OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja alevik

18.01.2024 nr 11.2-8/24/49

Registrikood: 75003476

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames otsuse

Luunja Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projekti nr Kliima.2.01.20-

0131 „Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine“ (edaspidi projekt1) osas.

Toetuse saaja Luunja Vallavalitsus on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt

peab järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

Rakendusüksus tuvastas projektiga seotud riigihanke nr 250544 „Luunja lasteaia Midrimaa

renoveerimine“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses

(edaspidi RHS2) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 90 000 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26. veebruari 2020. a määruse nr 7 „Kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 19 lg 1 p 3 ja lg 2, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

(edaspidi KD) nr 1-7 ja 14-15 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Hankelepingu muudatuste väärtus ületab RHSis lubatud määra

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi hanke Luunja lasteaia „Midrimaa

renoveerimine“. Hanketeade avaldati 23.05.2022 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 01.07.2022.

Pakkumuse esitasid AS Eviko (10321432), AS Ehitustrust (12310585) ja aktsiaselts Tartu Ehitus

1 Toetuse rahuldamise otsus 25.11.2020 nr 11.6-8/1316. 2 Riigihangete seadus. Redaktsiooni jõust.15.07.2020, kehtivuse lõpp 31.05.2022.

(10243382). Kõik pakkumused tunnistati vastavus- ja kvalifitseerimistingimuste osas

nõuetekohasteks ja pakkujate kõrvaldamise alused puudusid.

Hindamiskriteeriumi (madalaim hind, vähim on parim) alusel tunnistati edukaks pakkujaks

aktsiaselts Tartu Ehitus (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja), kellega sõlmiti 29.08.2022 ehituse

töövõtuleping nr 7-7/3 (edaspidi hankeleping) Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimis- ja

laiendustöödeks käibemaksuta maksumusega 4 463 287,01 eurot. Maksumusele lisandus tellija

reserv 5% hankelepingu käibemaksuta maksumusest summas 223 164,35 eurot.

Hankelepingu tegelikuks maksumuseks riigihangete registri andmetel kujunes 4 141 997,47 eurot

(käibemaksuta, reservita) ja see on esialgsest maksumusest 7,2% madalam. Reservi arvestades

langes hankelepingu maksumus võrreldes esialgsega 11,6%.

Rakendusüksus tuvastas hanke kontrollimisel järgmise puuduse:

 hankelepingu muudatuse väärtus kokku ületab RHSis lubatud määra.

Hankelepingu täitmisel on hankija ja töövõtja teinud võrreldes hankedokumendis „Maksumuse

tabel“ (vorm 3) kokkulepitud ehitustöödega ja ostetavate asjadega mitmeid muudatusi, seda

hankelepingu kogumaksumust suurendamata.

Andmed hankelepingu muudatuste kohta on rakendusüksus koondanud tabelitesse failis „Luunja

hankelepingu muudatused.xlsx“ (edaspidi Lisa 1).

Fail koosneb neljal lehel olevatest tabelitest:

1) „Muudatused kokku“ koondab andmed kõigi allpool kirjeldatud kolme muudatuse ja nendes

sisalduvate kalkulatsioonide kohta;

2) „Sisustuse muudatused 10.1“ koondab andmed sisustuses tehtud muudatuste kohta ja arvutatud

väärtus kokku on kantud lehele 1 vastava kalkulatsioonirea juurde;

3) „Väliala muudatused 10.3“ koondab andmed väliala atraktsioonide osas tehtud muudatuste

kohta ja arvutatud väärtus kokku on kantud lehele 1 vastava kalkulatsioonirea juurde;

4) „Sisustuse lisatellimus“ koondab andmed sisustuse täiendava tellimuse kohta, mida hankes

esialgu ette ei nähtud.

02.05.2023 esitas toetuse saaja rakendusüksusele muudatuse nr 1, (hankelepingu lisa 7, sõlmitud

23.12.2022, jõustus tagasiulatuvalt 10.11.2022). Muudatus- ja lisatööd tabelid hõlmasid

kalkulatsioone 1-3 ja nendes esitatud andmete kohaselt oli muudatuse nr 1 väärtuseks kokku -

386,12 eurot (kogumaksumuse vähenemine, käibemaksuta). Selle arvutamisel oli toetuse saaja

leidnud juurde tulnud ja ära jäänud tööde summade vahe. Iga kalkulatsiooni osas oli tabelis välja

toodud muudatuse põhjendus ning lisanduvate ja ära jäävate tööde konkreetsed mahud, tööde

ühikhinnad ja maksumused ning muudatuse mõju lepingu hinnale.

16.05.2023 teavitas rakendusüksus toetuse saajat, et muudatuse nr 1 käibemaksuta väärtuseks on

arvutuste kohaselt 311 470,27 eurot, muudatuste aluseks on RHS § 123 lg p 1 ja neid ei loeta

samaväärseteks. Toetuse saaja teavituses toodule täpsustusi või täiendusi ei esitanud.

20.06.2023 esitas toetuse saaja muudatuse nr 2, (hankelepingu lisa 8, sõlmitud 13.03.2023).

Muudatus- ja lisatööde tabelid kajastasid kalkulatsioone 4-6. Tabelite koondi kohaselt oli

muudatuse nr 2 väärtuseks kokku -110 229,23 eurot (kogumaksumuse vähenemine,

käibemaksuta). Selle arvutamisel oli toetuse saaja leidnud juurde tulnud ja ära jäänud tööde

summade vahe. Muudatuste põhjendused oli kalkulatsioonide tabelites toodud, kuid puudusid

lisanduvate ja ära jäävate tööde konkreetsed mahud, tööde ühikhinnad ja maksumused.

28.06.2023 kinnitas toetuse saaja, et muudatuse nr 2 kalkulatsioonide 4-6 aluseks on RHS § 123

lg 1 p 1.

28.06.2023 esitas toetuse saaja muudatuse nr 3, (hankelepingu lisa 9, sõlmitud 27.06.2023).

Muudatus- ja lisatööde tabelid hõlmasid kalkulatsioone 7-10. Tabelite koondi kohaselt oli

muudatuste nr 3 väärtuseks kokku -210 674,13 eurot (kogumaksumuse vähenemine,

käibemaksuta) ja selle arvutamisel on toetuse saaja taaskord leidnud juurde tulnud ja ära jäänud

tööde summade vahe. Kalkulatsioonide tabelites puudusid muudatuste põhjendused ning samuti

lisanduvate ja ära jäävate tööde konkreetsed mahud, tööde ühikhinnad ja maksumused.

Toetuse saaja arvutuste kohaselt oli muudatuste 1-3 väärtuseks -321 289,48 eurot ja see kajastab

muudatuste mõju hanke maksumusele (hanke tegelik maksumus vähenes selle summa võrra.)

30.06.2023 edastatud järelepärimises paluti toetuse saajal teha hankelepingu muudatustest nr 2 ja

nr 3 tabeli kujul kokkuvõte ja esitada:

1) ära jäänud tööd ja nende maksumused;

2) lisandunud tööd ja nende maksumused;

3) muudatuste väärtus (samaväärsete asenduste puhul hinnavahe, ülejäänud muudatuste puhul

ära jäänud ja lisandunud tööde maksumuste summa);

4) iga muudatuse juures RHS § 123 säte, mille alusel muudatus tehtud on (RHS § 123 lg 1 p

4 alusel tehtud muudatuste puhul selgitage lisaks, milles seisnes ettenägematus).

06.07.2023 esitas toetuse saaja osaliselt andmed muudatuste kalkulatsioonide 4-10 kohta failis

„Lisatööde kalkulatsioon 4-10.pdf“. 27.07.2023 esitas toetuse saaja hankelepingu muudatuste

kohta tervikuna faili „Muudatus- ja lisatööde tabel_07.06.2023.xlsx“.

