Vastuskiri Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa menetluse raames

OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Keskkonnaamet

e-post: [email protected]

Teadmiseks: Transpordiamet

e-post: [email protected]

Teie: 20.02.2026 nr DM-134858-16

Meie: 06.03.2026

Saare-Liivi meretuulepargi veeloa taotlusest ja Munalaiu W kaadamisalast

Pöördusite OÜ Utilitas Wind („Utilitas Wind“) poole seoses Saare-Liivi meretuulepargi veeloa

taotlusega (T-KL/1031459-3, menetlus nr M-134858).

Märkisite oma kirjas: „Seoses MunalaiuW kaadamisalaga tegi Transpordiamet ettepaneku seda mitte

sulgeda. Transpordiamet on esitanud keskkonnaloa taotluse [registreeritud KOTKASes 10.02.2026

numbriga DM-135538-1, menetluse nr M-135538 all] Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks, kus

süvenduspinnase kaadamine toimuks Munalaiu W kaadamisalale (nagu ka viimati tehtud tööde käigus,

vee erikasutusluba nr LVV/321628), mille mahud oleks suhteliselt väikesed ning tööde intervall ca 5-7

aasta tagant. Süvendamise vajadus hinnatakse üle igal aastal mõõdistusandmete põhjal. Pärnu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 35 on märgitud, et väiksema

mahu puhul saab kasutada olemasolevaid kaadamisalasid. Lisaks selgitas Transpordiamet, et on oma

21.06.2022 kirjas nr 7.2-4/22/11657-2 Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotluse menetlusel juhtinud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub

kaadamisala, mis tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate

setete alla. Kuna selle kohta pole esitatud täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jääb arusaam,

et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav. Saare-Liivi KMH aruande lisas kaks on toodud,

et paralleelselt paigaldatud ühenduskaablite minimaalne vahekaugus meretrassil on 100 meetrit.

Sellest johtuvalt on kolme paralleelse merekaabli puhul kaabliraja üldlaius umbes 200 m. Lisaks

paigutatakse kaablid KMH aruande kohaselt 1-5 m sügavusele settesse. Keskkonnaloa taotlus hõlmab

kogu hoonesutsuala (ca 1 km laiune trass). Siiski, lähtuvalt kaabliraja üldlaiusest ja paigaldamise

tehnoloogiast (matmine), on potentsiaalselt võimalik alade (vt joonis 1) kooskasutus.“ Palusite esitada

seisukoht MunalaiuW kaadamisala kooskasutamise täpsema võimalikkuse osas hiljemalt 06.03.2026.

Märgime seonduvalt järgmist.

Utilitas Wind ei näe vajadust ega põhjust oma veeloa taotlust seonduvalt MunalaiuW kaadamisalaga

muuta. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk

eksportkaablite hoonestusluba (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-

7/26-037) kehtib ning peame jääma vastava koormatava ala piiridesse. MunalaiuW kaadamisala ei ole

meile arusaadavalt ühegi hetkel kehtiva veeloa kaadamiskohaks (viidatud vee erikasutusluba nr

LVV/321628 kehtis kuni 31.12.2013 ning uus Transpordiameti veeloa taotlus nr T-KL/1031077 on

esmasena esitatud 10.02.2026 ning alles menetluses – menetlus nr M-135538).

17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu („Pärnu mereala

2

MP“) joonisel on tõepoolest „olemasolevad kaadamisalad“ (toonase Veeteede Ameti andmetel)

kujutatud, k.a kõnealune kaadamisala. Pärnu mereala MP seletuskirja ptk-s 3.7 on aga märgitud:

„Planeeringujoonistele on kantud seni kasutatud kaadamisalad, mis ökoloogilistel põhjustel ei ole

suuremahuliseks kaadamiseks väga sobivad. Kuna Pärnu lahe puhul on tegemist ökoloogiliselt tundliku

alaga, on vajalik suuremahuline materjali kaadamine, millega kaasneb mahukas heljumi levik, viia

väljapoole Pärnu lahte. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine (kuni 10 000 m3) ja uute

kasutuselevõtmine täpsustatakse enne veekogu süvendamist. Vee erikasutusloas määratletud

tingimused on aluseks kaadamiskoha valikul. Väiksema mahu puhul saab kasutada olemasolevaid

kaadamisalasid, suuremamahuliste kaadamistööde puhul kaalutakse uute alade kasutuselevõtmist

keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Kui kaadamisala asub kaitsealal või mõjutab seda, tuleb enne

kaadamisala kasutusele võtmist läbi viia Natura hindamine ja saadud nõusolek kaitseala valitsejalt.

