Lääne-Virumaa Haljala vald Eisma küla Andrese maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Koostöötegijad ja kaasatavad Teie

Meie 12.04.2023 nr 7-1/77-17

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisest teavitamine

Haljala Vallavalitsus teatab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 35 lõikest 6, et Haljala

Vallavolikogu 21.03.2023 otsusega nr 80 jäeti algatamata Eisma külas Andrese maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 20.12.2022

otsusega nr 74. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuse sihtotstarbe muutmine

elamumaaks, ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, vajalike

tehnovõrkude ja rajatiste asukohtade määramine, kitsenduste ja servituutide seadmine.

Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kuna

detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhilahendust,

oli vajalik koostada KSH eelhinnang.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat

informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole planeeringu realiseerimisel alust eeldada

olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, mistõttu ei ole detailplaneeringu koostamisel

KSH algatamine vajalik. Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad

planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist ja vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt võimalik detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Rakvere mnt

3, Haljala alevik 45301, Haljala vald; e-post: [email protected]). Detailplaneeringu

koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301, Haljala

vald; e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing

Projekteerimiskeskus (Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa vald, 45010, e-post:

[email protected]).

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsustega on võimalik

tutvuda Haljala vallamajas (aadressil Rakvere mnt 3, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu

teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala

valla veebilehel https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsus ja KSH eehinnang on lisatud ka käesolevale

kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressile

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

planeerimisspetsialist

+372 505 1127

[email protected]

OTSUS

Teams 21. märts 2023 nr 80

Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati Haljala

Vallavolikogu 20.12.2022 otsusega nr 74. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni

nelja abihoone ehitamiseks, vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukohtade määramine,

kitsenduste ja servituutide seadmine. Planeeringuala pindala ulatus on umbes 0,4 ha.

Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks üldplaneeringu punktis 10.2.7 sätestatud miljööväärtusega alal lubatava

minimaalse elamuehituskrundi (0,5 ha) suuruse osas. Detailplaneering teeb ettepaneku Eisma

külas Andrese maaüksuse krundi (katastritunnus 88703:002:2162) minimaalsuuruse

vähendamiseks, sest olemasoleva maaüksuse suurus on 2465 m2.

Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (asukoht Rakvere mnt 3,

Haljala alevik 45301, Haljala vald; e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise

korraldaja on Haljala Vallavalitsus (asukoht Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301, Haljala vald;

e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus

(registrikood 11003881, asukoht Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Saksi küla, Suuresoo/1,

45010, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus (asukoht Rakvere mnt

3, Haljala alevik 45301, Haljala vald; e-post [email protected]).

Eelhinnanguga on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuse veebilehel.

Planeerimisseaduse § 142 lg 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringule keskkonnamõjude eelhinnangu „Andrese maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ koostas Haljala valla keskkonnaspetsialist.

Eelhinnangust järeldub, et elamu rajamine koos abihoonetega kavandatud kujul ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 6 esitas Haljala Vallavalitsus 11.01.2023 kirjaga nr 7-1/20-60 KSH

eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha andmiseks Päästeametile,

Transpordiametile, Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile.

Päästeamet ja Transpordiamet ei esitanud KSH eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise

otsuse eelnõu kohta arvamusi.

Keskkonnaamet esitas omapoolsed seisukohad KSH eelhinnangule ning otsuse eelnõule

02.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/443-2. Keskkonnaamet jäi seisukohale, et lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase

asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik. Keskkonnaameti poolt kirjas välja toodud märkustega on eelhinnangus ja otsuse

eelnõus arvestatud.

Rahandusministeerium esitas omapoolsed seisukohad KSH eelhinnangule ja otsuse eelnõule

07.02.2023 kirjaga nr 15-3/181-2. Rahandusministeerium jäi seisukohale, et Eisma külas

Andrese maaüksuse detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH

eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Rahandusministeeriumi poolt kirjas välja toodud märkustega on eelhinnangus

ja otsuse eelnõus arvestatud.

Eeltoodust tulenevalt, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,

planeerimisseaduse § 2 lõike 3, § 124 lõike 6 ja § 142 lõike 6 ning keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22 ja § 33 lõigete 2-6 alusel ning

lähtudes asjaomaste asutuste seisukohtadest ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH

eelhinnangut:

1. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine Haljala vallas, Eisma külas,

Andrese maaüksuse detailplaneeringule.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annes Naan

volikogu esimees

EISMA KÜLA ANDRESE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt (KeHJS). Hinnangus on lähtutud ka

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodud

nõuetest.

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i §

33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang. Tulenevalt PlanS §

124 lg 6, sama seaduse § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest tuleb anda

eelhinnang, kui on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneering teeb

ettepaneku muuta kehtivat Vihula valla üldplaneeringut planeeringuala krundi suuruse osas.

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeringuala (Joonis 1) paikneb Haljala vallas (endine Vihula valla territoorium) Eisma külas

Andrese maaüksusel (katastritunnus 88703:002:2162, kogupindala 2465 m², sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

Joonis 1. Andrese maaüksuse detailplaneeringuala.

Planeeritava maa-ala hinnanguline ulatus on umbes 0,4 hektarit. Juurdepääs planeeringualale

on nii Eisma-Kandle kui ka Võle-Vainupea-Kunda teelt (riigiomand).

Detailplaneeringu algatamise kohaselt soovitakse Andrese maaüksusele rajada elamu koos

abihoonete ja tehnovõrkudega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks,

ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, määrata vajalike

tehnovõrkude ja rajatiste asukohad, seada kitsendused ja vajalikud servituudid.

Detailplaneeringu peamised ülesanded on toodud Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1

punktides 1-9, 11-12 ja 21. Loetelu võib detailplaneeringu menetluse jooksul muutuda või

täieneda.

2. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Selles on

arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ja kujundatud põhimõtted

asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks, põllumajandusmaa, rohelise

võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal, jääb

Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, maalise

piirkonna alale ning planeeritava jalgrattamarsruudi alale. Kaugus planeeringualast kuni

Soome laheni on keskmiselt 200 meetrit.

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed,

muuhulgas: tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse

tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest); tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda

asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale; olemasoleva maakasutuse

intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana.

Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse väärtuslike

maastike säilimine. Nende hulgas on nimetatud: säilitada traditsioonilisi maastikuelemente,

struktuure ja maakasutust; võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad,

puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms); sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi)

ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid

väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti; säilitada looduslikke alasid ja

maastikuelemente.

Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala, mille

eesmärk on rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, olulisemate

infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste

määramine.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale ja rannikualale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes

maakonnaplaneeringule.

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Andrese maaüksus detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal, väärtuslikul alal ja miljööväärtusega alal. Miljööväärtuslike hoonestusalade

säilitamiseks on üldplaneeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui

ülejäänud valla territooriumile. Eisma külas on miljööväärtusliku hoonestusala piires lubatud

minimaalne elamukrundi suurus 0,5 ha (Vihula valla üldplaneering ptk 10.2.7. Planeeritava

krundi pindala (0,25 ha) ei vasta hoonestatavale krundile kehtestatud miinimumpindala osas

kehtivale Vihula valla üldplaneeringule ja tegemist on üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga. Andrese maaüksusele pole Vihula valla üldplaneeringus perspektiivset

maakasutuse juhtotstarvet määratud. Uute hoonete rajamisel järgida piirkonnas olemasolevate

hoonete paiknemise struktuuri.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

Välja on toodud olemasolev olukord ja eeldatav mõju.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Eisma küla Andrese maaüksust (katastritunnus 88703:002:2162,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2465 m2), mis asub Eisma küla keskosas.

Maaüksus on hoonestamata, kuhu on paigaldatud elektrikilp ja ehitatud juurdepääsutee.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt rohumaast, lääneservas paikneb riigiteega paralleelne

sademevee kraav. Maaüksusel kasvavad üksikud lehtpuud. Maapind on tasane. Kaugus

planeeringualast kuni Soome laheni on keskmiselt 200 meetrit. Planeeritud hoonestusala jääb

ranna- või kalada piiranguvööndist välja.

