Keeleõppe ja lõimumistegevuste toetuse andmise käskkirja muutmine

Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise

käskkirja seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud

ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023.

a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate

keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra

„Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri või projekt).

TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja

strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174,

[email protected]) ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud

Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437,

[email protected]).

TAT käskkirja muutmist on 22.08.2025 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT

käskkirja tasemeõppe, õppimise tasu, sihtrühma ja näitajatega seotud küsimusi. TAT käskkirja

muutmise taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud

põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse algatusel muudetakse eelarvet.

TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a

käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga.

2. Käskkirja sisu

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 nimetatakse lisa ümber Lisa 1, sest käskkirjale lisandub

täiendavalt lisa 2.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 jäetakse väljasaadetavad projekti tegevustesse

kaasamisel välja. Varasemalt hõlmas kinnipeetavate mõiste ka kinnipeetavaid, kellele on määratud

Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal või pärast vangistust Eestist välja saatmine või

karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit. Väljasaadetavaid sai sihtrühma arvatud tulenevalt

Riigikohtu 30.06.2023 lahendist nr 3-20-1629, mille punkti 17 kohaselt leiab Riigikohus, et

vangistusseaduse § 34 lg 4 alusel tuleb vanglal kaebajale [väljasaadetav kinnipeetav] keeleõpe tagada.

Hetkel eelnõu staadiumis olevat vangistusseaduse § 34 lõiget 4 kavandatakse täiendada kolmanda

lausega järgmises sõnastuses: „Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“, mistõttu tagatakse

väljasaadetavatele juba vangla poolt piisav ja ammendav riigikeeleõppe võimalus ning TAT käskkirjaga

neile täiendavaid tegevusi ette ei nähta. Seni ei ole ükski väljasaadetav tegevustes osalenud.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 muudetakse tegevuse pealkirja, kuna TAT käskkirja

fookuses ei ole enam riigikeele õpe vaid riigikeele õpet toetavad tegevused (paindlikud

keeleõppevormid).

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 kaotatakse ühe toetatava tegevusena tasemekursuste

õpe, mis on seotud nii keele- kui karistuse täideviimise poliitika muutumisega kui ka Euroopa

kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud eelarve vähendamisega (vt täpsemalt käskkirja

muudatuse punkti 1.6).

Alates 2024. aastast piiras vabaduses täiskasvanutele riigikeele õpet korraldav Eesti Integratsiooni SA

(INSA) tasuta tasemekursuste pakkumist B1 tasemega1, võimaldades edaspidi kõrgematel tasemetel

õppijatele tasemekursuste asemel teisi paindlikke õppevorme, mis ühest küljest on soodsamad kui

ajaliselt pikad ja komplekssed tasemekursused ning teisalt suunatud praktilise ja aktiivse keelekasutuse

toetamisele2. Ka vanglate keeleõppe korralduses lähtutakse INSA kui valdkondliku kompetentsikeskuse

praktikatest, et alates 2024 B2 ja C1 tasemetel keeleõpet tasemekursustena ei õpetata, vaid õpet

pakutakse erinevate paindlike keeleõppe vormidega. Sellest tulenevalt ei ole vaja riigieelarvest

korraldatavate tasemekursuste mahtu ESF+ projekti vahenditest suurendada, vaid pakkuda ESF+ toel

teisi paindlikke keeleõppe vorme kõikidele keeleõppe tasemetele (A1-C1). Paindlikel keeleõppe

vormidel otseselt tasemeid ei ole (neile vastavust ei hinnata) või ei ole otstarbekas neid selliselt

planeerida, kuna sarnaselt keeleõppe tasemekursustega, ei pruugi kõik rühmad täituda. Suhtluskeele

õpe toimub võrdväärselt keeleõppe tasemetega, kuna suhtluspraktikat vajab ka riigieksami sooritanu.

Täiendõppe mahu vähenemise on tinginud ka kinnipeetavate üldarvu vähenemine, karistusaegade

lühenemine, järk-järgulise vabanemise (läbi avavanglate ja kriminaalhoolduse) ning vangistuse

alternatiivide (nt elektroonne järelevalve) rakendamine, mille tulemusel on üha vähem sama

keeletasemega kinnipeetavaid, kes saaksid moodustada tasemekursuse rühma, kus õpe kestab 7 kuud.

Samuti on 2023 Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruandes toodud välja, et kõige nõrgemaks

hinnatakse oma eesti keeles suhtlemise oskust, mida peab heaks ainult 35% ning puuduvaks 36%

muust rahvusest inimestest3.

Kõik eeltoodu selgitab paindlike keeleõppe vormide osatähtsuse ja vajaduse suurenemist võrreldes

eelnevate aastatega ning vangla on tugevamalt selle integreerinud ka enda tegevustesse, toetudes

praegu nendes tegevuses suures osas projektile. Senised tegevused keelekohvikute korraldamisel on

saanud positiivse tagasiside ja tegevuse rõhk läheb edaspidisele teenuse kvaliteedi parandamisele.

Kinnipeetavatel on olnud huvi ja soov eesti keele sõnavara täiendada ja vabas õhkkonnas igapäevastel

teemadel rääkida. Keelekohvikutes on õnnestunud luua toetav õhkkond, kus ka vähese keeleoskusega

osalejad julgevad ennast väljendada ja ei karda eksida, samuti on tõusnud motivatsioon eesti keele

õppimist jätkata. Osalejate jaoks on keelekohviku vorm olnud uuenduslik, sest seal ei pea õppima

reegleid ja tegema harjutusi vaid saab tavalistel teemadel iseseivalt, paaris või grupis arutada. Paljud

osalejad on olnud motiveeritud keelekohviku õppe vahel iseseisvalt igapäevastes tegevustes rohkem

eesti keelt kasutama.

Eeltoodust tulenevalt planeeritakse projektis korraldada üksnes paindlikku keeleõpet, sh juhendatud ja

juhendatud iseseisvat õpet ning aktiivset keeleoskust arendavaid tegevusi, kuna riigieelarvelistest

vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates hästitoimiv ning jätkub

samal kujul kogu projekti vältel.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 jäetakse välja viide otseselt tasemele ja laiendatakse

keeleõppe sihtrühma eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike osas.

1 B1 tase on eelduseks valdaval osal teenindussektori ja lihttööde ametikohtadel; samuti on B1 nii Eestis kui mujal Euroopas sisserändajatele seatud sihttase, mis tagab iseseiseva keelekasutuse ning seega võimaluse demokraatlikus ühiskonnas osaleda ja igapäevaselt hakkama saada; samal põhjusel on B1-tase seotud pikaajalise elamisloa ja kodakondsuse taotlemisega. 2 Olulised muudatused eesti keele õppes | Integratsiooni Sihtasutus

3Kultuuriministeerium (2024). Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruanne, lk 82. Kättesaadav: Eesti ühiskonna

lõimumismonitooring | Kultuuriministeerium

Kuna keeleõpe tasemeõppe kursusi TAT käskkirjaga ei rahastata, siis ei toimu ka keeleõppe taseme

hindamist enne kursusele suunamist.

Kogukondlikud keeleõppemeetodid (keelekohvikud, eesti keele ja kultuuri tundmise klubid jne) eeldavad

ka õppe sihtkeelt emakeelena kõnelevate inimeste kaasamist teenuse pakkumisse. Kogukondliku

keeleõppe üks eesmärke keeleliste oskuste ja teadmiste arendamise kõrval on Eesti kultuuri ja maa

tundmaõppimine, suhtluskeele praktiseerimine, kultuurisündmustest osavõtt, kultuuridevahelise

suhtluse arendamine, võrgustumine ning ühistegevuste ja kontaktiloome kaudu kogukondadega

liitumine4. Vähemalt sama palju kui ootus tulevikus keeleoskusest kasu saada, mõjutab keeleõppe

edukust ka võimaluste rohkus seda kasutada. Õppija keelelise pädevuse areng sõltub paljuski teistest

keelekasutajatest, kes on olnud piisavalt kannatlikud, et uuskõnelejat kuulata ja temaga rääkida keeles,

mida ta piisavalt ei oska. Seda, et eestlased kipuvad teistest rahvustest kõnelejatega minema mõne

muu keele peale üle, näiteks suhtluses vene keele kõnelejatega vene keelele, on sotsiolingvistilistes

uurimustes märgatud ja erinevalt tõlgendatud5.