Eelnimetatud kahes dokumendis esitatud andmeid (koondatud Lisas 1 lehel „Muudatused kokku“)

aluseks võttes asub rakendusüksus seisukohale, et toetuse saaja on hankelepingu muudatused

teinud RHS § 123 lg 1 p 1 alusel, kuid rikkunud sättes kehtestatud piirmäära.

RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget

korraldamata, kui selle üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus

kokku ei ületa RHS § 14 lg-des 3 või 4 sätestatud piirmäära ega 10% asjade või teenuste või 15%

ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Muudatuste 1-3 tuvastatud väärtused kokku on 1 210 542,93 eurot3, mis moodustab 27,12%

hankelepingu algsest maksumusest. Seega on RHSis lubatud piirmäär ületatud.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja kinnitas esialgu järelevalvemenetluse käigus (28.08.2023), et kõik muudatused on

teostatud RHS § 123 lg 1 p 1 alusel.

3 Lisa 1, leht „Muudatused kokku“ , veeru I summa.

Muudatuste väärtuste leidmisel on toetuse saaja summeerinud ära jäänud ja lisandunud tööde

maksumused. Selliselt saab muudatuste väärtust leida juhul, kui need on samaväärsed.

Järelepärimises (07.09.2023) palus rakendusüksus täpsustada, kas toetuse saaja loeb kõik

kalkulatsioonides 1-10 toodud muudatused samaväärseteks. Samaväärsust paluti hinnata ja

põhjendada iga muudatuse osas eraldi.

Kuna dokumendis „Muudatus- ja lisatööde tabel_07.06.2023“ puudusid üldse põhjendused

muudatustele kalkulatsioonides 7-10, paluti ka need esitada. Samuti paluti esitada nimekiri

projektijärgse sisustuse kohta ning tuua konkreetselt välja, mida sellest ei soetatud ja mida osteti

alternatiivse sisustusena (kalkulatsioonirida 10.1).

Toetuse saaja vastas (22.09.2023): Loeme kalkulatsioonides 1-3 ja 4-10 toodud muudatused

samaväärseteks. Kõik muudatused ja asendatud materjalid/tööd on funktsionaalselt samaväärsed

ning täidavad sama eesmärki. Hankelepingu üldine olemus ning ese ei muutunud. Koostöös

ehitajaga on läbi töötatud projekt ning leitud lahendused, mis on küll samaväärsed, kuid pakuvad

valmimisel rohkem lisandväärtust või suurendavad kasutusmugavust.

Toetuse saaja poolt täiendavalt esitatud põhjendused muudatuste kalkulatsioonidele 7-10 on

toodud Lisas 1 lehel „ Muudatused kokku“ veerus K.

Sisustuse muudatuse osas vastuseks esitatud failis „mööbel.pdf“ puudusid asjadel hinnad, seega ei

olnud tuvastatav, kuidas kujunes dokumendis „Lisatööde kalkulatsioon 4.-10.pdf“ kalkulatsiooni

10 real 1 välja toodud muudatuse väärtus.

Toetuse saaja luges muudatused samaväärseteks, kuid ei esitanud iga kalkulatsiooni osas

konkreetseid samaväärsuse põhjendusi.

02.10.2023 toimunud kohtumise käigus palus rakendusüksus toetuse saajal uuesti üle vaadata kõik

muudatuste kalkulatsioonid samavääruse seisukohast ja muudatuste alused lähtuvalt RHSi § 123

lg-s 1 toodust. Samuti paluti täiendavalt esitada:

1) mängualal (väliala atraktsioonides) tehtud muudatuste väärtuse täpne kalkulatsioon

(kalkulatsioonirida 10.3);

2) sisustuse muudatuste väärtuse leidmise täpne kalkulatsioon (kalkulatsioonirida 10.1).

09.10.2023 vastuses esitas toetuse saaja muudatuste samaväärsuse põhjendused ja muudatuste

RHSi alused kalkulatsioonidele 4-10.

Mängualal tehtud muudatuste kalkulatsiooni andmed on toodud Lisas 1 lehel „Väliala muudatused

10.3“ ja sisustuse muudatuste kalkulatsiooni andmed Lisas 1 lehel „Sisustuse muudatused 10.1“.