Uue kaadamisala kasutusele võtmine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Kaadamisalade

täpsustamist hilisemas loataotluse etapis ei loeta maakonnaplaneeringu muutmiseks.“ Niisiis selguvad

tegelikud kaadamiskohad igakordselt veeloa menetluses asjaolude ja mõjude kaalumise tulemusena.

Korraldasime samal teemal 27.02.2026 Transpordiametiga veebikohtumise, milles jõudsime

järeldusele, et arvestades (a) Transpordiameti veeloa taotluses nr T-KL/1031077 kavandatud

kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga

ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks eelduslikult

umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga järelikult umbes

400 meetrit1 ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi veeloa taotluse ala) on kõnealuses kohas

ca 1000 meetri laiune, Munalaiu W kaadamisala ise on ca 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole

hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi veeloa taotluse ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW

kaadamisalale kaadamine ka siis, kui Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik

veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. Küll tuleb Transpordiameti taotletavas veeloas

(taotlus nr T-KL/1031077, menetlus nr M-135538) määrata, et alates Saare-Liivi meretuulepargi

põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi

kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades eeltoodud parameetreid

(kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on MunalaiuW kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult

endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. VeeS § 193 lg 1 p 12 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse

nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 1 koos lisa 3 p-ga 11.8 võimaldavad kaadamise nõudeid veeloas

määrata. VeeS § 177 lg 7 sätestab, et kaadamiskoha määramisel tuleb arvesse võtta võimaliku

kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas,

kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust,

kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju

1 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

3

merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele. Järelikult on

Transpordiameti taotletavas veeloas (taotlus nr T-KL/1031077, menetlus nr M-135538) võimalik

niisuguse, teisi tegevusi arvestava kaadamise nõude (kaablitrassil ja kaablite kaitsevööndites

kaadamise keeld) määramine. Siinkohal tuleb silmas pidada ka olulist avalikku huvi taastuvenergia

tootmisvõimsuste järele (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Samuti märgime, et Saare-Liivi meretuulepargi

veeloa taotlus oli ajaliselt varasem.

Samas, vajadusel on võimalik ka Transpordiameti veeloa taotluse (taotlus nr T-KL/1031077, menetlus

nr M-135538) järgset kaadamiskohta nihutada Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks

vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite hoonestusloa (ning veeloa taotluse) alast välja. Kordame, et

Pärnu mereala MP MunalaiuW senise kaadamisala piiresse jäämist ei nõua. Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 72 kohaselt on merre kaadamine alates mahust 500

m3 nagunii eelhinnangu kohustuslik tegevus (nii senise kaadamisala piiresse jäädes kui kaadamiskohta

nihutades). Juhul, kui nihutatud kaadamiskoha kasutamiseks on tarvilik teha uuringuid või anda

täiendavat sisendit, oleme valmis abistama näiteks Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju

hindamise aruandele tugineva andmete ekstrapoleerimisega, samuti oleksime põhimõtteliselt valmis

niisugusel juhul näiteks allveearheoloogilist uuringut rahastama.

Peame siinkohal mõistlikuks ja eesmärgipäraseks korraldada lähimal ajal ühiskoosolek

Keskkonnaameti ja Transpordiametiga, et kõnealuse teemaga edasiliikumiseks vajalikud otsused

teha. Utilitas Wind on igal juhul valmis kaasa mõtlema ning oma seisukohti täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Rene Tammist

Andrus Zavadskis

juhatuse liikmed

OÜ Utilitas Wind

OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Keskkonnaamet

e-post: [email protected]

Teadmiseks: Transpordiamet

e-post: [email protected]

Teie: 20.02.2026 nr DM-134858-16

Meie: 06.03.2026

Saare-Liivi meretuulepargi veeloa taotlusest ja Munalaiu W kaadamisalast

Pöördusite OÜ Utilitas Wind („Utilitas Wind“) poole seoses Saare-Liivi meretuulepargi veeloa

taotlusega (T-KL/1031459-3, menetlus nr M-134858).

