| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.3-5/26/6431-1 |
| Registreeritud | 15.04.2026 |
| Sünkroonitud | 16.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.3 Hangete korraldamine |
| Sari | 1.3-5 Kirjavahetus riigihangete küsimuses |
| Toimik | 1.3-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo NOVE OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo NOVE OÜ |
| Vastutaja | Ege Stiina Järvmägi (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond, Hankeüksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Sandra Pedak | NOVE <[email protected]>
Sent: Wed, 15 Apr 2026 08:11:57 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>
Cc: Mart Parind | NOVE <[email protected]>
Subject: Nõudekiri rikkumiskande kustutamiseks
Tere
Vandeadvokaat Mart Parindi palvel edastan manuses oleva nõudekirja.
Lugupidamisega
|
Sandra Pedak |
Advokaadibüroo NOVE OÜ
|
||
|
E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid! |
|||
Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Kentmanni 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee
Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind Marika Mugur Heili Püümann
Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller Karolyn Krillo Maris Vutt, PhD Krete Hänman Rainis Loit
Transpordiamet Valge tn 4, 11413 Tallinn
Tallinn 15.04.2026
Allkirjastatud digitaalselt
ESITATUD E-POSTI TEEL [email protected]
NÕUDEKIRI RIKKUMISKANDE KUSTUTAMISEKS
Lp Transpordiameti peadirektor Priit Sauk Advokaadibüroo NOVE klient on AS Infragate Eesti („Klient“), kelle nimel ja palvel esitame käes-
olevaga Transpordiametile („Hankija“) nõudekirja riigihangete registrisse („RHR“) tehtud
rikkumiskande täielikuks kustutamiseks. Põhjendame oma nõuet täpsemalt allpool.
I ASJAOLUD & KONTEKST
1. Hankija sõlmis riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke
aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 252398, „Hange“)
tulemusena hankelepingu Kliendiga. Leping on tänaseks täidetud.
2. Hankija on RHR-is Hanke andmete juurde märkinud, et (a) Hankija esitas leppetrahvinõude
kahel korral ja (b) Klient ei ole Hankija leppetrahvinõuet vaidlustanud. Täpsemalt on RHR-i
sisestatud järgmine info (kuvatõmmis RHR-ist):
NOVE - 2/5 -
3. Selline rikkumiskanne on väär nii lepingu- kui riigihankeõiguslikult ning see tekitab Kliendile
kestvat ja üha kumuleeruvat kahju. Seetõttu on Klient sunnitud esitama Hankijale ametliku nõude
RHR-i sisestatud rikkumiskande kustutamiseks.
I I ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
4. Esiteks ja ilmselgelt on Hankija eksinud seaduse vastu seeläbi, et on vastanud eitavalt
küsimusele „kas hankija nõue on vaidlustatud“. Nimelt, pärast seda, kui Hankija esitas 22.07.2025
Kliendile leppetrahvinõude (kiri nr 3.2-7/25/12149-1), esitas Klient Hankijale 06.08.2025 oma
vastuskirja, milles oli ühesel positsioonil, et Hankijal ei ole alust nõuda Kliendilt leppetrahvi.
Detailsemad selgitused on esitatud vastuskirjas. Seega on Klient leppetrahvinõudele vastu
vaielnud ning vastupidist väitev kanne RHR-is on vale.
5. Toonitame, et RHR-is küsitud teave nõude „vaidlustamise“ kohta ei puuduta üksnes hagi-
avaldusega kohtusse pöördumist. Nimelt, vastav infoväli RHR-is rajaneb riigihangete seaduse
(„RHS“) § 83 lg 71 teisel lausel, mis näeb ette järgmist: „Hankija nõude vaidlustamise korral lisab
ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“ Säte jõustus sellisel kujul
RHS 01.06.2022 muudatustega ning asjaomase seaduseelnõu (491 SE, Riigikogu XIV koosseis)
seletuskiri seletab sätte mõtte ja tegeliku sisu lahti järgmiselt1:
„Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise
fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite
esitamisest hankijale endale.“
Seega tuleb RHS § 83 lg 71 teises lauses mainitud ja RHR-i samas sõnastuses üle võetud nõude
„vaidlustamist“ mõista viisil, et nõue on vaidlustatud ka siis, kui töövõtja on esitanud tellijale oma
vastuväite.
