Taotlusvorm
Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” põhjal.
1. Taotleja andmed
Taotleja asutuse nimi
Justiits- ja digiministeerium
Taotleja esindaja nimi
Mari-Liis Sööt
Taotleja esindaja ametikoht
Kriminaalpoliitika asekantsleri kt
Esindaja telefoninumber
56698629
Esindaja e-post
[email protected]
2. Partneri andmed (vajadusel)
Partnerasutuse nimi
Partneri esindaja nimi
Partneri esindaja ametikoht
Partneri esindaja telefoninumber
Partneri esindaja e-post
3. Projekti lühiülevaade
Projekti lühikirjeldus
Projekti „Mudila“ (alias „Märkaja“) laiem eesmärk on parandada alaealiste õigusrikkumiste ennetamist ning tagada abivajaduse varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine kogu riigis. Projekti kaudu soovitakse vähendada olukordi, kus lapse probleemid süvenevad märkamatult ning jõuavad alles hilises faasis õigussüsteemi, kuigi ohusignaalid olid erinevates asutustes juba varem olemas.
Projekti eesmärgiks on luua teaduspõhine üleriigilise andmepõhise juhtumikorralduse mudeli prototüüp (kontseptsioon ja piloteerimise ettevalmistus), mille eesmärk on koondada lapse teekonda puudutavad ohu- ja kaitsemärgid (nn punased, aga ka rohelised lipud) ning suunata abi õigel ajal õigesse kohta. Lahendus keskendub sellele, et lapsega seotud info ei jääks killustatuks eri asutuste vahele, vaid muutuks aktiivseks töövahendiks, mis toetab varajast märkamist, sekkumist ja teenuste koordineerimist.
Projekti tulemusena kavandatakse operatiivne juhtimistöölaud, mis koondab reaalajas ohu- ja kaitsesignaalid , viivitused, suunab spetsialisti tegevust läbi automatiseeritud töövoogude, soovitades sobivaid abimeetmeid. Sellega toetab Mudila juhtumikorraldust ning vähendab olukordi, kus laps jääb ametkondade või teenuste vahele. Lisaks teadusuuringu(te)le ja sellest lähtuvale tehnilisele kontseptsioonile koos prototüübiga hõlmab projekt ka vajalike õiguslike eelduste analüüsi ja ettevalmistamist, et tagada andmete ristkasutus lapse parimate huvide kaitseks kooskõlas rangete andmekaitsenõuetega ja minimaalsuse põhimõttest lähtuvate kasutajarollidega (st iga spetsialist näeb nii vähe andmeid kui võimalik ning nii palju, kui talle on õigusega antud). Kokkuvõttes lähtutakse mudilas andmekaitsest, minimaalsuse põhimõttest, kustuvatest andmetest ning stigmatiseerimise vältimisest.
Projekti ajaraam
10.2026 – 31.10.2027
Omafinantseeringu suurus ja allikas
15%, Justiits- ja Digiministeerium
Taotletav toetuse summa [€]
750 000€
4. Projekti detailsem kirjeldus
Probleemikirjeldus
Selgitage, miks on probleem aktuaalne ning keda see puudutab. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel?
Eesti ühiskonda on raputanud noorte rasked kuriteod, mille puhul on hiljem ilmnenud, et laps või pere olid eri etappides ametkondadele juba teada. Probleem ei seisne seega info puudumises, vaid selles, et olemasolevad ohumärgid ei koondu tervikvaateks ega käivita sekkumist koos vastutuse jagamisega, mis on eri osapooltele hõlpsasti jälgitavad.
Ohumärgid võivad ilmneda sünnitusmajas, lasteaias, koolis, politseis, prokuratuuris, kriminaalhoolduses või sotsiaalsüsteemis, kuid kuna info on killustatud ja sekkumine ebaühtlane, ei pruugi abi jõuda õigel ajal lapseni.
Praegu liigub osa tundlikust infost asutuste vahel e-kirjade teel ning olemasolevates registrites, sh STAR-is. Seal puuduvad aga proaktiivselt juhtumikorraldaja tähelepanu suunavad ohusignaalid, automaatsed meeldetuletused, võimalus infot kiiresti teiste osapooltega (nt PPA, prokuratuur) jagada ega toeta seetõttu piisavalt juhtumikorraldust.
Projekti ettevalmistuse käigus tehtud esialgne kaardistus tuvastas vähemalt 17 õiguslikku probleemi, mis takistavad andmete jagamist ja kasutamist. Varasemad katsetused andmevahetust parandada (nt politsei ja kohaliku omavalitsuse või prokuratuuri vahel) on osaliselt ebaõnnestunud just õigusliku regulatsiooni puudulikkuse tõttu. Seetõttu on Mudila projekti fookuses ka õiguslikud probleemid läbi analüüsida, luua vajalikud õiguslikud alused ning toetada neid tehniliste lahendustega.