Kõrge motivatsiooni ja head eeskuju näitavate keelekandjatest vabatahtlike ülesanneteks on keeleõpet

toetavates tegevustes: luua sõbralik ja turvaline keelepraktika keskkond; alustada vestlust, esitades

lihtsaid küsimusi ja julgustades osalejaid vastama oma sõnadega; olla mitte ainult kuulajad, vaid

vestluste ja tegevuste aktiivsed kaasosalised; vabatahtlik saab juhendada väikest gruppi, andes neile

lihtsaid juhiseid ja ülesandeid; vabatahtlikud räägivad vajadusel aeglasemalt, kordavad lauseid, aitavad

lihtsustada keerukaid mõisteid; aitavad osalejatel mõista kohtumise teemat; aitavad osalejatel leida

sõnu ja väljendeid ning julgustavad eesti keeles suhtlema; juhivad arutelu, küsides lihtsaid küsimusi

kohtumise teema kohta.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 jäetakse välja viide otseselt määratlemata

kodakondsusega kinnipeetavatele ja laiendatakse lõimumise sihtrühma eesti emakeelega

kinnipeetavatest vabatahtlike osas.

Erineva emakeelega kinnipeetavate mõiste hõlmab juba ka määratlemata kodakondsusega

kinnipeetavaid, mistõttu ei ole neid vaja eraldi ära nimetada.

Kaasaegsed lõimumisteooriad ja -praktikad toovad välja vajaduse pakkuda teenust mitte üksnes muu

keele- ja kultuuritaustaga inimestele, vaid võimaldada koostöötegevusi, kus osalevad nii muu

emakeelega kui ka riigikeelt emakeelena kõnelevad inimesed. See toetab loomulike kultuuriüleste

kontaktide ja mitmikidentiteedi tekkimist ning jätkusuutlikku lõimumist. Samuti, ühest küljest ennetab

muu emakeelega inimeste jätkuvat isolatsiooni ning teisalt ei riiva mitte rände taustaga inimeste

õiglustunnet – mõlemad aspektid (kaasatus kogukonda ja võrdne kohtlemine) on olulised eeldused

loomulikuks ja jätkusuutlikuks lõimumiseks ühiskonnas.

Lõimumisel kontaktide tekitamiseks on põhiliseks raskuseks kohalike elanike kaasamine ja

motiveerimine. Hõlbustamise eesmärk kogukonnas on võrgustike ja suhtlusolukordade loomine ja

võimalikult erineva taustaga kohalikke elanike kaasamine.6 Eesti andmed näitavad, et Venemaalt (ja

Venemaa lähiriikidest) tulnud uussisserändajad on võrreldes teiste saabujate rühmadega kõige vähem

lõimunud ja neil on kõige vähem suhteid eestlastega. Lõimumise parandamiseks on oluline teadlikult

algatada programme/projekte, et sisserändajatel oleks rohkem positiivseid kontakte eestlastega ja eesti

keeles. Projektide fookuses peaksid olema eri rahvusest inimeste identiteedi ühisosad või huvid: nt

hoolimine paigast (linnast, maast) või naabruskonnast ning mitteformaalsete suhete arendamine.7 Muu

emakeelega kinnipeetavatest valdav osa on pärit Venemaalt ja Venemaa lähiriikidest.

4 Klaas-Lang, Birute (2022). Kogukondlik keeleõpe – võimalus kasvatada keeleõppe motivatsiooni. Eesti Haridusteaduste Ajakiri,

nr 10(2), 2022, 228–250, lk 236. Kättesaadav: aller,+19_08_klaas-lang.pdf 5 Ibid., lk 240 6 RITA-RÄNNE projekti* lõpparuanne (2021) lk, 61. Kättesaadav: Lõpparuanne.pdf 7 Ibid., lk 58-59.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 täpsustatakse näitajate kirjeldust.

Kuna projekti tegevustena viiakse tasemeõppe (keelekursuste) asemel läbi erinevaid paindlikke

keeleõppe tegevusi (vorme) ja lõimumistegevusi, siis on vajadus täpsustada sõnastust, et ka neis

tegevustes (paindlik keeleõpe ja lõimumine) laienevad neile osalejate eduka soorituse ja tegevuse

kordamise kriteeriumid. Riigikeele õpet toetavatele tegevustele ja lõimumistegevustele kohaldatakse

analoogia korras riikliku tasemeeksami edukaks või mitte-edukaks lugemise ning tegevuse kordamise

kriteeriume. Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määrus nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus

ja läbiviimise kord“8 § 7 lõige 2 näeb, ette, et eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt

60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Sarnaselt loetakse paindliku keeleõppe või lõimumistegevuse edukalt sooritanuks, kui tegevustes on

osaletud vähemalt 60% selle mahust (paindlikus keeleõppes ja lõimumistegevustes eksami sooritamist

ei toimu). Kui see jääb alla 60%, on kinnipeetaval õigus kursust korrata. Tegevuste elluviimisel on

oluline, et õppida soovivatel kinnipeetavatel oleks see võimalus olemas ja kordamine aitab paremini

saavutada ka toetuse andmise ja TAT käskkirja tegevuste eesmärke.