Märkisite oma kirjas: „Seoses MunalaiuW kaadamisalaga tegi Transpordiamet ettepaneku seda mitte

sulgeda. Transpordiamet on esitanud keskkonnaloa taotluse [registreeritud KOTKASes 10.02.2026

numbriga DM-135538-1, menetluse nr M-135538 all] Saareotsa kanali hooldussüvendamiseks, kus

süvenduspinnase kaadamine toimuks Munalaiu W kaadamisalale (nagu ka viimati tehtud tööde käigus,

vee erikasutusluba nr LVV/321628), mille mahud oleks suhteliselt väikesed ning tööde intervall ca 5-7

aasta tagant. Süvendamise vajadus hinnatakse üle igal aastal mõõdistusandmete põhjal. Pärnu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 35 on märgitud, et väiksema

mahu puhul saab kasutada olemasolevaid kaadamisalasid. Lisaks selgitas Transpordiamet, et on oma

21.06.2022 kirjas nr 7.2-4/22/11657-2 Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotluse menetlusel juhtinud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu sellele, et kavandatava veekaabelliini alal asub

kaadamisala, mis tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate

setete alla. Kuna selle kohta pole esitatud täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid, jääb arusaam,

et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav. Saare-Liivi KMH aruande lisas kaks on toodud,

et paralleelselt paigaldatud ühenduskaablite minimaalne vahekaugus meretrassil on 100 meetrit.

Sellest johtuvalt on kolme paralleelse merekaabli puhul kaabliraja üldlaius umbes 200 m. Lisaks

paigutatakse kaablid KMH aruande kohaselt 1-5 m sügavusele settesse. Keskkonnaloa taotlus hõlmab

kogu hoonesutsuala (ca 1 km laiune trass). Siiski, lähtuvalt kaabliraja üldlaiusest ja paigaldamise

tehnoloogiast (matmine), on potentsiaalselt võimalik alade (vt joonis 1) kooskasutus.“ Palusite esitada

seisukoht MunalaiuW kaadamisala kooskasutamise täpsema võimalikkuse osas hiljemalt 06.03.2026.

Märgime seonduvalt järgmist.

Utilitas Wind ei näe vajadust ega põhjust oma veeloa taotlust seonduvalt MunalaiuW kaadamisalaga

muuta. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk

eksportkaablite hoonestusluba (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-

7/26-037) kehtib ning peame jääma vastava koormatava ala piiridesse. MunalaiuW kaadamisala ei ole

meile arusaadavalt ühegi hetkel kehtiva veeloa kaadamiskohaks (viidatud vee erikasutusluba nr

LVV/321628 kehtis kuni 31.12.2013 ning uus Transpordiameti veeloa taotlus nr T-KL/1031077 on

esmasena esitatud 10.02.2026 ning alles menetluses – menetlus nr M-135538).

17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu („Pärnu mereala

2

MP“) joonisel on tõepoolest „olemasolevad kaadamisalad“ (toonase Veeteede Ameti andmetel)

kujutatud, k.a kõnealune kaadamisala. Pärnu mereala MP seletuskirja ptk-s 3.7 on aga märgitud:

„Planeeringujoonistele on kantud seni kasutatud kaadamisalad, mis ökoloogilistel põhjustel ei ole

suuremahuliseks kaadamiseks väga sobivad. Kuna Pärnu lahe puhul on tegemist ökoloogiliselt tundliku

alaga, on vajalik suuremahuline materjali kaadamine, millega kaasneb mahukas heljumi levik, viia

väljapoole Pärnu lahte. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine (kuni 10 000 m3) ja uute

kasutuselevõtmine täpsustatakse enne veekogu süvendamist. Vee erikasutusloas määratletud

tingimused on aluseks kaadamiskoha valikul. Väiksema mahu puhul saab kasutada olemasolevaid

kaadamisalasid, suuremamahuliste kaadamistööde puhul kaalutakse uute alade kasutuselevõtmist

keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Kui kaadamisala asub kaitsealal või mõjutab seda, tuleb enne

kaadamisala kasutusele võtmist läbi viia Natura hindamine ja saadud nõusolek kaitseala valitsejalt.

