Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“

muutmine

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise

kord“.

Määruse muutmise põhjuseks on riigieelarve seaduse 15. detsembril 2021. aastal jõustunud

muudatused, millega muudeti riigieelarve esitamise detailsust ning eelarvestrateegia ja

riigieelarve eelnõu koostamise tähtaegu. Eelnõuga viiakse määrus vastavate muudatustega

kooskõlla. Määrusega sätestatakse senisest täpsemalt ka põhiseaduslikele institutsioonidele

kehtivaid nõudeid, sealhulgas eelarvestrateegia koostamiseks juhtudel, kui põhiseaduslik

institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt, samuti põhiseadusliku

institutsiooni poolt oma tegevusest ülevaate andmiseks.

Lisaks täpsustatakse tulemusaruandele seatavaid nõudeid ja esitatakse riigieelarves

liigendatavate programmi tegevuste nimetuste või arvu muutmise töökorraldus.

Rahandusministri 11.detsembri 2019.a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend“ tuuakse üle põhiseaduslike institutsioonide tegevuste kohta ülevaate

andmise regulatsioon. Selle tulemusel on tegevusaruandluse regulatsioon koondatud ühte

määrusesse.

Riigieelarve täitmise paremaks jälgimiseks viiakse alates 2023. aasta 1.jaanuarist riigieelarve

täitmise andmete esitamise sagedus seniselt kahelt korralt aastas igakuiseks. Muudatus on

vajalik muuhulgas eelarve muutmise paindlikkusreeglitest kinnipidamise tagamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

nõunik Tanel Ross (611 3608, [email protected]), eelarvearenduste osakonna nõunik Aet

Tummeleht (611 3169, [email protected]), asekantsler Sven Kirsipuu (611 3515,

[email protected]), Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika nõunik Regina Vällik (611

3720, e-post: [email protected]), riigieelarve osakonna strateegiga talituse juhataja Priit

Potisepp (611 3137, [email protected]) ja riigieelarve osakonna nõunik Riina Senipalu (611

3479, [email protected]). Tulemusaruandlust puudutavate sätete muutmist konsulteeris

Riigikantselei strateegiabüroo. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu on

keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,

[email protected] ).

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja

kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

Eelnõu punkt 1 - § 2. Määruse kohaldamine

Määruse § 2 lõikes 3 toodud loetelust arvatakse normitehnilistel põhjustel välja viide § 10-le.

Määruse 3. peatükk Riigieelarve vahendite täiendav liigendamine ja § 10 tunnistatakse

kehtetuks, sest puudub seadusest tulenev volitusnorm riigieelarve seaduse §-s 31 sätestatud

riigieelarve vahendite täiendava liigendamise reguleerimiseks määruse tasandil, vt. eelnõu § 1

punkt 14.

Eelnõu punktid 2 ja 3 - § 3. Eelarvestrateegia koostamise lähtealused

Eelnõuga täpsustatakse rahandusministeeriumi poolt riigi eelarvestrateegia rahastamiskava

koostamiseks ministeeriumitele esitatavate maksimaalsete vahendite mahtude ulatust ning

regulatsioon viiakse kooskõlla tegeliku praktikaga.

Seni on see olnud piiratud RES § 251 lõike 3 punktis 7 sätestatud vahendite maksimaalsete

mahtudega. Selle järgi peab eelarvestrateegia sisaldama aastate kaupa eelarvestrateegia

perioodiks tulemusvaldkondadele (enne 15.12.2021 tulemusvaldkondadele ja programmidele)

kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale. Juba sätte

jõustumisel 2020. aastal oli siin ebatäpsus, kuna tulemusvaldkondade lõikes ei planeeritud

finantseerimistehinguid ega käibemaksukulu, kuid nende mahud kajastusid maksimaalsete

vahendite hulgas. Kuna alates 2022. aasta riigieelarvest ei kajastu tulemusvaldkondade all enam

ka investeeringud, muutub sätte ulatus veelgi ebatäpsemaks. Samuti ei reguleeri senine sõnastus

eelarvestrateegia koostamist põhiseaduslike institutsioonide poolt juhul, kui põhiseaduslik

institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt.

Määruse muudatusega sätestatakse, et Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele riigi

eelarvestrateegia koostamiseks riigieelarve seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud rahastamiskava

(ehk strateegia elluviimiseks määratud vahendite) maksimaalsed vahendite mahud vastavalt

riigieelarve seaduse §-s 32 sätestatud jaotusele. Määruse täpsustatud sõnastus loob aluse kõigi

rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude, sh. ka varasemas planeerimisprotsessis

fikseeritud tulude kooskõlastamiseks riigi eelarvestrateegia protsessi käigus, tagab

eelarvestrateegia koostamise protsessi terviklikkuse ja on kooskõlas välja kujunenud

praktikaga. Määruse täpsustatud tekst on kooskõlas ka riigieelarve seaduse § 251 lõike 3

punktiga 7, kus tuuakse eelarvestrateegia kohustusliku osana välja tulemusvaldkondadele

kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotus vastava ministeeriumi valitsemisalale.

3

See muudatus puudutab lisaks eelnõu § 1 punkte 5, 8 ja 10, kus samadel põhjustel sätestatakse

rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude esitamine Rahandusministeeriumi poolt riigi

eelarvestrateegia koostamiseks.

Eelnõu punkt 4 - § 4. Riigieelarve eelnõu koostamine

Määruse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Riigieelarve liigenduse ehk nn seadusepildi

koosseisu määravad riigieelarve seadus ja selle alusel kehtestatud eelarveklassifikaator,

mistõttu puudub vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks antud määrusega. Sellega

vähendatakse ülereguleerimist ning vajadust näiteks eelarveklassifikaatori muutmisel algatada

ka antud määruse muutmine.

Eelnõu punktid 5 kuni 10 - § 5. Andmed eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu

koostamiseks

Paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad “valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest

mahtudest” sõnadega “§ 3 lõike 2 kohaselt valitsemisalale antud rahastamiskava maksimaalsete

vahendite mahtudest”. Muudatus on seotud eelnõu punkti 2 ja 3 muudatusega, milles

täpsustatakse eelarvestrateegia rahastamiskava koostamiseks ministeeriumitele esitatavate

maksimaalsete vahendite mahtude ulatust.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktist 2 on eemaldatud tingimus, mille kohaselt valitsemisala

eelarvestrateegia projekti hulka kuuluvad tulude, investeeringute ja finantseerimistehingute

andmed ja kirjeldused juhul kui neid ei ole esitatud programmides. Senises määruses sisaldunud

tingimus on liigne kuna tulud ja finantseerimistehingud ei ole seni olnud liigendatud

programmide kaupa ning investeeringud ei ole riigieelarve seaduses liigendatud programmide

kaupa alates 2022. aastast. Seega ei saa eeldada, et tulude, finantseerimistehingute ja

investeeringute andmed ja selgitused sisalduvad programmi dokumendis.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 arvatakse ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti

osaks edaspidi tulemusaruande projekti asemel ministri kinnitatud tulemusaruanne. Kuna

eelarvestrateegia projekti esitamise tähtaeg nihkub 1. märtsilt 1. juunile ning ministri kinnitatud

tulemusaruande esitamise tähtaeg on määruse § 16 lõike 1 kohaselt 31. mai, on lõplik

tulemusaruanne eelarvestrateegia projekti esitamise ajaks olemas. Tulemusaruande projekti

esitamine on jätkuvalt vajalik nii majandusaasta aruande projekti kui ka pikaajalise

arengustrateegia tegevusplaani tarbeks, mille tähtajad on oluliselt varasemad kui 31. mai. Selle

esitamise kohustus on jätkuvalt reguleeritud määruse § 16 lõikes 1 ning §-s 18 märgitud

juhistega antud tähtajal.