Vastavate paindlike keeleõppe ja lõimumistegevustes osalemise kriteeriumidega on nüüd alates 2025.

aasta algusest täiendatud ka vangla juhendit „Riigikeele õppe planeerimine“, mis kinnitati 1. detsembril

2025. Vastavad täpsustused tehakse ka meetme näitajate passis. Lisaks täpsustatakse näitaja

mõõtühikut, lisades osalejate arvu juurde täpsustuse „mitteunikaalsed“ nagu see on sätestatud Vabariigi

Valitsuse 27.03.2026 korralduse nr 62 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine" lisaga 1.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.8 nähakse ette TAT käskkirja eelarve vähendamine

Euroopa kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud kärpega, millega seotud

rakenduskava muudatus nr 4 kinnitati Euroopa Komisjonis TAT käskkirja kooskõlastamise ajal. Projekti

EL toetus (70%) vähenes 583 111 eurot ja riikliku kaasfinantseering (30%) vähenes 249 905 eurot.

Kokku vähenes projekti eelarve 833 016 euro võrra.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.9 nähakse ette, et otseseid kulusid hüvitatakse vaid

tegelike kulude alusel, ühikuhinna alusel kulusid ei hüvitata.

Vangistusseaduse § 341 lg 3 lubab maksta kinnipeetavatele õppimise eest tasu ning riigikeele

tasemeõppes õppimise eest vangla aastatel 2011-2024 kinnipeetavatele tasu ka maksis. Vabariigi

Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning

tasu arvutamise ja maksmise kord” muutmisega peatati keeleõppe tasu maksmine kinnipeetavatele

alates 01. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Õppimise tasu peatamise sisuline eesmärk oli

keeleõppe motivatsiooni fookuse nihutamine väliselt sisemisele ning samuti olukord, kus keeleõpet

peab pakkuma piiratud ressurssidega. Kuna riigikeele õppe planeerimise ja rahastamise protsess on

vanglates oluliselt muudetud (nt tasemeõppe kursuste piiramine, õppimise tasu peatamine), siis tuleb

neist põhimõtetest lähtuda ka TAT käskkirja samasisuliste tegevuste elluviimisel.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.10 tunnistatakse kehtetuks standardiseeritud ühikuhinna

alusel kulude hüvitamine. Kuna õppimise tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka

asjakohane ühikuhinna alusel maksmise tingimused.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.11 muudetakse kulude maksmise aluseid. Kuna õppimise

tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka asjakohane ühikuhinna alusel maksmine.

* RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele. Uuringu läbiviijad: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/103112023012?leiaKehtiv

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse ja nähakse ette, et elluviija ei pea

tegevuskava muutma juhul, kui eelarvet kasutatakse vähem kui planeeritud. Vastasel juhul looks

tegevuskava muutmine eelarve täitmise kohta kunstlikult positiivse täitmise. TAT käskkirja 11.3.5 alusel

tuleb elluviijal igal juhul teavitada RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse

oluliselt, mis tähendab, et seda ka juhul, kui planeeritud tegevused jäävad olulises mahus tegemata.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.13 muudab RA TAT käskkirja Lisas 2 nimetatud projekti

eeldatava eelarvet perioodi lõpus siis, kui tegevuste eelarverida tegevuste lõikes suureneb rohkem kui

15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast perioodi 2023-2029 peale kokku. Reeglina saab RA

sellise info iga-aastaselt esitatud tegevuskavast ja sellele lisatud eelarve prognoosidest või nende

muudatustest.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.14 on seotud punktiga 1.12. TAT käskkirjale lisatakse

(Lisa 2) projekti indikatiivne eelarve perioodi peale kokku arvestades ReArm (kaitsevaldkonna kärbe)

vähendusega.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.15 asendatakse käskkirjas läbivalt sõna

„Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes, et viia käskkirja tekst

kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja mõjud

ReArm kaitsevaldkonna kärbe on osaliselt tinginud TAT käskkirja muudatused, kuid samal ajal on ka

vangla kinnipeetavate keeleõpet ümber korraldanud (vähendanud riigikeele tasemeõppe kulusid).