6. Eelnevast tulenevalt on minimaalne, mida Hankija peab praeguses olukorras seadusest
tulenevalt tegema, märkima RHR-i, et tema leppetrahvinõue on vaidlustatud. Teisisõnu, minimaal-
selt peab Hankija praegu RHR-is oleva eitava vastuse asendama jaatavaga.
7. Hankija ei pruugi seda ise riigihangetes pakkujana mitte osaledes mõista, aga RHR-i tehtud
kannetel on praktikas oluline tähtsus ning sealne väärinfo võib pakkujale põhjustada palju
probleeme ja olulist kahju. Seda enam, et paljud Eesti hankijad ei ole kahetsusväärselt kursis ja
eiravad kohtupraktikat, mis kohustab hankijat kõiki RHR-ist nähtuvaid rikkumiskandeid omalt poolt
põhjalikult uurima.2 Paljud hankijad võtavad teiste hankijate poolt tehtud märked ilma mistahes
omapoolse kontrolli ja analüüsita üle ning langetavad hankeotsused lähtuvalt sellest. Ebaõige
märge, et nõuet ei ole vaidlustatud, üksnes kannustab selliseid ebainformeeritud või ükskõikseid
hankijaid otsustama pakkuja kahjuks.
8. Teiseks – ja olenemata eelöeldust – ei tohiks kõnealust rikkumiskannet tervikuna RHR-is
üldse olla. Nimelt annab RHS § 83 lg 71 esimene lause hankijale õiguse kanda RHR-i teabe üksnes
1Seletuskirjas lk 17, kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d- fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 2 Nt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 24-21/228731, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika.
NOVE - 3/5 -
selliste lepingurikkumiste kohta, mis vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele.
Viidatud säte, RHS § 95 lg 4 p 8, näeb omakorda ette, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest
pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist
tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud
või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lisaks nendele
seaduses otsesõnu sätestatud kriteeriumidele tulenevad kohtupraktikast veel täiendavad RHS §
95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused: kõrvaldamine peab olema sanktsioneeriva meetmena
proportsionaalne ning asjaomane pakkuja peab olema kaotanud oma usaldusväärsuse
lepingupartnerina.3
9. Tulles tagasi konkreetse rikkumiskande juurde, vaidlustab Klient esmalt Hankija seisukohad
ja väited, mille kohaselt on Klient asjasse puutuvat hankelepingut kahel korral rikkunud.
• Hankija 08.11.2023 esitatud leppetrahvinõue
10. Hankija esitas 08.11.2023 Kliendile leppetrahvinõude, milles märkis, et Klient on lepingus
sätestatud töö osa nr 4 üleandmise tähtaega (15 päeva s.o 15.09.2023) ületanud 52 päeva. Klient
ei vaidle vastu asjaolule, et töö osa anti üle hilinemisega, kuid rõhutab, et viivitus ei olnud
põhjustatud Kliendi tegevusest või tegevusetusest. Viivitus tulenes alltöövõtja tööga seotud
asjaoludest, mida kinnitab muu hulgas ka see, et vastava leppetrahvi tasus tegelikult Kliendi
alltöövõtja.
11. Ettevõtja usaldusväärsust RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses ei saa hinnata teise isiku, sh
alltöövõtja tegevusest lähtudes. Seda kinnitab ka kohtupraktika: „Samas RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe
ette võimalust käsitada kaebajat vastutavana teiste äriühingute rikkumiste eest ega teda sellega
seoses menetlusest kõrvaldada."4 RHS § 95 lg 4 p 8 on suunatud olukordadele, kus ettevõtja ise
on oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepingu olulist tingimust. Kui rikkumine on põhjustatud
kolmanda isiku tegevusest, ei näita see automaatselt ettevõtja enda usaldusväärsuse puudumist.
Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas sätte eesmärgiga hinnata ettevõtja varasemat
lepingukäitumist.
12. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab fakultatiivse kõrvaldamise aluse kohaldamine
põhinema ettevõtja individuaalse tegevuse hindamisel ning sellel, kas rikkumine oli tingitud tema
tahtlikust või hooletust käitumisest. Seega ei ole lubatav lugeda ettevõtjat ebausaldusväärseks
üksnes seetõttu, et lepingurikkumine leidis aset ettevõtjate ühenduse või mõne muu isiku tegevuse
tõttu, kui ei ole tuvastatud, et rikkumine oli seotud konkreetse ettevõtja enda tegevuse või
tegevusetusega.5
13. Seega isegi kui tinglikult võtta seisukoht, et Kliendile saab ette heita lepingu rikkumist (quod
non), siis kindlasti ei ole tegu rikkumisega, mille alusel saaks tõsimeelselt ja õiguspäraselt teda
RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tulevastest hankemenetlusest kõrvaldada. Teisisõnu ei ole tegemist
rikkumisega, mida tuleks kanda RHR-i. Isegi juhul, kui vastav kanne on Hankija hinnangul vajalik,
tuleks selles selgelt välja tuua, et rikkumine ei olnud põhjustatud Kliendi tegevusest ega
tegevusetusest, vaid tulenes alltöövõtja tööga seotud asjaoludest.
• Hankija 22.07.2025 esitatud leppetrahvinõue
14. Seoses nimetatud rikkumiskandega vaidlustab Klient Hankija väite, et Klient on rikkunud
asjasse puutuvat hankelepingut. Klient on oma sellekohased argumendid Hankijale esitanud juba
varasemalt (eeskätt 06.08.2025 kirjas), mistõttu sellel siinkohal pikemalt ei peatuta, et vältida kirja
mahu tarbetut suurenemist. Väga kokkuvõtlikult: töö lõpliku valmimise viibimine ei ole käsitatav
Kliendi poolt lepingu rikkumisena, kuivõrd Klient tegi tööd lähtuvalt Hankija suunistest ja nõuetest,
mis vältimatult tingisid sellise lõppresultaadi.
3 Nt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 33-19/203234, p 15 ja 21; otsus asjas nr 24-21/228731, p 14; Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-320, p 22. 4 Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-320, p 25. 5 Euroopa kohtu otsus asjas C-682/21, p 50.
NOVE - 4/5 -
15. Mööname, et tööde tähtaeg ja tööde sisu- ning kvaliteedinõuded on lepingu olulised
tingimused. Küll aga ei saa mitte mingil juhul praegu rääkida olulise tingimuse olulisest
rikkumisest6, mis – veelgi enam – tooks kaasa Kliendi kui teenuseosutaja üleüldise
ebausaldusväärsuse. Mis puudutab Kliendi usaldusväärsust, siis esmalt on oluline, et isegi kui
hetkeks hüpoteetiliselt võtta Kliendile ebasoodsam hoiak, et ta on Hankijaga sõlmitud lepingut
rikkunud, siis on sellel rikkumisel objektiivsed taustpõhjused, mida Klient on avanud oma
06.08.2025 vastuskirjas Hankija leppetrahvinõudele.
16. Oluline on märkida, et Klient juhtis oma vastuskirjas Hankija tähelepanu ka sellele, et
käesoleval juhul välistab VÕS § 101 lg 3 Hankija õiguse nõuda leppetrahvi aja eest, mil Hankija
keeldus põhjendamatult vastu võtmast töö osa nr 9, milles ei esinenud olulisi puudusi.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada
sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ulatuses, milles rikkumise põhjustas võlausaldaja enda
tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille saabumise riski ta kannab.
17. Klient andis Hankijale töö osa nr 9 üle 26.09.2024. Roadplan OÜ märkis 16.10.2024. a
ekspertiisi aruandes, et projektiga võib ehitusse minna, kui sisse on viidud eksperdi tehtud
tähelepanekud. Nimetatu viitab selgelt, et hiljemalt 26.09.2024 ei esinenud töö osas nr 9 olulisi
puudusi ning Hankija keeldus põhjendamatult töö osa nr 9 vastuvõtmisest. Seda, et töö osa nr 9
puhul ei esinenud pärast 26.09.2024 olulisi puudusi viitab mh Hankija projektijuhi 31.12.2024. a
vastus, milles ta viitab, et projekti on täiendatud ja korrigeeritud ekspertiisi ja Hankija märkuste
kohaselt.
18. Isegi kui eelduslikult nõustuda, et töö osa nr 9 anti Hankijale üle 18.03.2025 (millega Klient
ei nõustu), kajastab RHR-i rikkumiskanne ka sellisel juhul andmeid eksitavalt, jättes mulje, nagu
oleks rikkumine kestnud kuni 22.07.2025. See ei vasta tegelikkusele. Andmete moonutatult
esitamine seab Kliendi põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda RHS § 95 lg 5 tähenduses.