Paragrahvi 5 lõike 3 punkti 4 asendatakse sõnad “maksimaalsete vahendite” sõnadega

“rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude”. Muudatus on seotud eelnõu punktidega 2

ja 3, milles täpsustatakse rahastamiskava koostamiseks esitatavate maksimaalsete vahendite

mahtude ulatust.

Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 ning sellega lisatakse nõue kooskõlastada Vabariigi

Valitsusega järgmiseks eelarveaastaks kavandatavad riigieelarves liigendatud programmi

tegevuste nimetuse ja arvu muudatused. Kui kehtiva riigieelarve seaduse tegevuspõhist

liigendust on järgmise aasta riigieelarve eelnõus vaja muuta, siis esitab minister

muudatusettepanekud hiljemalt 1. aprilliks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium

koondab muudatusettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks. Vabariigi

Valitsus otsustab liigenduse muudatused hiljemalt 30. aprilliks. Juhul kui Vabariigi Valitsus

4

kiidab muudatusettepanekud heaks, on võimalik ka järgmise eelarvestrateegia andmed esitada

juba uuendatud liigenduse lõikes. Ettepanekute esitamise tähtaja seadmisel on lähtutud

ministeeriumite seisukohast, et riigieelarve liigenduse muudatus peab olema tehtud piisavalt

vara enne valitsemisala eelarveprojekti esitamist.

Muudatus on vajalik riigieelarve arusaadavuse, järjepidevuse ja aastate-ülese võrreldavuse

hoidmiseks.

Riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 alusel liigendatakse riigieelarve kulud tulemusvaldkonna ja

programmi tegevuse järgi. Vabariigi Valitsus on kohustatud riigieelarve eelnõu ette valmistama

selliselt, et Riigikogu saaks täita oma põhiseaduslikku kohustust. Selleks peab riigieelarve

olema optimaalse detailsusega ning liigenduse aluseks olevad programmi tegevused peavad

olema arusaadavad. Kuna programmi tegevused on eelarve liigenduse aluseks, on Vabariigi

Valitsusel eelarvestrateegia ja eelarve ettevalmistamise käigus kohane teha eelarve liigenduse

üle järelevalvet. Otsustatud muudatuste kohta esitatakse selgitused riigieelarve eelnõu

seletuskirjas.

Kui Vabariigi Valitsuse tehtavad konkreetsed rahastamisotsused tingivad programmi tegevuste

lisamise, on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada see muudatus riigieelarve eelnõu

heakskiitmisel. Määrus ei välista programmi tegevuste muutmist Vabariigi Valitsuse poolt

aastase riigieelarve eelnõu heakskiitmisel, s.o. peale 30. aprilli.

Jooksva eelarveaasta programmi tegevuste loetelus on võimalusi teha muudatusi vaid

riigieelarve muutmise käigus vastavalt riigieelarve seaduses sätestatule.

Paragrahvi 5 lõikes 6 on põhiseaduslikele institutsioonidele kehtestatud nõuded võrreldes

senise regulatsiooniga sätestatud spetsiifilisemalt viidates konkreetsetele määruse sätetele, mis

kehtivad eelarvestrateegia projekti esitamisel olukorras, kus põhiseaduslik institutsioon ei ole

algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt. Samuti täpsustatakse, et eelarvestrateegia

projekti koostamiseks majandusliku sisu järgi lähtutakse Rahandusministeeriumi poolt esitatud

juhistest ja rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtudest.

Eelnõu punktid 11 ja 12 - § 8. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu üle peetavad

läbirääkimised ning eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses

Paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse põhiseaduslike institutsioonide eelarvestrateegia

tutvustamise korraldusega Vabariigi Valitsuses. Kuivõrd põhiseaduslikud institutsioonid ei

osale kabinetinõupidamistel, siis senine säte ei olnud piisav, et tagada selgust, kuidas ja kus on

võimalik nendel oma eelarvestrateegiat tutvustada ja seda läbirääkida.

