Transpordiameti Saareotsa kanali keskkonnaloa nr KL-526790 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

07.05.2026 nr DM-135538-9

Transpordiameti Saareotsa kanali keskkonnaloa nr KL-526790 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Transpordiameti (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413) keskkonnaloa nr KL-526790 ja selle andmise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud.

Transpordiamet taotleb keskkonnaluba Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao rannas (VEE3439000) asuva Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks

mahus 7500 m3 30 aasta jooksul (eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m 3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks Munalaiust läänes (KAS0000015) kaadamisalale kehtivusega 01.07.2026-30.06.2056.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-135538 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada. Lisateave

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Silja Jakobi 5341 0707 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-526790 eelnõu 3. Eelhinnangu eelnõu

2(2)

EELNÕU (07.05.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Transpordiameti (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413) 05.03.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1, § 187 p-d 8 ja 11, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja 22, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja

81 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1, otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Transpordiameti (registrikood 70001490) keskkonnaloa nr KL-526790 taotluse menetluse raames.

1.2. Anda Transpordiametile tähtajaline keskkonnaluba nr KL-526790 Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao rannas (VEE3439000) asuva

Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul (eeldatavalt iga

5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks Munalaiust läänes (KAS0000015) kaadamisalale kehtivusega 01.07.2026-30.06.2056.

1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-526790 töökorralduslikud nõuded loa vormidel V10, V11, V16 ja V17.

1.4. Korraldus jõustub Transpordiametile teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine

Transpordiamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413, edaspidi ka kui loa taotleja) esitas 10.02.2026 Keskkonnaametile esmase taotluse nr T-KL/1031077 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS infosüsteem) numbriga DM-135538-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1031077-2 esitati 05.03.2026 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-3). Menetluse aluseks on 05.03.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1031077-2 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-3, menetluse nr M-135538 all; edaspidi taotlus).

Luba taotletakse Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao

rannas (VEE3439000) asuva Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta

jooksul (eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks Munalaiust läänes (kaadamisala kood KAS0000015; nimetatakse ka MunalaiuW kaadamisalaks; edaspidi MunalaiuW kaadamisala) kaadamisalale. Luba taotletakse perioodiks 01.07.2026-30.06.2056. Loa taotleja taotleb tähtajalist luba vee erikasutuseks.

2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaamet edastas esmase taotluse 10.02.2026 KOTKAS infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks lähimale kohalikule omavalitsusele, kelleks on Pärnu Linnavalitsus (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Keskkonnaamet teavitas 10.03.2026 loa taotlejat menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-4) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 10.03.2026 numbriga DM-135538-

5) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21).

Keskkonnaamet teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 10.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Kavandatava tegevuse asukohas puuduvad piirinaabrid, kuna tegevuspaik asub meres, mis ei ole rannajoonega ühendatud. Keskkonnaamet teavitas tegevusest mõjutatud asutusi ning ettevõtteid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 10.03.2026 numbriga DM-135538-4; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2).

Keskkonnaamet otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Taotluse avalikustamise teatele vastasid 20.03.2026 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA; registreeritud KOTKAS infosüsteemis 23.03.2026 numbriga DM-135538-6), 23.03.2026 OÜ Utilitas Wind[1] (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 24.03.2026 numbriga DM-135538-7) ja 27.03.2026 kohalik omavalitsus (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 30.03.2026 numbriga DM-135538-8). Täpsemalt kirjeldatud ptk-s 3.6.1.

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei esitanud loa menetluse ajal selle suhtes vastuväiteid.

Keskkonnaamet teavitas XX.05.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4,

KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ei esitatud/esitati ettepanekuid ega/ja vastuväiteid.

2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise Transpordiameti loa taotluse menetluse käigus algatamata. [1] Registrikood 16171123, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna kavandatakse mere süvendamist ja merre kaadamist

rohkem kui 500 m3, samuti asuvad süvendatav Saareotsa kanal ja MunalaiuW kaadamisala Pärnu lahe hoiualal (KLO2000286) ja Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal

(RAH0000131; KeHJS § 6 lg 2 p 18, p 22, § 61 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi

määrus nr 224; § 1 lg 1, § 11 p 72 ja § 15 p 8)).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS§

6 lg 21, § 61 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (Lisa 2), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Pärnu lahe linnualale. Teostades hooldussüvendustöid ning kaadamist väljaspool perioodi 01.04-30.06, ei mõjuta kavandatav tegevus negatiivselt rannikumere kalastikku ega linnustikku. Planeeritavate töödega ei kaasne olulist mõju Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Kavandatava tegevuse ja OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargiga ei

kaane olulist negatiivset koosmõju. Keskkonnaamet seab loas tingimused mereala kooskasutuse võimaldamiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi, kui loa taotleja järgib ettenähtud nõudeid. Loa taotleja tegevuse mõju ei ole piiriülene.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused loa andmisel

Taotluse lahendamisel ei ole Keskkonnaamet seotud loa taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks loa taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on Keskkonnaameti ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74- 14, p 13).

Luba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Loa taotleja taotleb luba 30 aastaks, kehtivusega 01.07.2026-30.06.2056. Taotluses on täpsustatud, et hooldussüvendamisi tehakse vajaduspõhiselt lähtuvalt sette kuhjumise kiirusest eeldatavalt 5-7

aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta. Süvendamise ja kaadamise kogumaht on 7500

m3 30 aasta jooksul.

3.2.1. Lubatav tegevus

Loa taotlejal on luba vaja, kuna kavandatakse mere süvendamist mahuga rohkem kui 100 m 3

(VeeS § 187 p 8) ning süvenduspinnase kaadamist kaadamisalale mahuga rohkem kui 100 m 3

(VeeS § 187 p 11). VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks luba. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab loa Keskkonnaamet.

Loa taotleja taotleb luba Läänemere Liivi lahe Lao rannas asuva Saareotsa kanali

hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul (eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus

kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks MunalaiuW kaadamisalale. 3.2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.2.2.1. Saareotsa kanali hooldussüvendamine Saareotsa kanal asub Munalaiu sadama ja Kihnu sadama vahelisel laevateel ning on parvlaevaühenduse tagamisel oluline navigatsioonikanal. Süvendatav kanali osa paikneb Munalaiu (Pärnu maakond, Pärnu linn, Lao küla) ning Manilaiu (nimetatakse ka Manija saareks; Pärnu maakond, Pärnu linn, Manija küla) vahel. Süvendatava kanali pikkus on 1,2 km ning laius 60 m.

Süvendatava Saareotsa kanali nurkkoordinaadid on:

X: 6453875, Y: 507126 X: 6453817, Y: 507147 X: 6453420, Y: 506030 X: 6453474, Y: 506010

Taotluse järgi kuhjuvad setted peamiselt kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitanud vee liikumine kanali keskele valli. Igal aastal hinnatakse Saareotsa kanali sügavust hüdrograafiliste mõõdistustega ning vajadusel korral teostatakse hooldussüvendust. Lähtuvalt senistest setete kuhjumise kiirusest on vajadus tööde teostamiseks

5 kuni 7 aasta tagant, mil kanalit süvendatakse mahus 1500 m3. 30 aasta jooksul kavandatakse

süvendada kanalit mahus 7500 m3. Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks. Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või pinnasepumpsüvendajat.

Saareotsa kanalis koosneb süvendatav pinnas peamiselt liivast – peen- ja tolmliivast, vaheldumisi kesk- ning jämeliivaga, mis võivad olla mudastunud[1]. Saareotsa kanalis on 2006. aastal teostatud geoloogilised uuringud[2], mille käigus võeti 6 pinnaseproovi, milles määrati lõimis ja reostuskomponentide sisaldus. Pinnaseproovid võeti sügavustelt 0-0,1 m ja 0,4-0,5 m. Proovides määrati pinnase kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn) ja naftasaaduste sisaldused. Reostuskomponentide sisaldust võrreldi 2007. aastal kehtinud keskkonnaministri 02.04.2004 määrusega nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ kehtestatud pinnases ohtlike ainete sisalduse piirnormidega (edaspidi määrus nr 12; määrus on kehtetu alates 17.07.2010). Tulemused näitasid, et Saareotsa kanali setted on looduslikult puhtad ning mitte üheski proovis ei olnud reostuskomponendi osas kontsentratsioon üle sihtarvu.[3] Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks[4].

2010. aasta märtsis on teostatud geoloogilised uuringud Munalaiu ja Manilaiu sadama akvatooriumites ning nendevahelisel veeteel, kus nimetatud piirkondadest võeti 8 proovi[5]. Uuringus määrati põhjasetete raskmetallide (Hg, Cd, Pb, Zn ja Cu) ja naftaproduktide sisaldus. Tulemustest selgus, et proovide raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus jäi alla määruses nr 12 kehtestatud sihtarvude ja seega oli 2010. aastal võetud pinnase proovide tulemusel Munalaiu ja Manilaiu akvatooriumide ning nendevahelise veetee pinnas heas seisundis ehk reostumata. Munalaiu-Manilaiu sadamate vaheline veetee asub vahetult Saareotsa kanali kõrval, mistõttu näitavad põhjasetete tulemused piirkonna setete seisundit.

Keskkonnaamet võrdles 2007. ja 2010. aasta analüüside tulemusi ka praegu kehtiva keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas kehtestatud ohtlike ainete sisalduste piirväärtustega pinnases ning kõigi eelnimetatud ohtlike ainete sisaldus proovis jäi alla sihtarvu. Seega olid tulemuste alusel Saareotsa kanali ja

Munalaiu-Manilaiu vahelise veetee setted sobilikud kaadamiseks.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi[6] p 6.10 b ja c kohaselt kohalduvad süvendatava sette analüüside tegemisele erandid, kui süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast, kruusast või kividest ning kui süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Praegusel juhul on tegemist

väikeste süvendatavate kogustega (kuni 1500 m3 töö kohta), süvendatav sete koosneb peamiselt liivast, 2006. aastal teostatud uuringud Saareotsa kanalis ning 2010. aastal Munalaiu-Manilaiu vahelisel veeteel näitasid süvendatavas settes saastenäitajate jäämist alla nendele kehtestatud sihtarvude. Seega ei kaasne Saareotsa kanali hooldussüvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et hooldussüvendustööde käigus eraldub vette reostust.

3.2.2.2. Süvenduspinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale

Süvendamisel eemaldatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahe (VEE3400000) Kihnu väina (VEE3440000) lääneosas (VEE3440010). MunalaiuW kaadamisala asub süvendatavast alast ligikaudu 3 km kaugusel.

Kaadamist planeeritakse sõltuvalt süvendustööde teostamise vajadusest ligikaudu 1500 m3 iga

5-7 aasta tagant, kogumahus 7500 m3 30 aasta jooksul. Kaadamisala pindala on 0,861 km2 (st ligikaudu 930 m x 930 m). Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

MunalaiuW kaadamisala koordinaadid:

X: 6455541.31 Y: 502193.37 X: 6455981.16 Y: 503013.38 X: 6455193.16 Y: 503488.70 X: 6454746.63 Y: 502672.78

MunalaiuW kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks. MunalaiuW kaadamisalale on varasemalt lubatud kaadata:

Aastatel 2006-2006 kehtinud loa nr L.VT.EE-132992 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid, tegevuse kirjeldus: Munalaiu sadama akvatooriumi puhastamine sissekantud setetest, kivide eemaldamine ning sadama akvatooriumi ja Saareotsa liitsihi laevatee nurga

õgvendamine mahus kuni 2000 m3. Ammutatud materjali kaadamine merre MunalaiuW

kaadamisalale mahus 2000 m3. Aastatel 2010-2015 kehtinud loa nr L.VV/319389 alusel - loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid, tegevuse kirjeldus: Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamate veeteede süvendamine

mahus kuni 145 000 m3, hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimine ning süvendatud pinnase kaadamine. Aastatel 2012-2013 kehtinud loa nr L.VV/321628 alusel – loa omaja: Veeteede Amet

(alates 2021. aastast Transpordiamet), tegevuse kirjeldus: kaadamine mahus 8500 m3.

Aastatel 2017-2022 kehtinud loa nr L.VV/329179 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte

Liinid, tegevuse kirjeldus: Manilaiu sadama süvendamine mahus 5000 m3 ning süvendatud

pinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale mahus 5000 m3.

3.2.3. Mereala kooskasutus

Eesti mereala planeeringus[7] on käsitletud mereala kooskasutuse põhimõtteid. Mereala aina mitmekesisem kasutus tingib vajaduse mahutada mereruumi erinevaid tegevusi. Kooskasutuse soodustamine vähendab merealale avalduvat ruumilist survet. Eesmärgiks on mere kui ressursi jagatud ja jätkusuutlik kasutamine ning erinevate kasutusviiside positiivsete koosmõjude võimendamine. Eelnevast tulenevalt on Eesti mereala planeeringu üldiseks suuniseks edendada mereala kooskasutust alati, kui see on võimalik. Kooskasutus tähendab mereala teadlikku ühist kasutamist ühtses mereruumis, geograafilises läheduses. Mõiste hõlmab nii tegevuste ühes ja samas merepiirkonnas paiknemist kui ka sama taristu kasutamist. Euroopa juhendmaterjalid[8] rõhutavad, et kooskasutuse juurutamine nõuab jõupingutusi kõigilt kaasatud osapooltelt.

TTJA on andnud 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-038 [9] OÜ-le Utilitas Wind hoonestusloa merepõhja koormamiseks meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid, (tuulepargi hoonestusluba) ning 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26- 037[10] hoonestusloa merepõhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga Liivi lahes (eksportkaabli hoonestusluba). Eksportkaabli hoonestusloas on kavandatava tegevuse eesmärgiks Saare-Liivi meretuulepargi ühendamine Eesti põhivõrguga veekaabelliiniga, mis koosneb elektri- ja sidekaablitest. Maksimaalne kaevise sügavus meres on 5 m ning suurim lubatud eksportkaablite arv on 3. Täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused, k.a ehitisealune pind, selguvad ehitusprojekti koostamisel. Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli koridor kattub osaliselt MunalaiuW kaadamisalaga (joonis 1).

Joonis 1. MunalaiuW kaadamisala (tähistatud helesinisega) kattumine Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli (tähistatud oranžiga) asukohaga (Eesti mereala planeeringu kaart)[11].

Transpordiamet juhtis oma 21.06.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/11657-2 TTJA tähelepanu OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotluse menetlusel sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub kaadamisala, mis tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate setete alla. Kuna selle kohta ei esitatud menetluse käigus täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jäi Transpordiametile arusaam, et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav.

OÜ Utilitas Wind esitas 22.12.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse [12] Saare- Liivi meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamiseks ja veekaabelliinide (sh eksportkaabelliinide) rajamiseks Liivi lahes (VEE3400000) (menetluse nr M-134858)[13]. Taotluse alusel andis Keskkonnaamet 28.04.2026 keskkonnaloa nr KL- 526251[14] kehtivusega 28.04.2026-23.04.2038 järgmisteks tegevusteks:

süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 249 000 m³ vundamentide (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel; süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 1 560 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel.

Keskkonnaloas nr KL-526251 märgitud potentsiaalne tuulepargi ja eksportkaablite ala kattuvad tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega.

Keskkonnaloa nr KL-526251 andmise otsuse nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“[15] kohaselt on nii taastuvenergia tootmine kui ka veeteede hooldamine avaliku huviga tegevused, mistõttu on oluline erinevate huvipoolte arvestamine.

OÜ Utilitas Wind esitas keskkonnaloa nr KL-526251 taotluse menetluse (menetlus nr M- 134858[16]) käigus seisukoha[17] ning käesoleva taotluse menetluses seisukoha[18] mille kohaselt korraldasid OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja 27.02.2026 veebikohtumise, milles jõuti

järeldusele, et arvestades (a) loa taotleja taotletavat kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks eelduslikult umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga järelikult umbes 400 meetrit[19] ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi OÜ Utilitas Wind keskkonnaloa nr KL-526251 ala) on kõnealuses kohas u 1000 meetri laiune, MunalaiuW kaadamisala ise on u 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa nr KL- 526251 ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine ka siis, kui Saare- Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. OÜ Utilitas Wind tegi ettepaneku määrata käesolevas loas, et alates Saare- Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades eeltoodud parameetreid (kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on OÜ Utilitas Wind hinnangul MunalaiuW kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks.

Mereala kooskasutusele kaasaaitamiseks seadis Keskkonnaamet OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 järgmised tingimused:

1) eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks; 2) MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele; 3) peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Eelnevast tulenevalt on OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja valmis MunalaiuW kaadamisala asukoha kooskasutuseks. Keskkonnaamet arvestab OÜ Utilitas Wind ettepanekutega ning määrab kooskasutuse võimaldamiseks käesolevale loale tingimused.

3.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning

seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027).

Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2).

Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või nende osa, või rannikuvee osa (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 1 p 2).

Süvendatav Saareotsa kanal asub Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Kihnu väina lääneosas, mis kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Veekogumite koondseisundiinfo 2024 [20] kohaselt on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund 2024. aastal hinnatud halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud eutrofeerumine ja looduslik põhjus.

Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda sisaldus kalades, mis tuleneb kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda (Hg) keskkonda sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik[21]. Eelnevast tulenevalt on Hg kõrge sisaldus põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. VMK meetmeprogrammis on toodud meetmed, mis aitavad saavutada kõikide veekogumite head seisundit. Vastavalt VMK meetmeprogrammile on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena nimetatud reoveepuhastid, aga ka sadamad. Sadamate puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid:

1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja;

2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) veeloa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine.

3.2.5. Eesti merestrateegia eesmärkide täitmine

Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[22] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist.

Kavandatavad süvendustööd Saareotsa kanalis ning süvenduspinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale põhjustavad otsest füüsilist mõju merepõhjale ja veesamba dünaamikale. Seega on tööd seotud merestrateegia tunnusega D6 merepõhja terviklikkus ning täpsemalt füüsiline

häiring. Taotluse kohaselt kavandatakse hooldussüvendust Saareotsa kanalis 0,0713 km2 alale.

MunalaiuW kaadamisala pindala on 0,861 km2. Kuna Saareotsa kanalis on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, samuti on MunalaiuW kaadamisala olnud pikalt kasutuses, ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhja terviklikkust ega suurenda killustatust. Vee erikasutusega vahetult mõjutatava merepõhja pindala on marginaalne, mistõttu ei kahjusta tegevus merepõhja elupaikasid (tunnus D1C5) ega merepõhja terviklikkust olulisel määral. Kavandatava tegevuse käigus tekkiv heljum avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele (tunnus D1), peamiselt läbi valguskliima halvenemise ja troofsustaseme tõusu (tunnus D5). Arvestades kavandatavaid töid, nende mahtu ja taotluses kirjeldatud tehnoloogiat, on töödega kaasnev heljum vähene ning oluline mõju puudub.

Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei asu Saareotsa kanalis ega MunalaiuW kaadamisalal vääriselupaikasid.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda taotlusest ja keskkonnaloaga seatud töökorralduslikest nõuetest.

3.2.6. Nõuded vee erikasutusele

Kuigi loa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Keskkonnaamet lähtub loale tingimuste seadmisel VeeS § 177 lg-st 7, mille kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, määrab Keskkonnaamet:

1) keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad; 2) meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded; 3) parima võimaliku tehnika vee kasutamiseks, arvestades selle ajakohasust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust; 4) mere süvendamise ja kaadamise nõuded; 5) seaduses sätestatud juhul nõuded, mis esitatakse loodusvara otstarbeka kasutamise tagamiseks ja keskkonnaloaga lubatud tegevusest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks.

Eelnevast tulenevalt ning lähtudes eelhinnangu tulemustest (vt Lisa 2), määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded (loa tabelid V10, V11 ja V16):

Süvendamise nõuded (keskkonnaloa tabel V10): Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade kudemine ja noorkalade areng. Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-31.03. Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Kaadamise nõuded (keskkonnaloa tabel V11): MunalaiuW kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06. Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle. Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel. Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite paigaldamiseni. Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata kaadamine MunalaiuW kaadamisala lõunapoolsele alale. Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku. Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16): Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras.

Toimingud avarii korral (keskkonnaloa tabel V16): Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16): Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3.2.7. Seire nõuete seadmise kaalumine

Võttes aluseks ptk-i 3.2.3. „Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks“, ei sea Keskkonnaamet loas mere seire nõudeid.

3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,

VeeS § 192).

3.4. Kinnistu kasutusõigus

Süvendustööd ning süvenduspinnase kaadamine toimuvad Läänemere Eesti merealal. Saareotsa kanal asub Liivi lahes Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Eesti sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (VeeS § 23 lg-d 1 ja 2). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seadus § 47 lg 4).

3.5. Nõuded teabe esitamiseks

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 p-des 8 ja 11 nimetatud tegevused, st süvendamine ja kaadamine, toimuvad meres. Seega tuleb meres süvendamisel ja merre kaadamisel esitada veekasutuse aruanne.

Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS infosüsteemi kaudu. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole reaalselt toimunud.

3.6. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.6.1. Taotluse avalikustamisel esitatud ettepanekud

TTJA saatis oma arvamuse Saareotsa kanali loa taotlusele, milles juhtis tähelepanu, et TTJA andis 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-037 Utilitas Wind OÜ-le hoonestusloa avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga. Maa- ja Ruumiameti GIS-kaardi andmetel kattub Saare-Liivi eksportkaabli hoonestusloa ala keskkonnaloa taotluses nimetatud kaadamisalaga (KAS0000015). Samuti soovib TTJA saada teavet taotluse edasise menetluse kohta. Keskkonnaamet arvestab TTJA arvamusega loa taotluse menetluses. Keskkonnaamet kaasab TTJA edasises menetluses.

OÜ Utilitas Wind saatis seisukoha Transpordiameti Saareotsa kanali loa taotluse kohta, mille kohaselt on Keskkonnaametil paralleelselt menetluses OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa taotlus (T-KL/1031459-3, menetlus nr M-134858) ning OÜ Utilitas Wind ja Transpordiamet jõudsid 27.02.2026 veebikohtumise käigus järeldusele, et MunalaiuW (KAS0000015) kaadamisalale kaadamine on võimalik ka siis, kui Saare-Liivi

meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. Küll tuleb OÜ Utilitas Wind hinnangul määrata käesolevas Transpordiameti taotletavas loas, et alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades kaadamise mahtu ja kaadamisala suurust on MunalaiuW kaadamisalal ka sel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. Seega tegi OÜ Utilitas Wind ettepaneku määrata Transpordiameti taotletavas loas teisi tegevusi arvestava kaadamise nõue (kaablitrassil ja kaablite kaitsevööndites kaadamise keelu). Samas toob OÜ Utilitas Wind välja, et vajadusel on võimalik Transpordiameti keskkonnaloa taotluse järgset kaadamiskohta nihutada Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite hoonestusloa (ning keskkonnaloa taotluse) alast välja. Samuti soovib OÜ Utilitas Wind saada teavet Transpordiameti Saareotsa kanali keskkonnaloa taotluse edasise menetluse kohta.

Keskkonnaamet arvestab OÜ Utilitas Wind esitatud ettepanekutega ning kaalub neid loa taotluse menetluse raames. Keskkonnaamet kaasab OÜ Utilitas Wind edasises menetluses.

Kohalik omavalitsus andis oma arvamuses teada, et on tutvunud esitatud taotlusega ning ei oma vastuväiteid taotluse osas.

3.6.2. Eelnõude avalikustamisel esitatud ettepanekute kaalumine 3.7. Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. [1] TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne“ [2] Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika, pinnaseproovide analüüsid teostas jaanuaris 2007 OÜ Eesti Geoloogiakeskuse labor [3] TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne“, kättesaadav: keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 lisa 3 (https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details? represented_id=&proceeding_id=36159&application_id=1032440) (15.04.2026) [4] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ § 4 [5] OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH“ [6] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-

2024/ (06.05.2026) [7] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146, kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (16.04.2026) [8] https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/ocean-multi-use-action-plan (16.04.2026) [9] https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087276 (17.04.2026) [10] https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087273 (17.04.2026) [11] https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ [12] Taotlus nr T-KL/1031459, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details? represented_id=&proceeding_id=35479&application_id=1031459 (27.04.2026) [13] https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (27.04.2026) [14] https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=KL- 526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026) [15] https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=ALL&document_id=179865 (29.04.2026) [16] https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (29.04.2026) [17] https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&document_id=176713 (29.04.2026) [18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.03.2026 numbriga DM- 135538-7, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view? search=1&document_number=DM-135538-7&document_id=177904 (29.04.2026) [19] Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. [20] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (05.05.2026) [21] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [22] https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 07.05.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526790

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Transpordiamet

Registrikood / Isikukood

70001490

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saareotsa kanal

Aadress Lao küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

4109

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kavaru rand (VEE3444000), Lao rand (VEE3439000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/5

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Lao rand

Veekogu kood VEE3439000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kavaru rand (VEE3444000), Lao rand (VEE3439000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.0713

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks.