26.10.2023 esitas toetuse saaja samaväärsuse põhjendused ja RHSi alused ka kalkulatsioonide 1-

3 kohta.

11.11.2023 esitas toetuse saaja täiendavad andmed sisustuse tellimuse kohta, mis algselt ei olnud

hanke osaks (Lisa 1 leht „Sisustuse lisatellimus“, muudatuse alus RHS § 123 lg 1 p 3).

Esitatud andmed muudatuste samaväärsuse põhjenduste ja RHSi aluste kohta on toodud Lisas 1

lehel „Muudatused kokku“ veergudes K ja L. Toetuse saaja esitas kalkulatsioonide 1-4, 6 ja 8

puhul muudatuste alusena RHS § 123 lg 1 p 4, kalkulatsioonide 5, 7, 9 ja 10 muudatuste alusena

RHS § 123 lg 1 p 1 ja luges need samaväärseteks.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Hankelepingu muudatuste korral on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi §-i 123, mis sätestab

õiguspärase muutmise alused ja tingimused, samuti olulise muutmise keelu. Selle paragrahvi lõike

1 punktides 1-6 on toodud loetelu muudatustest, mida ei peeta olulisteks ja neid võib teha

hankelepingu poolte kokkuleppel ilma uut riigihanget korraldamata. Nimetatud punktides

kirjeldatud muudatuste olulisust ei ole vaja hinnata, eeldusel, et kõik kirjeldatud tingimused on

täidetud. Sama lõike punkti 7 kohaselt on aga õiguspärane igasugune muudatus, sõltumata selle

väärtusest, kui muudatus ei ole oluline ning olulisust tuleb hinnata RHS § 123 lg 2 alusel.

1.3.1. RHS § 123 lõikes 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 toodud aluste kohaldatavus antud

hankelepingu muudatustele

Esmalt analüüsib rakendusüksus, kas antud hankelepingu muudatuste lubatavuse alusena saab

kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 2, 3 või 7.

RHS § 123 lg 1 p 2 lubab teha muudatusi, mis on juba hankelepingu esialgsetes tingimustes ette

nähtud (nn muudatuste klausel) ja täidetud on järgmised samaaegselt esinevad tingimused:

 hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja

 muudatuste ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid hanke alusdokumentides selgelt ja

ühemõtteliselt ette nähtud.

Hankelepingu järgse muudatuse õiguspäraseks aluseks saavad olla vaid selged, täpsed ja

ühemõttelised muutmise klauslid. Sealjuures peab olema sätestatud muudatuse ulatus ja olemus

ning muutmise asjaolud. Muudatuste klausli tingimused peaksid olema sellised, mis ei võimalda

hankelepingu pooltel muutmise osas läbi rääkida. Vastasel juhul ei ole tegu selgelt, täpselt ja

ühemõtteliselt ette nähtud muutmise tingimustega.

Hankelepingu punkt 15.1 sätestab: Juhul, kui tööde teostamise ajal tekib põhjendatud vajadus

muuta lepingus töödele määratud lahendusi, ehitusprojekti, tööde mahtu, materjale, seadmeid vms

(edaspidi muudatustööd), lepitakse muudatustööde teostamises kokku poolte vahel sõlmitavas

kirjalikus kokkuleppes. Muudatustööde tegemine lepingu raames on lubatud üksnes juhul, kui selle

tulemusena ei ületata lepingu hinda (sh tellija reservi) ega muudeta lepingus sätestatud

tähtaegasid.

Riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD), tavaliselt hankelepingu projekti tingimustes,

sätestatud nn muutmise klausli tingimused peaksid olema sellised, mis ei võimalda hankelepingu

pooltel muutmise osas üldse läbi rääkida või mille puhul on läbirääkimiste osatähtsus võimalikult

väike. Kui poolte läbirääkimiste ruum hankelepingu muutmisel on väga suur, siis ei ole enam tegu

“selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt” ette nähtud muutmise tingimusega ning muudatus ei kuulu RHS

§ 123 lg 1 p 2 tähenduses lepingujärgselt lubatud muudatuste kategooriasse.

