Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avalikus taotlusvoorus „Tagasisaatmisoperatsioonide sõltumatu vaatlemine ja ametnike koolitamine“ esitatud taotluse rahuldamata jätmine

KÄSKKIRI

07.04.2020 nr 1-5/47

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avalikus

taotlusvoorus „Tagasisaatmisoperatsioonide

sõltumatu vaatlemine ja ametnike koolitamine“

esitatud taotluse rahuldamata jätmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 28

punktide 5 ja 21 ning siseministri 24. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-3/39 „Siseministeeriumi

protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“ punkti

6.2.3 alusel ja lähtudes kantsleri 4. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 1-5/15 „Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru „Tagasisaatmisoperatsioonide sõltumatu vaatlemine

ja ametnike koolitamine“ hindamiskomisjoni moodustamine“ moodustatud hindamiskomisjoni

31. märtsi 2020. a protokollilisest otsusest nr 14-8.6/879-1

1. Jätan rahuldamata Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru

„Tagasisaatmisoperatsioonide sõltumatu vaatlemine ja ametnike koolitamine“ esitatud

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni taotluse AMIF2020-3 „Väljasaatmismenetluste

vaatlemine Eestis.“ kuna see ei saanud hindamiskomisjoni hääleõiguslike liikmete antud

punktide aritmeetilise keskmise põhjal kõrgeimat punktisummat. Pingereas teisele kohale

jäänud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni taotlust ei ole võimalik rahastada

taotlusvooru eelarve lõppemise tõttu.

1.1. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni taotlus sai hindamiskomisjoni hääleõiguslike

liikmete antud punktide aritmeetiliseks keskmiseks 93,33 punkti. Hindamiskomisjon pidas

taotluse puudusteks ja tõi välja järgmised asjaolud:

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 2.1 sisule, mille kohaselt hinnatakse

tegevuskava selgust ja teostatavust. Projektist ei nähtu piisavalt selgelt, milliseid tegevusi

on planeeritud reageerimisvõimekuse tõstmiseks just kiirete väljasaatmiste vaatlemisel.

Kuna toetuse taotleja ei oma varasemat kogemust väljasaatmismenetluste vaatlemisel,

tuleb vaatlemisega seonduv dokumentatsioon välja töötada, monitoorijad koolitada ning

seega on tagasisaatmismenetluste jälgimisega alustamine kohe projekti algetapis

vähetõenäoline;

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 2.2 sisule, mille kohaselt hinnatakse, kuidas

projekti tegevused aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Taotleja on pannud

varuvaatlejate koolitamise sõltuvusse projekti mahust ja projekti perioodist.

Projektitaotlusest ei nähtu üheselt, millistel tingimustel ja millistest vahenditest

varuvaatlejaid koolitatakse. Rändesurvet on raske ette prognoosida. Seetõttu peaks

projekt tagama kompetentsete vaatlejate olemasolu ka olukorras, kus väljasaadetava arv

ootamatult suureneb või kavandatavad vaatlejad ei saa teenust pakkuda. Ei ole täielikult

selge, mida taotleja edendamist või arendamist vajavate valdkondade ja tegevuste all

silmas peab. Taotleja oleks võinud selguse mõttes pikemalt lahti seletada millisena

nähakse edendamist/arendamist eeldavaid tegevusi ning kelle pädevuses olevana neid

projekti ja taotleja seisukohast nähakse;

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 2.3 sisule, mille kohaselt hinnatakse projekti

konkreetset mõju sihtrühmale. Senine praktika on näidanud, et peamisteks väljasaatmise

sihtriikideks on Eesti naabruses olevad kolmandad riigid, seega pole taotluses toodud

eesmärk vaadelda väljasaatmismenetlusi globaalsel tasandil põhjendatud. Samuti peaks

väljasaatmiste vaatlemisel pöörama suuremat tähelepanu haavatavasse gruppi kuuluvatele

isikutele;

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 3.1 sisule, mille kohaselt hinnatakse

planeeritud kulude realistlikkust võrreldes projekti tegevuste ja väljunditega. Eelarvest

välja jäetud väljasaatmistele kuluvad majutuskulud (sihtriigis/transiidiriigis viibimine

kuni tagasilennuni) mis on teatud väljasaatmiste puhul tõenäoline kulu;

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 3.2 sisule, mille kohaselt hinnatakse

planeeritud kulude vajalikkust projekti elluviimiseks ja eelkõige sihtgrupi huvides

läbiviidavate tegevuste teostamist. Taotlusvoorus on koolituskuludeks ette nähtud kuni

20 000 eurot. Taotleja on eelarves kajastanud vaatlejate pädevuste tõstmiseks 7 480 eurot,

ülejäänud kulutused on põhjendatud proportsionaalsete tööjõukuludena, mis siiski pole

alameetme eelarve mõttes proportsionaalne kulude jaotus. Tehnilise vahendi soetamine

muudab küll vaatluse teostamise mugavamaks, kuid selle puudumine ei saa olla

takistuseks kvaliteetse vaatluse läbiviimiseks;

 taotlus ei vasta osaliselt hindamiskriteeriumi 4.2 sisule, mille kohaselt hinnatakse taotleja

meeskonnaliikmete oskusteavet ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks. Taotlejal on

kogemus vabatahtlikult lahkujate abistamisega tagasipöördumisel, kuid puudub praktiline

kogemus väljasaatmiste vaatlemistest, mis ei taga vähemalt projekti algetapis täielikult

selle edukat elluviimist.

2. Käesolevat käskkirja võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

halduskohtus 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler