VAIDEOTSUS

Luunja Vallavalitsus

Puiestee tn 14

Luunja alevik

62222, Tartu maakond,

15.03.2024 nr 11.2-8/24/199

VAIDEOTSUS

Tuginedes riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme

määrus) §-ile 21 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4, Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus või RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta Luunja Vallavalitsuse vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.01.2024

otsus nr 11.2-8/24/49 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Riigi Tugiteenuste Keskus vaatab vaide läbi meetme määruse § 21 alusel.

Luunja Vallavalitsus (edaspidi ka vaide esitaja või toetuse saaja) esitas 16.02.2024

rakendusüksusele vaide, milles palub tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.01.2024 otsus nr

11.2-8/24/49 (edaspidi ka finantskorrektsiooni otsus või FKO) kehtetuks ning teha asjas uus otsus,

millega mitte vähendada abikõlblikke kulusid ning jätta finantskorrektsioon tegemata ning taotluse

rahuldamise otsus nr 11.6-8/1316 muutmata.

2. Asjaolud

Riigi Tugiteenuste Keskus tegi 25.11.2020 otsuse nr 11.6-8/1316 „Luunja Vallavalitsuse taotluse

vastavaks tunnistamine ja rahuldamine“, mille kohaselt viib Luunja Vallavalitsus ellu projekti

„Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine“ nr Kliima.2.01.20-0131 (edaspidi projekt).

Toetuse saaja viis projekti raames läbi riigihanke viitenumbriga 250544 „Luunja lasteaia

Midrimaa renoveerimine“ (edaspidi hange nr 250544).

Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollis, kas nimetatud hange on läbi viidud kooskõlas riigihangete

seadusega ning tegi 18.01.2024 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/24/49, millega tuvastas, et

Luunja Vallavalitsus ei ole hankega nr 250544 seotud hankelepingu muutmisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid.

RTK jõudis FKO-s järeldusele, et hankelepingu muudatuste väärtus ületab RHS-is lubatud määra.

Seetõttu kohaldas rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni 10% ning

luges mitteabikõlblikuks kuluks 90 000 eurot.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja hinnangul on rakendusüksus meelevaldselt lugenud paljud asendustööd mitte

samaväärseks. Luunja Vallavalitsus on korduvalt selgitanud (ja esitanud põhjendusi), miks on

korrektne lugeda asendused samaväärseteks. Vaide esitaja on jätkuvalt kindlal seisukohal, et kõik

muudatused ja asendatud materjalid/tööd on funktsionaalselt samaväärsed ning täidavad sama

eesmärki. Konkreetselt akende asenduse puhul esitati ka ehitaja kinnitus, et akende vahetamine oli

tingitud tarneaegadest.

Vaide esitaja leiab, et rakendusüksus on samaväärsuse hindamist FKO-s selgitanud sisuliselt ühe

lausega ning ühtegi kaalutlust pole välja toodud. Vaide esitajale jääb arusaamatuks, kuidas otsuses

toodud järeldusele on jõutud. FKO-s on viidatud Euroopa Komisjoni seisukohtadele, esiteks

nendele konkreetselt viitamata ja teiseks ei loo Euroopa Komisjon iseseisvat õigust. Euroopa

Komisjon võib anda selgitusi, kuid nende selgitused ei oma mingit õiguslikku tähendust. Vaide

esitaja hinnangul tuleb otsuseid põhjendada viidetega konkreetsetele õigusaktidele või lähtuda

kohtute otsustest (nii siseriiklike kui Euroopa Kohtu). Kokkuvõttes ei ole rakendusüksus oma

otsuses esitanud ühtegi reaalset kaalutlust ega viidet kehtestatud õigusaktidele, mistõttu on rikutud

haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Vaide esitaja on seisukohal, et iga asenduse samaväärsust tuleks

hinnata eraldi ning iga asenduse kohta tuua välja kaalutlused ja põhjendused, miks on leitud, et

tegemist ei ole samaväärsete asendustega. Seda tehtud ei ole, mistõttu ei ole FKO vaide esitaja

arvates sisuliselt õiguspärane.