Paragrahv 8 lõikes 2 täpsustatakse, et Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve

eelnõu koostamiseks vajalikud otsused vähemalt riigieelarve liigenduse detailsuses. Nii tuleb

täiendavate vahendite eraldamisel kuludeks fikseerida, millisele programmi tegevusele

vahendeid eraldatakse ning investeeringute eraldamisel tuleb määrata vähemalt valitsemisala,

kuid täpsem otsuse detailsus sõltub konkreetse aasta riigieelarve liigendusest.

Eelnõu punkt 13 - § 9. Riigieelarve eelnõu muutmine

Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks.

5

Paragrahv sätestas protseduuri, kuidas toimub Vabariigi Valitsuses kevadel heakskiidetud

riigieelarve eelnõu muutmine. Kuna kevadel riigieelarve eelnõu enam ei koostata, siis puudub

vajadus antud protseduuriks ja paragrahv tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu punkt 14 - 3. peatükk. Riigieelarve vahendite täiendav liigendamine.

Määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

Riigieelarve seaduse paragrahvis 31 on sätestatud riigieelarve vahendite täiendav liigendamine

ning puudub volitusnorm selle täpsemaks reguleerimiseks määruse tasandil. Määruse muudatus

ei mõjuta riigieelarve seadusest tuleneva riigieelarve vahendite täiendava liigendamise

väljakujunenud praktikat. Riigieelarve täiendava liigendamise tehnilised asjaolud kirjeldatakse

vajadusel Rahandusministeeriumi juhistes ja juhendmaterjalides.

Eelnõu punkt 15 ja 16 - § 12. Ülekantavate vahendite täpsustamine ja ülevaate esitamine

Kasutamata jäänud vahendite kasutamise tähtaja pikendamisel ühe eelarveaasta võrra võib neid

vahendeid kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks (RES § 591 lõiked 1 ja 2).

Paragrahvi 12 lõikes 1 täpsustatakse, et 31. mail ministeeriumi veebilehel avaldatavad

ülekantavad vahendid peavad olema kinnitatud ministri käskkirjaga ning avaldatavate andmete

juures tuuakse ära ka selgitused ülekandmise põhjuste kohta. Selgituste avaldamine võimaldab

info tarbijatel aru saada vahendite kasutamatajäämise põhjustest ning seekaudu suurendada

eelarvevahendite kasutamise läbipaistvust.

Paragrahvi 12 lõikes 2 täpsustatakse, et tulemusaruandes antakse ülevaade nii eelarveaastasse

ülekantud kui eelarveaastast ülekantavate vahenditest ning ülekandmise mõju kohta

tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide täitmisele. Kuna ülekandmise puhul on tegemist

riigieelarvega ettenähtud vahendite kasutustähtaja pikendamisega ning neid vahendeid võib

kasutada vaid riigieelarves ettenähtud otstarbel, saab vahendeid üle kanda vaid edasilükkunud

tegevuste elluviimiseks. Seega on tegevuste tegematajäämisel eelduslikult ka mõju seatud

eesmärkidele. Juhul kui tegevusi edasi ei lükku ja kõik plaanitud eesmärgid on saavutatud,

puudub põhjus järelejäänud vahendite ülekandmiseks.

Lisaks täiendatakse § 12 lõiget 2 täpsustades, et riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi

tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamise korral esitatakse lisaselgitused ka programmi

tegevuste kohta.

Paragrahvile 12 lisatakse kolmas lõige, mis lisab selgust põhiseaduslikele institutsioonidele

sätestades, et olukorras kus selline institutsioon ei ole oma eelarvet liigendanud tegevuspõhiselt

ei esita ta ülevaadet aruandeaasta eelarvesse üle kantud ning järgmisse eelarveaastasse üle

kantavate vahendite kohta tulemusaruandes.