Nimelt kohaldatakse RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust riigihanke menetlustes, mis
on algatatud kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse esinemisest Toonitame siingi, et
ebaõige märge RHR-is suunab ebainformeeritud või ükskõikseid hankijaid otsustama Kliendi
kahjuks, mis toob Kliendile kaasa olulisi lisakulutusi oma õiguste kaitseks.
19. Täiendavalt osutame, et Teatmik.ee järgi on Klient tänaseks sõlminud 869 hankelepingut.
See on muljetavaldavalt suur hulk hankelepinguid, st Klient on kogenud ja tihe riigihangetel osaleja
ning hangete võitja. Rikkumisi on nende 869 lepingu puhul märgitud vaid 10 (!) osas, s.o 1,15 %
(!) hankelepingute koguarvust. Sealjuures on suurem osa RHR-i kantud rikkumistest tänaseks igal
juhul aegunud (RHS § 95 lg 5) ning ülejäänutest (kui jätta kõrvale praegu vaidluse all olev Hankija
rikkumiskanne) ainus märkimisväärne rikkumiskanne (Tallinna Linnavaraameti hange) on Kliendi
poolt vaidlustatud. Olgu eelnevaga kuidas on, esile toodud proportsioonid näitavad ilmekalt, et
Kliendi puhul ei saa rääkida üleüldisest ebausaldusväärsusest teenuseosutajana. Vastupidi, tegu
on professionaalse ja hinnatud lepingupartneriga.
20. Kokkuvõttes ei ole Hankijal õiguslikku alust, et kõnealust rikkumiskannet (seda mõlema
episoodi osas) üldse RHR-is kuvada, mistõttu nõuame, et Hankija selle kande sealt viivitamatult
kustutaks. Nagu ülal selgitatud, põhjustab Hankija poolt kergekäeliselt ja alusetult tehtud kanne
Kliendile igapäevaselt mitmeid erinevaid ebameeldivusi ja tekitab rahas kvantifitseeritavat kahju.
Ühtlasi kahjustab RHR-i kantud ebaõige teave otseselt Kliendi mainet ning mõjutab tema võimalusi
osaleda tulevastes riigihanke menetlustes.
I I I LÕPUMÄRKUSED
21. Loodame, et Hankija mõistab olukorra tõsidust, enda eksimust ja täidab nõude kiiremas
korras. Vastasel juhul – ehkki Klient seda mõistagi ei eelista – on Klient sunnitud oma õigusi
kaitsma kohtulikult. RHR-ist rikkumiskande kustutamise nõue on kohtulikult maksma pandav ning
6 Toonitame veelkord RHS § 95 lg 4 p-s 8 sisalduvat nn topeltolulisuse nõuet: pakkuja kõrvaldamiseks ei piisa vaid „olulise“ nõude rikkumisest, vaid see rikkumine peab ka ise olema „oluline“ (või alternatiivselt: pidev).
NOVE - 5/5 -
seda kinnitab ka olemasolev kohtupraktika.7 Teadupärast peab kohtuvaidluse kaotaja hüvitama
võitja menetluskulud, mis tähendab, et kui asi jõuab kohtusse, riskib Hankija lisaks enda menetlus-
kuludele ka kohustusega hüvitada Kliendi menetluskulud (eelduslikult tuhandetes eurodes).
Praeguses faasis on võimalik need kulud ära hoida, kuivõrd Klient on hetkel otsustanud Hankijalt
mitte sisse nõuda juba kantud kohtueelseid õigusabikulusid (kulud seonduvalt käesoleva nõude-
kirja koostamisega).
22. Lisaks meenutame siingi, et Kliendile põhjendamatust rikkumiskandest tekitatav kahju on
tuvastatav ja rahasse ümber arvutatav. See annab Kliendile aluse esitada Hankija vastu kahjunõue.
23. Palume Hankijal seoses käesolevas kirjas sisalduvate küsimuste ja nõuetega edaspidi
suhelda allakirjutanu kui Kliendi advokaadiga, e-post [email protected]. Ootame Hankijalt
vastust hiljemalt 30. aprilliks 2026.
Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat
7 Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1289, p 12.
Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Kentmanni 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee
Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind Marika Mugur Heili Püümann
Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller Karolyn Krillo Maris Vutt, PhD Krete Hänman Rainis Loit
Transpordiamet Valge tn 4, 11413 Tallinn
Tallinn 15.04.2026
Allkirjastatud digitaalselt
ESITATUD E-POSTI TEEL [email protected]
NÕUDEKIRI RIKKUMISKANDE KUSTUTAMISEKS
Lp Transpordiameti peadirektor Priit Sauk Advokaadibüroo NOVE klient on AS Infragate Eesti („Klient“), kelle nimel ja palvel esitame käes-
olevaga Transpordiametile („Hankija“) nõudekirja riigihangete registrisse („RHR“) tehtud
rikkumiskande täielikuks kustutamiseks. Põhjendame oma nõuet täpsemalt allpool.
I ASJAOLUD & KONTEKST
1. Hankija sõlmis riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke
aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 252398, „Hange“)
tulemusena hankelepingu Kliendiga. Leping on tänaseks täidetud.
2. Hankija on RHR-is Hanke andmete juurde märkinud, et (a) Hankija esitas leppetrahvinõude
kahel korral ja (b) Klient ei ole Hankija leppetrahvinõuet vaidlustanud. Täpsemalt on RHR-i
sisestatud järgmine info (kuvatõmmis RHR-ist):
NOVE - 2/5 -
3. Selline rikkumiskanne on väär nii lepingu- kui riigihankeõiguslikult ning see tekitab Kliendile
kestvat ja üha kumuleeruvat kahju. Seetõttu on Klient sunnitud esitama Hankijale ametliku nõude
RHR-i sisestatud rikkumiskande kustutamiseks.
I I ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
4. Esiteks ja ilmselgelt on Hankija eksinud seaduse vastu seeläbi, et on vastanud eitavalt
küsimusele „kas hankija nõue on vaidlustatud“. Nimelt, pärast seda, kui Hankija esitas 22.07.2025
Kliendile leppetrahvinõude (kiri nr 3.2-7/25/12149-1), esitas Klient Hankijale 06.08.2025 oma
vastuskirja, milles oli ühesel positsioonil, et Hankijal ei ole alust nõuda Kliendilt leppetrahvi.
Detailsemad selgitused on esitatud vastuskirjas. Seega on Klient leppetrahvinõudele vastu
vaielnud ning vastupidist väitev kanne RHR-is on vale.
5. Toonitame, et RHR-is küsitud teave nõude „vaidlustamise“ kohta ei puuduta üksnes hagi-
avaldusega kohtusse pöördumist. Nimelt, vastav infoväli RHR-is rajaneb riigihangete seaduse
(„RHS“) § 83 lg 71 teisel lausel, mis näeb ette järgmist: „Hankija nõude vaidlustamise korral lisab
ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“ Säte jõustus sellisel kujul
RHS 01.06.2022 muudatustega ning asjaomase seaduseelnõu (491 SE, Riigikogu XIV koosseis)
seletuskiri seletab sätte mõtte ja tegeliku sisu lahti järgmiselt1:
„Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise
fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite
esitamisest hankijale endale.“
Seega tuleb RHS § 83 lg 71 teises lauses mainitud ja RHR-i samas sõnastuses üle võetud nõude
„vaidlustamist“ mõista viisil, et nõue on vaidlustatud ka siis, kui töövõtja on esitanud tellijale oma
vastuväite.
6. Eelnevast tulenevalt on minimaalne, mida Hankija peab praeguses olukorras seadusest
tulenevalt tegema, märkima RHR-i, et tema leppetrahvinõue on vaidlustatud. Teisisõnu, minimaal-
selt peab Hankija praegu RHR-is oleva eitava vastuse asendama jaatavaga.
7. Hankija ei pruugi seda ise riigihangetes pakkujana mitte osaledes mõista, aga RHR-i tehtud
kannetel on praktikas oluline tähtsus ning sealne väärinfo võib pakkujale põhjustada palju
probleeme ja olulist kahju. Seda enam, et paljud Eesti hankijad ei ole kahetsusväärselt kursis ja
eiravad kohtupraktikat, mis kohustab hankijat kõiki RHR-ist nähtuvaid rikkumiskandeid omalt poolt
põhjalikult uurima.2 Paljud hankijad võtavad teiste hankijate poolt tehtud märked ilma mistahes
omapoolse kontrolli ja analüüsita üle ning langetavad hankeotsused lähtuvalt sellest. Ebaõige
märge, et nõuet ei ole vaidlustatud, üksnes kannustab selliseid ebainformeeritud või ükskõikseid
hankijaid otsustama pakkuja kahjuks.
8. Teiseks – ja olenemata eelöeldust – ei tohiks kõnealust rikkumiskannet tervikuna RHR-is
üldse olla. Nimelt annab RHS § 83 lg 71 esimene lause hankijale õiguse kanda RHR-i teabe üksnes
1Seletuskirjas lk 17, kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d- fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 2 Nt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 24-21/228731, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika.
NOVE - 3/5 -
selliste lepingurikkumiste kohta, mis vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele.
Viidatud säte, RHS § 95 lg 4 p 8, näeb omakorda ette, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest
pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist
tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud
või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lisaks nendele
seaduses otsesõnu sätestatud kriteeriumidele tulenevad kohtupraktikast veel täiendavad RHS §
95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused: kõrvaldamine peab olema sanktsioneeriva meetmena
proportsionaalne ning asjaomane pakkuja peab olema kaotanud oma usaldusväärsuse
lepingupartnerina.3
9. Tulles tagasi konkreetse rikkumiskande juurde, vaidlustab Klient esmalt Hankija seisukohad
ja väited, mille kohaselt on Klient asjasse puutuvat hankelepingut kahel korral rikkunud.
• Hankija 08.11.2023 esitatud leppetrahvinõue
10. Hankija esitas 08.11.2023 Kliendile leppetrahvinõude, milles märkis, et Klient on lepingus
sätestatud töö osa nr 4 üleandmise tähtaega (15 päeva s.o 15.09.2023) ületanud 52 päeva. Klient
ei vaidle vastu asjaolule, et töö osa anti üle hilinemisega, kuid rõhutab, et viivitus ei olnud
põhjustatud Kliendi tegevusest või tegevusetusest. Viivitus tulenes alltöövõtja tööga seotud
asjaoludest, mida kinnitab muu hulgas ka see, et vastava leppetrahvi tasus tegelikult Kliendi
alltöövõtja.
11. Ettevõtja usaldusväärsust RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses ei saa hinnata teise isiku, sh
alltöövõtja tegevusest lähtudes. Seda kinnitab ka kohtupraktika: „Samas RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe
ette võimalust käsitada kaebajat vastutavana teiste äriühingute rikkumiste eest ega teda sellega
seoses menetlusest kõrvaldada."4 RHS § 95 lg 4 p 8 on suunatud olukordadele, kus ettevõtja ise
on oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepingu olulist tingimust. Kui rikkumine on põhjustatud
kolmanda isiku tegevusest, ei näita see automaatselt ettevõtja enda usaldusväärsuse puudumist.
Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas sätte eesmärgiga hinnata ettevõtja varasemat
lepingukäitumist.
12. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab fakultatiivse kõrvaldamise aluse kohaldamine
põhinema ettevõtja individuaalse tegevuse hindamisel ning sellel, kas rikkumine oli tingitud tema
tahtlikust või hooletust käitumisest. Seega ei ole lubatav lugeda ettevõtjat ebausaldusväärseks
üksnes seetõttu, et lepingurikkumine leidis aset ettevõtjate ühenduse või mõne muu isiku tegevuse
tõttu, kui ei ole tuvastatud, et rikkumine oli seotud konkreetse ettevõtja enda tegevuse või
tegevusetusega.5
13. Seega isegi kui tinglikult võtta seisukoht, et Kliendile saab ette heita lepingu rikkumist (quod
non), siis kindlasti ei ole tegu rikkumisega, mille alusel saaks tõsimeelselt ja õiguspäraselt teda
RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tulevastest hankemenetlusest kõrvaldada. Teisisõnu ei ole tegemist
rikkumisega, mida tuleks kanda RHR-i. Isegi juhul, kui vastav kanne on Hankija hinnangul vajalik,
tuleks selles selgelt välja tuua, et rikkumine ei olnud põhjustatud Kliendi tegevusest ega
tegevusetusest, vaid tulenes alltöövõtja tööga seotud asjaoludest.
• Hankija 22.07.2025 esitatud leppetrahvinõue
14. Seoses nimetatud rikkumiskandega vaidlustab Klient Hankija väite, et Klient on rikkunud
asjasse puutuvat hankelepingut. Klient on oma sellekohased argumendid Hankijale esitanud juba
varasemalt (eeskätt 06.08.2025 kirjas), mistõttu sellel siinkohal pikemalt ei peatuta, et vältida kirja
mahu tarbetut suurenemist. Väga kokkuvõtlikult: töö lõpliku valmimise viibimine ei ole käsitatav
Kliendi poolt lepingu rikkumisena, kuivõrd Klient tegi tööd lähtuvalt Hankija suunistest ja nõuetest,
mis vältimatult tingisid sellise lõppresultaadi.