Setted kuhjuvad peamiselt Saareotsa kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitatud veeliikumine kanali keskele valli. Töid teostatakse vajaduspõhiselt (hinnatakse igal aastal mõõdistusandmete põhjal üle). Lähtuvalt senisest setete kuhjumise kiirusest eeldatavalt 5 kuni 7 aasta tagant mahus u 1500 m3.

Süvendamise viis Koppsüvendaja või pinnasepumpsüvendaja.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas laevatee süvendamisel 7 500 Liiv 100

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Saareotsa kanalis teostatud geoloogilise uuringu (2006) ja Munalaiu-Manilaiu sadama akvatooriumites ning nendevahelisel veeteel teostatud geoloogilise uuringu (2010) põhjal on piirkonnas põhjasetted heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutud. Uuringutes analüüsitud reostuskomponentide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn ja naftasaadused) sisaldused jäid alla sihtarvude. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p-des 6.10 b ja c nimetatud erandite kohaselt, kuna süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast ning süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded 1) Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). 2) Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade kudemine ja noorkalade areng. 3) Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-31.03. 4) Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

3/5

Veekogu nimetus Kihnu väina lääneosa

Veekogu kood VEE3440010

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Kaadamisala nimi Munalaiust läänes

Kaadamisala kood KAS0000015

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.8614

Kaadamise vajaduse põhjendus Puudub teadmine, kus lähiümbruses oleks võimalik sellist täitepinnast kasulikult kasutada.

Kaadamise viis Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 7 500 Liiv 100

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1) Munalaiust läänes kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06. 2) Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). 3) Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle. 4) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel. 5) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. 6) Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite paigaldamiseni. 7) Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. 8) OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid paigaldada võimalusel Munalaiust läänes kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata kaadamine Munalaiust läänes kaadamisala lõunapoolsele alale. 9) Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi Munalaiust läänes kaadamisala kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku. 10) Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/5

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Pidevalt

2. Toimingud avarii korral 1) Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Vajadusel

3. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 2) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidevalt

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul, kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

2. Muu vajalik informatsioon Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5

1

EELNÕU 06.05.2026

Lisa 2

EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt

annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes

kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 72 ning § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja,

st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas

Transpordiameti (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge

tn 4/1, 11413; edaspidi ka kui loa taotleja) kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

vajalikkust, kuna kavandatakse meres süvendamist ja merre kaadamist rohkem kui 500 m3, samuti asub

süvendatav ala ning kaadamisala Pärnu lahe hoiualal (KLO2000286) ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluval Pärnu lahe linnualal (RAH0000131; määrus nr 224 § 1 lg 1, § 11 p 72 ja § 15 p 8).

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Loa taotleja taotleb luba Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao

rannas (VEE3439000) asuva Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul

(eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks

Munalaiust läänes (kaadamisala kood KAS0000015; nimetatakse ka MunalaiuW kaadamisalaks;

edaspidi MunalaiuW kaadamisala) kaadamisalale.

Saareotsa kanal asub Munalaiu sadama1 ja Kihnu sadama2 vahelisel laevateel ning on

parvlaevaühenduse tagamisel oluline navigatsioonikanal. Süvendatav kanali osa paikneb Munalaiu

(Pärnu maakond, Pärnu linn, Lao küla) ning Manilaiu (nimetatakse ka Manija saareks; Pärnu maakond,

Pärnu linn, Manija küla) vahel. Süvendatava kanali pikkus on 1,2 km ning laius 60 m. Süvendatav ala

on kujutatud joonisel 1 ning süvendusalal olev merepõhja reljeef joonisel 2.

Süvendatava Saareotsa kanali nurkkoordinaadid on:

X: 6453875, Y: 507126

1 https://www.sadamaregister.ee/sadam/319 2 https://www.sadamaregister.ee/sadam/211

2

X: 6453817, Y: 507147

X: 6453420, Y: 506030

X: 6453474, Y: 506010

Joonis 1. Saareotsa kanali süvendatav ala3.

3 Keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2

3

Joonis 2. Saareotsa kanali merepõhja reljeef4 (punasega on tähistatud süvendusala lõppemise asupaik).

Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks. Süvendataval alal

kuhjuvad setted peamiselt kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab

kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitanud

vee liikumine kanali keskele valli. Igal aastal hinnatakse Saareotsa kanali sügavust hüdrograafiliste

mõõdistustega ning vajaduse korral teostatakse hooldussüvendust. Lähtuvalt senistest setete kuhjumise

kiirusest on vajadus tööde teostamiseks 5 kuni 7 aasta tagant, mil kanalit süvendatakse mahus 1500 m3.

30 aasta jooksul kavandatakse süvendada kanalit mahus 7500 m3.

Süvendamisel eemaldatud pinnas (liivane sete) kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub

Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahe (VEE3400000) Kihnu väina (VEE3440000)

lääneosas (VEE3440010). MunalaiuW kaadamisala asub süvendatavast alast ligikaudu 3 km kaugusel.

Kaadamist planeeritakse sõltuvalt süvendustööde teostamise vajadusest ligikaudu 1500 m3 iga 5-7 aasta

tagant, kogumahus 7500 m3 30 aasta jooksul. MunalaiuW kaadamisala asukoht on toodud joonisel 3.

MunalaiuW kaadamisala koordinaadid on:

X: 6455541.31 Y: 502193.37

X: 6455981.16 Y: 503013.38

X: 6455193.16 Y: 503488.70

X: 6454746.63 Y: 502672.78

4 Maa- ja Ruumiameti Reljeefikaart

4

Joonis 3. MunalaiuW kaadamisala asukoht5.

Loa taotleja põhitegevusala on transpordi ja side haldus (EMTAK kood 84132)6.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Saareotsa kanalile lähim kohalik omavalitsusüksus on Pärnu vald. Kuna Saareotsa kanali kaudu toimub

parvlaevaühendus Munalaiu ja Kihnu saare vahel, on tegevusest mõjutatud ka Kihnu vald.

Eesti mereala planeeringu7 eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas

perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada

meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab

merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja

alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja

majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Kehtestatud mereala planeering on aluseks

erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning

suunab ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ning rannikukogukondade tegevust. Mereala

5 Keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 6 https://ariregister.rik.ee/est/company/70001490/Transpordiamet?search_id=05f1f8e&pos=4 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146, kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/mereala-

planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (16.04.2026)

5

planeeringuga tuleb arvestada planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks

väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel.

Ajalooliselt on merealade peamiseks kasutajaks olnud laevad. Navigeerimise loogikast lähtuvalt

kasutatakse sadamate vahel liikumiseks väga laialdasi alasid – optimaalse teekonna valik sõltub laeva

mõõtmetest, tüübist, ohtudest veealal, tuulest ja lainetusest jms. Meretranspordi edasisel arengul on

olulised nii rahvusvaheline laevaliiklus kui kohalik laevaliiklus, sh ühendus suur- ja väikesaartega.

Areng tugineb toimivale taristule: väljakujunenud sadamate võrgustikule koos võimalike uute

väikesadamatega looduslikult sobivates kohtades. Oluline on jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.

Eesti mereala planeeringus antakse suunised meretranspordi edasiseks arenguks, mille hulka kuuluvad

mh:

1) Veeliiklusalad võivad planeeringuliselt kattuda nt tuuleenergeetika alade, vesiviljelusalade jm

merekasutustega. Erinevate kasutusega alade paiknemine täpsustatakse loamenetluse tasandil,

arvestades ajakohaseid veeliikluse andmeid.

2) Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine.

Mereala kontrollitud kasutamine ainese heiteks või merepõhja matmiseks on vajalik sadamate

süvendamisel tekkivate setete jt materjalide ladestamiseks. Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on

sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja

peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate

sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt

(mereala planeeringust eraldiseisvalt) määratud kaadamisalad. Prioriteediks on olemasolevate

kaadamisalade kasutus. Planeeringuga antakse kaadamiseks suunis, mille kohaselt tuleb üldpõhimõttena

vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-

majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele võtmine

täpsustatakse veekogu süvendamise või kaadamise loa menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse

keskkonnaloas määratletud tingimustest. Kaadamiskoha (sh sügavus), -aja (nt väljaspool kalade

kudemisaegasid ja noorjärkude kriitilist perioodi) ja -tehnoloogia (nt heljumi teket ja levikut piiravad

meetmed) valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, ent kitsamalt tuleb arvestada mõju

kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga.

6

Joonis 4. Saareotsa kanal kui Munalaiu ja Kihnu saare vahelise laevatee (laevateed on tähistatud halli joonega) ning

MunalaiuW kaadamisala (tähistatud kollase triibutusega) asukoht (Eesti mereala planeeringu kaart)8.

Eesti mereala planeeringus on käsitletud ka mereala kooskasutuse põhimõtteid. Mereala aina

mitmekesisem kasutus tingib vajaduse mahutada mereruumi erinevaid tegevusi. Kooskasutuse

soodustamine vähendab merealale avalduvat ruumilist survet. Eesmärgiks on mere kui ressursi jagatud

ja jätkusuutlik kasutamine ning erinevate kasutusviiside positiivsete koosmõjude võimendamine.

Eelnevast tulenevalt on Eesti mereala planeeringu üldiseks suuniseks edendada mereala kooskasutust

alati, kui see on võimalik. Kooskasutus tähendab mereala teadlikku ühist kasutamist ühtses mereruumis,

geograafilises läheduses. Mõiste hõlmab nii tegevuste ühes ja samas merepiirkonnas paiknemist kui ka

sama taristu kasutamist. Mereala kooskasutus tähistab pööret senises mere kasutamise viisis. Euroopa

juhendmaterjalid9 rõhutavad, et kooskasutuse juurutamine nõuab jõupingutusi kõigilt kaasatud

osapooltelt.

Käesoleva planeeritava Saareotsa kanali hooldussüvendustega ning süvenduspinnase

kaadamisega MunalaiuW kaadamisalale tagatakse väljakujunenud laevatee toimimine Munalaiu

ja Kihnu saare vahel. Keskkonnaamet arvestab menetluses Eesti mereala planeeringus nimetatud

tingimuste ja suunistega. Samuti rakendab Keskkonnaamet planeeringus olevat Eesti mereala

kooskasutuse põhimõtet. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on andnud 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-

03810 OÜ-le Utilitas Wind (registrikood 16171123) hoonestusloa merepõhja koormamiseks

8 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ (16.04.2026) 9 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/ocean-multi-use-action-plan (16.04.2026) 10 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087276 (17.04.2026)

7

meretuulepargiga sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi

hoonestusluba) ning 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-03711 hoonestusloa merepõhja koormamiseks

Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga Liivi lahes (eksportkaabli hoonestusluba). Tuulepargi

hoonestusloaga ja eksportkaabli hoonestusloaga hõlmatud merealad on kujutatud joonisel 5.

Joonis 5. Tuulepargi hoonestusloaga ja eksportkaabli hoonestusloaga hõlmatud merealad12.

Eksportkaabli hoonestusloas kavandatava tegevuse eesmärgiks on Saare-Liivi meretuulepargi

ühendamine Eesti põhivõrguga veekaabelliiniga, mis koosneb elektri- ja sidekaablitest. Maksimaalne

kaevise sügavus meres on 5 m ning suurim lubatud eksportkaablite arv on 3. Täpne paralleelsete kaablite

arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused, k.a ehitisealune pind, selguvad

ehitusprojekti koostamisel. Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Saare-Liivi meretuulepargi

eksportkaabli koridor kattub osaliselt MunalaiuW kaadamisalaga (joonis 6).

11 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087273 (17.04.2026) 12 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ (17.04.2026)

8

Joonis 6. MunalaiuW kaadamisala (tähistatud helesinisega) kattumine Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli (tähistatud

oranžiga) asukohaga (Eesti mereala planeeringu kaart)13.

Transpordiamet juhtis oma 21.06.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/11657-2 TTJA tähelepanu OÜ Utilitas Wind

hoonestusloa taotluse menetlusel sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub kaadamisala, mis

tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate setete alla. Kuna selle

kohta ei esitatud menetluse käigus täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jäi Transpordiametile

arusaam, et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav.

OÜ Utilitas Wind esitas 22.12.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse14 Saare-Liivi

meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamiseks ja veekaabelliinide (sh

eksportkaabelliinide) rajamiseks Liivi lahes (VEE3400000) (menetluse nr M-134858)15. Taotluse alusel

andis Keskkonnaamet 28.04.2026 keskkonnaloa nr KL-52625116 kehtivusega 28.04.2026-23.04.2038

järgmisteks tegevusteks:

1) süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja

Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus

13 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ 14 Taotlus nr T-KL/1031459, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=35479&application_id=10314

59 (27.04.2026) 15 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (27.04.2026) 16 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=KL-

526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026)

9

kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 249 000 m³ vundamentide

(kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel;

2) süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 1 560 000 m³ ja tahkete ainete

paigutamine mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel.

Keskkonnaloas nr KL-526251 märgitud potentsiaalne tuulepargi ja eksportkaablite ala kattuvad

tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega.

Keskkonnaloa nr KL-526251 andmise otsuse nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi

meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“17 kohaselt on

nii taastuvenergia tootmine kui ka veeteede hooldamine avaliku huviga tegevused, mistõttu on oluline

erinevate huvipoolte arvestamine. Nõuete seadmine aitab kaasa mereala kooskasutusele.

Eelnevast tulenevalt arvestab Keskkonnaamet käesolevas menetluses keskkonnaloas nr KL-

526251 määratud tingimustega. Täpsemalt on kooskasutust käsitletud ptk-des 2.1.3. ja 3.7.

Pärnu maakonna planeeringus18 on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Olulisemateks maakonna arengueeldusteks on mh väljapääs merele ja mitmekülgsed loodusolud ja

ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Teenuste kättesaadavus, transpordiühendused ja tehniline taristu,

kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning

turismiettevõtlust toetaval lennuväljal, on planeeringus käsitletud oluliste teemade nimekirjas.

Reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsiasutusega väikesaarte Kihnu ja Manijaga asuvad

Pärnus, Munalaius, Kihnus ja Manilaius. Kihnu saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu

ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised veeteed (joonis 7). Kuna väikesaared vajavad aastaringselt

ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius, Manilaius ja Pärnus väga hästi

toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal, mistõttu on taotletav tegevus kooskõlas Pärnu

maakonna planeeringuga.

17 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=ALL&document_id=179865 (29.04.2026) 18 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu

maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt

Lääneranna vallas“, kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering (17.04.2026)

10

Joonis 7. Parvlaevasadamad ja põhimõttelised ühenduseteed mandri ja maakonna väikesaarte vahel19.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu20 (edaspidi Pärnu mereala planeering)

eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult

arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja

kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või

minimeerimine. Pärnu mereala planeeringus käsitletakse mh meretranspordi, tehnilise taristu,

looduskaitse ja mereohutuse valdkondi.

Pärnu mereala planeeringuga ei kavandatud muudatusi olemasolevate laevateede osas, mis on kujutatud

joonisel 7. Vabariigi Valitsuse 12.02.2004 korraldusega nr 79 „Kihnu ja mandri vahelise liikluse

ühendusteede määramine“21 määrati Kihnu ja mandri vahelise liikluse ühendusteedeks Kihnu sadama

ja Munalaiu sadama vaheline veetee ning Kihnu sadama ja Pärnu sadama vaheline veetee.

Pärnu mereala planeeringuga on paika pandud järgmised põhimõtted:

1) laevatee kattumisel kaitstavate loodusobjektidega arvestatakse lisaks meresõidu võimalustele

eelkõige looduskaitseliste eesmärkidega. Täiendavate laevateede või veeliiklusalade kavandamine

toimub koostöös Kliimaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga. Lubatud on olemasolevate laevateede

kasutamine ja süvendamine. Süvendamiseks peab olema vastav keskkonnaluba, mille taotlemisel

viiakse sõltuvalt tööde mahust ja konkreetse olukorra asjaoludest läbi kas eelhindamine või

keskkonnamõju hindamine.

19 Pärnu maakonna planeeringu seletuskiri, kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100023

(kontrollitud 27.11.2025) 20 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152, kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100041 (17.04.2026) 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/709163 (17.04.2026)

11

2) arvestada tuleb Natura 2000 võrgustiku aladega. Looduskaitselistest eesmärkidest laevaliiklusele

piiranguid seades arvestatakse nii looduskeskkonna kui tekkiva sotsiaal-majandusliku mõjuga, et tagada

valdkondadevaheline tasakaal. Natura 2000 võrgustiku alal või selle mõju piirkonnas võib loa väljastada

üksnes siis, kui ollakse veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku ala kaitse eesmärkidele või ala terviklikkusele.

Arvestades Pärnumaa mereala iseloomu, kus madalas vees toimub suhteliselt intensiivne setete

liikumine, on Pärnu mereala planeeringu kohaselt sadamate toimimise tagamiseks vajalik sadamate

süvendamine. Süvendamise käigus tekkivat materjali võib kasutada teise objekti rajamiseks, näiteks

täitematerjalina maismaal, kuid levinum on süvendatava materjali kaadamine. Planeeringu joonisele on

kantud seni kasutatud kaadamisalad (sh MunalaiuW kaadamisala), mis ökoloogilistel põhjustel ei ole

sobivad suuremahulisteks kaadamisteks. Väiksemamahuliste süvendustööde (kuni 10 000 m3) puhul

võib kasutada olemasolevaid kaadamisalasid, kuid suuremate mahtude korral tuleb kaaluda uute alade

kasutuselevõttu keskkonnamõju hindamise käigus. Eelnevat arvestades on Pärnu mereala planeeringu

järgi võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine käesolevas menetluses taotletud mahus 7500 m3

30 aasta jooksul. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine (kuni 10 000 m3) ja uute

kasutuselevõtmine täpsustatakse enne veekogu süvendamist. Kaadamiskoha valikul on aluseks

keskkonnaloas määratletud tingimused.

Kihnu sadama ja Munalaiu sadama vahelise veetee toimivus tuleb tagada, mistõttu on

planeeritavad tööd kooskõlas Pärnu mereala planeeringuga ning Keskkonnaamet hindab

käesolevas eelhinnangus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele.

Kuna Saareotsa kanal on üks osa Kihnu sadama ja Munalaiu sadama vahelisest veeteest, arvestab

Keskkonnaamet ka Kihnu valla arengu eesmärkidega.

Kihnu vallas kehtib praegu 1994. aasta üldplaneering – Kihnu valla üldplaneering (arengukava)22, mille

kohaselt oli Kihnu saare tähtsamateks transpordirajatisteks sadam ja lennuväli, mille abil saab hoida

ühendust mandriga. Üldplaneeringus on välja toodud, et korralikuks tegutsemiseks vajab sadam remonti

ja muul väljaehitamist. Kihnu sadam on Kihnu saare kõige tähtsam ehitusobjekt, mille valmimisest

sõltub suurel määral kihnlaste käekäik ja saare sissetulekud.

Kihnu Vallavolikogu algatas 09.05.202423 Kihnu valla üldplaneeringu koostamise, mis on käesoleva

eelhinnangu koostamise ajal pooleli. Üldplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on Kihnu valla

üldplaneeringu põhieesmärk valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine kooskõlas Kihnu valla arengukava missiooni ning strateegiliste eesmärkidega.

Üldplaneeringuga luuakse eeldused hea ning turvalise elukeskkonna loomiseks, ühtselt toimiva

rohestruktuuri ja väärtuslike maastike hoidmiseks, kogukondlikke väärtusi kandva ruumi säilimiseks

ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajaliku maareservi, taristu ning korrastatud teedevõrgu

tagamiseks.

22 Pärnumaa Kihnu valla üldplaneering (arengukava), 1994, kättesaadav: https://www.kihnu.ee/uldplaneering (20.04.2026) 23 Kihnu Vallavolikogu 09.05.2024 otsus nr 7 „Kihnu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“, kättesaadav: https://www.kihnu.ee/uldplaneering (20.04.2026)

12

Kihnu valla arengukava 2023-203724 kohaselt on Kihnu valla ülesanneteks ettevõtluse arengu toetamisel

üldkasutatava infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamine, mandriga parema ühenduse tagamine ja

ruumiline planeerimine. Arengukava järgi on Kihnu saarel neli ametlikku sadamat: Kihnu sadam, Suaru

sadam, Suaru kalasadam ja Sigatsuaru sadam. Kogu Kihnu sadama piirkond on sisuliselt Kihnu saare

värav - soovitakse, et see ala oleks korrastatud ja atraktiivne ning mitmekülgse kasutusega kvaliteetne

avalik ruum, mille kujundamisel oleks arvesse võetud erinevate osapoolte huvid. Arengukava perioodi

jooksul planeeritakse kehtestada uus üldplaneering, mis viib ellu arengukava põhimõtteid – mh

sadamaala edasiarendusi. Arengukava elluviimiseks on koostatud tegevuskava aastateks 2025-303725,

milles on välja toodud mh järgmised transpordilahendusi ja taristut puudutavad tegevused:

1) Koostöös riigi ja kohalike elanikega on välja töötatud efektiivseim parvlaevaühenduse graafik;

2) Koostatud on uuring tõhusama parvlaevaühenduse korraldamiseks;

3) Sõlmitud on kokkulepped lühema/otsema laevatee süvendamiseks/või madalama süvisega laeva

hankimine reisijate veoks.

Eelnevast tulenevalt on Kihnu valla jaoks oluline, et säiliks ühendus Kihnu saare ja mandri vahel,

mistõttu on kavandatav tegevus kooskõlas Kihnu valla arengukavaga 2023-2037 ning selle

tegevuskavaga aastateks 2025-2037.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi26 kohaselt on mere süvendamine vajalik, et tagada

sadamate vaheline liikumine ning sadamas olevate rajatiste arendamine. Suur osa süvendamisel

eemaldatud materjalist on võimalik kaadata merre. Enamus Läänemere laevatatavatest kanalitest

süvendatud pinnasest on loodusliku iseloomuga (ei ole saastunud) või on nõrkade saastetunnustega.

Siiski on tõenäoline, et väike osa süvendatavast pinnasest on saastunud sellises ulatuses, et süvendatud

pinnase käitlemisel on vaja rakendada keskkonnanõudeid. Seetõttu on vaja süvendatava sette

saastetunnuste välja selgitamiseks võtta settest proove ning neid analüüsida. Proovide võtmise nõuded

sõltuvad süvendatava pinnase koostisest, süvendatavast kogusest ning kohalikest looduslikest oludest.

Kui analüüsitulemused näitavad, et süvendatav pinnas on loodusliku iseloomuga ning saastetunnused ei

ole olulised, on üheks sette käitlemise viisiks selle kaadamine meres asuvale kaadamisalale. Eelnevast

tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas HELCOM juhendiga.

Keskkonnaloa alusel ei planeerita olemasolevaid rajatisi laiendada ega kavandada uusi sadamarajatisi.

Käesoleval juhul ei ole kavandatav hooldussüvendus tegevus, mis vajaks eraldi detailplaneeringut

(ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 38 lg 5 p 2). Planeeritakse merepõhja hooldussüvendamist. EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata

EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast

ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole

süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut.

Seega puudub kavandataval tegevusel vastuolu kehtivate õigusaktidega ja planeerimisdokumentidega.

24 Vastu võetud 15.06.2023 Kihnu Vallavolikogu määrusega nr 7 „Kihnu valla arengukava aastateks 2023-2037“,

kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/426032025035 (20.04.2026) 25 Kihnu valla arengukava 2023-2037 lisa 1, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/5035/LISA_1_tegevuskava_2025-2037.pdf# (20.04.2026) 26 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026)

13

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Planeeritava tegevuse käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett,

loomastikku ega taimestikku. Süvendatav materjal koosneb liivast.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud hooldussüvendamisel ja süvenduspinnase MunalaiuW kaadamisalale

transportimiseks kasutatava tehnikaga. Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või

pinnasepumpsüvendajat. Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning

lõhnareostust.

1.5.1. Heited vette

Taotluse kohaselt koosneb Saareotsa kanalist eemaldatud pinnas 100% liivast (sette maht kuni 1500 m3

töö kohta, 30 aasta jooksul kokku 7500 m3).

Vastavalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendile27 on vajalik välja selgitada süvendatava

pinnase saastetunnused. Saareotsa kanalis on 2006. aastal teostatud geoloogilised uuringud28, mille

käigus võeti 6 pinnaseproovi, milles määrati lõimis ja reostuskomponentide sisaldus. Pinnaseproovid

võeti sügavustelt 0-0,1 m ja 0,4-0,5 m. Proovides määrati pinnase kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase

(Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn) ja naftasaaduste sisaldused.

Reostuskomponentide sisaldust võrreldi 2007. aastal kehtinud keskkonnaministri 02.04.2004 määrusega

nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ kehtestatud pinnases ohtlike ainete

sisalduse piirnormidega (määrus on kehtetu alates 17.07.2010, edaspidi määrus nr 12). Tulemused

näitasid, et Saareotsa kanali setted on looduslikult puhtad ning mitte üheski proovis ei olnud

reostuskomponendi osas kontsentratsioon üle sihtarvu.29 Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust

pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks30.

2010. aasta märtsis on teostatud geoloogilised uuringud Munalaiu ja Manilaiu sadama akvatooriumites

ning nendevahelisel veeteel, kus nimetatud piirkondadest võeti 8 proovi31. Uuringus määrati põhjasetete

raskmetallide (elavhõbe, kaadmium, plii, tsink ja vask) ja naftaproduktide sisaldus. Tulemustest selgus,

27 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026) 28 Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika, pinnaseproovide analüüsid teostas jaanuaris 2007 OÜ

Eesti Geoloogiakeskuse labor 29 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“, kättesaadav: keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 lisa 3

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=36159&application_id=10324

40) (15.04.2026) 30 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ § 4 31 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“

14

et proovide raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus jäi alla määruses nr 12 kehtestatud sihtarvude ja

seega oli 2010. aastal võetud pinnase proovide tulemusel Munalaiu ja Manilaiu akvatooriumide ning

nendevahelise veetee pinnas heas seisundis ehk reostumata.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi32 p 6.10 b ja c kohaselt kohalduvad süvendatava sette

analüüside tegemisele erandid, kui süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast, kruusast või kividest

ning kui süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja

süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Praegusel juhul on tegemist väikeste süvendatavate

kogustega (kuni 1500 m3 töö kohta), süvendatav sete koosneb peamiselt liivast, 2006. aastal teostatud

uuringud Saareotsa kanalis ning 2010. aastal Munalaiu-Manilaiu vahelisel veeteel näitasid süvendatavas

settes saastenäitajate jäämist alla nendele kehtestatud sihtarvude. Seega ei kaasne Saareotsa kanali

hooldussüvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid

ning ei ole tõenäoline, et hooldussüvendustööde käigus eraldub vette reostust.

Siiski tekib hooldussüvendamise käigus heljum, mistõttu vabaneb vette toitaineid ning väheneb tööde

alal veesamba läbipaistvus. Süvendamise käigus veesambasse vabanenud põhjasetetesse kogunenud

toitained võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka

eutrofeerumist. Vee erikasutustöödel on mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada

primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas33.

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4-10% süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settivad

raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga.34 Pärast tööde lõppu langeb heljumi

sisaldus vees kiiresti35.

Väga suurte süvendustööde korral (u miljon m3) on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul,

väiksemamahuliste tööde korral (u 10 000 m3) juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste

kohaselt võib heljum kanduda kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi

kontsentratsioon (sisaldus u 5 mg/l)36 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8

mg/l37). Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast u 150-200 m

kaugusele38. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral. Heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või

rohkem39.

32 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026) 33 TÜ Eesti Mereinstituut, 2003. „Kunda sadama arenduse III etapi hüdrotehniliste tööde keskkonnamõju hindamine“. Töö

nr /03. 34 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne, kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf (27.04.2026) 35 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 36 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401 37 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool 38 OÜ EstKonsult, 2017, „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö nr E1367 39 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020, kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-seire-aruanne-

2020.pdf (27.04.2026)

15

Saareotsa kanalis on ühekordsete töödega planeeritavate süvendustööde maht väike (1500 m3), mistõttu

ei teki tööde käigus olulisel määral heljumi resuspensiooni ning veesamba heljumi foontase taastub

kiiresti.

1.5.2. Müra ja vibratsioon

Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või pinnasepumpsüvendajat. Süvendatud pinnas

veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga. Keskkonnaamet võtab edaspidi müra hindamisel aluseks

Eestis laialdaselt süvendustöödeks kasutatava Aquamec Watermaster Classic IV, mille puhul on

kombineeritud nii pinnaspumpsüvenduse tehnoloogia kui ka ekskavaatoriga (kopaga) süvendamine.

Aquamec Watermaster Classic IV puhul on standard helivõimsustase 107 dB40. See on masina poolt

keskkonda kiiratav kogumüra, mida kasutatakse tootja tehnilistes andmetes.

Tegevuse käigus ei ole kavandatud rammimisi või lõhkamisi, millega võiks kaasneda impulssmüra

teket. Vee erikasutustööde aegne müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning

tööde lõppemisel see lakkab. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus.

Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Kõik

võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.5.3. Heited õhku

Süvendustöödel kasutatava koppsüvendaja või pinnasepumpsüvendaja mootori töötamisel võivad

eralduda välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid,

osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen,

benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu

ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Saareotsa kanalis teostatava

hooldussüvendamise käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vastavalt ptk-ile 1.5.1. puuduvad Saareotsa kanalis süvendataval pinnasel saastetunnused. Seega ei näe

Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. Seetõttu ei ole vajalikud

erinõuded süvendatud pinnase kasutuseks ning lubatud on süvendatava sette kaadamine merre.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetiliseks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus

heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika

kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju.

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

40 Watermaster Classic IV Operator Manual, kättesaadav: https://www.scribd.com/document/604943382/MANUAL-

C4034 (27.04.2026)

16

tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi

ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

2.1.1. Saareotsa kanal

Saareotsa kanal on üks osa Munalaiu-Kihnu vahelisest laevateest ning on peamisi ühendusteid Kihnu,

Manilaiu ja mandri vahel. Oluline on laevaühenduse võimalikult aastaringne tagamine, milleks on

mõeldud käesolev kavandatav hooldussüvendamine. Hooldussüvendustööde eesmärk on tagada vajalik

veesügavus ohutuks laevaliikluseks.

Saareotsa kanalit kasutatakse peamiselt laevaliikluseks Munalaiu sadama ja Kihnu sadama vahel.

Sadamaregistri andmetel41 on Munalaiu sadama navigatsiooniperiood 01.01-31.12. Munalaiu sadamas

peab olema tagatud sissesõidutee väikseim sügavus 3,8 m (EH2000 järgi) ning sadama akvatooriumisse

siseneva veesõiduki suurim süvis võib olla 3,5 m. Kihnu sadamas42 on samuti navigatsiooniperiood

aastaringne (01.01-31.12), akvatooriumis peab olema tagatud sissesõidutee väikseim sügavus 3,3 m

(EH2000) ning veesõiduki suurim süvis võib olla 3,3 m. Hüdrograafia infosüsteemi järgsed sügavused

Saareotsa kanalis on kujutatud joonisel 8.

Saareotsa kanal asub Liivi lahe Lao rannas ning kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse

(veekogumi kood EE_18).

Saareotsa kanali setete saastenäitajate esinemist ja nende sisaldust on käsitletud ptk-s 1.5.1.

41 https://www.sadamaregister.ee/sadam/319 42 https://www.sadamaregister.ee/sadam/211

17

Joonis 8. Saareotsa kanali sügavusandmed43.

2.1.2. MunalaiuW kaadamisala

Süvendamisel eemaldatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Liivi lahe Kihnu

väina lääneosas ning kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Kaadamisala pindala on 0,861 km2 (st ligikaudu 930 m x 930 m).

MunalaiuW kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike

veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks. MunalaiuW kaadamisalale on varasemalt lubatud kaadata:

1) Aastatel 2006-2006 kehtinud loa nr L.VT.EE-132992 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Munalaiu sadama akvatooriumi puhastamine sissekantud setetest, kivide

eemaldamine ning sadama akvatooriumi ja Saareotsa liitsihi laevatee nurga õgvendamine mahus

kuni 2000 m3. Ammutatud materjali kaadamine merre MunalaiuW kaadamisalale mahus 2000 m3.

43 Väljavõte Hüdrograafia infosüsteemist:

https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&BG=0&BBOX=506664.6,6453959.5,507469.2,6454439.5&LAYE

RS=harbor,sea_dp,sea_dl&STYLES=,,&WIDTH=2048&HEIGHT=1018 (27.04.2026)

18

2) Aastatel 2010-2015 kehtinud loa nr L.VV/319389 alusel - loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamate veeteede süvendamine mahus kuni 145

000 m3, hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimine ning süvendatud pinnase kaadamine.

3) Aastatel 2012-2013 kehtinud loa nr L.VV/321628 alusel – loa omaja: Veeteede Amet (alates 2021.

aastast Transpordiamet); tegevuse kirjeldus: kaadamine mahus 8500 m3.

4) Aastatel 2017-2022 kehtinud loa nr L.VV/329179 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Manilaiu sadama süvendamine mahus 5000 m3 ning süvendatud pinnase

kaadamine MunalaiuW kaadamisalale mahus 5000 m3.

2014. aastal viidi läbi veeuuring „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“ (edaspidi veeuuring)44, milles oli uuringu objektiks mh

MunalaiuW kaadamisala. Igalt kaadamisalalt võeti 5 üksikproovi, milles analüüsiti iga üksikproovi

füüsikalised näitajad ja keskmistatud proovi keemilised näitajad (metallid, naftasaadused, PAH,

pestitsiidid, kloororgaanilised ühendid, tinaorgaanilised ühendid, fenoolid). Hüdrograafiliste

mõõdistuste tulemused näitavad, et MunalaiuW kaadamisalale on jõudnud vähe kaadamismaterjale.

Kaadatud on ala lõunaservale ja teekonnale sadama ning kaadamisala vahele. MunalaiuW

kaadamisala on kaadamiseks sobilik, kuid vajab kaadamise süstematiseerimist. Analüütilist

määramispiiri ületasid benso(b)fluoranteeni, benso(a)püreeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, krüseeni, 2-

klorofenooli, baarium (Ba), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn), vase (Cu) ja kroomi (Cr) sisaldused.

Veeuuringu45 alusel anti soovitused kaadamisalade kasutamise kohta:

1) Kaadamisalad on suured, mistõttu on ettepanek moodustada kaadamisaladesse ruudustikud.

Keskkonnalubade väljastamisel kaadamisalaldele määrata kaadajatele piirkond, kuhu loa saaja kaadab.

Süstematiseerimine aitab lihtsustada ja tõhustada järelevalvet kaadamistööde osas.

2) Siiani on toimunud kaadamistööd juhuslikkuse printsiibil, mistõttu on tekkinud olukord, kus osad

kaadamisalade piirkonnad on muutunud navigatsiooniohtlikeks. Ettepanek on fikseerida minimaalne

sügavus kaadatavale materjalile.

3) Hüdrograafiliste mõõdistuste tulemusena sobivad kaadamiseks 8 kaadamisala. Kolmel kaadamisalal

on vajalik koheselt teostada järelevalvet kaadamistöödele (Pärnu, Vormsi S ja MunalaiuW).

20.06.2025 võeti MunalaiuW kaadamisalalt (koordinaatidel X: 6455329,26; Y: 503048,13) neljalt

sügavuselt setteproovid, milles analüüsiti keemilise koostise näitajaid. Setteproovides määrati

üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust. Ohtlikest ainetest määrati antimoni (Sb), arseeni (As), plii (Pb),

kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), koobalti (Co), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), vanaadiumi (V),

tsingi (Zn), benseeni, naftasaaduste, fluoranteeni, benso[b+j+k]fluoranteeni, benso(a)püreeni,

indeno(1,2,3-cd)püreeni, dibens(a,h)antratseeni, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH summa)

ja tributüültina ühendite (TBT) sisaldusi.

Keskkonnaamet kõrvutas ohtlike ainete analüüsitulemusi praegu kehtiva keskkonnaministri 28.06.2019

määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) lisas toodud

44 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014, „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“ 45 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014, „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“

19

ohtlike ainete sihtarvudega. Analüüsitulemuste46 kohaselt ületasid analüütilist määramispiiri arseeni

(As), plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), koobalti (Co), nikli (Ni), vanaadiumi (V) ja

tsingi (Zn) sisaldused. Nimetatud ohtlike ainete sisaldused jäid alla määruses nr 26 nimetatud sihtarvude.

Teiste ohtlike ainete sisaldused jäid kõigis neljas proovis alla määramispiiri. Seega on analüüsitulemuste

alusel MunalaiuW kaadamisalal setted heas seisundis.

Setteproovide üldlämmastiku sisaldus jäi alla määramispiiri. Üldfosfori sisaldus oli proovides

vahemikus 160 mg/kg kuni 230 mg/kg.

2.1.3. Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli koridor

Keskkonnaamet andis 28.04.2026 OÜ-le Utilitas Wind keskkonnaloa nr KL-52625147 vee erikasutuseks

Saare-Liivi meretuulepargi rajamisel Liivi lahes. OÜ Utilitas Wind kavandab rajada Liivi lahte Saare-

Liivi meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) ning veekaabelliini

(eksportkaabli). Eksportkaableid rajatakse kuni 3. Eksportkaabli abil transporditakse meretuulepargis

toodetud elektrienergia maismaal asuvasse liitumispunkti. Kaablitrass koosneb kahest osast: 1)

meretrass (ligikaudne pikkus 31 km) ja 2) maismaatrass (ligikaudne pikkus 28 m). Meretrassil

paigaldatakse ühenduskaabel vastavalt vajadusele merepõhja, kas pinnapealselt või pinnase sisse.

Maismaatrassil paigaldatakse ühenduskaabel pinnase sisse. Valdavalt paigaldatakse kaabel pinnase sisse

1 meetri ulatuses, kuid maismaa lähedal ja paikades, kus kaablil on vaja täiendavat kaitset (nt laevateede

lähedus), võib vajalikuks osutuda kaabli paigaldamine kuni 5 meetri sügavusele.48

Merekaablite paigaldamine toimub spetsiaalsete laevade abil, mis suudavad kaableid täpselt planeeritud

asukohta paigaldada ning seejuures merepõhja kahjustamata. Tavaliselt kasutatakse kaabli

paigaldamiseks kaablipaigaldus laeva (CLV). Merekaablid võivad kaaluda üle 100 kg meetri kohta ja

olla läbimõõduga 150 kuni 300 mm. Kaablite paigaldamise kiirus on enamasti vahemikus 200 kuni 600

meetrit tunnis, sõltuvalt kaabli tüübist, kaablitrassi marsruudist ja mere- ning ilmastikutingimustest.

Kaablite kahjustamise riski vähendamiseks kalapüügi või lähedal asuva laevaliikluse tõttu võib kaableid

merepõhja matta. Matmiseks kasutatakse sageli spetsiaalseid tööriistu. Kaablite paigaldamisel

merepõhja on arvestatud, et kõvematel pinnastel (nt moreen) kasutatakse atra ning pehmete setete korral

veejuga. Ader on mehhaaniline seade, mida veetakse laeva järel mööda merepõhja. See lõikab

pinnasesse vaokese, paigaldab kaabli sellesse ning katab seejärel kaabli tagasi pinnasega. Veejoa

tehnoloogia kasutab kõrge rõhuga survet, et muuta merepõhja pinnas pehmemaks, võimaldades kaablil

vajuda pinnasesse raskusjõu mõjul.49

Paralleelselt paigaldatud ühenduskaablite minimaalne vahekaugus meretrassil on 100 meetrit ja

maismaatrassil 2 meetrit. Sellest johtuvalt on kolme paralleelse merekaabli puhul kaabliraja üldlaius

46 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.04.2026 dokumendina nr DM-134858-27, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&document_id=179116 (27.04.2026) 47 https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&permit_nr=KL-

526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026) 48 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 49 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026)

20

umbes 200 m. Ühe kaabli lokaalseks matmiseks arvestatakse umbes ühe meetri laiust koridori, kuid

ehitustööde käigus võib sõltuvalt kasutatavatele alustele ja tehnoloogiatele ehitustegevus mõjutada mere

põhja kuni 20-30 m raadiuses.50

Keskkonnaloa nr KL-526251 kohaselt planeeritakse Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse, kus asub

ka MunalaiuW kaadamisala, eksportkaablite rajamiseks süvendustöid mahus 360 000 m3 ning tahkete

ainete (kaablite) paigutamist mahus 17 671 m3. Süvendatud pinnas mahus 360 000 m3 paigutatakse

tagasi merepõhja kaablite katteks. Eksportkaablid läbivad MunalaiuW kaadamisala (vt joonis 9).

Joonis 9. Eksportkaabli hoonestusala ja MunalaiuW kaadamisala kattumine. Hoonestusala märgitud punasega, kaadamisala

on tähistatud roosa katkendjoonega ruuduna (ala, kus merepõhja sügavus on madalam).51

2.1.4. Maa kasutamise õiguslik alus

Süvendustööd ning süvenduspinnase kaadamine toimuvad Läänemere Eesti merealal. Saareotsa kanal

asub Liivi lahes Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Eesti

sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (veeseadus, edaspidi VeeS, § 23 lg-d 1 ja 2). Kinnisomand

ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist,

hooldamist ning haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seadus § 47 lg 4).

50 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 51 Keskkonnaameti 28.04.2026 korraldus nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa

andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (28.04.2026)

21

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

2.2.1. Süvendatava pinnase geoloogiline iseloomustus

Saareotsa kanali süvendataval alal moodustab geoloogilise aluspõhja alamsiluri Jaagarahu lademe

lubjakivi. Süvendatav pinnas koosneb valdavalt merelistest setetest (peamiselt liivast). 2006. aastal on

Saareotsa kanalis teostatud geoloogiline uuring, mille raames määrati pinnaseproovides lõimis52.

Tulemuste kohaselt koosnes 2006. aastal Saareotsa kanalis süvendatav pinnas peen- ja tolmliivast,

vaheldumisi kesk- ja jämeliivaga, mis võisid olla mudastunud. Sügavamal esines kruusa ja üksikuid

veeriseid ja ka voolava liivsavi läätsesid.53

2.2.2. Lao rand (VEE3439000)

Saareotsa kanal asub Liivi lahe Lao rannas (vt joonis 10) ning kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu

alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Lao ranna puhul on tegemist rannamadalaga, mille veepeegli pindala on 1435 ha ning ranna veetüüp

(VRD) on mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht) (VI). Lao randa

suubub Männiku jõgi (VEE1121400).

Joonis 10. Lao rand54.

52 Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika 53 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“ 54 Eesti Looduse Infosüsteem

22

2.2.3. Kihnu väina lääneosa (VEE3440010)

Süvenduspinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Ka

Kihnu väin kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa

rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Kihnu väina puhul on tegemist liitväinaga, mille veepeegli pindala on 24 169 ha. MunalaiuW

kaadamisala asub Kihnu väina lääneosas (vt joonis 11), mille veepeegli pindala on 17 316 ha ning mille

veetüüp (VRD) on sama mis Lao rannal, st mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud

rannikuvesi (Liivi laht) (VI). Seega asuvad nii süvendusala kui ka kaadamisala sarnase veetüübiga

aladel.

Joonis 11. Kihnu väina lääneosa55.

2.2.4. Liivi laht ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum

Liivi laht on liitlaht, mille veepeegli pindala on 826 884 ha. Liivi laht on suhteliselt madal, mille tõttu

puudub lahes halokliin (st püsiv kihistumine) ja vesi on reeglina kuni põhjani sama soolsusega ja puudub

Läänemere avaosale iseloomulik põhjalähedane hapnikuvaegus. Liivi lahte mõjutab tugevalt magevee

sissevool. Mageda vee sissevool on kontsentreerunud Liivi lahe lõunaossa (kolm suuremat Läti jõge

Salatsi, Koiva ja Väina). Samas ei ole Liivi lahe veekogum oma hüdroloogiliste tingimuste poolest

homogeenne. Hüdroloogiliste tingimuste ja inimmõju poolest eristub Liivi lahes kolm osa, mistõttu on

Liivi laht jagatud kolmeks rannikuveekogumiks - Liivi lahe loodeosa rannikuveekogum (veekogumi

55 Eesti Looduse Infosüsteem

23

kood EE_17), Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum (veekogumi kood EE_18) ja Liivi lahe keskosa

rannikuveekogum (veekogumi kood EE_19).

Kavandatavad tööd toimuvad Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (vt joonis 12). Veekogumite

koondseisundiinfo 202456 kohaselt on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund 2024. aastal

hinnatud halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või

keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi

ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena

on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni

biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud

eutrofeerumine ja looduslik põhjus.

Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire

andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda sisaldus kalades, mis

tuleneb kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda (Hg) keskkonda

sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja

katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik57. Eelnevast tulenevalt on Hg kõrge sisaldus

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund.

Veemajanduskava (edaspidi VMK) meetmeprogrammis 2022-202758 on toodud meetmed, mis aitavad

saavutada kõikide veekogumite head seisundit. Vastavalt VMK meetmeprogrammile on Liivi lahe

kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena nimetatud reoveepuhastid, aga ka sadamad. Sadamate

puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid:

1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja;

2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku

järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle

sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani

väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr

41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade

püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes

püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on

kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude

teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse

sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) loa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine.

56 Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-

seisundiinfo (28.04.2026) 57 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika

analüüs“, Tallinn 58 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (28.04.2026)

24

Joonis 12. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum59.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

Tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualal (EE0040346)60.

Pärnu lahe linnuala on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius

hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

59 Eesti Looduse Infosüsteem 60 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

25

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa

erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Pärnu lahe linnualaga kattub LKS alusel siseriiklikult kaitstav Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)61,

mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud

liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgid kattuvad sisuliselt

Natura 2000 Pärnu lahe linnualaga.

Kavandataval süvendus- ja kaadamisalal ja selle lähiümbruses puuduvad teadaolevalt kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega objektid. Saareotsa kanalit kasutatakse aktiivselt veeteena ning kanalit on

varasemalt korduvalt süvendatud. Samuti on MunalaiuW kaadamisala varasemalt kasutatud. Seega ei

ole vajadust täiendavate veealuste uuringute jaoks.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra,

vibratsiooni ja kiirguse tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Lähimad hooned ja rajatised asuvad Munalaiu ja Manilaiu sadamates. Lähimad elamud Lao ja Manija

külades jäävad u 1,5 km kaugusele.

Kuna tegevuskohad asuvad meres, puudub vee erikasutusega seotud töödel eeldatavalt oluline

negatiivne mõju lähipiirkonna elanikele, sh põhjaveele, välisõhu kvaliteedile ning mürataseme tõusule.

Saareotsa kanali hooldussüvendustöödel on positiivne mõju nii kohalike inimeste kui ka turistide

heaolule, sest see aitab tagada regulaarse reisiparvlaevaliikluse toimimist ja veetee ohutust

väikelaevadele.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad loa taotleja kavandatava tegevusega kaasneda heljumi sisalduse tõus

süvendus- ning kaadamisalal ja mõju vee kvaliteedile ning elustikule. Lisaks hindab Keskkonnaamet

eraldi peatükiga mõju Natura võrgustiku alale.

Tööde käigus ajutiselt esinev kõrgem müra- ja vibratsioonitase jääb normipiiresse, mistõttu ei hinda

praegusel juhul Keskkonnaamet müra ja vibratsiooniga kaasnevat mõju. Vee erikasutustööde aegne

müra ja võimalik vibratsioon on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde

lõppemisel see lakkab.

Töödeaegsed riskid väljenduvad peamiselt võimalikes avariides süvendajaga, pinnaseveopraamiga ja

muu tehnikaga süvendamise ning kaadamise ajal. Samuti on tööde teostamisel oht kütuse- ja õlilekkeks.

61 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“

26

Taoliste avariide vältimiseks tuleb pidevalt ja korrektselt täita ohutusnõudeid ning kasutada töökorras

tehnikat.

Positiivse mõjuna tagatakse elanikele ja turistidele Munalaiu-Kihnu vahelise navigatsioonikanali

kasutus.

3.1. Mõju suurus

1) Heljumi sisalduse tõus Saareotsa kanali süvendusalal ning selle mõju vee kvaliteedile

Läänemere üks suurimaid keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine, mida põhjustab lämmastiku ja

fosfori liigne sissekanne ja kuhjumine merekeskkonda. Kuigi toitainete koormust on vähendatud, on

eutrofeerumise probleem endiselt alles. Aja jooksul on fosforit ja lämmastikku mattunud ka setetesse.

Pehmetes setetes leidub arvestatav kogus fosforit, mis oluliselt mõjutab Läänemere eutrofeerumist.

Setetest fosfori eraldumine veesambasse on suurem hapnikupuuduse tingimustes, mis ka Liivi lahe

sügavamates kihtides sesoonselt esineb. Fosfori voog settest on tõenäoliselt põhjuseks, miks vaatamata

maismaa koormuse vähendamisele kontsentratsioonid veesambas vähenenud ei ole ning väärtused on

endiselt kõrgemad, kui vastab heale keskkonnaseisundile.62

Kuigi Saareotsa kanalis 2006. aastal teostatud setteproovides määrati vaid ohtlike ainete sisaldusi, on

MunalaiuW kaadamisalal analüüsitud 2025. aastal neljalt sügavuselt setteproove, milles määrati mh

kuivmassi kohta üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused (vt ptk 2.1.2.). Üldlämmastiku sisaldus jäi

kõigis neljas proovis alla määramispiiri. Üldfosfori sisaldused jäid vahemikku 160 mg/kg kuni 230

mg/kg. Võrreldes MunalaiuW kaadamisala setteproovide üldfosfori sisaldusi hiljuti teostatud Saare-

Liivi meretuulepargi aladelt võetud pindmiste setete proovidega63, milles üldfosfori sisaldus ulatus

mõnes proovis kuni 800 mg/kg-ni64, võib MunalaiuW kaadamisalal olevate setete üldfosfori sisaldust

pidada pigem väikseks. MunalaiuW kaadamisalale on ka varasemalt (vt ptk 2.1.2. varasemalt kehtinud

keskkonnalube) Saareotsa kanali ning lähialade süvenduspinnast kaadatud, mistõttu iseloomustavad

MunalaiuW kaadamisala pinnaseproovide üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused kaudselt ka Saareotsa

kanalist eemaldatavaid setteid.

Süvenduse käigus toimub peensetetest heljumi (muda, liiv) paiskumine veesambasse, selle triivimine

erinevate valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine65. Saareotsa kanali

hooldussüvendamise käigus satub veesambasse heljumit ning seega ka mõningal määral põhjasetetesse

kogunenud toitaineid. Heljumi sisalduse tõusuga veesambas väheneb vee läbipaistvus. Kuna tegevusega

vabaneb põhjasetetest toitaineid, võib tegevusega suureneda merevee eutrofeerumisprotsess.

Eristatakse mitte-mobiilset ja mobiilset fosfori fraktsiooni. Erinevalt esimesest, võib mobiilsetes

vormides fosfor soodsatel tingimustel settest veesambasse vabaneda ja olla saadaval

62 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 63 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 64 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 65 OÜ EstKONSULT, 2018, „Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine“

27

primaarproduktsioonile. On hinnatud, et Liivi lahes on mobiilse fosfori osakaal põhjasettes u 40%.

Seega võib vabaneval fosforil olla potentsiaalselt oluline roll primaarproduktsioonile ja veesamba

ökosüsteemile tervikuna.66

Taotluse järgi koosneb Saareotsa kanali süvendusalalt eemaldatav sete liivast. Liiv ei seo endasse

orgaanilist ainet ega toitaineid (sh fosforit ja lämmastikku), mistõttu on liiv toitainevaene. Seetõttu ei

too liiva süvendamine kaasa märkimisväärset toitainete veesambasse vabanemist.

Ptk-i 1.5.1. kohaselt ei ole süvendatav pinnas reostunud. Arvestades süvendamise mahtu (kuni 1500 m3

töö kohta) ja reostusallikate puudumist ei ole näha saasteainete (sh ohtlike ainete) paiskumist vette.

Veesambas oleva heljumi merepõhja tagasi settimine mõjutab peamiselt põhjaelustikku, selle käigus

kattuvad merepõhjas olev taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähendada

põhjataimestiku, eelkõige vetikate, elutegevust ja vähendada nende biomassi. Avamere

liivakaevanduste kohta Eestis kogutud seireandmete põhjal on leitud, et settepilve ja heljumi mõju

ulatuseks võib olla kuni 1 km. Kihnu sadamas on modelleeritud settepilve levimise maksimaalseks

ulatuseks 600 m ja keskmiselt ligi 150-250 m ning heljumipilve levik sõltub tugevalt tuule kiirusest ja

suunast, olles suurim tugevate lõunakaarte tuulte korral.67

Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju

hindamise aruandes (TÜ Eesti Mereinstituut, 2007)68 on hinnatud, et Saareotsa kanalis on tegemist

suhteliselt peenefraktsioonilise pinnase ammutamisega, mistõttu võib süvendamisel tekkida

märkimisväärse kontsentratsiooniga heljumipilv. Mõõtmised Muuga sadama lähedal, kus pinnase

struktuur oli ligilähedane Saareotsa kanaliga, on näidanud, et vahetult süvendamise asukohas ulatub

heljumi sisaldus 50-80 mg/l (TÜ Eesti Mereinstituut, 2005). Eriti peene fraktsiooniga (diameeter alla

0,01 mm) setete settimiskiiruseks on mõõdetud 0,04 mm/s. Raskemad fraktsioonid settivad tunduvalt

kiiremini. Varasemalt on arvutatud, et tunniga settivad peenemad fraktsioonid u 1,25 m võrra. Seetõttu

on järeldatud, et tuulevaikse ilma (tuule kiirus alla 5-7 m/s) korral settib süvendamisel tekkiv heljum

täielikult merepõhja juba paari tunniga ning heljumipilv ei levi kaugemale kui 1 km süvenduskohast.

Arvestades, et süvendamisel kasutatakse koppsüvendajat või pump-süvendamise tehnoloogiat, ei ole

süvendamisel veesambasse vabaneva heljumi hulk tõenäoliselt väga suur69. Lisaks on kanali

põhjasetetesse kogunenud heljumi ja toitainete vette paiskamise mõju lühiajaline ja taastuv70. Üldisi

veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks (VeeS § 119 p

6) tuleb vältida tööde tegemist tugeva tuulega (alates 10 m/s), sel viisil välistatakse heljumi ja

toitainete kandumine laiemale merealale. Parim aeg tööde teostamiseks on madala veetasemega aeg

(tavaliselt suve teisel poolel ja varasügisel), mil eralduvate toitainete mõju on väiksem ning

põhjaelustiku aktiivne kasvuperiood hakkab lõppema.

66 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 67 OÜ EstKONSULT, 2018, „Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine“ 68 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“ 69 Tartu ülikool Eesti Mereinstituut, 2006. Ekspertarvamus. Munalaiu sadama akvatooriumi süvendamise võimalikud

keskkonnamõjud. 70 Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities

(Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234

28

2) Heljumi levik MunalaiuW kaadamisalale kaadamisel

Saareotsa kanalist süvendatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale. Kaadamisel tekkiva

heljumi puhul kehtivad üldjuhul sarnased järeldused nagu süvendamisel.

MunalaiuW kaadamisalale kaadamisel tekkiva heljumipilve levikut modeleeriti 2010. aastal, võttes

aluseks tuule maksimaalse kiiruse 15 m/s. Seega on kõikide teiste tuule kiiruste puhul olukord parem

kui modelleerimise tulemusena saadud olukordades. Määrava tähtsusega küsimus heljumi pilve levikul

on kaadamise intensiivsus ja võimalikud intervallid kahe kaadamistsükli vahel. Arvutustel võeti aluseks

Eestis kohalikel töödel kasutatav tavapärane süvendus- ja kaadamistehnika, mistõttu kujunes

kaadamiskoormuseks modelleerimisel 300 m3 iga 3 tunni tagant. Heljumi pilve modelleerimise

tulemused näitasid, et madala kontsentratsiooniga heljumi pilv, milles kontsentratsiooni väärtus ei ületa

1-2 kg/m3, leviks kõige kaugemale (kuni 3,2 km) loodest puhuva arvutusliku (15 m/s) tuule korral.

Sellises meteoroloogilises olukorras on üksiklainete kõrgus kuni 2,2 m ja kaadamistööde läbiviimine

praktikas võimatu. Teistest tuulte suundadest (lääne- ja lõunakaar) puhuva tuulega jääb heljumi leviku

piir 1,5- 2 km piiridesse ja ei jõua rannani.71

Keskkonnaamet määrab loas nõude, mille kohaselt ei tohi kaadamist teostada tugeva tuulega (alates 10

m/s), mistõttu jääb eelduslikult heljumi leviku piir alla 1,5 km.

Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Selleks tuleb kaadamisala jagada ruutudeks ning pidada

arvestust kaadatava pinnase mahu üle. See võimaldab jaotada kaadatavat pinnast ühtlasemalt, fikseerida

kaadamise täpsemat asukohta ja piirata otsese mõju ulatust merepõhjale. Kui kaadamine toimub

kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse

maksimaalselt enne uue ruudu kasutuselevõttu. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal

kattuda suuremal alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on

parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala

taasasustada.

Seega on meetmete rakendamisel võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja terviklikkusele

ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse

eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini

juhitavaks ja kontrollitavaks.

Kaadamisalale kaadamisel tuleb arvestada tuule suunaga ning kaadatav pinnas uputada vastavalt tuule

suunale valitud kaadamisala serva. Näiteks tuleb lõunatuule korral kaadata süvendamisel eemaldatud

pinnas kaadamisala lõunaosas. Arvestades MunalaiuW kaadamisala mõõtmeid (ligikaudu 930 m x 930

m), jääb sellisel viisil kaadamisel tekkiv heljumipilv suuresti kaadamisalale ning mõju kaadamisalalt

väljapoole on väike.

Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse

identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Rakendades keskkonnaloas nimetatud töökorralduslikke meetmeid, on võimalik heljumi ja toitainete

levikut laiemale merealale takistada ning vähendada eralduvate toitainete mõju veekeskkonnale. Seega

71 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“

29

ei kaasne kavandatava hooldussüvendamisega ning süvenduspinnase kaadamisega olulist mõju

veekeskkonnale.

3) Mõju põhjataimestikule ja põhjaloomastikule

Hooldussüvendamine on kavandatud tehnogeensesse piirkonda, kus põhjataimestiku liigilisus, katvus

ja biomass on suhteliselt madalad. Samuti on Saareotsa kanalis hooldussüvendustegevus korduva

iseloomuga. Seega ei kaasne hooldussüvendustööde teostamisel olulist mõju põhjataimestikule.

Saareotsa kanalis hävineb süvendustööde teostamisel sealne põhjaloomastik. Töid tehakse vaid

laevateel, mis on pindalalt suhteliselt väike mereala. Seetõttu on süvendamise mõju põhjaloomastikule

lühiajaline, kestes hinnanguliselt paarist kuust kuni aastani, ning koosluste taastumine toimub

naaberalade kaudu.

Eesti Merestrateegia72 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab

ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Taotluse kohaselt kavandatakse hooldussüvendust 0,0713

km2 alale. MunalaiuW kaadamisala pindala on 0,861 km2. Kuna Saareotsa kanalis on süvendustöid

teostatud regulaarselt pika aja jooksul, samuti on MunalaiuW kaadamisala olnud pikalt kasutuses, ei

kahjusta tegevuse jätkamine merepõhja terviklikkust ega suurenda killustatust. Maa- ja Ruumiameti

INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei asu Saareotsa kanalis ega MunalaiuW kaadamisalal

vääriselupaikasid.

Merepõhjaelustikku mõjutab heljum ka läbi valguskliima halvenemise ja troofsustaseme tõusu.

Süvendamisel ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega

kanduda süvendusalalt ka väljapoole. Teisalt võib ka väga suur merepõhja settinud heljumi kogus

vaesestada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi.

Kuna süvenduse käigus veesambasse paisatav heljum sisaldab mõningal määral toitaineid, võivad suure

koguse vette paisatud heljumi korral paraneda põhjaloomastiku toitumistingimused, millega kaasneb

enamasti limuste, mõnikord ka vähilaadsete arvukuse ja biomassi tõus, mis omakorda võib rikkuda

põhjakooslustes valitsevat looduslikku tasakaalu. Käesoleva kavandatava tegevuse puhul ei paisata

rannikumerre suuri heljumi koguseid, mis võiksid põhjaelustikule olulist negatiivset mõju osutada73.

Kuna tegemist on kasutuses oleva veeteega, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja -

loomad on kohanemisvõimelised ja mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisaldusega kohanenud, kuna

ka laevade liikumine tekitab vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veesambasse laevatatavates

piirkondades. Seega ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju piirkonna põhjataimestikule

ja põhjaloomastikule.

4) Mõju kalastikule

Süvendustööde peamised võimalikud mõjud kalastikule on ajutine heljumi (setete hägususe)

suurenemine ja lühiajaline häiring kalade liikumises ja toitumises. Kõige tundlikum periood kalade elus

hüdrotehnilistest töödest tekkivate mõjude suhtes on sigimine – marja ja larvide arengu aeg. Eriti ohtlik

72 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 73 Tartu ülikool Eesti Mereinstituut, 2006. Ekspertarvamus. Munalaiu sadama akvatooriumi süvendamise võimalikud

keskkonnamõjud.

30

on arenevale kalamarjale ja ka larvidele hapnikudefitsiidi tekkimine seoses heljumi kontsentratsiooni

tõusuga. Vette sattunud heljumi tõttu kahaneb mõjuala põhjataimestik. Pruunvetikad on paljudele

kalaliikidele, sealhulgas räime, peamiseks kudesubstraadiks. Räimemari hukkub täielikult, kui teda

katab 0,2 mm paksune settekiht.74

Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju ja

suurematele kaladele on mõju juba üpris väike, kuna kala võib lahkuda antud merealalt. Seega on

ebasobivaim ajavahemik süvenduseks ja kaadamiseks aprilli keskpaigast juuni lõpuni, kui enamikel

Liivi lahe kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg.75 Kalade aktiivne kudemine (räim,

ahven, särg jt) algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +6˚ kuni +8˚ C. Keskmiselt

leiab see aset aprilli kolmandal dekaadil. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni

keskpaigani. Kalalarvide arvukus Liivi lahes aga jääb kõrgeks kuni juuni lõpuni.76

Kaadamine avaldab kaudset mõju räimekoelmutele võimalike kudemispaikade mõjutamise kaudu.

Nendes sügavustes on merepõhjakoosluste koosseis räime kudesubstraadiks sobiv. Arvestades sobivate

kudemispaikade rohkust piirkonnas ei ole mõju kavandatud kaadamismahtude juures oluline. Teiste

kalaliikide taastootmine kudemiskoha mõjutamise kaudu ei ole ohus, sest nad koevad teistsugustes

tingimustes.77

Eelnevast tulenevalt tuleb tööde teostamisel vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete

rannikukalade kudemine ja noorkalade areng.

MunalaiuW kaadamisala suhtelises läheduses asub ka Männiku jõgi (VEE1121400), mis on nimetatud

kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus78 ning millele

kehtib sügisene suudmepiirang 500 m ulatuses (15.08-30.11). Siiski on jõesuue kaadamisalast piisavalt

kaugel (u 2,5 km) ning sellise kaadamismahu (kuni 1500 m3) juures ei ole oodata ebasoovitavat mõju

lõhilastele.

Seega on parim aeg tööde läbiviimiseks suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood

kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-

31.03.

Süvendustööd toimuvad olemasoleval laevateel, mis on pidevalt mõjutatud vee liikumisest (laevade

liikumine). Seega ei leidu aladel olulisi elupaiku. Siiski võib heljumi levik mõjutada ka põhjaelustikku

kaugemal, seeläbi ka sukelduvate lindude ja kalade toidubaasi ja kalade kudealasid. Lisandunud heljumi

mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 2-3 aastat pärast süvendustöid, seejärel tõuseb elustiku

arvukus ja biomass normaalsele tasemele79.

74 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 75 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 76 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 77 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 78 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2

p 49 79 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal

31

Arvestades tööde perioodilist iseloomu ja suhteliselt piiratud mahtu, on mõju kalastikule hinnanguliselt

ajutine ja lokaalne ning ei põhjusta pikaajalist negatiivset mõju kalavarude seisundile, tingimusel, et

töid teostatakse sobival ajal. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju

kalastikule, kui töid teostatakse väljaspool kalade kudeaega.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Saareotsa kanali puhul on tegemist olemasoleva kanaliga, kus on ka varasemalt süvendustöid tehtud, et

tagada laevade ohutuks liikumiseks vajalik sügavus. Sellest lähtudes ja arvestades hooldussüvenduse

käigus eemaldatavaid sette koguseid, ei avalda tegevus tõenäoliselt olulist mõju Liivi lahe kirdeosa

rannikuveekogumile.

Kavandatavad hooldussüvendustööd mõjutavad vee-elustikku eelkõige heljumi leviku kaudu, kuid see

mõju on lühiajaline, ilmnedes üksnes tööde teostamise ajal. Vältimaks tööde käigus heljumi ja setete

kandumist süvendus- ja kaadamisalast kaugemale, tuleb tööd katkestada tugevate tuulte korral

(alates 10 m/s).

3.3. Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Saareotsa kanali hooldussüvendamisel ning süvenduspinnase kaadamisel MunalaiuW kaadamisalale

esineb heljumi sisalduse tõus ja sellest tulenev vee läbipaistvuse vähenemine suure tõenäosusega.

Kõrgem heljumi sisaldus mõjutab piirkonnas olevat vee-elustikku ning lindude toitumistingimusi.

Samas on kalade jaoks kõige tundlikumal ajal (01.04-30.06) tööde teostamine keelatud, mistõttu on

olulise negatiivse mõju esinemise tõenäosus väga madal.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Saareotsa kanali hooldussüvendustöid plaanitakse teha 5-7 aasta tagant vastavalt vajadusele. Sama

tihedusega toimub ka MunalaiuW kaadamisalale süvenduspinnase kaadamine. Arvestades tööde

iseloomu, on tegevuse mõju (heljum, müra) pöörduvad, mis tähendab, et müra mõju kaob kohe pärast

tööde lõppemist ning heljum settib merepõhja mõne aja jooksul pärast tööde lõppu. Rakendades loaga

seatud nõudeid, taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

3.5. Mõju piiriülesus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, siis ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita

otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kavandatud tegevustega võivad Pärnu lahe linnualale tekkida järgmised negatiivsed mõjud:

1) lindude toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine;

32

2) lindude häirimine.

Pärnu lahe linnuala pindala on 110 400 ha ning see on suuruselt kolmas linnuala Eestis. Ala hõlmab

suure osa Pärnu lahest ja Kihnu saare rannaalast.

Süvendus- ja kaadamistööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist merepõhja elustiku

kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel toidu

leidmist. Vajaliku toidukoguse kättesaamiseks peavad nad rohkem energiat kulutama, st organismi

energiabilanss suureneb ja toidu hankimine selles piirkonnas muutub ühel hetkel energeetiliselt

ebaökonoomseks. Selline mõju on suurim kalatoidulistele lindudele (kaurid, kormoranid, pütid,

kosklad).

Saareotsa kanali süvendustööde mõju on hinnatud 2007. aastal Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali

ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruandes. Mõlema laevatee

süvendusmaht oli aruande kohaselt 30 000 kuni 32 000 m3. Käesoleval juhul on maht oluliselt väiksem

ja see jaotub 30 aasta peale. Viidatud aruandes leiti, et töödeaegne ja hilisema ekspluatsiooniaegne

võimalik mõju lindudele on vähene juhul, kui peetakse kinni teatud piirangutest, st eelkõige tööde

mitteteostamisest lindude pesitsemise ajal. Vastasel juhul võivad heljum ja ka veopraamide liikumine

ning süvendamisel tekkiv müra linde pesitsemise ajal häirida.

Kasutatav kaadamisala piirkond ei ole teadaolevalt väga oluline veelindude peatusala. Naabrusesse

jääva Seliste ja Munalaiu vaheline rannaala on küll ujupartide ja luikede peatusala, kuid see ei kuulu

Pärnu lahe hoiuala olulisemate kogunemisalade hulka. Nimetatud rannalõigul ei ületa ujupartide ja

luikede rändekogumite kogusumma 500 piiri. Ka sukelparte peatub piirkonnas vaid väiksemate

kogumitena. Vaatamata sellele tuleb MunalaiuW kaadamisala kasutamist vältida perioodil 01.04-

30.06, kuna sellel ajavahemikul kasutavad Seliste ja Munalaiu vahelist rannaala rändel peatuvad,

seal pesitsevad ning sulgivad vee- ja rannikulinnud.80

Arvestades seniste tegevuste KMH aruannete tulemusi ja käesolevalt kavandatud tegevuse mahtu ja

lokaalsust, ei ole eeldada olulisi ebasoodsaid mõjusid Pärnu lahe linnualale.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse koosmõju OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargiga.

OÜ Utilitas Wind esitas keskkonnaloa nr KL-526251 taotluse menetluse (menetlus nr M-13485881)

käigus seisukoha82 ning loa taotleja taotluse menetluses seisukoha83 mille kohaselt korraldasid OÜ

80 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 81 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (29.04.2026) 82 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&document_id=176713 (29.04.2026) 83 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.03.2026 numbriga

DM-135538-7, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&document_number=DM-

135538-7&document_id=177904 (29.04.2026)

33

Utilitas Wind ja loa taotleja 27.02.2026 veebikohtumise, milles jõuti järeldusele, et arvestades (a) loa

taotleja taotletavat kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi

põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks

eelduslikult umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga

järelikult umbes 400 meetrit84 ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi OÜ Utilitas Wind

keskkonnaloa nr KL-526251 ala) on kõnealuses kohas u 1000 meetri laiune, MunalaiuW kaadamisala

ise on u 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi

keskkonnaloa nr KL-526251 ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine ka siis,

kui Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid

saavad paigaldatud. OÜ Utilitas Wind tegi ettepaneku määrata loa taotleja taotletavas keskkonnaloas, et

alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk

eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata.

Arvestades eeltoodud parameetreid (kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on MunalaiuW

kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. Samuti juhtis OÜ

Utilitas Wind tähelepanu VeeS § 177 lg-le 7, mille kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse

võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning

merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat

tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise

võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

Mereala kooskasutusele kaasaaitamiseks seadis Keskkonnaamet keskkonnaloas nr KL-526251

järgmised tingimused:

1) eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et

jääks võimalikult lai ala kaadamiseks;

2) MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele;

3) peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on

võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile kaadamiseks

kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Eelnevast tulenevalt on OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja valmis MunalaiuW kaadamisala asukoha

kooskasutuseks. Keskkonnaamet määrab kooskasutuse võimaldamiseks keskkonnaloale tingimused.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Lähtudes taotlusest, käesolevast eelhinnangust ning arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 81,

VeeS § 177 lg 7, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 6,

on vajalik kavandatavatele töödele seada järgmised töökorralduslikud nõuded:

Süvendamise nõuded (keskkonnaloa tabel V10):

1) Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

84 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev

veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri

kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

34

2) Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade

kudemine ja noorkalade areng.

3) Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood

kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st

01.10-31.03.

4) Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda

lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Kaadamise nõuded (keskkonnaloa tabel V11):

5) MunalaiuW kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06.

6) Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

7) Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada

arvestust kaadatava pinnase mahu üle.

8) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast

ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.

9) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.

10) Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite

paigaldamiseni.

11) Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite

paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata.

12) OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid

paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks

võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata

kaadamine MunalaiuW kaadamisala lõunapoolsele alale.

13) Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja

Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi MunalaiuW kaadamisala

kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala

nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku.

14) Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse

identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16):

15) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult

korras.

Toimingud avarii korral (keskkonnaloa tabel V16):

16) Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral

koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

17) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja

Päästeametit.

35

Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16):

18) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

19) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1) Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Pärnu lahe linnualale.

2) Teostades hooldussüvendustöid ning kaadamist väljaspool perioodi 01.04-30.06, ei mõjuta

kavandatav tegevus negatiivselt rannikumere kalastikku ega linnustikku.

3) Planeeritavate töödega ei kaasne olulist mõju Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile.

4) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata

piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas.

5) Kavandatava tegevuse ja OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargiga ei kaane

olulist negatiivset koosmõju. Keskkonnaamet seab loas tingimused mereala kooskasutuse

võimaldamiseks.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi, kui loa taotleja järgib ettenähtud nõudeid.

7) Loa taotleja tegevuse mõju ei ole piiriülene.

Silja Jakobi

vanemspetsialist

veeosakond

Liis Sinijärv

vanemspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vee-elustiku vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond

1

EELNÕU 06.05.2026

Lisa 2

EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt

annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes

kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 72 ning § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja,

st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas

Transpordiameti (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge

tn 4/1, 11413; edaspidi ka kui loa taotleja) kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

vajalikkust, kuna kavandatakse meres süvendamist ja merre kaadamist rohkem kui 500 m3, samuti asub

süvendatav ala ning kaadamisala Pärnu lahe hoiualal (KLO2000286) ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluval Pärnu lahe linnualal (RAH0000131; määrus nr 224 § 1 lg 1, § 11 p 72 ja § 15 p 8).

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Loa taotleja taotleb luba Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao

rannas (VEE3439000) asuva Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul

(eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks

Munalaiust läänes (kaadamisala kood KAS0000015; nimetatakse ka MunalaiuW kaadamisalaks;

edaspidi MunalaiuW kaadamisala) kaadamisalale.

Saareotsa kanal asub Munalaiu sadama1 ja Kihnu sadama2 vahelisel laevateel ning on

parvlaevaühenduse tagamisel oluline navigatsioonikanal. Süvendatav kanali osa paikneb Munalaiu

(Pärnu maakond, Pärnu linn, Lao küla) ning Manilaiu (nimetatakse ka Manija saareks; Pärnu maakond,

Pärnu linn, Manija küla) vahel. Süvendatava kanali pikkus on 1,2 km ning laius 60 m. Süvendatav ala

on kujutatud joonisel 1 ning süvendusalal olev merepõhja reljeef joonisel 2.