Eelnõu punkt 17 - § 14. Tulemusaruanne

Lisaks riigi eelarvestrateegiale ja riigieelarve eelnõule on tulemusaruanded sisendiks riigi

majandusaasta koondaruande tegevusaruandes asuvale tulemusvaldkondade ülevaatele.

Koondaruande koostamine algab Rahandusministeeriumis enne tulemusaruande kinnitamise

tähtaega, mis on § 16 lõike 1 alusel 31. mai. Seetõttu on vajalik Rahandusministeeriumile

esitada osa tulemusaruandest (tulemusaruande projekt) tulemusvaldkonna üldinfo, olukorra

analüüsi ning selleks ajaks kättesaadavate tulemusnäitajate andmetega 1. aprilliks.

6

Tulemusaruande projekt on olnud nõutav ka seni kehtinud määruses. Riigi majandusaasta

koondaruande raamatupidamise aastaaruandes asuv riigieelarve täitmise aruanne põhineb

raamatupidamise andmetel. Seetõttu jäetakse § 14 välja, et tulemusaruanne on sisendiks

“riigieelarve täitmise ülevaatele”. Lisatud on viide riigi pikaajalise arengustrateegia (Eesti

2035) tegevuskavale, mille regulaarsel uuendamisel on asjakohane valdkondade

tulemusaruandeid sisendina kasutada. Kuigi tegevuspõhise eelarve planeerimistasandite ja riigi

pikaajalise arengustrateegia vahel ei ole seos üksühene, annavad valdkondade seirel

kasutatavad mõjumõõdikud ning neil põhinevad analüüsid asjakohase sisendi riigi pikaajalise

strateegia tegevuskava regulaarseks uuendamiseks.

Võrreldes seni kehtiva määruse tekstiga on tulemusaruanded nimetatud mitmuses ja lisatud

sõna „eelarvestrateegia“ ette lisatud sõna „riigi“.

Eelnõu punktid 18 ja 19 – § 15. Tulemusaruande koostamine

Paragrahvi 15 punktides 1, 2 ja 4 tehakse järgmised muudatused:

Punkt 1

Ühe tulemusvaldkonna all on tavaliselt mitu programmi ning seetõttu on kohane kasutada

mitmust. Sätte sõnastust on vähesel määral muudetud. Tulemusaruande analüütiline osa

jaguneb üldisemaks (§ 15 punkt 1) ja spetsiifilisemaks (§ 15 punktid 2 ja 4).

Punkt 2

Tegemist kehtiva sättega võrreldes olulise muudatusega. Muudatuse kohaselt ei ole kõigi

meetme ja programmi tegevuse mõõdikute andmete esitamine tulemusaruandes kohustuslik.

Tulemusaruande koostaja peab otsustama meetme ja programmi tegevuse mõõdikute esitamise

nende andmete asjakohasuse järgi. Asjakohasust tuleb omakorda hinnata selle järgi kui oluline

on mõõdik programmi ja tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise seires.

Eelarve infosüsteemis on suur arv mõõdikuid: tulemusvaldkonna tasemel 93, programmi

tasemel 140, meetme tasemel 216 ning programmi tegevuse tasemel 618. Kõikide mõõdikute

avaldamine tulemusaruandes võib tekitada dokumendi andmetega üle koormamist. Samas

mõõdikute andmete kättesaadavust kuidagi ei piirata, kuna kõikide mõõdikute andmed tehakse

masinloetaval kujul avalikuks, on andmete kasutajatel võimalik välja valida endale sobivad.

Punkt 4

Lisatud on sõna „hinnang“ ning tagasiviide määruse § 12 lõikele 2, kus on sätestatud, et

ülekantud ja ülekantavate vahendite kohta antakse ülevaade tulemusaruandes.

