TAT käskkirja "Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused" muutmise kooskõlastuskiri

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministri käskkirja muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste

ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt:

1.1. Käskkirja lisa punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel. Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas koolitusasutuses, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“.

1.2. Käskkirja lisa punkte 3.2.1 kuni 3.2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.2.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumist Eesti ühiskonnaga ning arendada lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma

17.04.2024 nr 8-1/3615-1

kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. 3.2.2 Tegevuse kirjeldus Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste, seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada kahepoolset lõimumist. 3.2.3. Tegevuse tulemus Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus Eesti ühiskonna ja ühise inforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste, seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast vabanemist.“.

1.3. Käskkirja lisa punkti 7.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute) korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase, kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;“.

1.4. Käskkirja lisa punkti 7.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e- õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute, vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide, sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;“.

1.5. Käskkirja lisa punkti 7.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine, arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute (sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu; eksperttasud;“.

1.6. Käskkirja lisa punkti 7.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7.6 Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1 taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.“.

1.7. Käskkirja lisa punkti 8.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.“.

2. Käskkirja punkti 1.7 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2023.

3. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Justiitsminister

Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud

ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023.

a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate

keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra

„Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri).

TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja

strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected])

ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi üldosakonna

õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437, [email protected]).

TAT käskkirja muutmist on 21.02.2024 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT

käskkirjaga seotud tegevusi ja abikõlblikke kulusid. TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti arvamuse

avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse

algatusel täpsustatakse õppimise tasu maksmise ja kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamisega

seonduvat.

TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a

käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga.

2. Käskkirja sisu

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 tuuakse rohkem sisse paindlike ja uudsete õpivormide

kasutamise võimalusi, et mitmekesistada ja rikastada keeleõpet vanglates.

TAT muutmise käskkirjaga muudetakse mõnevõrra fookust pakkumaks kinnipeetavatele rohkem uusi ja

paindlikke õppevorme juba praegu riigieelarvest pakutavate tasemeõppe (A1, A2, B1, B2, C1) kursuste

kõrval, jättes ühtlasi alles võimaluse pakkuda vajadusel tasemeõppe kursuseid ka edaspidi TAT

käskkirja raames. Eraldiseisvate osaoskuste kursused või muud paindlikud keeleõppe vormid praegu

vanglates puuduvad ning seega TAT tegevusega pakutakse lisaväärtust olemasolevale riigikeele õppe

korraldusele vanglates.

Täiskasvanute riigikeeleõppe korralduse üle peetakse arutelusid Sidusa Eesti arengukava juhtkomisjoni

kohtumistel ning Haridus- ja Teadusministeerium poolt 2016. a loodud regulaarselt koos käivas

Riigikeele nõukojas1, mille eesmärgiks on mitteformaalne infovahetus erinevates ministeeriumites

rakendatavate täiskasvanute eesti keele õppe alaste tegevuste teemadel. Aasta-aastalt märgatavalt

kasvav sisseränne ning samaaegne majandusolude halvenemine on tekitanud vajaduse täiskasvanute

eesti keele õpet korraldada piiratud ressurssidega. Sellest lähtuvalt on Kultuuriministeeriumi (KuM)

soovitus ja üldine valdkonnaministeeriumide suund täiskasvanute tasuta eesti keele õppe

1 Liikmed on: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Keeleamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

võimaldamisel mitte suurendada õppe mahtu, vaid parendada õppe kvaliteeti, prioriseerida sihtrühmi,

mitmekesistada õppevorme (sh iseseisev ja veebiõpe) ning keeleõpet selgemalt eesmärgistada

(lähtuvalt konkreetse sihtrühma praktilistest vajadustest ja motivatsioonist)2. Sarnast eesmärki täidab ka

TAT käskkirja muudatus.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostamas ülevaldkondlikku täiskasvanute eesti keele õppe

tegevuskava aastateks 2024-2029, mis lähtuks juhtprintsiibist, et kuni tasemeni B1 on eesti keele õppe

võimalused laialdaselt kättesaadavad, kõrgematel tasemetel pakutakse õpet sihtrühmadele, kellele on

kehtestatud keeleoskusnõuded ja kelle keeleoskus on strateegilise tähtsusega.