Maaüksuse piirinaabrid on Andrekse (88703:002:2171, maatulundusmaa 100%, 8,01 ha), Uno

(88703:002:1920, elamumaa 100%, 19826 m²), Postimaja (88703:002:2161, maatulundusmaa

100%, 17214 m²), Kõrtsirahva (88703:002:2101, elamumaa 100%, 12900 m²), Toomeli

(88703:002:2120, elamumaa 100%, 1647 m²), Andrekse (88703:002:2172, maatulundusmaa

100%, 12622 m²), 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee (88703:002:2680, transpordimaa 100%,

riigiomand) ja 17169 Eisma-Kandle tee (88703:002:2670, transpordimaa 100%, riigiomand)

kinnistutega.

Detailplaneeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning

selle lähinaabrite ulatusse.

3.2. Vee kasutus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõtt ja reoveeteke nii ehitus- kui

kasutusaegsete tegevuste käigus seotud valdavalt igapäevase olmetegevusega. Maaüksusele

planeeritakse puurkaevu ja reoveekäitluseks kogumismahuti, oluline on järgida kehtivaid

seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning vältida reostuse teket. Vaadeldavas

piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes, veepide setted ja kivimid transversaalse filtratsioonimooduliga <10-2 md-

1. Planeeringuala lääneservas paikneb riigiteega paralleelne sademevee kraav,

maaparandussüsteemid puuduvad.

Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja-ja pinnaveele.

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Pinnas

Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse

järgi avaneb aluspõhja Lontova kihistu. Pinnakate koosneb eriteralisest liivast, purdsete

valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda

<50% sette mahust. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal

radoonisisalduse vahemik 10-30 kBq/m3.

Ehitamisekäigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Arvestades, et tegemist on elamu ja

võimalike abihoonete rajamisega ning tegemist on väiksemahulise ehitusega on mõjud

pinnasele tavapärasest väiksemad. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud

(hoonete, tehnovõrkude rajamine). Vihula valla üldplaneeringus on määratud täiendavad

ehitusreeglid ehitamisel miljööväärtuslikele hoonestusaladele. Kaevanditest eemaldatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite-ja tasandustöödel.

Planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi, jäätmekäitlus

tuleb korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.5. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Eisma küla keskosas ja on enamuses tasane looduslik rohumaa

(kõlvikuliselt rohumaa). Maaüksusel kasvavad üksikud lehtpuud, põõsarinde moodustavad

peamiselt pajud. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal leetjad gleimullad (Gl), mille

huumushorisondi tüsedus on 20 cm.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustikuga alal K2

(maakondliku tähtsusega rohekoridor).

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele võib

detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Kuna kõrghaljastust on vähe, siis loomadele

varjevõimalused puuduvad. Eisma küla kuulub kompaktse hoonestusega alade piirkonda ning

looduslik taimestik ja loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust

ega kavandata tegevusi, mis mõjutaksid looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on

säilitada maastiku avatus ja vaated.

3.6. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse alusel jääb Andrese kinnistu piirist umbes 2 km

kaugusele Lahemaa rahvuspark, mis kattub Lahemaa linnu- ja loodusalaga ning umbes 2,5 km

kaugusele jääb Järveoja hoiuala, mis kattub Järveoja loodusalaga.

Detailplaneeringu alal ei asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte.

Ka detailplaneeringu ümbritseval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda.

3.7. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda.

3.8. Sotsiaalne keskkond

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on mõju keskkonnale vähene.

Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele või

keskkonnale.

3.9. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

Andrese detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille puhul oleks põhjust eeldada, et tekib

kumulatiivne mõju.

4. Muud kitsendused

Planeeringualal paikneb elektri jaotuskilp, riigimaantee ääres paikneb sidekanalisatsioon.

Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava Eisma-Kandle tee kaitsevöönd ja Võle-Vainupea-

Kunda tee kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti avalikult kasutatava tee kaitsevööndi kujutamisel

Riigikogu 11.02.2015 seadusest „Ehitusseadustik“ ja tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.“.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Kokkuvõte

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Planeeringuga

kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähi naabrite

ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid

muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu

menetluse käigus.

Eelhinnangu koostas:

Anneli Kask

Keskkonnaspetsialist

Haljala Vallavalitsus