Eelnõu punkt 20 – § 15. Tulemusaruande koostamine

Paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 6. Riigieelarve seaduse § 19 loob riigi pikaajalise

arengustrateegia õigusliku aluse. Valdkondlikud arengukavad ja riigi pikaajaline

arengustrateegia peavad olema omavahel seostatud nii kavandamise kui seire etapis.

Tulemusaruanded on sisend riigi pikaajalise arengustrateegia aruandluse koostamiseks.

Tulemusaruandes on mõistlik kajastada ka Vabariigi Valitsuse tegevuskava, asjakohase

valdkondliku tegevuskava ning selle programmide ühisosas kavandatud eesmärkide ja

muudatuste saavutamist. Niisugune lähenemine aitab koostada seostatud aruandlust hoidudes

samal või sarnasel teemal erinevate aruannete koostamisest.

7

Seega tuleb tulemusaruandes tulemusaruande ja selle programmide kõrval kirjeldada ka riigi

pikaajalise arengustrateegia kui ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga seostatavaid tegevusi,

teha nende kohta ülevaade ning ettepanekud täiendamiseks.

Eelnõu punkt 21 - § 161. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaade

Määrust täiendatakse uue §-ga 161, mis reguleerib põhiseaduslike institutsioonide tegevuste

ülevaate koondamist riigi majandusaasta koondaruandes.

Varem rahandusministri 11. detsembri 2019.a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikes 92 sätestatud regulatsioon põhiseaduslike institutsioonide

tegevuste kohta ülevaate andmiseks võetakse sisuliste muudatusteta üle käesolevasse

määrusesse. Selle tulemusel on tegevusaruandluse regulatsioon koondatud ühte määrusesse.

Eelnõu punkt 22 – § 17. Riigieelarve täitmise jälgimine

Alates määruse jõustumisest teevad ministeeriumid eelarve täitmise andmed

Rahandusministeeriumile kättesaadavaks igakuiselt. Riigieelarve täitmise andmete esitamise

sageduse muutmine on vajalik riigieelarve seaduse §-ga 75 Rahandusministeeriumile pandud

kohustuste täitmiseks ning kooskõlas Riigikontrolli soovitustega tõhustada eelarvestamise ja

eelarve täitmise reeglite kontrolli. Sagedasem andmeedastus annab võimaluse tõhustada

andmekvaliteedi tagamise reegleid, luues sellega võimaluse anda Vabariigi Valitsusele ja

teistele huvipooletele regulaarselt infot vastuvõetud riigieelarve kasutamise kohta. 2020. aasta

lõpus koostatud raportis1 soovitab IMF anda riigieelarve kasutamise infot kuu- ja

kvartaliülevaadete kaudu. Kvaliteetsed eelarve täitmise andmed annavad võimaluse langetada

andmepõhiseid otsuseid nii riigieelarve koostamise kui selle muutmise protsessi käigus.

Eelarve täitmise andmed tuleb teha kättesaadavaks eelarveklassifikaatori alusel ja detailsuses

hiljemalt aruandekuust ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks.

Valitsemisalad teevad eelarve täitmise andmed kättesaadavaks tegevuspõhise kuluarvestuse

süsteemis KAIS, ühtset raamatupidamistarkvara kasutavate põhiseaduslike institutsioonide

andmed saadakse raamatupidamistarkvarast ning Riigikogu Kantselei ja Õiguskantsleri

Kantselei esitavad andmed käsiraamatus toodud aruandevormil.

Eelnõu punkt 23 - § 18. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja

aruandluse juhised ning ajakava

Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamiseks edastab

Rahandusministeerium igal aastal täpsustavad juhised koos ajakavaga ning vajadusel ka

vormid. Tulenevalt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja nihkumisest

kevadest sügisesse, lükatakse edasi kogu eelarveprotsessi algus ning seetõttu asendatakse

juhiste ja vormide varasem 10. novembri tähtpäev hiljemalt detsembri viimase tööpäevaga.

1 Republic of Estonia. Fiscal Transparency Evaluation. Technical Assistance Report. Sagé de Clerck, Duncan

Last, Bryn Welham, John Grinyer, and Viera Karolova. International Monetary Fund, May 2021 (vt.

https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/04/Republic-of-Estonia-Technical-Assistance-Report-

Fiscal-Transparency-Evaluation-463376)

8

Arvestades erinevate valitsemisalade eelarveprotsessi ettevalmistuse ajaraami tuuakse ajakava

kättesaadavaks tegemine varasemaks ehk hiljemalt novembri esimeseks tööpäevaks.

Eelnõu punkt 24 - § 19. Avalikustamine

Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4 ja 5.

Seni kehtinud regulatsioon ei muutu. Lisandub uus lõige 4, mis sätestab Rahandusministeeriumi

kohustuse ette valmistada ja tulemusaruannete koostaja kohustuse avaldada eesmärkide,

mõõdikute sihttasemete ja sihttasemete saavutamise detailsed masintöödeldavad andmed

tulemusaruannete juures.

Detailse andmetabeli avaldamise kohustus on mõeldud kompenseerima tulemusaruande

dokumendis meetme ja programmi tegevuse mõõdikute kõikse esitamise kohustusest

loobumist. Detailne andmetabel võib sisaldada suurt arvu indikaatoreid, millega seiratakse

tulemusvaldkondade ja programmide eesmärkide täitmist või nende saavutamise poole

liikumist. Selline andmete avaldamine toetab järjest kasvavat avaandmete kättesaadavust ja

kasutamist.

Selline andmete avaldamine ei puuduta põhiseaduslikke institutsioone, mida on eraldi rõhutatud

lisatud lõikes 5.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on kooskõlas riigieelarve seaduse muutuse eelnõuga ja Eesti Vabariigi põhiseadusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu mõju riigiasutuste, Rahandusministeeriumi

riigieelarve osakonna ja eelarvearenduste osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisestele

tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Tegevuspõhise eelarve kontseptsiooni järgi on programmi tegevus ministri juhtimistasand.

Sellest tulenevalt võivad programmi tegevused olla üles ehitatud väga erinevalt. Riigieelarve

detailsemaks muutmisega tuleb programmi tegevused, sh nimetused, mahud jms üle vaadata ja

võimalusel ühtlustada, et need oleksid informatiivsed ka Riigikogule.

7. Jõustumine

9

Eelnõu jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks

põhiseaduslikele institutsioonidele.

1

EELNÕU

14.10.2022

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5, § 331 lõike 5, § 34² lõike 3 ja § 591

lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja

kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhiseaduslikele institutsioonidele ei kohaldata § 14–16.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele eelarvestrateegia koostamiseks

riigieelarve seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud rahastamiskava maksimaalsed vahendite mahud

riigieelarve seaduse §-s 32 sätestatud jaotuses.“;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vahendite maksimaalsete mahtude esitamisel“

sõnadega „Rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude esitamisel“;

4) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest

mahtudest” tekstiosaga “§ 3 lõike 2 kohaselt valitsemisalale antud rahastamiskava

maksimaalsetest vahendite mahtudest”;

6) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa “juhul, kui need ei sisaldu

programmides”;

7) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „tulemusaruande projekt“ sõnaga

„tulemusaruanne“;

8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) vajaduse korral taotlused eelarvestrateegias ette nähtud rahastamiskava maksimaalsete

vahendite mahtude suurendamiseks (edaspidi lisataotlused).”;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

2

„(51) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtivas

aastases riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetust või arvu, esitab ministeerium

vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks. Liigenduse muudatused otsustab

Vabariigi Valitsus 30. aprilliks.“;

10) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

“(6) Kui põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve

seaduse § 26 lõike 5 kohaselt, lähtutakse järgmisest:

1) eelarvestrateegia projekt koostatakse ja esitatakse majandusliku sisu ning §-s 18 nimetatud

täpsustavate juhiste ja § 3 lõikes 2 sätestatud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude

alusel;

2) lõike 2 punktidest 2 ja 3 ning lõigetest 3–5.”;

11) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti üle peavad ministrid läbirääkimisi

valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduslikud institutsioonid tutvustavad oma

eelarvestrateegia projekti valitsuskabineti nõupidamisel.”;

12) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „programmi tasandil“ sõnadega „vähemalt

riigieelarve liigenduse detailsuses“;

13) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

14) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ministeeriumid täpsustavad Rahandusministeeriumiga enda ja oma valitsemisala asutuste

järgmisse eelarveaastasse ülekantavate riigieelarve vahendite mahtusid eelarveaastale järgneva

aasta 15. maini ja avalikustavad ministri kinnitatud ülekantavad vahendid koos selgitustega

ministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail.

(2) Ülevaade aruandeaasta eelarvesse üle kantud vahendite kasutamisest ning ülevaade

aruandeaasta eelarvest üle kantavate vahendite kohta esitatakse tulemusaruandes. Kui

ülekandmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või

programmi tegevuste ümberkorraldamise või lõpetamisega, esitatakse lisaselgitused

tulemusvaldkondade, programmi tegevuste või administratiivsete liigenduste muutuste kohta.“;

16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Lõiget 2 ei kohaldata põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud juhul, kui ta ei ole

algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.”;

17) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tulemusaruanded on sisendiks riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigi

majandusaasta koondaruande ja riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava koostamisele.“;

18) paragrahvi 15 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja selle programmidest, arengutest, väljakutsetest ja

olulistest tegevustest;

2) eesmärgid, mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed vähemalt

tulemusvaldkonna ja programmi tasemel;“;

3

19) paragrahvi 15 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) analüüs ja hinnang tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve

täitmise kohta, sealhulgas § 12 lõikes 2 nimetatud ülevaade;“;

20) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) analüüs riigieelarve seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud riigi pikaajalise arengustrateegia

eesmärkidesse ja tulemustesse panustamisest ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas sätestatud

vajalike muutuste saavutamisest.“;

21) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaade

Põhiseaduslik institutsioon esitab hiljemalt järgmise aasta 30. aprillil Rahandusministeeriumile

ülevaate oma tegevustest vabalt valitud vormis. Põhiseaduslik institutsioon, välja arvatud

Riigikontroll, esitab selle lisaks Riigikontrollile. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste

ülevaate kinnitab asutuse juht.“;

22) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta

kaks korda aastas kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavaga.

(2) Ministeeriumid teevad omaenda eelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumile kättesaadavaks igal kuul eelarveklassifikaatori alusel ja detailsuses hiljemalt aruandekuust ülejärgmise kuu 15. kuupäeval.“;

23) paragrahvis 18 asendatakse tekstiosa „täpsustavad juhised ning ajakava hiljemalt novembri

kümnendal tööpäeval“ tekstiosaga „ajakava hiljemalt novembri esimesel tööpäeval ning

täpsustavad juhised hiljemalt detsembri viimasel tööpäeval“;

24) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Rahandusministeerium valmistab ette ning ministeerium avaldab oma kodulehel detailsed

eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed

masintöödeldaval viisil tulemusaruande juures.“;

“(5) Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud juhul, kui ta ei

ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.”.

Kaja Kallas

Peaminister

Annely Akkermann

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a

määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise

kord“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12.

detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu.

Palume kooskõlastada määrus hiljemalt 15. detsembril 2022. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

rahandusminister

Lisad: määruse eelnõu ja seletuskiri

Tanel Ross 6113608

[email protected]

Meie 24.11.2022 nr 1.1-10.1/9304-1

2

Lisaadressaadid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Riigikogu kantselei

Vabariigi Presidendi kantselei

Riigikontroll

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikohus

Riigi Tugiteenuste Keskus