Vaide esitaja toob välja, et FKO tegemisel on rakendusüksus arvesse võtnud kogu ehituse

maksumust ning asendustöid. Samas on projekti rahastamise otsus tehtud ainult ühe ehitise osa

kohta ning ka toetust on saadud ainult ühele ning maksumuselt oluliselt väiksemale osale. Kõik

toetuse taotluses esitatud tööd on teostatud selliselt nagu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

on välja toodud. Lisandunud osa on vaide esitaja rahastanud oma vahenditest ning lisandunud osa

ei saa FKO-d tehes arvesse võtta. FKO-s on aga käsitletud töid, mis ei ole kunagi olnud toetuse

taotluse ega toetuse rahuldamise otsuse osaks.

Vaide esitaja toob täiendavalt välja, et toetust ei ole antud mitte kogu hankelepingu alusel

teostatavale, vaid ainult osale sellest, mis on rahalises mõttes ka väiksem osa. Lisaks on toetuse

rahuldamise otsuses välja toodud, et projekti abikõlblike kuludena arvestatakse ainult tegevusi,

mis mõjutavad otseselt hoone energiakasutust (TRO punkt 12). Seega ei saa vaide esitaja

hinnangul FKO-d tehes muid kulusid üldse arvesse võtta. Toetuse andmise põhimõtetega

kooskõlas ei ole olukord, kus toetuse saajat, panustades enda poolt toetuse väliselt täiendavaid

vahendeid, karistatakse. Vaide esitaja on seisukohal, et FKO-d tehes peab rakendusüksus seega

arvesse võtma ainult toetuse taotluses ning selle rahuldamise otsuses toodud asjaolusid, tingimusi

ja rahastust. Kogu ülejäänud ning taotleja omavahenditest (ning taotluses üldse mitte kajastatud)

tööd tuleb jätta arvestamata, kuna need tööd ei allu toetuse määruse tingimustele ehk toetuse

määrus nendele töödele ei rakendu ega saagi rakenduda.

Vaide esitaja toob välja, et meetme määruse §-st 17 tuleneb selgelt, et toetuse määruse nõudeid

rakendatakse ainult taotluse ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud töödele (projektile).

Tagasinõude aluseks märgitud § 19 lõige 2 sätestab samuti, et tagasinõue tehakse kui toetuse saaja

on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi.

Kuivõrd määruses kehtestatud kohustused laienevad ainult projekti taotluses esitatud töödele ei

ole vaide esitaja hinnangul võimalik tagasinõuet põhjendada kogu ehitustöö ulatuses leitud

väidetavate rikkumistega. Eelnevast tuleneb, et tagasinõude aluseks olevas arvestuses tuleb

aluseks võtta asjaolu, et toetuse taotluse välised lisatööd moodustavad kogu elluviidud ehitusest

mahuliselt 35% ja rahaliselt 45%. Seetõttu tuleb ka riigihanke lepingus arvestatud muudatustes

arvestada vastava proportsiooniga. Vaide esitaja on seisukohal, et eeltoodu osas ei ole

rakendusüksus sisulist seisukohta võtnud ning ei ole vaide esitaja poolt esitatud seisukohta

mõistnud. Vaide esitaja leiab, et FKO-d tehes ei saa summaliselt arvesse võtta neid tegevusi, mis

ei ole taotluse osaks. Rakendusüksus ei ole vaide esitaja hinnangul täitnud haldusaktile seatud

põhjendamiskohustust ning selgitanud kuidas ja millistele õigusaktidele tuginedes ta oma

seisukohale on jõudnud.

4. RTK seisukohad

Kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja

otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vaide lahendaja kontrollis FKO-s toodud argumentatsiooni seoses hanke nr 250544 hankelepingus

(edaspidi hankeleping) tehtud muudatustööde hindamisega. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti

1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui

hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku

ei ületa RHS § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti asjade või teenuste või

15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti

kontsessioonilepingu algsest maksumusest. FKO-s on selgitatud, et juhul, kui muudatustöid

tehakse RHS § 123 lg 1 punkti 1 alusel, on võimalik muudatuse väärtust arvutada kas nende tööde

maksumuse hinnavahe kaudu või summeerides ära jäetud tööde ja lisandunud tööde maksumused.