Süvendatava Saareotsa kanali nurkkoordinaadid on:

X: 6453875, Y: 507126

1 https://www.sadamaregister.ee/sadam/319 2 https://www.sadamaregister.ee/sadam/211

2

X: 6453817, Y: 507147

X: 6453420, Y: 506030

X: 6453474, Y: 506010

Joonis 1. Saareotsa kanali süvendatav ala3.

3 Keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2

3

Joonis 2. Saareotsa kanali merepõhja reljeef4 (punasega on tähistatud süvendusala lõppemise asupaik).

Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks. Süvendataval alal

kuhjuvad setted peamiselt kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab

kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitanud

vee liikumine kanali keskele valli. Igal aastal hinnatakse Saareotsa kanali sügavust hüdrograafiliste

mõõdistustega ning vajaduse korral teostatakse hooldussüvendust. Lähtuvalt senistest setete kuhjumise

kiirusest on vajadus tööde teostamiseks 5 kuni 7 aasta tagant, mil kanalit süvendatakse mahus 1500 m3.

30 aasta jooksul kavandatakse süvendada kanalit mahus 7500 m3.

Süvendamisel eemaldatud pinnas (liivane sete) kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub

Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahe (VEE3400000) Kihnu väina (VEE3440000)

lääneosas (VEE3440010). MunalaiuW kaadamisala asub süvendatavast alast ligikaudu 3 km kaugusel.

Kaadamist planeeritakse sõltuvalt süvendustööde teostamise vajadusest ligikaudu 1500 m3 iga 5-7 aasta

tagant, kogumahus 7500 m3 30 aasta jooksul. MunalaiuW kaadamisala asukoht on toodud joonisel 3.

MunalaiuW kaadamisala koordinaadid on:

X: 6455541.31 Y: 502193.37

X: 6455981.16 Y: 503013.38

X: 6455193.16 Y: 503488.70

X: 6454746.63 Y: 502672.78

4 Maa- ja Ruumiameti Reljeefikaart

4

Joonis 3. MunalaiuW kaadamisala asukoht5.

Loa taotleja põhitegevusala on transpordi ja side haldus (EMTAK kood 84132)6.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Saareotsa kanalile lähim kohalik omavalitsusüksus on Pärnu vald. Kuna Saareotsa kanali kaudu toimub

parvlaevaühendus Munalaiu ja Kihnu saare vahel, on tegevusest mõjutatud ka Kihnu vald.

Eesti mereala planeeringu7 eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas

perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada

meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab

merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja

alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja

majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Kehtestatud mereala planeering on aluseks

erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning

suunab ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ning rannikukogukondade tegevust. Mereala

5 Keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 6 https://ariregister.rik.ee/est/company/70001490/Transpordiamet?search_id=05f1f8e&pos=4 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146, kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/mereala-

planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (16.04.2026)

5

planeeringuga tuleb arvestada planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks

väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel.

Ajalooliselt on merealade peamiseks kasutajaks olnud laevad. Navigeerimise loogikast lähtuvalt

kasutatakse sadamate vahel liikumiseks väga laialdasi alasid – optimaalse teekonna valik sõltub laeva

mõõtmetest, tüübist, ohtudest veealal, tuulest ja lainetusest jms. Meretranspordi edasisel arengul on

olulised nii rahvusvaheline laevaliiklus kui kohalik laevaliiklus, sh ühendus suur- ja väikesaartega.

Areng tugineb toimivale taristule: väljakujunenud sadamate võrgustikule koos võimalike uute

väikesadamatega looduslikult sobivates kohtades. Oluline on jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.

Eesti mereala planeeringus antakse suunised meretranspordi edasiseks arenguks, mille hulka kuuluvad

mh:

1) Veeliiklusalad võivad planeeringuliselt kattuda nt tuuleenergeetika alade, vesiviljelusalade jm

merekasutustega. Erinevate kasutusega alade paiknemine täpsustatakse loamenetluse tasandil,

arvestades ajakohaseid veeliikluse andmeid.

2) Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine.

Mereala kontrollitud kasutamine ainese heiteks või merepõhja matmiseks on vajalik sadamate

süvendamisel tekkivate setete jt materjalide ladestamiseks. Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on

sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja

peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate

sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt

(mereala planeeringust eraldiseisvalt) määratud kaadamisalad. Prioriteediks on olemasolevate

kaadamisalade kasutus. Planeeringuga antakse kaadamiseks suunis, mille kohaselt tuleb üldpõhimõttena

vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-

majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele võtmine

täpsustatakse veekogu süvendamise või kaadamise loa menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse

keskkonnaloas määratletud tingimustest. Kaadamiskoha (sh sügavus), -aja (nt väljaspool kalade

kudemisaegasid ja noorjärkude kriitilist perioodi) ja -tehnoloogia (nt heljumi teket ja levikut piiravad

meetmed) valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, ent kitsamalt tuleb arvestada mõju

kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga.

6

Joonis 4. Saareotsa kanal kui Munalaiu ja Kihnu saare vahelise laevatee (laevateed on tähistatud halli joonega) ning

MunalaiuW kaadamisala (tähistatud kollase triibutusega) asukoht (Eesti mereala planeeringu kaart)8.

Eesti mereala planeeringus on käsitletud ka mereala kooskasutuse põhimõtteid. Mereala aina

mitmekesisem kasutus tingib vajaduse mahutada mereruumi erinevaid tegevusi. Kooskasutuse

soodustamine vähendab merealale avalduvat ruumilist survet. Eesmärgiks on mere kui ressursi jagatud

ja jätkusuutlik kasutamine ning erinevate kasutusviiside positiivsete koosmõjude võimendamine.

Eelnevast tulenevalt on Eesti mereala planeeringu üldiseks suuniseks edendada mereala kooskasutust

alati, kui see on võimalik. Kooskasutus tähendab mereala teadlikku ühist kasutamist ühtses mereruumis,

geograafilises läheduses. Mõiste hõlmab nii tegevuste ühes ja samas merepiirkonnas paiknemist kui ka

sama taristu kasutamist. Mereala kooskasutus tähistab pööret senises mere kasutamise viisis. Euroopa

juhendmaterjalid9 rõhutavad, et kooskasutuse juurutamine nõuab jõupingutusi kõigilt kaasatud

osapooltelt.

Käesoleva planeeritava Saareotsa kanali hooldussüvendustega ning süvenduspinnase

kaadamisega MunalaiuW kaadamisalale tagatakse väljakujunenud laevatee toimimine Munalaiu

ja Kihnu saare vahel. Keskkonnaamet arvestab menetluses Eesti mereala planeeringus nimetatud

tingimuste ja suunistega. Samuti rakendab Keskkonnaamet planeeringus olevat Eesti mereala

kooskasutuse põhimõtet. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on andnud 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-

03810 OÜ-le Utilitas Wind (registrikood 16171123) hoonestusloa merepõhja koormamiseks

8 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ (16.04.2026) 9 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/ocean-multi-use-action-plan (16.04.2026) 10 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087276 (17.04.2026)

7

meretuulepargiga sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi

hoonestusluba) ning 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-03711 hoonestusloa merepõhja koormamiseks

Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga Liivi lahes (eksportkaabli hoonestusluba). Tuulepargi

hoonestusloaga ja eksportkaabli hoonestusloaga hõlmatud merealad on kujutatud joonisel 5.

Joonis 5. Tuulepargi hoonestusloaga ja eksportkaabli hoonestusloaga hõlmatud merealad12.

Eksportkaabli hoonestusloas kavandatava tegevuse eesmärgiks on Saare-Liivi meretuulepargi

ühendamine Eesti põhivõrguga veekaabelliiniga, mis koosneb elektri- ja sidekaablitest. Maksimaalne

kaevise sügavus meres on 5 m ning suurim lubatud eksportkaablite arv on 3. Täpne paralleelsete kaablite

arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused, k.a ehitisealune pind, selguvad

ehitusprojekti koostamisel. Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Saare-Liivi meretuulepargi

eksportkaabli koridor kattub osaliselt MunalaiuW kaadamisalaga (joonis 6).

11 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087273 (17.04.2026) 12 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ (17.04.2026)

8

Joonis 6. MunalaiuW kaadamisala (tähistatud helesinisega) kattumine Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli (tähistatud

oranžiga) asukohaga (Eesti mereala planeeringu kaart)13.

Transpordiamet juhtis oma 21.06.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/11657-2 TTJA tähelepanu OÜ Utilitas Wind

hoonestusloa taotluse menetlusel sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub kaadamisala, mis

tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate setete alla. Kuna selle

kohta ei esitatud menetluse käigus täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jäi Transpordiametile

arusaam, et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav.

OÜ Utilitas Wind esitas 22.12.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse14 Saare-Liivi

meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamiseks ja veekaabelliinide (sh

eksportkaabelliinide) rajamiseks Liivi lahes (VEE3400000) (menetluse nr M-134858)15. Taotluse alusel

andis Keskkonnaamet 28.04.2026 keskkonnaloa nr KL-52625116 kehtivusega 28.04.2026-23.04.2038

järgmisteks tegevusteks:

1) süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja

Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus

13 https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ 14 Taotlus nr T-KL/1031459, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=35479&application_id=10314

59 (27.04.2026) 15 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (27.04.2026) 16 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=KL-

526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026)

9

kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 249 000 m³ vundamentide

(kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel;

2) süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 1 560 000 m³ ja tahkete ainete

paigutamine mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel.

Keskkonnaloas nr KL-526251 märgitud potentsiaalne tuulepargi ja eksportkaablite ala kattuvad

tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega.

Keskkonnaloa nr KL-526251 andmise otsuse nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi

meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“17 kohaselt on

nii taastuvenergia tootmine kui ka veeteede hooldamine avaliku huviga tegevused, mistõttu on oluline

erinevate huvipoolte arvestamine. Nõuete seadmine aitab kaasa mereala kooskasutusele.

Eelnevast tulenevalt arvestab Keskkonnaamet käesolevas menetluses keskkonnaloas nr KL-

526251 määratud tingimustega. Täpsemalt on kooskasutust käsitletud ptk-des 2.1.3. ja 3.7.

Pärnu maakonna planeeringus18 on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Olulisemateks maakonna arengueeldusteks on mh väljapääs merele ja mitmekülgsed loodusolud ja

ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Teenuste kättesaadavus, transpordiühendused ja tehniline taristu,

kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning

turismiettevõtlust toetaval lennuväljal, on planeeringus käsitletud oluliste teemade nimekirjas.

Reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsiasutusega väikesaarte Kihnu ja Manijaga asuvad

Pärnus, Munalaius, Kihnus ja Manilaius. Kihnu saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu

ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised veeteed (joonis 7). Kuna väikesaared vajavad aastaringselt

ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius, Manilaius ja Pärnus väga hästi

toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal, mistõttu on taotletav tegevus kooskõlas Pärnu

maakonna planeeringuga.

17 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=ALL&document_id=179865 (29.04.2026) 18 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu

maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt

Lääneranna vallas“, kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering (17.04.2026)

10

Joonis 7. Parvlaevasadamad ja põhimõttelised ühenduseteed mandri ja maakonna väikesaarte vahel19.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu20 (edaspidi Pärnu mereala planeering)

eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult

arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja

kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või

minimeerimine. Pärnu mereala planeeringus käsitletakse mh meretranspordi, tehnilise taristu,

looduskaitse ja mereohutuse valdkondi.

Pärnu mereala planeeringuga ei kavandatud muudatusi olemasolevate laevateede osas, mis on kujutatud

joonisel 7. Vabariigi Valitsuse 12.02.2004 korraldusega nr 79 „Kihnu ja mandri vahelise liikluse

ühendusteede määramine“21 määrati Kihnu ja mandri vahelise liikluse ühendusteedeks Kihnu sadama

ja Munalaiu sadama vaheline veetee ning Kihnu sadama ja Pärnu sadama vaheline veetee.

Pärnu mereala planeeringuga on paika pandud järgmised põhimõtted:

1) laevatee kattumisel kaitstavate loodusobjektidega arvestatakse lisaks meresõidu võimalustele

eelkõige looduskaitseliste eesmärkidega. Täiendavate laevateede või veeliiklusalade kavandamine

toimub koostöös Kliimaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga. Lubatud on olemasolevate laevateede

kasutamine ja süvendamine. Süvendamiseks peab olema vastav keskkonnaluba, mille taotlemisel

viiakse sõltuvalt tööde mahust ja konkreetse olukorra asjaoludest läbi kas eelhindamine või

keskkonnamõju hindamine.

19 Pärnu maakonna planeeringu seletuskiri, kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100023

(kontrollitud 27.11.2025) 20 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152, kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100041 (17.04.2026) 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/709163 (17.04.2026)

11

2) arvestada tuleb Natura 2000 võrgustiku aladega. Looduskaitselistest eesmärkidest laevaliiklusele

piiranguid seades arvestatakse nii looduskeskkonna kui tekkiva sotsiaal-majandusliku mõjuga, et tagada

valdkondadevaheline tasakaal. Natura 2000 võrgustiku alal või selle mõju piirkonnas võib loa väljastada

üksnes siis, kui ollakse veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku ala kaitse eesmärkidele või ala terviklikkusele.

Arvestades Pärnumaa mereala iseloomu, kus madalas vees toimub suhteliselt intensiivne setete

liikumine, on Pärnu mereala planeeringu kohaselt sadamate toimimise tagamiseks vajalik sadamate

süvendamine. Süvendamise käigus tekkivat materjali võib kasutada teise objekti rajamiseks, näiteks

täitematerjalina maismaal, kuid levinum on süvendatava materjali kaadamine. Planeeringu joonisele on

kantud seni kasutatud kaadamisalad (sh MunalaiuW kaadamisala), mis ökoloogilistel põhjustel ei ole

sobivad suuremahulisteks kaadamisteks. Väiksemamahuliste süvendustööde (kuni 10 000 m3) puhul

võib kasutada olemasolevaid kaadamisalasid, kuid suuremate mahtude korral tuleb kaaluda uute alade

kasutuselevõttu keskkonnamõju hindamise käigus. Eelnevat arvestades on Pärnu mereala planeeringu

järgi võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine käesolevas menetluses taotletud mahus 7500 m3

30 aasta jooksul. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine (kuni 10 000 m3) ja uute

kasutuselevõtmine täpsustatakse enne veekogu süvendamist. Kaadamiskoha valikul on aluseks

keskkonnaloas määratletud tingimused.

Kihnu sadama ja Munalaiu sadama vahelise veetee toimivus tuleb tagada, mistõttu on

planeeritavad tööd kooskõlas Pärnu mereala planeeringuga ning Keskkonnaamet hindab

käesolevas eelhinnangus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele.

Kuna Saareotsa kanal on üks osa Kihnu sadama ja Munalaiu sadama vahelisest veeteest, arvestab

Keskkonnaamet ka Kihnu valla arengu eesmärkidega.

Kihnu vallas kehtib praegu 1994. aasta üldplaneering – Kihnu valla üldplaneering (arengukava)22, mille

kohaselt oli Kihnu saare tähtsamateks transpordirajatisteks sadam ja lennuväli, mille abil saab hoida

ühendust mandriga. Üldplaneeringus on välja toodud, et korralikuks tegutsemiseks vajab sadam remonti

ja muul väljaehitamist. Kihnu sadam on Kihnu saare kõige tähtsam ehitusobjekt, mille valmimisest

sõltub suurel määral kihnlaste käekäik ja saare sissetulekud.

Kihnu Vallavolikogu algatas 09.05.202423 Kihnu valla üldplaneeringu koostamise, mis on käesoleva

eelhinnangu koostamise ajal pooleli. Üldplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on Kihnu valla

üldplaneeringu põhieesmärk valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine kooskõlas Kihnu valla arengukava missiooni ning strateegiliste eesmärkidega.

Üldplaneeringuga luuakse eeldused hea ning turvalise elukeskkonna loomiseks, ühtselt toimiva

rohestruktuuri ja väärtuslike maastike hoidmiseks, kogukondlikke väärtusi kandva ruumi säilimiseks

ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajaliku maareservi, taristu ning korrastatud teedevõrgu

tagamiseks.

22 Pärnumaa Kihnu valla üldplaneering (arengukava), 1994, kättesaadav: https://www.kihnu.ee/uldplaneering (20.04.2026) 23 Kihnu Vallavolikogu 09.05.2024 otsus nr 7 „Kihnu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“, kättesaadav: https://www.kihnu.ee/uldplaneering (20.04.2026)

12

Kihnu valla arengukava 2023-203724 kohaselt on Kihnu valla ülesanneteks ettevõtluse arengu toetamisel

üldkasutatava infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamine, mandriga parema ühenduse tagamine ja

ruumiline planeerimine. Arengukava järgi on Kihnu saarel neli ametlikku sadamat: Kihnu sadam, Suaru

sadam, Suaru kalasadam ja Sigatsuaru sadam. Kogu Kihnu sadama piirkond on sisuliselt Kihnu saare

värav - soovitakse, et see ala oleks korrastatud ja atraktiivne ning mitmekülgse kasutusega kvaliteetne

avalik ruum, mille kujundamisel oleks arvesse võetud erinevate osapoolte huvid. Arengukava perioodi

jooksul planeeritakse kehtestada uus üldplaneering, mis viib ellu arengukava põhimõtteid – mh

sadamaala edasiarendusi. Arengukava elluviimiseks on koostatud tegevuskava aastateks 2025-303725,

milles on välja toodud mh järgmised transpordilahendusi ja taristut puudutavad tegevused:

1) Koostöös riigi ja kohalike elanikega on välja töötatud efektiivseim parvlaevaühenduse graafik;

2) Koostatud on uuring tõhusama parvlaevaühenduse korraldamiseks;

3) Sõlmitud on kokkulepped lühema/otsema laevatee süvendamiseks/või madalama süvisega laeva

hankimine reisijate veoks.

Eelnevast tulenevalt on Kihnu valla jaoks oluline, et säiliks ühendus Kihnu saare ja mandri vahel,

mistõttu on kavandatav tegevus kooskõlas Kihnu valla arengukavaga 2023-2037 ning selle

tegevuskavaga aastateks 2025-2037.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi26 kohaselt on mere süvendamine vajalik, et tagada

sadamate vaheline liikumine ning sadamas olevate rajatiste arendamine. Suur osa süvendamisel

eemaldatud materjalist on võimalik kaadata merre. Enamus Läänemere laevatatavatest kanalitest

süvendatud pinnasest on loodusliku iseloomuga (ei ole saastunud) või on nõrkade saastetunnustega.

Siiski on tõenäoline, et väike osa süvendatavast pinnasest on saastunud sellises ulatuses, et süvendatud

pinnase käitlemisel on vaja rakendada keskkonnanõudeid. Seetõttu on vaja süvendatava sette

saastetunnuste välja selgitamiseks võtta settest proove ning neid analüüsida. Proovide võtmise nõuded

sõltuvad süvendatava pinnase koostisest, süvendatavast kogusest ning kohalikest looduslikest oludest.

Kui analüüsitulemused näitavad, et süvendatav pinnas on loodusliku iseloomuga ning saastetunnused ei

ole olulised, on üheks sette käitlemise viisiks selle kaadamine meres asuvale kaadamisalale. Eelnevast

tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas HELCOM juhendiga.

Keskkonnaloa alusel ei planeerita olemasolevaid rajatisi laiendada ega kavandada uusi sadamarajatisi.

Käesoleval juhul ei ole kavandatav hooldussüvendus tegevus, mis vajaks eraldi detailplaneeringut

(ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 38 lg 5 p 2). Planeeritakse merepõhja hooldussüvendamist. EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata

EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast

ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole

süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut.

Seega puudub kavandataval tegevusel vastuolu kehtivate õigusaktidega ja planeerimisdokumentidega.

24 Vastu võetud 15.06.2023 Kihnu Vallavolikogu määrusega nr 7 „Kihnu valla arengukava aastateks 2023-2037“,

kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/426032025035 (20.04.2026) 25 Kihnu valla arengukava 2023-2037 lisa 1, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/5035/LISA_1_tegevuskava_2025-2037.pdf# (20.04.2026) 26 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026)

13

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Planeeritava tegevuse käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett,

loomastikku ega taimestikku. Süvendatav materjal koosneb liivast.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud hooldussüvendamisel ja süvenduspinnase MunalaiuW kaadamisalale

transportimiseks kasutatava tehnikaga. Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või

pinnasepumpsüvendajat. Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning

lõhnareostust.

1.5.1. Heited vette

Taotluse kohaselt koosneb Saareotsa kanalist eemaldatud pinnas 100% liivast (sette maht kuni 1500 m3

töö kohta, 30 aasta jooksul kokku 7500 m3).

Vastavalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendile27 on vajalik välja selgitada süvendatava

pinnase saastetunnused. Saareotsa kanalis on 2006. aastal teostatud geoloogilised uuringud28, mille

käigus võeti 6 pinnaseproovi, milles määrati lõimis ja reostuskomponentide sisaldus. Pinnaseproovid

võeti sügavustelt 0-0,1 m ja 0,4-0,5 m. Proovides määrati pinnase kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase

(Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn) ja naftasaaduste sisaldused.

Reostuskomponentide sisaldust võrreldi 2007. aastal kehtinud keskkonnaministri 02.04.2004 määrusega

nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ kehtestatud pinnases ohtlike ainete

sisalduse piirnormidega (määrus on kehtetu alates 17.07.2010, edaspidi määrus nr 12). Tulemused

näitasid, et Saareotsa kanali setted on looduslikult puhtad ning mitte üheski proovis ei olnud

reostuskomponendi osas kontsentratsioon üle sihtarvu.29 Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust

pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks30.

2010. aasta märtsis on teostatud geoloogilised uuringud Munalaiu ja Manilaiu sadama akvatooriumites

ning nendevahelisel veeteel, kus nimetatud piirkondadest võeti 8 proovi31. Uuringus määrati põhjasetete

raskmetallide (elavhõbe, kaadmium, plii, tsink ja vask) ja naftaproduktide sisaldus. Tulemustest selgus,

27 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026) 28 Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika, pinnaseproovide analüüsid teostas jaanuaris 2007 OÜ

Eesti Geoloogiakeskuse labor 29 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“, kättesaadav: keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 lisa 3

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=36159&application_id=10324

40) (15.04.2026) 30 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ § 4 31 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“

14

et proovide raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus jäi alla määruses nr 12 kehtestatud sihtarvude ja

seega oli 2010. aastal võetud pinnase proovide tulemusel Munalaiu ja Manilaiu akvatooriumide ning

nendevahelise veetee pinnas heas seisundis ehk reostumata.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi32 p 6.10 b ja c kohaselt kohalduvad süvendatava sette

analüüside tegemisele erandid, kui süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast, kruusast või kividest

ning kui süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja

süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Praegusel juhul on tegemist väikeste süvendatavate

kogustega (kuni 1500 m3 töö kohta), süvendatav sete koosneb peamiselt liivast, 2006. aastal teostatud

uuringud Saareotsa kanalis ning 2010. aastal Munalaiu-Manilaiu vahelisel veeteel näitasid süvendatavas

settes saastenäitajate jäämist alla nendele kehtestatud sihtarvude. Seega ei kaasne Saareotsa kanali

hooldussüvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid

ning ei ole tõenäoline, et hooldussüvendustööde käigus eraldub vette reostust.

Siiski tekib hooldussüvendamise käigus heljum, mistõttu vabaneb vette toitaineid ning väheneb tööde

alal veesamba läbipaistvus. Süvendamise käigus veesambasse vabanenud põhjasetetesse kogunenud

toitained võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka

eutrofeerumist. Vee erikasutustöödel on mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada

primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas33.

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4-10% süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settivad

raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga.34 Pärast tööde lõppu langeb heljumi

sisaldus vees kiiresti35.

Väga suurte süvendustööde korral (u miljon m3) on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul,

väiksemamahuliste tööde korral (u 10 000 m3) juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste

kohaselt võib heljum kanduda kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi

kontsentratsioon (sisaldus u 5 mg/l)36 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8

mg/l37). Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast u 150-200 m

kaugusele38. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral. Heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või

rohkem39.

32 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav:

https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-2024/ (20.04.2026) 33 TÜ Eesti Mereinstituut, 2003. „Kunda sadama arenduse III etapi hüdrotehniliste tööde keskkonnamõju hindamine“. Töö

nr /03. 34 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne, kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf (27.04.2026) 35 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 36 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401 37 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool 38 OÜ EstKonsult, 2017, „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö nr E1367 39 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020, kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-seire-aruanne-

2020.pdf (27.04.2026)

15

Saareotsa kanalis on ühekordsete töödega planeeritavate süvendustööde maht väike (1500 m3), mistõttu

ei teki tööde käigus olulisel määral heljumi resuspensiooni ning veesamba heljumi foontase taastub

kiiresti.

1.5.2. Müra ja vibratsioon

Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või pinnasepumpsüvendajat. Süvendatud pinnas

veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga. Keskkonnaamet võtab edaspidi müra hindamisel aluseks

Eestis laialdaselt süvendustöödeks kasutatava Aquamec Watermaster Classic IV, mille puhul on

kombineeritud nii pinnaspumpsüvenduse tehnoloogia kui ka ekskavaatoriga (kopaga) süvendamine.

Aquamec Watermaster Classic IV puhul on standard helivõimsustase 107 dB40. See on masina poolt

keskkonda kiiratav kogumüra, mida kasutatakse tootja tehnilistes andmetes.

Tegevuse käigus ei ole kavandatud rammimisi või lõhkamisi, millega võiks kaasneda impulssmüra

teket. Vee erikasutustööde aegne müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning

tööde lõppemisel see lakkab. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus.

Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Kõik

võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.5.3. Heited õhku

Süvendustöödel kasutatava koppsüvendaja või pinnasepumpsüvendaja mootori töötamisel võivad

eralduda välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid,

osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen,

benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu

ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Saareotsa kanalis teostatava

hooldussüvendamise käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vastavalt ptk-ile 1.5.1. puuduvad Saareotsa kanalis süvendataval pinnasel saastetunnused. Seega ei näe

Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. Seetõttu ei ole vajalikud

erinõuded süvendatud pinnase kasutuseks ning lubatud on süvendatava sette kaadamine merre.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetiliseks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus

heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika

kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju.

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

40 Watermaster Classic IV Operator Manual, kättesaadav: https://www.scribd.com/document/604943382/MANUAL-

C4034 (27.04.2026)

16

tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi

ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

2.1.1. Saareotsa kanal

Saareotsa kanal on üks osa Munalaiu-Kihnu vahelisest laevateest ning on peamisi ühendusteid Kihnu,

Manilaiu ja mandri vahel. Oluline on laevaühenduse võimalikult aastaringne tagamine, milleks on

mõeldud käesolev kavandatav hooldussüvendamine. Hooldussüvendustööde eesmärk on tagada vajalik

veesügavus ohutuks laevaliikluseks.

Saareotsa kanalit kasutatakse peamiselt laevaliikluseks Munalaiu sadama ja Kihnu sadama vahel.

Sadamaregistri andmetel41 on Munalaiu sadama navigatsiooniperiood 01.01-31.12. Munalaiu sadamas

peab olema tagatud sissesõidutee väikseim sügavus 3,8 m (EH2000 järgi) ning sadama akvatooriumisse

siseneva veesõiduki suurim süvis võib olla 3,5 m. Kihnu sadamas42 on samuti navigatsiooniperiood

aastaringne (01.01-31.12), akvatooriumis peab olema tagatud sissesõidutee väikseim sügavus 3,3 m

(EH2000) ning veesõiduki suurim süvis võib olla 3,3 m. Hüdrograafia infosüsteemi järgsed sügavused

Saareotsa kanalis on kujutatud joonisel 8.

Saareotsa kanal asub Liivi lahe Lao rannas ning kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse

(veekogumi kood EE_18).

Saareotsa kanali setete saastenäitajate esinemist ja nende sisaldust on käsitletud ptk-s 1.5.1.

41 https://www.sadamaregister.ee/sadam/319 42 https://www.sadamaregister.ee/sadam/211

17

Joonis 8. Saareotsa kanali sügavusandmed43.

2.1.2. MunalaiuW kaadamisala

Süvendamisel eemaldatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Liivi lahe Kihnu

väina lääneosas ning kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Kaadamisala pindala on 0,861 km2 (st ligikaudu 930 m x 930 m).

MunalaiuW kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike

veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks. MunalaiuW kaadamisalale on varasemalt lubatud kaadata:

1) Aastatel 2006-2006 kehtinud loa nr L.VT.EE-132992 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Munalaiu sadama akvatooriumi puhastamine sissekantud setetest, kivide

eemaldamine ning sadama akvatooriumi ja Saareotsa liitsihi laevatee nurga õgvendamine mahus

kuni 2000 m3. Ammutatud materjali kaadamine merre MunalaiuW kaadamisalale mahus 2000 m3.

43 Väljavõte Hüdrograafia infosüsteemist:

https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&BG=0&BBOX=506664.6,6453959.5,507469.2,6454439.5&LAYE

RS=harbor,sea_dp,sea_dl&STYLES=,,&WIDTH=2048&HEIGHT=1018 (27.04.2026)

18

2) Aastatel 2010-2015 kehtinud loa nr L.VV/319389 alusel - loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamate veeteede süvendamine mahus kuni 145

000 m3, hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimine ning süvendatud pinnase kaadamine.

3) Aastatel 2012-2013 kehtinud loa nr L.VV/321628 alusel – loa omaja: Veeteede Amet (alates 2021.

aastast Transpordiamet); tegevuse kirjeldus: kaadamine mahus 8500 m3.

4) Aastatel 2017-2022 kehtinud loa nr L.VV/329179 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid;

tegevuse kirjeldus: Manilaiu sadama süvendamine mahus 5000 m3 ning süvendatud pinnase

kaadamine MunalaiuW kaadamisalale mahus 5000 m3.

2014. aastal viidi läbi veeuuring „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“ (edaspidi veeuuring)44, milles oli uuringu objektiks mh

MunalaiuW kaadamisala. Igalt kaadamisalalt võeti 5 üksikproovi, milles analüüsiti iga üksikproovi

füüsikalised näitajad ja keskmistatud proovi keemilised näitajad (metallid, naftasaadused, PAH,

pestitsiidid, kloororgaanilised ühendid, tinaorgaanilised ühendid, fenoolid). Hüdrograafiliste

mõõdistuste tulemused näitavad, et MunalaiuW kaadamisalale on jõudnud vähe kaadamismaterjale.

Kaadatud on ala lõunaservale ja teekonnale sadama ning kaadamisala vahele. MunalaiuW

kaadamisala on kaadamiseks sobilik, kuid vajab kaadamise süstematiseerimist. Analüütilist

määramispiiri ületasid benso(b)fluoranteeni, benso(a)püreeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, krüseeni, 2-

klorofenooli, baarium (Ba), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn), vase (Cu) ja kroomi (Cr) sisaldused.

Veeuuringu45 alusel anti soovitused kaadamisalade kasutamise kohta:

1) Kaadamisalad on suured, mistõttu on ettepanek moodustada kaadamisaladesse ruudustikud.

Keskkonnalubade väljastamisel kaadamisalaldele määrata kaadajatele piirkond, kuhu loa saaja kaadab.

Süstematiseerimine aitab lihtsustada ja tõhustada järelevalvet kaadamistööde osas.

2) Siiani on toimunud kaadamistööd juhuslikkuse printsiibil, mistõttu on tekkinud olukord, kus osad

kaadamisalade piirkonnad on muutunud navigatsiooniohtlikeks. Ettepanek on fikseerida minimaalne

sügavus kaadatavale materjalile.

3) Hüdrograafiliste mõõdistuste tulemusena sobivad kaadamiseks 8 kaadamisala. Kolmel kaadamisalal

on vajalik koheselt teostada järelevalvet kaadamistöödele (Pärnu, Vormsi S ja MunalaiuW).

20.06.2025 võeti MunalaiuW kaadamisalalt (koordinaatidel X: 6455329,26; Y: 503048,13) neljalt

sügavuselt setteproovid, milles analüüsiti keemilise koostise näitajaid. Setteproovides määrati

üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust. Ohtlikest ainetest määrati antimoni (Sb), arseeni (As), plii (Pb),

kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), koobalti (Co), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), vanaadiumi (V),

tsingi (Zn), benseeni, naftasaaduste, fluoranteeni, benso[b+j+k]fluoranteeni, benso(a)püreeni,

indeno(1,2,3-cd)püreeni, dibens(a,h)antratseeni, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH summa)

ja tributüültina ühendite (TBT) sisaldusi.

Keskkonnaamet kõrvutas ohtlike ainete analüüsitulemusi praegu kehtiva keskkonnaministri 28.06.2019

määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) lisas toodud

44 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014, „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“ 45 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014, „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja

keemiliste näitajate väljaselgitamine“

19

ohtlike ainete sihtarvudega. Analüüsitulemuste46 kohaselt ületasid analüütilist määramispiiri arseeni

(As), plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), koobalti (Co), nikli (Ni), vanaadiumi (V) ja

tsingi (Zn) sisaldused. Nimetatud ohtlike ainete sisaldused jäid alla määruses nr 26 nimetatud sihtarvude.

Teiste ohtlike ainete sisaldused jäid kõigis neljas proovis alla määramispiiri. Seega on analüüsitulemuste

alusel MunalaiuW kaadamisalal setted heas seisundis.

Setteproovide üldlämmastiku sisaldus jäi alla määramispiiri. Üldfosfori sisaldus oli proovides

vahemikus 160 mg/kg kuni 230 mg/kg.

2.1.3. Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli koridor

Keskkonnaamet andis 28.04.2026 OÜ-le Utilitas Wind keskkonnaloa nr KL-52625147 vee erikasutuseks

Saare-Liivi meretuulepargi rajamisel Liivi lahes. OÜ Utilitas Wind kavandab rajada Liivi lahte Saare-

Liivi meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) ning veekaabelliini

(eksportkaabli). Eksportkaableid rajatakse kuni 3. Eksportkaabli abil transporditakse meretuulepargis

toodetud elektrienergia maismaal asuvasse liitumispunkti. Kaablitrass koosneb kahest osast: 1)

meretrass (ligikaudne pikkus 31 km) ja 2) maismaatrass (ligikaudne pikkus 28 m). Meretrassil

paigaldatakse ühenduskaabel vastavalt vajadusele merepõhja, kas pinnapealselt või pinnase sisse.

Maismaatrassil paigaldatakse ühenduskaabel pinnase sisse. Valdavalt paigaldatakse kaabel pinnase sisse

1 meetri ulatuses, kuid maismaa lähedal ja paikades, kus kaablil on vaja täiendavat kaitset (nt laevateede

lähedus), võib vajalikuks osutuda kaabli paigaldamine kuni 5 meetri sügavusele.48

Merekaablite paigaldamine toimub spetsiaalsete laevade abil, mis suudavad kaableid täpselt planeeritud

asukohta paigaldada ning seejuures merepõhja kahjustamata. Tavaliselt kasutatakse kaabli

paigaldamiseks kaablipaigaldus laeva (CLV). Merekaablid võivad kaaluda üle 100 kg meetri kohta ja

olla läbimõõduga 150 kuni 300 mm. Kaablite paigaldamise kiirus on enamasti vahemikus 200 kuni 600

meetrit tunnis, sõltuvalt kaabli tüübist, kaablitrassi marsruudist ja mere- ning ilmastikutingimustest.

Kaablite kahjustamise riski vähendamiseks kalapüügi või lähedal asuva laevaliikluse tõttu võib kaableid

merepõhja matta. Matmiseks kasutatakse sageli spetsiaalseid tööriistu. Kaablite paigaldamisel

merepõhja on arvestatud, et kõvematel pinnastel (nt moreen) kasutatakse atra ning pehmete setete korral

veejuga. Ader on mehhaaniline seade, mida veetakse laeva järel mööda merepõhja. See lõikab

pinnasesse vaokese, paigaldab kaabli sellesse ning katab seejärel kaabli tagasi pinnasega. Veejoa

tehnoloogia kasutab kõrge rõhuga survet, et muuta merepõhja pinnas pehmemaks, võimaldades kaablil

vajuda pinnasesse raskusjõu mõjul.49

Paralleelselt paigaldatud ühenduskaablite minimaalne vahekaugus meretrassil on 100 meetrit ja

maismaatrassil 2 meetrit. Sellest johtuvalt on kolme paralleelse merekaabli puhul kaabliraja üldlaius

46 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.04.2026 dokumendina nr DM-134858-27, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&document_id=179116 (27.04.2026) 47 https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&permit_nr=KL-

526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026) 48 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 49 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026)

20

umbes 200 m. Ühe kaabli lokaalseks matmiseks arvestatakse umbes ühe meetri laiust koridori, kuid

ehitustööde käigus võib sõltuvalt kasutatavatele alustele ja tehnoloogiatele ehitustegevus mõjutada mere

põhja kuni 20-30 m raadiuses.50

Keskkonnaloa nr KL-526251 kohaselt planeeritakse Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse, kus asub

ka MunalaiuW kaadamisala, eksportkaablite rajamiseks süvendustöid mahus 360 000 m3 ning tahkete

ainete (kaablite) paigutamist mahus 17 671 m3. Süvendatud pinnas mahus 360 000 m3 paigutatakse

tagasi merepõhja kaablite katteks. Eksportkaablid läbivad MunalaiuW kaadamisala (vt joonis 9).

Joonis 9. Eksportkaabli hoonestusala ja MunalaiuW kaadamisala kattumine. Hoonestusala märgitud punasega, kaadamisala

on tähistatud roosa katkendjoonega ruuduna (ala, kus merepõhja sügavus on madalam).51

2.1.4. Maa kasutamise õiguslik alus

Süvendustööd ning süvenduspinnase kaadamine toimuvad Läänemere Eesti merealal. Saareotsa kanal

asub Liivi lahes Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Eesti

sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (veeseadus, edaspidi VeeS, § 23 lg-d 1 ja 2). Kinnisomand

ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist,

hooldamist ning haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seadus § 47 lg 4).

50 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 51 Keskkonnaameti 28.04.2026 korraldus nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa

andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (28.04.2026)

21

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

2.2.1. Süvendatava pinnase geoloogiline iseloomustus

Saareotsa kanali süvendataval alal moodustab geoloogilise aluspõhja alamsiluri Jaagarahu lademe

lubjakivi. Süvendatav pinnas koosneb valdavalt merelistest setetest (peamiselt liivast). 2006. aastal on

Saareotsa kanalis teostatud geoloogiline uuring, mille raames määrati pinnaseproovides lõimis52.

Tulemuste kohaselt koosnes 2006. aastal Saareotsa kanalis süvendatav pinnas peen- ja tolmliivast,

vaheldumisi kesk- ja jämeliivaga, mis võisid olla mudastunud. Sügavamal esines kruusa ja üksikuid

veeriseid ja ka voolava liivsavi läätsesid.53

2.2.2. Lao rand (VEE3439000)

Saareotsa kanal asub Liivi lahe Lao rannas (vt joonis 10) ning kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu

alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Lao ranna puhul on tegemist rannamadalaga, mille veepeegli pindala on 1435 ha ning ranna veetüüp

(VRD) on mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht) (VI). Lao randa

suubub Männiku jõgi (VEE1121400).

Joonis 10. Lao rand54.

52 Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika 53 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“ 54 Eesti Looduse Infosüsteem

22

2.2.3. Kihnu väina lääneosa (VEE3440010)

Süvenduspinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Ka

Kihnu väin kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa

rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Kihnu väina puhul on tegemist liitväinaga, mille veepeegli pindala on 24 169 ha. MunalaiuW

kaadamisala asub Kihnu väina lääneosas (vt joonis 11), mille veepeegli pindala on 17 316 ha ning mille

veetüüp (VRD) on sama mis Lao rannal, st mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud

rannikuvesi (Liivi laht) (VI). Seega asuvad nii süvendusala kui ka kaadamisala sarnase veetüübiga

aladel.

Joonis 11. Kihnu väina lääneosa55.

2.2.4. Liivi laht ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum

Liivi laht on liitlaht, mille veepeegli pindala on 826 884 ha. Liivi laht on suhteliselt madal, mille tõttu

puudub lahes halokliin (st püsiv kihistumine) ja vesi on reeglina kuni põhjani sama soolsusega ja puudub

Läänemere avaosale iseloomulik põhjalähedane hapnikuvaegus. Liivi lahte mõjutab tugevalt magevee

sissevool. Mageda vee sissevool on kontsentreerunud Liivi lahe lõunaossa (kolm suuremat Läti jõge

Salatsi, Koiva ja Väina). Samas ei ole Liivi lahe veekogum oma hüdroloogiliste tingimuste poolest

homogeenne. Hüdroloogiliste tingimuste ja inimmõju poolest eristub Liivi lahes kolm osa, mistõttu on

Liivi laht jagatud kolmeks rannikuveekogumiks - Liivi lahe loodeosa rannikuveekogum (veekogumi

55 Eesti Looduse Infosüsteem

23

kood EE_17), Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum (veekogumi kood EE_18) ja Liivi lahe keskosa

rannikuveekogum (veekogumi kood EE_19).

Kavandatavad tööd toimuvad Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (vt joonis 12). Veekogumite

koondseisundiinfo 202456 kohaselt on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund 2024. aastal

hinnatud halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või

keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi

ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena

on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni

biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud

eutrofeerumine ja looduslik põhjus.

Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire

andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda sisaldus kalades, mis

tuleneb kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda (Hg) keskkonda

sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja

katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik57. Eelnevast tulenevalt on Hg kõrge sisaldus

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund.

Veemajanduskava (edaspidi VMK) meetmeprogrammis 2022-202758 on toodud meetmed, mis aitavad

saavutada kõikide veekogumite head seisundit. Vastavalt VMK meetmeprogrammile on Liivi lahe

kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena nimetatud reoveepuhastid, aga ka sadamad. Sadamate

puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid:

1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja;

2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku

järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle

sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani

väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr

41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade

püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes

püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on

kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude

teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse

sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) loa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine.

56 Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-

seisundiinfo (28.04.2026) 57 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika

analüüs“, Tallinn 58 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (28.04.2026)

24

Joonis 12. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogum59.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

Tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualal (EE0040346)60.

Pärnu lahe linnuala on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani

(Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius

hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

59 Eesti Looduse Infosüsteem 60 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

25

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa

erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Pärnu lahe linnualaga kattub LKS alusel siseriiklikult kaitstav Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)61,

mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud

liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgid kattuvad sisuliselt

Natura 2000 Pärnu lahe linnualaga.

Kavandataval süvendus- ja kaadamisalal ja selle lähiümbruses puuduvad teadaolevalt kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega objektid. Saareotsa kanalit kasutatakse aktiivselt veeteena ning kanalit on

varasemalt korduvalt süvendatud. Samuti on MunalaiuW kaadamisala varasemalt kasutatud. Seega ei

ole vajadust täiendavate veealuste uuringute jaoks.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra,

vibratsiooni ja kiirguse tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Lähimad hooned ja rajatised asuvad Munalaiu ja Manilaiu sadamates. Lähimad elamud Lao ja Manija

külades jäävad u 1,5 km kaugusele.

Kuna tegevuskohad asuvad meres, puudub vee erikasutusega seotud töödel eeldatavalt oluline

negatiivne mõju lähipiirkonna elanikele, sh põhjaveele, välisõhu kvaliteedile ning mürataseme tõusule.

Saareotsa kanali hooldussüvendustöödel on positiivne mõju nii kohalike inimeste kui ka turistide

heaolule, sest see aitab tagada regulaarse reisiparvlaevaliikluse toimimist ja veetee ohutust

väikelaevadele.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad loa taotleja kavandatava tegevusega kaasneda heljumi sisalduse tõus

süvendus- ning kaadamisalal ja mõju vee kvaliteedile ning elustikule. Lisaks hindab Keskkonnaamet

eraldi peatükiga mõju Natura võrgustiku alale.

Tööde käigus ajutiselt esinev kõrgem müra- ja vibratsioonitase jääb normipiiresse, mistõttu ei hinda

praegusel juhul Keskkonnaamet müra ja vibratsiooniga kaasnevat mõju. Vee erikasutustööde aegne

müra ja võimalik vibratsioon on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde

lõppemisel see lakkab.

Töödeaegsed riskid väljenduvad peamiselt võimalikes avariides süvendajaga, pinnaseveopraamiga ja

muu tehnikaga süvendamise ning kaadamise ajal. Samuti on tööde teostamisel oht kütuse- ja õlilekkeks.

61 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“

26

Taoliste avariide vältimiseks tuleb pidevalt ja korrektselt täita ohutusnõudeid ning kasutada töökorras

tehnikat.

Positiivse mõjuna tagatakse elanikele ja turistidele Munalaiu-Kihnu vahelise navigatsioonikanali

kasutus.

3.1. Mõju suurus

1) Heljumi sisalduse tõus Saareotsa kanali süvendusalal ning selle mõju vee kvaliteedile

Läänemere üks suurimaid keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine, mida põhjustab lämmastiku ja

fosfori liigne sissekanne ja kuhjumine merekeskkonda. Kuigi toitainete koormust on vähendatud, on

eutrofeerumise probleem endiselt alles. Aja jooksul on fosforit ja lämmastikku mattunud ka setetesse.

Pehmetes setetes leidub arvestatav kogus fosforit, mis oluliselt mõjutab Läänemere eutrofeerumist.

Setetest fosfori eraldumine veesambasse on suurem hapnikupuuduse tingimustes, mis ka Liivi lahe

sügavamates kihtides sesoonselt esineb. Fosfori voog settest on tõenäoliselt põhjuseks, miks vaatamata

maismaa koormuse vähendamisele kontsentratsioonid veesambas vähenenud ei ole ning väärtused on

endiselt kõrgemad, kui vastab heale keskkonnaseisundile.62

Kuigi Saareotsa kanalis 2006. aastal teostatud setteproovides määrati vaid ohtlike ainete sisaldusi, on

MunalaiuW kaadamisalal analüüsitud 2025. aastal neljalt sügavuselt setteproove, milles määrati mh

kuivmassi kohta üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused (vt ptk 2.1.2.). Üldlämmastiku sisaldus jäi

kõigis neljas proovis alla määramispiiri. Üldfosfori sisaldused jäid vahemikku 160 mg/kg kuni 230

mg/kg. Võrreldes MunalaiuW kaadamisala setteproovide üldfosfori sisaldusi hiljuti teostatud Saare-

Liivi meretuulepargi aladelt võetud pindmiste setete proovidega63, milles üldfosfori sisaldus ulatus

mõnes proovis kuni 800 mg/kg-ni64, võib MunalaiuW kaadamisalal olevate setete üldfosfori sisaldust

pidada pigem väikseks. MunalaiuW kaadamisalale on ka varasemalt (vt ptk 2.1.2. varasemalt kehtinud

keskkonnalube) Saareotsa kanali ning lähialade süvenduspinnast kaadatud, mistõttu iseloomustavad

MunalaiuW kaadamisala pinnaseproovide üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused kaudselt ka Saareotsa

kanalist eemaldatavaid setteid.

Süvenduse käigus toimub peensetetest heljumi (muda, liiv) paiskumine veesambasse, selle triivimine

erinevate valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine65. Saareotsa kanali

hooldussüvendamise käigus satub veesambasse heljumit ning seega ka mõningal määral põhjasetetesse

kogunenud toitaineid. Heljumi sisalduse tõusuga veesambas väheneb vee läbipaistvus. Kuna tegevusega

vabaneb põhjasetetest toitaineid, võib tegevusega suureneda merevee eutrofeerumisprotsess.

Eristatakse mitte-mobiilset ja mobiilset fosfori fraktsiooni. Erinevalt esimesest, võib mobiilsetes

vormides fosfor soodsatel tingimustel settest veesambasse vabaneda ja olla saadaval

62 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 63 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 64 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 65 OÜ EstKONSULT, 2018, „Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine“

27

primaarproduktsioonile. On hinnatud, et Liivi lahes on mobiilse fosfori osakaal põhjasettes u 40%.

Seega võib vabaneval fosforil olla potentsiaalselt oluline roll primaarproduktsioonile ja veesamba

ökosüsteemile tervikuna.66

Taotluse järgi koosneb Saareotsa kanali süvendusalalt eemaldatav sete liivast. Liiv ei seo endasse

orgaanilist ainet ega toitaineid (sh fosforit ja lämmastikku), mistõttu on liiv toitainevaene. Seetõttu ei

too liiva süvendamine kaasa märkimisväärset toitainete veesambasse vabanemist.

Ptk-i 1.5.1. kohaselt ei ole süvendatav pinnas reostunud. Arvestades süvendamise mahtu (kuni 1500 m3

töö kohta) ja reostusallikate puudumist ei ole näha saasteainete (sh ohtlike ainete) paiskumist vette.