Riigikeele nõukoda lähtub uutest suundumustest, mh KuMi 2023. a tellitud (ja aasta lõpus avalikustatud)

uuringust „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades“3, mis soovitab luua

õppeprotsessi variatiivsust, et õppeprotsess sobiks rohkematele õppijatele, samuti, et see võimaldaks

õppijat kiiremini vastavalt edasiminekule gruppi paigutada (nt jagada kursus, mis koosneb 120 tunnist,

väiksemateks tükkideks ehk ampsudeks, 30+30+30) ning kasutada kaasaegseid õppemetoodikaid ja

kohandada neid selliselt, et need toetaksid aktiivset keeleoskust, st aitaksid õppijal liikuda võimalikult

palju keele produtseerimise poole ning toetaksid keele kasutamisel turvatunde loomist. Muid paindlikke

õppevorme muukeelsetele juba kasutab oma tegevuses Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Alates 2023.

aasta lõpust teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakond tihedat koostööd INSA kolleegidega, et muuta

kinnipeetavate keeleõppeteekond ja lõimumistegevused võimalikult sarnaseks samale sihtrühmale

vabaduses pakutavate teenustega4. Lisaks võrdsele kohtlemisele toetab see isikute sujuvamat

sulandumist ühiskonda ja lubab tunda ennast sotsiaalses plaanis võrdse ühiskonnaliikmena ning toetab

vajalike teenuste tarbimise jätkamist vabanemisjärgselt.

Kuna riigieelarvelistest vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates

hästitoimiv ning arvestades uusi suundumusi riigi keele õppe korraldamisel, plaanitakse TAT käskkirja

raames korraldada eelkõige osaoskuste kursusi ja erinevaid teisi paindlike õppevorme ning aktiivset

keeleoskust arendavaid tegevusi – sealjuures kõik tegevused panustavad järgneva keeleoskustaseme

saavutamisse (A1, A2, B1, B2 ja C1) ning aitavad kaasa riigieksami edukale sooritamisele. Osaoskuste

kursused (sh suhtluskursused) ja tasemekursused peavad üksteist täiendama ning sisuliselt peavad

mõlemad viima kõrgema keeletaseme saavutamiseni.

Sarnaselt tasemeõppega, testitakse enne osaoskuste kursustega alustamist osaleja taset ning

osaoskuste õppe rühmadesse on planeeritud maksimaalselt 15 kinnipeetavat, arvestades ka õppijate

motivatsiooni ja õppimisvõimega. Tasemekursustel tasemetel A1-C1 on ettenähtud mahuks kuni 240

tundi (A1 kursusel 120 akadeemilist tundi ning A2, B1, B2 ja C1 240 akadeemilist tundi) ning keskmiselt

jääb see 6-7 kuu pikkuseks kursuseks. Osaoskuste kursuste maht ja kestvus on oluliselt väiksem ja

kujuneb vajaduspõhiselt. Õppevormide variatiivsus ning piisav hulk keeleõpet toetavaid tegevusi

võimaldab kinnipeetaval kujundada tema võimetele ja vajadustele vastava keeleõppeteekonna, kus

liikumine ühelt kursuselt või keeleõppetegevuselt teisele toimub sujuvalt ning pikemate vahepausideta,

ühtlasi võimaldab see lühema karistusajaga kinnipeetavatel osaleda erinevates (ja ka lühemates)

keeleõppetegevustes.

Paindlike õppevormide, sh osaoskuste kursuste kasutamise vajaduse tingib ka TAT sihtrühm. Kuigi

vangide riigikeeleõppe puhul on tegemist vabaduses pakutava täiskasvanute tasemeõppega, vajavad

kinnipeetavad tihti täiendavat motivatsiooni - sageli on isikutel vähene õpiharjumus, puudulik

2 KuM (2024).Keeleõppe prioriteetsete sihtrühmade analüüs. (avaldamata) 3 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 72-73. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine 4 Vangistuse valdkonnas kasutatakse selle kohta terminit normaalsusprintsiip – vanglas isiku vabadust piiratakse

ainult füüsiliselt, kuid sotsiaalteenuste osas jääb ta jätkuvalt ühiskonnaliikmeks.

enesejuhtimise oskus ja nõrk riigiidentiteet. Paindlikud õppevormid võimaldavad kursusi pakkuda

vajaduspõhisemalt ja sobilikuma koormusega.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 luuakse selgemad võimalused (sarnaselt keeleõppele)

ka lõimumistegevuste arendamisel kasutada kasutajakesksemaid lahendusi ja disainmõtlemist.

