Otsus

Töö number 2021-0061

Tellija Sillamäe Linnavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 20.09.2024

SILLAMÄE LINNA ÜLDPLANEERING 2030+ KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILINE JA ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE

Aruanne

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

2 / 186

Versioon 3

Kuupäev 20.09.2024

Koostanud: Aide Kaar, Marion Mets, Moonika Lipping, Annemari Kask, Eike Riis, Raimo Pajula,

Vivika Väizene, Marko Lauri, Kaarel Karolin, Kaisa Kesanurm.

Projekti nr 2021-0061

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

3 / 186

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 19

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 20

2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 20 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 21 2.3. KSH aruande koostamise osapooled ..................................................................... 22

3. SEOS LAIEMATE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE JA OLULISEMATE

STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ................................................................ 24

3.1. Seos laiemate keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega ...................... 24 3.2. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimise dokumentidega ................................... 26 3.2.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ....................................................................... 26 3.2.2. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+.............................................................. 27 3.2.3. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ ................................................. 28 3.2.4. Eesti mereala planeering ..................................................................................... 28 3.2.5. Sillamäe linna arengukava 2023-2027 .................................................................. 28 3.2.6. Kehtiv üldplaneering ........................................................................................... 29 3.2.7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava .................................................. 29

4. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................. 30

5. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................. 31

6. VÕIMALIKU MÕJU EELHINNANG NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE .......... 32

6.1.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................. 32 6.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 32 6.1.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 33 6.1.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 33 6.1.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 34 6.1.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 35

7. HINNANG KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVALE KESKKONNAMÕJULE ... 36

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 36 7.1.1. Kaitstavad alad .................................................................................................. 36 7.1.2. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 37 7.2. Mõju rohelisele võrgustikule ................................................................................ 38 7.3. Mõju põhjaveele ................................................................................................. 40 7.3.1. Põhjavee kaitstus ............................................................................................... 40 7.3.2. Põhjavee kasutamine .......................................................................................... 46 7.4. Mõju pinnaveekogumitele ja maaparandussüsteemidele .......................................... 48 7.5. Mõju maavaradele ja maardlatele ......................................................................... 53 7.6. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 53 7.6.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................... 53 7.6.2. Mõju miljööväärtuslikule alale .............................................................................. 55 7.6.3. Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ..................................................... 56 7.6.4. Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................ 57 7.6.5. Mõju väärtuslikele maastikele .............................................................................. 59 7.7. Mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................................ 61 7.7.1. Mõju joogivee kvaliteedile ................................................................................... 61 7.7.2. Suplusvesi ja suplusvee kvaliteet ......................................................................... 62 7.7.3. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 64 7.7.4. Müra................................................................................................................. 70 7.7.5. Vibratsioon ........................................................................................................ 74

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

4 / 186

7.7.6. Radoon ............................................................................................................. 75 7.7.7. Valgusreostus .................................................................................................... 77 7.8. Mõju taristule .................................................................................................... 78 7.8.1. Teedevõrk ......................................................................................................... 78 7.8.2. Raudteed .......................................................................................................... 80 7.8.3. Sadamad .......................................................................................................... 80 7.8.4. Sademevee ärajuhtimine..................................................................................... 81 7.8.5. Soojavarustus .................................................................................................... 82 7.8.6. Elektrivõrk ........................................................................................................ 83 7.8.7. Sidevõrk ........................................................................................................... 83 7.8.8. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 83 7.9. Mõjudega arvestamine taastuvenergeetika kavandamisel ........................................ 84 7.9.1. Tuuleenergeetika ............................................................................................... 84 7.9.2. Sillamäe linna territooriumile ei ole elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes

kõrgusega elektrituulik Sillamäe linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.Päikeseenergeetika ............................................................................. 84 7.9.3. Muud taastuvenergiaallikad ................................................................................. 85 7.10. Hinnang jäätmemajandusele ............................................................................... 85 7.11. Ohtlike ettevõtetega arvestamine ......................................................................... 87 7.12. Hinnang üleujutusaladega arvestamisele ............................................................... 91 7.13. Hinnang kliimamuutustega arvestamisele .............................................................. 92 7.13.1. Kliimamuutused Sillamäe kontekstis ..................................................................... 92 7.13.2. Planeeritav tegevus ning kooskõla kliimaeesmärkidega ........................................... 93 7.13.3. Otsesed ning kaudsed heited seosed planeeritava tegevusega ................................. 93 7.14. Hinnang riigikaitseliste ehitistega arvestamisele ..................................................... 95 7.15. Mõjude omavahelised seosed ja piiriülese mõju võimalikkus .................................... 95

8. OLULISE EBASOODSA MÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS

KAVANDATAVAD MEETMED ............................................................................. 96

8.1. Meetmed kaitstavatele liikidele avalduva mõju vältimiseks ...................................... 96 8.2. Meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ................................................ 96 8.3. Meetmed põhjavee kaitseks ................................................................................. 96 8.4. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks ............................... 98 8.5. Nõuetekohase joogivee tagamine ......................................................................... 99 8.6. Meetmed kultuuriväärtuste kaitseks ................................................................... 100 8.7. Meetmed väärtusliku maastiku kaitseks .............................................................. 101 8.8. Meetmed supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamiseks ................................ 102 8.9. Meetmed välisõhu kvaliteedi tagamiseks ............................................................. 102 8.10. Meetmed nõuetekohaste müratasemete tagamiseks ............................................. 103 8.11. Meetmed nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks ........................................ 104 8.12. Nõuetekohase radoonitaseme tagamine .............................................................. 104 8.13. Valgusreostuse vähendamine ............................................................................. 105 8.14. Meetmed raudteede arendamiseks ..................................................................... 105 8.15. Meetmed sadamate arendamiseks ...................................................................... 105 8.16. Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks ................................................. 106 8.17. Meetmed soojavarustuse arendamiseks .............................................................. 107 8.18. Meetmed tuletõrje veevarustuse arendamiseks .................................................... 107 8.19. Meetmed elektri- ja sidevõrgu arendamiseks ....................................................... 108 8.20. Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks......................................................... 108 8.21. Meetmed jäätmekäitluse arendamiseks ............................................................... 109 8.22. Meetmed ohuriskidega arvestamiseks ................................................................. 110 8.23. KHG vähendamine ning kliimamuutuste leevendamine .......................................... 111

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

5 / 186

9. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED JA

MÕÕDETAVAD INDIKAATORID ...................................................................... 112

10. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ............................................................. 114

10.1. Sissejuhatus .................................................................................................... 114 10.1.1. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk ............................................................. 114 10.1.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika .......................................................... 114 10.1.3. Asjakohaste mõjude hindamise ulatus ................................................................ 114 10.2. Mõju hindamise lähtekohad ja alternatiivsed arengustsenaariumid ......................... 114 10.2.1. Sillamäe linna eesmärgid .................................................................................. 115 10.2.2. Sillamäe kui kahanev linn .................................................................................. 117 10.2.3. Kuidas nutikalt kahanemisega kohaneda?............................................................ 134 10.2.4. Alternatiivsed arengustsenaariumid .................................................................... 137 10.2.5. Mõju hindamise lähtekohtade kokkuvõte ............................................................. 137 10.3. Majanduslikud mõjud ........................................................................................ 138 10.3.1. Mõju linna strateegilistele tegevustele ettevõtluskeskkonna toetamiseks ................. 138 10.3.2. Planeeringulaenduse kooskõla ettevõtjate ootustega ............................................ 142 10.4. Sotsiaalsed mõjud ............................................................................................ 148 10.4.1. Mõju inimeste rändele....................................................................................... 148 10.4.2. Mõju liikuvusele ............................................................................................... 155 10.4.3. Mõju elamufondile ............................................................................................ 166 10.4.4. Mõju linna kompaktsusele ................................................................................. 171 10.4.5. Mõju turvalisusele ............................................................................................ 176 10.4.6. Planeeringu paindlikkus .................................................................................... 179 10.5. Kultuurilised mõjud .......................................................................................... 179 10.6. Asjakohaste mõjude hindamise kokkuvõte ja soovitused ....................................... 179

11. ARUANDE EELNÕU MENETLEMISE TULEMUSED .............................................. 182

12. KASUTATUD ANDMEALLIKAD ........................................................................ 183

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

6 / 186

Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on koostatud Sillamäe linna

üldplaneeringule (ÜP). ÜP-ga määratakse kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused. ÜP-s seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks ruumiotsustele ning

elanike ja ettevõtete tegevusele.

Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise

jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega,

kahaneva elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Uusi ulatuslikke elamualasid Sillamäele ei

planeerita, kuid ÜP arvestab, et äri- ja tootmistegevuse arendamisega võib suureneda huvi

elamuehituse vastu ning loob selleks vajalikud eeldused. Kuna rannikul on suur mereturismi

potentsiaal, siis loob ÜP eeldused ka väikesadama ja paadisadama arendamiseks. Tootmistegevuse

arendamisel on põhifookuses olemasolevate tootmisalade edasiarendamine. Nii elu- ja

ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks kui ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks näeb ÜP

muuhulgas ette täiendavaid puhkealasid, toetab puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal

multifunktsionaalse ruumi loomist ning panustab taristu arendamisse.

Maakasutus- ja ehitustingimused seatakse pigem paindlikud ning kindla tegevuse lubamine

konkreetses asukohas saab suuresti põhinema kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. ÜP loob

eeldused kaalutlusotsuse tegemiseks, andes ette tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt

paindlik ka uutele võimalustele.

ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine,

mille käigus kirjeldati, analüüsiti ja hinnati ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi

keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning kavandati

meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Hindamisel võeti arvesse ÜP täpsusastet, sisu ning

lahenduse paindlikkust.

KSH läbiviimise aluseks oli Sillamäe linna ÜP KSH VTK ning dokumendis „Ülevaade alast“ esitatud

teave (vt ÜP lisades). Hindamisel on lähtutud asjakohastest õigusaktidest, strateegilistest

planeerimisdokumentidest ja arenduskavadest, juhendmaterjalidest, keskkonnamõju hindamise

alastest teadmistest ning üldtunnustatud hindamismetoodikast.

Erinevaid stsenaariume linna ruumilise arengu suundade osas ÜP koostamise käigus ei tekkinud. ÜP

lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid võimalusi kompaktse asustusega maakasutuse ja

ehitustingimuste osas. Need tingimused on planeeringulahenduse osa, kuid eraldiseisvana ei kujuta

endast põhimõttelisi strateegilisi arengustsenaariume (KeHJS-e § 40 mõistes).

Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ÜP seletuskirjas toodud maakasutus- ja

ehitustingimusi ning KSH aruandes antud keskkonnameetmeid, siis ei too ÜP kohase

maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade KSH tulemustest ning olulisemad järeldused.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et Sillamäe linna üldplaneeringuga kavandatu ei põhjusta

negatiivseid mõjusid linna piiridest välja jäävatele Päite loodusalale ja Udria loodusalale ning nende

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Seega ei ole Natura asjakohase hindamise läbiviimine

ega leevendusmeetmete rakendamine vajalik.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

7 / 186

ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud lähimate kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-

eesmärkidega. Välditud on konflikte looduskaitse ja Sillamäe linna maakasutuse vahel.

Linna alal on registreeritud kahe II kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi veelendlase ja põhja-

nahkhiire elupaigad. Tegemist on peamiselt veekogude (Ülemine paisjärv ja Alumine paisjärv) ja

alumine kohal paiknevate toitumisaladega. Nahkhiirte talvitumispaiku linna alal registrisse kantud ei

ole.

Nahkhiirte toitumisaladeks olevate paisjärvede piirkonnas on mitmeid arengualadena kaardistatud

alasid. Valdavas osas on nende puhul tegemist olemasolevate hoonestatud aladega, mille puhul

nähakse ette nende alternatiivset kasutust elamumaana endiste tootmisalade või garaažialade

asemel. Siiski on piirkonnas ka arengualasid, millel nähakse ette elamualasid praeguste haljastatud

alade asemel. Sellised alad ei ulatu siiski paisjärvede kallasteni ning paisjärvede kaldavööndisse on

kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve. Seega säilivad paisjärvede kaldaalad

nahkhiirtele sobivalt looduslähedased, pakkudes nii toitumisalasid kui ka päevaseid varjepaiku.

Kaldahaljastus varjutab ka võimalikest arendustest lähtuvat valgusreostust. Paisjärvede vahetusse

naabrusse ei kavandata ÜP-ga taristuobjekte ega muid suuremaid rajatisi.

Kaitstavad I ja III kaitsekategooria liike teada ei ole.

Sillamäe linnas ei ole kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ning ettepanekuid

ettepanekuid loodusobjektide kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka

arvamiseks ÜP raames ei tehta.

Mõju rohelisele võrgustikule

Sillamäe linna kehtiva üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikku on kavas koostatava

üldplaneeringuga muuta, samuti kavandatakse rohevõrgustiku kasutustingimuste muutmist. Kehtiva

maakonnaplaneeringuga on linnalise asustuse alade sisesed rohealad ja linnade ümber kavandatud

rohevööndid määratletud puhkealadena, mis on osa rohevõrgustikust.

Kavas on rohevõrgustikust välja arvata linna lääneserva jääv suur roheala, mis on

maakonnaplaneeringus määratud rohekoridoriks, samuti linna idaosas Tallinn-Narva maanteed

ääristavad koridorid. Nimetatud rohevõrgustiku kärped vähendavad olulisel määral rohevõrgustiku

katvust Sillamäe linnas ning nõrgendavad rohevõrgustiku piirkondlikku sidusust. ÜP koostamisel

arvestati ettepanekuga määrata Tallinn-Narva maantee äärde linna suur roheala ja

planeeringulahendust on selles osas korrigeeritud. Linna lääneservas paikneva suurema roheala

võrgustikust välja arvamise tagajärjel katkeb sidusus Toila valla koostatava üldplaneeringuga

kavandatud rohevõrgustikuga. Muudatuste tõttu väheneb sidusus ka Narva-Jõesuu linna koostatava

üldplaneeringuga kavandatava rohevõrgustikuga.

Kuna kavandatav lahendus vähendab olulisel määral rohevõrgustiku katvust, sidusust ja toimivust

linna läänepoolses osas, tuleb hõlmata linna lääneossa jäävad taimestunud alad rohevõrgustikku.

Arvestades ÜP ajalist kestvust on võimalik rohevõrgustiku määramine tootmismaadele

vahekasutusena, kuni võimalike arenduste realiseerumiseni. Oskusliku ja tänapäevase planeerimise

ja projekteerimise korral on võimalik taimestiku ja haljastuse säilimine tootmisterritooriumitel, mis

vähemalt osaliselt toimiksid rohevõrgustikuna.

Linna lääneossa jääb pooleldi looduslikke alasid nagu metsad, taimestunud tühermaad ja tehaste

piirkonnas paiknevad rajatud haljastusega alad, mis omavad väärtust eelkõige elurikkuse aspektist,

kuid toimivad ka puhveraladena asustusalade ja Tallinn-Narva maantee vahel. Haljastuse säilitamine

ja tihendamine on oluline ka linna lääneosas paikneva transiitveokite parklas ja selle ümbruses, et

vähendada parkla alal kuumasaare efekti. Oluline on säilitada Sillamäe sadama territooriumil asuvaid

looduslikud väikeveekogud, mis on võimalikuks sigimispaigaks kahepaiksetele ning pakuvad elupaiku

ka linnustikule ning vee-selgrootutele.

Linna lääneservas paiknevate taimestunud alade hõlmamine rohevõrgustikku on vajalik ka selleks,

et tagada võrgustiku sidusus Toila valla rohevõrgustikuga. Lisaks on soovitatav pikendada piki randa

kulgevat roheala Türsamäe ranna alale, kuna seal on tegemist looduslähedase rannaalaga. Oskusliku

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

8 / 186

ja tänapäevase planeerimise ja projekteerimise korral ei välista Türsamäe randa planeeritud

väikesadam rohevõrgustiku toimimist antud paigas.

Kavandatav rohevõrgustik keskendub haljastute ja väljakujunenud puhkealade säilitamisele ning

nende omavahelise sidususe parandamisele. Paraku ei arvesta rohevõrgustik piisavalt elustiku

liikumisvõimaluste ning liikide populatsioonide sidususe tagamise vajadusega, kuna rohevõrgustikust

on välja jäetud looduslikke alasid, mis pole puhkealadena atraktiivsed, kuid on olulised elurikkuse

aspektist.

Mõju põhjaveele

Valdav osa Sillamäe linna territooriumist asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi põhjavesi on kaitsmata. Linna keskosa läbib põhja-lõuna sihiline Sirgala rikkevöönd,

kus põhjavesi on kaitstud, ääreosas keskmiselt ja nõrgalt kaitstud.

Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltub reoveekogumisala moodustamise nõue ja põhjaveehaarde

sanitaarkaitseala ulatus. Nõuded on rangemad vähem kaitstud aladel. Sillamäe linna ÜP-s on

arvestatud nende nõuetega ÜVK arendamise kavade ülevaatamisel ning uue kava koostamisel tuleb

hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena

(elamute, äri- ja tootmisüksuste rajamine) vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade

määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Kohustuslik on uute elamute liitmine

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel

reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldab ühendamist ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

Sillamäe linnas asub keskmiselt 1,5 m paksune graptoliitargilliit kuni 25 m sügavusel.

Graptoliitargilliit võib hapniku ja veega kokkupuutel kiiresti oksüdeeruda. Eesti Geoloogiateenistuse

andmete kohaselt omab juba 50 grammi püriiti oksüdeerumisel potentsiaali muuta happeliseks (pH

3) 2000 liitrit vett. Seega 1 kilogramm argilliiti on lokaalse hapestumise seisukohalt juba oluline

kogus ning võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Ehitamise käigus võib graptoliitargilliit õhu ja veega

kokkupuute tulemusena oksüdeeruda ning hapestada läbindamisel tekkiva põhjavee. Mõju olulisus

ja suurus oleneb ehitustööde sügavusest ja käideldava graptoliitargilliidi kogusest.

Sillamäe linna põhjaveevaruga alal on Keskkonnaministri 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333

kehtestatud Kambriumi-Vendi Voronka veekihi T kategooria põhjaveevarud kuni 31.12.2045 a. 5000

m3/ööpäevas joogivee kasutamise otstarbel. Eesti Geoloogiateenistuse poolt viidi läbi uuring

„Põhjavee kloriidide sisalduse tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel“, mille eesmärk oli

veevõtust ohustatud seisundis oleva Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi Cl ja Na sisalduse

kasvusuundumuse põhjuste ja leviku ulatuse määramine. Põhjaveekogumi keemilise seisundi

hindamiseks kasutatavad testid näitasid, et Sillamäe seire puurkaevus esineb Cl sisalduse tõusu

trend, mis on püsivalt üle läviväärtuse. Uuringu tulemused osutasid sellele, et Sillamäe puurkaevude

kloriidide ja naatriumi sisalduse tõus on tingitud soolase vee sissetungist Voronka veekihi alumisest

(savikamast) osast või Kotlini veepidemest ning tegemist ei ole merevee sissetungiga põhjaveekihti.

Sooldumisenähtuse edasise leviku peatamiseks soovitati hajutada Voronka põhjavee väljapumpamist

olemasolevate kaevude pumpamisrežiimi parendades või uute puurkaevude rajamisega väljapoole

tektooniliste rikete mõjuulatust.

Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse tehnoloogilise

lahenduse veevajadust arvestades Sillamäe linna (põhja)veevarusid. Üldpõhimõtte kohaselt peavad

tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett. Erandeid selles üldpõhimõttes

tehakse sisulise vajaduse korral, nt toiduainete tööstuse jms ettevõtetele. Keskkonnalubade

väljastamisel tuleb tähelepanu pöörata põhjaveevarule ning veekasutamise nõuete seadmisele. Kui

veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires, siis põhjavee liigvähendamist näha ei ole.

Mõju pinnaveele

ÜP-ga on jõed ja järved (Sõtke jõgi, Sõtke paisjärved, väiksemad jõed, tiigid, ojad, kraavid) ja

mereäär ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd arvatud rohevõrgustikku toetava

sinivõrgustiku koosseisu. Sinivõrgustiku alla kuulub Sõtka jõgi ning selle kallastel olev loodusliku

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

9 / 186

taimestiku vöönd vähemalt 100 m mõlemal pool veepiirist. Üldised tingimused rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks on toodud ÜP seletuskirjas. Rohevõrgustiku tingimuste kohaselt on eesmärk

tagada sidusad ühendused rohevõrgustiku elementide vahel — luues uusi või rekonstrueerides

olemasolevaid jalg- ja rattateid, haljasalasid, kalda- ja rannapromenaade, pool-avalikke hoovialasid,

puiesteid ning kujundades avalikku ruumi looduslähedasemaks läbi maastikuarhitektuursete ja

haljastuslike elementide ning säilitada kogu linna hõlmavad terviklikud rohealad ja tagada nende

baasil sidus rohe- ja puhkealade võrgustik. Meetmed aitavad lisaks looduskaitseseadusega

sätestatud ehituskeeluvööndi tagamise nõudele tagada veekogude head seisundit läbi nende

loodusliku ilme säilitamise. Veekogude ääres rohevõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada

kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.

Mõju maavaradele ja maardlatele

Maardlaid ega mäeeraldisi Sillamäe linna territooriumil ei asu, mistõttu ÜP seda teemat ei käsitle.

Mõju kultuuripärandile

Sillamäe linna territooriumil on kolm kultuurimälestist: Sillamäe kino, Sillamäe kultuurimaja ja

Sillamäe kalmistu. Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud

muinsuskaitseseaduses ja planeerimisseaduses. Planeeringulahendus arvestab olemasolevate

kultuurimälestistega ja nende vaadeldavusega, samuti mälestisi toetava ajaloolise

hoonestusstruktuuri ja keskkonna säilitamisega. Mälestiste säilimist toetavad täiendavad

linnaehituslikud suunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamiseks: 1940.-

1950. aastate hoonestuse (vanalinna) väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine, hoonetevahelise ala säilitamine hoonestusvabana ja selle korrastamine. Üldplaneeringuga

ei seata täiendavaid tingimusi kultuurimälestiste kaitseks ega tehta ettepanekuid täiendavate

kultuurimälestiste määramiseks.

ÜP-ga on Sillamäe linna kavandatud miljööväärtuslik ala – 1940.-1950. aastate hoonestusala.

Miljööväärtusliku ala peamiseks väärtuseks on 1940.-50. aastatel planeeritud ja ehitatud ulatuslikud

neoklassitsistlikud hoonestusalad, mis on Eestis küllaltki unikaalsed. Sillamäe vanalinn on üks

väheseid terviklikke selle stiili esindajaid. Tänavate struktuur ja planeeringukohased puiesteed (sh

ajaloolised piirded) on hästi säilinud. Alale on iseloomulik stiilne arhitektuurilis-ruumiline lahendus,

leidub mitmeid renoveeritud esinduslikke miljööväärtuslikke hooneid. Üldplaneeringus on toodud

väga põhjalikud miljööväärtusliku ala ja selle kontaktvööndi maakasutus- ja ehitustingimused, mis

loovad eeldused alal kaitstavate väärtuste ja unikaalse tervikmiljöö säilimiseks. Lisaks

miljööväärtusliku ala üldistele kaitse- ja kasutustingimustele on seatud ehitustingimused

olemasolevatele väärtuslikele hoonetele ja uute hoonet rajamiseks ning tänavate ja haljastuse

nõuded. Planeeringus nimetatud nõuete järgimisel on miljööväärtuslikule alale positiivne mõju.

Miljööväärtusliku ala väärtustamine on oluline, sest see annab ettekujutuse Sillamäe linna

ajaloolisest keskkonnast. Seetõttu on oluline ka ruumilise planeerimise käigus arvestada selle

pärandi säilimisega. Miljööväärtuslik ala aitab väärtustada ka piirkonna aja- ja kultuurilugu, luua

eeldusi nt turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks.

Sillamäe linna territooriumil on registreeritud viis XX sajandi arhitektuuripärandi objekti/ala.

Nendest neli objekti – Sillamäe kesklinn, Silmeti tehase haldushoonete ansambel, Sillamäe

uuselamurajoon ja Sillamäe uuselamurajoon „Mikrorajoon 1“ – kujutavad endast pigem ühes stiilis

hoonestatud alasid või hoonekomplekse. Tootmishoone aadressiga Tallinna mnt 15 näol on tegemist

üksikhoonega. Sillamäe kesklinn kattub miljööväärtusliku alaga. Sillamäe linnas asuvad XX sajandi

arhitektuuripärandi objektid pärinevad XX sajandi keskpaigast ja teisest poolest (nõukogude

perioodist), andes omamoodi läbilõike kohaliku arhitektuuri muutumisest sellel perioodil.

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide riikliku kaitse alla võtmine saab käia ainult paralleelselt

olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et oleks tagatud erinevate mälestiste liikide, tüüpide

ja ajastute esindatus kultuurimälestiste nimekirjas. Mitte kõik XX sajandi arhitektuuripärandi

objektide nimekirjast kaitse alla võtmiseks esitatud objektid ei pruugi kultuurimälestisteks saada.

Hinnata tuleb konkreetse kultuuriväärtuse olulisust ja avalikku huvi selle säilimiseks, aga teiselt poolt

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

10 / 186

ka kitsenduste/piirangute/kohustuste ulatust, mida mälestiseks tunnistamine selle omanikule või

mõnele teisele avalikule huvile (nt maakasutuse planeerimine) kaasa toob. Kui riik soovib mõnda

objekti mälestiseks tunnistada, peab ta tuvastama objektil mälestise tunnused ning kaaluma, kas

avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Mälestiseks

tunnistamisel peab ka selgitama, miks võetakse kaitse alla just see objekt ja mitte mõni teine

samalaadne.

Üldplaneeringus on toodud XX sajandi arhitektuuripärandi objektide/alade maakasutus- ja

ehitustingimused, mis loovad eeldused nende väärtuste säilimiseks. Planeeringus nimetatud nõuete

järgimisel on XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele/aladele positiivne mõju.

Kui tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid, järgitakse

linnaehituslikke suuniseid ja tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga, siis olulist negatiivset mõju

kultuurimälestistele ei teki.

Mõju inimese tervisele ja heaolule

Joogivee kvaliteet

Kui veehaarete rajamine, samuti konserveerimine ja lammutamine toimub õigusaktides sätestatud

korras, siis olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile ei kaasne. Uute veehaarete kavandamisel

tuleb arvesse võtta põhjavee kaitstust. Kuna linn asub suuresti nõrgalt kaitstud või kaitsmata

põhjaveega alal, siis salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei saa rajada uusi salvkaeve

joogiveeallikana.

Supluskohad

Sillamäe supelrand on kavandatud ca 1 km ulatuses piki mererannikut. Koos supelranna maa-ala

kõrvale kavandatava haljasala ja parkmetsa maa-alaga, olemasoleva rannapromenaadiga ning

nende vahele Türsamäe randa kavandatava arendusala ja väikesadamaga on võimalik välja arendada

mitmekesine ja erinevate sihtrühmade vajadusi rahuldav mereäärne puhkepiirkond. Asjatundlikult

rajatud ning hooldatud suplus- ja puhkekohad avaldavad positiivset mõju linna elanike ja külaliste

tervisele ning heaolule.

Välisõhu kvaliteet

Sillamäe on tööstuslinn, kus tööstusettevõtted koos riiklikult tähtsa sadamaga paiknevad linna

lääneküljel, olles koondanud sellesse piirkonda aktiivseima majandustegevuse ja suurimad tööandjad

Sillamäe linnas. Keskkonnaloa või registreeringuga hõlmatud paikseid heiteallikaid on Sillamäe linna

territooriumil registreeritud kokku 112 tk. Valdav enamus neist asub Sillamäe sadamas ja selle

piirkonnas. Linna idapoolses osas, kus paiknevad elamualad ja ühiskondlikud funktsioonid, asub kaks

heiteallikat. Lisaks asuvad Sillamäe tööstuspiirkonnas metallitööstus ja energia, asfaltbetooni ning

plasti tootmine ja jäätmekäitlusega (pliiakude ümbertöötlemine) seotud tegevus.

Sillamäe linnas asub kaks seirejaama, mis mõõdavad pidevalt saasteainete sisaldusi ja

meteoroloogilisi parameetreid välisõhus. Keskkonnaametile laekunud kaebuste põhjal nähtub, et

lõhnaprobleem on Sillamäel aktuaalne. Ainuüksi 2023. aastal on esitatud seisuga 23.08 kokku

Keskkonnaametile 115 kaebust, mis kõik kirjeldavad ebameeldiva lõhna esinemist linnas. Värsked

andmed lõhnaainete esinemissageduse kohta Sillamäe piirkonnas leitavad ei ole, siiski ei saa

välistada, et lõhnaainete esinemissagedus on suurem kui Keskkonnaministri 06.07.2023 määruse nr

37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed“ kohaselt vastuvõtja juures lubatud, ehk 15% aasta lõhnatundidest, mis

lihtsustatuna tähendab, et 1314 h aastas võib lõhna olla tunda. 2019. aastal viidi Sillamäe linnas läbi

lõhnaainete hindamine rastermeetodiga, millega tuvastati, et lõhnaaine esinemisprotsent jääb

vahemikku 8-20 %. Lõhnaaine esinemise osakaal loetakse elanikkonnale soovimatut lõhnataju

tekitavaks, kui positiivsete mõõtmistulemuste osakaal on suurem kui 15 %. Sellest lähtuvalt tuvastati

Sillamäe linnas lõhnaaine esinemise piirväärtuse ületamised. Sillamäe seirejaamade andmed

näitavad, et piirväärtust ületavaid kontsentratsioone on mõõdetud perioodil 2019-2023 peamiselt

H2S osas, ületamiste arv on kaebuste mõttes siiski väike, vaadeldaval perioodil kokku mõnikümmend

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

11 / 186

tundi. Üksikuid piirväärtuse ületamisi on registreeritud ka PM10 ja kriitilise taseme ületamisi NH3

puhul. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja aromaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus on valdavalt

väiksem kui 50% vastavast piirväärtusest.

Kokkuvõtvalt saab välja tuua Sillamäe linna tööstusliku iseloomu negatiivse mõju kohalike elanikele

eelkõige ebameeldiva lõhna esinemise tõttu, millele viitab suur kaebuste arv Keskkonnaameti

infotelefonile. Ehkki seirejaamad pidevalt piirnorme ületavaid saasteainete kontsentratsioone ei

mõõda ja lõhnaainete esinemissageduse kohta täpsed andmed puuduvad, tuleb linna arendamise

tegevustes siiski lähtuda teadmisest, et ebameeldiv lõhn on hetkel Sillamäe linna reaalsus, mille

võimendumist ja sagenemist tuleks pigem vältida.

Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohiks teede kaitsevööndisse puhkealasid

planeerida või tuleb rakendada leevendavaid meetmeid liiklusest tuleva õhusaaste mõjude

vältimiseks. Sillamäe ÜP kohaselt on Tallinn-Narva maantee kaitsevööndisse planeeritud haljas- ja

parkmetsa maa-alad. KSH ekspert ei näe võimalusi õhusaaste mõjude leevendamiseks riigitee

kaitsevööndisse planeeritud puhkealadel.

Müra

Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed. Mida väiksem mürakategooria, seda

rangemad on normid. Normtasemed on sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel

kehtestatud määrusega.

Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset. Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei

levi müra, mis põhjustaks mingile alale kuuluvat müra normtaseme ületamist.

Müra normtasemete ületamisel või kui elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised on

näidanud olulise mürahäiringu esinemist, tuleb koostada välisõhu mürakaart olulist mürahäiringut

põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Mürakaardi alusel

lepitakse müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad

ning kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava.

Sillamäe linna kohta on mürakaart koostatud. Piirkondades, kus on koostatud mürakaart, tuleb selle

andmed võtta aluseks planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel.

Konkreetseid käitisi ÜP-ga ei planeerita, mistõttu ei ole KSH koostamise etapis teada, milliseid

konkreetseid tegevusi, hooneid jms planeeritavatele maa-aladele kavandatakse ning milline on neist

tuleneva müra mõju. Iga uue arenduse korral, millega võib kaasneda müra teke ja levik välisõhus,

tuleb enne tegevuse lubamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse tuleb võtta

teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ja teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju

nendega. Arenduste korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei

viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama

mürahinnangut.

Liiklusmüra osas on olulised suurema liiklussagedusega teed ning raudteed. Mürakaardist nähtub, et

Sillamäe linna mürarikkad alad paiknevad riigitee nr 1, Tallinn-Narva maantee ja Vaivara-Sillamäe

raudteelõigu ääres. Elamualadele ÜP-ga kehtestatud liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB on ületatud

M. Rumjantsevi tänava maanteele lähimate elamute juures, kuid tegemist on olemasolevate

elamutega. Öisel ajal liiklusmüra sihtväärtuse 50 dB ületamisi olemasolevas ega planeeritavas

olukorras ei ole. Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb vältida puhkealade

planeerimist maanteede kaitsevööndisse või tuleks liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude

leevendamiseks rakendada meetmeid. Puhkealadele ÜP-ga kehtestatud liiklusmüra sihtväärtus nii

päeval (50 dB) kui öisel ajal (40 dB) on ületatud Tallinn-Narva maantee äärde planeeritud

haljasaladel ja puhkealadel. KSH ekspert ei näe võimalusi leevendada müra mõju neil puhkealadel,

kuid need toimivad puhveraladena elamualadele mõjuvate mürahäiringute vältimiseks. Puhveralade

säilitamine suure liikluskoormusega maantee ja linna elamualade vahele on olulise tähtsusega.

Arengualade A3 ja A7 edasisel arendamisel tuleb olemasoleva müraolukorra ja ÜP-ga seatud müra

sihtväärtustega arvestada.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

12 / 186

Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada, et mitte kavandada uusi müratundlikke alasid

ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised)

suurema liiklussagedusega tee vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja olemasolevale raudteele

lähemale kui 200 m hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul,

kui müra normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise läbi leevendavate meetmete.

Vibratsioon

Märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni võib põhjustada ehitustegevus juhul, kui

selleks teostatakse lõhkamisi. Mõju on seotud eeskätt võimalike kahjustustega hoonetele (nt praod).

Lõhketöö vibratsioon sõltub erinevatest teguritest - korraga plahvatava lõhkeaine kogusest,

kaugusest, kivimi omadustest, lõhketöö meetodist vms.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui

elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Liiklusest tulenev vibratsioon

sõltub suuresti teede olukorrast. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest

tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada

kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Linna suuremate teede seisukord on hea ning tegemist ei ole

olulise probleemiga.

Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal vibratsioonienergiat, mis antakse rööpa

aluse kaudu edasi pinnasesse. Vaivara-Sillamäe raudteeliini kaitsevööndisse jääb elamu- ja

ühiskondlike hoonete alasid, kuid tegemist on olemasoleva maakasutusega. ÜP-ga ei ole ette nähtud

ulatuslikke maakasutuse muudatusi raudteetrassiga piirnevatel aladel. Raudteeäärsesse tsooni uute

hoonete kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed vibratsiooni mõjude

ennetamiseks/leevendamiseks (vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonide

kasutamine).