Probleem puudutab otseselt abivajavaid lapsi ja noori, nende peresid ning kõiki spetsialiste, kes laste heaolu toetavad. 2024. aastal oli Eestis ca 3900 abivajavat last1. Meil puudub nii lapsevanematel kui ka ametnikel sageli tervikvaade olemasolevatele toetustele ja teenustele. Eestis on juba arendatud lapse heaolu hindamise metoodikaid2 ning valdkonnaülese laste heaolu andmepilti3, kuid Mudila eesmärk on muuta see teadmine praktiliseks tööriistaks. Mudila toetab lastekaitsetöötajaid ja teisi spetsialiste tervikliku info ja selle analüüsiga eesmärgiga, et lapse individuaalsest abivajadusest lähtuvalt oleks võimalik kujundada otsus kiiremini ja paremate andmete põhjal.
Täna on lastekaitsja peamiseks infotehnoloogiliseks tööriistaks STAR/STAR2. STAR2-te on loodud lapse abivajaduse eelhindamise tööriist/moodul, mis annab lastekaitsetöötajale indikatsiooni, kas on vajalik algatada juhtumikorraldus või mitte. Kuigi selle mõte on kasutaja jaoks välja tuua võimalikud probleemkohad ja toetada otsustamist, siis sellega ei visualiseerita lapse teekonda ja abivajadust kasutajatele punaste/roheliste lippude meetodil. Põhjuseks on mh ka see, et puuduvad vastavad õigused, meetodid ja tehnilised lahendused.
2026. aasta teises pooles on planeeritud lastekaitsetöös liikuda üle täielikult STAR2-te. Kuna tänane STAR2 saab andmeid mitmetest andmebaasidest, mis on olulised ka Mudila põhifunktsioonide täitmiseks ja see on juba täna oluline tööriist lastekaitsetöös, siis on mõistlik arendada Mudila tihedas koostöös Sotsiaalkindlustusametiga STAR2 külge. Selline lähenemine võimaldab olemasolevat taristut võimendada, vältides samal ajal uue eraldiseisva andmekogu loomist ja sellega kaasnevaid tehnilisi ning õiguslikke riske.
Projekti oodatav tulemus ja mõju
Kas projektil on selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata?
Projekti eesmärk on selge, konkreetselt piiritletud ja hästi põhjendatud: töötada välja ja testida Mudila prototüüp ning teadus- ja andmepõhine juhtumikorralduse mudel, mis aitab koondada lapse teekonna eri punktidest pärit signaalid ühtseks vaateks, tõsta prioriteetsed juhtumid esile ning käivitada varajase, õigel ajal ja õigesse kohta suunatud sekkumise. Projekt lahendab avalikus sektoris selgelt tuvastatud kitsaskohta: täna on lapsega seotud oluline info olemas, kuid see on killustunud eri asutuste ja infosüsteemide vahel, mistõttu ei muutu olemasolevad ohumärgid tervikvaateks ega käivita piisavalt kiiresti koordineeritud sekkumist. Samuti on kasutamata võimalus rakendada olemasoleva taristu ja andmete peal privaatsust tagavaid andmepõhiseid töövooge ja tehisaru toetatud soovitusloogikat viisil, mis aitab spetsialistil otsustada kiiremini ja parema infoga. Valitud lahendus aitab seda kitsaskohta lahendada, sest ühendab üheks tervikuks teadus- ja arendustegevuse, õigusliku ja andmekaitselise ettevalmistuse, sihtarhitektuuri kavandamise ning kasutajakeskse prototüübi loomise.
Projekti eesmärgid on selgelt kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata nii projekti käigus kui ka järelrakenduses. Hinnatavad on vähemalt prototüübi valmimine ja testimine, riski- ja kaitsesignaalide metoodika, triaaži- ja suunamisloogika, andmekaitse- ja õigusanalüüsi valmimine ning piloteerimise valmisolek. Planeeritud tegevused võimaldavad need eesmärgid saavutada parimal moel, sest projekt on jaotatud loogilisteks ning üksteist toetavateks etappideks: esimeses etapis kaardistatakse andmeallikad, integratsioonid, õigused ja sihtarhitektuur; paralleelselt viiakse läbi teadus- ja arendustegevused, mis annavad sisendi riskiloogikale, teenuste piisavuse hindamisele ja andmevajaduse määratlemisele; viimases etapis kujundatakse töövood, soovitusloogika, kasutajavaated ja testitav prototüüp. Selline ülesehitus tagab, et tehnilist lahendust ei arendata oletuste, vaid sisuliselt valideeritud, õiguslikult hinnatud ja kasutajavajadustega kooskõlas oleva aluse pealt.