Tasemeõppe kursuste asemel on juba planeeritud võrdväärses mahus paindlikku keeleõpet või

lõimumistegevusi, mis on odavamad kui tasemeõppe kursused ja mille järele on ka suurem vajadus.

Vähendatud eelarvega on võimalik katta ka tegevuste kordamisega kaasnevad kulud, kuna

tasemekursuste kordamine koos õppimise tasu maksmisega oli juba algselt eelarvesse planeeritud ja

selle arvelt on võimalik seda teha. Vähendatud eelarvega on endiselt võimalik saavutada planeeritud

projekti näitajate sihttasemeid.

5. Käskkirja rakendamine

TAT käskkirja muutmise käskkirja punkte keeleõppes ja lõimumistegevustes eesti emakeelega

kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2025,

kuna uute hangete planeerimisel on juba vabatahtlike osalusega arvestatud. TAT käskkirja eelarve

vähendamise muudatus, sh käskkirja Lisas 2 indikatiivne eelarve jõustub 25.02.2026, mil Euroopa

Komisjon kiitis heaks rakenduskava neljanda muudatused. Riigikeele tasemeõppe ja tasemetega

seotud punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025, mil vanglates hakati rakendama uut

vanglate riigikeele õppe korraldamise juhendit (lõplik versioon kinnitati 01.12.2025), samas meetme

„Karistuste täideviimise korraldamine“ nimetus ja mõõtühik on kehtestatud meetme määrusega ning on

sellises sõnastuses juba alates 01.09.2023. Ülejäänud käskkirja punktid jõustuvad käskkirja

allkirjastamisest üldises korras, kuna need ei mõjuta tegevuste elluviimist (ühikuhinna alusel maksmist

ei ole seni TAT käskkirja tegevuste elluviimisel kasutatud).

6. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati mitteametlikult arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele, kelle täpsustuste ja muudatustega on arvestatud. Eelnõu saadeti ametlikule

kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,

rakenduskava 2021-2027 seirekomisjonile ja läbi seirekomisjoni listi Euroopa Komisjonile. Vaikimisi

kooskõlastasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kultuuriministeerium kooskõlastas EISi

kaudu 23.02.2026 märkustega. Kooskõlastustabel on lisatud käskkirja juurde teadmiseks (ei allkirjastata

koos käskkirja muudatustega).

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 "Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks" muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja

korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt:

1.1. Käskkirja punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (Lisa 1).“.

1.2. Käskkirja lisa 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. Toetuse andmise eesmärk „Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.“.

1.3. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.1 Riigikeele õpet toetavad tegevused“.

1.4. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe toimub vanglates tasemekursuste ja teiste keeleõpet toetavate tegevuste (näiteks juhendatud iseseisev õpe, keelekohvik, lõimumistegevused) abil. Tegevusega toetatakse riigikeele õpet toetavate tegevuste (näiteks keelekohvikud) läbiviimist Viru, Tartu ja Tallinna vanglates 0 kuni C1 tasemel. Paindlik keeleõpe võimaldab aktiivset keeleoskust arendavaid ning juhendatud ja/või iseseisvat õpet soodustavaid tegevusi. Toetatava tegevustega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine), kuid eelkõige suhtluskeelt. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel või keele õppe pakkujatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Paindlike keeleõppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist vanglas. Juhul, kui keeleõppe tegevus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas ettevõttes või muudes institutsioonides (nt Eesti

22.04.2026 nr 35

2

Integratsiooni SA või Töötukassa vahendusel) või iseseisvalt, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka paindliku keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemisepõhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“.

1.5. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.1.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse otseseks sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad. Tegevusi aitavad ellu viia eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad, Vanglateenistus.“.

1.6. Käskkirja lisa 1 punkti 3.2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.2.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse otseseks sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise taustaga kinnipeetavad. Tegevusi aitavad ellu viia eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo- , poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.“.

1.7. Käskkirja lisa 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. TAT-i tulemused ja näitajad Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

1.8. Käskkirja lisa 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 11.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

TAT käskkiri ESF+ toetus (70% abikõlblikest kuludest) EUR

Riiklik kaasfinantseering (30% abikõlblikest kuludest) EUR

Oma- finantseering 0%

Kokku EUR

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

1 186 889 508 667

0 1 695 556

1.9. Käskkirja lisa 1 punkti 7.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7.3 Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.“. 1.10. Käskkirja lisa 1 punktid 7.2 ja 7.6 tunnistada kehtetuks.

1.11. Käskkirja lisa 1 punkti 8.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud.“.

1.12. Käskkirja lisa 1 punkti 11.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui:

3

11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

Näitaja

nimetus

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Kirjeldada, mis on näitaja sisu,

kuidas koguda, millal võib

raporteerida jms

Väljundnä

itaja

Keele-

õppes ja

lõimumis-

tegevustes

osalejate

arv

(mitteunika

alsed)

0 405 2025

Kinnipeetavate paindliku riigikeele

õppes ja lõimumistegevustes

arvestatakse osaluskordi ja seda

alates sisenemisest.

Näitaja arvestamisel arvestatakse ka

paindliku keeleõppe ja

lõimumistegevuse kordamist.

Analoogselt riikliku keeleeksamiga,

loetakse paindliku keeleõppe

tegevuste edukaks soorituseks 60%

aktiivset osalemist; mitte-eduka

soorituse ja tegevuse kordamisel

loetakse sama tegevusega alustamist

uueks osalemiskorraks.

Analoogselt keeleõppe tegevustega

loetakse lõimumistegevuste edukaks

soorituseks 60% aktiivset osalemist.

Mõne konkreetse lõimumistegevus

puhul võib olla eduka läbimise

kriteerium fikseeritud läbiviija poolt

ning sellisel juhul lähtutakse sellest.

Mitte-eduka soorituse ja

lõimumistegevuse kordamisel

loetakse sama tegevusega alustamist

uueks osalemiskorraks.

Paindlikus keeleõppes ja

lõimumistegevustes panustab iga

osaleja väljundnäitajasse üks kord,

kui tegevus toimub sarjana. Iga uut

sisenemist uude keeleõppe ja

lõimumistegevusse loetakse uueks

sisenemiseks.

Eesti emakeelega kinnipeetavatest

vabatahtlikuid näitajatesse ei

arvestata.

Näitajate metoodika arvestab

vanglate juhisega „Riigikeele õppe

planeerimine“.

Meetod: registreerimislehed,

seirearuanne

4

11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa suureneb aastate lõikes rohkem kui 15%;“.

1.13. Käskkirja lisa 1 punkti 13 täiendatakse punktiga 13.12 järgmises sõnastuses: „13.12. RA muudab TAT-i lisas 2 olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.“.

1.14. Käskkirjale lisatakse Lisa 2 „Projekti eeldatav eelarve“.

1.15. Käskkirjas asendatakse sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes.

1.16. Käesoleva käskkirja punkte 1.4 ja 1.5 eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2025.

1.17. Käesoleva käskkirja punkt 1.8 ja käskkirja Lisa 2 jõustuvad tagasiulatuvalt alates 25.02.2026, mil Euroopa Komisjoni kiitis heaks rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” muudatused.

1.18. Käesoleva käskkirja punkte 1.4, 1.5 ja 1.7 riigikeele tasemeõppega seotud osas ja punkti 1.12 tegevuskava muutmise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2025.

1.19. Käesoleva käskkirja punkti 1.7 osas, mis puudutab näitaja nimetust ja mõõtühikut, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2023.

1.20. Ülejäänud käskkirja punktid jõustuvad üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

KINNITATUD

Justiitsministri 16.08.2023 käskkirja nr

58 muudatusega

Lisa 2. Projekti eeldatav eelarve

Aasta 2023-2029

Rea nr Kulukoht

1 Projektijuhtimine 407 342,07

1.1 Projektijuht 332 638,22

1.2 Kommunikatsioonitegevused, sh 0,25

töötasu palgafondist 74 703,85

2. Sisutegevused 1 288 212,93

2.1 Riigikeele õpet toetavad tegevused 642 449,83

2.2 Lõimumistegevused 645 763,10

3. Eelarve kokku 2023-2029 1 695 555,00