Disainmõtlemise rakendamise väljundid on mh teenus-, info- ja õigusdisain. TAT käskkirja tegevustes

võidakse teenusdisaini kasutada näiteks keeleõppe või lõimumismetoodikate arendamisel, õigusdisaini

näiteks vanglasiseste juhendite lihtsustamiseks ning infodisaini näiteks lihtsas keeles teadete

edastamiseks kinnipeetavatele või meediatarbimise koolitusi.

Maailmapraktikas tuntud5, kuid Eestis veel vähekasutusel olevat õigusdisaini eesmärk on muuta õigus

kõigile kättesaadavamaks ja funktsionaalsemaks. Õigusdisain kätkeb kasutajakeskse lähenemisega

juriidiliste tekstide ümber struktureerimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist, sh kliendi kaasamist

eeltöösse, protsessi ja lõpptulemuse testimisse (vajadusel uue või täiendava protsessina). Kuna selges

ja lihtsas eesti keeles teksti koostaja on arvestanud sihtrühma võimete, vajaduste ja kontekstiga,

võimaldab see lugejal sisuliselt paremini omandada talle edastatud infot ning teha selle põhjal teadlikke

ja iseseisvaid otsuseid, Selgekeelseid sõnumeid koostades pööratakse võrdset tähelepanu nii keele-

kui ka sisutoimetamisele, sõnumi edukale kommunikatsioonile ja infodisainile, kusjuures kõige tähtsam

on alati teabe kasutatavus.6 Selge keel tagab infole juurdepääsu, kuna arvestab näiteks keeleõppijate

või uussisserändajate eripäradega. Juriidiliste tekstide (nt vangla kodukord, vangla sisekorra eeskiri,

vangistusseadus, juhendid ja kavad) lihtsustamine koostöös kinnipeetavatega on üks osa nii

keeleõppest kui ka lõimumistegevusest. Lõimumisprotsessi keeleõppe sihttasemeks on B1 (iseseisev

keelekasutaja), mis võimaldab inimesel iseseisvalt osaleda demokraatlikus ühiskonnas ning tunda end

kogukonna liikmena. Seetõttu on lihtsustamise programmid suunatud praktilisele keelekasutusele,

taotledes läbi õigustekstide lihtsustamise ja nende visualiseerimise, lõpp-eesmärgina suuremat

lõimumist.

Õigusdisaini üks osa on lihtsustamine, mille tulemusena valmib TAT toetava tegevusena erinevatest

õigusaktidest ning dokumentidest koondatud visualiseeritud, lihtsas keeles ja kasutajakeskselt

disainitud juhendmaterjal kogu kinnipeetava teekonnast vanglast vabaduseni. Kinnipeetavad on

kaasatud vanglasiseste kordade ja juhendite lihtsustamise protsessi praktiliste töötubade kaudu – see

omakorda suurendab usaldust vangla vastu ning soodustab hiljem nende juhendmaterjalide kasutamist

ja neis toodud infost lähtumist. Muutes kinnipeetavatele suunatud info paremini kättesaadavaks, kasvab

isikute autonoomia enda elukäiku muutvate otsuste tegemisel, info otsimisel ning riigiga suhtlemisel.

Hetkel on vanglates u 1850 kinnipeetavat, kellest ligi 50% on eesti keele oskus alla C17. Kinnipeetavate

suhtlusbarjäär võib olla tingitud kõrgest east, kognitiivsest häirest, vähesest funktsionaalsest

kirjaoskusest, vähesest motiveeritusest, madalast haridustasemest või vaimse tervise häirest ning

umbes 50-60% ulatuses moodustub sihtrühm muust emakeelest tingitud suhtlusbarjääriga

kinnipeetavatest.