Seega peab sellise hanke puhul hankija mitte üksnes kohaldama sobivaimat hankemenetlust, vaid

ka hoolikalt määratlema selle hanke eseme. Hankija võib jätta endale võimaluse teha pärast

hankelepingu sõlmimist selles teatud muudatusi, isegi olulisi, tingimusel et see oli ette nähtud

hankedokumentides. Selle õigusliku kohustuse ja konkreetse vajaduse tasakaalustamine toimub

esiteks järgides kuni hankelepingu täitmise etapi lõpuni rangelt neid hanketingimusi, mis olid

määratud selle hanke dokumentides, ja teiseks nähes hankedokumentides otsesõnu ette hankija

võimalus kohandada pärast hankelepingu sõlmimist selle teatud tingimusi, isegi olulisi. Nähes

sõnaselgelt ette sellise võimaluse ja määratledes nimetatud dokumentides selle kohaldamise viisid,

tagab hankija, et kõik asjaomasest hankest huvitatud isikud teavad seda algusest peale ja on seega

pakkumuse esitamise ajal samasuguses olukorras. Käesoleval juhul on muudatuste klausel

hankelepingus on üldsõnaline ja võimaldab pooltel muutmise osas läbi rääkida (muudatuse

põhjendatud vajadus ja selle toestamise kokkulepe). Seega ei pea rakendusüksus hankelepingu

muudatuste lubatavuse osas § 123 lg 1 p 2 kohaldamist asjakohaseks.

RHS § 123 lg 1 p 3 alusel on pakkujalt võimalik hankida täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid

ehk teha nn lisatellimusi. Selline hankelepingu muudatus peab samaaegselt vastama kõikidele

järgmistele tingimustele:

1) hankijal on tekkinud vajadus täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde järele, mis

hanke alusdokumentides ei sisaldunud;

2) lepingupoole vahetamine põhjustaks hankijale kas “olulist ebamugavust” või

“märkimisväärseid lisakulusid”;

3) lepingupoole vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused ning

4) sealjuures ei ületa ühegi muudatuse väärtus 50% hankelepingu algsest maksumusest.

Toetuse saaja on sisustuse täiendava tellimuse (nimekiri toodud Lisas 1, lehel „Sisustuse

lisatellimus“) alusena viidanud just kõnealusele sättele. Esialgu neid asju soetada ei kavatsetud,

mistõttu käsitles hankija seda asjade täiendava tellimusena.

RHS § 123 lg 1 p 3 alusel õiguspärase lisatellimuse tegemise esimene eeltingimus seisneb seega

asjaolus, et hankijal on tekkinud vajadus teatud asjade, teenuse või ehitustööde järgi, mille

tegemist esialgsetes hanketingimustes ette ei nähtud. Kuna hankeleping sõlmitakse RHADs

ettenähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1), siis on hankelepinguga hõlmatud kõik sellised soetused,

mida RHAD ette nägi. Lisatellimuseks ei saa seetõttu mõistetavalt olla sellise asja tarnimine,

ehitustöö tegemine ega teenuse osutamine, mis oli ette nähtud juba RHAD tingimuste kohaselt.

Lisatellimus võib tähendada kas hankelepingu eseme hulga suurendamist (nt ostetakse tellitud asju

rohkem kui algselt plaanis) või laiendamist (nt esialgsetele teenustele tellitakse lisaks muid

teenuseid).

Antud hankelepingu muudatuste puhul oli tegemist kavandatud ehitustööde ning sisustuse ja

väliala atraktsioonide asendamisega või nende ära jätmisega, mille tulemusena hankelepingu

maksumus vähenes. Seega rakendusüksuse hinnangul ei ole kalkulatsioonides 1-10 toodud

muudatuste ja sisustuse lisatellimuse puhul tegemist täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde

hankimisega. RHS § 123 lg 1 p 3 kohaldamine nende muudatuste lubatavuse osas ei ole

asjakohane.