Juhul, kui asendustööd ei ole samaväärsed, tuleb muudatuse väärtuse arvutamisel ära jäänud töö

ja lisandunud töö maksumused kokku liita. Riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis

on selgitatud1: „Tööde samaväärsuse kaalumisel tuleks hinnata asendatava materjali/töö olemust,

hinda ja pakkujate ringi. Muudatuse väärtuse arvutamine hinnavahena võiks olla sobilik juhtudel,

kus muudatuse mõju on väike, nt üks seinavärv asendatakse teise värviga, üks puitparkett

asendatakse teise puitparketiga, tavaline kipsplaat asendatakse veekindla kipsplaadi vastu jms.“.

Finantskorrektsiooni menetluse käigus on toetuse saaja esitanud omapoolsed selgitused ja

seisukohad asendustööde samaväärsuse kohta. Rakendusüksus on hinnanud toetuse saaja poolt

esitatut ning toonud välja FKO lisas 1 „Luunja hankelepingu muudatused“ rakendusüksuse

seisukohad iga konkreetse asendustöö väärtuse arvutamise osas. Seega on rakendusüksus

selgitanud ühest küljest FKO-s nii põhimõtteid asendustööde samaväärsuse ja muudatuse väärtuse

arvutamisel ning teisest küljest nendest põhimõtetest lähtuvalt andnud hinnangu igale

muudatustööle. Juhul, kui rakendusüksus on asunud seisukohale, et asendustööd ei ole

samaväärsed, on FKO lisas 1 „Luunja hankelepingu muudatused“ selgitatud, millest lähtuvalt on

sellisele hinnangule jõutud (materjali erinevus, paigalduse tehnoloogia erinevus vms), samuti on

välja toodud muudatuse summa arvestus. Rakendusüksuse järeldused FKO lisas 1 „Luunja

hankelepingu muudatused“ on kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 1, riigihangete

tõlgenduspraktikaga ning FKO-s kirjeldatud põhimõtetega asendustööde samaväärsuse hindamisel

ning muudatuse väärtuse arvutamisel.

1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#hankelepingu- muutmin

Vaide lahendaja selgitab, et toetuse saaja on kohustatud toetuse saamisel viima toetusest (osaliselt)

rahastatavaid hanked läbi kooskõlas riigihangete seadusega. Meetme määruse § 17 sissejuhatava

osa kohaselt on toetuse saaja kohustatud mh projekti ellu viima vastavalt õigusaktidele. Meetme

määruse § 19 lõike 3 alusel, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle

meetme määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50

või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. See tähendab, et juhul kui toetuse saaja

läbiviidud hange rahastatakse osaliselt toetusest, kontrollitakse hanke läbiviimise ning

hankelepingu muutmise õiguspärasust. Juhul, kui hanke läbiviimisel või hankelepingu muutmisel

tuvastatakse vastuolu riigihangete seadusega, kohaldatakse finantskorrektsiooni vastavalt meetme

määruse § 19 lõikele 3. Finantskorrektsiooni kohaldatakse vaid projekti raames toetusest

rahastatud abikõlblikele kuludele. FKO-s on välja toodud, et hanke nr 250544 alusel tekkinud

abikõlblikke kulusid on kajastatud projektis summas 900 000 eurot. Rakendusüksus on lugenud

mitteabikõlblikuks 90 000 eurot (900 000 x 10%), millest toetus moodustab 54 000 eurot ja

omafinantseering 36 000 eurot. Seega on rakendusüksus hanke õiguspärasuse kontrollimisel ning

mitteabikõlbliku summa määramisel lähtunud meetme määruse § 19 lõikest 3.

Eelnevast tulenevalt jääb RTK vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning FKO

kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. RTK on seisukohal, et FKO vastab HMS §-is 54

sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele, see tähendab, FKO on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Heli Simson

663 8210

[email protected]