3 Nt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 33-19/203234, p 15 ja 21; otsus asjas nr 24-21/228731, p 14; Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-320, p 22. 4 Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-320, p 25. 5 Euroopa kohtu otsus asjas C-682/21, p 50.
NOVE - 4/5 -
15. Mööname, et tööde tähtaeg ja tööde sisu- ning kvaliteedinõuded on lepingu olulised
tingimused. Küll aga ei saa mitte mingil juhul praegu rääkida olulise tingimuse olulisest
rikkumisest6, mis – veelgi enam – tooks kaasa Kliendi kui teenuseosutaja üleüldise
ebausaldusväärsuse. Mis puudutab Kliendi usaldusväärsust, siis esmalt on oluline, et isegi kui
hetkeks hüpoteetiliselt võtta Kliendile ebasoodsam hoiak, et ta on Hankijaga sõlmitud lepingut
rikkunud, siis on sellel rikkumisel objektiivsed taustpõhjused, mida Klient on avanud oma
06.08.2025 vastuskirjas Hankija leppetrahvinõudele.
16. Oluline on märkida, et Klient juhtis oma vastuskirjas Hankija tähelepanu ka sellele, et
käesoleval juhul välistab VÕS § 101 lg 3 Hankija õiguse nõuda leppetrahvi aja eest, mil Hankija
keeldus põhjendamatult vastu võtmast töö osa nr 9, milles ei esinenud olulisi puudusi.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada
sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ulatuses, milles rikkumise põhjustas võlausaldaja enda
tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille saabumise riski ta kannab.
17. Klient andis Hankijale töö osa nr 9 üle 26.09.2024. Roadplan OÜ märkis 16.10.2024. a
ekspertiisi aruandes, et projektiga võib ehitusse minna, kui sisse on viidud eksperdi tehtud
tähelepanekud. Nimetatu viitab selgelt, et hiljemalt 26.09.2024 ei esinenud töö osas nr 9 olulisi
puudusi ning Hankija keeldus põhjendamatult töö osa nr 9 vastuvõtmisest. Seda, et töö osa nr 9
puhul ei esinenud pärast 26.09.2024 olulisi puudusi viitab mh Hankija projektijuhi 31.12.2024. a
vastus, milles ta viitab, et projekti on täiendatud ja korrigeeritud ekspertiisi ja Hankija märkuste
kohaselt.
18. Isegi kui eelduslikult nõustuda, et töö osa nr 9 anti Hankijale üle 18.03.2025 (millega Klient
ei nõustu), kajastab RHR-i rikkumiskanne ka sellisel juhul andmeid eksitavalt, jättes mulje, nagu
oleks rikkumine kestnud kuni 22.07.2025. See ei vasta tegelikkusele. Andmete moonutatult
esitamine seab Kliendi põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda RHS § 95 lg 5 tähenduses.
Nimelt kohaldatakse RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust riigihanke menetlustes, mis
on algatatud kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse esinemisest Toonitame siingi, et
ebaõige märge RHR-is suunab ebainformeeritud või ükskõikseid hankijaid otsustama Kliendi
kahjuks, mis toob Kliendile kaasa olulisi lisakulutusi oma õiguste kaitseks.
19. Täiendavalt osutame, et Teatmik.ee järgi on Klient tänaseks sõlminud 869 hankelepingut.
See on muljetavaldavalt suur hulk hankelepinguid, st Klient on kogenud ja tihe riigihangetel osaleja
ning hangete võitja. Rikkumisi on nende 869 lepingu puhul märgitud vaid 10 (!) osas, s.o 1,15 %
(!) hankelepingute koguarvust. Sealjuures on suurem osa RHR-i kantud rikkumistest tänaseks igal
juhul aegunud (RHS § 95 lg 5) ning ülejäänutest (kui jätta kõrvale praegu vaidluse all olev Hankija
rikkumiskanne) ainus märkimisväärne rikkumiskanne (Tallinna Linnavaraameti hange) on Kliendi
poolt vaidlustatud. Olgu eelnevaga kuidas on, esile toodud proportsioonid näitavad ilmekalt, et
Kliendi puhul ei saa rääkida üleüldisest ebausaldusväärsusest teenuseosutajana. Vastupidi, tegu
on professionaalse ja hinnatud lepingupartneriga.