Uue kaadamisala kasutusele võtmine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Kaadamisalade

täpsustamist hilisemas loataotluse etapis ei loeta maakonnaplaneeringu muutmiseks.“ Niisiis selguvad

tegelikud kaadamiskohad igakordselt veeloa menetluses asjaolude ja mõjude kaalumise tulemusena.

Korraldasime samal teemal 27.02.2026 Transpordiametiga veebikohtumise, milles jõudsime

järeldusele, et arvestades (a) Transpordiameti veeloa taotluses nr T-KL/1031077 kavandatud

kaadamise mahtu (korraga kuni 1500 m3) ning et (b) Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga

ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldatud trassi laius oleks eelduslikult

umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga järelikult umbes

400 meetrit1 ning samas hoonestusloa koormatav ala (ühtlasi veeloa taotluse ala) on kõnealuses kohas

ca 1000 meetri laiune, Munalaiu W kaadamisala ise on ca 900 meetri laiune (millest osa jääb väljapoole

hoonestusala/Saare-Liivi meretuulepargi veeloa taotluse ala), on printsiibis võimalik MunalaiuW

kaadamisalale kaadamine ka siis, kui Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalik

veekaabelliin ehk eksportkaablid saavad paigaldatud. Küll tuleb Transpordiameti taotletavas veeloas

(taotlus nr T-KL/1031077, menetlus nr M-135538) määrata, et alates Saare-Liivi meretuulepargi

põhivõrguga ühendamiseks vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite paigaldamisest ei tohi

kõnealustele kaablitele ega nende kaitsevööndisse kaadata. Arvestades eeltoodud parameetreid

(kaadamise maht ja kaadamisala suurus) on MunalaiuW kaadamisalal ka niisugusel juhul eelduslikult

endiselt piisavalt ruumi kaadamiseks. VeeS § 193 lg 1 p 12 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse

nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 1 koos lisa 3 p-ga 11.8 võimaldavad kaadamise nõudeid veeloas

määrata. VeeS § 177 lg 7 sätestab, et kaadamiskoha määramisel tuleb arvesse võtta võimaliku

kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas,

kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust,

kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju

1 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

3

merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele. Järelikult on

Transpordiameti taotletavas veeloas (taotlus nr T-KL/1031077, menetlus nr M-135538) võimalik

niisuguse, teisi tegevusi arvestava kaadamise nõude (kaablitrassil ja kaablite kaitsevööndites

kaadamise keeld) määramine. Siinkohal tuleb silmas pidada ka olulist avalikku huvi taastuvenergia

tootmisvõimsuste järele (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Samuti märgime, et Saare-Liivi meretuulepargi

veeloa taotlus oli ajaliselt varasem.

Samas, vajadusel on võimalik ka Transpordiameti veeloa taotluse (taotlus nr T-KL/1031077, menetlus

nr M-135538) järgset kaadamiskohta nihutada Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks

vajaliku veekaabelliini ehk eksportkaablite hoonestusloa (ning veeloa taotluse) alast välja. Kordame, et

Pärnu mereala MP MunalaiuW senise kaadamisala piiresse jäämist ei nõua. Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 72 kohaselt on merre kaadamine alates mahust 500

m3 nagunii eelhinnangu kohustuslik tegevus (nii senise kaadamisala piiresse jäädes kui kaadamiskohta

nihutades). Juhul, kui nihutatud kaadamiskoha kasutamiseks on tarvilik teha uuringuid või anda

täiendavat sisendit, oleme valmis abistama näiteks Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju

hindamise aruandele tugineva andmete ekstrapoleerimisega, samuti oleksime põhimõtteliselt valmis

niisugusel juhul näiteks allveearheoloogilist uuringut rahastama.

Peame siinkohal mõistlikuks ja eesmärgipäraseks korraldada lähimal ajal ühiskoosolek

Keskkonnaameti ja Transpordiametiga, et kõnealuse teemaga edasiliikumiseks vajalikud otsused

teha. Utilitas Wind on igal juhul valmis kaasa mõtlema ning oma seisukohti täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Rene Tammist

Andrus Zavadskis

juhatuse liikmed

OÜ Utilitas Wind