Lõimumist soodustavate haridusprogrammide pakkumisel vähesema eesti keele oskusega

kinnipeetavatele, on oluline, et need toimuksid mh lihtsas eesti keeles, motiveerides seeläbi nende

aktiivset keelekasutust ning keeleõpingute jätkamist. Haridusprogramme vabaduses pakuvad eelkõige

kultuuriasutused (nt muuseumid8 või kuntsiasutused9), kus tutvustatakse kultuuri, teadust vms

5 Vt nt https://www.worldcc.com/Resources/Blogs-and-Journals/Contracting-Excellence- Journal/View/ArticleId/11370/Design-thinking-the-secret-to-simplifying-contracts; https://www.worldcc.com/Research/Contract-Design-Simplification; https://visualcontracts.eu/studio/; https://juro.com/learn/legal-design 6 Vt nt https://eki.ee/teatmik/mis-on-selge-keel/; https://plainlanguagenetwork.org/plain-language/what-is-plain- language/ 7 Justiitsministeerium: vangiregistri väljavõte seisuga 22.12.2023 8 Vt nt https://muuseum.ut.ee/et/haridusprogrammid, https://www.tallinn.ee/et/teenused/haridusprogrammid- koolidele-ja-lasteaedadele 9 https://www.kunstihoone.ee/haridus/

kaasaegseid õppemeetodeid kasutades. Haridusprogrammis vanglates saavad toimuda nt

videoloengute vormis või kutsutakse koolitaja vanglasse.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja näitlikustatakse

planeeritavaid tegevusi.

Nii KuMi tellitud uuringus10 kui INSA praktikas peetakse oluliseks teenuseks keeleõppenõustamist, sest

see võimaldab soovitada õppurile sellise keeleõppeteekonna, mis vastab tema võimetele, vajadustele,

motivatsioonile, hoiakutele ning õpioskustele ja -stiilile. Samas muudab kliendi kaasamine õpiteekonna

kujundamisse keeleõppe paremini sihistatuks ning õppija jaoks eesmärgistatuks ja enam õpirõõmu

pakkuvaks, vähendades seeläbi õpingute katkestamisi. Punkti tuuakse rohkem sisse näitlikke

koostöövorme TAT raames kavandatavatest lõimumistegevustest ja neil osalevatest

ühiskonnategelastest.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja loetletakse

paindlike õppevormide kasutamiseks vajalikke materjale.

Osaoskuste kursuste keeleõppes kasutatakse spetsiaalselt vanglateenistusele väljatöötatud õpikuid

tasemetele A1-B1 ning teisi keeleõpetajate ja INSA poolt soovitatud õppevahendeid, sh sõnaraamatuid,

vestmikke, harjutuste kogumikke, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjale, sõnakaarte,

keeleõppepäevikuid jmt. Õppematerjale hangitakse vastavalt sihtrühma vajadustele.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 täpsustatakse abikõlblikke kulusid.

Integratsiooni valdkonnas luuakse pidevalt uusi õppe- ja infomaterjale, mida on eesmärgipärane

kasutada ka vanglas, nt videoloengud, audiovisuaalsed materjalid, mängulised õppemeetodid,

kaasaegsete eestikeelsete Eesti filmide ühisvaatamine (kus võib kõne alla tulla nt litsentsi- ja

autoritasude küsimus) koos järgneva juhitud aruteluga vms.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 nähakse ette, et osaoskuste kursustel ja teistel

paindlikel õppevormidel osalemise eest kinnipeetavale tasu ei maksta.

Vangistusseaduse § 341 lg 3 põhinev Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrus nr 182 „Kinnipeetavale

õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ näeb ette kinnipeetavale

õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra, kuid ei täpsusta tasu maksmist

keeleõppe tasemete põhiselt. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse vastatavat

sätet järgmiselt: otsustus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu kujutab endast vanglate

diskretsiooniotsust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes, milles tuleb HMS § 56 lg 3 kohaselt

kaalutlusvigadeta ära näidata tasu maksmist või sellest keeldumist põhjendavad asjaolud.

A1 taseme eest vanglad kinnipeetavale õppimise eest tasu ei maksa, kuna see ei ole võrreldav

täismahuliste 7 kuu pikkuste kõiki nelja osaoskust käsitlevate 240 akadeemilist tundi kestvate

tasemekursustega (A2-C1), mis seaks kinnipeetavale olulised piirangud osaleda teistes hõivetes (nt

tööhõives) ja mis sunniks kinnipeetavaid nende vahel valima (õppimisele võidakse eelistada töötamist

kui kiiremat teed sissetuleku teenimiseks). A1 taseme kursus kui sissejuhatav lühikursus (120

akadeemilist tundi, 3 kuud) on kõrgematest tasemekursustest poole väiksema mahuga ning ei ole

õppurile nii koormav, et selle kõrvalt ei oleks võimalik töötada. Sama analoogi saab kasutada

osaoskuste ja teiste paindlike õppevormide puhul, mis pigem toetavad tasemeõpet lühikeste ja

väiksemahuliste kursuste pakkumisega, mis ei takista samaaegset töötamist. Sarnaselt A1 taseme

kursustele, ei lõpe osaoskuste ja teised paindlike õppevormide kursused riigieksamiga, mis on üheks

10 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud

keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 15, 63, 66, 73, 75-77, 81. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine

oluliseks eelduseks õppimise tasu maksmisel. Hetkel osaoskuste kursusi või teisi paindlikke keeleõppe

vorme vanglates ei pakuta.

Osaoskuste ja muude paindlike õppevormide kursustel osalemise eest õppimise tasu mitte maksta on

kooskõlas ka vangistusaja lühenemise trendidega ning vabaduses korraldatava täiskasvanute riigikeele

õppega. Karistusaegade ja vangide arvu vähenemise tõttu on jäänud vähemaks ka kinnipeetavaid,

kellest saaks moodustada 15 inimesega õpperühma 7-kuu pikkusel A2-C1 tasemekursusel õppimiseks,

mistõttu teiste paindlike õppevormide kasutamine vangla praktikas on vältimatult vajalik. Kuna viimaste

aastate statistika näitab, et huvi ja vajadus eesti keele õppimise järele (vabaduses) on järjest kasvanud

ning samas riigi ressursid on piiratud, on võetud üldine suund suurendada ka õppija enda omavastutuse

määra. Vanglad pakuvad juba praegu kvaliteetseid riigieelarvest rahastatavad riigikeele tasemeõppe

komplekskursusi A2-C1 tasemel, mis toimivad hästi ja sobivad paremini pika karistusajaga ja suurema

võimekusega kinnipeetavatele.

Lisaks õppevormide mitmekesistamisele (A1 tasemekursus, osaoskuste kursused,

pehmed õppevormid, keeleõpet toetavad tegevused, keelepraktika vms), on täiskasvanute keeleõppes

suundumus instrumentaalse (rahalise) motivatsiooni tekitamise asemel suurendada kinnipeetavates

sisemist motivatsiooni eesti keelt õppida ning seda pakuvad eelkõige paindlikud ja vajaduspõhised

õppevormid.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 täpsustakse kulu tasumist tõendavate dokumentide

esitamist. Kuivõrd TAT käskkirja elluviija on riigiasutus, ei pea ta 12.05.2022 Vabariigi Valituse määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 24 lõike 3 kohaselt esitama

kulu tasumist tõendavaid dokumente. Muul juhul (nt kui projekti partneriks ei ole riigiasutus) võib

rakendusüksus nõuda ka kulu tasumist tõendavaid dokumente.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja mõjud

TAT käskkirja muudatuste rakendamisega kaasnevate kuludega on arvestatud TAT sekkumiste ja

tegevuste planeerimisel ja nende rakendamine toimub TAT käskkirja eelarve piires. Elluviija esitab

rakendusasutusele TAT käskkirja sekkumiste ja tegevuste kulud ja selle põhjendused üks kord aastas

tegevuskava esitamisega. Samas võivad TAT käskkirja muudatused tuua edaspidi kaasa muudatuse

eelarve jaotuse prognoosis kahe tegevuse – keeleõpe ja lõimumistegevused – vahel, kuna

lõimumistegevuste raames võib toimuda ka keeleõppe arendamise ja praktiseerimisega seotud

tegevusi, mida eraldi keeleõppe alt enam ei ole vaja teha.

5. Käskkirja rakendamine

TAT käskkirja muutmise käskkirja punkt kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamise osas

rakendatakse tagasiulatuvalt alates käskkirja algse teksti rakendamisest, s. o alates 1. septembrist

2023, kuna see üksnes täpsustab TAT käskkirja esialgset teksti. Ülejäänud TAT käskkirja muutmise

käskkirja punktid rakenduvad alates 1. jaanuarist 2024, kuna 2024. a tegevuskava esitamisel on uute

tegevustega juba arvestatud.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

KINNITATUD

Justiitsministri 17.04.2024 käskkirjaga nr 8-1/3615-1

Lisa

muudetud justiitsministri … käskkirjaga nr …

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.09.2023–31.12.2029

Elluviija:

Justiitsministeeriumi vanglate osakond

Rakendusüksus:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakendusasutus:

Justiitsministeerium

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 03. juuli 2023. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja

meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõpe

ja lõimumistegevused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4

„Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud

poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba

rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada

võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi

ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete

põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste

loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused

tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.

1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise

sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv

ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja

selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste

näitajatega:

1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu

emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste

analüüsimisel;

1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse

vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset

tõrjutust.

1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve

raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi aastateks

2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille eesmärk on

muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide suunata

inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda

taassisenemist.

1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega

„Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks

muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine.

TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele.

1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele

arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles

õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava

hoiaku kujundamist.

1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna

arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks

ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik.

1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“,

milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist.

1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vanglateenistuse strateegiaga

2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse panustatakse

ka läbi hariduses osalemise toetamise.

1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele

suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh

ennetus“ sekkumistega „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, kuna

keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele.

1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“

sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas

toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist.

1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“

sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas

soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist

Eesti ühiskonnas.

1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumidest.

1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile.

2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh

kinnipeetavad, kellele on määratud Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal

või pärast vangistust Eestist välja saatmine või karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit

ja vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi

nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.

3. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja

kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe

loomiseks.

3.1 Riigikeele õpe

3.1.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga

kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö-

ja isiklikus elus.

3.1.2 Tegevuse kirjeldus

Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades

eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset

keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava

tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks

kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse

õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et

keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel

arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes

kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel.

Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet

ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu

pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid

jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvates firmades või muudes institutsioonides, kui

vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike

uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet

toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste

testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete

abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa

lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis

võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.

3.1.3 Tegevuse tulemus

Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja

seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja

haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga.

3.1.4 Tegevuse sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, kelle riigikeeleoskus

jääb alla C1 taseme, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad,

Vanglateenistus.

3.2 Lõimumistegevused

3.2.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate

kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja

kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste

koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumistEesti ühiskonnaga ning arendada

lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on

aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma

kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja

kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna

arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis.

3.2.2 Tegevuse kirjeldus

Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja

arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset

disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste,

seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste

tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast

sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja

poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone

ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste

haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad

lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid).

Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse

läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini,

õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega

seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab

vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad

arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada

kahepoolset lõimumist.

3.2.3. Tegevuse tulemus

Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus

Eesti ühiskonna ja ühiseinforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist,

ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa

sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate

võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste,

seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid

teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast

vabanemist.

3.2.4 Tegevuse sihtrühm

Tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise tausta või määratlemata

kodakondsusega kinnipeetavad, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad,

kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiitsministeeriumi

vanglate osakond.

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023–31.12.2029.

5. TAT-i tulemused ja näitajad

Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja

nimetus

Näitaja

nimetus

ja

mõõtühik

Algtase

(2022) Sihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Kirjeldada, mis on näitaja sisu,

kuidas koguda, millal võib

raporteerida jms

Väljundi

näitaja

Keele-

õppes ja

lõimumis-

tegevustes

osalejate

arv

0 405 2025

Kinnipeetavate riigikeele õppes ja

lõimumistegevustes arvestatakse

osaluskordi.

Näitaja arvestamisel arvestatakse

ka kursuse kordamist, st kui

kinnipeetav ei soorita

keeleeksamit ja jääb kursust

kordama, siis sama kursusega

alustamist loetakse uueks

osalemiskorraks.

Lõimumistegevustes panustab iga

osaleja väljundnäitajasse üks

kord, kui tegevus toimub sarjana.

Iga uut sisenemist uude

lõimumistegevusse loetakse

uueks sisenemiseks.

Meetod: registreerimislehed,

seirearuanne

6. Tegevuste eelarve

Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel.

Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti

11.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

TAT käskkiri ESF+ toetus

(70%

abikõlblikest

kuludest)

EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(30%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Oma-

finantseering

0%

Kokku

EUR

Kinnipeetavate

keeleõpe ja

lõimumistegevused

1 770 000 758 571

0 2 528 571

7. Abikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19.

7.2. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine on sätestatud

ühendmääruse §-s 19. Kinnipeetavatele makstakse eesti keele õppimise eest tasu

vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrusega nr 182 "Kinnipeetavale õppimise

eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi õppimise

tasu määrus) kehtestatud ühikuhinnale (õppimise tasu) määrale.

7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu ja ühikuhinna alusel.

7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse

tegelike kulude alusel sh

7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja

kommunikatsioonispetsialisti kulu;

7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh

loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste

haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja

arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või

spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute)

korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase,

kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses

koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;

7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e-

õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe

testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute,

vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide,

sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete

keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-

kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine,

levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh

kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine

ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate,

hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;

7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine,

arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja

arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh

litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute

(sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini)

tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste

tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine

või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete

teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu;

eksperttasud;

7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või

personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade)

korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite,

infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise

kulu;

7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, analüüside, uuringute, meetodite, tehnikate,

rakenduste vms tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste,

seminaride, õppekäikude vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele,

sh vanglaametnikele ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele;

7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel,

konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu;

7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette

nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate

tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2).

7.6. Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu

määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu

hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist

positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70

protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul

positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui

kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse

või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1

taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös

osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on

õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava

materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011

määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast,

kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel

õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest,

millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu

proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla

direktori käskkirjaga.

7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.

8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on

tasutud. Ühikuhinna alusel makstakse kulusid vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu

maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.

8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse

keskkonna vastavasse moodulisse.

8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja.

Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke

läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.

8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele

lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste

vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale

nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast

seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.

9. Riigiabi

Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.

11. Elluviija õigused ja kohustused

11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale

toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest

hankekorda.

11.3. Ühtlasi peab elluviija:

11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks

järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise

tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i

kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;

11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul;

11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;

11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui:

11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast;

11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui

15%;

11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt;

11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt;

11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi

15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul

tegevuskava kinnitamisest;

11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele

jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25%

punktis 11.3.7 esitatud prognoosist;

11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad

mõjutada tulemuse saavutamist;

11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid

koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;

11.3.12. esitama punktis 11.3.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja

osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu

RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta

teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks;

11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse

teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“;

11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest:

11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.

12. Aruandlus

12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse

ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud

probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta

20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info

ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui

projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse

lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.

12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste

panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja

punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus

kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse

info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.

12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete

ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine

tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti

vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab

RÜ sellest elluviijat.

12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie

tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma

seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei

esine, kinnitab RÜ aruande.

12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale

vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie

tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.

12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse

käigu ja tulemuste kohta.

13. TAT-i muutmine

13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija

algatusel.

13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise

taotlus).

13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja

annab selle kohta hinnangu.

13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-

i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse

avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate

ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.

13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab

kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot

elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.

13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul.

RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.

13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie

tööpäeva jooksul RÜ-le.

13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i

aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on

vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku

tegemisest elluviijat.

13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat

vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud

eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse

summa vähendamise.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab

RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse

osaliselt.

14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4

kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering,

sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.

14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.

15. Vaiete lahendamine

Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide

esitamise regulatsiooni kohaselt.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub alates 1. septembrist 2023.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministri käskkirja muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Minister Lisad: a) käskkirja eelnõu b) käskkirja eelnõu seletuskiri c) käskkirja eelnõu terviktekst Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon Seirekomisjon Annika Leevand 6208174 [email protected]

Meie 17.04.2024 nr 8-1/3615-1