Radoon

Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Sillamäe linna pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga

kõrgeni. Maksimaalne mõõdetud radoonisisaldus L. Pavlovi tänava ümbruses on 150-250 kBq/m3

ning Sillamäe linna idaosas 50-100 kBq/m3 ja 100-150 kBq/m3. Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a

määrusega nr 28 on Sillamäe linn arvatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Aladel, kus

radooni sisaldus pinnaseõhus on kõrge (50 kBq/m3) ning nendega piirnevatel normaalse

radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski uuringud enne

elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist ning vajadusel rakendada

radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele pinnases võib kõrge ja nendega

vahetult piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel rakendada radoonikaitsemeetmeid

ennetavalt.

Valgusreostus

Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus.

Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eeskätt öise une häirimise ning

võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena. Kõige suuremaks valgusreostuse

põhjustajaks on tänavate, teede, parklate ja tööstuste valgustid. Valgusreostuse näol on tegemist

keskkonnahäiringuga (ebasoodsa keskkonnamõjuga). Valgusreostus tekib valgusallikate valest

kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega, teadmatusega, aegunud standarditele

vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest tingitud ohtude mittemõistmisega. Väga

oluline on seejuures asjaolu, et välisvalgustus töötab tavaliselt ka siis, kui seda ei vajata või

kohtades, kus see häirib inimesi.

Kohalikul omavalitsusel on uute tegevuste kavandamisel võimalik vältida valgusreostuse tekkimist.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

13 / 186

Mõju taristule

Teedevõrk

Sillamäe linna läbib põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva lõik, kõrvalmaantee 13141 Sillamäe – Vaivara

ja kõrvalmaantee 13106 Sillamäe – Viivikonna. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 30 meetrit. ÜP-

ga kavandatakse maakonnaplaneeringus kajastatud Sillamäe ümbersõiduteed.

Sillamäe linna idapoolsema arenduse hulka peab kuuluma ka antud piirkonna tänavavõrgustik.

Piirkond on jäänud varasemate visioonide järgi elamupiirkonnana osaliselt välja arendamata. Ala on

aktiivsemalt kasutuses põhja osas, kus asub gümnaasium ja üks kortermaja. Ala lõunaosas

paiknevad endised tootmishooned, mis on kasutusest välja langenud. Tänavavõrgu arendamisel

kavandada ringistatud põhitänavavõrk - vältida tupiktänavate kavandamist.

Sillamäe linna lõunaservas asuva Aedniku aiandusühistu piirkond on orienteeruvalt 100 ha suurune

maa-ala, mis on tihedalt hoonestatud suvilatega. Nendest osa on ümber ehitatud aastaringseks

elamiseks mõeldud elamuteks. Piirkonna tänavavõrk koosneb eriilmelistest tänavatest, mille laiused

ja kandevõimed varieeruvad. Kvartalisisesed teed on valdavalt ebapiisava laiusega, lõppevad vaba

manööverdamisruumita tupikutega ja on pinnaskattega. Kvartalisisestel teedel ei ole võimalik

pakkuda jäätmeveoteenust kliendipõhise mudeli alusel ja puudub päästeveokite juurdepääsu

võimalus. Eesti Standard EVS 812-7:2018 on mõeldud juhendmaterjaliks muuhulgas planeerimisel.

Standardi kohaselt peab päästetehnikaga saama sõita hoone peasissekäiguni ja päästemeeskonna

sisenemisteeni, üksikelamute puhul on lubatud kaugus kuni 50 m. Kustutus- ja päästetööde

tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee, mis on soovitav rajada

ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis

arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Põhi- ja paakauto pöörderaadius on standardi kohaselt

18,5 m, redelautol 19 m ja tõstukautol 26 m. Kohalikul omavalitsusel tuleb koostöös Päästeametiga

otsustada kas suvemajade ümberehitamine aastaringseks elamiseks on võimalik olukorras kui

päästesõidukite juurdepääs elamutele ei ole nõuetekohaselt tagatud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kohalike teede olukorra parendamisele (remont, kraavide puhastamine,

teepeenarde profileerimine). Eelisjärjekorras on soovitav rekonstrueerida suurema

liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamiste ja ettevõtete ning jalg- ja jalgrattateede

paiknemist ja ühistranspordi marsruute. Kohalikul omavalitsusel tuleb teede rekonstrueerimise ja

ehitamise kavandamisel, sh linna teehoiukava ülevaatamisel või uue koostamisel, analüüsida

toimunud ja ÜP-ga kavandatavast maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi. Lisaks

kaaluda aiandusühistu piirkonnas olemasolevate teede rekonstrueerimisel nende laiendamist.

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud eesmärgil soodustada keskkonnasäästlikke ja tervislikke

liikumisviise. Jalg- ja rattateede põhivõrk tagab ühendused linnakeskusega, kodu- ja töökohtadega,

avalike funktsioonide, puhkealade, ühistranspordipeatuste ja naaberomavalitsustega. Üldplaneering

näeb ette perspektiivsed rattatee ühendusvajadused. Üheks ühendavaks rattatee lõiguks on

Tšehhovi-Kajaka promenaad, mis ühendaks Sillamäe tootmis- ja sadama ala piirkonda

elamupiirkonnaga ja suurendaks seeläbi kasutajate sõidumugavust.

Olemasolevas olukorras puudub hea jalgrattaühendus Sillamäe linnale lähima raudteepeatusega, mis

asub Vaivara külas, ca 3 km kaugusel. Koostöös Narva-Jõesuu linnaga kavandada sidus ja ohutu

jalgrattaühendus Vaivara raudteepeatuse ja Sillamäe linna vahel. Jalgrattaühenduse tagamine looks

tervikliku, Sillamäe linna teiste piirkonna keskustega ühendava võrgustiku.

Sadamad

ÜP näeb ette Sillamäe sadama jätkuvat arendamist riiklikult olulise kauba- ja reisisadamana. ÜP-ga

on määratud sadama arendamiseks vajalik maa-ala, mis võimaldab laiendada sadamaga seotud

tegevust ja on ette nähtud vajadus tagada sadamatele vajalikud juurdepääsud.

ÜP-ga on määratud Sillamäe sadama ja linnapromenaadi vahelisele alale Türsamäe randa

väikesadama maa-ala jahisadama kavandamiseks. Sõtke jõe suudmesse on kavandatud

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

14 / 186

väikesadama maa-ala paadisadama rajamiseks. ÜP toetab Sõtke jõe olemasoleva paadisadama

funktsiooni säilimist, selle korrastamist ja laiendamist. ÜP-ga on kaardistatud lautri- ja

paadisildumiskohad.

Väikesadama rajamisel Sillamäe linna suureneb eeldatavalt piirkonna atraktiivsus meritsi saabuvate

puhkajate hulgas, mis toob kaasa täiendavate juurdepääsude rajamise vajaduse sadama ja

linnakeskuse mugavaks ühenduseks, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja

tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste

suurenemisega arvestamine. Ka väikesadamates tuleb täita keskkonnakaitse nõudeid

sadamateenuste osutamisel.

Raudteed

Linna territooriumi läbiv Vaivara-Sillamäe raudteelõik teenindab Sillamäe sadamat ja tööstusala. Uusi

raudteid ÜP-ga ei kavandata.

Raudtee möödub Sõtke paisjärve kaldal asuvast Sõpruse aiandusühistust, kus lähimad

elamud/suvilad asuvad raudtee kaitsevööndis. Isetekkeliste ülekäigukohtade ennetamiseks

arvestada vajadusega piirata jalakäijate raudteele pääsemist nt. tarastamisega.

Raudteeliinide ehitamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade

(projekteerimistingimused, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa

taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju.

Sademevee ärajuhtimise võimalused

Sademevee ärajuhtimisel tuleks eelistada säästvaid lahendusi, mille kohaselt on esmatähtis

kogutava sademevee hulga piiramine. Sademevee ärajuhtimise kavandamisel on oluline lähtuda

kavandatava tegevuse iseloomust, konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest.

Taastuvenergeetika arendamine

Sillamäe linna territooriumile ei ole elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega

elektrituulik Sillamäe linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

ÜP tasandil käsitletakse suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide kavandamist.

Üksikmajapidamiste ja kortermajade tarbeks mõeldud ja/või tootmishoonete katustele-seintele

paigaldatavate päikesepaneelidega tegeletakse projekti tasandil. ÜP-ga on näidatud võimaliku

päikesepargi rajamiseks eeldatavalt sobiv koht radioaktiivsete jäätmete hoidla maa-ala. Ala on

sobilik päikese elektrienergia tootmiseks, kuna asub tootmismaal ning läheduses ei ole kaitstavaid

loodusobjekte, millele võiks avalduda negatiivne mõju. Eesti on liitunud Bonni konventsiooni

(Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals ) ja sellega seotud lepetega.

Konventsiooni alusel tuleb vältida päikeseparkide rajamist nii kaitsealadel kui ka kohtades, kus need

võivad ohustada kaitsealuseid liike läbi temperatuuri tõusu, paisumise või päikesepaneelide

jahutamisest tingitud elupaiga vee režiimi muutuse. Samuti ei saa ala asuda väärtuslikul maastikul

ega rohevõrgustiku aladel. ÜP-s on asjakohaselt juhitud tähelepanu sellele, et päikeseparkide

kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise

võimalused. Miljööväärtuslikul alal ja XX sajandi arhidektuuripärandi objektidel tuleb päikesepaneel

paigaldada vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega

viimistlust.

Ühe kortermaja või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne

kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või

hoonele). Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb

eelnevalt hinnata hoone konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.

ÜP näeb ette võimaluse maasoojuse kasutamiseks linnakeskkonnas. Maasoojuse kasutamise

kavandamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu. ÜP-s toodud alternatiiv

horisontaalse kontuuriga maasoojustrassile on vertikaalsed soojuspuuraugud.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

15 / 186

Soojuspuuraukude rajamisel tuleb arvestada, et Sillamäe linnas kasutatakse joogiveena Kambrium-

Vendi Voronka põhjaveekogumi vett. Kuna Sillamäe puurkaevude kloriidide ja naatriumi sisalduse

tõus on tingitud soolase vee sissetungist Voronka veekihi alumisest (savikamast) osast või Kotlini

veepidemest, siis soojuspuurkaevude rajamine ei tohi põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemist.

Kinnise kontuuriga soojussüsteemi rajamisel tuleb tagada, et soojuskontuurid oleks asetatud

tampoonitud puurauku ja ei puutuks kokku põhjaveega.

Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku analüüsi

iga üksikobjekti puhul eraldi. Taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu mõjutab ka nn tavakütuste

hind, mis pikemas perspektiivis eeldatavalt tõuseb. ÜP tasandil ja keskkonnamõjust lähtuvalt võib

ainult soovitada erinevate taastuvenergiaallikate rakendamist. Siiski tuleb seejuures arvestada ka

naabrite heaolu ja huvidega.

Üleujutustega arvestamine

Riiklikult arvestatavaid üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi Sillamäe linnas

ei ole, samuti ei jää linna territooriumile suure üleujutusalaga siseveekogusid. Kuna tegemist on aga

rannikuäärse omavalitsusega, võib esineda korduvalt üleujutatavaid alasid. Korduvalt üleujutavatele

aladele ning piirkondadesse, kus periooditi esineb üleujutusi, muudatusi maakasutuses üldjuhul ei

kavandata.

Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb üldjuhul vältida ehitamist alale, kus esineb üleujutusi ning

vältida ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui edaspidi on vajadus piirkonda ehitisi kavanda, tuleb

arvestada võimalike üleujutustega ning üleujutustest tulenevate riskidega ning rakendada tehnilisi

meetmeid ehitiste kaitseks. Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvestada kliimamuutustega

kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi

toimimine ja vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral .

Jäätmemajandus

Sillamäe linnas puudub hetkel jäätmejaam. Elanike ja ettevõtete jäätmeid võtab vastu ka Sillamäe

linnast 27 km kaugusel asuv Uikala Prügila AS, mis on lähim tegutsev tavajäätmete prügila.

Arvestades Sillamäe linna suurust ja elanike arvu, on vähemalt ühe jäätmejaama rajamine linna

piires vajalik. ÜP-ga on Sillamäe linna jäätmejaama asukoht kavandatud Sillamäe linna

tööstusrajooni äärealale, Tööstuse tn 12 kinnistule. Kavandatava jäätmejaama funktsioon on lisaks

tavajäätmete (vahe)ladustamisele ka ohtlike jäätmete ja ehitus- ja lammutusjäätmete vastu

võtmine ja vaheladustamine.

Sillamäe linnas asub keskmiselt 1,5 m paksune graptoliitargilliit kuni 25 m sügavusel. Kui

ehitustegevuse käigus käideldakse see jäätmetema on tegemist ehitusjäätmega. Arvestades

graptoliitargillidi omadusi, on tegemist ohtlikke aineid sisaldavate ehitusjäätmetega. Sellele

käitluskoha leidmisel tuleb teha koostööd jäätmekäitlejatega (ja vajadusel Keskkonnaametiga).

Jäätmekäitluskoha valikul tuleb juhinduda jäätmete tekkekogustest, omadustest ning sel hetkel

olemasolevatest käitlemise võimalustest. Arvestada tuleb, et vajalikuks võib osutuda enne

käitlusesse suunamist jäätmetest analüüside teostamine (nt täpse koostise määramine, saasteainete

leostuvuse hindamine). Analüüside vajalikkus ja maht sõltub käitluskohast, käitlemise viisist ja

jäätmekäitleja nõuetest.

Ohtlike ettevõtetega arvestamine

Kemikaaliseadus kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada ohtlikest

ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised, arvestada

olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja

elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust.

Planeerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide,

avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

16 / 186

Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda

Päästeameti poolt koostatud juhendist, mis seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse

tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide

planeerimisele.

Ohualasse ei tohi ÜP-ga planeerida hooldekodusid, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusi, suuri

õppehooneid, haiglaid ega tervishoiuhooneid ja suuri välisõhu spordirajatisi. Ohtliku ettevõtte ohuala

I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei tohi ÜP-ga planeerida suuri elamurajoone,

teatud tüüpi ühiskondlikke hooneid (tervishoiu- ja hoolekandeasutused, lasteasutused,

haridusasutused) ning suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus- ja

kaubandusasutusi ning meelelahutusasutusi, spordirajatisi ja puhkealasid. Sillamäe ÜP-ga on

Silsteve AS eriti ohtlikku alasse planeeritud arenguala ja väikesadama maa-ala ning väga ohtlikku

alasse muuhulgas ühiskondlike hoonete- ja väikeelamute maa-alad. Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II

tsooni planeerimisel on oluline Sillamäe Linnavalitsusel pöörata tähelepanu sellele, et õnnetusjuhtumi

korral tuleb neil tagada ohualasse jäävate inimeste ohutu ja kiire väljapääs (evakuatsioon)

piirkonnast. Selleks on oluline, eriti- ja väga ohtlikku alasse planeeritud kinnistutelt oleks tagatud

mitu ja eri suunas ligipääsuteed. Arenduste realiseerumisel tuleb Sillamäe Linnavalitsusel tagada ÜP-

st tulenevalt lisanduvate inimeste teavitamine ohualas viibimisest ning anda neile vajalikud

käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

ÜP-ga on võimalik edaspidi arendada erineva otstarbega tegevusi ka maa-aladel, mida ÜP-ga otseselt

ei reserveerita või muu juhtotstarbega aladel, kui see on kooskõlas ÜP seletuskirjas toodud

maakasutuse tingimustega. Kui edaspidi on soov kavandada tegevusi ohtliku ettevõtte ohualasse,

tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses

sätestatud korrast.

Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks.

Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle

raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate

ohtlike ainete varu tõttu.

Doominoefekt saab tekkida algsündmusest. Doominoefekti tekkimise eeldus on, et algsündmusest

põhjustatud soojuskiirguse või ülerõhu kriitiline väärtus ulatub naaberterminali territooriumil asuvate

ohustatud ehitiste või rajatisteni. Doominoefekti tõenäosus saab olla väiksem või võrdne

algsündmuse tõenäosusega.

ÜP koostamise raames analüüsiti doominoefektide tekkevõimalust Sillamäe linna territooriumil,

ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskianalüüsides toodud andmete põhjal. Töös ei käsitleta

Sillamäe sadama maa-alal asuvate ettevõtete doominoefekti tekkevõimalusi, sest need on hinnatud

Sillamäe sadama maa-alal asuvate ettevõtete kumulatiivse riskianalüüsi (EstKonsult OÜ 2019)

käigus.

Kliimamuutustega arvestamine

Eesti on endale pikaajaliseks eesmärgiks võtnud kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja sidumise

tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini. See vastab ka Pariisi

kliimaleppe eesmärgile hoida soojenemine 1.5 °C piires 2050. aastani ning on kooskõlas ka Euroopa

Roheleppe (European Green Deal) põhimõtetega, mille alusel on igas liikmesriigis

miinimumeesmärgiks vähendada KHG 55% võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga. Lisaks on

Eestis koostatud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, mille alusel on võimalik

analüüsida ning jälgida suurimaid kliimamuutustega seonduvaid riske taristuprojektidele ning

võimalikke kohanemise ning kliimamõjude leevendamise võimalusi.

Kliimamuutustega Kohanemise Arengukava 2030 kohaselt on suurimad riskid Eestis seoses

kliimamuutuste poolt põhjustatud mereveetasemetõus tihedalt asustatud rannikualadel. Lisaks on

üleujutustele haavatavad ka siseveekogude äärsed asustatud alad suurenenud vooluhulkade tõttu,

mis on omakorda põhjustatud suurenenud ekstreemsete sademete hulkade ning tormide tõusu tõttu.

Kuigi Sillamäe ei asu üleujutusohuga piirkonnas, tuleb kliimamuutuste kontekstis valmis olla

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

17 / 186

suurenenud sademetehulgal ning potentsiaalsetele lokaalsete üleujutustele, tuleneval asukohast jõe-

ning mereäärsel alal.

Nii Kliimamuutustega Kohanemise Arengukava kui ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu

(Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC)) hinnangul on Eestis ning samadel

laiuskraadidel Euroopas tõenäoline sagenev kuumalainete arv ning intensiivsus. Kuumasaarte ning

kuumaga seotud riskide vähendamiseks linnades on oluline rohealade ning haljastuse olemasolu,

seda on senised uuringud näidanud Eestis ka Tallinna ning Tartu näitel. Lisaks vähendavad haljasalad

ning rohealad riski lokaalsete üleujutustele imava pinnase tõttu.

Planeeritud tegevus Sillamäel näeb ette rohevõrgustike ning haljashalade omavahelist paremat

sidumist linnaruumiga ning parkida ja haljasalade säilitamist ning korrastamist, jalgratta taristu (teed

ning parklad) loomist ning parendamist, olemasolevale tööstusalale ca 523 000 m2 päikesepargi

loomist ning potentsiaalset merekütet energia tootmiseks, olemasolevate hoonete ning hoonealade

muutmist ning kaasajastamist ning mitte ehitades suures mahus juurde uusi elamuhooneid ning

sademevee ärajuhtimise lahendused, kus hoidutakse suures ulatuses vett mitte läbilaskvate pindade

rajamisest, mis võivad tekitada lokaalseid üleujutusi. Lisaks pööratakse tähelepanu hoonete

energiatõhususele ning võimalusel taastuvate soojusallikate eelistamisele. Selleks, et Sillamäe ÜP-

ga planeeritav rohevõrgustik oleks kliimaeesmärkidega kooskõlas, tuleb seda täiendada vastavalt

KSH-s toodud soovitustele. Vältida tuleb kuumasaarte tekkimist ja korrastada olemasolev kuumasaar

linna tööstusalal asuvas veoautode parklas. Siis on Sillamäel planeeritav tegevus on kooskõlas

rahvusvaheliste ja Eesti kliimaeesmärkide ning vastavate arengukavadega.

Riigikaitseliste ehitistega arvestamine

Riigikaitselisi ehitisi Sillamäe linnas ei ole. Samuti ei ulatu Sillamäe linna territooriumile ühegi sellest

väljaspool asuva riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.

Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed ning

seiremeetmed

KSH läbiviimisel kavandati erinevate valdkondade lõikes keskkonnameetmed olulise negatiivse

keskkonnamõju ennetamiseks ja leevendamiseks (ptk 8). Olemuselt on need pigem suunised

edasiste tegevuste kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist.

KSH käigus töötati välja ka meetmed keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevaks

jälgimiseks, mille eesmärgiks on teha varakult kindlaks, kas ÜP elluviimisega kaasneb oluline

negatiivne keskkonnamõju ning vajadusel rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja

leevendavaid meetmeid (seiremeetmed, ptk 9).

Asjakohased mõjud

Majanduslikud mõjud

Planeeringulahendus toetab erinevaid strateegilisi tegevusi ettevõtluse edendamiseks:

• reisi- ja jahisadama arendamine – planeeringulahenduses on arenguala jahisadama

arendamiseks ning lahenduse järgi on võimalik reisiterminal rajada;

• uute eluruumide rajamine – planeeringulahenduses kavandatud seitsmest arengualast

kuuele saab rajada uusi väikeelamuid. Samuti soodustatakse amortiseerunud eluruumide

renoveerimist, aga ei takistata ka uute korterelamute rajamist (kuigi üldreeglina on uute

elamute ehitamine lubatud kasutusest välja langenud hoonete asemele);

• linna avamine merele – planeeringulahenduses on ette nähtud mitu moodust linna merele

avamiseks: kogu ranna-ala sidumine ühtseks tervikuks (potentsiaalse jahisadama ala

sidumine rannapromenaadiga, rannapromenaadi sidumine suplusrannaga ning pääs üle

Sõtke jõe) ning Merepargi korrastamine (sh uute juurdepääsuteede rajamine);

• Sõtke jõe ning paisjärvede äärse ala väärindamine – planeeringulahenduse järgi on

võimalik jõe äärde rajada rekeatsioonikompleks, samuti nähakse ette ala korrastamine;

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

18 / 186

• ettevõtlusega tegelemiseks vajalike maa-alade ja ruumide planeerimine –

planeeringulahenduses on arvestatud olemasolevate tööstus- ja tootmisaladega ning

ette nähtud ka uute tööstus- ja tootmishoonete rajamiseks võimalikud alad.

Planeeringulahenduses on määratud osa maa-alast segakasutusega maa-alaks ning ka

näiteks korterelamu ja väikeelamu maa-aladel on lubatud ärifunktsioon (teatud

ulatuses). Lisaks on ette nähtud, et linnakeskust võiks elavdada, muu hulgas tänava-

äärsete äride soodustamise kaudu. Seega on planeeringulahendus paindlik ning toetab

ettevõtlusega tegelemist ja sellega alustamist.

Lisaks toetab planeeringulahedus ettevõtlust selle kaudu, et toetab elamufondi uuendamist,

rohealade mitmekesistamist ning tihedama linnakeskuse loomist.

Sotsiaalsed mõjud

Sotsiaalsete mõjude puhul analüüsiti:

• mõju rändele – planeeringulahendusel on inimeste rändele üldiselt positiivne mõju, sest

planeeringulahenduses on arvestatud kahe rände vaates olulise sihtrühma – noorte ja

võimalike uute töötajate – vajadustega. Planeeringulahenduses on arvestatud noorte seas

läbi viidud taju-uuringu tulemustega. Samas oleks planeeringu elluviimisel selle eesmärkide

saavutamiseks vaja täpsemalt uurida, miks noored üht või teist tänavat ebaturvalisena või

ohtlikuna tajuvad. Lisaks tasuks enne rohealade korrastamiseks täpsemalt uurida, millest

noored praegu kõige enam puudust tunnevad ning milline peaks nende vajadustele vastav

taristu olema;

• mõju liikuvusele – planeeringulahendus arvestab peamiste tänavate ja teedega, kus

inimesed liiguvad, ning on esitatud liikuvust toetav teede liigitus, samuti liikluskorralduslikud

soovitused. Planeeringulahendus toetab ka ühistranspordiga ning kergliikuritega liikumist.

Siin on küll oluline tähele panna, et juba praegu on linnas päris palju kergliiklusteid (ning

kindlasti kõikidel põhilistel liikumisteedel), nii et eelduslikult peaks näiteks noorte välja

toodud puudujääke lahendama ennekõike liikluskorralduslike meetmetega, mitte ruumiliste

lahendustega;

• mõju elamufondile – planeeringulahendus toetab elamufondi uuendamist. Planeeringus on

arvestatud osade eluruumide tühjenemisega ning seatud tingimused selle pidurdumiseks

ning lagunevate majade taastamiseks või uuendamiseks. Planeeringulahenduses on ette

nähtud miljööväärtusliku ala loomine, mis eelduslikult aitab ajalooliselt väärtuslikumaid

hooneid säilitada. Arengualadele võib ehitada uusi korterelamuid ning ka üksikuid

väikeelamuid;

• mõju linna tihedusele – üldiselt toetab planeeringulahendus linna tihendamist ning aktiivse

linnakeskuse loomist. On mõned aspektid, mis linna tihedust ei suurenda, nagu nt

väikeelamute jaoks mõeldud arenguala (kuid siin peab meeles pidama, et seda võivad

õigustada muud eesmärgid ning kõne all on vaid üksikute väikeelamute rajamine, mitte

suurte elamurajoonide teke);

• mõju turvalisusele – turvalisuse puhul analüüsiti mõju liiklusohutusele ja üldisele

turvalisusele. Planeeringulahendus avaldab postiivset mõju liiklusohutusele (tänavaruumile

seatud tingimused, piirkiiruste soovitused, teede liigitus, uute rattateede rajamine).

Liiklusohutuse puhul võiks täpsemalt uurida põhjuseid, miks näiteks noored end mõnel pool

ebaturvaliselt tunnevad. Planeeringulahenduses on arvestatud kõikide üldiste kuritegevust

ennetavate ruumilahenduse strateegiatega ning ette nähtud valgustuse ja uue puhketaristu

rajamine ning rohealade korrastamine – seega mõjub planeeringu elluviimine turvalisusele

üldiselt positiivselt.

Planeeringulahenduses on arvestatud mitmete kahanemisega kohanemise strateegiatega, kuid on

oluline meeles pidada, et planeering peab olema piisavalt paindlik, et olla asjakohane ka siis, kui

kahanemise trend peaks muutuma. Välja töötatud planeeringulahendus tagab piisava paindlikkuse

maa-ala segakasutuse kaudu.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

19 / 186

1. Sissejuhatus

Sillamäe linna üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

algatati Sillamäe Linnavolikogu 30. märtsi 2021 otsusega nr 1501.

KSH eesmärk on hinnata ÜP elluviimisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, selgitada välja

alternatiivsete lahenduste võimalused ning määrata vajadusel meetmed negatiivsete mõjude

ennetamiseks ja leevendamiseks. KSH peab toetama ÜP lahendust ning minimeerima võimalused

arenduseks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale.

Et planeeringu kehtestajal oleks võimalik erinevaid huvisid tasakaalustada ning planeeringu kohta

informeeritud otsus teha, on tal vaja teada, millised võimalikud mõjud planeering endaga kaasa toob.

Selle eesmärgi saavutamiseks hinnatakse ka muid asjakohaseid mõjusid, mitte ainult

keskkonnamõjusid. Asjakohaseid mõjusid hinnatakse kolmes kategoorias: sotsiaalsed,

majanduslikud ja kultuurilised mõjud.

Mõjude hindamise käsitlusalaks on ÜP planeeringuala ehk kogu Sillamäe linna territoorium ning KSH

täpsusaste vastab ÜP täpsusastmele. Mõjude hindamise läbiviimise aluseks on olnud Sillamäe linna

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (ÜP LS ja KSH VTK) dokumendis ning

dokumendis „Ülevaade alast“ esitatud teave (mõlemad dokumendid sisalduvad ÜP lisades). ÜP LS ja

KSH VTK koos esitatud ettepanekutega on avalikustatud ÜP koostamise korraldaja veebilehel.

ÜP koostamise korraldaja on Sillamäe Linnavalitsus (Kesk 27, 40231 Sillamäe, tel +372 3925 700,

e-post: [email protected]).

KSH aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS-e) §-st 40.

1 Vt planeeringu menetlusdokumentide kaust

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

20 / 186

2. Kavandatava tegevuse sisu ja eesmärgid

2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid

Koostatava ÜP eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. ÜP seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise jätkusuutlikule ja

turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega, kahaneva elanikkonnaga

ja kaasaegsete lahendustega. Linna konkurentsivõime tõstmiseks tuleb kavandada tingimused

ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna loomiseks, kus olulisel kohal on kvaliteetne avalik

ruum.2 Linn peab olema avatud kõigile ja pakkuma valikuvõimalusi, olema ligipääsetav ja mugav.

Linna planeerimine eeldab erinevate huvide ja vajadustega arvestamist ning nende koosmõju

kompaktses ruumis. Üldplaneeringuga määratakse maakasutus- ja ehitustingimused, mis on

detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamise aluseks.

Sillamäe linna ruumilisel planeerimisel on võetud lähtekohaks, et Sillamäe linna puhul on tegemist

kahaneva elanikkonnaga piirkonnaga. Suurem rõhk on olemasolevate hoonete ja avaliku ruumi

korrastamisel, kasutusest väljalangenud alade taaskasutusel, kohalike väärtuste

(konkurentsivõimeline ettevõtlus, teadvustatud identiteet, ajalooline hoonestus, loodusväärtused) ja

traditsioonide säilitamisele või taastamisele ning kohalike ressursside kasutamisele.

Sillamäe linna üldplaneeringu koostamise vajadus on seotud järgmiste asjaoludega:

• Sillamäe linna üldplaneering on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26. septembri 2002. a

määrusega nr 43/102-m „Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestamine“. Kehtiva

üldplaneeringu arvestusperiood on kuni aastani 2015 (Sillamäe linna üldplaneeringu

seletuskiri „Üldsätted“);

• Kehtiva Sillamäe linna üldplaneeringu arvestusperiood on möödunud. Linna edasise ruumilise

arengu kavandamiseks tuleb koostada uus planeering, mis tasakaalustatult arvestab

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve ning linnaarengu suundumusi ja vajadusi;

• 2006. aastal, 2014. aastal ja 2017. aastal tehtud Sillamäe linna üldplaneeringu ülevaatamise

tulemuste järgi tuleb üldplaneeringut osaliselt täpsustada või koostada uus üldplaneering3.

Üldplaneeringu koostamine võtab aluseks üldised valdkondlikud eesmärgid, mille täitmine toimub

läbi planeerimisseaduses4 toodud üldplaneeringu ülesannete lahendamise. Üldplaneering on

suunatud kohaliku elukeskkonna arendamisele ja lähtub üldplaneeringu ülesannete lahendamisel

ennekõike Sillamäe linna omapärast ja vajadustest. Üldplaneering seab Sillamäe linna ruumilise

arengu eesmärgid järgnevaks 15 aastaks, vajadusel ka pikemaks ajaks.

Üldplaneeringu üldised eesmärgid:

• Kahaneva rahvastikuga linna elukeskkonna kvaliteedi tõstmine;

• Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva kaasaegse ja valikuvõimalusi pakkuva elu-

ja ettevõtluskeskkonna kujundamine;

• Sillamäe linna ruumiliste väärtuste esile toomine ja kasutusvõimaluste parendamine;

2 Sillamäe linna arengukava aastateks 2021-2025.

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/21234891/Sillamae+linna+arengukava+2021-2025.pdf/56ba27b0-27bc-4a19-

abe0-3c4bedde7a57 3 Sillamäe linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused: https://www.sillamae.ee/planeeringute-ulevaatamise-tulemused

4 Planeerimisseadus § 75 Üldplaneeringu ülesanded

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

21 / 186

• Elukeskkonna sh elamufondi ja avaliku ruumi kaasajastamine;

• Linna kompaktsuse säilitamine läbi tihendamise;

• Eelduste loomine kooli-, lasteaia- ja huvihariduse ja avalike teenuste paremaks

kättesaadavuseks;

• Eelduste loomine mitmekülgse ja investeeringuid soodustava töö- ja

ettevõtluskeskkonna tekkeks;

• 1940.-1950. aastate ajaloolise linnasüdame miljööväärtuste säilitamine ja linnaruumi

elavdamine;

• 1960.-1970. ja 1980.-1990. aastate hoonestusalade väärtustamine ja

kaasajastamine;

• Sadama ja sellega piirneva tootmispiirkonna edasiarendamine ja laiendamine koos

seda toetava taristuga;

• Looduslähedase linnakeskkonna säilitamine ja mitmekesiseid puhke- ja rekreatsiooni

võimalusi pakkuva sidusa rohe- ja sinivõrgustiku kavandamine;

• Erinevaid liikumisviise toetava liikumiskeskkonna arendamine;

• Ruumiliste eelduste loomine Sillamäe linna kui turismisihtkoha arendamiseks.

2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted

ÜP koostamise raames on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk

on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel,

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng.

KSH toetab üldplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arendusteks, millega kaasneb

oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse

üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi mõjusid, tehakse ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel

ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.

KSH käsitlusala on üldplaneeringu ala ehk kogu Sillamäe linna territoorium. Vajadusel, sõltuvalt

eeldatavalt mõjutatavast keskkonna elemendist ja mõju ulatusest, on arvestatud keskkonnamõju

hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala.

KSH on läbi viidud lähtuvalt Sillamäe linna ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

(ÜP LS ja KSH VTK) dokumendis esitatud teabest. ÜP LS ja KSH VTK on ÜP ja seeläbi ka KSH aruande

lahutamatuks osaks. ÜP LS ja KSH VTK dokument sisaldub ÜP lisades.

ÜP LS ja KSH VTK dokumendis käsitletakse järgmisi teemasid:

• ÜP eesmärk (ptk 1);

• KSH eesmärk (ptk 2);

• ÜP põhimõtted (ptk 3);

• ÜP ülesanded (ptk 4);

• ülevaade eeldatavast keskkonnamõjust (ptk 5);

• kavandatava tegevuse seos olulisemate strateegilise planeerimise dokumentidega (ptk 6);

• tegevus- ja ajakava (ptk 7);

• kaasamiskava (ptk 8);

• üldplaneeringu joonised (ptk 9);

• vajalikud uuringud (ptk 10).

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

22 / 186

Lisaks ÜP LS ja KSH VTK dokumendis esitatud teabele on KSH aruande koostamise aluseks olnud

dokumendile laekunud seisukohad ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (Ülevaade

Sillamäe linnast, sisaldub samuti ÜP lisades).

KSH aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS-e) §-st 40, mis sätestab nõuded KSH aruandele.

2.3. KSH aruande koostamise osapooled

Tabel 1. Skepast&Puhkim OÜ KSH läbiviimise töörühm

Nimi Valdkonnad / teemad

Aide Kaar, keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123

KSH juhtekspert ja projektijuht

KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: valgusreostus, taastuvenergeetika, keskkonnaohtlikud objektid ja

ohukategooriaga ettevõtted, riigikaitselised ehitised, mõjude omavahelised seosed ja piiriülese mõju võimalikkus

Marion Mets asjakohaste mõjude hindamise ekspert (sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised mõjud)

Moonika Lipping

KSH projektijuht LS ja VTK koostamise etapis

Eike Riis

keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0154

KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: kultuurilised mõjud, mõju suplusvee kvaliteedile

Raimo Pajula

KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku

alad, kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik

Vivika Väizene KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: maavarad ja maardlad, põhjavesi, pinnavesi ja maaparandussüsteemid, joogivee kvaliteet, radoon

Annemari Kask KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: mõju taristule, jäätmemajandus, üleujutusalad,

Kaarel Karolin KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: kliimamuutustega arvestamine

Kaisa Kesanurm KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: mõju välisõhu kvaliteedile

Marko Lauri GIS spetsialist

Võrreldes LS ja KSH VTK dokumendis tooduga on KSH eksperdirühma koosseisus ja ekspertide poolt

hinnatavate mõjuvaldkondade osas tehtud järgmised muudatused:

• eksperdirühmast on lahkunud keskkonnaeksperdid Moonika Lipping ja Ingo Valgma;

• eksperdirühma on lisandunud keskkonnaeksperdid Vivika Väizene, Annemari Kask, Kaarel

Karolin ja Kaisa Kesanurm.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist juhib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt KSH juhtekspert, kes vastab KeHJS-e § 34 lg

4 sätestatud nõuetele. KSH juhtekspert Aide Kaar vastab KeHJS-sest tulenevatele nõuetele.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

23 / 186

Juhteksperdi pädevuses on valida eksperdirühma liikmed ning juhtekspert vastutab ka nende

pädevuse eest.

KSH juhtekspert Aide Kaar ning eksperdirühma liikmed Eike Riis, Raimo Pajula ja Moonika Lipping

on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)5 liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad

oma töös keskkonnamõju hindaja head tava6.

5 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju

hindamise (nii KSH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 6 http://www.eaia.eu/kemu/heatava

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

24 / 186

3. Seos laiemate keskkonnakaitse eesmärkide ja

olulisemate strateegiliste dokumentidega

3.1. Seos laiemate keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega

Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid kajastuvad vastavates Eesti

siseriiklikes õigusaktides, strateegiates ja arengukavades. Sellest tulenevalt on rahvusvahelisi ja

Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärke ning muid keskkonnakaalutlusi strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ÜP ja selle KSH tasandil arvesse võetud kaudselt, läbi vastavate

siseriiklike dokumentide. Siseriiklikele asjakohastele dokumentidele on viidatud vastavalt vajadusele

KSH aruandes erinevate teemade juures.

Strateegilise planeerimise kontekstis on olulisemaks dokumendiks „Eesti Keskkonnastrateegia

aastani 2030“7, millega pannakse paika Eesti keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik.

Strateegia määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia põhisuunad on

loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elu kvaliteet.

Sillamäe linna ÜP koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi. Nende

saavutamisse panustab ÜP läbi:

• kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamise;

• loodusliku ja poolloodusliku taimkatte säilitamise;

• toimiva rohevõrgustiku tagamise;

• mitmekesise ja väärtusi hoidva maakasutuse korraldamise;

• põhja- ja pinnavee saastamist ärahoidva ning piisava põhjaveevaru tagava tegevuse

korraldamise;

• taastuvenergeetika arendamise soodustamise;

• tervist säästva ja toetava välisruumi kujundamise;

• olemasolevate puhkealade säilitamise, puhkevõimaluste mitmekesistamise ja kättesaadavuse

parandamise;

• keskkonnasäästlikke ja tervist edendavate liikumisvõimaluste kavandamise.

Eesti keskkonnastrateegia põhineb omakorda riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“8 (edaspidi

SE21), mille näol on tegemist ühiskondliku kokkuleppega Eesti jätkusuutliku arendamise osas. Kuna

strateegia on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega,

siis on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21

eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu

põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on

Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline

tasakaal.

Sillamäe linna ÜP koostamisel on arvesse võetud SE21 eesmärke. Nende saavutamisse panustab ÜP

läbi:

• olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamise ja arendamise;

7 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

25 / 186

• loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja väärtustamise;

• rekreatiivsete ressurside väärtustamise ja kasutamise soodustamise;

• olemasoleva kultuurikeskkonna väärtustamise, säilitamise ning kättesaadavuse

parandamise.

Maastiku kui elu- ja töökeskkonna käsitlemisel on ÜP ja KSH aruande koostamisel lähtutud Euroopa

maastikukonventsioonist (European Landscape Convention), mis rõhutab, et igasugune maastik

kui inimeste elukeskkond vajab kaitset, hoolt ja kokkuleppeid. Maastik mõjutab olulisel

määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse

heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt.9 Konventsiooni põhimõtted puudutavad ka

planeeringute koostamist.

Konventsioon selgitab ja põhjendab maastike tähtsust järgmiselt:10

- maastikud aitavad kaasa sotsiaalsete vajaduste, majandustegevuse ja keskkonna

vahelisele tasakaalustatud ja harmoonilisel suhtel põhineva säästliku arengu

saavutamisele;

- maastik pälvib kultuurilises, ökoloogilises, keskkonnaalases ja ühiskondlikus valdkonnas

suurt avalikkuse huvi ning on kasulik majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja

planeerimine võib kaasa aidata töökohtade loomisele;

- maastikel on tähtsus kohalike kultuuride kujunemisel ning roll loodus- ja kultuuripärandi

ühe põhiosana, mis edendab inimeste heaolu ning aitab kindlustada piirkonna identiteeti;

- maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja

maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka

harilikel aladel;

- põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning

regionaal- ja linnaplaneerimise, transpordi, infrastruktuuride, turismi ning

puhkemajanduse areng ehk üldisemalt muutused maailma majanduses kiirendavad

sageli maastike ümberkujunemist;

- üldsus soovib näha heatasemelisi maastikke ja maastike kujunemises aktiivselt osaleda;

- maastikud mängivad võtmerolli isikliku ja sotsiaalse heaolu tagamisel ning maastike

kaitsmisel, korraldamisel ja planeerimisel on kõigil nii õigusi kui ka kohustusi;

- maastikukonventsioonil on seosed loodus- ja kultuuripärandi kaitset ja korraldust,

regionaal- ja ruumiplaneerimist ning kohalikke omavalitsusi ja piiriülest koostööd

puudutavate rahvusvaheliste õigusaktidega;11

- maastike kvaliteet ja mitmekesisus on ühiskondlik ressurss, mille kaitseks, korralduseks

ja planeerimiseks on oluline teha koostööd.

9 Kliimaministeeriumi veebileht: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/euroopa-noukogu-

maastikukonventsioon, vaadatud 26.10.2023 10 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 11 eriti Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (sõlmitud 19. septembril 1979

Bernis), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud 3. oktoobril 1985 Granadas), Euroopa

arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni redaktsioon (sõlmitud 16. jaanuaril 1992 Vallettas), territoriaalsete

kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon (sõlmitud 21. mail 1980

Madridis) ja selle lisaprotokollid, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (sõlmitud 15. oktoobril 1985

Strasbourgis), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sõlmitud 5. juunil 1992 Rio de Janeiros), maailma

kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 16. novembril 1972 Pariisis) ning konventsioon

üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonna alal

(sõlmitud 25. juunil 1998 Århusis)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

26 / 186

Planeerimise kontekstis on oluline ka Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

ja selle juurde kuuluv rakendusplaan12. Arengukava ja rakendusplaani eesmärgiks on suurendada

Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Arengukava annab kohanemismeetmed lühikeses ajavaates (aastani 2030), olles

samas osaks pikaajalisest visioonist (aastani 2100). Arengukava kohaselt on Eestis oodatavateks

kliimamuutusteks temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus, tormide

sagenemine ning neist tulenevad muutused keskkonnas. ÜP koostamisel on arvesse võetud Sillamäe

kontekstis eeldatavaid muutusi ning kliimamuutuste ennetamisse, leevendamisse ja nendega

kohanemisse panustab ÜP läbi maakasutuse kavandamise ning maakasutus- ja ehitustingimuste

seadmise.

3.2. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimise dokumentidega

Sillamäe linna ÜP koostamise aluseks on üleriigiline planeering Eesti 2030+, Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+ ja arengustrateegia 2030+ ning kehtiv linna üldplaneering. Oluliseks

sisendiks on ka Eesti mereala planeering, Sillamäe linna arengukava 2023-2027, valdkondlikud

arengukavad.

3.2.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigiline planeering Eesti 2030+13 annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike

terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud

eesmärk on kvaliteetse elu- ja majanduskeskkonna tagamine nii linnalistes kui maalistes

piirkondades. Selle tagamiseks on Eesti 2030+ alameesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik

asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga, rohevõrgustiku

sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Ruumi planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tihedalt asustatud aladel tuleb kompaktsust tõsta

ning hajaasustuses olemasolevat elukeskkonna kvaliteeti hoida, sh säilitada püsiasustus äärealadel.

Elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vabaaja veetmise võimaluste kättesaadavuse

parandamiseks tuleb tugevdada keskuse ja tagamaa vahelisi ühendusi (nt teedevõrk, kergliiklusteed,

ühistranspordikorraldus) ja keskuste võrgustikku kogu maakonna sh omavalitsuse territooriumil.

Erinevate piirkondade omavaheline sidustamine tugevdab nendevahelist koostööd ja loob sellega

tasakaalustatud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna, mis aitab kahandada

ääremaastumise ohtu.

Sillamäe linna spetsiifilised ruumilise arengu eesmärgid üleriigilises planeeringus:

• Sillamäe sadam võimaldab luua regulaarse reisilaevaühenduse;

• Sillamäe sadam on riiklikult oluline transiidi- ja logistikasõlm (lisaks Muuga ja Paldiski

sadamale), millel on suur potentsiaal väliskaubavedude korraldamisel;

• Sillamäe sadamas on enamik vajalikust taristust välja ehitatud, mistõttu on uute

arendusalade planeerimine ja nende kasutuselevõtt Sillamäe sadamas või selle vahetus

läheduses riikliku tähtsusega;

• Sadama vahetus läheduses paiknevate maade kasutusele võtmisel tuleb arvestada nii

sadama laiendamise perspektiivi, kui ka sadamast lähtuvate häirivate teguritega (müra,

transpordivood);

• Kuna sadama asukoha muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade

arendamist vahetult sadama naabruses.

12 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava, vaadatud 26.10.2023 13 https://eesti2030.wordpress.com/

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

27 / 186

Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid on võetud ÜP koostamisel aluseks, täpsustades neid

kohalikust kontekstist lähtuvalt.

3.2.2. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu14 peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise

arengu kavandamiseks, tuues samal ajal tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku

tasandi vajadused. Maakonnaplaneering lähtub ruumilise arengu põhimõtete kavandamisel

maakonna demograafilistest trendidest, mille kohaselt elanikkond on kahanemas ja koondumas

suuremate linnaliste keskuste juurde. Kasvanud on mobiilsus – inimeste liikuvus ja autostumine on

märgatavalt kasvanud. Lisaks on ökoloogiliste väärtuste mõjujõud kasvamas kõikjal maailmas,

avaldudes puhta keskkonna, tervisliku toitumise ja eluviisi senisest ulatuslikuma väärtustamisena.

Ida-Viru maakonnaplaneering lähtub ruumilise arengu põhimõtete kavandamisel sellest, et tegemist

on olulise riigipiiriäärse maakonnaga (riigikaitseline positsioon, hea logistiline asukoht, venekeelse

rahvastiku suur osatähtsus), asustusstruktuur on polariseerunud (Eesti kõige linnastunum maakond,

rahvastik vananeb ja kahaneb), tegemist on Eesti olulisima kaevandamispiirkonna ja energiatootjaga

ning majanduskeskkonna arengusuundadeks on suurettevõtluse kõrval väike ja keskmise suurusega

ettevõtluse arendamine koos turismisektori arendamisega.

Ida-Viru ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:

• maakonna ruumistruktuur põhineb toimival keskuste võrgustikul ning

maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladel;

• jätkusuutliku majanduskeskkonna arengut toetab kvaliteetne tehniline taristu;

• maakonna elukvaliteedi tagavad loodus- ja kultuurikeskkonna väärtustamine.

Ida-Viru maakonnaplaneeringus käsitletavad olulised teemad on järgmised:

• keskuste võrgustiku määramine;

• linnalise asustuse alade määramine;

• põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja -taristu osas;

• lähiajal oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud;

• riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine.

Maakonnaplaneeringuga kavandatud olulisemad põhimõtted Sillamäe linna arendamiseks:

• Sillamäe linn kui maakondlik keskus – linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused,

regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad

teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt, eelkõige töö- ja haridusalaselt, liiguvad;

• Sillamäe linn kui linnalise asustusega ala - Linnalise asustuse alad on eelisarendatavad alad Ida-

Viru maakonnaplaneeringu mõistes: need alad on ja jäävad nii elanike, töökohtade kui ka

teenuste peamise koondumise kohtadeks ka kahaneva rahvaarvu korral;

• Sillamäe linn kui toimepiirkond – maakonna keskus (lisaks Jõhvi, Narva koos Narva-Jõesuuga,

Kohtla-Järve, Kiviõli), kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade, kui teenuste tõttu

ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga;

• Sillamäe sadam - olemasolevatest tööstusaladest ja Sillamäe sadamast lähtuvate häiringute

tõttu (müra, transpordivood, lõhnahäiringud ja välisõhu saaste) ei ole soovitatav nende vahetus

läheduses uute elamualade arendamine;

• Sillamäe sadam - üleriigiliselt oluliseks sadamaks Ida-Virumaal on jätkuvalt väljaarendatav

Sillamäe transiitkauba- ja reisisadam. Sadama arendamisel on oluline juba planeeritud alade

14 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

28 / 186

kasutusele võtmine ning sadama vahetus läheduses paiknevate maade planeerimisel arvestada

sadama laiendamise perspektiivi;

• Sillamäe linn on sobilik väikesadama arendamiseks - väikesadama arendamisel on otstarbekas

ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Tulenevalt

turismipotentsiaalist on väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama

teenusstandardit.

ÜP-s on asustuse suunamisel, tähtsamate liikumissuundade kajastamisel, ettevõtluskeskkonna

arendamisel, rohevõrgustiku määramisel, puhkealade määramisel jne lähtutud

maakonnaplaneeringutes antud põhimõtetest ja tingimustest, mida täpsustakse kohalikust

kontekstist lähtuvalt.

3.2.3. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+

Ida-Viru maakonna arengustrateegia15 sõnastab Ida-Viru maakonna tulevikupildi ehk visiooni ja

eesmärgid, kuhu suunas maakond aastaks 2035+ areneb nii elukeskkonna, tehnilise taristu ja

ühistranspordi, majanduskeskkonna ning maakonna kui külastuskeskkonna suhtes.

Maakonna strateegia eesmärgid Sillamäe linna arengus:

• elu- ning ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parendamine (sh transporditaristu, kergliiklus,

tööstusalade investeeringud, ettevõtluse tugiteenused);

• Sillamäest kujuneb maakonna ühistranspordikeskus (lisaks Jõhvi ja Narva linnale);

• Sillamäe sadama kaubamahtude suurenemine on strateegiline eesmärk;

• oluline perspektiiv on väikesadamate areng ja reisilaevaliikluse avamine

3.2.4. Eesti mereala planeering

Eesti mereala planeering16 on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis

keskendub ruumilise arengu põhimõtetele ilma detailses mõõtkavas tegevusi kavandamata. Et mitme

traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt

välja kujunenud, keskendub planeering eelkõige mereala kooskasutusele ja uutele

merekasutusviisidele.

Eesti mereala pikaajalise tulevikuvisiooni kohaselt on mereala hea keskkonnaseisundiga,

mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega ning sinimajanduse kasvu soosiv.

ÜP koostamisel on arvestatud Eesti mereala planeeringus toodud tingimuste ja suunistega (sh

mereala kooskasutus, meretransport, mereturism, kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid ning

taastuvenergeetika).

3.2.5. Sillamäe linna arengukava 2023-2027

Sillamäe linna üldplaneering on Sillamäe linna arengukava17 ruumiliseks väljundiks ning

üldplaneeringu eesmärk ning lahendatavad ülesanded on kooskõlas arengukava strateegiliste

eesmärkide ja püstitatud arenguvajadustega.

Sillamäe linna arengukava 2013-2027 strateegilised eesmärgid:

• Sillamäe linn on Ida-Virumaa kaubatranspordi ja turistide liikumisteede logistiline keskus.

15 Ida-Viru maakonna arengustrateegia: https://ivol.kovtp.ee/maakonna-arengustrateegia 16 http://mereala.hendrikson.ee/ 17 Sillamäe linna arengukava 2023-2027: https://www.sillamae.ee/arengukava2, vaadatud 26.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

29 / 186

• Linnas on välja kujunenud rahvusvaheliselt atraktiivne ettevõtluskeskkond.

• Sillamäe on Läänemere regioonis tuntud turismisihtkoht.

• Sillamäel on hinnatud ja turvaline õpi- ja elukeskkond, mis toetab linna elanike isiksuse

arengut ja suurendab nende elukvaliteeti. Selleks on vajalik arendada õpikeskkonda ning

optimeerida asutuste pinnakasutust, arvestades asutuste võrgu kujundamisel demograafilisi

muudatusi ja muudatusi õppekorralduses ja õpikäsitluses, panustada avaliku infrastruktuuri

korrastamisse, eelkõige haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste hoonete renoveerimisse ja

avaliku linnaruumi heakorda.

• Linna säilinud arhitektuuripärand ja uusehitiste kvaliteet tagavad linnamiljöö omapära kõrge

miljööväärtuse ning on üheks linna identiteedi märgiks.

• Linna arengut toetab kaasaegne ja keskkonnasõbralik tehniline infrastruktuur, esmatähtis on

nõuetekohase vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamine ning autostumise ja liikluse

intensiivistumisega kaasnevate transpordiküsimuste lahendamine.

• Linnas tegutsevate ettevõtete, asutuste ja majapidamiste looduskasutus on jätkusuutlik,

elanike tervist ja looduskeskkonda säästev.

• Linna elanikele on tagatud kvaliteetsed ja mitmekesised avalikud teenused.

• Efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab linnaelanike vajadusi maksimaalselt rahuldada.

• Kohaliku omavalitsuse tegevus linna arengu huvides on jätkusuutlik ning põhineb avaliku,

era- ja mittetulundussektori partnerlusel.

3.2.6. Kehtiv üldplaneering

Sillamäe linna üldplaneering on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26. septembri 2002. a

määrusega nr 43/102-m „Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestamine“. Kehtiva üldplaneeringu

arvestusperiood on kuni aastani 2015 (Sillamäe linna üldplaneeringu seletuskiri „Üldsätted“).

Kehtiva Sillamäe linna üldplaneeringu arvestusperiood on möödunud. Selle perioodi jooksul on

kehtiva üldplaneeringu realiseerimisel toimunud linnaruumis olulisi arenguid. Linna edasise ruumilise

arengu kavandamiseks tuleb koostada uus planeering, mis tasakaalustatult arvestab

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve ning majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

2006. aastal, 2014. aastal ja 2017. aastal tehtud Sillamäe linna üldplaneeringu ülevaatamise

tulemuste järgi tuleb üldplaneeringut osaliselt täpsustada või koostada uus üldplaneering18.

3.2.7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

ÜP koostamisel on lähtutud Sillamäe linna ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arendamise kavas

aastateks 2019-203119 seatud strateegilistest eesmärkidest ning luuakse ettenähtud tegevustele

ruumiline väljund.

18 Sillamäe linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused: https://www.sillamae.ee/planeeringute-

ulevaatamise-tulemused, vaadatud 26.10.2023 19 Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031:

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/3252058/maarus+nr+51+Sillamae+UVK+arendamise+kava+Lisa.pdf/f8878375-

d828-4c63-a5f6-2445f0642186?version=1.0, vaadatud 26.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

30 / 186

4. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud ÜP lisades (Ülevaade alast), kuna

tegemist on ühise alusdokumendiga nii ÜP kui ka KSH koostamisele. KSH aruandesse selle sisu

täiendavalt ei dubleerita. Tegemist on algselt ÜP LS ja KSH VTK koosseisus esitatud mõjutatava

keskkonna kirjeldusega, mida on ÜP koostamise raames vajadusel täiendatud. KSH läbiviimisel on

lähtutud vastavas dokumendis toodud teabest, samas arvestades, et see võib ajas muutuda.

Vajadusel on teavet andmeallikatest täpsustatud. KSH aruandes on märgitud andmeallikate

kasutamise ajaline seis.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

31 / 186

5. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus

ÜP koostamise käigus on hinnatud eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju on oluline,

kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara20.

Minimeerimaks võimalusi arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale

ning samaaegselt soosimaks positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi, on

Sillamäe linna ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi viidud mõju hindamine järgmiste

valdkondade ja keskkonnaelementide osas:

• mõju looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnaveele, rohevõrgustikule, loodusväärtuslikele

aladele ja objektidele;

• mõju tehiskeskkonnale, sh tehnilisele taristule, liikluskorraldusele, jäätmemajandusele,

riigikaitselistele ehitistele;

• mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh ettevõtluskeskkonnale, teenuste ja

töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (välisõhu kvaliteet, suplusvee kvaliteet, radoon

jm);

• mõju ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele objektidele ja

aladele.

Keskkonnamõju hindamisel juhinduti asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest.

Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)21 ning planeerimisseadus (PlanS)22. Mõjude olulisuse

tuvastamisel ja hindamisel juhinduti eelkõige kehtivate asjakohastes keskkonnakaitselistes

õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja sätestatud nõuetest,

valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms. Hindamise läbiviimisel on kasutatud

Keskkonnaministeeriumi23 poolt tellitud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.24 Samuti on keskkonnamõju hindamisel arvesse

võetud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Hindamisel on arvestatud nii otseseid kui kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas

on arvestatud võimalikke koosmõjusid ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid.

Analüüsitud ja hinnatud on nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Mõju hindamisel on arvestatud

ÜP eesmärke, käsitletavat territooriumi ja täpsusastet. Objektipõhist hindamist, tulenevalt

üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, KSH raames ei teostatud. Samadel

põhjustel ei kavandatud KSH käigus ka ulatuslikke välitöid.

Hindamise tulemusena on tehtud ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate

mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate

positiivsete mõjude võimendamiseks.

KSH läbiviimisel juhinduti keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise,

inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku

kasutamise põhimõttest.

20 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 21 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 22 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 23 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium 24 Kliimaministeeriumi koduleht: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh-

juhendmaterjalid, vaadatud 26.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

32 / 186

6. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku

aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral

ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega

eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Natura eelhindamise

eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise

tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KSH aruande mahus läbi.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik

ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat

negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt

majanduslikke, sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei

ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)25, „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)26 ja „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)27.

6.1.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatavaks tegevuseks on Sillamäe linna üldplaneeringuga 2030+ kehtestamine ja

üldplaneeringuga kavandatu elluviimine ehk planeeringu rakendamine. Kavandatav tegevus ei ole

Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele.

6.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatav tegevuse eesmärk on Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestamine ning sellest tulenev

planeeringu rakendamine. Kavandatava tegevuse eesmärgid ja sisu on toodud Sillamäe linna

üldplaneeringu 2030+ eskiisi seletuskirjas. Üldplaneeringu ruumilahendus on toodud planeeringu

kaardirakenduses.

25 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis“. 26Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 27 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021).

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

33 / 186

6.1.3. Mõjuala ulatuse määramine

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub vaadeldavast mõjufaktorist ja mõjutatavast

keskkonnaelemendist. Mõjude ulatuse ja olulisuse hindamisel tuleb arvestada koosmõju muude

mõjuallikatega. Otsesed füüsilised mõjud looduskeskkonnale võivad avalduda taristuobjektide ja

hoonestuse rajamisega. Kuna Sillamäe linna ala ehk planeeringuala ei kattu Natura 2000 võrgustiku

aladega, siia otsesed mõjud Natura aladele seoses üldplaneeringuga kavandatuga puuduvad.

Kaudsed mõjud Natura aladele võivad avalduda ka tegevuste puhul, mis toimuvad neist väljaspool.

Kaudsed mõjud võivad avalduda seoses Natura ala naabruses toimuvate maastikku muutvate

tegevustega, mis toovad kaasa näiteks raadamise ja ehitustegevuse Natura ala naabruses ning

seeläbi võivad mõjutada ka koosluste kasvukohatingimusi ja liikide elupaigatingimusi Natura alal.

Mõjud võivad avalduda näiteks vee- ja tuulerežiimi ja valgustingimuste muutumise kaudu või

veekvaliteedi muutumise kaudu. Loomaliikidele võivad kaasneda erinevate tegevustega häiringud.

Liikide populatsioonidele võivad kaasneda negatiivsed mõjud ka siis, kui toimub elupaikade kadu

väljaspool Natura ala.

Võimalike mõjude alasse jääb Päite loodusala, mis paikneb vahetult linna piiril ja Udria loodusala,

mis jääb linna piirist 0,5 km kaugusele itta. Rohkem Natura 2000 alasid Sillamäe linna lähikonda ei

jää. Kauguselt järgmine on Viivikonna loodusala, mis jääb linnast 6,2 km kaugusele.

Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiks antud kaugusel asuvat loodusala mõjutada. Lähim

Natura linnuala on Puhatu linnuala, mis jääb Sillamäe linnast 17,6 km kaugusele, väljaspoole

võimalike mõjude ulatust.

6.1.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Sillamäe linna üldplaneeringuga kavandatud tegevuste võimalikku mõjualasse jäävad Päite loodusala

ja Udria loodusala. Natura 2000 alade paiknemine on toodud planeeringu kaardirakenduses.

6.1.4.1. Päite loodusala

Päite loodusala (registrikood RAH0000170, rahvusvaheline kood EE0070123) piirneb linnaga 110 m

pikkusel lõigul linna läänepiiril ning ka kattub linna alaga väga väikeses ulatuses (kuni 0,5 m laiusel

ribal). Ala pindala kokku on 128,8 ha, millest 126 ha moodustab maismaa ning 2,8 ha veeosa.

Suurem osa loodusalast jääb Toila valla territooriumile. Sillamäe linna alale jääb loodusalast vaid

kuni ca 0,5 m laiune raba pindalaga 38 m2. Tegemist on Sillamäe linna sadama ja tööstusala

piirkonnaga. Loodusala hõlmab selle naabruses linna läänepiiril paiknevat pankrannikut. Päite

loodusala on siseriiklikult kaitstud Päite maastikukaitsealana.

Päite loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180).

6.1.4.2. Udria loodusala

Udria loodusala (registrikood RAH0000502, rahvusvaheline kood EE0070110) asub Narva-Jõesuu

linna territooriumil, jäädes Sillamäe linna piirist ca 500 m kaugusele itta. Loodusala pindala on 376,7

ha, millest 373,2 ha moodustab maismaa ning 3,5 ha veeosa. Siseriiklikult on ala kaitstud Udria

maastikukaitsealana.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid esmased

rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),

püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010) ning rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad - *9180).

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

34 / 186

6.1.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

6.1.5.1. Päite loodusala

Mõjud loodusalale

Päite loodusala piirneb Sillamäe linnaga 110 m pikkusel lõigul ja kattub piiril kuni 0,5 m laiuse ribana.

Loodusala piirneb alaga, millele on määratud sadama maa-ala juhtotstarve. Tegemist on olemasoleva

sadamapiirkonnaga ja kütusehoidlate alaga, mida eraldab loodusalast üle 10 m sügavuse oruga

Uguoja ja ca 40 m laiune looduslik ala, mis paikneb Uguoja ja loodusala vahel.

Üldplaneeringuga ei kavandata loodusala naabrusse maakasutuse muutust ega

infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi. Seega ei tingi ÜP rakendamine muutusi ega loo uusi

võimalikke mõjureid loodusala naabruses. Sadama maa-alale on sarnaselt senisega võimalik hoonete

ja muude rajatiste ehitamine, kuid kuna ala on lage tehisliku pinnasega ala, siis ei kaasne sellega

raadamist ega looduslike alade kadu loodusala läheduses. Ligikaudu 10 m sügavuse oruga Uguoja

kohal olev kraav eraldab linna ala hüdroloogiliselt loodusalast ning võimalik veerežiimi muutmine

sadama alal ei põhjusta mõjusid loodusala veerežiimile.

Üldplaneering ei kavanda uusi sadamarajatisi ega muid merekeskkonda mõjutavaid rajatisi. Seega

ei põhjusta üldplaneeringu rakendamine muutusi loodusala piirkonna rannaprotsessides. Seetõttu ei

avaldu mõjusid loodusalale jäävatele rannaaladele.

Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete

ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), millest pangametsad ulatuvad linna piirini. Kuna seoses

üldplaneeringuga puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed mõjud loodusalale, siis ei avaldu negatiivseid

mõjusid ka elupaigatüüpidele. Puuduvad mõjud nii veerežiimi kui ka tuule- ja valgusrežiimi kaudu.

Üldplaneeringu rakendumisel pole ette näha õhusaastet, mis võiks loodusala ja elupaigatüüpide

taimkatet ja muud elustikku oluliselt mõjutada. ÜP rakendamisega ei kaasne tegevusi, mis

suurendaks ranniku erosiooni või põhjustaks muid mõjutusi loodusalal asuvale klindile.

Loodusala kaitse-eesmärgiks pole loomaliike, seega ei mõjuta sadamaalalt lähtuv müra ja muud

häiringud loodusala kaitse-eesmärke.

Kokkuvõttes ei muuda kavandatav üldplaneering loodusala naabrusse jäävate linnaalade

maakasutust ning loodusala lähedusse infrastruktuuriobjekte ega muid rajatisi ei kavandata. Seega

negatiivseid mõjusid loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu ning

järelikult puuduvad mõjud ka loodusala terviklikkusele.

6.1.5.2. Udria loodusala

Mõjud loodusalale

Udria loodusala asub Sillamäe linna piirist ca 500 m kaugusel idas. Kuna loodusala paikneb väljaspool

linna, siis linna alal kavandatavad arendused ja tegevused ei avalda loodusalale otsest mõju.

Loodusale lähim linna piirkond, millel levivad praegu taimestikuga (peamiselt rohumaa) alad, on ÜP-

ga määratud arengualaks. Antud alal aset leidvad võimalikud arendused ning ala hoonestamine ei

avalda loodusalale otseseid ega ka kaudseid mõjusid, kuna neid eraldab loodusalast 0,5 km

vahemaa.

Linna idaosas ei kavandata rajatisi ega tegevusi, millega muudetaks piirkonna veerežiimi või

alandataks põhjaveetaset, mis võiks mõjutada loodusala veerežiimi. Linna ala ja loodusala eraldab

ca 15 m sügavuse oruga Perjatsi oja, mis tingib alade hüdroloogilise eraldatuse. Seega pole mõjud

loodusalale võimalikud ka veerežiimi mõjutamise kaudu.

Üldplaneering ei kavanda uusi sadamarajatisi ega muid merekeskkonda mõjutavaid rajatisi. Seega

ei põhjusta üldplaneeringu rakendamine muutusi loodusala piirkonna rannaprotsessides. Seetõttu ei

avaldu mõjusid loodusalale jäävatele rannaaladele.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

35 / 186

Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Lähim loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, esmased rannavallid (1210), on kaardistatud

linna piirist 0,7 km kaugusel. Elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210) jääb linna piirist 0,8 km kaugusele ning elupaigatüüp merele avatud pankrannad

(1230) jääb 0,9 km kaugusele. Kuna seoses üldplaneeringuga puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed

mõjud loodusalale, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüüpidele.

Kokkuvõttes ei avaldu seoses koostatava üldplaneeringuga loodusalale otseseid ega kaudseid

negatiivseid mõjusid. Seega negatiivsed mõjusid loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ei avaldu ning järelikult puuduvad mõjud ka loodusala terviklikkusele.

6.1.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamisel tuvastati, et Sillamäe linna üldplaneeringuga kavandatu ei põhjusta

negatiivseid mõjusid linna piirkonda jäävale Päite loodusalale ja Udria loodusalale ning nende kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Seega ei ole Natura asjakohase hindamise läbiviimine ega

leevendusmeetmete rakendamine vajalik.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

36 / 186

7. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale

keskkonnamõjule

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

7.1.1. Kaitstavad alad

Päite maastikukaitseala

Päite maastikukaitseala (KLO1000206) paikneb linna läänepiiril pankranniku alal. Kaitseala piirneb

Sillamäe linnaga 110 m pikkusel lõigul, kus toimub ka piiride kattumine väga väikesel alal (kuni 0,5

m sügavuselt). Kaitseala piirneb Sillamäe sadama piirkonnaga, millele on määratud sadama maa-ala

juhtotstarve. Tegemist on olemasoleva sadamapiirkonnaga ja kütusehoidlate alaga, mida eraldab

loodusalast sügava oruga (üle 10 m) Uguoja ja ca 40 m laiune looduslik ala, mis paikneb Uguoja ja

loodusala vahel.

Üldplaneeringuga ei kavandata kaitseala naabrusse maakasutuse muutust ega infrastruktuuriobjekte

või muid rajatisi. Seega ei tingi ÜP rakendamine muutusi ega loo uusi võimalikke mõjureid kaitseala

naabruses. Sadama maa-alale on sarnaselt senisega võimalik hoonete ja muude rajatiste ehitamine,

kuid kuna ala on lage tehisliku pinnasega ala, siis ei kaasne sellega raadamist ega looduslike alade

kadu kaitseala läheduses. Üle 10 m sügavuse oruga Uguoja kohal olev kraav eraldab linna ala

hüdroloogiliselt kaitsealast ning võimalik veerežiimi muutmine sadama alal ei põhjusta mõjusid

kaitseala veerežiimile.

Üldplaneering ei kavanda uusi sadamarajatisi ega muid merekeskkonda mõjutavaid rajatisi. Seega

põhjusta üldplaneeringu rakendamine muutusi kaitseala piirkonna rannaprotsessides. Seega ei

avaldu mõjusid kaitsealale jäävatele rannaaladele.

Maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid rusukallete ja jäärakutega metsad (9180) ja

lubjakivipaljandid (8210), mis mõlemad ulatuvad linna piirini. Kuna seoses üldplaneeringuga

puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed mõjud kaitsealale, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka

elupaigatüüpidele. Puuduvad mõjud nii veerežiimi kui ka tuule- ja valgusrežiimi kaudu.

Üldplaneeringu rakendumisel pole ette näha õhusaastet, mis võiks kaitseala ja elupaigatüüpide

taimkatet ja muud elustikku mõjutada. ÜP randumisega ei kaasne tegevusi, mis suurendaks ranniku

erosiooni või põhjustaks muid mõjutusi kaitsealal asuvale klindile.

Kaitseala eesmärgiks pole loomaliike, seega ei mõjuta sadamaalalt lähtuv müra ja muud häiringud

kaitseala eesmärke.

Kokkuvõttes ei muuda kavandatav üldplaneering Päite maastikukaitseala naabrusse jäävate

linnaalade maakasutust ning kaitseala lähedusse infrastruktuuriobjekte ega muid rajatisi ei

kavandata. Seega negatiivseid mõjusid maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ei avaldu.

Udria maastikukaitseala

Udria maastikukaitseala (KLO1000583), asub Sillamäe linna idapiirist ca 500 m kaugusel. Kaitseala

paikneb väljaspool linna, mistõttu linna alal kavandatavad arendused ja tegevused ei avalda

kaitsealale otsest mõju. Kaitseale lähim linna piirkond, millel levivad praegu taimestikuga (peamiselt

rohumaa) alad, on ÜP-ga määratud arengualaks. Antud alal aset leidvad võimalikud arendused ning

ala hoonestamine ei avalda kaitsealale otseseid ega ka kaudseid mõjusid, kuna neid eraldab

kaitstavast alast 0,5 km vahemaa.

Linna idaosas ei kavandata rajatisi ega tegevusi, millega muudetaks piirkonna veerežiimi või

alandataks põhjaveetaset, mis võiks mõjutada kaitseala veerežiimi. Linna ala ja kaitseala eraldab ca

15 m sügavuse oruga Perjatsi oja, mis tingib alade hüdroloogilise eraldatuse. Seega pole mõjud

kaitsealale võimalikud ka veerežiimi mõjutamise kaudu.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

37 / 186

Üldplaneering ei kavanda uusi sadamarajatisi ega muid merekeskkonda mõjutavaid rajatisi. Seega

ei põhjusta üldplaneeringu rakendamine muutusi kaitseala piirkonna rannaprotsessides. Järelikult ei

avaldu mõjusid kaitsealale jäävatele rannaaladele.

Lähim kaitseala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, esmased rannavallid (1210), on kaardistatud

linna piirist 0,7 km kaugusel. Elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210) jääb linna piirist 0,8 km kaugusele ning elupaigatüüp merele avatud pankrannad

(1230) jääb 0,9 km kaugusele. Kuna seoses üldplaneeringuga puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed

mõjud kaitsealale, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüüpidele.

Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi mets-kuukressi lähim registreeritud elupaik jääb linna piirist 0,7

km kaugusele. Liigile ja selle elupaigale seoses ÜP-ga negatiivseid mõjusid ei avaldu.

Kokkuvõttes ei avaldu seoses koostatava üldplaneeringuga Udria maastikukaitsealale otseseid ega

kaudseid negatiivseid mõjusid. Seega ei avaldu negatiivsed mõjusid kaitsealale ega ka selle kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele.

Langevoja juga

Kaitstav looduse üksikobjekt Langevoja juga (KLO1000513) paikneb Sillamäe linna lõunaservas.

Kaitstava objekti pindala on 1,9 ha, millest 0,78 ha jääb Sillamäe linna ning ülejäänud ala Narva-

Jõesuu linna alale. Joastik on enam kui nelja meetri kõrgune ja paikneb Sõtke jõe orgu läänest

laskuval Langevojal. Oja on uuristanud paari meetri sügavuse oru, mis joa kohal ja sellest pärivoolu

laieneb paarikümne meetrini. Umbes viie meetri ulatuses enne joa astangut langeb vesi astmeliselt

1,2 meetrit. Langevoja joa alale kavandatakse Langevoja maastikukaitseala pindalaga 2,1 ha, millest

0,9 ha jääks Sillamäe linna alale.

Kaitstava objekti alale ega lähedusse ei kavandata infrastruktuuriobjekte või rajatisi ega planeerita

maakasutust, mis lubaks ala naabrusesse selliseid arendusi, mis objekti ohustada võiks. Kaitseala

maismaaosale jääb ÜP kohaselt linna suur roheala (ülelinnaline puhkeala), mille kasutusega seoses

pole ette näha negatiivseid mõjusid kaitstavale objektile. ÜP-ga ei kavandata puhkerajatisi ega

taristut puhkealale. Võimalike rajatiste edaspidisel kavandamisel tuleb see kooskõlastada kaitseala

valitsejaga.

Kokkuvõttes ei avaldu Langevoja joale seoses kavandatava üldplaneeringuga ja selle rakendamisega

negatiivseid mõjusid.

7.1.2. Kaitstavad liigid

Linna alal on registreeritud kahe II kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi veelendlase ja põhja-

nahkhiire elupaigad. Tegemist on peamiselt veekogude (Ülemine paisjärv ja Alumine paisjärv) ja

alumine kohal paiknevate toitumisaladega. Nahkhiirte talvitumispaiku linna alal registrisse kantud ei

ole.

Nahkhiirte toitumisaladeks olevate paisjärvede piirkonnas on mitmeid arengualadena kaardistatud

alasid. Valdavas osas on nende puhul tegemist olemasolevate hoonestatud aladega, mille puhul

nähakse ette nende alternatiivset kasutust elamumaana endiste tootmisalade või garaažialade

asemel. Siiski on piirkonnas ka arengualasid, millel nähakse ette elamualasid praeguste haljastatud

alade asemel. Sellised alad ei ulatu siiski paisjärvede kallasteni ning paisjärvede kaldavööndisse on

kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve. Seega säilivad paisjärvede kaldaalad

nahkhiirtele sobivalt looduslähedased, pakkudes nii toitumisalasid kui ka päevaseid varjepaiku.

Kaldahaljastus varjutab ka võimalikest arendustest lähtuvat valgusreostust. Paisjärvede vahetusse

naabrusse ei kavandata ÜP-ga taristuobjekte ega muid suuremaid rajatisi.

Paisjärvede äärde rajatava võimaliku puhkeotstarbelise taristu puhul tuleb vältida valgustuse

rajamist paisjärvede kaldatsooni ja paisjärve naabrusse jäävatel metsaaladel paiknevatel radadel

kasutada vajadusel madalat ning alla suunatud valgustust, mille mõju nahkhiirtele on minimaalne.

Samuti tuleb vältida suuremaid raieid ja raadamist paisjärvede kaldatsoonis, kuna see halvendaks

nahkhiirte elupaigatingimusi.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

38 / 186

Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringulahendusega kaitstavatele nahkhiireliikidele olulisi

negatiivseid mõjusid.

7.2. Mõju rohelisele võrgustikule

Sillamäe linna kehtiva üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikku on kavas koostatava

üldplaneeringuga muuta, samuti kavandatakse rohevõrgustiku kasutustingimuste muutmist. Selleks

on koostatud Sillamäe rohevõrgustiku analüüs. Kehtiva maakonnaplaneeringuga on linnalise

asustuse alade sisesed rohealad ja linnade ümber kavandatud rohevööndid määratletud

puhkealadena, mis on osa rohevõrgustikust.

Sillamäe linna puhul on tegemist linnalises keskkonnas paikeva rohevõrgustikuga. Kavandatava

rohevõrgustiku moodustavad klint, avalikud pargid, parkmetsad, jõe- ja merekaldad,

tänavahaljastus, supelrannad, kvartalisisesed poolavalikud hoovialad, puhke-, spordi- ja

kultuurirajatiste maa-alad, linnaaiandusmaad ja looduslikud haljasmaad. Sillamäe rohevõrgustiku

põhistruktuuri moodustavad Linnapark, Rannapark, mere rannaala, Sõtke paisjärved ja Sõtke jõe

kaldaala ning Kasesalu, mida toetavad haljastatud tänavad ning korterelamute sisehoovid.

Kavandatava rohevõrgustiku hulka kuulub ka mereäär ja linna veekogud ehk sinivõrgustik – Sõtke

jõgi, Sõtke paisjärved, väiksemad jõed, tiigid, ojad, kraavid.

Kavandatav rohevõrgustik on jaotatud kaheks:

• linnasisesed suuremad rohealad ehk ülelinnaline avalik puhkeala (tuumalad) - klint,

rannaala, Sõtke paisjärved ja Sõtke jõe kaldaala, Linnapark, Merepark, Kasesalu parkmets.

• väiksemad/piirkondlikud rohealad ehk kohalikud puhkealad (koridorid) - haljasalad,

taskupargid, kvartalisisesed poolavalikud hoovialad, aiandusmaad, mis toetavad kogu linna

rohestruktuuri. Lisaks paigutub koridoride alla puhverhaljastus elamute äärealal.

ÜP-ga planeeritakse olulisi muudatusi rohevõrgustiku paiknemises. Kavas oli rohevõrgustikust välja

arvata linna lääneserva jääv suur roheala, mis on maakonnaplaneeringus määratud rohekoridoriks.

Käesoleva KSH-ga tehakse ettepanek jätta antud ala rohevõrgustiku koosseisu. Samuti on kavas

välja arvata linna edelaosas suvilate piirkonnas paiknevad rohekoridorid ning linna idaosas Tallinn-

Narva maanteed ääristavad koridorid. ÜP koostamisel arvestati ettepanekuga määrata Tallinn-Narva

maantee äärde linna suur roheala ja planeeringulahendust on selles osas korrigeeritud.

Edelaosa suvilate piirkonda jäävatele rohealadele on kavandatud Tallinn-Narva maantee uuele

trassile viimisega seotud teed, mistõttu ei jääks antud roheala rohevõrgustikus toimima. Nimetatud

rohevõrgustiku kärped vähendavad olulisel määral rohevõrgustiku katvust Sillamäe linnas ning

nõrgendavad mõningal määral ka rohevõrgustiku sidusust linna alal. Linna lääneservas paikneva

suurema roheala võrgustikust välja arvamise tagajärjel katkeb sidusus Toila valla koostatava

üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikuga.

Kuna kavandatav lahendus vähendab olulisel määral rohevõrgustiku katvust, sidusust ja toimivust

linna läänepoolses osas, tuleb hõlmata linna lääneossa jäävad taimestunud alad rohevõrgustikku.

Arvestades ÜP ajalist kestvust on võimalik rohevõrgustiku määramine tootmismaadele

vahekasutusena, kuni võimalike arenduste realiseerumiseni. Oskusliku ja tänapäevase planeerimise

ja projekteerimise korral on võimalik taimestiku ja haljastuse säilimine tootmisterritooriumitel, mis

vähemalt osaliselt toimiksid rohevõrgustikuna.

Linna lääne- ja edelaossa jääb pooleldi looduslikke alasid nagu metsad, taimestunud tühermaad ja

tehaste piirkonnas paiknevad rajatud haljastusega alad, mis omavad väärtust eelkõige elurikkuse

aspektist, kuid toimivad ka puhveraladena asustusalade ja Tallinn-Narva maantee vahel. Haljastuse

säilitamine ja tihendamine on oluline ka linna lääneosas paikneva transiitveokite parklas ja selle

ümbruses, et vähendada parkla alal kuumasaare efekti. Oluline on säilitada Sillamäe sadama

territooriumil asuvaid looduslikud väikeveekogud (vt Joonis 1), mis on võimalikuks sigimispaigaks

kahepaiksetele ning pakuvad elupaiku ka linnustikule ning vee-selgrootutele.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

39 / 186

Linna lääneservas paiknevate taimestunud alade hõlmamine rohevõrgustikku on vajalik ka selleks,

et tagada võrgustiku sidusus Toila valla rohevõrgustikuga. Kuna rohevõrgustiku koosseisu Sillamäe

linnas kuuluvad ülelinnaliselt ka rohealad, siis tuleb pikendada piki randa kulgevat roheala Türsamäe

ranna alale, kuna seal on tegemist säilinud looduslähedase rannaalaga. Oskusliku ja tänapäevase

planeerimise ja projekteerimise korral ei välista väikesadam olemasoleva haljastuse toimimist

rohevõrgustiku osana antud paigas. Allpool toodud joonisel (Joonis 1) on näidatud võimalikud

taimestunud alad, mida võiks alaliselt või ajutiselt rohevõrgustiku osadena planeeringus kajastada.

Joonis 1. Potentsiaalselt rohevõrgustikku sobivad alad (tähistatud sinakasrohelise

varjutusega) Sillamäe linna lääne- ja põhjaosas. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart 2023.

Kesklinna ja linna idaosa rohevõrgustik säilib olemasolevale sarnasena, kuid sellele on lisatud

kvartalisiseseid haljastatud hoovialasid, mis enamasti paiknevad rohevõrgustiku põhistruktuurist

lahutatuna ehk nn astmelaudadena. Rohevõrgustikku on lisatud ka klint kogu ulatuses Alumisest

paisjärvest idas. Seega on kesklinna ja linna idaosas rohevõrgustiku katvust suurendatud ja sidusust

parandatud.

Kavandatav rohevõrgustik keskendub haljastute ja väljakujunenud puhkealade säilitamisele ning

nende omavahelise sidususe parandamisele. Paraku ei arvesta rohevõrgustik piisavalt elustiku

liikumisvõimaluste ning liikide populatsioonide sidususe tagamise vajadusega, kuna rohevõrgustikust

on välja jäetud looduslikke alasid, mis pole puhkealadena atraktiivsed, kuid on olulised elurikkuse

aspektist.

Rohevõrgustiku kasutustingimused keskenduvad haljasalade ja puhkealade kasutusele, hooldusele

ning linnaelanike jaoks paremate puhketingimuste loomisele, samuti inimeste liikumisvõimaluste

parandamisele puhkealade vahel. Antud eesmärgid on mõistetavad, põhjendatud ja vajalikud

linnalises keskkonnas paikneva rohevõrgustiku jaoks. Osalt toetavad antud meetmed ka elurikkuse

säilimist ja sidusust. Siiski on puudu spetsiifilisemad kasutustingimused, mis tagavad rohealade

ökoloogilise väärtuse ning võrgustiku sidususe elustiku jaoks.

Kokkuvõttes vähendavad ÜP-ga kavandatavad muudatused oluliselt rohevõrgustiku paiknemist ja

selle sidusust linna lääne- ja lõunaosas. Seetõttu tehakse ettepanek linna lääneosas paikneva

maakonna ÜP’ga määratud rohevõrgustiku ala säilitamiseks linna ÜP-ga täpsustatavas

rohevõrgustikus. Tehakse ka ettepanek hõlmata rohevõrgustikku Türsimäe ranna ala. Antud alale on

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

40 / 186

kavandatud väikesadam, kuid oskusliku planeerimise ja projekteerimise korral ei välista see ala

kuulumist rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku sidusus ja kvaliteet paraneb puhkealade aspektist, kuid

halveneb elustiku ja kliimamuutustega kohanemise aspektist. Seetõttu on tehtud ettepanekud

rohevõrgustiku täiendamiseks linna lääneosas.

Meetmed rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks on toodud ka ptk 8.2.

7.3. Mõju põhjaveele

Sillamäe linn asub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas. Sillamäe linna alal levivad alljärgnevad

põhjaveekompleksid ja nende 2020. a koondseisund28:

• Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (06§2019), halb

• Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019), hea

• Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (02§2019), halb

• Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (01§2019), ohustatud.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi (06§2019) koondseisund on halb. Halva keemilise seisundi

põhjus on ammoniumi (NH4) ja permanganaatse hapnikutarbe (PHT(KHTMn)) näitajate piirväärtuse

ületamine. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi (02§2019) koondseisund on halb. Halva

keemilise seisundi põhjus on kloriidide sisaldus üle läviväärtuse (vt ptk 7.3.2). Kambriumi-Vendi

Gdovi põhjaveekogum (01§2019) on ohustatud, kuna kloriidide läviväärtus on ületatud ja veevõtu

intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse

olukorda. Põhjaveekogumite koguseline seisund on hea.

Joogiveena kasutatakse linnas Kambriumi-Vendi Voronka (02§2019) põhjaveekogumi vett (vt ptk

7.3.2).

Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas

perioodiks 2022-2027. Vee kaitseks väljatöötatud põhjavee meetmeprogrammis on meetmed

(põllumajandusest) punktkoormuse mõju vähendamiseks, põhjaveele avalduva inimmõju uuringud

põhjavee kaitse tõhustamiseks ja veevõtust tuleneva koormuse vähendamiseks.

7.3.1. Põhjavee kaitstus

Valdav osa Sillamäe linna territooriumist asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi põhjavesi on kaitsmata. Linna keskosa läbib põhja-lõuna sihiline Sirgala rikkevöönd,

kus põhjavesi on kaitstud, ääreosas keskmiselt ja nõrgalt kaitstud29,30 (vt Joonis 2).

Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltub reoveekogumisala moodustamise nõue, kütusehoidlate

asukohavaliku nõuded ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus31. Nõuded on rangemad vähem

kaitstud aladel. Vastavalt VeeS § 101 tuleb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas

moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või

suurem ning § 149 kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on põhjaveehaarde

sanitaarkaitseala ulatus 50 m kui veevõtt on vähemalt 10 kuupmeetrit ööpäevas.

Sillamäe linna ÜP-s on arvestatud nende nõuetega ÜVK arendamise kavade ülevaatamisel ning uue

kava koostamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud planeerimis- ja

ehitustegevuse tulemusena (elamute, äri- ja tootmisüksuste rajamine) vastab hoonestatud ala

reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb

arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vastavalt ülevaatamise

28 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 29 Maa-ameti geoloogiline baaskaart, seisuga 05.09.2023 30 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009 31 VeeS, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

41 / 186

tulemustele tuleb vajadusel reoveekogumisalade ja nende laiendustega kaetavate alade ulatust ÜVK

arendamise kavas korrigeerida.

Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub

reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldab

ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

Tootmise maa-alal on lubatud rajada mh hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-,

küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone. Välja on toodud nõue, et vältida tuleb ehitiste

planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealale, et halvendada veehaarde veeomaduste halvenemist ning

kaitsta veehaarderajatisi.

Joonis 2. Põhjavee kaitstus Sillamäe linna territooriumil. Allikas: Maa-ameti geoloogiline

baaskaart (põhjavee kaitstus), seisuga 05.09.2023

Geoloogilise baaskaardi andmetel asub Sillamäe linna territooriumil Türisalu, Varangu ja Leetse

kihistu (O1tr-lt) Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi

ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi.32 Türisalu kihistu (O1tr), mille paksus on

alal 1–1,5 m, on esindatud pruuni kerogeense ehk graptoliitse argilliidiga, mida rahvakeeles enamasti

diküoneemakildaks kutsutakse. Kihistu paksus suureneb lõunast põhja suunas. Graptoliitargilliit

Sillamäe ümbruses paistab silma oma kõrge (kuni 800 g/t) uraani sisalduse poolest33.

32 Maa-ameti geoloogiline baaskaart, seisuga 22.09.2023 33 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

42 / 186

Sillamäe linnas asub keskmiselt 1,5 m paksune graptoliitargilliit kuni 25 m sügavusel34 (Joonis 4).

Graptoliitargilliit võib hapniku ja veega kokkupuutel kiiresti oksüdeeruda. Eesti Geoloogiateenistuse

andmete kohaselt omab juba 50 grammi püriiti oksüdeerumisel potentsiaali muuta happeliseks (pH

3) 2000 liitrit vett. Seega 1 kilogramm argilliiti on lokaalse hapestumise seisukohalt juba oluline

kogus ning võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Ehitamise käigus võib graptoliitargilliit õhu ja veega

kokkupuute tulemusena oksüdeeruda ning hapestada läbindamisel tekkiva põhjavee. Mõju olulisus

ja suurus oleneb ehitustööde sügavusest ja käideldava graptoliitargilliidi kogusest. Puuraukude info

alusel on graptoliitargilliidis mikroelementidest suurema kontsentratsiooniga tsink, plii ja molübteen

Sillamäe linna territooriumi lõunaosas (Joonis 5).

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud juhendi35 kohaselt loetakse suureks koguseks

graptoliitargilliidi kogust üle 1 m3. Üle 10 m3 suuruste koguste korral on rangelt soovituslik omada

eksperdi poolt koostatud eriprojekti koos koha leidmisega, kus leostumist minimiseerivat meetodit

saab rakendada.

Joonis 3. Aluspõhja ehitus Sillamäe linna territooriumil. Oranžiga märgitud graptoliit-

argilliiti sisaldav Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu. Allikas: Maa-ameti geoloogiline

baaskaart, seisuga 22.09.2023

34 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008 35 Graptoliitargilliidi käitlemise juhend. Eesti Geoloogiateenistus, 2020

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

43 / 186

Joonis 4. Graptoliitargilliidi levikuala, sügavus ja paksus Sillamäe linnas. Alusandmed:

Eesti maavarade kaart36. Aluskaart: Maa-amet, 2023

Joonis 5. Graptoliitargilliidi mikroelemendid Sillamäe linna territooriumil. Allikas: Maa-

ameti maardlate rakendus, seisuga 22.09.2023

36 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

44 / 186

Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt on sätestatud veemajanduskavades.

Sillamäe linna territoorium kuulub Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava37 alla.

Alljärgnevalt on, lähtudes veemajanduskavast, esitatud olulisemad põhjavee koormusallikad, millele

tuleb ÜP-ga kavandatava maakasutuse seisukohast Sillamäe linna territooriumil enam tähelepanu

pöörata.

Hajukoormus

Hajukoormuse seisukohalt on oluline maakasutus põhjaveekogumi alal. Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava38 kohaselt on oluline hajukoormus põhjaveele kaevandamise, endistelt reostunud

tööstusaladelt/jääkreostusega aladelt lekked ning transpordi hajukoormus linnastunud alade

maapinnalähedastele põhjaveekogumitele.

Lisaks avaldavad põhjaveele väheolulist või mitteolulist koormust põllumajandusest põhjustatud

koormus (väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatus, karjatamine), sademevee

ülevool ja muu saastunud vee äravool asulatest, metsanduse hajukoormus, koormus

ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikest, kus puudub tsentraalne reoveekogumissüsteem; ja

sadenemine atmosfäärist.

Sillamäe linnas ei kaevandata, jääkreostuse objekt Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla

(JRA0000073) on likvideeritud. Transpordi hajukoormuse põhjustajad on maanteed (põhimaantee nr

1 Tallinn–Narva, Kõrvalmaantee nr 13141 Sillamäe-Vaivara), linnateed ja raudteed. Transport

mõjutab eeskätt maapinnalähedasi põhjaveekogumeid. Transpordist lähtuv koormus sõltub suuresti

teede hooldusest, sõidukite ja rehvide kulumisest teedel, kütuse leketest ja põlemisest. Maanteelt

sademevee juhtimiseks veekogusse või pinnasesse peavad selles sisalduvad saastenäitajad vastama

kehivatele piirväärtustele.

Punktkoormusallikad

Vastavalt veeseadusele on Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile

kuuluvad osad heitvee suhtes tundlikud suublad39. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt

loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem

kui 2000 inimekvivalenti (ie). Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld.

Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori

sisaldus väljuvas heitvees.

Sillamäe linnas on EELISe andmetel üks reoveekogumisala, üks reoveepuhasti, kaks

sademeveepuhastit ja 7 keskkonnakaitseluba vee erikasutuseks. Vee erikasutusest kaks on seotud

Sillamäe sadamas laevade lastimise ja lossimisega, üks Sillamäe tuhakäitlussõlme ja õlijäätmete

vastuvõtuga sadamas, üks haruldaste muldmetallide tehasega, üks Sillamäe soojuselektrijaamaga,

üks Sillamäe veevärgiga ja üks aiandusühistuga. Sillamäe linnas ületab 2000 ie Sillamäe

reoveekogumisala (üle 2000ie)40, ÜVK andmetel 17 372ie41.

Oluline on tagada:

• reoveepuhastite tehniline korrasolek;

• puhasti võimsuse vastavus puhastamist vajavale reoveehulgale;

• suublasse juhitava heitvee vastavus kehtestatud nõuetele ja

• keskkonnaloaga antud tingimuste täitmine.

37 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 38 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 39 VeeS § 36. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017 40 EELIS, seisuga 06.09.2023 41 Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031: Lisa Sillamäe

Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määrusele nr 51

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

45 / 186

Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas analüüsida ÜVK

arendamise kava ülevaatamise ja uue koostamise käigus ning vajadusel näha ette ressursid puhastite

rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

ÜP lahendusega on lähtuvalt linna ruumilise arengu vajadusest ette nähtud äri- ja tootmismaade

laiendusi. ÜP lahenduse kohaselt on tootmise maa-alal muuhulgas lubatud muud tootmist

teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned (energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-,

toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-,

masina- ja seadmetööstuse tootmishoone; toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali

hoidla-, külm- jm laohooned) ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt

jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm). Oluliseks punktkoormusallikaks on ka olme- ja

tootmisreovesi. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee

puhastusseadmete korrastamine. Meetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks on toodud ptk 8.3.

Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas (kütusehoidlad,

kemikaalide laod, trafoalajaamad). Sellised objektid ohustavad põhjavett peamiselt nende vahetus

ümbruses, kõige sagedasem on üksikkaevude (madalate puurkaevude) reostumine.

Keskkonnakaitseliste nõuete järgimisega (kõvakatete rajamine, reovee nõuetekohane puhastamine,

heit- ja sademevee kontrollitud juhtimine suublasse vee erikasutusloa alusel) on võimalik põhjavee

saastamist vältida.

Sillamäe linna territooriumil asuv jääkreostuse objekti Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla

(JRA0000073) jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud42.

Põhjaveekogumi keemilist seisundit ohustab ka veevõtt rannikuäärsetes veehaaretes (Kambrium-

Vendi põhjaveekogum). Veevõtu tagajärjel võib tekkida põhjavee survetaseme alanemine ja sellest

tulenevalt merevee sissetung43. ÜP-ga on Sillamäe linna arendusalale Nekrassovi-Tšehhovi-

Korolenko piirkonda lubatud rajada mh tootmis- ja logistikahoone, millega seoses kasvab

eeldatavasti ka veetarve. Üldpõhimõtte kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana

kasutama pinnavett, mistõttu eeldatavalt põhjaveevõtu ulatuslikku suurenemist siiski ei toimu (vt

täpsemalt ptk 7.3.2).

Reoveekogumisalad ja nende laiendamine

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni

kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks (VeeS § 9344).

Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest

põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides ja mille arvutamisel võetakse

arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see

juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte. Reoveekogumisala koormuse hulka ei arvata tööstusreovett,

mida käideldakse tööstusreoveepuhastis (VeeS § 94). Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse

põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikke

kriteeriume, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke (VeeS § 100 lg 1).

Sillamäe linnas on üks kinnitatud reoveekogumisala — Sillamäe (RKA0440086)45. Üldplaneeringu

lahenduses on kajastatud üksnes olemasolevaid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- ning

reoveekogumisalasid. Planeeritavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialad ning nendega liitumise

tingimused tuleb määrata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga, mille koostamine ja

ülevaatamine tuleb viia igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks

arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida.

42 EELIS, seisuga 17.10.2023 43 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/1_Ca-V_Gdov.pdf 44 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv 45 EELIS, seisuga 06.09.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

46 / 186

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, sh sademevee valdkonna arengud tuginevad Sillamäe linna

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVK) aastateks 2019-203146. Kõik elamud ja

munitsipaalasutused ning ettevõtted (va veevarustuse osas tööstuspiirkond) on ühendatud

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, kuid ÜVK jt seonduvate rajatiste arendamisega on vaja

jätkuvalt tegeleda, et tagada kaasaegselt toimivad süsteemid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas

on Sillamäe linnas probleemiks suvilapiirkond, mis areneb järk-järgult aastaringseks elamualaks,

kuid sellega seoses tuleb ka veevarustus ning reovee käitlus vastavalt nõuetele välja arendada.

Ühiskanalisatsioon alal puudub. Suvilapiirkonna aastaringsel kasutamisel tuleb ÜVK arengukava

koostamisel ja ülevaatamisel seada tingimused veevarustus ning reovee käitlus vastavalt nõuetele

välja arendada. Arvestades arengusuunda, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus võimaldab

aianduskrunte võtta kasutusele aastaringseks elamiseks, tuleb põhjavee kvaliteedi kaitsmiseks

sellele alale ette näha ühtsed vee- ja kanalisatsioonivõrgud.

ÜVK arendamise kava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena

toimunu vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja

kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaal-majanduslikke

tingimusi. Vastavalt ülevaatamise tulemustele tuleb vajadusel reoveekogumisaladega kaetavate

alade ulatust korrigeerida. Kinnitatud reoveekogumisalade piiride muutmine toimub veeseaduses

sätestatud korras.

Väljaspool reoveekogumisalasid, kus puudub ühiskanalisatsioon (Sillamäe linna suvilapiirkond), tuleb

ÜVK arengukava koostamisel ja ülevaatamisel seada tingimused veevarustus ning reovee käitlus

vastavalt nõuetele välja arendada.

Nõuded kanalisatsioonirajatistele

Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada kanalisatsioonirajatiste

kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate objektide või tegevuste

kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel.

Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise

enne heitveena suublasse juhtimist VeeS § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee

saasteainesisalduse piirväärtusteni või VeeS § 128 lõikes 6 nimetatud reovee puhastusastmeteni.

Arvestades arengusuunda, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus võimaldab aianduskrunte

võtta kasutusele aastaringseks elamiseks, tuleb sellele alale ette näha ühtsed vee- ja

kanalisatsioonivõrgud. Asulareovee hulka ei arvata tööstuse või muu tootmise reovett, mida

käideldakse tööstusreoveepuhastis.

Veeseaduse nõuete kohaselt peab olema tagatud reovee puhastamise ja suublasse juhtimise nõuded.

Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik veenduda, et reoveepuhastid on regulaarselt ja

nõuetekohaselt hooldatud.

ÜP-ga uusi reoveepuhasteid planeeritud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 847 kohaselt on

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis keelatud, kui selle asukoht ei

ole kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Seega ei saa

võimalike uute reoveepuhastite heitvee suublasse juhtimiseks torustikku kavandada ilma selleks

planeeringut koostamata.

Üldised tingimused/meetmed põhjavee hea seisundi tagamiseks on toodud ka ptk-is 8.3.

7.3.2. Põhjavee kasutamine

Sillamäe linn asub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas. Joogiveena kasutatakse linnas

Kambriumi-Vendi Voronka (02§2019) põhjaveekogumi vett.

46 Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031: Lisa Sillamäe

Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määrusele nr 51 47 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020017

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

47 / 186

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-202748 kohaselt on Kambriumi-Vendi Voronka

(02§2019) põhjaveekogumi, millest linn ammutab joogivee, koguseline seisund hea, keemiline

seisund halb ning koondseisund halb. Keemiline seisund on halb kõrge kloriidide ja naatriumi

sisalduse tõttu. Põhjaveekomisjonis on aastatel 2018-2019 käsitletud põhjavee sooldumise

probleemi Sillamäel. Eesti Geoloogiateenistuse poolt viidi läbi uuring „Põhjavee kloriidide sisalduse

tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel“, mille eesmärk oli veevõtust ohustatud seisundis oleva

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi Cl ja Na sisalduse kasvusuundumuse põhjuste ja leviku

ulatuse määramine. Juhul, kui Voronka veekihis on prognoositav kloriidide oluline ja püsiv

kasvutendents, on vaja hakata mõtlema alternatiivsetele joogiveeallikatele. Põhjaveekogumi

keemilise seisundi hindamiseks kasutatavad testid näitasid, et Sillamäe seire puurkaevus esineb Cl

sisalduse tõusu trend, mis on püsivalt üle läviväärtuse49. Uuringu50 tulemused osutasid sellele, et

Sillamäe puurkaevude kloriidide ja naatriumi sisalduse tõus on tingitud soolase vee sissetungist

Voronka veekihi alumisest (savikamast) osast või Kotlini veepidemest ning tegemist ei ole merevee

sissetungiga põhjaveekihti. Sooldumisenähtuse edasise leviku peatamiseks soovitati hajutada

Voronka põhjavee väljapumpamist olemasolevate kaevude pumpamisrežiimi parendades või uute

puurkaevude rajamisega väljapoole tektooniliste rikete mõjuulatust.

Sillamäe linna põhjaveevaruga alal on Keskkonnaministri 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333

kehtestatud Kambriumi-Vendi Voronka veekihi T kategooria põhjaveevarud kuni 31.12.2045 a. 5000

m3/ööpäevas joogivee kasutamise otstarbel (vt Tabel 2). Veevõtul on veemajanduse eesmärk

põhjaveevaru taastumise tagamine. Põhjaveevaru on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda

tarbeks võetav põhjavee kogus, mille kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga

alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega halvene põhjavee seisund.

Tabel 2. Põhjaveevõtt Sillamäe linnas. Allikas: 2022. aasta põhjaveevaru bilansi

aastaaruanne51

Põhjavee-

maardla

Põhjavee-

varuga ala

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjavee-

varu,

m3/ööp

Veevõtt, m3/ööp Vaba põhjavee

kogus kehtestatud

varu piires, m3/ööp 2021. a 2022. a

Sillamäe Sillamäe linn Cm-V2vr 5000 2153,1 2091,7 2908,3

Eeltoodud tabelist on näha, et Sillamäe linnas on piisavad põhjaveevarud tagatud. Põhjavee võtmine

ja taastumine on tasakaalus. ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mille puhul saaks näha ette veevõtu

olulist suurenemist.

Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse tehnoloogilise

lahenduse veevajadust arvestades Sillamäe linna (põhja)veevarusid. Üldpõhimõtte kohaselt peavad

tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett. Erandeid selles üldpõhimõttes

tehakse sisulise vajaduse korral, nt toiduainete tööstuse jms ettevõtetele. Keskkonnalubade

väljastamisel tuleb tähelepanu pöörata põhjaveevarule ning veekasutamise nõuete seadmisele.

Kui veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires, siis põhjavee liigvähendamist näha ei ole.

Nõuded puur- ja salvkaevudele

Alates 01.07.2015 toimub puurkaevude, puuraukude52 ja salvkaevude projekteerimine, rajamine,

kasutusele võtmine, konserveerimine ja lammutamine vastavalt ehitusseadustiku53 (EhS) ptk-s 14

48 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 49 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 50 Põhjavee kloriidide sisalduse tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel. Eesti Geoloogiateenistus, 2019 51 2022. aasta põhjaveevaru bilansi aastaaruanne. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2023 52 Puurauk on põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurauk. Vt EhS § 123 lg 2 53 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

48 / 186

sätestatule. Puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik (taotleja) peab rajatava puurkaevu

või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega.

Nõuded põhja- ja pinnavee sanitaarkaitsealade ulatusele on toodud veeseaduses (§-des 149 ja 150),

ning neid KSH-s dubleerima ei hakata. ÜP-ga ei ole kavandatud uute veehaarete rajamist. Tuleb

tagada olemasolevate sanitaarkaitsealade ulatus ja säilimine. Tegevuste planeerimisel tuleb täita

veeseaduse nõudeid.

Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi

nõuetega. Arvestades põhjavee kaitstust Sillamäe linna territooriumil, ei plaanita salvkaevude

reostustundlikkuse tõttu uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.

Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev

maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks

kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleb vältida ehitiste planeerimist

veehaarde sanitaarkaitsealadele.

Kui puurkaevude ja puuraukude projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, konserveerimine ja

lammutamine toimub õigusaktides sätestatud korras, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Üldised tingimused/meetmed põhjaveevarude tagamiseks on toodud ka ptk-is 8.3.

7.4. Mõju pinnaveekogumitele ja maaparandussüsteemidele

EELISe54 andmetel on Sillamäe linna territooriumil registreeritud kokku 7 pinnaveekogu: kolm

mereosa (Läänemeri, Konju rand, Narva laht), kolm paisjärve ja üks jõgi. Sõtke jõe orgu läänest

laskuv Langevoja juga (KLO1000513) on kaitstav looduse üksikobjekt. Sillamäe linna põhjaosas

asuvad Läänemeri, Soome ja Narva laht ning Konju rand. Üksikasjaliku ülevaate pinnaveekogudest

annab ÜP lisaks olev ülevaade Sillamäe linnast (vt ÜP seletuskirja lisadest).

Sillamäe linna rannik omab suurt potentsiaali jahi- ja paadisadamate arendamiseks. ÜP lahendusega

on lähtuvalt linna ruumilise arengu vajadusest veekogude äärde ette nähtud olemasoleva Sillamäe

kaubasadama laienemiseks ja reisisadama ehitamiseks. ÜP-ga on määratud Sillamäe sadama ja

linnapromenaadi vahelisele alale Türsamäe randa väikesadama maa-ala jahisadama kavandamiseks.

Tolstoi-Sõtke piirkonda kavandatakse reisi- ja jahisadam, mis moodustab sidusa jätku

linnapromenaadiga. Ala arendamisel on eesmärk tuua piirkonda lisaks sadama teenustele äri- elu ja

ühiskondlikke funktsioone ning kujundada Sõtke ja Tolstoi tänavad linnalisteks tänavateks. Sõtke jõe

suudmesse on kavandatud väikesadama maa-ala paadisadama rajamiseks. Sõtke jõele on ette

nähtud ühiskondlike ehitiste maa (Ranna tn 30a), silla rajamise vajadus. Ranna ala piirkonda

kavandatakse rannapromenaad, kalasadam, väliturg ja puhkeotstarbelised hooned. Reserveeritakse

ala väikeelamute kavandamiseks. Planeeritakse rattateed üle Sõtke jõe silla Rohelisele jalgteele (tee

nr 7350033). ÜP-ga määratakse vaid maakasutuse juhtotstarbed ning jalgratta- ja jalgtee võimalik

põhimõtteline asukoht, kuid konkreetseid tegevusi (objekte) aladel ei kavandata. Merepargi alal on

planeeritud puhastada pargiala läbiv põhjaveest toituv oja ja eksponeerida see, kui pargi kujunduslik

element.

Sadamate rajamise, laiendamise ja rekonstrueerimisega kaasneb oht võõrliikide levikuks koos

ballastveega, setete rändeks, toitainete ja ohtlike ainete sissekandeks ning merepõhja elupaikade

mõjutamiseks. Tolstoi-Sõtke piirkonnas merealale määratud maakasutuse juhtotstarvete

otstarbeline kasutamine ning sinna reisi- ja jahisadama ning jalgratta- ja jalgtee rajamine eeldab

mereala täitmist, millega kaasneb samuti oht setete levikuks ja merepõhja elupaikade, võimalik on

ka mõju mereelustikule (kalastikule). Rannakindlustused võivad mõjutada elupaiku ja liike, aga ka

looduslikku lainetuse režiimi. Ärimaadel arendamise ja elamuarenduse mõju pinnaveekogudele on

seotud reovee puhastamisega. Ärimaadelt tulevat sademevett on vaja puhastada juhul kui

54 EELIS, seisuga 08.09.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

49 / 186

sademevee saastenäitajad ei vasta kehivatele piirväärtustele, näiteks lumeladustusplatsidel.

Lumeladustusplatsidel tekkivad sulaveed tuleb enne sademeveesüsteemi juhtimist puhastada

kohtpuhastis (õli-, liiva- ja mudapüüdur). See eeldab lumeladustusplatsidele kõvakatte ja drenaaži

rajamist. Lumeladustusplatsidel ja nende lähialadel sulavete immutamine ei ole soovitatav, kuna

lume suur soolasisaldus võib negatiivselt mõjutada piirkonna haljastust ja pinnase(põhja)vee

seisundit. Veekogude kaldatsoonis ning veekogus toimuvad arendustegevused ja veekogu

kasutamine ei tohi halvendada veekogude olemasolevat keskkonnaseisundit. Tegevuste

kavandamisel ja läbiviimisel tuleb järgida õigusaktides sätestatud piiranguid ja tingimusi.

Pinnaveekogudega seotud piirangud ja tingimused tulenevad peamiselt looduskaitseseadusest,

veeseadusest ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb

lähtuda pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest ning strateegilistest

dokumentidest (sh Ida-Viru maakonnaplaneeringust 2030+, millega on seatud tingimused ÜP

koostamisel pinnavee hea seisundi ja varude tagamiseks ning Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskavast55, mis sätestab abinõud pinnavee kaitseks).

Veekogumite 2021. a seisundinfo56 kohaselt on Narva-Kunda lahe rannikuvee koondseisund jätkuvalt

halb. Viimati oli rannikuveekogumi koondseisund kesine aastal 2010, seega on rannikuveekogumi

seisund halvenenud. Halva seisundi põhjuseks on elavhõbeda sisaldus elustikus ja tributüültina ja

selle ühendid (TBT) settes. Ökoloogiliste näitajate (ÖSE) järgi on rannikuveekogum kesises seisundis.

ÖSE mittehea element on fütoplankton, suurtaimed; magevees: kalda- ja veetaimed; rannikumeres

põhjataimestik: põisadru ja kõrgemate taimede sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal,

EPI_HPO indeks. ÖSE mittehea näitaja on klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik,

mitmeaastaste liikide proportsionaalsus, üldlämmastik, vee läbipaistvus Secchi ketta järgi. ÖSE

mittehea põhjus on eutrofeerumine.

Inimtegevusega kaasnev negatiivne mõju rannikumerele võib avalduda erinevate tegurite kaudu.

Olulisemateks loetakse merekeskkonna eutrofeerumist, sadamate jm rannikuehitistega kaasas

käivaid süvendus- ja kaadamistöid, reoainete sattumist merekeskkonda, võõrliikide levikut ja

mereelupaikade muutmist. Kliimaministeerium on andnud teada (15.05.2024 kiri nr 7-15/24/1721-

2 menetlusdokumentide kaustas), et Sillamäe sadamaalast ca 1 km kaugusele loodesse on tehtud

mereala kaitse alla võtmise ettepanek. Ettepanekut ei oldud siis veel menetlusse võetud.

Veekogumite 2021. a seisundinfo57 kohaselt on Sõtke jõe lõigu Sõtke Vaivara raudteejaama truubist

suudmeni (Sõtke_2) koondseisund väga halb. Võrreldes eelmise 2020. a määratud koondseisundiga

(halb), on vooluveekogumi seisund halvenenud. Halva keemilise seisundi põhjuseks on elavhõbeda

sisaldus elustikus. Ökoloogilise potentsiaali väga halva seisundi mittehea element on suurselgrootud

põhjaloomad, kalastik, füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad, vesikonnaspetsiifilised saasteained,

mittehea näitaja on suurselgrootute näitajad (T, H', ASPT, EPT, DSFI) , jõgede kalastiku indeks (JKI),

lahustunud hapniku sisaldus (O2), baarium ning ÖSE mittehea põhjus on ebasoodne hüdroloogiline

režiim suurselgrootutele põhjaloomadele, kalastikule vajalik paisude/paisjärvede uurimuslik seire,

tiheasualaga kaasnevad mõjud, äravoolu reguleerimine (Sillamäe I, II ja III paisud). Eesmärk on

2027. aastaks saavutada veekogumi seisund hea erandiga leebem eesmärk (KESE - elavhõbeda

sisaldus elustikus, kalastik - halb). Kliimaministeeriumi hinnangul (15.05.2024 kiri nr 7-15/24/1721-

2 menetlusdokumentide kaustas) on üheks peamiseks halva seisundi põhjuseks on Sillamäe I, II ja

III pais. Keskkonnaamet on pöördunud Linnavalitsuse poole seoses vajadusega muuta paisutustega

seotud keskkonnalubasid, et viia keskkonnaluba vastavaks tegelikele tingimustele ja tagada

ökoloogiline vooluhulk paisude lävendis. Keskkonnaamet on esitanud mitmeid seisukohti seoses

Sõtke jõe paisu ja silla rekonstrueerimise ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile. Samuti on

Keskkonnaamet juhtinud tähelepanu keskkonnamõju hindamise eelhinnangu vajadusele vastavalt

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

55 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 56 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi 57 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

50 / 186

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-le 4 ja 7

(Keskkonnaameti 17.05.2024 kiri nr 6-5/24/6775-2 menetlusdokumentide kaustas).

Veekogumite seisundiinfo kohasel on eesmärk kõik pinnaveekogumid saada hiljemalt 2027. aastaks

heasse koondseisundisse. Seega tuleb tegevuste kavandamisel silmas pidada ka veekogumi

seisundile seatud eesmärki, et mitte ohustada selle saavutamist. Ennetada tuleb uute

koormusallikate tekkimist.

Arendustegevus veekogude lähistel ei tohi halvendada selle mõjupiirkonda jäävate

pinnaveekogumite olemasolevat seisundit. Uute tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ka

veekogumi seisundile seatud eesmärki, et mitte ohustada selle saavutamist. Pinnaveekogudega

seotud piirangud tulenevad peamiselt looduskaitseseadusest, veeseadusest ja keskkonnaseadustiku

üldosa seadusest. Konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda nii pinnaveekogude kaitset ja

kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, kui ka strateegilistest dokumentidest (peaasjalikult

maakonnaplaneeringud) peaasjalikult Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast58, mis sätestab

abinõud pinnavee kaitseks. Veekaitsenõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju

pinnaveekogudele eeldada ei ole.

ÜP-ga kavandatav maakasutus ei avaldada eeldatavalt lisakoormust. Kuna ÜP täpsusastmes

konkreetseid tegevusi aga ei kavandata ning ei ole teada nendega seotud mahtusid, siis on oluline

selliste tegevuste keskkonnamõju (eel)hindamine, mille puhul on kahtlus, et need võivad veekogumi

seisundit halvendada. Elamualade arendamisel veekogude äärsetel aladel ei ole veekogude seisundile

olulist negatiivset mõju, kui kanalisatsiooni- ja sademevee kanalisatsioonilahendused on

nõuetekohased.

Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub detailplaneeringu ja vastavate

tegevuslubade (keskkonnaluba vee erikasutuseks, ehitusluba) alusel (vt täpsemalt ptk 7.8.3).

Tegevuslubade alusel toimub ka kaldakindlustuste rajamine ning Tolstoi-Sõtke piirkonnas mereala

täitmine. Eeltoodud tegevusteks on vajalik keskkonnaluba59 ning kui tegemist on kaldaga püsivalt

ühendatud ehitistega avalikus veekogus, siis ka ehitusluba60. Lubade taotlemisel ja detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang või viia läbi KMH/KSH. Vajadusel tuleb läbi viia

asjakohased uuringud (nt geoloogilised uuringud, heljumi tekke ja leviku modelleerimine,

mereelustiku inventuur vms), kuid kas ja millised uuringud on vajalikud, selgub konkreetse tegevuse

kavandamisel. Kuidas ja millistel tingimustel on võimalik sadamaid ja Tolstoi-Sõtke piirkonnas

merealale tegevusi arendada ning millised on kaldakindlustuste rajamise tingimused, selgub KMH

eelhindamise või KMH ning asjakohaste uuringute tulemusena. Tegevuste läbiviimise tingimused ning

vajalikud keskkonnameetmed pinnaveekogude ja ranna kaitseks sätestatakse tegevuslubadega.

ÜP-ga on jõed ja järved (Sõtke jõgi, Sõtke paisjärved, väiksemad jõed, tiigid, ojad, kraavid) ja

mereäär ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd arvatud rohevõrgustikku toetava

sinivõrgustiku koosseisu. Sinivõrgustiku alla kuulub Sõtka jõgi ning selle kallastel olev loodusliku

taimestiku vöönd vähemalt 100 m mõlemal pool veepiirist. Üldised tingimused rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks on toodud ÜP seletuskirjas. Rohevõrgustiku tingimuste kohaselt on eesmärk

tagada sidusad ühendused rohevõrgustiku elementide vahel — luues uusi või rekonstrueerides

olemasolevaid jalg- ja rattateid, haljasalasid, kalda- ja rannapromenaade, pool-avalikke hoovialasid,

puiesteid ning kujundades avalikku ruumi looduslähedasemaks läbi maastikuarhitektuursete ja

haljastuslike elementide ning säilitada kogu linna hõlmavad terviklikud rohealad ja tagada nende

baasil sidus rohe- ja puhkealade võrgustik. Meetmed aitavad lisaks looduskaitseseadusega

sätestatud ehituskeeluvööndi tagamise nõudele tagada veekogude head seisundit läbi nende

loodusliku ilme säilitamise. Veekogude ääres rohevõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada

kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.

58 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 59 VeeS § 187 kohaselt on veeluba vajalik, kui süvendatakse veekogu või kaadatakse mahust alates 100 m3,

paigutatakse veekogusse tahkeid aineid alates mahust 100 m3, muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud

veekogu kaldajoont. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv 60 Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

51 / 186

Veekogumite seisundi parandamiseks tuleb kompleksselt rakendada kõiki punkt- ja hajukoormuse

vähendamise meetmeid, sh ka neid, mis on mõeldud põhjavee kaitseks (vt ptk 8.3). Kuna Narva-

Kunda rannikumeri on oma halva koondseisundi poolest probleemne mereala ja Sõtke jõe lõik Sõtke

Vaivara raudteejaama truubist suudmeni (Sõtke_2) oma väga halva koondseisundi poolest

probleemne vooluveekogu, tuleb selle seisundi parandamisse igakülgselt ja kõigi võimalike

vahenditega panustada. Suvilapiirkonna aastaringsel kasutamisel veevarustus ning reovee käitlus

vastavalt nõuetele välja arendada. Arvestades, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus

võimaldab aianduskrunte võtta kasutusele aastaringseks elamiseks, tuleb alale ette näha ühtsed vee-

ja kanalisatsioonivõrgud.

Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, tuleb

sademevesi või vähemalt osa sellest immutada samal alal, kus see tekib. Sõtke jõe väga halva

koondseisundi tõttu tuleb sinna uute koormusallikate tekkimist vältida.

Korduva üleujutusega alad

Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille mullastikust ja taimestikust on võimalik järeldada, et tegemist

on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. Korduva üleujutusega alasid

iseloomustavad sooldunud rannikumullad ja vastavad taimekooslused (roostik, märjad rannaniidud

jne). Korduvatest üleujutustest mõjutatud rannad vajavad lisapuhvrit võrreldes randadega, kus

üleujutusi ei esine ning kus ranna ja kalda kaitse eesmärk on täidetud tavapärase ehituskeeluvööndi

laiuse (mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist) korral.

Korduvalt üleujutatavatel aladel on üleujutussalaga ala piir aluseks rannaalal ehituskeeluvööndi

määramiseks. Korduva üleujutusega alade ja sellest lähtuva ehituskeeluvööndi määramine

võimaldab säilitada laugete randade eripära ning kaitseb ka inimeste vara üleujutuste eest, mis

võivad kaasneda äärmuslike ilmastikutingimustega.

Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal

üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud

ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.

Asustusüksus Sillamäe linn ei ole loetud Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga riskipiirkonnaks61. Maa-

ameti kaardirakenduse62 andmetel on Sillamäe piirkonnas maksimaalne tõenäoline üleujutusala

prognoositav ulatus 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes vastavalt 1,63 m, 1,88 m, 1,98 m ja 2,40 m63.

Suurte üleujutusaladega siseveekogude täpsustatud uuringu64 andmetel on Sillamäe linna

territooriumil üleujutusohuga alad rannikualadel ja Sõtke jõe suudmealal65.

ÜP ei tee ettepanekut ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks või suurendamiseks.

Veekogude kasutamine

Avalikus kasutuses oleva veekogu kasutamist veekogu või kaldakinnisasja omanik piirata ega

takistada ei tohi (vt KeÜS § 37 lg 5). Veekogu avalik kasutamine kätkeb selliseid tegevusi, mis

veekogu seisundit eelduslikult oluliselt ei mõjuta ja veekogu omaniku huve ei kahjusta.

Veekogusid, mis ei ole avalikult kasutatavad (Sõtke paisjärv ja Ülemine paisjärv (Sillamäe ülemine

paisjärv)), võib kasutada üksnes omaniku loal (KeÜS § 37 lg 766). Seejuures kehtib veekogu

kasutamise puhul samasugune eeldus kui võõra maatüki kasutamise korral – luba veekogu avalikuks

kasutamiseks saab igaüks eeldada seni, kuni veekogu omanik ei ole veekogu piiranud või tähistanud

viisil, millest saab järeldada tema tahet veekogu kasutamist keelata või piirata. Omanik võib veekogu

61 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 62 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 10.10.2023 63 Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2020 64 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade

määramine. Keskkonnaagentuur, 2019 65 https://qgiscloud.com/Kaardikihid/Korgvee_tase_maaramine/, seisuga 10.10.2023 66 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

52 / 186

kasutamise keelata ka vahetu suulise suhtluse teel. Lisaks on omanikul võimalik seada veekogu

kasutamisele tingimusi või keelata veekogu teatud viisidel kasutamine.

ÜP-ga ei ole ette nähtud uute tehisveekogude rajamist.

Veekogu kallasrada peab igaühel olema lubatud kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus peab

planeeringutega tagama juurdepääsu kallasrajale ning kalda omanik või valdaja peab tagama

kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel (vt KeÜS § 38). Kallasraja sulgemine

otsustatakse ÜP-ga ning sulgemisel tuleb võimaldada sellest möödapääs (vt KeÜS § 39). ÜP-ga on

antud tingimused juurdepääsu tagamiseks (ÜP seletuskirjas). Ranna tänavalt mere äärde peavad

tekkima selgelt vormistatud juurdepääsud vähemalt kahes või kolmes kohas Mere pst ja Pavlovi tn

vahel. Kallasraja sulgemist ÜP-ga ette nähtud ei ole.

Kalade rändetingimuste tagamine

Sillamäe linnas asuvates pinnaveekogumites elavate kalaliikide osas puudub info. Kaitstavaid liike

teadaolevalt neis ei ole. Sõtke jõel asuvad Alumine paisjärv, Ülemine paisjärv ja Sõtke paisjärv, millel

igaühel on paisud.

ÜP-ga ei kavandata objekte ega tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi muuta.

Paadisillad ja lautrid

Lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Lauter ei ole ehitis,

vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja

mineraalse pinnase eemaldamine, olemasolevate kivide ümberpaigutamine, nihutamine ja/või

kuhjamine valli, paadi veeskamiseks vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, mõningane

tehiskate, et ei lõhuks pinnast ja muud tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist,

kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamisel ei ole lubatud

rannajoone muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel

konkreetse rajatise). Lauter ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav.

Paadisild on paatide sildumiseks mõeldud ujuv või aluspostidele, vaiadele või kividele toetuv rajatis.

Paadisild ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav.

ÜP-ga ei kavandata konkreetseid tegevusi seoses lautrite ja paadisildadega. Seetõttu saab KSH

käigus anda ainult üldiseid soovitusi, millega nende kavandamisel (rajamisel, taastamisel) edaspidi

arvestada.

Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada

veekogude seisundit. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt ei tohi paadisilda rajada rannale või kaldale,

kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Paadisildade ja lautrite püstitamisel

avalikult kasutatavatele veekogudele peab jätkuvalt olema tagatud avalik juurdepääs kallasrajale

ning kallasrajal vaba liikumine (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3867).

Paadisilla rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Vastavalt VeeS § 187 p 8 ja

10 ning § 196 lg 2 p 2, 3 ja 5 järgi võib süvendamisel või tahkete ainete vette paigutamisel olla

vajalik veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui tegevusega kaasneb veekogu

süvendamine alates mahust 100 m3 on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang68 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 viia läbi keskkonnamõju

hindamine69.

Paadisildade ja lautrite kasutamisel tuleb arvestada veekaitsenõuetega.

67 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 68 VV 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 p 7, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006?leiaKehtiv 69 KeHJS § 6 lg 1 p 17, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

53 / 186

Peakraavide ja kraavide ning maaparandussüsteemide toimimise tagamine

Sillamäe linna territooriumil ei asu maaparandussüsteemide maa-alasid70. Maaparandusseaduse

tähenduses on maaparandussüsteem maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk on veejuhtme võrk liigvee vastuvõtmiseks (kuivendusvõrk) või vee jaotamiseks

(niisutusvõrk)71. Sillamäe linna lõunapiiril kulgeb maaparandussüsteemi ehitise eesvool

kuivenduskraav (kood 1020851100010) (valgala alla 10 km2), mis Sillamäe linna lõunaosas hõlmab

ka linna territooriumi. Eesvoolul on kaitsevöönd ulatusega 10 m.

Planeeringualast lõunas asub maaparandusehitise reguleeriv võrk (kood 1020851100010). ÜP-ga

maaparandussüsteeme ja kraave Sillamäe linna territooriumile ei kavandata.

Mõju allikatele

Sillamäe linna territooriumil ei ole registreeritud allikaid. Planeeringualast lõunas vähemalt 600 m

kaugusel asub kolm registreeritud allikat. ÜP lahendus arvestab teadaolevate allikate asukohtade ja

nende veekaitsevööndi ulatusega.

Meetmed pinnaveekogude kaitseks on toodud ptk-is 8.4.

7.5. Mõju maavaradele ja maardlatele

Maa-ameti maardlate rakenduse andmetel seisuga 09.2023 Sillamäe linna territooriumil maardlaid

ega mäeeraldisi ei asu, mistõttu ÜP seda teemat ei käsitle. Olulist negatiivset mõju maardlatele ja

maavaradele näha ei ole.

7.6. Mõju kultuuripärandile

7.6.1. Mõju kultuurimälestistele

Sillamäe linna territooriumil on kolm kultuurimälestist72:

• Sillamäe kino (ehitismälestis; reg nr 24655; aadress: Kesk tn 11);

• Sillamäe kultuurimaja (ehitismälestis; reg nr 24654: aadress: Kesk tn 24);

• Sillamäe kalmistu (arheloogiamälestis; reg nr 31113; aadress: Kesk tn 24, paikneb Kesk

tänaval Sillamäe kultuurimaja kõrval – vt Joonis 6).

70 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 18.09.2023 71 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaParS 72 Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/; seisuga 03.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

54 / 186

Joonis 6. Kultuurimälestiste Sillamäe kultuurimaja ja Sillamäe kalmistu (koos

kaitsevööndiga – helesinine viirutus) paiknemine. Allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste

kaardirakendus (vaadatud 03.10.2023)

Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud muinsuskaitseseaduses

ja planeerimisseaduses. Mälestiste ajakohane info kajastub kultuurimälestiste registris.

Planeeringulahendus arvestab olemasolevate kultuurimälestistega ja nende vaadeldavusega, samuti

mälestisi toetava ajaloolise hoonestusstruktuuri ja keskkonna säilitamisega. Mälestiste säilimist

toetavad täiendavad linnaehituslikud suunised detailplaneeringute või projekteerimistingimuste

koostamiseks: 1940.-1950. aastate hoonestuse (vanalinna) väärtuste säilitamine ja esiletoomine,

hoonete kasutuses hoidmine, hoonetevahelise ala säilitamine hoonestusvabana ja selle

korrastamine. Üldplaneeringuga ei seata täiendavaid tingimusi kultuurimälestiste kaitseks ega tehta

ettepanekuid täiendavate kultuurimälestiste määramiseks.

Kui tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid, järgitakse

linnaehituslikke suuniseid ja tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga, siis olulist negatiivset mõju

kultuurimälestistele ei teki.

Meetmed kultuurimälestiste kaitseks vt ptk 8.6.

Veel avastamata kultuuriväärtused

Veel avastamata kultuuriväärtused on reeglina seotud potentsiaalselt arheoloogiatundlike aladega ja

avastamata arheoloogiapärandiga. Sillamäe linna kontekstis ei ole tõenäoline, et linna territooriumil

asuks muid seni avastamata kultuuriväärtuseid, sest linna on ehitusliku ja ajaloolise pärandi

kontekstis, eriti 1940.-1950. aastate hoonestuse ja objektide osas piisavalt põhjalikult uuritud.

Arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob pidevalt juurde uut infot

arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta. Nende aladel, kus uute arheoloogiliste

leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem (potentsiaalselt arheoloogiatundlikel aladel) ning

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

55 / 186

aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada

kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseameti poolt koostatava potentsiaalselt arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on

võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski kohtades, kus kavandatakse ehitustegevust,

kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja

arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks rakendada

meetmeid selle kaitseks (vt ptk 8.6).

KSH aruande koostamise ajaks ei ole Muinsuskaitseamet esitanud üldplaneeringu koostajale teavet

potentsiaalselt arheoloogiatundlike alade olemasolu kohta Sillamäe linna territooriumil. Seetõttu on

oluline teha tegevuste edasisel kavandamisel koostööd Muinsuskaitseametiga.

Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisest

Muinsuskaitseameti poolt kavandatava Sillamäe muinsuskaitseala kaitse eesmärgiks on seatud

Sillamäe 1940.–1950. aastatel rajatud kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda kujundavate

iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine ning säästev areng. Kavandatava muinsuskaitseala näol oleks tegemist kõige

suuremahulisema algupäraselt säilinud linnalise neoklassitsistliku, 1940.-1950. aastatest pärit

arhitektuuriansambliga lähiregioonis.

Muinsuskaitseamet alustas 2019. aastal Sillamäe 1940.-50. aastatel rajatud neoklassitsistliku

linnatuumiku ja haldushoonete ansambli muinsuskaitsealaks tunnistamise eesmärgil kaitsekorra

eelnõu koostamist. Sillamäele kavandatava muinsuskaitseala kaitse eesmärgiks on 1940.–1950.

aastatel rajatud kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda kujundavate iseloomulike ja

kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev

areng. Ala puhul on tegemist kõige suuremahulisema ja algupärasemalt säilinud 1940.-50. aastatest

pärit neoklassitsistliku arhitektuuriansambliga lähiregioonis. 2022. aastal otsustas

Muinsuskaitseamet peatada Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise. Amet on lubanud

asjaosalisi teavitada, kui Sillamäe linnakeskuse kaitsekorra menetlus selle jätkamiseks uuesti

avatakse. Koostatavas üldplaneeringus hõlmab valdavat osa potentsiaalsest muinsuskaitsealast

miljööväärtuslik ala (vt ptk 7.6.2). Muinsuskaitseala moodustamise ja kaitsekorra kinnitamisega

muutub miljööväärtuslik ala riiklikult kaitstavaks objektiks muinsuskaitseala piires.

7.6.2. Mõju miljööväärtuslikule alale

Sillamäe linna üldplaneeringuga on kavandatud üks miljööväärtuslik ala – 1940.-1950. aastate

hoonestusala.73 Miljööväärtusliku ala peamiseks väärtuseks on 1940.-50. aastatel planeeritud ja

ehitatud ulatuslikud neoklassitsistlikud hoonestusalad, mis on Eestis küllaltki unikaalsed. Sillamäe

vanalinn on üks väheseid terviklikke selle stiili esindajaid. Tänavate struktuur ja planeeringukohased

puiesteed (sh ajaloolised piirded) on hästi säilinud. Alale on iseloomulik stiilne arhitektuurilis-

ruumiline lahendus, leidub mitmeid renoveeritud esinduslikke miljööväärtuslikke hooneid.

Üldplaneeringus on toodud väga põhjalikud miljööväärtusliku ala ja selle kontaktvööndi maakasutus-

ja ehitustingimused, mis loovad eeldused alal kaitstavate väärtuste ja unikaalse tervikmiljöö

säilimiseks. Lisaks miljööväärtusliku ala üldistele kaitse- ja kasutustingimustele on seatud

ehitustingimused olemasolevatele väärtuslikele hoonetele ja uute hoonet rajamiseks ning tänavate

ja haljastuse nõuded. Planeeringus nimetatud nõuete järgimisel on miljööväärtuslikule alale

positiivne mõju.

Miljööväärtusliku ala väärtustamine on oluline, sest see annab ettekujutuse Sillamäe linna

ajaloolisest keskkonnast. Seetõttu on oluline ka ruumilise planeerimise käigus arvestada selle

73 Miljööväärtuslik ala on määratud teemaplaneeringuga „Sillamäe 1940-1950. aastate miljööväärtuslike

hoonestusalade teemaplaneering“ (OÜ E-Konsult, 2010), kuid tegemist ei ole kehtestatud planeeringuga.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

56 / 186

pärandi säilimisega. Miljööväärtuslik ala aitab väärtustada ka piirkonna aja- ja kultuurilugu, luua

eeldusi nt turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks.

Koostamisel oleva (ÜP koostamise ajaks peatatud – vt ptk 7.6.1) muinsuskaitseala kaitsekorraga on

tehtud ettepanek tunnistada miljööväärtuslik ala muinsuskaitsealaks. Et vältida kruntide kahekordset

kaitserežiimi, lahendatakse üldplaneeringuga miljööväärtuslik ala ning seatakse selle ala kaitse- ja

kasutustingimused piirides, mida ei ole tunnistatud muinsuskaitsealaks (miljööväärtusliku ala kaitse-

ja kasutustingimused ei kehti muinsuskaitseala kaitsekorras määratud muinsuskaitseala ja

kaitsevööndi piirides, kui muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse).“ Seejuures on arvestatud

moodustamisel oleva Sillamäe linna muinsuskaitsealaga.

Meetmed miljööväärtusliku ala kaitseks vt ptk 8.6.

7.6.3. Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele

XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates

tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.

Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti

mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.74

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide riikliku kaitse alla võtmine saab käia ainult paralleelselt

olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et oleks tagatud erinevate mälestiste liikide, tüüpide

ja ajastute esindatus kultuurimälestiste nimekirjas. Mitte kõik XX sajandi arhitektuuripärandi

objektide nimekirjast kaitse alla võtmiseks esitatud objektid ei pruugi kultuurimälestisteks saada.

Hinnata tuleb konkreetse kultuuriväärtuse olulisust ja avalikku huvi selle säilimiseks, aga teiselt poolt

ka kitsenduste/piirangute/kohustuste ulatust, mida mälestiseks tunnistamine selle omanikule või

mõnele teisele avalikule huvile (nt maakasutuse planeerimine) kaasa toob. Kui riik soovib mõnda

objekti mälestiseks tunnistada, peab ta tuvastama objektil mälestise tunnused ning kaaluma, kas

avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Mälestiseks

tunnistamisel peab ka selgitama, miks võetakse kaitse alla just see objekt ja mitte mõni teine

samalaadne.

Sillamäe linna territooriumil on registreeritud viis XX sajandi arhitektuuripärandi objekti/ala (vt ÜP

seletuskirjast75). Nendest neli objekti – Sillamäe kesklinn (reg nr 1535), Silmeti tehase

haldushoonete ansambel (1536), Sillamäe uuselamurajoon (1537) ja Sillamäe uuselamurajoon

„Mikrorajoon 1“ (1538) – kujutavad endast pigem ühes stiilis hoonestatud alasid või

hoonekomplekse. Tootmishoone (endine Pöögelmanni elektroonikatehas, reg nr 1539) aadressiga

Tallinna mnt 15 näol on tegemist üksikhoonega. Sillamäe kesklinn (1535) kattub miljööväärtusliku

alaga (vt ptk 7.6.2). XX sajandi arhitektuuripärandi objektide nimekirjas on ka Sõtke tänava elamud

(1534), kuid need hooned on lammutatud (selguse mõttes tuleks Muinsuskaitseametil objekt

registrist eemaldada või seisundi osas täpsustada, et objekt pole säilinud).

Sillamäe linnas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid pärinevad XX sajandi keskpaigast ja

teisest poolest (nõukogude perioodist), andes omamoodi läbilõike kohaliku arhitektuuri muutumisest

sellel perioodil.

XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel

kujul ja neid on hiljem vähe muudetud. ÜP-ga soovitakse XX sajandi arhitektuuripärandi objektide

hulgast välja arvata osa Sillamäe uuselamurajoonist (endine hariduse linnak, ÜP-ga määratud

arenguala A4) ja väikese osa Sillamäe uuselamurajoonist „Mikrorajoon 1“ ning näha need ette

arendatavate aladena. Mõlemal juhul on tegemist peamiselt ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete

ja neid ümbritseva territooriumiga, mis vajavad ajakohastamist. Olemasolevat hoonestusstruktuuri

74 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti

Kunstiakadeemia, 2012;

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud

13.10.2023) 75 Kultuurimälestiste registri XX sajandi arhitektuuri andmebaas, seisuga 14.02.2024

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

57 / 186

on kavas muuta või asendada uue tervikliku lahendusega, mistõttu ei kanna see tulevikus enam XX

sajandi arhitektuuripärandi terviklikkust ja autentsust. Eeldatavalt ei mõjuta kavandatavad

muudatused piirnevate uuselamurajoonide terviklikkust ja väärtust, kui arendusalade kavandamisel

arvestatakse nende sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Arendusaladel asuvate hoonete

funktsionaalsuse ajakohastamine ja tegevuste mitmekesistamine suurendab eeldatavalt ka

piirnevate uuselamurajoonide atraktiivsust.

Valdav osa Sillamäe linna XX sajandi arhitektuuripärandi objektidest on kasutusel ning valdav osa

neist on kas rahuldavas või heas seisukorras. Kui nende ehitiste hea või rahuldav seisukord

tagatakse, siis olulist negatiivset mõju kultuuripärandile ei avaldu. Leida tuleks korrastamise

vahendid ja rakendus halvas seisukorras olevatele XX sajandi arhitektuuri seisukohast väärtustatud

objektidele (aladel paiknevatele hoonetele), et parandada nende seisukorda. Muuhulgas on soovitav

arvestada, et aladena määratletud XX sajandi arhitektuuripärandi objektid hõlmavad ka

hoonetevahelist ruumi (õueala, kõrghaljastust), mida võiks kujundada hoonestusstiilile sobivalt.

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide aladel asuvate nõukogudeaegsete hoonete energiatõhususe

parandamiseks (hoonete soojustamiseks väljastpoolt) tuleb leida sobivad arhitektuursed lahendused

ning rakendada neid kogu sala ulatuses, et säiliks terviklik miljöö. ÜP näeb selleks ette tingimuse, et

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ümberehitamisel tuleb koostada eksperthinnang, mille

käigus hinnatakse objekti ja selle elementide vastavust XX sajandi arhitektuuripärandina, ning

rakendada meetmeid väärtuste säilitamiseks.

Üldplaneeringus on toodud XX sajandi arhitektuuripärandi objektide/alade maakasutus- ja

ehitustingimused, mis loovad eeldused nende väärtuste säilimiseks. Planeeringus nimetatud nõuete

järgimisel on XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele/aladele positiivne mõju.

Meetmed XX sajandi arhitektuuripärandi objektide/alade kaitseks vt ptk 8.6.

Kõik XX sajandi arhitektuuripärandi objektid jäävad AS Silsteve ohualasse. Sillamäe kesklinn, Silmeti

tehase haldushoonete ansambel ja Sillamäe uuselamurajoon (Kesk, Gorki, Hariduse tn) jäävad ka

EuroChem Terminal Sillamäe OÜ ammoniaagiterminali ohualasse ning Silmeti tehase haldushoonete

ansambel lisaks veel AS DBT BCT terminali ja Ecometal AS ohualadesse. Suurõnnetuse ohuga ja

ohtlikest ettevõtetest tulenevaid ohte ja riske on käsitletud peatükis 7.11.

7.6.4. Mõju pärandkultuuriobjektidele

Sillamäe linnas on 07.06.2023 seisuga registreeritud viis pärandkultuuriobjekti (vt üldplaneeringu

seletuskiri76). Paraku on viiest registreeritud objektist neli täielikult hävinud ja objektidest pole

maastikul jälgi säilinud, ning üks objekt on maastikul osaliselt säilinud. Ajalooline mälu nendest

pärandkultuuriobjektidest kajastub ainult registris ning planeeringulahendust see otseselt ei mõjuta.

Pärandkultuuriobjektide registri nimekiri ei ole suletud, samuti ei eemaldata registrist tänaseks juba

hävinud objekte. Pärandkultuuriobjekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist

kultuurilist väärtust erinevatest ajaperioodidest pärit objektid kunagi on kandnud.

Pärandkultuuriobjektide hulka loetakse vanemast ajast pärit põlised talukohad, veskid, puud ja kivid,

kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud objektid, aga ka hilisema ajaperioodi (sh

nõukogudeaegsed) objektid, mis iseloomustavad kohalikus kontekstis olulist kultuuritausta.

Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti esile tuua ning seeläbi tõsta

maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Kaardistatud

pärandkultuuriobjektid kajastuvad Maa-ameti andmebaasis (pärandkultuuri kaardirakenduses), mis

on töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimis-otsuste tegijatele, et võimalusel vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Tänaseks hävinud objektide ja ajalooliste kohanimede andmete

säilitamine registris aitab talletada ajaloolist mälu.

76 Allikad: EELIS, Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

58 / 186

Arvestades Sillamäe linna eripära ja kohalikus kontekstis olulisi maamärke on ettepanek lisada

pärandkultuuriobjektide registrisse järgmised objektid:

- trepistik ja Mere puiestee – ühed olulisemad Sillamäe linna sümbolid;

- Sillamäe raekoda (linnavalitsuse hoone);

- Kesk tn alguses asuv 1940.-1950. aastate neoklassitsistlike hoonete kompleks;

- Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik;

- Sillamäe Püha Adalberti ja Püha Georgiuse kirik;

- olemasolev paadisadam Sõtke jõe suudmes – tähelepanuväärne ja kogukonnale oluline

harrastuskalapüügi sõlmpunkt;

- Ukuoru (Uguoja) juga77 – Uguoja ojal Päite pangal. Seoses Sillamäe sadama ehitusega on

Ukuoru juga hävitatud;

- paisud ja veskikohad Sõtke jõel;

- Sillamäe jäätmehoidla – unikaalne rajatis, mis meenutab kunagist nõukogudeaegset

suurtööstust;

- kunagise uraanikaevanduse maa-alused käigud;

Pärandkultuuriobjektidena väärivad registrisse kandmist enne Sillamäe linna asutamist selles

asukohas paiknenud objektid: mõisahooned, kuursaal, talukohad, veskid, postijaamad, ajalooliste

teede ja sildade asukohad, koolimajad, ajaloolised kohanimed jm olulised objektid. Samuti võiks

sõjajärgsest „salastatud ajajärgust“ säilitada registris teavet kogukonna jaoks olulisemate

nõukogude-aegsete tööstusobjektide jm ehitiste kohta.

Igaüks võib registripidajale teha ettepanekuid kohaliku tasandi seisukohast esiletoomist vajavate

aja- ja kultuurilooliste objektide lisamiseks registrisse. Kui maaomanikud, kohalik kogukond ja KOV

peavad neid objekte kohaliku ajaloo ja kultuuri väärtustamise seisukohast olulisteks, siis aitab nende

määratlemine pärandkultuuriobjektidena nende säilimisele ja tutvustamisele tõenäoliselt kaasa.

Pärandkultuuriobjektide registri täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda

pärandkultuuriobjektide registri haldaja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole78 või teha

seda läbi Maa-ameti kaardirakenduse.79

Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku

teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kui kohalik omavalitsus ja kogukond peavad oluliseks

teadvustada pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust ka ÜP koostamise käigus ning

selle rakendamisel, siis on see soovitav ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseerida. Planeeringute

lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel on asjakohastel juhtudel

soovitav juhtida tähelepanu ka pärandkultuuriobjekti hoidmise või selle elementide ja jälgede

markeerimise vajadusele.

Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt

matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo

(koduloo) uurimise ergutamiseks.

Meetmed pärandkultuuriobjektide kaitseks vt ptk 8.6.

77 https://et.wikipedia.org/wiki/Ukuoru_juga; http://rebane.alkohol.ee/joad/ukuoru/ukuoru.html 78 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist;

vaadatud 13.10.2023

79 http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf; vaadatud 13.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

59 / 186

7.6.5. Mõju väärtuslikele maastikele

Väärtuslike maastikena määratletakse ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise,

loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega alasid. Väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+80. Maakonnaplaneeringu kohaselt ulatuvad maakondliku tähtsusega

Päite ja Sinimäe väärtuslikud maastikud osaliselt Sillamäe linna territooriumile (Joonis 7).

Päite väärtuslikust maastikust (registri nr 21) suurem osa jääb Toila valla territooriumile, kuid

selle idapoolne osa ulatub Sillamäe linna territooriumile. Valdavas osas on Päite väärtuslikul

maastikul tegemist põhiliselt loodusliku ning mõningal määral ka ajaloolis-kultuurilise ja

põllumajandusliku maastikuga. Ala peamine väärtus on Põhja-Eesti pankranniku üks kaunimaid osi

– Päite pank, mis asub Sillamäe linnast vahetult lääne pool (Toila vallas Päite külas).

Maakonnaplaneeringu järgi asub osa Päite maakondliku tähtsusega väärtuslikust maastikust

Sillamäe sadama ja sellega seotud tootmise maa-alal, mis tänaseks on avalikkuse jaoks suletud

territoorium ja valdavalt tööstusmaastik. Kogu see kattuv ala on sadama ja tootmise maa-ala ka

koostatava üldplaneeringu maakasutuse järgi. Kirjeldatud alal ei ole omapärast tööstusmaastikku,

samuti pole arendamise käigus tekkinud uusi huvitavate pinnavormidega alasid või omalaadsete

vaadetega ettevõtete industriaalhooned. See tähendab, et Päite väärtusliku maastiku väärtused pole

alal säilinud või on väheste allesjäänud maastikuliste väärtuste säilitamine seal küsitav. Maastiku

väärtus on oluline eelkõige avalikkuse seisukohast, kuid sadama territoorium on kinnine ja avalikkuse

jaoks suletud.

Eeltoodust lähtuvalt on soovitav kaaluda Päite väärtusliku maastiku piiride täpsustamise vajadust,

jättes väärtusliku maastiku piiridest välja Sillamäe sadama ja tootmispiirkonna (st kogu Sillamäe

linna territooriumil paikneva väärtusliku maastiku osa).

80 Väärtuslike maastike osas lähtuti maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Ida-Viru Maavalitsus, 2003

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

60 / 186

Joonis 7. Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Sillamäe linna territooriumil.

Allikas: Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Sinimäe väärtuslik maastik (registri nr 24) hõlmab kogu Sõtke jõest ida poole jääva Sillamäe

linna osa, kuid suurem osa väärtuslikust maastikust jääb Narva-Jõesuu linna territooriumile. Sillamäe

kontekstis on tegemist ajaloolis-kultuurilise maastikuga, nõukogudeaegse arhitektuuri näidisega.

Sillamäe kesklinn on iseloomuliku 1940-ndate ja 1950-ndate aastate range planeeringuga rajoon.

Tähelepanuväärse arhitektuuri ja planeeringuga on ka Sillamäe idaosasse jääv 1980-ndail rajatud

tornelamutest elamurajoon. Positiivse aspektina võib välja tuua, et maakonnaplaneering on Sinimäe

väärtusliku maastiku koosseisu arvanud Sõtke jõele rajatud paisjärvede kaskaadi, mis koos

kaldavööndiga lisab linnamaastikule väärtusliku pool-loodusliku komponendi.

Positiivseid eeldusi väärtuslike linnamaastike kaitseks Sinimäe väärtuslikul maastikul loob ka asjaolu,

et olulises osas kattub väärtuslik maastik Sillamäe linnas miljööväärtusliku alaga ja XX sajandi

arhitektuuripärandi objektidega (vt vastavalt ptk 7.6.2 ja ptk 7.6.3). Selle kaudu väärtustab

üldplaneering linna territooriumil paiknevat Sinimäe väärtusliku maastiku osa.

Võrreldes maakonnaplaneeringu aluseks oleva teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” kehtestamisest möödunud ajaga on Sillamäe linnas oluline

maastikuline muutus toimunud seoses rannapromenaadi väljaehitamisega Sõtke jõe ja mere

vahelisele maaribale. See ala on muutunud linna elanike ja külaliste jaoks oluliseks ja meeldivaks

vaba aja veetmise kohaks. Väärtusliku avaliku alana väärib rannapromenaadi ala liitmist Sinimäe

väärtusliku maastiku koosseisu.

Seetõttu teeb mõju hindaja ettepaneku täpsustada Sinimäe väärtusliku maastiku piire selliselt, et

hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu mereäärne, Sõtke jõe ja mere vahele jääv kaldapromenaadi

ala (haljasala ja parkmetsa maa-ala), mis jääb arenguala A1 ja Sõtke jõe suudme vahele, koos Sõtke

jõe suudmes oleva paadisadama alaga (Joonis 8). See omapärane ja kenasti korda tehtud piirkond

väärib kuulumist väärtusliku maastiku koosseisusu ning rõhutab linna avatust merele.

Joonis 8. Ettepanek Sinimäe väärtusliku maastiku piiride täpsustamiseks (lisatav ala on

märgitud kollase ovaaljoonega). Aluskaart: üldplaneeringu eskiis

Ettepanekud väärtuslike maastike piiride täpsustamiseks on põhjendatud, sest

maakonnaplaneeringu aluseks olnud on kehtestatud 20 aastat tagasi. Võrreldes selle ajaga on

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

61 / 186

vajadused, arusaamad ja ka keskkond ise märkimisväärselt muutunud. Suuremas pildis võiks

kokkuvõttes anda hinnangu, et väärtuslike maastike seisukohast saavutatakse nende piiride

täpsustamisega tasakaal ja koosmõjus olulist negatiivset mõju ei teki – kuigi Päite väärtuslik maastik

on linna territooriumil oma väärtused kaotanud, on Sinimäe väärtusliku maastiku osas väärtust

lisandunud.

Meetmed Sinimäe väärtusliku maastiku säilitamiseks ja kaitseks vt ptk 8.7.

7.7. Mõju inimese tervisele ja heaolule

7.7.1. Mõju joogivee kvaliteedile

Joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks,

toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see

toimetatakse tarbijateni jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis (VeeS § 17 lg 1)81.

Joogivesi peab vastama VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele82.

Sillamäe linnas kasutatakse joogiveena Kambrium-Vendi Voronka (02§2019) põhjaveekogumi vett.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-202783 kohaselt on Kambriumi-Vendi Voronka

(02§2019) põhjaveekogumi, millest linn ammutab joogivee, koguseline seisund hea, keemiline

seisund halb ning koondseisund halb. Keemiline seisund on halb kõrge kloriidide ja naatriumi

sisalduse tõttu. Põhjaveekomisjonis on aastatel 2018-2019 käsitletud põhjavee sooldumise

probleemi Sillamäel. Eesti Geoloogiateenistuse poolt viidi läbi uuring „Põhjavee kloriidide sisalduse

tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel“, mille eesmärk oli veevõtust ohustatud seisundis oleva

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi Cl ja Na sisalduse kasvusuundumuse põhjuste ja leviku

ulatuse määramine. Juhul, kui Voronka veekihis on prognoositav kloriidide oluline ja püsiv

kasvutendents, on vaja hakata mõtlema alternatiivsetele joogiveeallikatele. Põhjaveekogumi

keemilise seisundi hindamiseks kasutatavad testid näitasid, et Sillamäe seire puurkaevus esineb Cl

sisalduse tõusu trend, mis on püsivalt üle läviväärtuse84. Uuringu85 tulemused osutasid sellele, et

Sillamäe puurkaevude kloriidide ja naatriumi sisalduse tõus on tingitud soolase vee sissetungist

Voronka veekihi alumisest (savikamast) osast või Kotlini veepidemest ning tegemist ei ole merevee

sissetungiga põhjaveekihti. Sooldumisenähtuse edasise leviku peatamiseks soovitati hajutada

Voronka põhjavee väljapumpamist olemasolevate kaevude pumpamisrežiimi parendades või uute

puurkaevude rajamisega väljapoole tektooniliste rikete mõjuulatust.

Kõik elamud ja munitsipaalasutused ning ettevõtted (va veevarustuse osas tööstuspiirkond) on

ühendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, kuid ÜVK jt seonduvate rajatiste

arendamisega on vaja jätkuvalt tegeleda, et tagada kaasaegselt toimivad süsteemid. Veevarustuse

ja kanalisatsiooni osas on Sillamäe linnas probleemiks suvilapiirkond, mis areneb järk-järgult

aastaringseks elamualaks, kuid sellega seoses tuleb ka veevarustus ning reovee käitlus vastavalt

nõuetele välja arendada. Alal puudub ühiskanalisatsioon86, mis võib seada ohtu joogivee kvaliteedi

kaitsmata põhjaveega alal. Arvestades, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus võimaldab

aianduskrunte võtta kasutusele aastaringseks elamiseks, tuleb alale ette näha ühtsed vee- ja

kanalisatsioonivõrgud.

ÜP seletuskirja kohaselt kajastub ajakohane ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni, sh sademevee

valdkonna arengud Sillamäe linna ühisvevärgi - ja kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVK) aastateks

81 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 82 Kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv 83 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 84 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 85 Põhjavee kloriidide sisalduse tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel. Eesti Geoloogiateenistus, 2019 86 Sillamäe linna ÜP lisa 3 – ülevaade alast, Skepast&Puhkim OÜ, 2022

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

62 / 186

2019-203187. Põhilisteks arengusuundadeks on puurkaevude, reoveepuhasti rekonstrueerimine, II

astme pumpla rajamine, veevõrgu, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja

rajamine.

Sillamäe veekvaliteedi tagamise tehniliste alternatiivide analüüsis on käsitletud ka veekvaliteedi

parandamist lähtuvalt veevõtust erinevatest veekihtidest. Puurkaevude rajamine madalamasse

Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi veekihti praktilist tähtsust veeallikana

piirkonnas ei oma kuna võimalikud on ebapiisav tootlikkus, kõikuv vee kvaliteet, kindlus

mikrobioloogiliste näitajate osas ja probleemid sanitaarkaitseala tagamisega. Välja on pakutud ka

olemasoleva veetöötlustehnoloogia täiustamine: puurkaevude läbipesu õhktõstukpumbaga ja

puurkaevude desinfitseerimine ning puurkaevude järkjärguline asendamine Cm-V veekompleksi uute

puurkaevudega. ÜVK arendamise kavas on antud soovitus jätkata veekvaliteedi uuringutega, mille

tulemusena selgub sobiv veetöötlustehnoloogia.88

Uute hoonestusalade kavandamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on võimalik

tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis, kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik,

teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et praktiliselt

kogu linna territoorium on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitsmata põhjaveega alal

on soovitav soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist.

Uue joogiveehaarde asukoha valikul tuleb lähtuda sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkusest,

andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguse ning kehtestatud põhjaveevaru kohta ning

vajaduse korral joogiveehaarde toiteala kaitsmise võimalustest. Joogiveehaaret ei tohi rajada vee

võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega

tagada vee vastavust joogivee kvaliteedinõuetele. Samuti ei tohi uut joogiveehaaret rajada kohta,

kus ei ole võimalik joogiveehaarde kaitseks moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala (VeeS §

8689). Veehaarde sanitaarkaitsealale tegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et VeeS kohaselt

kehtivad tegevusele piirangud.

Joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud.

Sellekohased nõuded on esitatud keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (vt määruse ptk 4

„Salvkaevu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise kord ning nõuded salvkaevu konstruktsiooni

kohta“). Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei saa joogiveeallikana rajada uusi salvkaeve.

Sillamäe linna ÜP-ga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju elanike joogivee kvaliteedile,

kui tegevuste käigus järgitakse veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse

tekkimist ning reostuse tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja asjatundlikult.

Meetmed joogivee kvaliteedi tagamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.5.

7.7.2. Suplusvesi ja suplusvee kvaliteet

Sillamäe supelrand on kavandatud ca 1 km ulatuses piki mererannikut alates I. Pavlovi tn pikenduselt

ida suunas kuni linna piirini enne Kiiunurga neeme. Antud alale on ÜP-ga kavandatud ka vastav

maakasutuse juhtotstarve (supelranna maa-ala).

Supelrannaks kavandatav rannapiirkond on lauge, kohati liivane ja kohati kivine rannariba pargiala

ja mere vahel. Suplemiseks ette nähtud vee sügavus 1,8 m90 ulatub meres supelranna läänepoolses

osas ca 200 m kaugusele ja idapoolses osas ca 50 m kaugusele rannajoonest. Muda ja ujumist

87 Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031:

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/3252058/maarus+nr+51+Sillamae+UVK+arendamise+kava+Lis

a.pdf/f8878375-d828-4c63-a5f6-2445f0642186?version=1.0 88 Sillamäe linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031:

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/3252058/maarus+nr+51+Sillamae+UVK+arendamise+kava+Lis

a.pdf/f8878375-d828-4c63-a5f6-2445f0642186?version=1.0 89 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 90 Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 3 lõige 3

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

63 / 186

segavat taimestikku selles piirkonnas meres ei ole. Seega on vaadeldavas asukohas olemas sobivad

planeeringulised eeldused nõuetekohase supelranna väljaarendamiseks.

Sillamäe supluskoha (supelranna) kvaliteediklass on aastatel (2017-2021) olnud väga hea, aastal

2022 on kvaliteediklass hinnatud piisavaks.91

Supelrannale lähimad heitvee merrelasud on:92

- AS Sillamäe-Veevärk (Sillamäe linna) reoveepuhasti (PUH0440730) süvamerelask

(HVL0440730) – kaugus supelrannast enam kui 2 km (kaugus rannikust lähimas punktis

Sillamäe jäätmehoidla juures ca 750 m kaugusel); AS Sillamäe-Veevärk omab

keskkonnaluba nr L.VV/329103; saastenormide ületamist ei ole tuvastatud;

- AS Ökosil heitveepuhasti merrelask ehk väljalask nr 5 (HVL0440750), sisaldab nii jahutusvett

kui ka sademe- ja drenaažvett, samuti AS Ecometal heitvett (naatriumsulfaadi lahus) –

kaugus supelrannast ca 2,2 km; AS Ökosil omab keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-

193788; saastenormide ületamist ei ole tuvastatud;

- AS Ökosil jahutus- ja sademevee vee väljalask nr 7 (HVL0440770); suublaks on Sõtke jõgi

(alumine paisjärv, kaugus jõe suudmest ca 1,4 km) – Sõtke jõe suudme kaugus supelrannast

on ca 0,5 km;

- Silpower AS (Sillamäe soojuselektrijaam) jahutus- ja sademevee väljalask nr 4

(HVL0440740) – kaugus supelrannast ca 1,7 km; Silpower AS omab keskkonnakompleksluba

nr L.KKL.IV-197728; saastenormide ületamist ei ole tuvastatud.

Heitvee suubla ei tohi olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit.93

Selles osas on vastavus nõudele tagatud. Ka edaspidi, võimalike uute heitvee väljalaskude

kavandamisel tuleb vältida nende juhtimist supelranda või sellele lähemale, kui viidatud määruses

on sätestatud. Heitveelaskudest merre heidetava vee koguste ja kvaliteedi üle teostatakse kontrolli

keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade alusel.

Supelrannas tuleb suplushooajal (ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini) tagada Vabariigi

Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuete täitmine. Määruse

nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles

suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda.

Supluskohas peab olema tagatud suplejate ohutus. Suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema

veekogu muust osast hoiatusmärkidega eraldatud. Suplusvee kvaliteedi seiret ja suplusveekogu

visuaalset kontrolli tuleb läbi viia vastavalt seirekalendrile. Supelranna/supluskoha ohutuse

tagamiseks tuleb rakendada määruses nimetatud kvaliteedijuhtimismeetmed, kaasa arvatud üldsuse

teavitamine vajaduse korral.

Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuete täitmisel

ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele ning on loodud eeldused inimeste heaolu tagamiseks.

Supluskohtade nõuetekohase kasutamisega ei kaasne ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset

mõju. Koos supelranna maa-ala kõrvale kavandatava haljasala ja parkmetsa maa-alaga,

olemasoleva rannapromenaadiga ning nende vahele Türsamäe randa kavandatava arendusala ja

väikesadamaga on võimalik välja arendada mitmekesine ja erinevate sihtrühmade vajadusi rahuldav

mereäärne puhkepiirkond. Asjatundlikult rajatud ning hooldatud suplus- ja puhkekohad avaldavad

positiivset mõju linna elanike ja külaliste tervisele ning heaolule.

Meetmed suplusvee ja supluskohtade kvaliteedi tagamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.8.

91 Terviseameti supluskohtade veekvaliteet, kättesaadav:

http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=128&active_tab_id=SV#. Vaadatud 13.10.2023 92 Allikad: Keskkonnaportaal, keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS; vaadatud 02.-03.10.2023 93 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 3 lõikele 4

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

64 / 186

7.7.3. Välisõhu kvaliteet

Taustainfo

Riigi territoorium jaguneb õhukvaliteedi taseme järgi, võttes arvesse saasteainete ülemisi ja alumisi

hindamispiire, kaheks õhukvaliteedi piirkonnaks, milleks on Põhja-Eesti piirkond ja Lõuna-Eesti

piirkond94. Sillamäe linn kuulub Põhja-Eesti piirkonda. Üldplaneeringu mõju hindamiseks välisõhu

kvaliteedile Sillamäe linnas saab sisendina kasutada olemasolevat infot välisõhu kvaliteedi kohta

riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil, nagu pidevseire, pisteline seire ning avalikud uuringud ja

aruanded. Lisaks on võimalik õhukvaliteedile hinnangut anda Keskkonnaametisse laekunud

õhukvaliteeti puudutavate kaebuste alusel, mis on õhukvaliteedi indikaatoriks piirkondlikul ja/või

lokaalsel tasandil. Kõrvutades saadud teavet üldplaneeringu tegevustega, saab tuvastada

potentsiaalsed probleemkohad, millega tulevikus arvestada, ennetada ja/või vältida. Puhas õhk on

atraktiivse ja tervisliku elukeskkonna oluline komponent. Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses

põhjustatakse väheolulist mõju välisõhu kvaliteedile juhul, kui kõikidest heiteallikatest väljutatavate

kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool ettevõtete territooriumi alla 50 protsendi

saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest95 96. See viitab asjaolule, et igasugune

tegevus põhjustab alati teatavat mõju keskkonnale ning see mõju on aktsepteeritav seni, kui

vastavaid piirnorme ei ületata.

Sillamäe linnas asub kaks seirejaama, mis mõõdavad pidevalt saasteainete sisaldusi ja

meteoroloogilisi parameetreid välisõhus. Sillamäe esimene seirejaam on paigaldatud Sõtke tee

algusesse Sillamäe sadama tootmisterritooriumi piirile alates 2014. aastast. Seirejaamas

mõõdetakse automaatanalüsaatoritega mittemetaansete süsivesinike (NMHC), aromaatsete

süsivesinike (benseen, tolueen ja ksüleen), ammoniaagi (NH3), vesiniksulfiidi (H2S), osakeste

(PMSum), peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2.5) kontsentratsioone ning

meteoroloogilisi parameetreid. Sillamäe teine seirejaam on paigaldatud Tolstoi tänavale Sillamäe

sadama tootmisterritooriumi piirile alates 2019. aastast. Seirejaamas mõõdetakse

automaatanalüsaatoriga ammoniaagi (NH3) sisaldust välisõhus ja meteoroloogilisi parameetreid.

Mõõdetavatest parameetritest on nii aromaatsed süsivesinikud, vesiniksulfiid kui ammoniaak olulised

ka ebameeldiva lõhnahäiringu seisukohast. Mõjude hindamise aruande koostamise ajal käivad

läbirääkimised Enefit AS-iga kolmanda seirejaama paigutamiseks Sillamäe linna idaserva.

Igal keemiliselt ühendil on oma lõhnalävi, st kontsentratsiooni, millest alates on tuvastatav keemilise

ühendi lõhn. Lõhnalävi on keemilise elemendi spetsiifiline ega ühildu välisõhu saastetaseme

piirväärtustega, mis on kehtestatud terviseohutusest lähtuvalt, st ebameeldiv lõhn võib olla tajutav

väiksema kontsentratsiooni juures kui on kehtestatud piirväärtus või ka vastupidi. Üldine

õhusaastatuse tase tekib kõikide saasteainete koosmõjus ning sõltub palju ka meteoroloogilistest

tingimustest, st õhk on paljude üksikkomponentide segu, k.a saasteained, ning ka lõhnahäiring tekib

ja võimendub reeglina mitmete õhus üheaegselt eksisteerivate saasteainete tulemusena.

Aromaatsete süsivesinike, vesiniksulfiidi ja ammoniaagi hinnangulised lähnaläved ja õhukvaliteedi

piirnormid on järgmised: benseen 61 µg/m3 – 16000 µg/m397 (ÕPVa = 5 µg/m3), tolueen 30000

µg/m398 (ÕPV1 = 600 µg/m3 , ÕPV24 = 200 µg/m3), ksüleen 4300 µg/m399 (ÕPV1 = 300 µg/m3,

94 Keskkonnaministri 10.11.2016 määrus nr 47 „Riigi territooriumi jaotus õhukvaliteedi piirkondadeks ja

linnastuteks õhukvaliteedi taseme järgi ning linnastute määratlemiseks vajalik asustustihedus“ 95 Atmosfääriõhu kaitse seadus, Riigikogu, 15.06.2016 96 Õhukvaliteedi piirväärtustega võrreldes, tegemist on lühiajaliste normide ületamisega. Õhukvaliteedi

piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 97 Allikas: veebilehekülg wwwn.cdc.gov/TSP/MMG/MMGDetails.aspx?mmgid=35&toxid=14, seisuga 22.08.2023 98 Allikas: veebilehekülg wwwn.cdc.gov/TSP/MMG/MMGDetails.aspx?mmgid=157&toxid=29, seisuga

22.08.2023 99 Allikas: veebilehekülg wwwn.cdc.gov/TSP/MMG/MMGDetails.aspx?mmgid=291&toxid=53, seisuga

22.08.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

65 / 186

ÕPV24 = 100 µg/m3), H2S 1 µg/m3100 (ÕPV1 = 8 µg/m3) ja NH3 3500 µg/m3101 (1 h kriitiline tase =

500 µg/m3, 1 a kriitiline tase = 8 µg/m3).

Lähtuvalt eeltoodust on näha, et ainult H2S lõhnalävi on tunduvalt madalam vastavast piirväärtusest,

mis tähendab, et ebameeldiv lõhnataju tekib oluliselt väiksemate H2S kontsentratsioonide juures kui

on piirorm. Keskkonnaametile laekunud kaebuste põhjal nähtub, et lõhnaprobleem on Sillamäel

aktuaalne. Ainuüksi 2023. aastal on esitatud seisuga 23.08 kokku Keskkonnaametile 115 kaebust,

mis kõik kirjeldavad ebameeldiva lõhna esinemist linnas. 2019. aastast alates on esitatud 1017

kaebust, kus domineerib tugev elanike rahulolematus ebameeldiva lõhna suhtes linnaõhus102. Üldine

reegel on, et kui lõhnahäiring esineb, siis esitatakse selle kohta mitmeid kaebusi. Seega ei saa

kaebuste arvu põhjal teha järeldusi lõhnahäiringute arvu ega piirväärtuse ületamise kohta. Siiski ei

saa välistada, et lõhnaainete esinemissagedus on suurem kui Keskkonnaministri 06.07.2023

määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine

esinemise häiringutasemed“ kohaselt vastuvõtja juures lubatud, ehk 15% aasta lõhnatundidest, mis

lihtsustatuna tähendab, et 1314 h aastas võib lõhna olla tunda. 2019. aastal viidi Sillamäe linnas läbi

lõhnaainete hindamine rastermeetodiga, millega tuvastati, et lõhnaaine esinemisprotsent jääb

vahemikku 8-20 %. Kliimaministri 06.07.2023 määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ kohaselt loetakse lõhnaaine

esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui positiivsete mõõtmistulemuste

osakaal on suurem kui 15 %. Sellest lähtuvalt tuvastati Sillamäe linnas lõhnaaine esinemise

piirväärtuse ületamised103. Sillamäe seirejaamade andmed näitavad, et piirväärtust ületavaid

kontsentratsioone on mõõdetud perioodil 2019-2023 peamiselt H2S osas, ületamiste arv on kaebuste

mõttes siiski väike, vaadeldaval perioodil kokku mõnikümmend tundi. Üksikuid piirväärtuse ületamisi

on registreeritud ka PM10 ja kriitilise taseme ületamisi NH3 puhul. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja

aromaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus on valdavalt väiksem kui 50% vastavast

piirväärtusest104.

Sillamäe on tööstuslinn, kus tööstusettevõtted koos riiklikult tähtsa sadamaga paiknevad linna

lääneküljel, olles koondanud sellesse piirkonda aktiivseima majandustegevuse ja suurimad tööandjad

Sillamäe linnas. Keskkonnaloa või registreeringuga hõlmatud paikseid heiteallikaid on Sillamäe linna

territooriumil registreeritud kokku 112 tk. Valdav enamus neist asub Sillamäe sadamas ja selle

piirkonnas. Linna idapoolses osas, kus paiknevad elamualad ja ühiskondlikud funktsioonid, asub kaks

heiteallikat, milleks on AS Olerex tankla105. Kõige enam on Sillamäe linnas terminalide tegevusega

seotud heiteallikaid, mille puhul on saasteainete välisõhku heitmine seotud naftasaaduste,

põlevkiviõli ja kemikaalide hoiustamisega mahutites ning laadimistegevusega (materjalide laadimine

kaidel ja estakaadidel, mahutitesse ja mahutitest veokitesse). Lisaks asuvad Sillamäe

tööstuspiirkonnas metallitööstus ja energia, asfaltbetooni ning plasti tootmine ja jäätmekäitlusega

(pliiakude ümbertöötlemine) seotud tegevus. Paiksete heiteallikate iseloomust lähtuvalt eralduvad

välisõhku vastavalt ettevõtete keskkonnalubadele lisaks prioriteetsetele saasteainetele, milleks on

vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), süsinikoksiid (CO), süsinikdioksiid (CO2), lenduvad

orgaanilised ühendid (NMHC), osakesed (PMSum, PM10, PM2.5), raskmetallid (Hg, As, Ni, Cu, Mn, Pb,

Cr, Zn, Cd, Se), polüklooritud dibenso-pdioksiinid jadibensofuraanid (PCDD/PCDF), benso(a)püreen,

benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen, ka tööstusspetsiifilised

saasteained, mis on lokaalse tähtsusega, nagu ammoniaak (NH3), vesiniksulfiid (H2S), ligroiin,

ksüleen, atsetoon, etüülatsetaat, n-butüülatsetaat, 2-propanool, etüülbenseen, stüreen,

formaldehüüd, tolueen, benseen, aromaatsed süsivesinikud, väävelhape, vesinikkloriid,

lämmastikhape, fluor ja gaasilised fluoriidid, ümberarvutatuna fluoriks, metanool, etanool,

äädikhape, glükoolid, metüültert-butüüleeter, etüülamiin, isopreen, leelised, 1,3-pentadieen,

100 Allikas: veebilehekülg wwwn.cdc.gov/TSP/MMG/MMGDetails.aspx?mmgid=385&toxid=67, seisuga

22.08.2023 101 Allikas: veebilehekülg wwwn.cdc.gov/TSP/MMG/MMGDetails.aspx?mmgid=7&toxid=2, seisuga 22.08.2023 102 Keskkonnaameti vastuskiri 25.08.2023 numbriga 15-5/23/15096-4 103 Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2020). Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2019 a. 104 Allikas: veebilehekülg ohuseire.ee, seisuga 22.08.2023 105 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, seisuga 22.08.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

66 / 186

metüülmerkaptaan, akrüülnitriil, atsetoontsüanohüdriin. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja

sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, mis on välisõhu

saastatuse hindamise aluseks. Seirejaamades mõõdetakse reeglina nende saasteainete

kontsentratsioone välisõhus, mille heide on heiteallikatest suurim ja mõju linna välisõhu kvaliteedile

on oluline. Sillamäel on nendeks saasteaineteks tahked osakesed (PMSum, PM10, PM2.5), NH3, H2S,

aromaatsed süsivesinikud (benseen, tolueen, ksüleen) ja NMHC. Vastavad piirnormid on nimetatud

Tabel 3.

Tabel 3. Saasteainete piirnormid

Saasteaine CAS nr Piirnorm Keskmistamis aeg

Lubatud ületamise arv aastas

PM10 - 50 µg/m3 24 h 35

40 µg/m3 1 a -

PM2.5 - 25 µg/m3 1 a -

PMSum - - - -

H2S 7783-06-4 8 µg/m3 1 h -

NMHC - 5 mg/m3 1 h -

2 mg/m3 24 h -

NH3 7664-41-7 Kriitiline tase 500

µg/m3

1 h -

Kriitiline tase 8 µg/m3 1 a -

Aromaatsed süsivesinikud

summaarselt

- 600 µg/m3 1 h -

200 µg/m3 24 h -

5 µg/m3 1 a -

Benseen 71-43-2 600 µg/m3 1 h -

200 µg/m3 24 h -

5 µg/m3 1 a -

Tolueen 108-88-3 600 µg/m3 1 h -

200 µg/m3 24 h -

Ksüleenid - 300 µg/m3 1 h -

100 µg/m3 24 h -

Tööstus – ja sadamapiirkonna asukoht Sillamäe elamukvartalite suhtes on arvestades Eestis

valdavalt valitsevaid tuule suundasid pigem halb. Meteroloogilistest tingimustest sõltub saasteainete

hajumise kiirus ja suund atmosfääris, mille alusel on võimalik leida potentsiaalselt enim mõjutatavad

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

67 / 186

piirkonnad, kus õhusaaste tase võib heiteallikate tegevuse tõttu kõige rohkem suureneda. Sillamäe

linna meteoroloogilisi tingimusi saab iseloomustada Jõhvi ilmajaamas mõõdetud näitajate alusel.

Jõhvi ilmajaam asub Sillamäest orienteeruvalt 20 km kaugusel edela-lääne suunas. Meteoroloogilised

tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete tekke ning

püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad,

mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida suurem on tuule kiirus, seda rohkem on õhus

turbulentseid keeriseid, põhjustades saasteainete kiiret hajumist, teiste õhuosakestega segunemist

ning heiteallikast eemale kandumist, vähendades seeläbi saaste kontsentreerumist ja lokaalselt

kõrgete saastetasemete teket. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on päikesekiirgus, mis

tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad lokaalsed õhusaaste

probleemid peamiselt nõrga tuule korral ja tõusvate õhuvoolude puudumisel (kõrgrõhkkond).

Meteoroloogilised näitajad ilmajaama andmetel perioodil 2020-2022 on toodud Tabel 4.

Tabel 4. Meteoroloogilised näitajad ilmajaamade andmetel perioodil 2020-2022

Näitaja Jõhvi

Keskmine temperatuur, °C 5,9

Keskmine õhuniiskus, % 82

Keskmine tuule kiirus, m/s 3,6

Valdavalt puhuvad tuuled, ° Lõuna- ja läänekaarte tuuled (157-292 °, 56%)

Kliimamuutusi põhjustab peamiselt kasvuhooneefekt, mis on tingitud atmosfääris mõnede gaaside

kontsentratsiooni suurenemisest. Inimtegevus mõjutab eelkõige süsinikdioksiidi (CO2), metaani

(CH4), dilämmastikoksiidi (N2O) ja flouritud gaaside kontsentratsioone atmosfääris106. Tekkivatest

kasvuhoonegaasidest on suurima osatähtsusega CO2, eraldudes nii transpordisektorist kui

põlemisprotsessidest (katlamajad, olmekütmine, tööstus). Metaani heide pärineb eelkõige

põllumajandus- ja jäätmesektorist, dilämmastikoksiid põllumajandussektorist (väetiste kasutamine)

ja fluoritud gaasid töötlevast tööstusest. Sillamäe linna paiksetest heiteallikatest välisõhku

eralduvatest saasteainetest on kliimamuutuste kontekstis olulised nii CO2 kui flouritud gaasid.

Kokkuvõtvalt saab välja tuua Sillamäe linna tööstusliku iseloomu negatiivse mõju kohalike elenikele

eelkõige ebameeldiva lõhna esinemise tõttu, millele viitab suur kaebuste arv Keskkonnaameti

infotelefonile. Ehkki seirejaamad pidevalt piirnorme ületavaid saasteainete kontsentratsioone ei

mõõda ja lõhnaainete esinemissageduse kohta täpsed andmed puuduvad, tuleb linna arendamise

tegevustes ebameeldiva lõhna võimendumist ja sagenemist vältida.

Mõju välisõhule

Planeeringuülesannetes on potentsiaalsed välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused seotud peamiselt

sadama ja tööstuspiirkonna laiendamise kavatsustega ning transpordivõrgu korrastamisega. Lisaks

võib õhusaastetaseme suurenemist eeldada ajutiselt episooditi ehitustegevuse ajal, mis on pigem

lokaalse kui linnaülese iseloomuga.

Üldplaneeringu ülesannetes tuuakse välja vajadus leida sobiv tasakaal linnalise keskkonna ja

sadama/tootmispiirkonna maakasutuse suunamise vahel, vältida konflikte elamuala ja tööstuse,

kaubandus ja teenindus jm otstarvete vahel ja laiendada tänavakaitsevööndeid lähtudes mürast,

õhusaastest ja nähtavusest. Ühtlasi peetakse oluliseks tuua välja õhusaastet leevendavad meetmed.

Võimalikele õhusaaste probleemidele, leevendusmeetmetele ja ennetavale tegevusele juhivad

tähelepanu ka Kliimaministeerium, Terviseamet ja Transpordiamet.

106 Allikas: veebilehekülg https://climate.ec.europa.eu/, seisuga 05.08.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

68 / 186

Ehitus

Ehitustegevus Sillamäe linnas seisneb peamiselt, lähtudes üldplaneeringu ülesannetest, taristu,

tehnovõrkude- ja rajatiste, rekreatsioonialade, puhkealade, hoonete ja sadama ning

tööstuspiirkonna rajamises, kujundamises ja/või laiendamises. Ehitustegevuse käigus eralduvad

välisõhku peamiselt tahked osakesed, milleks on kõik osakesed (PMSum), peened osakesed (PM10) ja

eriti peened osakesed (PM2.5). Piirnormid on kehtestatud vaid peenetele (24 h, 1 a) ja eriti peenetele

osakestele (1 a). Ehitustegevuse raames on tegemist pigem madalate hajusallikatega, mis

mõjutavad linnaõhu kvaliteeti lokaalsel tasandil ehk pigem ehitustegevuse lähiümbruses.

Hajusallikatest eralduvad saasteained õhku väga paljudest ja erineval kõrgusel ruumiliselt eraldatud

heiteallikatest, mistõttu saab hajusallikate mõju hinnata vaid kaudselt. Ehitustegevuse käigus

eralduvate tahkete osakeste heidet ei ole võimalik täielikult vältida, küll aga on mehaanilise tolmu

PM2.5 fraktsiooni osakaal PM10 fraktsioonis väike, olles ehitustegevuses üldiselt kuni 10%. PM10

osakaal PMSum-st on aga hinnanguliselt 30%107. Väiksemate osakeste (<1 µm) viibimisaeg õhus on

pikem, sest nad on kergemad ja nende settimiskiirus on väiksem. Suuremad osakesed (>5 µm) on

raskemad, nad on vastuvõtlikumad raskusjõule, mistõttu on nende settimiskiirus nii märg-kui

kuivsadenemise puhul suurem. Tulenevalt eelnevast, sadeneb tõenäoliselt suurem osa

ehitustegevusega kaasnevast tahkete osakeste saastest ehitustegevuse vahetus läheduses. Ühtlasi

toimub ehitustegevus linnas tõenäoliselt lisaks asukohapõhisele hajutatusele ka ajaliselt hajutatult

ehk jagunedes erinevatele perioodidele. Tahkete osakeste kontsentratsioon võib lühiajaliselt

episooditi aktiivse ehitustegevuse lähiümbruses suureneda. Olenevalt ehitustegevuse intensiivsusest

ja ilmastikuoludest ei saa välistada ka PM10 24 h piirnorme ületavaid kontsentratsioone elamute

läheduses. Ühes kalendriaastas on lubatud registreerida 35 24 h piirnormi ületavat PM10

kontsentratsiooni, mille piiresse piirväärtust ületavate PM10 kontsentratsioonide arv Sillamäel ka

tõenäoliselt jääb. Aastaste piirnormide ületamine (PM10, PM2.5) on väga vähe tõenäoline, seda enam,

et ehitustegevuse näol on tegemist on ajutise heiteallikaga.

Sillamäe linnas asub keskmiselt 1,5 m paksune graptoliitargilliit kuni 25 m sügavusel108 (vt ka ptk

7.3.1). Atmosfääritingimustesse paigutatuna on graptoliitargilliit ebastabiilne — püriidi

oksüdeerumine tekitab väävelhapet ja võib viia raskmetallide kandumiseni ümbritsevasse

keskkonda, kuhjadesse paigutatuna aga võib rõhk ning hapniku ligipääs orgaanilisele ainele koos

püriidi oksüdeerumisel eralduva soojusenergiaga käivitada isesüttimise. Eesti Geoloogiateenistuse

poolt koostatud juhendi109 kohaselt loetakse suureks koguseks graptoliitargilliidi kogust üle 1 m3.

Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris — tema sisaldus välisõhus on tavaliselt kõigest

2–20 Bq/m³, mis on liiga madal, et radooni võimalik mõju inimesele oleks avastatav.

Liiklus

Välisõhu saastamise seisukohalt on olulised suurema liiklusintensiivsusega sõiduteed ning raudteed.

Sillamäe linnas on suurima liiklussagedusega põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille keskmine

liiklussagedus jääb vahemikku ca 6200–8500 sõidukit ööpäevas. Liikluse intensiivsuselt järgmine on

tee nr 13141 Sillamäe-Vaivara (liiklussagedus vahemikus ca 1500 sõidukit ööpäevas). Ülejäänud

linna läbivate teede liiklussagedus jääb alla 1000 sõiduki ööpäevas.

Kesk-, Pavlovi ja Turi teel on liiklusloendus läbi viidud 15.05.2013110 hommikusel tipptunnil

ajavahemikus 7.30-9.30 ja ühtusel tipptunnil ajavahemikus 16.00-18.00. Hommikuse tipptunni

suurima tunni liiklussagedus oli 427 sõiduautot, suurim liiklusvoog oli suunaga Pavlovi tänaval

põhjast lõunasse ning suurim loetletud veerandtund 121 sõiduautot.

2018. aastal viidi Kesk tänava projekteerimise käigus läbi liiklusloendus111 Kesk tänava ristmikel.

Loenduse andmete kohaselt läbis AKÖL (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) 4038 sõidukit,

107 EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019, Construction and demolition 108 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008 109 Graptoliitargilliidi käitlemise juhend. Eesti Geoloogiateenistus 2020 110 Ramboll Eesti AS 111 Liikluslahendus OÜ töö nr 181013

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

69 / 186

millest 86 oli autoronge ja 172 veoautosid ja busse. Valdav osa autoringidest liikus Sillamäe sadama

suunas.

Sillamäe Linnavalitsuse andmetel viidi Rumjantsevi tänaval hommikusel tipptunnil liiklusloendus läbi

08.11.2021-10.11.2021. Tänava keskmine AKÖL oli 2596 sõiduautot.

Sillamäe linnas asuv raudtee teenindab sadamat ja selle piirkonda jäävaid ettevõtteid. Raudtee

liiklussagedused ei ole teada.

Transpordisektori näol on tegemist madalate liikuvate hajusallikatega, kus õhusaaste hajumisele

aitab kaasa sõiduki enda liikumine. Transpordi heitgaaside ning tekkiva tolmu näol on otsene mõju

õhukvaliteedile pigem lühiajaline ja episoodiline, sõltudes palju ka aastaajast ja

ilmastikutingimustest. Transpordisektorist välisõhku eralduvad peamised saasteained on SO2, NO2,

CO, PMSum, PM10, PM2.5 ja NMHC. Liiklusest lähtuvate saasteainetele on iseloomulik, et need hajuvad

teest eemale liikudes kiiresti. Mõju piirdub üldjuhul tee ja selle lähialadega (tee kaitsevööndiga).

Põhimaantee nr 1 vahetusse lähedusse valdavalt elamuid ega muud saasteainete suhtles

tundlikemaid alasid ei jää. Lähemad elamud on M. Rumjantsevi teele jäävad kortermajad ca 30 m

kaugusel teest, ülejäänud elamud jäävad vähemalt kaks korda kaugemale (ca 70 m ja enamale

kaugusele).

Sillamäe linnas asuvate seirejaamade fookuses on tööstusspetsiifiliste saasteainete (BTX, NMHC,

NH3, H2S) kontsentratsioonide mõõtmine välisõhus. Riikike seirejaamade paigaldamisel lähtutakse

piirkonnale iseloomulikest ja välisõhu kvaliteeti enim mõjutavatest saasteainetest, viidates

transpordisektori teisejärgulisusele, st liiklusest lähtuvate saasteainete mõju kohta linna välisõhu

kvaliteedile andmed puuduvad, seda enam, et kõik pistelised õhukvaliteedi uuringud on suunatud

tööstussektori mõju kirjeldamisele. Tallinnas asuva transpordiseirejaama (Liivalaia seirejaam) näitel

määratakse ka tahketesse osakestesse akumuleerunud raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb) sisaldus, olles

samuti transpordisektori saastekoormuse mõjutajaks. 2022. aasta välisõhu seire aastaaruande alusel

suuremate Eesti linnade õhus ühegi saasteaine osas lubatud kordadest rohkem ülenormatiivseid

saastetasemeid ei mõõdetud. Liikluse mõju on suurim PM10 saastetasemetele. Vedelkütustele on

kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, mistõttu on SO2 kontsentratsioonid võrreldes mõõtmiste

algusaastatega linnade õhus oluliselt vähenenud. Tolmu terviseohtlikkust hinnates on oluline teada,

milliseid keemilisi ühendeid see sisaldab ja kui väikesed tolmuosakesed võivad organismi sattuda.

Hetkel teostatakse tolmu keemilise koostise uurimist lähtuvalt EL direktiivi 2004/107/EÜ nõuetest

raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (väljendatuna B(a)p-na)

osas. Raskmetallide sisaldus on linnades üldiselt madal ning kehtivaid piir- või sihtväärtusi

aastakeskmine saastetase ei ohusta. Benso(a)püreeni ehk b(a)p näol on tegemist polütsüklilise

aromaatse süsivesinikuga, mida esineb muuhulgas ka diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. B(a)p

on tugevalt kantserogeenne ühend. Eesti välisõhuseire näitab, et b(a)p on pigem seotud olmekütmise

mõjuga välisõhu kvaliteedile mitte niivõrd liiklusega, näiteks Tartus eramajade piirkonnas on b(a)p

sisaldus tunduvalt kõrgem Tallinna kesklinnas mõõdetud tulemustest, mis Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse andmetel viitab pigem olmekütmise suuremale mõjule b(a)p sisaldustele välisõhus. Ka NO2

ja CO osas näitas 2022. aasta aruandlus languse tendentsi112. 2022. aasta hinnang välisõhu

kvaliteedile linnades on hea ja väga hea.

Sillamäe on aasta lõikes oluliselt väiksema liikluskoormusega linn kui Eesti suurlinnad (Tallinn,

Tartu), mistõttu ei ole tõenäoline ka tulevikus tavapärasest liiklusest tingitud välisõhu

saastetasemete ülenormatiivne suurenemine linnaõhus, seda enam, et üldplaneering näeb ette ka

autostumist potentsiaalselt vähendavaid tegevusi, nagu kergliiklusteede rajamine, ühistranspordi

arendamine. Ehitustegevuse käigus kasutatav transport võib küll mõnevõrra heitgaasidega

eralduvate saasteainete sisaldusi Sillamäel õhus lokaalselt suurendada, ent piirväärtust ületavate

kontsentratsioonide esinemine selle tulemusel on ebatõenäoline. Lisaks kaasneb Sillamäe linna

112 Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2023). Välisõhu kvaliteedi seire 2022. a. Allikas: veebilehekülg

kese.envir.ee, seisuga 05.08.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

70 / 186

läänepoolse tööstusala arendamise ja laiendamisega tõenäoliselt ka veoste kasv, millest tingitult võib

ka liiklusest tulenev saastekoormus linna õhule suureneda.

Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohiks teede kaitsevööndisse puhkealasid

planeerida või tuleb rakendada leevendavaid meetmeid liiklusest tuleva õhusaaste mõjude

vältimiseks puhkealadel. Sillamäe ÜP kohaselt on Tallinn-Narva maantee kaitsevööndisse planeeritud

haljas- ja parkmetsa maa-alad. KSH ekspert ei näe võimalusi õhusaaste mõjude leevendamiseks

riigitee kaitsevööndisse planeeritud puhkealadel.

Tööstus ja sadam

Sillamäe on tööstuslinn, kus nii riiklikult oluline kaubasadam kui tööstussektor on koondunud linna

lääne – ja loodeosasse, mis arvestades valdavalt Eestis puhuvate tuulte suunda (lääne- ja

lõunakaarte tuuled), toovad saasteaineid ka linna avalikku- ja eluruumi. Ühtlasi asub Sillamäe linn

ka täies ulatuses suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete ohualades. Tööstussektori ülevaade

taustainfo kirjelduses näitab kui palju erinevaid keemilisi ühendeid linnaõhus esineb. Riikliku seire

raames on tähtsaimad BTX, NMHC, NH3, H2S, mida kahes pidevseirejaamas ka seiratakse. Piirnormi

ületavaid kontsentratsioone mõõdetakse eelkõige H2S osas (ÕPV1 = 8 µg/m3), teiste saasteainete

puhul registreeritakse episooditi lühiajalisi kõrgenenud saastetasemeid, mis võivad erandjuhtudel

küündida vastavate piirväärtusteni. Lisaks kõrgenenud saastetasemetele esineb Sillamäel

ebameeldiva lõhna probleem. Üldplaneering näeb ette tööstus- ja sadama piirkonna laiendamist, mis

on üks prioriteetidest, see tähendab aga ohtu kvaliteetsele elukeskkonnale, mis on niigi

tööstuspiirkonna tegevusest tugevalt häiritud. Tõenäoliselt võivad ka edaspidi saasteainete

kontsentratsioonid lühiajaliselt kõrgeneda kuni vastavate piirväärtusteni, eelkõige 1 h

saastetasemete osas. Tõenäoliselt 24 h ja 1 a lõikes jäävad tasemed alla piirväärtuste. Ka

lõhnahäiringu esinemine Sillamäel võib olla tulevikus endiselt aktuaalne. Sillamäe linn kuulub ohtlike

ettevõtete mõjupiirkonda, mis tähendab, et õnnetuste korral (põleng, leke, plahvatus jms) on

mõjutatud kogu linna õhk (põlemisgaasid, lenduvad orgaanilised ühendid, aromaatsed ühendid,

tahked osakesed, raskmetallid, jne). Ühtlasi paiknevad ettevõtted kõik ühel tootmisalal, mis

tähendab, et ohtlik olukord võib kiiresti eskaleeruda. Uute ettevõtete tegevus, olemasolevate

ettevõtete laienemine ning sadamas käideldavate kaupade sortimendi suurenemine peaks juba eos

arvestama keskkonnahoidliku suunaga ning vastavate leevendusmeetmete kasutuselevõtuga.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Sillamäe õhukvaliteet sõltub nii nagu käesoleval hetkel ka tulevikus

eelkõige tööstuste spetsiifikast ja sadamas käideldavatest kaupadest ning rakendatavatest

leevendus- ja kontrollimeetmetest. Juhul, kui tegevuste planeerimisel ja mõju hindamisel lähtutakse

vaid välisõhu kvaliteedi piirväärtustest, võib jääda ebameeldiva lõhna probleem Sillamäel kestma ka

tulevikus. Tegevuste planeerimisel ja mõju hindamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tase, arvestades

lõhnaainete puhul ka lõhnaläve. Nõudlikkus keskkonnanormide täitmisel tööstus- ja sadamaala

arendamisel peaks lähtuma tervikpildist Sillamäe elukeskkonna, mille lahutamatuks osaks on ka

puhas õhk, parandamiseks, sh ettevõtete koosmõju hindamiseks välisõhu kvaliteedile.

Meetmed välisõhu kvaliteedist tuleneda võivate oluliste negatiivsete mõjude ennetamiseks ja

leevendamiseks on toodud ka ka ptk-is 8.9.

7.7.4. Müra

Välisõhus leviva müra osas eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus leviva müra hulka ei

kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega

tekitatud müra.

AÕKS-ga on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed, mis jagunevad müra piirväärtuseks

(suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel

tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute

planeeringutega aladel). Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

71 / 186

hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala113. Müra normtasemed

ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas,

kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)

ajavahemikust ja mürakategooriast. See, milline lubatud müratase välisõhus mingile alale kuulub

sõltub mürakategooriast, mis määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele. Sillamäe linna

ÜP-ga (ÜP seletuskirja ptk 9.5) määratakse järgmised mürakategooriad:

• I kategooria – puhke ja supleranna maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 ja öösel 35

dB; liiklusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB;

• II kategooria – elamu, korterelamu, ühiskondliku hoone maa-ala (haridusasutused,

tervishoiu- ja hoolekandeasutused), haljasala ja parkmetsa maa-ala. Tööstusmüra

sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB;

• III kategooria – segafunktsiooniga maa-ala ehk elamud ja ühiskasutusega hooned,

kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel

45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB;

• IV kategooria – Kõik muud ühiskondlikud hooned, v.a haridus-, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutused. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB,

liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB;

• V kategooria - äri-, tootmise, sadama, väike-sadama, jäätmekäitluse ja mäetööstuse maa-

ala.

Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed. Mida väiksem mürakategooria, seda

rangemad on normid. Normtasemed on sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel

kehtestatud määrusega114.

Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset. Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei

levi müra, mis põhjustaks mingile alale kuuluvat müra normtaseme ületamist.115

Müra normtasemete ületamisel või kui elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised on

näidanud olulise mürahäiringu esinemist, tuleb koostada välisõhu mürakaart olulist mürahäiringut

põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta116. Mürakaardi

alusel lepitakse müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise

tähtajad ning kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise

tegevuskava. Sillamäe linna kohta on mürakaart koostatud117. Piirkondades, kus on koostatud

mürakaart, tuleb selle andmed võtta aluseks planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste

seadmisel118.

113 Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed,

Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001 114 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001 115 AÕKS § 58 ja 59, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv 116 AÕKS § 63 lg 1 ja 2, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv 117 Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, Transpordiamet 2022, kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka, vaadatud 30.10.2023 118 AÕKS § 63 lg 9, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

72 / 186

Joonis 9. Liiklusmüra tasemed Sillamäe linnas. Allikas: Välisõhu strateegiline mürakaart

maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, Transpordiamet 2022

Tööstuse mõju

Tööstusmüra põhjustavad paiksed müraallikad (sh nt sadamad). Tööstusmüra tase sõltub

tootmistegevuse iseloomust, tehnoloogiast, kasutatavatest masinatest ja seadmetest.

ÜP kohase tootmisalade paiknemise kohta vt täpsemalt eespool õhusaaste mõju osas. I

mürakategooriasse kuuluvate puhke- ja looduslike alade kavandamisel on need võimalusel suunatud

eemale tootmisaladest ning kus võimalik, määratud vahele nn üleminekualasid, mis toimivad ka

müra leevendava puhvrina. Siiski on kohti, need on planeeritud potentsiaalsete mürarikaste

tegevuste vahetusse lähedusse (nt Sõtke alumise paisjärve ääres). Need alad automaatselt ei välista

üksteist, kuid tegemist on konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige

inimese tervise ja heaolu kaitse põhimõttest.

Konkreetseid käitisi (sh tuuleparke) ÜP-ga ei planeerita, mistõttu ei ole KSH koostamise etapis teada,

milliseid konkreetseid tegevusi, hooneid jms planeeritavatele maa-aladele kavandatakse ning milline

on neist tuleneva müra mõju. Iga uue arenduse korral, millega võib kaasneda müra teke ja levik

välisõhus, tuleb enne tegevuse lubamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse

tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ja teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku

koosmõju nendega. Arenduste korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle

puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon

sisaldama mürahinnangut119.

Tootmistegevuse kavandamisel, millega kaasneb müra levik välisõhus, tuleb inimeste kaitseks

vajadusel rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistatud (ja kõige mõjusamad) on

meetmed, millega saab ennetavalt vähendada müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised).

Müratekitavad tegevused on soovitatav suunata hoonetesse sisse ning välitingimustes teostada

müratundlike alade suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse. Hooned ise

toimivad samuti müratõkestavate objektidena tundlike alade ja tootmisala vahel. Täiendavalt võib

kasutada müra levikut takistavaid meetmeid (nt mürakaitseekraan müraallika juures, müratõke).

119 Hinnangu koostamisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrusest nr 71, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

73 / 186

Müratõke tuleb üldjuhul rajada häiringut põhjustava objekti piiridesse. Tegevuse kavandamisel tuleb

jälgida, et planeeritavad hooned varjestaksid võimalikult suures ulatuses ümberkaudseid

müraallikaid ning müra suhtes tundlikud alad jäävad kinnistu vaiksematesse osadesse.

Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei tohi üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või teatud

otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused) rajamist, kui

ilmneb, et tootmisalal olemasolev tegevus ei suuda tagada nendel aladel müra vastavust

normtasemetele. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab

vastava arenduse kavandaja ise (tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea

heliisolatsiooniga materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms).

Liikluse mõju

Liiklusmüra osas on olulised suurema liiklussagedusega teed (vt täpsemalt eespool saasteainete ja

lõhnahäiringute osas) ning raudteed. Mürakaardist nähtub, et Sillamäe linna mürarikkad alad

paiknevad riigitee nr 1, Tallinn-Narva maantee ja Vaivara-Sillamäe raudteelõigu ääres (vt Joonis 9).

Elamualadele ÜP-ga kehtestatud liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB on ületatud M. Rumjantsevi

tänava maanteele lähimate elamute juures, kuid tegemist on olemasolevate elamutega. Öisel ajal

liiklusmüra sihtväärtuse 50 dB ületamisi olemasolevas ega planeeritavas olukorras ei ole.

Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb vältida puhkealade planeerimist

maanteede kaitsevööndisse või tuleks liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks

rakendada meetmeid. Puhkealadele ÜP-ga kehtestatud liiklusmüra sihtväärtus nii päeval (50 dB) kui

öisel ajal (40 dB) on ületatud Tallinn-Narva maantee äärde planeeritud haljasaladel ja puhkealadel.

KSH ekspert ei näe võimalusi leevendada müra mõju neil puhkealadel, kuid need toimivad

puhveraladena elamualadele mõjuvate mürahäiringute vältimiseks. Puhveralade säilitamine suure

liikluskoormusega maantee ja linna elamualade vahele on olulise tähtsusega.

Arengualade A3 ja A7 edasisel arendamisel tuleb olemasoleva müraolukorra ja ÜP-ga seatud müra

sihtväärtustega arvestada.

Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada, et mitte kavandada uusi müratundlikke alasid

ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud

spordirajatised120) suurema liiklussagedusega tee vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja

olemasolevale raudteele lähemale kui 200 m hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina on

see lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise läbi

leevendavate meetmete.

Tänavatelt lähtuva müra vähendamiseks on oluline ka rahuliku ja sujuva liikluse tagamine.

Ka tööstuse arendamisega võib, sõltuvalt arenduse iseloomust, kaasneda liikluse suurenemine.

Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad aspektid, millega tuleb tegevuse kavandamisel arvestada:

• suuremahulised äri- või tootmistegevusega seotud transpordivood ning raskeveokite

regulaarne liiklus tuleb üldjuhul suunata müratundlikest aladest mööda neid läbimata;

• vajadusel tuleb kehtestada kiirusepiirangud, kuna need aitavad vähendada transpordist

tulenevat müra. Samas tuleb arvestada, et piirkondlikud kiirusepiirangud on efektiivsed vaid

juhul, kui nende rakendamine on võimalik meetmetega, mis ei põhjusta kiirendamist (nt

künnised sõiduteel). Meetodid peavad olema suutelised kontrollima liikluse sujuvust,

eesmärgiks on rahulik sõiduviis121;

• parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri

ümberkaudseid elanikke.

120 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv 121 Lahti, T. (2010). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine (käsiraamat).

http://www.okokratt.ee/myra2010/Keskkonnamyra_raamat.pdf

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

74 / 186

Meetmed mürast tuleneda võivate oluliste negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks on

toodud ka ptk-is 8.10.

7.7.5. Vibratsioon

Pinnase kaudu levivat vibratsiooni põhjustavad teatud (tööstus)ettevõtted ja liikus. Ülemäärane ja

kontrollimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist.

Inimesed tunnetavad pinnase kaudu levivat vibratsiooni valdavalt ruumides viibides, kogu kehaga

ning see mõjub peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale. Toime sõltub vibratsiooni tugevusest.

Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni

piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele

elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja

magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.122

Tavapärasel töörežiimil töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest

objektidest lähtuv vibratsioon ei ole reeglina norme ületav, ohtlik inimestele või naabruses

asuvatele hoonetele. Vibratsiooni levik tootmishoonest väljapoole on üldjuhul juba takistatud

põhjusel, et vältida vibratsiooni võimalikku kahjulikku toimet nii hoonele endale kui selles

paiknevatele seadmetele. Uue tegevuse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada

sotsiaalministri määruse nr 78 nõudeid. Tootmistegevuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka

seadmete, masinate ja muude vibratsiooniallikate paiknemisele, hooldamisele ja kasutamisele.

Märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni võib põhjustada ehitustegevus juhul, kui

selleks teostatakse lõhkamisi. Mõju on seotud eeskätt võimalike kahjustustega hoonetele (nt praod).

Lõhketöö vibratsioon sõltub erinevatest teguritest - korraga plahvatava lõhkeaine kogusest,

kaugusest, kivimi omadustest, lõhketöö meetodist vms. Edaspidi tuleb ehitustegevuse kavandamisel,

kus plaanitakse lõhkamistöid, analüüsida ja anda hinnang pinnases leviva vibratsiooni mõjule,

soovitavalt läbi pinnases levivate lainete modelleerimise. Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu

vibratsioonitase ning ohualad tuleb määrata lõhketööde projektis ning tööde läbiviimisel tagada

tegevuse vastavus projektis sätestatule. Korrektse lõhketööde projekti ning tööde teostamise korral

kahjustusi hoonetele eeldatavalt ei kaasne.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul,

kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Liiklusest tulenev

vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada

liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks

põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Linna suuremate teede seisukord on hea ning

tegemist ei ole olulise probleemiga.

Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal vibratsioonienergiat, mis antakse

rööpa aluse kaudu edasi pinnasesse. Energiakogus, mis antakse pinnasesse edasi, on otseselt sõltuv

rongi ratta ning rööpa siledusest ja rongi vedrustussüsteemi ning rööpa tugistruktuuri vahel tekkida

võivatest resonantssagedustest. Samuti mõjutavad vibratsioonienergia edasikandumist

keskkonnatingimused (mulle, maapind) ning erinevate materjalide omadused (hoone vundament,

konstruktsioonid).

Vibratsiooni levimisel mängib kõige olulisemat rolli raudtee all oleva pinnase iseloom ja pinnakatte

paksus ning uuringu kohaselt võib heades vibratsiooni levimise tingimustes rongliiklusest tulenev

vibratsiooni ulatuda maksimaalselt 25 m kaugusele. Olulist mõju inimese tervisele ja varale

olemasoleva raudtee kasutamisel siiski näha ei ole, samuti ei ole eeldada, et vibratsioon ületaks

kehtestatud piirväärtusi.

122 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

75 / 186

Vaivara-Sillamäe raudteeliini kaitsevööndisse jääb elamu- ja ühiskondlike hoonete alasid, kuid

tegemist on olemasoleva maakasutusega. ÜP-ga ei ole ette nähtud ulatuslikke maakasutuse

muudatusi raudteetrassiga piirnevatel aladel. Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete kavandamisel

tuleb vajadusel ette näha meetmed vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks (vibratsiooni

levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonide kasutamine).

Meetmed nõuetekohase vibratsiooni tagamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.11.

7.7.6. Radoon

Radoon on radioaktiivne looduslik, värvitu ja lõhnatu inertgaas, mis ei osale keemilistes

reaktsioonides ja eraldab lagunemisel ioniseerivat alfa-kiirgust (α-kiirgust). Radoon on üks vahelüli

loodusliku uraani (U238) lagunemisel stabiilseks pliiks. Uraani leidub suuremal või vähemal määral

kõikjal maakoores, samuti kõikides mineraalsetes ehitusmaterjalides, mis tähendab, et ka radooni

leidub kõikjal.

Radooni gaasiline olek soodustab radooni aatomite edasiliikumist eelkõige poorsetes pinnastes ja

ainetes. Jõudes atmosfääri hajub radoon kiiresti, mistõttu selle kontsentratsioon välisõhus ühe meetri

kõrgusel maapinnast on madal/normaalne (tavaliselt 10–30 Bq/m3). Radoon siseneb hoonesse

peamiselt ehitise all olevast pinnasest, vähem ehitusmaterjalidest ja tarbitavast veest. Hoone

siseruumides on õhurõhk tavaliselt väiksem kui hoonet ümbritsevas pinnases, mistõttu on gaasilisel

radoonil hõlbus imbuda majja läbi vundamendipragude või erinevate tehnovõrkude avauste.

Radooni radioaktiivse lagunemise tulemusena tekivad radioaktiivsed metalliioonid (tütarisotoobid),

mis kinnituvad õhus lenduvate tolmuosakeste külge või mitmesugustele pindadele (seintele,

kardinatele jne) ning emiteerivad α- või β-kiirgust. Radooni ja selle tütarproduktide sisaldus

siseruumi õhus sõltub ruumi sisseimbuva radooni hulgast, radooni lagunemisest radioaktiivsuse tõttu

ja siseruumi õhu vahetumise kiirusest. Radooni ja selle tütarproduktide hulk ei sõltu sellest, kas õhk

on suitsune ja tolmune või mitte. Küll aga sõltub õhu suitsu- või tolmusisaldusest see, mil määral

jäävad sisse hingatud radooni radioaktiivsed tütarproduktid inimese kopsudesse ja hingamisteedesse

kinni, kuna oma keemilise aktiivsuse tõttu kinnituvad radooni tütarelemendid õhus leiduvatele nõe

või tolmuosakestele ja aerosoolidele, mis omakorda kinnituvad hingamisteede sisepinnale.

Radoon ei ole väliselt ohtlik ega põhjusta probleeme seni, kuni see ei ole sattunud organismi. Õhuga

sisse hingatud radoonist ja selle tütarproduktidest vabanev α-kiirgus suurendab kopsuvähki

haigestumise riski. Mida suurem on radoonist põhjustatav kiirgusdoos, seda suurem on risk

haigestuda kopsuvähki. Kopsuvähki haigestumise riski mõjutavad lisaks mitmed faktorid: näiteks

suurendavad riski rohke viibimine siseruumides ning seal suitsetamine. Ruumis suitsetamisel tekib

õhus palju osakesi, mis sobivad radooni ja selle tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu

sissehingamisel satub kopsu rohkem α-kiirgust emiteerivaid aatomeid, põhjustades täiendava

kiirgusdoosi ka limaskestadele.123

Eesti pinnase radooniriski kaardi koostamiseks on kasutatud veidi enam kui 3000 uuringupunkti

andmeid üle Eesti. Neid andmeid kogus Eesti Geoloogiakeskus järjepidavalt 2003. aastast, praegu

jätkub töö Eesti Geoloogiateenistuses. Mõõtmised on tehtud nii Kliimaministeeriumi,

Keskkonnainvesteeringute Keskuse, kohalike omavalitsuste kui ka hoonete ehitajate tellimusel ja

rahastusel.

Eesti pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv ning sõltub paljuski piirkonna geoloogilisest

ehitusest. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud Põhja-Eesti

klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³ piiri.

123 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel, 2019

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

76 / 186

Kõrge radooniriskiga alasid leidub aga ka Kagu- ja Lõuna-Eestis, mujal Eestis harvemini ja

hajutatult.124

Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Sillamäe linna pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga

kõrgeni (50-100…150-250 kBq/m3) (Joonis 10). Maksimaalne mõõdetud radoonisisaldus L. Pavlovi

tänava ümbruses on 150-250 kBq/m3 ning Sillamäe linna idaosas 50-100 kBq/m3 ja 100-150 kBq/m3.

Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusega nr 28125 on Sillamäe linn arvatud kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade hulka.

