Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sillamäe Linnavalitsus

[email protected]

Kesk tn 27

40231, Sillamäe, Ida-Viru maakond

Teie 31.03.2022 nr 7-6/842-1

Meie 06.05.2022 nr 7.2-1/22/6986-2

Ettepanekud Sillamäe linna üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete pöördunud meie poole ettepanekute saamiseks Sillamäe linna üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele.

Sillamäe linna üldplaneering ja KSH on algatatud Sillamäe Linnavolikogu 10.03.2021 otsusega nr

150.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitame Sillamäe linna üldplaneeringu (edaspidi planeering)

lähteseisukohtadele ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd meie taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „E20/T1

Tallinn – Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi – Narva lõigus ja Vodava – Riigiküla

(Narva ümbersõit) trassikoridori määramine“ kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas

seatud tingimused 1:1.

1.2. Siduda planeeringusse Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - so

riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.3. Riigitee nr 1 Tallinn – Narva osas kanda planeeringu joonistele riigitee juba väljaehitatud

ja/või väljaehitamisel olev lahendus. Aluseks võtta „Sillamäe territooriumil kulgeva

Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneering“ (kehtestatud Sillamäe

Linnavolikogu 29.11.2018 otsusega nr 62).

1.4. Arvestada perspektiivse kogujateega, mis ühendab garaažide (Horisondi

(80201:002:0306) ja Rooli (80201:002:0021) kinnistud) juurdepääsu riigitee nr 1 km

183,237 ja riigitee nr 13141 Sillamäe – Vaivara (läbi ühendustee nr 1326) (Lisa). Riigitee

nr 1 ristumiskoht km 183,237 suletakse; tegemist on ajutise lahendusega kuni riigitee nr 1

kavandatava ringristmiku realiseerumiseni.

1.5. Koostamisel on riigitee nr 1 Tallinn – Narva Sillamäe ja Narva vahelise teelõigu 2+2

eelprojekt, mis eeldatavasti ei mõjuta Sillamäe linna piiresse jäävat põhimaantee osa.

2 (5)

Eelprojekti koostamise käigus teeme koostööd Sillamäe linnaga ning vajadusel edastame

täpsustused planeeringu järgnevates etappides.

1.6. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad (vt ka

allpool p 3.5.). Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu

infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile

olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset

iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi Normid).

Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on

klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.

Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt.

1.7. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

1.8. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.5 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele

liiklussagedusele.

1.9. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv normidega piiratud.

Sillamäe linna piirides pidada riigitee nr 1 osas silmas, et olemasolevad mahasõidud

põhimanteest lõuna pool säilivad ainult olemasoleva maakasutuse otstarbeks. Kõigile

riigiteest nr 1 lõuna poole kavandatavatele arendustele tuleb tagada juurdepääsud

kõrvalmaanteede kaudu läbi kogujateede. See põhimõte kehtib kuni riigitee nr 1 Sillamäe

ümbersõidu realiseerumiseni.

1.10. Planeeringu joonistel kujutada kõik riigiteed osaliselt ka naaberomavalitsuste

piires, et teedevõrgustiku osas (sh ka kergliiklusteede osas) tekiksid terviklikud

lahendused ja ühendused.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Määrata järgmiste riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool kogu riigitee ulatuses 30 m:

2.2.1. Ühendustee nr 1323;

2.2.2. Ühendustee nr 1326;

3 (5)

2.2.3. Ühendustee nr 1329;

2.2.4. Ühendustee nr 1330;

2.2.5. Ühendustee nr 1332;

2.2.6. Ühendustee nr 1331.

2.3. Määrata riigitee nr 13141 Sillamäe-Vaivara km 0,0-0,99 (riigitee nr 1 ristumiskoht kuni

ühendustee nr 1326 ristumiskoht) kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool riigiteed 30 m.

2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada meile GIS või CAD formaadis.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.5. Planeeringu koostamisel arvestada kavandatavaVaivara-Sillamäe kergliiklusteega, mis

kulgeb paralleelselt riigiteega nr 13106 Sillamäe-Viivikonna. Kergliiklustee täpsema

lahenduse väljatöötamisel teha koostööd naaberomavalitsusega (Narva-Jõesuu linn).

Kanda kavandatav kergliiklustee trass planeeringu joonis(te)le (vt ka käesoleva kirja p

1.10.).

3.6. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori e. tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

4 (5)

elluviimist. Palume arvestada, et me ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel meiega koostöös.

3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Meiega koostöös määrata perspektiivse ja

olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede

uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt meiega koostöös.

4.5. Meiega koostöös määrata oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna

tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks,

liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme

järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi

eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate

ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine.

Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

5.2. Määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja

tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus

on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.

6. Mürakategooriate määramine

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise

kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei

soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või

tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

5 (5)

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

7. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja lk 24 ja 26 toodud ristviited on vigased ning

dokumendis on kirjas veateade.

8. KSH väljatöötamise käigus palume teha meiega koostööd ka sadamate, meresõiduohutuse ning

sellega seotud taristute küsimuses (vastavalt täiendada tabelit planeeringu seletuskiri lk 37).

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering esitada meile kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) meie ettepanekute arvestamise kohta

planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja

poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: PT eelnõu lisad 1-5

Täiendavalt juhime tähelepanu veebist leitavale asjakohasele teabele:

Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud

Riigiteede teehoiukava

Riigiteede liigid

Riiklik Teeregister

Liiklussageduse statistika (mh liiklusloendus kergliiklusteedel)

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

Strateegiline mürakaart

Õhusaaste

Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“

Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24 liiklusohtliku koha likvideerimise projekteerimistingimuste eelnõu lisad 1-5

Lisa 1. Objekti asukohaskeem

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24

liiklusohtliku koha likvideerimise objekt

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24 liiklusohtliku koha likvideerimise projekteerimistingimuste eelnõu lisad 1-5

Lisa 2. Projektala skeem

Riigitee 1 km 183,24

ristmiku likvideerimine

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24 liiklusohtliku koha likvideerimise projekteerimistingimuste eelnõu lisad 1-5

Lisa 3. Sillamäe liiklussõlm Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi – Narva lõigus ja Vodava – Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine“

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24 liiklusohtliku koha likvideerimise projekteerimistingimuste eelnõu lisad 1-5 Lisa 4. Sillamäe linna üldplaneering 2002, skeem nr 12 väljavõte

Riigitee 1 Tallinn-Narva km 183,14-183,24 liiklusohtliku koha likvideerimise projekteerimistingimuste eelnõu lisad 1-5 Lisa 5. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte