Seoses andmete säilitamise tähtaja muudatustega ning täiendava andmete

säilitamise tähtaja loomisega pangakonto väljavõtete osas, on infotehnoloogiliste muudatuste

sisseviimiseks andmekogus vajalik kehtestada üleminekuperiood. Kuna kavandatavad

muudatused on äärmiselt ressursimahukad, siis ei ole lühem üleminekuperiood praktikas

realistlik. Seni kuni jõustuvad uued andmete säilitamise tähtajad, säilitatakse andmekogus

andmeid vastavalt täna kehtivale põhimääruses toodud regulatsioonile 15 aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Liina Malm

[email protected]