Projekti oluline osa on teadus- ja arendustegevus (TA). St eesmärk ei ole üksnes tehnilise prototüübi loomine, vaid ka analüüside kaudu tõenduspõhise aluse kujundamine sellele, milliseid riskisignaale kasutada, milliseid andmeid on vaja koguda, milliseid teenuseid tuleb tugevdada ning kuidas kujundada sekkumisloogika nii, et see oleks tõhus ja proportsionaalne. Nende analüüside tulemused on projekti üks peamisi väljundeid ning määravad otseselt, kas ja kuidas lahendus on hiljem turvaliselt ja mõjusalt rakendatav. Oluline on, et kõikide TA analüüside ja uuringute puhul lähtume läbivalt olemasolevatest uuringutest ja andmetest ning väldime dubleerimist. Seetõttu näeme tööde tellimisel kohustusliku osana ette desk review meetodi, et uusi andmeid kogutaks vaid juhul, kui vajalik teave ei ole juba olemas.
TA tegevusega tellitakse:
• Punaste ja roheliste lippude loomine teooriale (nt Tervise Arengu Instituudi ennetuse käsiraamat4, Statistikaameti NEET-staatuses noorte analüüs5) ja praktikale tuginedes, et hinnata, millised kombineeritud signaalid võivad viidata kõrgemale riskile (nt koolist puudumine, lähisuhtevägivalla väljakutse perre, vanemate võlaprobleemid, lapse EMO visiit ja kergemad rikkumised) ja mis on nn kaitsetegurid, mis riski maandavad.
• Teenusele saamise triaaži ja prioriseerimise analüüs, et kujundada läbipaistev loogika juhtumite järjestamiseks ja abi kiiremini suunamiseks.
• Teenuste piisavuse analüüs, et tuvastada, millistest teenustest on puudus ning kus tekivad lüngad lapse abini jõudmisel.
• Andmevajaduse audit, mis annab vastuse, milliseid andmeid praegu ei koguta või ei ole võimalik piisava kvaliteediga kasutada.
• Kasu ja kahju analüüs, mis käsitleb nn võrgusilma laiendamise6 mõju ning aitab määratleda piiri riigi põhjendatud sekkumise ja isikuvabaduste vahel, hinnates samal ajal kasu alaealisele ja ühiskonna turvalisusele.
• Ressursianalüüs, et hinnata, kas ja kuidas vabaneb spetsialistide ressurssi automatiseerimise, meeldetuletuste ja juhtumikorralduse toe abil.
Eesmärk on mõõdetav. Projekti käigus hinnatakse vähemalt järgmisi tulemusi:
• Prototüübi olemasolu ja sobivus võimalikele kasutajatele (kliendikogemus, katsetused jms)
• Andmekaitsenõuded ja ettepanekud regulatsiooni muutmiseks
• Lipusüsteem ehk riskisignaalide loogika ja juhtumikorralduse protsess
Edasises rakendamises saab mõju hinnata näiteks juhtumite menetlusaegade lühenemise, õigeaegselt sekkutud juhtumite osakaalu, teenustele suunamise kiiruse ning eri osapoolte koostöö paranemise kaudu.
Lahenduse kujundamisel tuleb vältida nn jalgratta leiutamist ning hinnata kohandatavaid platvorme. Selle riski maandamiseks oleme võtnud eesmärgiks Mudila arendada STAR2 külge. STAR2 hõlmab endas juba täna juhtumikorralduse ja sotsiaalprogrammide tuge, mis võimaldab koondada eri süsteemidest pärinevat infot, juhtida suunamisi ning hallata juhtumeid. Välistada ei saa ka erasektoris kasutusel olevaid klienditeekonna haldamise tarkvaralahendusi ning nende kohandamist Mudila põhifunktsiooni täitmiseks. Ülioluline on kasutajamugavus, sh ka see, et eri osapooled saaksid süsteemi siseneda oma harjumuspärastes infosüsteemides ilma lisanduva sisselogimisega ning lisasamme tegemata.
Mudila tulemusel ei valmi üksnes prototüüp, vaid avaliku sektori jaoks uus ja korduvkasutatav lahenduste pakett: riski- ja kaitsesignaalide metoodika, triaaži- ja suunamisloogika, andmevajaduse kirjeldus, teenuste piisavuse hindamise raamistik, andmekaitse- ja õigusanalüüs, rollipõhise ligipääsu põhimõtted, sihtarhitektuuri lähtealus ning piloteerimise ja skaleerimise mudel. Need väljundid on kavandatud selliselt, et neid oleks võimalik kiiresti üle võtta kogu avalikus sektoris ka väljaspool lastekaitse valdkonda – näiteks teistes ennetava juhtumikorralduse, varajase märkamise ja valdkondadeülese teenuskoordineerimise kasutusjuhtudes (sh meditsiinis). Projekti keskmes on privaatsust tagavad lahenduspõhimõtted, sh andmeminimeerimine, rollipõhised õigused, läbipaistev logimine, piiratud säilitustähtajad, mis teeb Mudilast praktilise näite sellest, kuidas avalikus sektoris saab tehisaru ja andmepõhiseid töövooge kasutusele võtta põhiõigusi arvestaval alusel. Lahendus arendatakse olemasolevat avaliku sektori taristut ja andmeökosüsteemi võimendades, mitte uut eraldiseisvat andmekogu luues.
Mudila esmane prototüüp on valminud Lovable keskkonnas tehisandmete peal ning soovi korral võime seda hindamiskomisjonile demonstreerida. Samuti oleme teinud eeltööd ja kaardistanud eri spetsialistide gruppide infovajadused, sealt tulenevad esialgsed andmekaitse õigusega seotud probleemid jms, mis kõik on sisendiks hanke tehnilisteks kirjeldusteks ning edasiseks tööks.
Projekti meeskond ja töökorraldus
Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas. Missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse)?
Töökorraldus peab põhinema tihedal koostööl peamiste sidusrühmadega, sh sotsiaalvaldkond, haridusvaldkond, tervishoid, õiguskaitseasutused ning kohalikud omavalitsused.
Projekti elluviimiseks luuakse valdkondade ülene meeskond (operatiivtasand), kuhu kuuluvad lastekaitse ja juhtumikorralduse eksperdid, andmearhitekt, tarkvaraarenduse ja integratsioonide ekspert, andmekaitse spetsialist.
Esialgne ettevalmistav meeskond on juba loodud ning sinna kuuluvad justiits- ja digiministeerium, riigiprokuratuur, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, haridus- ja teadusministeerium, siseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, TEHIK ja sotsiaalministeerium.
Projekti ettevalmistavas faasis on kaasatud ka andmekaitse inspektsioon ja õiguskantsleri kantselei. Lisanduvad veel kahe kuni viie kohaliku omavalitsuse (KOV) esindajad ning eesti linnade ja valdade liit (ELVL). KOV-ide valik on plaanis teha koostöös ELVL-iga ja kaasata on plaanis 3–5 erineva profiiliga KOV-i (suur, väike, hajaasustus, linnaline), et tuua välja erinevad ärivajadused ja probleemid ning tagada lahenduse sobivus erinevates kontekstides. Sh kaalume kaasata omavalitsusi, kes on turvalisuse arenguprogrammi7 raames turvalisuse valdkonna süsteemselt kaardistanud ja on motiveeritud ennetuses uusi sekkumisi katsetama.
Plaanitud on kahetasandiline juhtimine, kus ettevalmistav meeskond jääb nn juhtrühmaks mis seirab operatiivtasandi tööd ja lahendab ka takistusi.
Täiendav ekspertiisivajadus:
• Vajalik on kaasata teenusdisaini ja kasutajakogemuse ekspertiis, et lahendus toetaks päris tööprotsesse ega suurendaks halduskoormust. Vältida tuleb olukorda, kus kasutaja kogemuse põhjustel süsteemi ei kasutataks.
• Projekti õnnestumiseks on vaja tugevat süsteemi- ja andmearhitektuuri kompetentsi, et kavandada eri registrite ja infosüsteemide vaheline koosvõime, andmevahetuse loogika, rollipõhised kasutajavaated ning turvaline tehniline teostus.
• Lisaks on vajalik kombineeritud õigus- ja andmekaitsekompetentsi ekspertiis. Projekti raames tuleb tellida sisse põhjalik andmekaitsealane ja õiguslik analüüs, mille käigus hinnatakse eri osapoolte andmetöötluse õiguslikke aluseid, minimaalsuse põhimõttest lähtuvaid kasutajaõigusi ning põhimääruste ja seaduste muutmisvajadust. Samal ajal on vaja kaasata operatiivtasandile püsiv õigus- ja andmekaitseekspert, kes aitab tõlkida analüüsi järeldused praktilisteks nõueteks tööprotsesside, rollimudeli, kasutajaõiguste ja tehnilise lahenduse kujundamisel. Juhtrühma tasandil peab olema tagatud õiguslik otsustuspädevus, et lahendada asutustevahelisi volituste, vastutuse ja õigusmuudatuste küsimusi. Projekti väljundina tuleb ette valmistada ka eelnõu või vähemalt selle lähtealused õiguste ja volituste vastavusse viimiseks, et kasutajaprofiilid lähtuksid põhimõttest „näed vaid seda, mida nägema pead“ ning õigused oleksid selgelt määratletud põhimäärustes ja õigusaktides.8
Mudila projekti juhtimine korraldatakse nii, et projektijuhtimise põhivastutus katab tehnilise poole hankimise, partneritega koordineerimise, andmekaitse ning teadus- ja arendustegevuse sisulise juhtimise. Täpne tööjaotus lepitakse eraldi kokku justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arendus ja kriminaalstatistika talituse juhataja Anna-Liisa Uisk ja sama talituse nõuniku Karl-Hendrik Palloga ning rollid jaotatakse nende vahel vastavalt pädevusele ja projekti vajadustele. Esialgse plaani kohaselt võtab Karl-Hendrik suurema vastutuse tehnilise suuna ja hangetega seotud küsimuste eest, Anna-Liisa teadus- ja arendustegevuse sisu eest ning Mari-Liis projekti üldjuhtimise, partnerlussuhete ja tervikkoordineerimise eest. Arvestades täiendavat vastutust ja töömahtu, on põhjendatud näha nii Anna-Liisale kui ka Karl-Hendrikule ette selle rolli eest lisatasu, st mõõdukalt suurem palgatõus võrreldes teiste projekti panustajatega.
Jätkutegevused
Kirjeldage planeeritud jätkutegevused pärast rahastusperioodi lõppu
Pärast rahastusperioodi lõppu on kavandatud lahenduse piloteerimine valitud omavalitsustes või valdkondades, tulemuste hindamine ning järkjärguline üleriigiline skaleerimine. Jätkutegevused hõlmavad ka õigusliku raamistiku täpsustamist, andmevahetuse kokkulepete vormistamist, kasutajate koolitamist ning püsiva haldus- ja omanikumudeli kokkuleppimist. Lisaks tuleb siduda lahendus olemasolevate registrite ja teenustega nii, et süsteem muutuks püsivaks osaks Eesti laste heaolu tugisüsteemist. Hetkel on kaalumisel selleks STAR2.
Riskid ja maandamismeetmed
Kirjeldage peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, millised maandamismeetmed kasutusele võetakse?
Risk 1 ühiskonna hirm nn superregistri ees
Maandamine: Avalikus ja asutustevahelises kommunikatsioonis rõhutatakse, et eesmärk ei ole luua uut keskset superregistrit, vaid piiratud eesmärgiga töövahend olemasolevate andmete turvaliseks kasutamiseks. Lahenduse arhitektuur, andmekoosseis ja kasutusreeglid tehakse läbipaistvaks ning neid kohaldatakse lapse parimate huvide, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtte kaudu.
Risk 2 andmekaitse- ja privaatsusprobleemid
Maandamine: Kavandatakse andmekaitsealane mõjuhinnang, rakendatakse andmeminimeerimist, rollipõhiseid ligipääse, logimist ja piiratud säilitustähtaegu. Õiguslikud alused, kasutajarollid ja andmete ristkasutuse tingimused analüüsitakse enne tehniliste lahenduste rakendamist.
Risk 3 valepositiivsed või kallutatud riskihinnangud
Maandamine: Riskisignaalide loogika töötatakse välja teadus- ja andmepõhiselt ning testitakse pilootides enne laiemat kasutuselevõttu. Süsteemi soovitused ei asenda spetsialisti otsust, vaid toetavad seda, ning igas juhtumis säilib inimkontroll ja otsustusloogika audit.
Risk 4 asutustevahelise koostöö vähesus ning keerukused andmevahetuse ja integratsioonide loomisel ning viivitused arendustöödes
Maandamine: Projekti juhtimine korraldatakse valdkondadeülese juhtrühma ja operatiivmeeskonna kaudu, kuhu kaasatakse varakult kõik peamised partnerid. Tehniline ja õiguslik eelanalüüs tehakse enne arendust, arendused etapistatakse ning kriitiliste kitsaskohtade lahendamiseks kaasatakse vajadusel poliitiline otsustustasand.
Risk 5 elluviimise faasis võivad pered takistada andmete liikumist
Maandamine: Vajalik on selge õiguslik raamistik, arusaadav teavitamine ning usaldust loov kommunikatsioon selle kohta, miks ja millistel tingimustel andmeid kasutatakse. Lahendus peab olema proportsionaalne, läbipaistev ja suunatud lapse huvide kaitsele, et vähendada vastuseisu ja arusaamatusi.
Risk 6 süsteem toob kaasa laste ja noorte stigmatiseerimise
Maandamine: Lahenduse kujundamisel välditakse sildistavat käsitlust ning kasutatakse riskisignaalide kõrval ka kaitsetegureid ja positiivseid näitajaid. Süsteemi eesmärk on toetada varajast abi, mitte märgistada last püsivalt probleemseks, ning seda põhimõtet arvestatakse nii andmemudelis, tööprotsessides kui ka kasutajakoolituses. Tellitakse eraldi analüüs, mis pakub tasakaalu liigse sekkumise ja märkamata jätmise vahel.
Risk 7 TA tegevuste puhul on lisariskiks olemasolevate uuringute ja analüüside dubleerimine ning uute andmete kogumine olukorras, kus vajalik teadmine on juba olemas
Maandamine: Kõigi TA analüüside ja uuringute puhul nähakse tööde tellimisel kohustusliku osana ette desk review meetod. Uusi andmeid kogutakse ainult juhul, kui vajalik teave ei ole olemasolevatest uuringutest, analüüsidest või andmeallikatest kättesaadav.
5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumidega
Tegevuse liik (alusuuring, rakendusuuring või eksperimentaalarendus)
Rakendusuuring, eksperimentaalarendus
Uudsus
Uudsus seisneb valdkondadeülese, proaktiivse ja juhtumikorraldust suunava mudeli loomises, mis ei piirdu andmete hoidmisega, vaid kasutab eri süsteemidest pärinevaid signaale varajaseks sekkumiseks. Eestis ei ole teadaolevalt varem loodud samaväärset lahendust, mis ühendaks andme- ja teaduspõhiselt lapse teekonna, riskisignaalid, teenused ja vastutuse määramise üheks toimivaks tervikuks.
Loomingulisus
Loomingulisus väljendub uue teenusmudeli, riskisignaalide ja loogika, tööprotsesside ja kasutajakeskse juhtimislaua kujundamises nii, et tehnoloogiline lahendus arvestab samaaegselt lapse õiguste, ennetuse, privaatsuse ja eri ametkondade vajadustega.
Ettemääramatu tulemus
Tulemuse täpne ulatus ei ole ette täielikult määratav, sest projekti käigus tuleb selgitada, millised andmesignaalid on tegelikult usaldusväärsed, millised integratsioonid on teostatavad ning kuidas kujundada sekkumisloogika nii, et vältida valepositiivseid seoseid ja liigset sekkumist.
Süsteemsus
Projekt viiakse ellu süsteemselt: kaardistatakse probleem, olemasolevad andmeallikad, õiguslik raamistik, kasutusjuhud, riskid, tehnoloogilised alternatiivid, piloteerimismudel ning mõõdikud. Arendus tugineb etapiviisilisele testimisele, eksperthinnangutele ja mõjude hindamisele.
Ülekantavus või korratavus
Lahendus on ülekantav ja korratav, sest selle põhimõtteid saab rakendada eri omavalitsustes ja hiljem ka muudes ennetava juhtumikorralduse valdkondades. Kui mudel osutub toimivaks, on seda võimalik laiendada teistele sihtrühmadele või teenustele, säilitades sama arhitektuurse ja protsessilise loogika.
6. Projekti eelarve ja ajakava
Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.
Projekti eelarve on koostatud etapiviisiliselt ja projekt tugineb võimalikult suures ulatuses olemasoleva avaliku sektori taristu, andmeökosüsteemi ja tööprotsesside võimendamisele, mitte uue eraldiseisva süsteemi loomisele, mis aitab vältida dubleerivaid arendusi ja põhjendamatuid püsikulusid.
Planeeritud kulud hõlmavad projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke analüüsi-, arhitektuuri-, õigus-, andmekaitse-, teenusdisaini-, prototüüpimis-, testimis- ja koordineerimistegevusi. Teenuste ja tööde maksumuste kavandamisel lähtusime varasemate sarnaste tööde hinnatasemest ning projekti elluviimise käigus neid täpsustatakse. Eelarves toodud kulud on hinnatud pigem konservatiivselt ja need vastavad ligikaudsele turutasemele. Projekti elluviimisel on plaan enne suuremate tööde sisseostmist teha turukonsultatsioon ning võtta hanke-eelsed hinnapäringud eelkõige tehnilise arhitektuuri ning prototüüpimisega seotud teenustele. Pakkumiste võtmise eesmärk on täpsustada lähteülesandeid, valideerida kavandatud maksumusi. Sarnase sisuga tööd koondatakse loogilisteks hangitavateks tervikuteks, et vähendada killustatust ja parandada juhitavust.
I etapp
Andmete liikumise etapp. Eesmärk on kavandada ja valideerida andmeallikate, integratsioonide ning turvalise andmevahetuse loogika, sh õigused, logimine ja sihtarhitektuur. Etapi eelarve katab andmeallikate ja kasutusjuhtude kaardistuse, arhitektuuri- ja integratsioonianalüüsi, turvalise andmeliikumise mudeli ja tehnilise raamistikukava koostamise, rollipõhiste ligipääsude põhimõtete kirjeldamise ning õigusaktide ja põhimääruste muutmisvajaduse analüüsi.
Algus: 10.2026. Lõpp: 05.2027.
Eelarve: 290 000 eurot.
Tegevus 1
Andmeallikate, integratsioonivajaduste, kasutajaõiguste ja tööprotsesside kaardistus ning andmevahetuse eelanalüüs.
Algus: 10.2026. Lõpp: 01.2027.
Eelarve: 120 000 eurot.
Tegevus 2
Sihtarhitektuuri, turvalise andmeliikumise mudeli, logimise põhimõtete ning piloteerimist toetava tehnilise raamistikukava koostamine.
Algus: 02.2027. Lõpp: 05.2027.
Eelarve: 120 000 eurot.
Tegevus 3
Õigusaktide ja põhimääruste analüüs ning vajalike muudatuste ettepanekute väljatöötamine, et tagada selged volitused, rollid ja minimaalsuse põhimõttest lähtuvad kasutajaõigused.
Algus: 08.2027. Lõpp: 10.2027.
Eelarve: 50 000 eurot.
II etapp (paralleelselt I etapiga, sest on osaliselt sisendiks I etappi)
TA analüüside ja lahenduste etapp. Eesmärk on töötada välja tõenduspõhine alus riski- ja kaitsesignaalidele, andmevajadusele, teenuste piisavusele ning triaažile. Etapi eelarve katab analüüside ja uuringute tellimise, eksperthinnangud, kohustusliku desk review, metoodikate väljatöötamise, vajadusel töötubade ja intervjuude läbiviimise ning tulemuste sünteesi praktilisteks lähtealusteks järgmistele arendusetappidele.
Algus: 10.2026. Lõpp: 10.2027.
Eelarve: 140 000 eurot.
Tegevus 1
Riski- ja kaitsesignaalide (punaste ja roheliste lippude), andmevajaduse, teenuste piisavuse ning triaažiloogika analüüs.
Algus: 10.2026. Lõpp: 04.2027.
Eelarve: 95 000 eurot.
Tegevus 2
Kasu-kahju analüüs.
Algus: 05.2027. Lõpp: 08.2027.
Eelarve: 25 000 eurot.
Tegevus 3
Ressursianalüüs
Algus: 05.2027. Lõpp: 08.2027.
Eelarve: 20 000 eurot.
III etapp
Teenuste automatiseerimise etapp. Eesmärk on kujundada tehisaru poolt kasutatavad töövood, suunamisloogika, meeldetuletused, kasutajavaated ja piloteerimist toetav prototüüp. Etapi eelarve katab teenusdisaini ja kasutajakogemuse töö, UX/UI lahendused, töövoogude ja soovitusloogika modelleerimise, prototüübi arenduse, testimise, piloteerimise ettevalmistuse ning kasutajate toetamiseks vajalike materjalide ja koolitusplaani koostamise.
Algus: 01.2027. Lõpp: 10.2027.
Eelarve: 320 000 eurot.
Tegevus 1
Töövoogude, suunamisloogika, kasutajavaadete ja automaatsete meeldetuletuste lahenduse väljatöötamine tehisaru abil ning prototüübi loomine.
Algus: 01.2027. Lõpp: 07.2027.
Eelarve: 160 000 eurot.
Tegevus 2
Prototüübi testimine, piloteerimise ettevalmistus, mõõdikute täpsustamine ning koolitusplaani koostamine.
Algus: 08.2027. Lõpp: 10.2027.
Eelarve: 160 000 eurot.
7. Kasutatavate andmete ülevaade
Ülevaade projekti käigus töödeldavatest andmetest
Projekti käigus kavandatakse ja analüüsitakse eri süsteemides juba olemas olevate andmete kasutamist lapse heaolu ja juhtumikorralduse toetamiseks. Võimalikud andmekategooriad hõlmavad teateid abivajaduse kohta, teenustele suunamisi, menetluste staatuseid, järjekordade infot, kontaktandmeid, tugivõrgustiku infot ning muid lapse heaolu hindamiseks vajalikke minimaalseid andmeid. Lõplik andmekoosseis määratletakse andmeminimeerimise põhimõttel.
Võimalikud andmekogud, mida projekti hõlmatakse, on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS, politsei andmekogu POLIS, tervise infosüsteem TIS, narkomaaniaraviregister, rahvastikuregister, töötuskindlustuse andmekogu TKIS2 (vanemate töötus), e-toimik (menetlusandmed), kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu KIR, maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem MKMKIS, raseduse infosüsteem, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS.
Kas vajalik on läbi viia andmekaitselaane mõjuhinnang?
Jah. Kuna kavandatav lahendus puudutab alaealiste ja potentsiaalselt eriliigiliste isikuandmete töötlemist ning võib hõlmata automatiseeritud soovitusi või prioriseerimist, on andmekaitsealane mõjuhinnang vajalik.
Kas projekti käigus rakendatakse andmejälgijat?
Jah, soovituslikult küll. Arvestades andmete tundlikkust ja valdkondadevahelist kasutust, tuleb tagada läbipaistev logimine ning isikule arusaadav ülevaade tema andmete kasutamisest ulatuses, mis on õiguslikult ja tehniliselt võimalik.
Kas vajalik on täita algoritmi kasutatavuse vorm?9
Jah, kui projekti käigus töötatakse välja või rakendatakse algoritmil põhinev varajase hoiatuse või soovitusloogika. Sellisel juhul tuleb hinnata algoritmi eesmärki, andmeallikaid, mõju, järelevalvet ja inimsekkumise rolli.
Kas projekti käigus avalikustatakse avaandmeid?
Ei. Projekti käigus ei ole kavandatud isikuandmete ega juhtumipõhiste andmete avalikustamist avaandmetena. Avalikustada võiks vaid anonümiseeritud koondtaseme statistikat ja üldiseid mõjumõõdikuid, kui see on õiguspärane ja turvaline.
8. Muu vajalik teave vabas vormis
Projekti edukuse eelduseks on tugev valdkondadeülene partnerlus ning selge kokkulepe, et lahenduse eesmärk ei ole luua uut staatilist superandmebaasi, vaid aktiivne ja piiratud eesmärgiga süsteem, mis aitab lapsel kiiremini abini jõuda. Oluline on siduda projekt olemasolevate riiklike ja teaduslike algatustega, sh Sotsiaalministeeriumi laste heaolu andmepildi arendusega ning Tartu Ülikooli eestveetava heaolumudeli loomisega. Projekti käigus tuleb eraldi tähelepanu pöörata noorte ja perede kaasamisele, eetilistele piiridele, õiglasusele ning sellele, et süsteem ei looks põhjendamatut stigmatiseerimist ega liigset seiret.
Mudila on kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab otseselt nii Eesti digiühiskonna arengukava 2035 kui ka andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030 eesmärke. Projekt panustab digiühiskonna arengukava sihti kujundada turvalisi, personaalseid, proaktiivseid ja üle asutuste piiride terviklikke avalikke teenuseid ning viib selle eesmärgi haavatava sihtrühma kontekstis praktilisse rakendusse. Samal ajal toetab projekt valge raamatu eesmärki võtta avalikus sektoris kasutusele andme- ja tehisarul põhinevaid lahendusi viisil, mis parandab teenuste kvaliteeti ja tõhusust, vähendab killustatust ning tagab õiguspärasuse, turvalisuse, läbipaistvuse ja inimkeskse lähenemise.
Mudila tegevuskava on üles ehitatud omavahel seotud etappidena: paralleelselt kulgev TA-etapp annab sisendi nii andmete liikumise, õigusliku ettevalmistuse kui ka teenuste automatiseerimise etapile, mis vähendab riski, et tehnilist lahendust arendatakse sisulise või õigusliku aluseta. Ajakava on võrdlemisi kiire, kuid sisaldab samas teadlikult puhvrit ettenägematute viivituste tarbeks: kriitilised analüüsi-, kooskõlastus- ja testimistegevused ei ole planeeritud viimasele hetkele, vaid nende vahele on jäetud piisav ajavaru. See suurendab tõenäosust, et projekt valmib küll kiirelt, ent samas kvaliteetselt ning projekti eesmärgid saavutatakse kavandatud perioodis.
Volitused
Kontrollige e-äriregistrist10, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul, kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades taotlusele digiallkirjastatud volituse.
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Annan nõusoleku:
- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;
- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;
- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.
Kinnitan järgnevat:
- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;
- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;
- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti elluviimise üle järelevalvet;
- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;
- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;
- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.
☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.