RHS § 123 lg 1 p 7 alusel võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui

muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Olulisust tuleb hinna RHS § 123 lg 2

alusel. Muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust

märkimisväärselt.

Kõik antud hanke raames tehtud muudatused on seotud hankeesemega (ehitustööde laadi ja asjade

soetamisega), mistõttu on tegemist oluliste muudatustega. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaldamine nende

lubatavuse osas ei ole seega asjakohane.

Sätete sisust lähtuvalt ei ole antud hankelepingu muudatuste lubatavuse puhul rakendatavad RHS

§ 123 lg 1 p-d 5 ja 6.

1.3.2. RHS § 123 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaldumine antud hanke muudatustele

Toetuse saaja esitatu kohaselt on kalkulatsioonides 1-4, 6 ja 8 toodud muudatuste aluseks RHS §

123 lg 1 p 4 (Lisa 1, leht „Muudatused kokku“, veerg L). Sätte kohaselt võib uut riigihanget

korraldamata hankelepingut muuta, kui selle põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud

asjaolud, hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50%

hankelepingu algsest maksumusest.

Toetuse saaja põhjendas kalkulatsioonide 1-3, 6 ja 8 muudatusi sügis-talviste ettenägematute

ilmastikuoludega ning sellest tingitud liigse niiskusega (Lisa 1, leht „Muudatused kokku“, veerg

K). Eesti kliimast ja vahelduvatest aastaaegadest tulenevaid ilmastikutingimusi ei saa

rakendusüksuse hinnangul pidada hoolsale hankijale ettenägematuteks asjaoludeks. Sellest

lähtuvalt ei ole kalkulatsioonide 1-3, 6 ja 8 osas RHS § 123 lg 1 p 4 alusel hankelepingu muutmine

põhjendatud.

Kalkulatsiooni 4 muudatust põhjendas toetuse saaja tarneraskuste esinemisega, kuid tõendeid selle

kohta esitanud ei ole. Seega ei saa antud põhjendust lugeda piisavaks, et kõnealust sätet muudatuse

alusena aktsepteerida. Lisaks juhib rakendusüksus tähelepanu, et RHS § 123 lg 5 kohaselt peab

hankija esitama sama sätte lõike 1 punkti 4 alusel tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu

muutmise teate kümne päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Toetuse saaja seda teinud ei

ole.

Eeltoodut arvesse võttes loeb rakendusüksus kalkulatsioonide 1-4, 6 ja 8 muudatuse aluseks RHS

§ 123 lg 1 p 1.

Kalkulatsioonide 5, 7, 9 ja 10 puhul on toetuse saaja muudatuse aluseks toonud RHS § 123 lg 1 p

1 (Lisa 1, leht „Muudatused kokku“, veerg L) ja lugenud need ühtlasi samaväärseteks.

Rakendusüksus nõustub, et nimetatud kalkulatsioonide puhul on muudatuste aluseks RHS § 123

lg 1 p 1. Selle alusel on hankelepingu muutmine lubatud, kui muudatus vastab samaaegselt

kõikidele järgmistele tingimustele:

1) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset;

2) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära;

3) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa

15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Muudatuse väärtust asendustööde korral on võimalik arvestada kas nende tööde maksumuse

hinnavahe kaudu või summeerides ära jäetud tööde ja lisandunud tööde maksumused. Euroopa

Komisjon on asunud seisukohale, et kui asendustööd ei ole samaväärsed, siis tuleb muudatuse

väärtuse arvutamisel ära jäänud töö ja lisandunud töö maksumused kokku liita.

Muudatuse väärtuse arvutamine hinnavahena on sobilik näiteks juhtudel, kus üks seinavärv

asendatakse teise värviga, puitparkett vahetatakse teise puitparketi vastu, tavaline kipsplaat

asendatakse veekindla kipsplaadiga jms. Samas puitakna vahetamine plastikakna vastu ei ole

samaväärne muudatus ning sellise muudatuse korral kujuneb selle väärtuseks ära jääva ja

lisanduva materjali/töö summeeritud maksumus.

Muudatuse väärtuse leidmisel tuleb seega esmalt kaaluda iga asendustöö samaväärsust, hinnates

asendatava materjali/töö olemust, hinda ja pakkujate ringi. Rakendusüksus on hinnanud kõikide

kalkulatsioonides 1-10 toodud muudatuse samaväärsust (põhjendused ja kommentaarid toodu

Lisas 1 lehel „Muudatused kokku“, veerus J) ja loeb neist samaväärseteks kalkulatsioonid 7 ja 9

ja 10.8.

Kokkuvõttes asub rakendusüksus seisukohale, et kalkulatsioonides 1-10 toodud muudatuste

aluseks on RHS § 123 lg 1 p 1. Samaväärseteks loetud kalkulatsioonide 7, 9 ja 10.8 puhul on

väärtuse arvutamisel leitud asendustööde maksumuse vahe (Lisa 1 , leht „Muudatused kokku“,

veerg G- veerg H, väärtus veerus I). Kõikide teiste kalkulatsioonide puhul on muudatuse väärtuse

leidmisel summeeritud asendatud töö ja sellega seotud lisandunud töö maksumused (Lisa 1, leht

„Muudatused kokku2 veerg G + veerg H, väärtus veerus I). Tuvastatud muudatuse väärtus kokku

on 1 210 542,93 eurot.

Rakendusüksus toob eraldi välja asjaolu, et juba muudatustega nr 1 ja 2 on seadusega lubatud

muudatuste piirsumma 669 493,05 eurot (15% hanke esialgsest maksumusest) ületatud.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10%

Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle kehtestatud kohustusi, nõutakse

meetme määruse § 19 lg 2 kohaselt sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 protsenti

hankelepingule eraldatud toetusest.

Rakendusüksus peab käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalseks

rakendada 10-protsendilist ehk kõige madalamat võimalikku finantskorrektsiooni määra. Hanke

läbiviimisel oli tagatud konkurents ja hankelepingu täitmisel tehtud ehitustööde muudatused

andsid võrreldes algsetega kvaliteetsemad (ilmastikukindlamaid) tulemused. Hankelepingu tegelik

maksumus ei suurenenud vaid vähenes selle tulemusena 7,2%. Eeltoodust tulenevalt ei pea

rakendusüksus põhjendatuks kohaldada rikkumisele kümnest protsendist kõrgemat

finantskorrektsioonimäära.

1.5 Hanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 250544 alusel tekkinud abikõlblike kulusid kajastanud projekti

tegevuses nr 3 Ehitamine (sh omanikujärelevalve) KD-de nr 1-7 ja 14-15 alusel summas 900 000

eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks 90

000 eurot (900 000 x 10%), millest toetus moodustab 54 000 eurot ja omafinantseering 36 000

eurot.

Finantskorrektsiooni otsusest tingituna väheneb projekti eelarve mitteabikõlbliku summa võrra.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti kohta 25.11.2020 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 11.6-8/1316 resolutsiooni ning vähendab 90 000 euro ulatuses projekti abikõlblikku

maksumust ja vastavalt proportsioonile määratud toetuse summat.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne

haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 06.12.2023 toetuse

saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolsed seisukohad koos võimalike

lisatõenditega hiljemalt 20.12.2023.

Toetuse saaja esitas tähtajaks enda seisukohad ja teavitas, et ei nõustu otsuse eelnõus toodud

järeldustega ning finantskorrektsiooni tegemisega, kuna vaatamata korduvatele põhjendustele on

rakendusüksus meelevaldselt lugenud paljud asendustööd mitte samaväärseks. Hankija on

jätkuvalt seisukohal, et kõik muudatused ja asendatud materjalid/tööd on funktsionaalselt

samaväärsed ning täidavad sama eesmärki. Konkreetselt akende asenduse osas on esitatud eelnõu

kohta arvamuse lisana ka ehitaja kinnitus, et akende vahetamine oli tingitud tarneaegadest.

Toetuse saaja on lisanud: „Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et terve projekt on edukalt ja

tähtaegselt ellu viidud ja saavutatud on rahaline kokkuhoid, mis sobitub nii toetusrahade kui ka

riigihangete seaduse ühe põhiprintsiibi, säästliku rahade kasutamise, mõtte alla“.

Rakendusüksus on seisukohal, et esitatud argumendid ei muuda otsuse punktis 1 käsitletud

rikkumiste asjaolusid ega järeldusi, samuti rakendatava finantskorrektsiooni määra suurust. Isegi

kui arvestada täiendavalt esitatud ehitaja kinnitust puitakende tarneraksuste ja puidu hinna

kallinemise kohta (e-kiri) ning lugeda puitakende asendamine PVC akendega samaväärseks

muudatuseks, ületab muudatuste koguväärtus ikkagi RHSi § 123 lg 1 p 1 piirmäära.

Toetuse saaja heidab oma vastuses rakendusüksusele ette, et otsuse tegemisel on arvesse võetud

kogu ehituse maksumus ning asendustööd ning seega on käsitletud töid, mis ei ole kunagi olnud

toetuse taotluse ega toetuse rahuldamise otsuse osaks. Samuti lisab toetuse saaja täiendavalt, et

kõik toetuse taotluses esitatud tööd on teostatud selliselt nagu taotluses ja taotluse rahuldamise

otsuses on välja toodud. Lisandunud osa on rahastatud omavahenditest ning lisandunud osa ei saa

FKO-d tehes arvesse võtta. Toetuse saaja põhjendab: „Toetuse määruse §-st 17 tuleneb selgelt, et

toetuse määruse nõudeid rakendatakse ainult taotluse ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud

töödele (projektile). Tagasinõude aluseks märgitud § 19 lõige 2 sätestab samuti, et tagasinõue

tehakse kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses

kehtestatud kohustusi. Kuivõrd määruses kehtestatud kohustused laienevad ainult projekti

taotluses esitatud töödele ei ole võimalik tagasinõuet põhjendada kogu ehitustöö ulatuses leitud

väidetavate rikkumistega. Eelnevast tuleneb, et tagasinõude aluseks olevas arvestuses tuleb

aluseks võtta asjaolu, et toetuse taotluse välised lisatööd moodustavad kogu elluviidud ehitusest

mahuliselt 35% ja rahaliselt 45%. Seetõttu tuleb ka riigihanke lepingus arvestatud muudatustes

arvestada vastava proportsiooniga.“

Rakendusüksus selgitab, et RHSi nõuete täitmine peab olema tagatud kogu läbiviidud hanke osas

tervikuna, sõltumata toetusega ja omavahenditega finantseerimise proportsioonist. Seega ei ole

õige hankija väide, et taotleja omavahenditest tehtud (ning taotluses üldse mitte kajastatud) tööd

tuleb jätta hanke rikkumise ulatuse tuvastamisel arvesse võtmata, kuna need ei allu toetuse

määruse tingimustele ja toetuse määrus nendele töödele ei rakendu.

Finantskorrektsioonimäära ongi rakendatud ainult nende kulude osas, mis on esitatud konkreetse

projekti abikõlblike kuludena.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

tegevuse nr 3 „Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“ osas 90 000 eurot (käibemaksuga), millest

toetus moodustab 54 000 eurot ja omafinantseering 36 000 eurot;

2. vähendada hankega nr 250544 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“ otsuse

resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 25.11.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-8/1316 punkte 3-5 alljärgnevalt:

4.1. „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 810 000 (kaheksasada kümme tuhat) eurot.“;

4.2. „4. Toetuse määr on 60 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

486 000 (nelisada kaheksakümmend kuus tuhat) eurot.“;

4.3. „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 40 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja

suurus vähemalt 324 000 (kolmsada kakskümmend neli tuhat) eurot.“

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 21 ja HMSi kohaselt vaie rakendusüksusele 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

Lisa 1. Luunja hankelepingu muudatused

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Marje Leppik

663 1495

[email protected]