Veesambas oleva heljumi merepõhja tagasi settimine mõjutab peamiselt põhjaelustikku, selle käigus

kattuvad merepõhjas olev taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähendada

põhjataimestiku, eelkõige vetikate, elutegevust ja vähendada nende biomassi. Avamere

liivakaevanduste kohta Eestis kogutud seireandmete põhjal on leitud, et settepilve ja heljumi mõju

ulatuseks võib olla kuni 1 km. Kihnu sadamas on modelleeritud settepilve levimise maksimaalseks

ulatuseks 600 m ja keskmiselt ligi 150-250 m ning heljumipilve levik sõltub tugevalt tuule kiirusest ja

suunast, olles suurim tugevate lõunakaarte tuulte korral.67

Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju

hindamise aruandes (TÜ Eesti Mereinstituut, 2007)68 on hinnatud, et Saareotsa kanalis on tegemist

suhteliselt peenefraktsioonilise pinnase ammutamisega, mistõttu võib süvendamisel tekkida

märkimisväärse kontsentratsiooniga heljumipilv. Mõõtmised Muuga sadama lähedal, kus pinnase

struktuur oli ligilähedane Saareotsa kanaliga, on näidanud, et vahetult süvendamise asukohas ulatub

heljumi sisaldus 50-80 mg/l (TÜ Eesti Mereinstituut, 2005). Eriti peene fraktsiooniga (diameeter alla

0,01 mm) setete settimiskiiruseks on mõõdetud 0,04 mm/s. Raskemad fraktsioonid settivad tunduvalt

kiiremini. Varasemalt on arvutatud, et tunniga settivad peenemad fraktsioonid u 1,25 m võrra. Seetõttu

on järeldatud, et tuulevaikse ilma (tuule kiirus alla 5-7 m/s) korral settib süvendamisel tekkiv heljum

täielikult merepõhja juba paari tunniga ning heljumipilv ei levi kaugemale kui 1 km süvenduskohast.

Arvestades, et süvendamisel kasutatakse koppsüvendajat või pump-süvendamise tehnoloogiat, ei ole

süvendamisel veesambasse vabaneva heljumi hulk tõenäoliselt väga suur69. Lisaks on kanali

põhjasetetesse kogunenud heljumi ja toitainete vette paiskamise mõju lühiajaline ja taastuv70. Üldisi

veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks (VeeS § 119 p

6) tuleb vältida tööde tegemist tugeva tuulega (alates 10 m/s), sel viisil välistatakse heljumi ja

toitainete kandumine laiemale merealale. Parim aeg tööde teostamiseks on madala veetasemega aeg

(tavaliselt suve teisel poolel ja varasügisel), mil eralduvate toitainete mõju on väiksem ning

põhjaelustiku aktiivne kasvuperiood hakkab lõppema.

66 Roheplaan OÜ, 2025, „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“ aruande lisa 2 – Saare-

Liivi meretuulepargi tehniline kirjeldus, kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=493&represented_id= (29.04.2026) 67 OÜ EstKONSULT, 2018, „Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine“ 68 TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde

keskkonnamõju hindamise aruanne“ 69 Tartu ülikool Eesti Mereinstituut, 2006. Ekspertarvamus. Munalaiu sadama akvatooriumi süvendamise võimalikud

keskkonnamõjud. 70 Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities

(Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234

28

2) Heljumi levik MunalaiuW kaadamisalale kaadamisel

Saareotsa kanalist süvendatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale. Kaadamisel tekkiva

heljumi puhul kehtivad üldjuhul sarnased järeldused nagu süvendamisel.

MunalaiuW kaadamisalale kaadamisel tekkiva heljumipilve levikut modeleeriti 2010. aastal, võttes

aluseks tuule maksimaalse kiiruse 15 m/s. Seega on kõikide teiste tuule kiiruste puhul olukord parem

kui modelleerimise tulemusena saadud olukordades. Määrava tähtsusega küsimus heljumi pilve levikul

on kaadamise intensiivsus ja võimalikud intervallid kahe kaadamistsükli vahel. Arvutustel võeti aluseks

Eestis kohalikel töödel kasutatav tavapärane süvendus- ja kaadamistehnika, mistõttu kujunes

kaadamiskoormuseks modelleerimisel 300 m3 iga 3 tunni tagant. Heljumi pilve modelleerimise

tulemused näitasid, et madala kontsentratsiooniga heljumi pilv, milles kontsentratsiooni väärtus ei ületa

1-2 kg/m3, leviks kõige kaugemale (kuni 3,2 km) loodest puhuva arvutusliku (15 m/s) tuule korral.

Sellises meteoroloogilises olukorras on üksiklainete kõrgus kuni 2,2 m ja kaadamistööde läbiviimine

praktikas võimatu. Teistest tuulte suundadest (lääne- ja lõunakaar) puhuva tuulega jääb heljumi leviku

piir 1,5- 2 km piiridesse ja ei jõua rannani.71

Keskkonnaamet määrab loas nõude, mille kohaselt ei tohi kaadamist teostada tugeva tuulega (alates 10

m/s), mistõttu jääb eelduslikult heljumi leviku piir alla 1,5 km.

Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Selleks tuleb kaadamisala jagada ruutudeks ning pidada

arvestust kaadatava pinnase mahu üle. See võimaldab jaotada kaadatavat pinnast ühtlasemalt, fikseerida

kaadamise täpsemat asukohta ja piirata otsese mõju ulatust merepõhjale. Kui kaadamine toimub

kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse

maksimaalselt enne uue ruudu kasutuselevõttu. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal

kattuda suuremal alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on

parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala

taasasustada.

Seega on meetmete rakendamisel võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja terviklikkusele

ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse

eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini

juhitavaks ja kontrollitavaks.

Kaadamisalale kaadamisel tuleb arvestada tuule suunaga ning kaadatav pinnas uputada vastavalt tuule

suunale valitud kaadamisala serva. Näiteks tuleb lõunatuule korral kaadata süvendamisel eemaldatud

pinnas kaadamisala lõunaosas. Arvestades MunalaiuW kaadamisala mõõtmeid (ligikaudu 930 m x 930

m), jääb sellisel viisil kaadamisel tekkiv heljumipilv suuresti kaadamisalale ning mõju kaadamisalalt

väljapoole on väike.

Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse

identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Rakendades keskkonnaloas nimetatud töökorralduslikke meetmeid, on võimalik heljumi ja toitainete

levikut laiemale merealale takistada ning vähendada eralduvate toitainete mõju veekeskkonnale. Seega

71 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“

29

ei kaasne kavandatava hooldussüvendamisega ning süvenduspinnase kaadamisega olulist mõju

veekeskkonnale.

3) Mõju põhjataimestikule ja põhjaloomastikule

Hooldussüvendamine on kavandatud tehnogeensesse piirkonda, kus põhjataimestiku liigilisus, katvus

ja biomass on suhteliselt madalad. Samuti on Saareotsa kanalis hooldussüvendustegevus korduva

iseloomuga. Seega ei kaasne hooldussüvendustööde teostamisel olulist mõju põhjataimestikule.

Saareotsa kanalis hävineb süvendustööde teostamisel sealne põhjaloomastik. Töid tehakse vaid

laevateel, mis on pindalalt suhteliselt väike mereala. Seetõttu on süvendamise mõju põhjaloomastikule

lühiajaline, kestes hinnanguliselt paarist kuust kuni aastani, ning koosluste taastumine toimub

naaberalade kaudu.

Eesti Merestrateegia72 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab

ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Taotluse kohaselt kavandatakse hooldussüvendust 0,0713

km2 alale. MunalaiuW kaadamisala pindala on 0,861 km2. Kuna Saareotsa kanalis on süvendustöid

teostatud regulaarselt pika aja jooksul, samuti on MunalaiuW kaadamisala olnud pikalt kasutuses, ei

kahjusta tegevuse jätkamine merepõhja terviklikkust ega suurenda killustatust. Maa- ja Ruumiameti

INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei asu Saareotsa kanalis ega MunalaiuW kaadamisalal

vääriselupaikasid.

Merepõhjaelustikku mõjutab heljum ka läbi valguskliima halvenemise ja troofsustaseme tõusu.

Süvendamisel ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega

kanduda süvendusalalt ka väljapoole. Teisalt võib ka väga suur merepõhja settinud heljumi kogus

vaesestada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi.

Kuna süvenduse käigus veesambasse paisatav heljum sisaldab mõningal määral toitaineid, võivad suure

koguse vette paisatud heljumi korral paraneda põhjaloomastiku toitumistingimused, millega kaasneb

enamasti limuste, mõnikord ka vähilaadsete arvukuse ja biomassi tõus, mis omakorda võib rikkuda

põhjakooslustes valitsevat looduslikku tasakaalu. Käesoleva kavandatava tegevuse puhul ei paisata

rannikumerre suuri heljumi koguseid, mis võiksid põhjaelustikule olulist negatiivset mõju osutada73.

Kuna tegemist on kasutuses oleva veeteega, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja -

loomad on kohanemisvõimelised ja mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisaldusega kohanenud, kuna

ka laevade liikumine tekitab vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veesambasse laevatatavates

piirkondades. Seega ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju piirkonna põhjataimestikule

ja põhjaloomastikule.

4) Mõju kalastikule

Süvendustööde peamised võimalikud mõjud kalastikule on ajutine heljumi (setete hägususe)

suurenemine ja lühiajaline häiring kalade liikumises ja toitumises. Kõige tundlikum periood kalade elus

hüdrotehnilistest töödest tekkivate mõjude suhtes on sigimine – marja ja larvide arengu aeg. Eriti ohtlik

72 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 73 Tartu ülikool Eesti Mereinstituut, 2006. Ekspertarvamus. Munalaiu sadama akvatooriumi süvendamise võimalikud

keskkonnamõjud.

30

on arenevale kalamarjale ja ka larvidele hapnikudefitsiidi tekkimine seoses heljumi kontsentratsiooni

tõusuga. Vette sattunud heljumi tõttu kahaneb mõjuala põhjataimestik. Pruunvetikad on paljudele

kalaliikidele, sealhulgas räime, peamiseks kudesubstraadiks. Räimemari hukkub täielikult, kui teda

katab 0,2 mm paksune settekiht.74

Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju ja

suurematele kaladele on mõju juba üpris väike, kuna kala võib lahkuda antud merealalt. Seega on

ebasobivaim ajavahemik süvenduseks ja kaadamiseks aprilli keskpaigast juuni lõpuni, kui enamikel

Liivi lahe kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg.75 Kalade aktiivne kudemine (räim,

ahven, särg jt) algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +6˚ kuni +8˚ C. Keskmiselt

leiab see aset aprilli kolmandal dekaadil. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni

keskpaigani. Kalalarvide arvukus Liivi lahes aga jääb kõrgeks kuni juuni lõpuni.76

Kaadamine avaldab kaudset mõju räimekoelmutele võimalike kudemispaikade mõjutamise kaudu.

Nendes sügavustes on merepõhjakoosluste koosseis räime kudesubstraadiks sobiv. Arvestades sobivate

kudemispaikade rohkust piirkonnas ei ole mõju kavandatud kaadamismahtude juures oluline. Teiste

kalaliikide taastootmine kudemiskoha mõjutamise kaudu ei ole ohus, sest nad koevad teistsugustes

tingimustes.77

Eelnevast tulenevalt tuleb tööde teostamisel vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete

rannikukalade kudemine ja noorkalade areng.

MunalaiuW kaadamisala suhtelises läheduses asub ka Männiku jõgi (VEE1121400), mis on nimetatud

kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus78 ning millele

kehtib sügisene suudmepiirang 500 m ulatuses (15.08-30.11). Siiski on jõesuue kaadamisalast piisavalt

kaugel (u 2,5 km) ning sellise kaadamismahu (kuni 1500 m3) juures ei ole oodata ebasoovitavat mõju

lõhilastele.

Seega on parim aeg tööde läbiviimiseks suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood

kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-

31.03.

Süvendustööd toimuvad olemasoleval laevateel, mis on pidevalt mõjutatud vee liikumisest (laevade

liikumine). Seega ei leidu aladel olulisi elupaiku. Siiski võib heljumi levik mõjutada ka põhjaelustikku

kaugemal, seeläbi ka sukelduvate lindude ja kalade toidubaasi ja kalade kudealasid. Lisandunud heljumi

mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 2-3 aastat pärast süvendustöid, seejärel tõuseb elustiku

arvukus ja biomass normaalsele tasemele79.

74 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 75 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 76 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 77 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 78 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2

p 49 79 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal

31

Arvestades tööde perioodilist iseloomu ja suhteliselt piiratud mahtu, on mõju kalastikule hinnanguliselt

ajutine ja lokaalne ning ei põhjusta pikaajalist negatiivset mõju kalavarude seisundile, tingimusel, et

töid teostatakse sobival ajal. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju

kalastikule, kui töid teostatakse väljaspool kalade kudeaega.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Saareotsa kanali puhul on tegemist olemasoleva kanaliga, kus on ka varasemalt süvendustöid tehtud, et

tagada laevade ohutuks liikumiseks vajalik sügavus. Sellest lähtudes ja arvestades hooldussüvenduse

käigus eemaldatavaid sette koguseid, ei avalda tegevus tõenäoliselt olulist mõju Liivi lahe kirdeosa

rannikuveekogumile.

Kavandatavad hooldussüvendustööd mõjutavad vee-elustikku eelkõige heljumi leviku kaudu, kuid see

mõju on lühiajaline, ilmnedes üksnes tööde teostamise ajal. Vältimaks tööde käigus heljumi ja setete

kandumist süvendus- ja kaadamisalast kaugemale, tuleb tööd katkestada tugevate tuulte korral

(alates 10 m/s).

3.3. Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Saareotsa kanali hooldussüvendamisel ning süvenduspinnase kaadamisel MunalaiuW kaadamisalale

esineb heljumi sisalduse tõus ja sellest tulenev vee läbipaistvuse vähenemine suure tõenäosusega.

Kõrgem heljumi sisaldus mõjutab piirkonnas olevat vee-elustikku ning lindude toitumistingimusi.

Samas on kalade jaoks kõige tundlikumal ajal (01.04-30.06) tööde teostamine keelatud, mistõttu on

olulise negatiivse mõju esinemise tõenäosus väga madal.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Saareotsa kanali hooldussüvendustöid plaanitakse teha 5-7 aasta tagant vastavalt vajadusele. Sama

tihedusega toimub ka MunalaiuW kaadamisalale süvenduspinnase kaadamine. Arvestades tööde

iseloomu, on tegevuse mõju (heljum, müra) pöörduvad, mis tähendab, et müra mõju kaob kohe pärast

tööde lõppemist ning heljum settib merepõhja mõne aja jooksul pärast tööde lõppu. Rakendades loaga

seatud nõudeid, taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

3.5. Mõju piiriülesus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, siis ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita

otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kavandatud tegevustega võivad Pärnu lahe linnualale tekkida järgmised negatiivsed mõjud:

1) lindude toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine;

32

2) lindude häirimine.

Pärnu lahe linnuala pindala on 110 400 ha ning see on suuruselt kolmas linnuala Eestis. Ala hõlmab

suure osa Pärnu lahest ja Kihnu saare rannaalast.

Süvendus- ja kaadamistööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist merepõhja elustiku

kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel toidu

leidmist. Vajaliku toidukoguse kättesaamiseks peavad nad rohkem energiat kulutama, st organismi

energiabilanss suureneb ja toidu hankimine selles piirkonnas muutub ühel hetkel energeetiliselt

ebaökonoomseks. Selline mõju on suurim kalatoidulistele lindudele (kaurid, kormoranid, pütid,

kosklad).

Saareotsa kanali süvendustööde mõju on hinnatud 2007. aastal Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali

ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruandes. Mõlema laevatee

süvendusmaht oli aruande kohaselt 30 000 kuni 32 000 m3. Käesoleval juhul on maht oluliselt väiksem

ja see jaotub 30 aasta peale. Viidatud aruandes leiti, et töödeaegne ja hilisema ekspluatsiooniaegne

võimalik mõju lindudele on vähene juhul, kui peetakse kinni teatud piirangutest, st eelkõige tööde

mitteteostamisest lindude pesitsemise ajal. Vastasel juhul võivad heljum ja ka veopraamide liikumine

ning süvendamisel tekkiv müra linde pesitsemise ajal häirida.

Kasutatav kaadamisala piirkond ei ole teadaolevalt väga oluline veelindude peatusala. Naabrusesse

jääva Seliste ja Munalaiu vaheline rannaala on küll ujupartide ja luikede peatusala, kuid see ei kuulu

Pärnu lahe hoiuala olulisemate kogunemisalade hulka. Nimetatud rannalõigul ei ületa ujupartide ja

luikede rändekogumite kogusumma 500 piiri. Ka sukelparte peatub piirkonnas vaid väiksemate

kogumitena. Vaatamata sellele tuleb MunalaiuW kaadamisala kasutamist vältida perioodil 01.04-

30.06, kuna sellel ajavahemikul kasutavad Seliste ja Munalaiu vahelist rannaala rändel peatuvad,

seal pesitsevad ning sulgivad vee- ja rannikulinnud.80

Arvestades seniste tegevuste KMH aruannete tulemusi ja käesolevalt kavandatud tegevuse mahtu ja

lokaalsust, ei ole eeldada olulisi ebasoodsaid mõjusid Pärnu lahe linnualale.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse koosmõju OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi

meretuulepargiga.

OÜ Utilitas Wind esitas keskkonnaloa nr KL-526251 taotluse menetluse (menetlus nr M-13485881)

käigus seisukoha82 ning loa taotleja taotluse menetluses seisukoha83 mille kohaselt korraldasid OÜ

80 OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee

erikasutusloa taotluse KMH“ 81 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (29.04.2026) 82 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M-

134858&proceeding_public_status=YM&document_id=176713 (29.04.2026) 83 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.03.2026 numbriga

DM-135538-7, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&document_number=DM-

135538-7&document_id=177904 (29.04.2026)

33

Utilitas Wind ja loa taotleja 27.02.2026 veebikohtumise, milles jõuti järeldusele, et arvestades (a) loa

taotleja taotletavat kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi

põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks

eelduslikult umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga

järelikult umbes 400 meetrit84 ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi OÜ Utilitas Wind

keskkonnaloa nr KL-526251 ala) on kõnealuses kohas u 1000 meetri laiune, MunalaiuW kaadamisala

ise on u 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi

keskkonnaloa nr KL-526251 ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine ka siis,

kui Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid

saavad paigaldatud. OÜ Utilitas Wind tegi ettepaneku määrata loa taotleja taotletavas keskkonnaloas, et

alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk

eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata.

Arvestades eeltoodud parameetreid (kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on MunalaiuW

kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. Samuti juhtis OÜ

Utilitas Wind tähelepanu VeeS § 177 lg-le 7, mille kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse

võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning

merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat

tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise

võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

Mereala kooskasutusele kaasaaitamiseks seadis Keskkonnaamet keskkonnaloas nr KL-526251

järgmised tingimused:

1) eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et

jääks võimalikult lai ala kaadamiseks;

2) MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele;

3) peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on

võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile kaadamiseks

kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Eelnevast tulenevalt on OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja valmis MunalaiuW kaadamisala asukoha

kooskasutuseks. Keskkonnaamet määrab kooskasutuse võimaldamiseks keskkonnaloale tingimused.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Lähtudes taotlusest, käesolevast eelhinnangust ning arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 81,

VeeS § 177 lg 7, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 6,

on vajalik kavandatavatele töödele seada järgmised töökorralduslikud nõuded:

Süvendamise nõuded (keskkonnaloa tabel V10):

1) Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

84 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev

veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri

kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

34

2) Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade

kudemine ja noorkalade areng.

3) Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood

kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st

01.10-31.03.

4) Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda

lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Kaadamise nõuded (keskkonnaloa tabel V11):

5) MunalaiuW kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06.

6) Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

7) Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada

arvestust kaadatava pinnase mahu üle.

8) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast

ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.

9) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.

10) Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite

paigaldamiseni.

11) Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite

paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata.

12) OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid

paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks

võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata

kaadamine MunalaiuW kaadamisala lõunapoolsele alale.

13) Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja

Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi MunalaiuW kaadamisala

kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala

nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku.

14) Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse

identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16):

15) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult

korras.

Toimingud avarii korral (keskkonnaloa tabel V16):

16) Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral

koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

17) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja

Päästeametit.

35

Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16):

18) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

19) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1) Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Pärnu lahe linnualale.

2) Teostades hooldussüvendustöid ning kaadamist väljaspool perioodi 01.04-30.06, ei mõjuta

kavandatav tegevus negatiivselt rannikumere kalastikku ega linnustikku.

3) Planeeritavate töödega ei kaasne olulist mõju Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile.

4) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata

piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas.

5) Kavandatava tegevuse ja OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargiga ei kaane

olulist negatiivset koosmõju. Keskkonnaamet seab loas tingimused mereala kooskasutuse

võimaldamiseks.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi, kui loa taotleja järgib ettenähtud nõudeid.

7) Loa taotleja tegevuse mõju ei ole piiriülene.

Silja Jakobi

vanemspetsialist

veeosakond

Liis Sinijärv

vanemspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vee-elustiku vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond

EELNÕU (07.05.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Transpordiameti (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413) 05.03.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1, § 187 p-d 8 ja 11, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja 22, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja

81 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1, otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Transpordiameti (registrikood 70001490) keskkonnaloa nr KL-526790 taotluse menetluse raames.

1.2. Anda Transpordiametile tähtajaline keskkonnaluba nr KL-526790 Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao rannas (VEE3439000) asuva

Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul (eeldatavalt iga

5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks Munalaiust läänes (KAS0000015) kaadamisalale kehtivusega 01.07.2026-30.06.2056.

1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-526790 töökorralduslikud nõuded loa vormidel V10, V11, V16 ja V17.

1.4. Korraldus jõustub Transpordiametile teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine

Transpordiamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413, edaspidi ka kui loa taotleja) esitas 10.02.2026 Keskkonnaametile esmase taotluse nr T-KL/1031077 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS infosüsteem) numbriga DM-135538-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1031077-2 esitati 05.03.2026 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-3). Menetluse aluseks on 05.03.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1031077-2 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-3, menetluse nr M-135538 all; edaspidi taotlus).

Luba taotletakse Läänemeres (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000) Lao

rannas (VEE3439000) asuva Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta

jooksul (eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks Munalaiust läänes (kaadamisala kood KAS0000015; nimetatakse ka MunalaiuW kaadamisalaks; edaspidi MunalaiuW kaadamisala) kaadamisalale. Luba taotletakse perioodiks 01.07.2026-30.06.2056. Loa taotleja taotleb tähtajalist luba vee erikasutuseks.

2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaamet edastas esmase taotluse 10.02.2026 KOTKAS infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks lähimale kohalikule omavalitsusele, kelleks on Pärnu Linnavalitsus (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Keskkonnaamet teavitas 10.03.2026 loa taotlejat menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS infosüsteemis numbriga DM-135538-4) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 10.03.2026 numbriga DM-135538-

5) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21).

Keskkonnaamet teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 10.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Kavandatava tegevuse asukohas puuduvad piirinaabrid, kuna tegevuspaik asub meres, mis ei ole rannajoonega ühendatud. Keskkonnaamet teavitas tegevusest mõjutatud asutusi ning ettevõtteid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 10.03.2026 numbriga DM-135538-4; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2).

Keskkonnaamet otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Taotluse avalikustamise teatele vastasid 20.03.2026 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA; registreeritud KOTKAS infosüsteemis 23.03.2026 numbriga DM-135538-6), 23.03.2026 OÜ Utilitas Wind[1] (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 24.03.2026 numbriga DM-135538-7) ja 27.03.2026 kohalik omavalitsus (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 30.03.2026 numbriga DM-135538-8). Täpsemalt kirjeldatud ptk-s 3.6.1.

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei esitanud loa menetluse ajal selle suhtes vastuväiteid.

Keskkonnaamet teavitas XX.05.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4,

KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ei esitatud/esitati ettepanekuid ega/ja vastuväiteid.

2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise Transpordiameti loa taotluse menetluse käigus algatamata. [1] Registrikood 16171123, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna kavandatakse mere süvendamist ja merre kaadamist

rohkem kui 500 m3, samuti asuvad süvendatav Saareotsa kanal ja MunalaiuW kaadamisala Pärnu lahe hoiualal (KLO2000286) ja Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal

(RAH0000131; KeHJS § 6 lg 2 p 18, p 22, § 61 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi

määrus nr 224; § 1 lg 1, § 11 p 72 ja § 15 p 8)).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS§

6 lg 21, § 61 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (Lisa 2), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Pärnu lahe linnualale. Teostades hooldussüvendustöid ning kaadamist väljaspool perioodi 01.04-30.06, ei mõjuta kavandatav tegevus negatiivselt rannikumere kalastikku ega linnustikku. Planeeritavate töödega ei kaasne olulist mõju Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumile. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Kavandatava tegevuse ja OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargiga ei

kaane olulist negatiivset koosmõju. Keskkonnaamet seab loas tingimused mereala kooskasutuse võimaldamiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi, kui loa taotleja järgib ettenähtud nõudeid. Loa taotleja tegevuse mõju ei ole piiriülene.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused loa andmisel

Taotluse lahendamisel ei ole Keskkonnaamet seotud loa taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks loa taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on Keskkonnaameti ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74- 14, p 13).

Luba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Loa taotleja taotleb luba 30 aastaks, kehtivusega 01.07.2026-30.06.2056. Taotluses on täpsustatud, et hooldussüvendamisi tehakse vajaduspõhiselt lähtuvalt sette kuhjumise kiirusest eeldatavalt 5-7

aasta tagant mahus kuni 1500 m3 ühe töö kohta. Süvendamise ja kaadamise kogumaht on 7500

m3 30 aasta jooksul.

3.2.1. Lubatav tegevus

Loa taotlejal on luba vaja, kuna kavandatakse mere süvendamist mahuga rohkem kui 100 m 3

(VeeS § 187 p 8) ning süvenduspinnase kaadamist kaadamisalale mahuga rohkem kui 100 m 3

(VeeS § 187 p 11). VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks luba. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab loa Keskkonnaamet.

Loa taotleja taotleb luba Läänemere Liivi lahe Lao rannas asuva Saareotsa kanali

hooldussüvendamiseks mahus 7500 m3 30 aasta jooksul (eeldatavalt iga 5-7 aasta tagant mahus

kuni 1500 m3 ühe töö kohta) ja süvenduspinnase kaadamiseks MunalaiuW kaadamisalale. 3.2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.2.2.1. Saareotsa kanali hooldussüvendamine Saareotsa kanal asub Munalaiu sadama ja Kihnu sadama vahelisel laevateel ning on parvlaevaühenduse tagamisel oluline navigatsioonikanal. Süvendatav kanali osa paikneb Munalaiu (Pärnu maakond, Pärnu linn, Lao küla) ning Manilaiu (nimetatakse ka Manija saareks; Pärnu maakond, Pärnu linn, Manija küla) vahel. Süvendatava kanali pikkus on 1,2 km ning laius 60 m.

Süvendatava Saareotsa kanali nurkkoordinaadid on:

X: 6453875, Y: 507126 X: 6453817, Y: 507147 X: 6453420, Y: 506030 X: 6453474, Y: 506010

Taotluse järgi kuhjuvad setted peamiselt kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitanud vee liikumine kanali keskele valli. Igal aastal hinnatakse Saareotsa kanali sügavust hüdrograafiliste mõõdistustega ning vajadusel korral teostatakse hooldussüvendust. Lähtuvalt senistest setete kuhjumise kiirusest on vajadus tööde teostamiseks

5 kuni 7 aasta tagant, mil kanalit süvendatakse mahus 1500 m3. 30 aasta jooksul kavandatakse

süvendada kanalit mahus 7500 m3. Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks. Hooldussüvendustöödeks kasutatakse koppsüvendajat või pinnasepumpsüvendajat.

Saareotsa kanalis koosneb süvendatav pinnas peamiselt liivast – peen- ja tolmliivast, vaheldumisi kesk- ning jämeliivaga, mis võivad olla mudastunud[1]. Saareotsa kanalis on 2006. aastal teostatud geoloogilised uuringud[2], mille käigus võeti 6 pinnaseproovi, milles määrati lõimis ja reostuskomponentide sisaldus. Pinnaseproovid võeti sügavustelt 0-0,1 m ja 0,4-0,5 m. Proovides määrati pinnase kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn) ja naftasaaduste sisaldused. Reostuskomponentide sisaldust võrreldi 2007. aastal kehtinud keskkonnaministri 02.04.2004 määrusega nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ kehtestatud pinnases ohtlike ainete sisalduse piirnormidega (edaspidi määrus nr 12; määrus on kehtetu alates 17.07.2010). Tulemused näitasid, et Saareotsa kanali setted on looduslikult puhtad ning mitte üheski proovis ei olnud reostuskomponendi osas kontsentratsioon üle sihtarvu.[3] Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks[4].

2010. aasta märtsis on teostatud geoloogilised uuringud Munalaiu ja Manilaiu sadama akvatooriumites ning nendevahelisel veeteel, kus nimetatud piirkondadest võeti 8 proovi[5]. Uuringus määrati põhjasetete raskmetallide (Hg, Cd, Pb, Zn ja Cu) ja naftaproduktide sisaldus. Tulemustest selgus, et proovide raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus jäi alla määruses nr 12 kehtestatud sihtarvude ja seega oli 2010. aastal võetud pinnase proovide tulemusel Munalaiu ja Manilaiu akvatooriumide ning nendevahelise veetee pinnas heas seisundis ehk reostumata. Munalaiu-Manilaiu sadamate vaheline veetee asub vahetult Saareotsa kanali kõrval, mistõttu näitavad põhjasetete tulemused piirkonna setete seisundit.

Keskkonnaamet võrdles 2007. ja 2010. aasta analüüside tulemusi ka praegu kehtiva keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas kehtestatud ohtlike ainete sisalduste piirväärtustega pinnases ning kõigi eelnimetatud ohtlike ainete sisaldus proovis jäi alla sihtarvu. Seega olid tulemuste alusel Saareotsa kanali ja

Munalaiu-Manilaiu vahelise veetee setted sobilikud kaadamiseks.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi[6] p 6.10 b ja c kohaselt kohalduvad süvendatava sette analüüside tegemisele erandid, kui süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast, kruusast või kividest ning kui süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Praegusel juhul on tegemist

väikeste süvendatavate kogustega (kuni 1500 m3 töö kohta), süvendatav sete koosneb peamiselt liivast, 2006. aastal teostatud uuringud Saareotsa kanalis ning 2010. aastal Munalaiu-Manilaiu vahelisel veeteel näitasid süvendatavas settes saastenäitajate jäämist alla nendele kehtestatud sihtarvude. Seega ei kaasne Saareotsa kanali hooldussüvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et hooldussüvendustööde käigus eraldub vette reostust.

3.2.2.2. Süvenduspinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale

Süvendamisel eemaldatud pinnas kaadatakse MunalaiuW kaadamisalale, mis asub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahe (VEE3400000) Kihnu väina (VEE3440000) lääneosas (VEE3440010). MunalaiuW kaadamisala asub süvendatavast alast ligikaudu 3 km kaugusel.

Kaadamist planeeritakse sõltuvalt süvendustööde teostamise vajadusest ligikaudu 1500 m3 iga

5-7 aasta tagant, kogumahus 7500 m3 30 aasta jooksul. Kaadamisala pindala on 0,861 km2 (st ligikaudu 930 m x 930 m). Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

MunalaiuW kaadamisala koordinaadid:

X: 6455541.31 Y: 502193.37 X: 6455981.16 Y: 503013.38 X: 6455193.16 Y: 503488.70 X: 6454746.63 Y: 502672.78

MunalaiuW kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks. MunalaiuW kaadamisalale on varasemalt lubatud kaadata:

Aastatel 2006-2006 kehtinud loa nr L.VT.EE-132992 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid, tegevuse kirjeldus: Munalaiu sadama akvatooriumi puhastamine sissekantud setetest, kivide eemaldamine ning sadama akvatooriumi ja Saareotsa liitsihi laevatee nurga

õgvendamine mahus kuni 2000 m3. Ammutatud materjali kaadamine merre MunalaiuW

kaadamisalale mahus 2000 m3. Aastatel 2010-2015 kehtinud loa nr L.VV/319389 alusel - loa omaja: aktsiaselts Saarte Liinid, tegevuse kirjeldus: Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamate veeteede süvendamine

mahus kuni 145 000 m3, hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimine ning süvendatud pinnase kaadamine. Aastatel 2012-2013 kehtinud loa nr L.VV/321628 alusel – loa omaja: Veeteede Amet

(alates 2021. aastast Transpordiamet), tegevuse kirjeldus: kaadamine mahus 8500 m3.

Aastatel 2017-2022 kehtinud loa nr L.VV/329179 alusel – loa omaja: aktsiaselts Saarte

Liinid, tegevuse kirjeldus: Manilaiu sadama süvendamine mahus 5000 m3 ning süvendatud

pinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale mahus 5000 m3.

3.2.3. Mereala kooskasutus

Eesti mereala planeeringus[7] on käsitletud mereala kooskasutuse põhimõtteid. Mereala aina mitmekesisem kasutus tingib vajaduse mahutada mereruumi erinevaid tegevusi. Kooskasutuse soodustamine vähendab merealale avalduvat ruumilist survet. Eesmärgiks on mere kui ressursi jagatud ja jätkusuutlik kasutamine ning erinevate kasutusviiside positiivsete koosmõjude võimendamine. Eelnevast tulenevalt on Eesti mereala planeeringu üldiseks suuniseks edendada mereala kooskasutust alati, kui see on võimalik. Kooskasutus tähendab mereala teadlikku ühist kasutamist ühtses mereruumis, geograafilises läheduses. Mõiste hõlmab nii tegevuste ühes ja samas merepiirkonnas paiknemist kui ka sama taristu kasutamist. Euroopa juhendmaterjalid[8] rõhutavad, et kooskasutuse juurutamine nõuab jõupingutusi kõigilt kaasatud osapooltelt.

TTJA on andnud 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-038 [9] OÜ-le Utilitas Wind hoonestusloa merepõhja koormamiseks meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid, (tuulepargi hoonestusluba) ning 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26- 037[10] hoonestusloa merepõhja koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga Liivi lahes (eksportkaabli hoonestusluba). Eksportkaabli hoonestusloas on kavandatava tegevuse eesmärgiks Saare-Liivi meretuulepargi ühendamine Eesti põhivõrguga veekaabelliiniga, mis koosneb elektri- ja sidekaablitest. Maksimaalne kaevise sügavus meres on 5 m ning suurim lubatud eksportkaablite arv on 3. Täpne paralleelsete kaablite arv, tüüp ja nendega seonduvad laiuse ja pindalalised väärtused, k.a ehitisealune pind, selguvad ehitusprojekti koostamisel. Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli koridor kattub osaliselt MunalaiuW kaadamisalaga (joonis 1).

Joonis 1. MunalaiuW kaadamisala (tähistatud helesinisega) kattumine Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabli (tähistatud oranžiga) asukohaga (Eesti mereala planeeringu kaart)[11].

Transpordiamet juhtis oma 21.06.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/11657-2 TTJA tähelepanu OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotluse menetlusel sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub kaadamisala, mis tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate setete alla. Kuna selle kohta ei esitatud menetluse käigus täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jäi Transpordiametile arusaam, et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav.

OÜ Utilitas Wind esitas 22.12.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa esmataotluse [12] Saare- Liivi meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamiseks ja veekaabelliinide (sh eksportkaabelliinide) rajamiseks Liivi lahes (VEE3400000) (menetluse nr M-134858)[13]. Taotluse alusel andis Keskkonnaamet 28.04.2026 keskkonnaloa nr KL- 526251[14] kehtivusega 28.04.2026-23.04.2038 järgmisteks tegevusteks:

süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 249 000 m³ vundamentide (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel; süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 1 560 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel.

Keskkonnaloas nr KL-526251 märgitud potentsiaalne tuulepargi ja eksportkaablite ala kattuvad tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega.

Keskkonnaloa nr KL-526251 andmise otsuse nr DM-134858-29 „Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“[15] kohaselt on nii taastuvenergia tootmine kui ka veeteede hooldamine avaliku huviga tegevused, mistõttu on oluline erinevate huvipoolte arvestamine.

OÜ Utilitas Wind esitas keskkonnaloa nr KL-526251 taotluse menetluse (menetlus nr M- 134858[16]) käigus seisukoha[17] ning käesoleva taotluse menetluses seisukoha[18] mille kohaselt korraldasid OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja 27.02.2026 veebikohtumise, milles jõuti

järeldusele, et arvestades (a) loa taotleja taotletavat kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks eelduslikult umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga järelikult umbes 400 meetrit[19] ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi OÜ Utilitas Wind keskkonnaloa nr KL-526251 ala) on kõnealuses kohas u 1000 meetri laiune, MunalaiuW kaadamisala ise on u 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa nr KL- 526251 ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine ka siis, kui Saare- Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. OÜ Utilitas Wind tegi ettepaneku määrata käesolevas loas, et alates Saare- Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades eeltoodud parameetreid (kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on OÜ Utilitas Wind hinnangul MunalaiuW kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks.

Mereala kooskasutusele kaasaaitamiseks seadis Keskkonnaamet OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 järgmised tingimused:

1) eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks; 2) MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele; 3) peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Eelnevast tulenevalt on OÜ Utilitas Wind ja loa taotleja valmis MunalaiuW kaadamisala asukoha kooskasutuseks. Keskkonnaamet arvestab OÜ Utilitas Wind ettepanekutega ning määrab kooskasutuse võimaldamiseks käesolevale loale tingimused.

3.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning

seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027).

Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2).

Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või nende osa, või rannikuvee osa (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 1 p 2).

Süvendatav Saareotsa kanal asub Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Kihnu väina lääneosas, mis kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_18).

Veekogumite koondseisundiinfo 2024 [20] kohaselt on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund 2024. aastal hinnatud halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud eutrofeerumine ja looduslik põhjus.

Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda sisaldus kalades, mis tuleneb kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda (Hg) keskkonda sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik[21]. Eelnevast tulenevalt on Hg kõrge sisaldus põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. VMK meetmeprogrammis on toodud meetmed, mis aitavad saavutada kõikide veekogumite head seisundit. Vastavalt VMK meetmeprogrammile on Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena nimetatud reoveepuhastid, aga ka sadamad. Sadamate puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid:

1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja;

2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) veeloa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine.

3.2.5. Eesti merestrateegia eesmärkide täitmine

Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[22] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist.

Kavandatavad süvendustööd Saareotsa kanalis ning süvenduspinnase kaadamine MunalaiuW kaadamisalale põhjustavad otsest füüsilist mõju merepõhjale ja veesamba dünaamikale. Seega on tööd seotud merestrateegia tunnusega D6 merepõhja terviklikkus ning täpsemalt füüsiline

häiring. Taotluse kohaselt kavandatakse hooldussüvendust Saareotsa kanalis 0,0713 km2 alale.

MunalaiuW kaadamisala pindala on 0,861 km2. Kuna Saareotsa kanalis on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, samuti on MunalaiuW kaadamisala olnud pikalt kasutuses, ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhja terviklikkust ega suurenda killustatust. Vee erikasutusega vahetult mõjutatava merepõhja pindala on marginaalne, mistõttu ei kahjusta tegevus merepõhja elupaikasid (tunnus D1C5) ega merepõhja terviklikkust olulisel määral. Kavandatava tegevuse käigus tekkiv heljum avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele (tunnus D1), peamiselt läbi valguskliima halvenemise ja troofsustaseme tõusu (tunnus D5). Arvestades kavandatavaid töid, nende mahtu ja taotluses kirjeldatud tehnoloogiat, on töödega kaasnev heljum vähene ning oluline mõju puudub.

Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei asu Saareotsa kanalis ega MunalaiuW kaadamisalal vääriselupaikasid.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda taotlusest ja keskkonnaloaga seatud töökorralduslikest nõuetest.

3.2.6. Nõuded vee erikasutusele

Kuigi loa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Keskkonnaamet lähtub loale tingimuste seadmisel VeeS § 177 lg-st 7, mille kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, määrab Keskkonnaamet:

1) keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad; 2) meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded; 3) parima võimaliku tehnika vee kasutamiseks, arvestades selle ajakohasust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust; 4) mere süvendamise ja kaadamise nõuded; 5) seaduses sätestatud juhul nõuded, mis esitatakse loodusvara otstarbeka kasutamise tagamiseks ja keskkonnaloaga lubatud tegevusest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks.

Eelnevast tulenevalt ning lähtudes eelhinnangu tulemustest (vt Lisa 2), määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded (loa tabelid V10, V11 ja V16):

Süvendamise nõuded (keskkonnaloa tabel V10): Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade kudemine ja noorkalade areng. Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-31.03. Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Kaadamise nõuded (keskkonnaloa tabel V11): MunalaiuW kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06. Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s).

Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle. Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel. Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite paigaldamiseni. Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata kaadamine MunalaiuW kaadamisala lõunapoolsele alale. Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku. Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16): Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras.

Toimingud avarii korral (keskkonnaloa tabel V16): Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16): Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3.2.7. Seire nõuete seadmise kaalumine

Võttes aluseks ptk-i 3.2.3. „Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks“, ei sea Keskkonnaamet loas mere seire nõudeid.

3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,

VeeS § 192).

3.4. Kinnistu kasutusõigus

Süvendustööd ning süvenduspinnase kaadamine toimuvad Läänemere Eesti merealal. Saareotsa kanal asub Liivi lahes Lao rannas ning MunalaiuW kaadamisala asub Liivi lahe Kihnu väina lääneosas. Eesti sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (VeeS § 23 lg-d 1 ja 2). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seadus § 47 lg 4).

3.5. Nõuded teabe esitamiseks

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 p-des 8 ja 11 nimetatud tegevused, st süvendamine ja kaadamine, toimuvad meres. Seega tuleb meres süvendamisel ja merre kaadamisel esitada veekasutuse aruanne.

Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS infosüsteemi kaudu. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole reaalselt toimunud.

3.6. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.6.1. Taotluse avalikustamisel esitatud ettepanekud

TTJA saatis oma arvamuse Saareotsa kanali loa taotlusele, milles juhtis tähelepanu, et TTJA andis 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-037 Utilitas Wind OÜ-le hoonestusloa avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaabliga. Maa- ja Ruumiameti GIS-kaardi andmetel kattub Saare-Liivi eksportkaabli hoonestusloa ala keskkonnaloa taotluses nimetatud kaadamisalaga (KAS0000015). Samuti soovib TTJA saada teavet taotluse edasise menetluse kohta. Keskkonnaamet arvestab TTJA arvamusega loa taotluse menetluses. Keskkonnaamet kaasab TTJA edasises menetluses.

OÜ Utilitas Wind saatis seisukoha Transpordiameti Saareotsa kanali loa taotluse kohta, mille kohaselt on Keskkonnaametil paralleelselt menetluses OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa taotlus (T-KL/1031459-3, menetlus nr M-134858) ning OÜ Utilitas Wind ja Transpordiamet jõudsid 27.02.2026 veebikohtumise käigus järeldusele, et MunalaiuW (KAS0000015) kaadamisalale kaadamine on võimalik ka siis, kui Saare-Liivi

meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. Küll tuleb OÜ Utilitas Wind hinnangul määrata käesolevas Transpordiameti taotletavas loas, et alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades kaadamise mahtu ja kaadamisala suurust on MunalaiuW kaadamisalal ka sel juhul eelduslikult endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. Seega tegi OÜ Utilitas Wind ettepaneku määrata Transpordiameti taotletavas loas teisi tegevusi arvestava kaadamise nõue (kaablitrassil ja kaablite kaitsevööndites kaadamise keelu). Samas toob OÜ Utilitas Wind välja, et vajadusel on võimalik Transpordiameti keskkonnaloa taotluse järgset kaadamiskohta nihutada Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite hoonestusloa (ning keskkonnaloa taotluse) alast välja. Samuti soovib OÜ Utilitas Wind saada teavet Transpordiameti Saareotsa kanali keskkonnaloa taotluse edasise menetluse kohta.

Keskkonnaamet arvestab OÜ Utilitas Wind esitatud ettepanekutega ning kaalub neid loa taotluse menetluse raames. Keskkonnaamet kaasab OÜ Utilitas Wind edasises menetluses.

Kohalik omavalitsus andis oma arvamuses teada, et on tutvunud esitatud taotlusega ning ei oma vastuväiteid taotluse osas.

3.6.2. Eelnõude avalikustamisel esitatud ettepanekute kaalumine 3.7. Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. [1] TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne“ [2] Geoloogilise uuringu teostas detsembris 2006 REI Geotehnika, pinnaseproovide analüüsid teostas jaanuaris 2007 OÜ Eesti Geoloogiakeskuse labor [3] TÜ Eesti Mereinstituut, 2007, „Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne“, kättesaadav: keskkonnakaitseloa esmataotlus nr T-KL/1031077-2 lisa 3 (https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details? represented_id=&proceeding_id=36159&application_id=1032440) (15.04.2026) [4] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ § 4 [5] OÜ E-Konsult, 2010, „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH“ [6] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea-

2024/ (06.05.2026) [7] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146, kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (16.04.2026) [8] https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/ocean-multi-use-action-plan (16.04.2026) [9] https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087276 (17.04.2026) [10] https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1087273 (17.04.2026) [11] https://experience.arcgis.com/experience/d6b9a90f3462481e93acfaf4010f0e5e/ [12] Taotlus nr T-KL/1031459, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details? represented_id=&proceeding_id=35479&application_id=1031459 (27.04.2026) [13] https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (27.04.2026) [14] https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=KL- 526251&permit_status=ISSUED&permit_id=161310 (29.04.2026) [15] https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=ALL&document_id=179865 (29.04.2026) [16] https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=35479 (29.04.2026) [17] https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&proceeding_nr=M- 134858&proceeding_public_status=YM&document_id=176713 (29.04.2026) [18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.03.2026 numbriga DM- 135538-7, kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view? search=1&document_number=DM-135538-7&document_id=177904 (29.04.2026) [19] Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. [20] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (05.05.2026) [21] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [22] https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 07.05.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526790

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Transpordiamet

Registrikood / Isikukood

70001490

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saareotsa kanal

Aadress Lao küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

4109

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kavaru rand (VEE3444000), Lao rand (VEE3439000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/5

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Lao rand

Veekogu kood VEE3439000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kavaru rand (VEE3444000), Lao rand (VEE3439000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.0713

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamise eesmärgiks on tagada vajalik veesügavus ohutuks laevaliikluseks.

Setted kuhjuvad peamiselt Saareotsa kanali idapoolsesse nurka. See on koht, kus parvlaev Kihnu Virve pöörab kanalist Munalaiu sadamasse ja vastupidi. Kanali keskel uhub ilmselt laeva sõukruvide poolt tekitatud veeliikumine kanali keskele valli. Töid teostatakse vajaduspõhiselt (hinnatakse igal aastal mõõdistusandmete põhjal üle). Lähtuvalt senisest setete kuhjumise kiirusest eeldatavalt 5 kuni 7 aasta tagant mahus u 1500 m3.

Süvendamise viis Koppsüvendaja või pinnasepumpsüvendaja.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas laevatee süvendamisel 7 500 Liiv 100

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Saareotsa kanalis teostatud geoloogilise uuringu (2006) ja Munalaiu-Manilaiu sadama akvatooriumites ning nendevahelisel veeteel teostatud geoloogilise uuringu (2010) põhjal on piirkonnas põhjasetted heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutud. Uuringutes analüüsitud reostuskomponentide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn ja naftasaadused) sisaldused jäid alla sihtarvude. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p-des 6.10 b ja c nimetatud erandite kohaselt, kuna süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast ning süvendataval alal puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded 1) Saareotsa kanalis ei ole lubatud hooldussüvendust teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). 2) Tööde teostamisel tuleb vältida perioodi 01.04-30.06, mil toimub mitmete rannikukalade kudemine ja noorkalade areng. 3) Parim aeg tööde läbiviimiseks on suvine madalveeperiood 01.07-30.09. Kuna nimetatud periood kattub ka tihedama laevaliikluse ajaga, on võimalik töid läbi viia ka sügistalvisel perioodil, st 01.10-31.03. 4) Töid teostada võimalikult lühikese aja jooksul. Mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

3/5

Veekogu nimetus Kihnu väina lääneosa

Veekogu kood VEE3440010

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Kaadamisala nimi Munalaiust läänes

Kaadamisala kood KAS0000015

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.8614

Kaadamise vajaduse põhjendus Puudub teadmine, kus lähiümbruses oleks võimalik sellist täitepinnast kasulikult kasutada.

Kaadamise viis Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 7 500 Liiv 100

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1) Munalaiust läänes kaadamisalal ei ole kaadamine lubatud perioodil 01.04-30.06. 2) Kaadamist ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (alates 10 m/s). 3) Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ning pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle. 4) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel. 5) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. 6) Kaadamisala võib kasutada kogu ulatuses kuni Saare-Liivi meretuulepargi eksportkaablite paigaldamiseni. 7) Alates Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalike eksportkaablite paigaldamisest ei tohi kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. 8) OÜ Utilitas Wind keskkonnaloas nr KL-526251 on seatud tingimus, et eksportkaablid paigaldada võimalusel Munalaiust läänes kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. Seetõttu tuleb pärast eksportkaablite paigaldamist kavandata kaadamine Munalaiust läänes kaadamisala lõunapoolsele alale. 9) Peale eksportkaablite paigaldamist teavitab OÜ Utilitas Wind Keskkonnaametit ja Transpordiametit täpsemalt, millises osas on võimalik edaspidi Munalaiust läänes kaadamisala kaadamiseks kasutada. OÜ Utilitas Wind esitab Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastava GIS andmestiku. 10) Kaadamisel kasutatav pinnaseveopraam peab olema pidevalt jälgitav laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) abil.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/5

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Pidevalt

2. Toimingud avarii korral 1) Naftasaaduste või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Vajadusel

3. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 2) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidevalt

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul, kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

2. Muu vajalik informatsioon Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5