20. Kokkuvõttes ei ole Hankijal õiguslikku alust, et kõnealust rikkumiskannet (seda mõlema
episoodi osas) üldse RHR-is kuvada, mistõttu nõuame, et Hankija selle kande sealt viivitamatult
kustutaks. Nagu ülal selgitatud, põhjustab Hankija poolt kergekäeliselt ja alusetult tehtud kanne
Kliendile igapäevaselt mitmeid erinevaid ebameeldivusi ja tekitab rahas kvantifitseeritavat kahju.
Ühtlasi kahjustab RHR-i kantud ebaõige teave otseselt Kliendi mainet ning mõjutab tema võimalusi
osaleda tulevastes riigihanke menetlustes.
I I I LÕPUMÄRKUSED
21. Loodame, et Hankija mõistab olukorra tõsidust, enda eksimust ja täidab nõude kiiremas
korras. Vastasel juhul – ehkki Klient seda mõistagi ei eelista – on Klient sunnitud oma õigusi
kaitsma kohtulikult. RHR-ist rikkumiskande kustutamise nõue on kohtulikult maksma pandav ning
6 Toonitame veelkord RHS § 95 lg 4 p-s 8 sisalduvat nn topeltolulisuse nõuet: pakkuja kõrvaldamiseks ei piisa vaid „olulise“ nõude rikkumisest, vaid see rikkumine peab ka ise olema „oluline“ (või alternatiivselt: pidev).
NOVE - 5/5 -
seda kinnitab ka olemasolev kohtupraktika.7 Teadupärast peab kohtuvaidluse kaotaja hüvitama
võitja menetluskulud, mis tähendab, et kui asi jõuab kohtusse, riskib Hankija lisaks enda menetlus-
kuludele ka kohustusega hüvitada Kliendi menetluskulud (eelduslikult tuhandetes eurodes).
Praeguses faasis on võimalik need kulud ära hoida, kuivõrd Klient on hetkel otsustanud Hankijalt
mitte sisse nõuda juba kantud kohtueelseid õigusabikulusid (kulud seonduvalt käesoleva nõude-
kirja koostamisega).
22. Lisaks meenutame siingi, et Kliendile põhjendamatust rikkumiskandest tekitatav kahju on
tuvastatav ja rahasse ümber arvutatav. See annab Kliendile aluse esitada Hankija vastu kahjunõue.
23. Palume Hankijal seoses käesolevas kirjas sisalduvate küsimuste ja nõuetega edaspidi
suhelda allakirjutanu kui Kliendi advokaadiga, e-post [email protected]. Ootame Hankijalt
vastust hiljemalt 30. aprilliks 2026.
Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat
7 Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1289, p 12.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Leppetrahvi nõude tasaarvelduse avaldus | 21.08.2025 | 1 | 3.2-7/25/12149-3 | Valjaminev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti, Advokaadibüroo NOVE OÜ |
| Vastuväide leppetrahvi nõudele ja kompromissettepanek | 06.08.2025 | 1 | 3.2-7/25/12149-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Advokaadibüroo NOVE OÜ |
| Kiri | 22.07.2025 | 1 | 3.2-7/25/12149-1 | Valjaminev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Kiri | 31.05.2024 | 3 | 8-1/22-124/9551-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Leping | 07.03.2024 | 88 | 3.2-3/24/1989-8 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 02.01.2024 | 153 | 3.2-3/24/1989-7 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Kiri | 14.12.2023 | 172 | 8-1/22-124/25642-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Kiri | 08.11.2023 | 208 | 8-1/22-124/23350-1 | Valjaminev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Kiri | 03.07.2023 | 336 | 8-1/22-124/14558-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Kiri | 06.06.2023 | 363 | 8-1/22-124/12606-2 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | ViaVelo Inseneribüroo OÜ |
| Kiri | 06.06.2023 | 363 | 8-1/22-124/12606-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ViaVelo Inseneribüroo OÜ |
| Kiri | 16.09.2022 | 626 | 8-1/22-124/20896-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | AS Infragate Eesti |
| Leping | 06.09.2022 | 636 | 3.2-3/22/1989-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet |