Vabariigi Valitsuse määruse "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord" esitamine kooskõlastamiseks

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Taimar Peterkop

Riigikantselei

Teie: 25.11.2019 nr RK/19-1204/-1K

Meie: 12.12.2019 nr 1-7/292-2

Vabariigi Valitsuse määruse "Valdkonna

arengukava ja programmi koostamise,

elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise

kord" esitamine kooskõlastamiseks

Austatud riigisekretär

Siseministeeriumile tuli kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Valdkonna

arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord".

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Strateegiline planeerimine on viidud kahte erinevasse määrusesse: "Valdkonna

arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise

kord" (edaspidi strateegilise planeerimise määrus) ning „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“

(edaspidi finantsjuhtimise määrus). Siseministeeriumi hinnangul kaob kahe erineva

määruse korral planeerimise tervikvaade ning see ei vasta Riigikantselei ja

Rahandusministeeriumi juhitud strateegilise planeerimise ja finantsjuhmise töögrupis

kokku lepitud ettepanekule. Näiteks on strateegilise planeerimise määruses reguleeritud

valdkondliku arengukava ja programmi koostamist, samas valdkondliku arengukava

tulemusaruande koostamise sätted on viidud finantsjuhtimise määrusesse. Strateegilise

planeerimise määruse § 4 lg 4 p 2 sätestab, et programmi juhtkomisjon teeb ettepanekuid

hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks, kuid tõhustamiskava ise on detailsemalt

avatud hoopis finantsjuhtimise määruses.

2. Teeme ettepaneku seletuskirja § 1 lõike 1 selgituses muuta teise lõigu esimest lauset ning

sõnastada see järgmiselt: „Programmiga viiakse ellu ühe valdkonna arengukava üht

alaeesmärki ja selle mõõdikud peavad selgelt aitama hinnata alaeesmärgi saavutamist.“

Uues sõnastuses ei kasutata sõnastust „mõõdikud panustavad“, sest see on eksitav.

Mõõdikud aitavad siiski hinnata edu.

3. Teeme ettepaneku seletuskirja § 3 lõike 1 punkti 2 selgituses alaeesmärgi ehk programmi

mõõdikute puhul lisada võimalus lisaks mõjumõõdikutele seada vajadusel ka

tulemusmõõdikuid. Oleme nõus, et väljundmõõdikud oleksid sellel tasemel liiga kitsad,

kuid tulemusmõõdikud võivad aidata programmi eesmärgi täitmist selgemini hinnata.

4. Juhime tähelepanu, et seletuskirja § 4 lõike 2 selgituses on toodud: „Poliitika mõju hindavad

sõltumatud eksperdid, toetudes nii valitsemisala esitatud andmetele kui ka kogutud

lisainfole (küsitlused, intervjuud, fookusrühmad, statistika) ja kasutades tunnustatud

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

sotsiaalteaduslikke analüüsimeetodeid (kvantitatiivsed, sh ökonomeetrilised meetodid või

kvalitatiivsed meetodid).“. Samuti on esitatud: „Arengukava koostamisel tuleb planeerida

vahendid arengukava hindamisteks. Hindamisvajadus ja ajakava kooskõlastatakse

Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga.“. Seletuskirja punktis IV toodud mõjude

hindamise osas on sama teema kohta kirjutatud järgmist: „Määruse rakendamisega kaasneb

eelarvekulu seoses hindamiste rakendamisega aruandluse osana. Samas on see hädavajalik,

et suurendada, koos selgema tulemusaruandlusega, tulemuste saavutamise ja raha kasutuse

vaheliste seoste arusaadavust. Väliseid hindamisi on juba praegu osaliselt rakendatud ning

arvestades ühtlasi arengukavade hulga vähenemisega võrdluses 2019. aastaga, on lisanduv

eelarvekulu väike.“. Selline nõue toob kindlasti kaasa täiendavaid kulutusi, mis ei

pruugi olla väiksed. Seda näiteks põhjusel, et arengukavade arv küll väheneb, kuid

arengukavades kajastatavate teemade ulatus on varasemaga võrreldes laiem. Kahtlemata on

vajalik hinnata, millised poliitikainstrumendid toimivad ja milline on olnud nende mõju,

kuid üksikasjalikku hindamist võib olla mõistlik teha ka eraldi eri poliitikainstrumentidele

(seda ka tehakse) sidumata seda arengukava tervikhindamisega. Riigi eelarvestrateegia

protsessides on valitsemisalad esitanud lisataotlusi, et täita programmide eesmärke. Kuna

esitatud lisataotlused olemasolevate eesmärkide täitmiseks on suures mahus rahuldamata,

siis ei ole õige kasutada valitsemisalade eelarves olemasolevaid nappe vahendeid

hindamiskulude katmiseks, vaid teeme ettepaneku eraldada selleks valitsemisalade

eelarvesse täiendavad eelarvelised vahendid.

5. Teeme ettepaneku täpsustada § 8 punkti 5 selgituses toodud lauset: „Ülevaade on sisendiks

eelarvestrateegia koostamisel, seetõttu kirjeldatakse programmi tegevusi asutuste teenuste

kaudu ning avatakse olulisi tegevusi lähtuvalt nende sisust.“ Lause sisu on praegu ebatäpne,

kuna programmi tegevusi ei kirjeldata mitte teenuste kaudu vaid teenuste

sisustamiseks/suunamiseks ja teenuste loomiseks. Samuti pole õige programmi koostamisel

eeldada, et kõik vajalikud teenused on juba olemas. Juhime ka tähelepanu, et määruses on

sätestatud programmi alumise planeerimistasandina „tegevus“ ning seega ei saa teenuste

kajastamine programmis olla kohustuseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Allan Pilviste 6125188

[email protected]