Vaide esitamine finantskorrektsiooni otsuse

LUUNJA VALLAVALITSUS

Puiestee 14 / Luunja alevik / 62222 Tartumaa / 741 7319 / [email protected] / www.luunja.ee

Registrikood 75003476

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected]

16.02.2024 nr 13-9/194-1

Vaide esitamine finantskorrektsiooni otsuse nr

11.2-8/24/49 peale

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) on teinud meetme

„Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“

raames otsuse Luunja Vallavalitsuse (edaspidi vald) projekti nr Kliima.2.01.20-0131

„Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine“ osas (edaspidi otsus).

2. Otsusega on kohaldatud projekti raames tehtud kuludele finantskorrektsioon ning

lugenud projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks 90 000 eurot ning vähendanud

riigihankega nr 250544 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra.

3. Vald ei nõustu otsuse resolutsiooni ega selle põhjendustega ning esitab otsusele vaide.

Vald jääb kõikide oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde, mis on esitatud

kogu eelneva menetluse käigus. Kuivõrd kõik vajalikud dokumendid on

rakendusüksusele menetluse käigus esitatud ei ole vajalik käesoleva vaide koosseisus

täiendavaid dokumente esitada.

4. Rakendusüksus on korrektselt välja toonud senise menetluse asjaolud ning seetõttu

neid vaides täiendavalt üle ei korrata.

5. Vald on ärakuulamisõiguse kasutamisel toonud välja kõik asjaolud, mis põhjendavad

rikkumise olematust. Seetõttu toon vaides välja täpselt samad põhjendused, mis

toimivad koos kogu järelevalvemenetluse ajal antud selgitustega.

6. Vald on rakendusüksusele selgitanud, et ta ei nõustu sellega, et rakendusüksus on

meelevaldselt lugenud paljud asendustööd mitte samaväärseks. Vald on korduvalt

selgitanud (ja esitanud põhjendusi), miks on korrektne lugeda asendused

samaväärseteks. Vald on jätkuvalt kindlal seisukohal, et kõik muudatused ja asendatud

materjalid/tööd on funktsionaalselt samaväärsed ning täidavad sama eesmärki.

Konkreetselt akende asenduse puhul esitati ka ehitaja kinnituse, et akende vahetamine

oli tingitud tarneaegadest (mis küll ei puuduta samaväärsust).

7. Rakendusüksus on samaväärsuse hindamist otsuses selgitanud sisuliselt ühe lausega

ning ühtegi kaalutlust pole välja toodud. Otsuses on leitud, et muudatuse väärtuse

arvutamine hinnavahena on sobilik näiteks juhtudel, kus üks seinavärv asendatakse

teise värviga, puitparkett vahetatakse teise puitparketi vastu, tavaline kipsplaat

asendatakse veekindla kipsplaadiga jms. Samas puitakna vahetamine plastikakna

vastu ei ole samaväärne muudatus ning sellise muudatuse korral kujuneb selle

väärtuseks ära jääva ja lisanduva materjali/töö summeeritud maksumus.

Vallale jääb arusaamatuks kuidas sellisele järeldusele on jõutud. Millisele õigusaktile

tuginedes on võimalik rakendusüksusel öelda, et valla poolt välja toodud asendustes ei

ole tegemist samaväärsete lahendustega. Otsuses on viidatud Euroopa Komisjoni

seisukohtadele, esiteks nendele konkreetselt viitamata ja teiseks ei loo Euroopa

Komisjon iseseisvat õigust. Euroopa Komisjon võib anda selgitusi, kuid nende

selgitused ei oma mingit õiguslikku tähendust. Otsuseid tuleb põhjendada viidetega

konkreetsetele õigusaktidele või lähtuda kohtute otsustest (nii siseriiklike kui Euroopa

Kohtu). Kokkuvõttes ei ole rakendusüksus oma otsuses esitanud ühtegi reaalselt

kaalutlust ega viidet kehtestatud õigusaktidele, mistõttu on rikutud haldusakti

õiguspärasuse eeldusi. Vastavalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, samas otsusesse ei ole

kaalutlusi sisuliselt üldse lisatud. Vastavalt HMS § 56 lõikele 3 tuleb kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud ning samuti puuduvad reaalsed põhjendused. Selleks, et

haldusakti saaks lugeda õiguspäraseks tuleks iga asenduse samaväärsust hinnata eraldi

ning iga asenduse kohta tuua välja kaalutlused ja põhjendused, miks on leitud, et

tegemist ei ole samaväärsete asendustega. Seda tehtud ei ole. Seega ei ole otsus

sisuliselt õiguspärane.

8. Teiseks on vald välja toonud, et otsuse tegemisel on arvesse võtnud kogu ehituse

maksumust ning asendustöid. Samas on projekti rahastamise otsus tehtud ainult ühe

ehitise osa kohta ning ka toetust on saadud ainult ühele ning maksumuselt oluliselt

väiksemale osale. Kõik toetuse taotluses esitatud tööd on teostatud selliselt nagu

taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses on välja toodud. Lisandunud osa on vald

rahastanud oma vahenditest ning lisandunud osa ei saa FKO-d tehes arvesse võtta.

Sisuliselt on otsuse eelnõus käsitlenud töid, mis ei ole kunagi olnud toetuse taotluse

ega toetuse rahuldamise otsuse osaks. Otsuses on aga käsitletud töid, mis ei ole kunagi

olnud toetuse taotluse ega toetuse rahuldamise otsuse osaks.

9. Valla poolt esitatud toetuse taotluses on muuhulgas tegevuste all konkreetselt välja

toodud järgmine tegevuse täpsustus: Hoonele on planeeritud ka juurdeehitus, mille

rahastamine käesoleva toetuse alla ei mahu. Täiendavalt on veel täpsustatud: Hoonele

on plaanitud ka juurdeehitus hinnangulise suurusega 772,5 m2 (suletud netopind).

Juurdeehitusega seotud kulusid toetuse raames ei rahastata. Ehituse kulud

eelarvestatakse eraldi rekonstrueeritavale osale ja juurdeehituse osale.

10. Lisaks eelnevalt välja toodule on lisatud ka konkreetsed ehitustegevused, mis on

esitatud järgmiselt:

Hoone kompleksse rekonstrueerimise alla on planeeritud järgmised tegevused:

- hoone soojustamine: laed, välisseinad, sokkel

- ventilatsioonisüsteem: rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

- avatäidete uuendamine: kõik aknad vahetatakse tõhusamate ja soojapidavamate

pakettakende vastu, välisuksed - vahetatakse energiatõhusamate vastu (vajadus

täpsustub projekteerimistööde käigus!)

- küttesüsteemid: rekonstrueeritakse kaugkütteühenduses soojussõlm,

küttemagistraalid ning sooja tarbeveesüsteem,

- ehitatakse uus täielikult reguleeritav kahetoru-radiaatorküttesüsteem

- jahutussüsteem - valgustus: olemasolevad valgustid vahetatakse LED valgustite

vastu

- taastuvenergia: hoonele paigaldatakse päikesepaneelid

Eeltoodust lähtudes tuleb arvesse võtta, et toetust ei ole antud mitte kogu hankelepingu

alusel teostatavale, vaid ainult osale sellest, mis on rahalises mõttes ka väiksem osa.

Lisaks on toetuse rahuldamise otsuses välja toodud, et projekti abikõlblike kuludena

arvestatakse ainult tegevusi, mis mõjutavad otseselt hoone energiakasutust (TRO

punkt 12). Seega ei saa otsust tehes muid kulusid üldse arvesse võtta. Toetuse andmise

põhimõtetega kooskõlas ei ole olukord, kus toetuse saajat, panustades enda poolt

toetuse väliselt täiendavaid vahendeid, karistatakse. FKO-d tehes peab rakendusüksus

seega arvesse võtma ainult toetuse taotluses ning selle rahuldamise otsuses toodud

asjaolusid, tingimusi ja rahastust. Kogu ülejäänud ning taotleja omavahenditest (ning

taotluses üldse mitte kajastatud) tööd tuleb jätta arvestamata, kuna need tööd ei allu

toetuse määruse tingimustele ehk toetuse määrus nendele töödele ei rakendu ega saagi

rakenduda.

Toetuse määruse §-st 17 tuleneb selgelt, et toetuse määruse nõudeid rakendatakse

ainult taotluse ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud töödele (projektile).

Tagasinõude aluseks märgitud § 19 lõige 2 sätestab samuti, et tagasinõue tehakse kui

toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses

kehtestatud kohustusi. Kuivõrd määruses kehtestatud kohustused laienevad ainult

projekti taotluses esitatud töödele ei ole võimalik tagasinõuet põhjendada kogu

ehitustöö ulatuses leitud väidetavate rikkumistega. Eelnevast tuleneb, et tagasinõude

aluseks olevas arvestuses tuleb aluseks võtta asjaolu, et toetuse taotluse välised

lisatööd moodustavad kogu elluviidud ehitusest mahuliselt 35% ja rahaliselt 45%.

Seetõttu tuleb ka riigihanke lepingus arvestatud muudatustes arvestada vastava

proportsiooniga.

11. Kogu eelnevale põhjendusele on rakendusüksus otsuses vastanud ühe lausega:

„Rakendusüksus selgitab, et RHSi nõuete täitmine peab olema tagatud kogu läbiviidud

hanke osas tervikuna, sõltumata toetusega ja omavahenditega finantseerimise

proportsioonist. Seega ei ole õige hankija väide, et taotleja omavahenditest tehtud

(ning taotluses üldse mitte kajastatud) tööd tuleb jätta hanke rikkumise ulatuse

tuvastamisel arvesse võtmata, kuna need ei allu toetuse määruse tingimustele ja

toetuse määrus nendele töödele ei rakendu.“

12. Selline selgitus ei ole piisav ega põhjendatud. Rakendusüksus pole sisulist seisukohta

võtnud ning ei ole ilmselgelt valla poolt esitatud seisukohta mõistnud. Vald ei väidagi,

et hange ise peaks olema kuidagi osadeks jaotunud. Vald ütleb, et FKO-d tehes ei saa

summaliselt arvesse võtta neid tegevusi, mis ei ole taotluse osaks. Rakendusüksus ei

ole taaskord täitnud haldusaktile seatud põhjendamiskohustust ning selgitanud kuidas

ja millistele õigusaktidele tuginedes ta oma seisukohale on jõudnud. Palume

vaideotsust tehes siiski esitada konkreetselt põhjendatud seisukohad, mille aluseks on

konkreetsed õigusaktid. Samuti tuleb vältida Euroopa Komisjoni antud selgitusi, sest

tegemist on selgitustega, mitte õigustloovate aktidega. Selgitused saavad äärmisel

juhul olla abistavaks materjaliks rakendusüksusele otsuste tegemisel, kuid nendega ei

ole võimalik põhjendada otsust ennast ning nende läbi ei ole võimalik teostada

kaalutlusõigust. Isegi kui see oleks võimalik, ei ole rakendusüksus lisanud ühtegi

konkreetset viidet vastavatele selgitustele ega põhjendustele. Toetuse saaja ei ole

kohustatud rakendusüksuse eest vastavaid viiteid välja otsima.

13. Seega arvestades eeltoodut, palun:

1) tunnistada kehtetuks rakendusüksuse 18.01.2024 otsus finantskorrektsiooni

tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-8/24/49;

2) teha antud projekti osas uus otsus, millega mitte vähendada abikõlblikke kulusid

ning jätta finantskorrektsioon tegemata ning taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-

8/1316 muutmata.

14. Kinnitan, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aare Anderson

vallavanem

Marko Jaeger

[email protected], 505 6646