Joonis 10. Radoonirisk Sillamäe linna piirkonnas. Allikas: Eesti pinnase radooniriski kaart.

Andmed 2020. aasta seisuga126

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrus nr 19 kehtestab hoone ruumiõhu

radoonisisaldusele viitetaseme üleüldiselt, sõltumata piirkonnast, kus hoone paikneb. Seetõttu tuleb

hoonete projekteerimisel ja renoveerimisel arvestada hoone radooniohutuse tagamise vajadusega

alati, juhindudes soovitatavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selleks võib olla otstarbekas teha detailsem

pinnaseõhu radoonisisalduse uuring või rakendada radoonikaitse meetmeid ennetavalt.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus on kõrge (50 kBq/m3) teha

detailsemad radooniriski uuringud enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete

projekteerimist ning vajadusel rakendada standardis esitatud radoonikaitse meetmeid. Sillamäe linna

territooriumil on selleks alaks terve planeeringuala. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele

124 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2020. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus,

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 125 Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“

(Keskkonnaministri 03.11.2021 määruse nr 48 sõnastuses) 126 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2020. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus,

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

77 / 186

pinnases võib nendel aladel rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt. Sellisel juhul on kohalikul

omavalitsusel soovitav nõuda nende lisamist detailplaneeringu või ehitusprojekti dokumentatsiooni.

Radoonisisalduse kontrollmõõtmist on asjakohane teha mitte enne, kui hoone valmimisest on

möödunud vähemalt üks pinnase külmumise ja sulamise periood (hilissügis või varakevad), mille

käigus pinnase jäätumisel tekkiva paisumise ja sulamisel tekkiva vajumise tõttu võivad hoone

vundamenti või seinte ja põrandaplaadi liitekohtadesse tekkida praod, millest radoon pääseb

hoonesse (vt ka EVS 840:2023 ptk 8). Lisaks tuleb siseruumide õhu radoonisisalduse aasta

keskvääruse viitetasemele vastavuse kontrolliks sobilik mõõtmine teha hoone tavapärase kasutamise

tingimustes, peab toimuma talvisel poolaastal ja kestma vähemalt kaks kuud.

Samuti on planeeringualal soovitav kontrollida radoonitaset olemasolevates hoonetes, kus inimesed

viibivad pikemaajaliselt ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid. Üldjuhul võib

kõrgenenud radoonitaset siseruumides esineda eelkõige keldrites ja esimese korruse tasandil.

Rohkem teavet radooni esinemise, mõju ja radoonisisalduse vähendamise meetmete kohta on

toodud Kliimaministeeriumi veebilehel https://kliimaministeerium.ee/radoon.

Meetmed nõuetekohase radoonitaseme tagamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.12.

7.7.7. Valgusreostus

Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus.

Valgusreostus on lai mõiste, mis hõlmab mitmeid kunstliku valguse ebaefektiivsest ja tarbetust

kasutamisest tingitud probleeme. Valgusreostust tekitavad tänavavalgustid, aiavalgustid,

reklaamplakatite ja fassaadivalgustus, mis on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud

üles taevasse. Valgusreostus on ka see, kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu akendest

sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad ümbruskonda127.

Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eeskätt öise une häirimise ning

võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena. Kõige suuremaks valgusreostuse

põhjustajaks on tänavate, teede, parklate ja tööstuste valgustid. Valgusreostuse näol on tegemist

keskkonnahäiringuga (ebasoodsa keskkonnamõjuga).

Valgusreostus tekib valgusallikate valest kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega,

teadmatusega, aegunud standarditele vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest

tingitud ohtude mittemõistmisega. Väga oluline on seejuures asjaolu, et välisvalgustus töötab

tavaliselt ka siis, kui seda ei vajata või kohtades, kus see häirib inimesi.

Kohalikul omavalitsusel on uute tegevuste kavandamisel võimalik vältida valgusreostuse tekkimist.

Ehitusaegne mõju

Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal on ehitusplatsid valgustatud ajutiste

valgusallikatega. Ehitusaegsed mõjud on seotud ka ehitusmasinate tulede valgusvihkudega

ehitusplatsil. Samuti on ehitusplatsidel valgustatud ajutised hooned (nt soojakud). Valgustus on

vajalik ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse

maa-alal. Tegemist on ajutise mõju ja lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida,

et valgusallikad on suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, et valgustus ei ole

suunatud taevasse, ei häiri liiklust, ümberkaudseid elanikke ning inimeste kasutatavaid objekte.

Kasutusaegne mõju

Tänavate, teede, parklate ja tööstusobjektide välisvalgustus tuleb lahendada nende kavandamise

käigus. Tootmisobjektide kasutusaegne valgustus sõltub konkreetse ettevõtte töörežiimist ning on

127 Marek Vilipuu, Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut. Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse

mõjudest ja hetkeseisust Eestis, 2012

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

78 / 186

olulisel määral seotud ohutuse ja turvalisuse tagamise nõuetega. Valgustuse projekteerimisel tuleb

muuhulgas lähtuda töökohtade valgustust käsitlevatest standarditest ja normidest.

Mõnevõrra aitab valgusreostusemõju leevendada tööstusobjektide ja elamukruntide vahelised

kõrghaljastusega haljasribad. Siiski tuleb arvestada, et lehtpuud, mis on suure osa aastast raagus,

ei varja häirivaid valgusvihke elamualadel. Seetõttu tuleb välisvalgustuse kavandamisel ja

paigaldamisel jälgida, et valgusvihud ei ole suunatud elamute poole. Soovitav on haljasribale lisada

ka okaspuid, kuid jälgida tuleb, et need ei hakka varjama päikesevalgust elamukruntidel.

Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei hakka häirima teedel

liiklejaid.

Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab

keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset oskusteavet,

et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.

Meetmed valgusreostuse vähendamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.13.

7.8. Mõju taristule

7.8.1. Teedevõrk

Transpordivõrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning

vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud,

piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks,

teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks.

7.8.1.1. Sõiduteed

Sillamäe linna läbib põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva lõik, kõrvalmaantee 13141 Sillamäe – Vaivara

ja kõrvalmaantee 13106 Sillamäe – Viivikonna. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool

sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 30 meetrit.

ÜP-ga kavandatakse maakonnaplaneeringus128 kajastatud Sillamäe ümbersõiduteed. Maantee nr 1

(E20) vaadeldav Jõhvi – Narva teelõik kilomeetril 163,2 – 208,8 asub Ida - Viru maakonnas, läbides

Jõhvi, Toila ja Vaivara valdu ning Sillamäe linna, lõigu kogupikkuseks on 45,6 km. Tegemist on

põhimaanteega, millel on mõlemas sõidusuunas üks sõidurada. Katte laius on põhiliselt 9 meetrit,

ristmike piirkonnas ulatub katte laius kuni 16,8m-ni. Peenra laius on valdavalt 1,5m.129 Antud trassil

on oluline osa läbival liiklusel. Vaadeldava lõigu keskel asub Sillamäe linn, mis toimib ise transiidi

põhjustajana nii ida kui lääne suunal.

Sillamäe linna idapoolsema arenduse hulka peab kuuluma ka antud piirkonna tänavavõrgustik.

Piirkond on jäänud varasemate visioonide järgi elamupiirkonnana osaliselt välja arendamata. Ala on

aktiivsemalt kasutuses põhja osas, kus asub gümnaasium ja üks kortermaja. Ala lõunaosas

paiknevad endised tootmishooned, mis on kasutusest välja langenud. Tänavavõrgu arendamisel

kavandada ringistatud põhitänavavõrk - vältida tupiktänavate kavandamist.

ÜP-ga on lisaks kavandatud juurdepääsutee planeeritavale elamualale Kasesalus.

Sillamäe linna lõunaservas asuva Aedniku aiandusühistu piirkond on orienteeruvalt 100 ha suurune

maa-ala, mis on tihedalt hoonestatud suvilatega. Nendest osa on ümber ehitatud aastaringseks

elamiseks mõeldud elamuteks. Piirkonna tänavavõrk koosneb eriilmelistest tänavatest, mille laiused

ja kandevõimed varieeruvad. Piirkonda läbivad diagonaalselt kaks jaotustänavat, mille laius ja

kandevõime on sobivad jäätme- ja päästeveoki juurdepääsuks, mis toetavad aastaringselt piirkonnas

128 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee 129 IIda-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori

täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" | Maakonnaplaneering.ee

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

79 / 186

elamist. Kvartalisisesed teed on valdavalt ebapiisava laiusega, lõppevad vaba

manööverdamisruumita tupikutega ja on pinnaskattega. Kvartalisisestel teedel ei ole võimalik

pakkuda jäätmeveoteenust kliendipõhise mudeli alusel. Kasutada saab ühismahuteid ja

kokkukandepunkte, mis asuvad jäätmeveoki laiusele ja massile sobival tänaval.

Tulenevalt kvartalisiseste teede parameetritest puudub paljudele suvilapiirkonna katastriüksustele

ka päästeveoki juurdepääsu võimalus. Eesti Standard EVS 812-7:2018 on mõeldud

juhendmaterjaliks muuhulgas planeerimisel. Standardi kohaselt peab päästetehnikaga saama sõita

hoone peasissekäiguni ja päästemeeskonna sisenemisteeni, üksikelamute puhul on lubatud kaugus

kuni 50 m. Kustutus- ja päästetööde tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune

sõidutee, mis on soovitav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõitukite

ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Põhi- ja paakauto

pöörderaadius on standardi kohaselt 18,5 m, redelautol 19 m ja tõstukautol 26 m. Kohalikul

omavalitsusel tuleb koostöös Päästeametiga otsustada kas suvemajade ümberehitamine

aastaringseks elamiseks on võimalik olukorras kui päästesõidukite juurdepääs elamuteni ei ole

nõuetekohaselt tagatud.

ÜP-ga kavandatakse uut sõiduteed piirkonna lääneküljele. Koos ühendusteedega, annaks planeeritav

tee aiandusühistu piirkonnale täiendavaid nõuetekohaseid juurdepääse, mis parendaks esmatähtsate

teenuste osutamise võimalusi selles piirkonnas.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kohalike teede olukorra parendamisele (remont, kraavide puhastamine,

teepeenarde profileerimine). Eelisjärjekorras on soovitav rekonstrueerida suurema

liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamiste ja ettevõtete ning jalg- ja jalgrattateede

paiknemist ja ühistranspordi marsruute. Kohalikul omavalitsusel tuleb teede rekonstrueerimise ja

ehitamise kavandamisel, sh linna teehoiukava ülevaatamisel või uue koostamisel, analüüsida

toimunud ja ÜP-ga kavandatavast maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi. Lisaks

kaaluda aiandusühistu piirkonnas olemasolevate teede rekonstrueerimisel nende laiendamist.

7.8.1.2. Jalg- ja jalgrattateed

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud eesmärgil soodustada keskkonnasäästlikke ja tervislikke

liikumisviise. Jalg- ja rattateede põhivõrk tagab ühendused linnakeskusega, kodu- ja töökohtadega,

avalike funktsioonide, puhkealade, ühistranspordipeatuste ja naaberomavalitsustega. Jalg- ja

jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju hea elukeskkonna loomisele.

Katkematud jalg- ja jalgrattateed peavad moodustama terviku ning lähtuma kasutajate vajadustest,

mugavusest ning ohutusest. Üldplaneering näeb ette perspektiivsed rattatee ühendusvajadused.

Üheks ühendavaks rattatee lõiguks on Tšehhovi-Kajaka promenaad, mis ühendaks Sillamäe tootmis-

ja sadama ala piirkonda elamupiirkonnaga ja suurendaks seeläbi kasutajate sõidumugavust.

Olemasolevas olukorras puudub hea jalgrattaühendus Sillamäe linnale lähima raudteepeatusega, mis

asub Vaivara külas, ca 3 km kaugusel. Koostöös Narva-Jõesuu linnaga kavandada sidus ja ohutu

jalgrattaühendus Vaivara raudteepeatuse ja Sillamäe linna vahel. Jalgrattaühenduse tagamine looks

tervikliku, Sillamäe linna teiste piirkonna keskustega ühendava võrgustiku.

Sillamäe linna läbib RMK matkaraja Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Olemasolev matkarada kulgeb

paralleelselt Tallinna maanteega ja läbib Sillamäe linna mererannani. ÜP-ga on kavandatud

matkarada pikendada mööda Kajaka ja I.Krõlovi tänavaid. ÜP-sse on lisatud tingimused matkaradade

varustamiseks sobivate rajatistega – telkimiskohad, lõkkeplatsid, puhkekohad, infostendid jms.

Puhkekohtade, eeskätt telkimisplatside ja lõkkekohtade rajamisel, arvesse võtta linnas pikemalt

viibivate puhkajate osakaalu. Seeläbi tuleb võtta arvesse lisanduvad jäätmekogused avalikesse

jäätmemahutitesse ning vajadus WC-de ja pesemiskohtade kasutusvõimaluste järele. Puhkekohtade

rajamisel arvestada keskkonnahoidlikke nõuete täitmise vajadust ja pidada silmas kasutajate

vajadusi ning mugavust. Linnaelanike heaolu tagamiseks tuleb linna territooriumil asuvate

telkimisplatsidel ja lõkkekohtades rakendada Sillamäe linna heakorraeeskirja ning koerte ja kasside

pidamise eeskirja asjakohaseid nõudeid.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

80 / 186

7.8.2. Raudteed

Linna territooriumi läbiv Vaivara-Sillamäe raudteelõik teenindab Sillamäe sadamat ja tööstusala. Uusi

raudteid ÜP-ga ei kavandata.

Sillamäe linnas asub 3 ülekäigukohta jalg- ja kergliiklejatele. Ülekäigud on varustatud tõketega.

Lisaks asub linnas kaks avalikku raudteeülesõitu, Sillamäe-Vaivara maanteel ja Kesk tänaval.

Mõlemad ülesõidukohad on varustatud stop-märgiga ja raudtee ülesõitu tähistava märgistusega.

Raudtee möödub Sõtke paisjärve kaldal asuvast Sõpruse aiandusühistust, kus lähimad

elamud/suvilad asuvad raudtee kaitsevööndis. Isetekkeliste ülekäigukohtade ennetamiseks

arvestada vajadusega piirata jalakäijate raudteele pääsemist nt. tarastamisega.

Raudteeliinide ehitamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade

(projekteerimistingimused, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa

taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju.

Meetmed raudteede arendamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.14.

7.8.3. Sadamad

Sadamaregistri andmetel on Sillamäe linna territooriumil üks sadam, Sillamäe kauba- ja

reisisadam130.

ÜP näeb ette Sillamäe sadama jätkuvat arendamist riiklikult olulise kauba- ja reisisadamana. ÜP-ga

on määratud sadama arendamiseks vajalik maa-ala, mis võimaldab laiendada sadamaga seotud

tegevust ja on ette nähtud vajadus tagada sadamatele vajalikud juurdepääsud. ÜP loob ruumilised

eeldused olemasoleva kaubasadama laienemiseks ja reisisadama ehitamiseks Türsamäe randa.

Kaubasadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest.

Juhul, kui kaubasadamas taotletakse tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP määruse

(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) kohase ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste

suurenemise, tuleb iga kord kindlaks teha ja hinnata KemS § 32 lõikes 1 toodud asjaolud. Seejuures

tuleb: kindlaks teha doominoefektiga käitised; arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid

ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib

suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; säilitada ohutuse tagamiseks vajalik

vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning

võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või

eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid

meetmeid. Kui planeerimise ja projekteerimise käigus algatatakse keskkonnamõju strateegiline

hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning

teavitatakse avalikkust selle menetluse käigus.

Sillamäe linna rannik omab suurt potentsiaal jahi- ja paadisadamate arendamiseks. ÜP-ga on

määratud Sillamäe sadama ja linnapromenaadi vahelisele alale Türsamäe randa väikesadama maa-

ala jahisadama kavandamiseks. Sõtke jõe suudmesse on kavandatud väikesadama maa-ala

paadisadama rajamiseks. ÜP toetab Sõtke jõe olemasoleva paadisadama funktsiooni säilimist, selle

korrastamist ja laiendamist. ÜP-ga on kaardistatud lautri- ja paadisildumiskohad.

Väikesadamate arendamisel tuleb arvestada Eesti mereala planeeringus toodud suunisega, mille

kohaselt tuleb uued väikesadamad rajada looduslikult sobivatesse kohtadesse, sobiva sügavusega

merealale ja arvestades majanduslikku jätkusuutlikkust ning ohutust, et vältida

ebaproportsionaalselt suurt keskkonnamõju ning kulutusi süvendamisele, kaitsele lainetuse eest jms.

ÜP-ga kavandatud jahisadama rajamisel Sillamäe sadama ja linnapromenaadi vahele, tuleb ilmselt

arvestada akvatooriumi süvendamise vajadusega ja/või lainekaitse rajamisega väikesadamale.

130 Sadamaregister, kontrollitud 5.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

81 / 186

Arvestades piirkonna looduslikke tingimusi on valitud asukoht väikesadama rajamiseks sobiv ja

mereala planeeringus toodud suunistega kooskõlas.

Väikesadama rajamisel Sillamäe linna suureneb eeldatavalt piirkonna atraktiivsus meritsi saabuvate

puhkajate hulgas, mis toob kaasa täiendavate juurdepääsude rajamise vajaduse sadama ja

linnakeskuse mugavaks ühenduseks, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja

tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste

suurenemisega arvestamine. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud

keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel.

Veekogu kallasrada peab igaühel olema lubatud kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus peab

planeeringutega tagama juurdepääsu kallasrajale ning kalda omanik või valdaja peab tagama

kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel (vt KeÜS § 38131). KeÜS § 391 lõike

1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda

mereranda liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamate moodustatavate maa-alade.

ÜP-ga tuleb leida lahendus kallasraja juurdepääsu tagamiseks jahi- ja paadisadama alal.

Sadamaseaduse alusel on sadamaala oluline osa sadama maa-ala. Andmed sadama maa-ala kohta

tuleb esitada sadamaregistrile sadama registrisse kandmisel või sadama kohta käivate andmete

muutumise korral. Seetõttu on oluline määrata ÜP-ga Türsamäe randa planeeritud väikesadama ja

Sõtke jõe suudmes oleva paadisadama maa-alade ulatus. ÜP koostamisel on sellega arvestatud.

Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba,

ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus

kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Looduskaitseseaduse (§ 38 lg 5 p2 ja 3) kohaselt on lubatud

rajada sadamarajatisi, mis on ette nähtud detailplaneeringuga ning KesÜS § 55 kohaselt ei anta

keskkonnaluba enne detailplaneeringu kehtestamist. Seega on sadamate arendamiseks vajalik

detailplaneering.

Kuna ÜP-ga Sillamäe Sadama laiendamine toimub ohtlike ettevõtete ohualades, siis tuleb koostatav

ÜP esitada kooskõlastamiseks Päästeametile (KemS § 32 lg 4 p 3).

Meetmed sadamate arendamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-is 8.15.

7.8.4. Sademevee ärajuhtimine

Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat

ja ärajuhitavat vett. Suublasse juhitavale sademeveele on kehtestatud saasteainesisalduse

piirväärtused ja suublasse juhtimise nõuded (keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61132).

Sillamäe linnas on lahkvoolne sadeveesüsteem täielikult väljaehitatud linna uuele osale –

Mikrorajooni, linna põhjapoolsele ja Sõtke jõest läände jäävale tööstuspiirkondale.

Sademeveetorustik on olemas ka V. Majakovski, Kesk, Rumjantsevi, Mere pst ja Ranna tänaval.

Mujal juhitakse sademevesi osaliselt ühiskanalisatsiooni või immutatakse teepervedel ning

haljasaladel.

Sillamäe kesklinna piirkonna kohta on 2019. aastal koostatud sademeveesüsteemi arvutusmudel ja

selle alusel perspektiivskeem133. Sademeveekanalisatsiooni valgalade määramisel on arvestatud, et

perspektiivis juhitakse sademevesi tänavatorustikega ära lisaks tänava alale ka kõigilt valgalasse

jäävatelt olemasolevatelt ja planeeritud/planeeritavatelt kinnistutelt. Kinnistutelt ärajuhitava

sademevee vooluhulkade ühtlustamist ei toimu. Töös koostati sademeveekanalisatsiooni valgala

maapinna kõrguste analüüs, määrati sademeveekanalisatsiooni põhivalgalad ja alamvalgalad,

131 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus–Riigi Teataja 132 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused–Riigi Teataja 133 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018_0073

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

82 / 186

määrati võimalikud sademeveekanalisatsiooni kollektorite ja väljalaskude asukohad. Konkreetseid

sademevee immutamise alasid pole töös välja toodud. Immutusalade projekteerimise eelduseks on

geoloogilise uuringu olemasolu. Koos geoloogiaga tuleb määrata pinnase filtratsioonitegur ja

pinnasevee tase.

Säästvate sademevee ärajuhtimissüsteemide eesmärgiks on jäljendada looduslikke protsesse ning

eemaldada võimalikud saasteained juba nende tekkekohas. Säästlik sademeveekäitlus jäljendab

loodust ja selle peamine eesmärk on vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni, eelnevalt

hajutada ning immutada sademevett niipalju kui võimalik selle tekkekohas või selle lähedal.

Sademevee säästlikul majandamisel on üheks esmaseks põhimõtteks sademevee tekkimiskohas

selle moodustumise (suurte vooluhulkade) ja reostumise vältimine. Sisuliselt tähendab see

sademevee kogumist, immutamist, kasutamist, äravoolu ühtlustamist, puhta sademevee eraldi

kogumist, teede/platside puhtana hoidmist jne. Immutamisele võib mõelda, kui on tegu näiteks

katuselt koguneva veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõlvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid,

parklaid, rohekatuseid ja -seinu ja sademevee kogumissüsteeme. Need erinevad lahendused

kasutavad looduslikke taimedel baseeruvaid süsteeme, mistõttu tähendab säästlik sademevee käitlus

kogu ala tervikplaneerimist ja rohealade kujundamist laiemalt.

Lähtuvalt piirkonna heakorrast ja vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava

sademevee saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära aladelt,

kus sademevette võib sattuda ka ohtlikke aineid (Sillamäe linna kontekstis nt Tallinn-Narva maantee,

tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), sisaldab see lisaks

orgaanilisele reostusele ka raskemetalle ja palju muud, mille lagundamisega loodus suurtes kogustes

hakkama ei saa. Ohtlikud saasteained tuleb keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Tehnilise

lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest. Reostusohtlikelt

aladelt on puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse § 187 p 6 kohaselt vajalik

taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga.

Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on sademete hulk kasvutrendis, on esmatähtis kokku kogutava

sademevee hulga piiramine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade,

rajamisest.

Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse

juhtimisena veeseaduse tähenduses. Seda tuleb DP-de koostamisel, projekteerimisel jms järgnevate

tegevuste kavandamisel arvesse võtta.

Juhul, kui sademevee kanalisatsioon ei suuda piisavat hulka sademevett vastu võtta, tekib oht, et

valingvihmade korral tekib madalamates kohtades kõvakattega pindadele (nt tänavatele või

maanteedele) üleujutus, mis võib ajutiselt takistada liiklust, tekitada ehitistele kahjustusi, rikkuda

haljastust või voolata lähedalasuvate hoonete keldritesse. Seda tuleb DP-de koostamisel,

projekteerimisel jms järgnevate tegevuste kavandamisel arvesse võtta. Kliimamuutusi on täpsemalt

käsitletud peatükis 7.13.

Meetmed tõhusa sademevee ärajuhtimise tagamiseks on toodud ka ptk-is. 8.16

7.8.5. Soojavarustus

Sillamäe linna kaugküttepiirkonnaks on Sillamäe linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala134. ÜP-

ga kaugküttepiirkonna laiendamist ette ei nähta. Olemasolevas kaugküttepiirkonnas on ÜP kohaselt

tegevuse kavandamise kaugküttevõrguga liitumine kohustuslik.

Kaugkütte soojusenergia allikatena kasutatakse hakkpuitu, turvast ja maagaasi. Väljapool

kaugküttealasid, näiteks suvilapiirkond piirkond, lahendatakse soojavarustus üldjuhul lokaalsete

134 Sillamäe linnas kaugküttepiirkonna määramine–Riigi Teataja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

83 / 186

lahendustega. Lokaalsete soojavarustuste lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke

ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu

paiskavad kütteliigid, näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Lokaalse soojavarustuse kavandamisel, sh

aiandusühistute piirkonnas suvilate aastaringselt elamiseks kohendamisel, tuleb võimalusel eelistada

taastuvaid soojusallikaid (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puit jms).

Soojavarustust (energiavajadust) mõjutab märkimisväärselt ka hoonete soojapidavus. Seetõttu

tuleb tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata ka hoonete energiatõhususe parendamisele,

lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuetest.135 Olulisel kohal on ka süsteemide

energiavajaduse vähendamine ning efektiivne energiakasutus tegevuse kavandamisel.

Detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel tuleb kaugküttega liitumiseks taotleda tehnilised

tingimused võrguettevõtjalt.

Meetmed tõhusa soojavarustuse tagamiseks on toodud ka ptk-is 8.17.

7.8.6. Elektrivõrk

Sillamäe linnas asub kaks alajaama, Sillamäe 110 kV ja Allika 110 kV. Uusi elektriühendusi või

alajaamu ÜP-ga ei kavandata. Elektriliinide rekonstrueerimine toimub ÜP-st eraldiseisvalt. ÜP-ga on

seatud üldised tingimused vajadusel uute elektriliinide või seadeldiste kavandamiseks.

Uute ühenduste rajamisel on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel

maakaabelliinidega.

Elektripaigaldiste ja elektriliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas pidada ehitisele

kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde ja piiranguid

(ehitusseadustik136). Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

Meetmed elektrivõrgu arendamiseks on toodud ka peatükis 8.19.

7.8.7. Sidevõrk

ÜP-ga ei kavandata uusi siderajatisi. Uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada avalikes huvides

olevate sidevõrkude rajamise võimalusega. Ühendused sidevõrguga lahendatakse üldplaneeringule

järgnevate tegevustega - detailplaneeringute koostamine, projekteerimistingimuste väljastamine.

• Sidemasti asukohavalikul arvestada nende visuaalse sobivusega;

• Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis tuleb üldjuhul paigutada mõne muu taristu

(sõidutee, raudtee) koridori.

Meetmed sidevõrgu arendamiseks on toodud ka peatükis 8.19.

7.8.8. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevõtukohale kehtivad nõuded on sätestatud tuleohutuse seaduse alusel kehtestatud

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“137. Tagada tuleb, et

tuletõrje veevarustuseks määratud kohtale on tagatud aastaringne juurdepääs, olemas on piisav

veekogus või vooluhulk tulekahju kustutamiseks, koht on nõuetekohaselt tähistatud ning tehniliselt

korras. Sillamäe linna tuletõrjeveevarustus on üles ehitatud tuletõrjehüdrantidel. Üle linna asub 110

135 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja 136 Ehitusseadustik–Riigi Teataja 137 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord–Riigi Teataja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

84 / 186

töökorras tuletõrjevesikut ehk -hüdranti. Aedniku suvilapiirkonnas on olemas veevõtukoht. Kui

tuletõrje veevarustuseks määratud veevõtukoha seisund ei ole teada, tuleb see üle vaadata, et anda

hinnang selle kasutatavusele.

Aastaringne juurdepääs tähendab, et veevõtukohta saab kasutada ka talvistes ja äärmuslikes oludes

(teepind kannab päästeautot aastaringselt, juurdepääsuteed on lumest lahti lükatud,

tuletõrjehüdrant ei ole lumehunniku all või kevadise suurvee ajal üleujutatud, loodusliku

veevõtukoha puhul on vajadusel tehtud jäässe auk, vajalikud seadmed ja vahendid on kaitstud külma

eest vms). Kohtades, kus tuletõrje veevõtukohana kasutatakse pinnaveekogu, peab lisaks

juurdepääsule olema sõidukile tagatud võimalus ümberpööramiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka

suvilapiirkondadele, et ka seal oleks tõhusa päästevõimekuse tagamiseks olemas võimalus

päästeautode liikumiseks ja tuletõrjevee saamiseks.

Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks on toodud ka ptk-is 8.19.

7.9. Mõjudega arvestamine taastuvenergeetika kavandamisel

7.9.1. Tuuleenergeetika

Sillamäe linna territooriumile ei ole elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega

elektrituulik Sillamäe linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

7.9.2. Päikeseenergeetika

ÜP tasandil käsitletakse suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide kavandamist.

Üksikmajapidamiste ja kortermajade tarbeks mõeldud ja/või tootmishoonete katustele-seintele

paigaldatavate päikesepaneelidega tegeletakse projekti tasandil.

Päikeseparkide rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu

osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.

ÜP-ga on näidatud võimaliku päikesepargi rajamiseks eeldatavalt sobiv koht radioaktiivsete jäätmete

hoidla maa-ala. Ala on sobilik päikese elektrienergia tootmiseks, kuna asub tootmismaal ning

läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte, millele võiks avalduda negatiivne mõju. Eesti on liitunud

Bonni konventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals138) ja

sellega seotud lepetega. Konventsiooni alusel tuleb vältida päikeseparkide rajamist nii kaitsealadel

kui ka kohtades, kus need võivad ohustada kaitsealuseid liike läbi temperatuuri tõusu, paisumise või

päikesepaneelide jahutamisest tingitud elupaiga vee režiimi muutuse. Samuti ei saa ala asuda

väärtuslikul maastikul ega rohevõrgustiku aladel. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda KeHJS-

es toodud nõuetest ning soovitav on koostada keHJS § 61 kohane eelhinnang.

Keskkonnaameti tellimusel on koostatud uuring „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed“139. Päikeseparkide kavandamisel ÜP-le järgnevas etapis on soovitav arvestada

juhendis toodud soovitustega.

ÜP-s on asjakohaselt juhitud tähelepanu sellele, et päikeseparkide kavandamisel tuleb analüüsida,

kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Miljööväärtuslikul alal (vt ptk

7.6.2) ja XX sajandi arhidektuuripärandi objektidel (vt ptk 7.6.3) tuleb päikesepaneel paigaldada

vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust.

Ühe kortermaja või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne

kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või

138 Kättesaadav: https://www.cms.int/, seisuga 18.10.2023 139 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/5984/download

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

85 / 186

hoonele). Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb

eelnevalt hinnata hoone konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.

7.9.3. Muud taastuvenergiaallikad

ÜP näeb ette võimaluse maasoojuse kasutamiseks linnakeskkonnas. Maasoojus (geotermaalenergia)

on üha suuremat populaarsust koguv energialiik, mida kasutatakse järjest rohkem nii eramajade kui

ka ühiskondlike hoonete kütmisel. Maasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb hinnata selleks

vajaliku vaba maa olemasolu. ÜP-s toodud alternatiiv horisontaalse kontuuriga maasoojustrassile on

vertikaalsed soojuspuuraugud.

Soojuspuuraukude rajamisel tuleb arvestada, et Sillamäe linnas kasutatakse joogiveena Kambrium-

Vendi Voronka (02§2019) põhjaveekogumi vett. Kuna Sillamäe puurkaevude kloriidide ja naatriumi

sisalduse tõus on tingitud soolase vee sissetungist Voronka veekihi alumisest (savikamast) osast või

Kotlini veepidemest (vt ptk 7.7.1), siis soojuspuurkaevude rajamine ei tohi põhjustada joogivee

kvaliteedi halvenemist. Kinnise kontuuriga soojussüsteemi rajamisel tuleb tagada, et

soojuskontuurid oleks asetatud tampoonitud puurauku ja ei puutuks kokku põhjaveega.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 124 tuleb arendajal puuraukude asukohad kooskõlastada kohaliku

omavalitsuse üksusega. Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või –augu ehituslubade taotlusi

vastavalt ehitusseadustiku §-le 126. Puuraugu ehitusprojektis tuleb muuhulgas hinnata rajatavate

puuraukude vastavust põhjavee kasutamise ja kaitse nõuetele (keskkonnaministri 09.07.2015

määruse nr 43 § 4). Puuraugud ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada

negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele

ning ökosüsteemidele. Arvestada tuleb olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi,

rajatava puurkaevu või -augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust,

geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Soojussüsteemi puuraugu ehitusprojekti koostamisel tuleb

arvestada ka soojustehniliste arvutuste andmeid ja kivimite soojusjuhtivust (määruse nr 43 § 6 lg

2). Enne maasoojustorustiku täitmist geotermilise vedelikuga tuleb teostada maasoojustorustikus

surveproov veendumaks, et torustik on hermeetiline.

Pärast kinnise soojussüsteemi rajamist tuleb kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras (määruse

nr 43 § 21) ja esitada ettenähtud aja jooksul Keskkonnaametile rajatud puuraukude andmed.

Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku analüüsi

iga üksikobjekti puhul eraldi. Taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu mõjutab ka nn tavakütuste

hind, mis pikemas perspektiivis eeldatavalt tõuseb. ÜP tasandil ja keskkonnamõjust lähtuvalt võib

ainult soovitada erinevate taastuvenergiaallikate rakendamist. Siiski tuleb seejuures arvestada ka

naabrite heaolu ja huvidega.

Meetmed oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks ja leevendamiseks

taastuvenergialahenduste kavandamisel on toodud ka KSH aruande peatükis 8.17.

7.10. Hinnang jäätmemajandusele

Linnavalitsuse ja eraettevõtte vahel on sõlmitud koostööleping jäätmepunkti teenuse pakkumiseks

ja ehitus-, suur- ja puidujäätmete üleandmiseks. 1. septembrist 2023 muutus linnas korraldatud

jäätmeveo põhimõte, mis mõjutab ka jäätmepunkti kontseptsiooni140. Sillamäe linnas puudub hetkel

jäätmejaam. Elanike ja ettevõtete jäätmeid võtab vastu ka Sillamäe linnast 27 km kaugusel asuv

Uikala Prügila AS, mis on lähim tegutsev tavajäätmete prügila. Arvestades Sillamäe linna suurust ja

elanike arvu, on vähemalt ühe jäätmejaama rajamine linna piires vajalik.

ÜP-ga on Sillamäe linna jäätmeejaama asukoht kavandatud Sillamäe linna tööstusrajooni äärealale,

Tööstuse tn 12 kinnistule. Kavandatava jäätmejaama funktsioon on lisaks tavajäätmete

140 Jäätmemaja töö korraldamine - Sillamäe linn (sillamae.ee), kontrollitud 02.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

86 / 186

(vahe)ladustamisele ka ohtlike jäätmete ja ehitus- ja lammutusjäätmete vastu võtmine ja

vaheladustamine.

Alates 1. septembrist 2023 algas korraldatud jäätmeveolepingute uus periood. Varasemalt Sillamäe

linnas kehtinud korraldatud jäätmeveo põhimõtted uue lepinguperioodi algusega muudeti ja mindi

üle mahutipõhisele jäätmeveole. Antud muudatusega suureneb linna ülevaade korraldatud

jäätmeveo toimimisest ja jäätmete liigiti kogumise efektiivsuse edendamiseks. Lisaks kaetakse uue

korraldatud jäätmeveo põhimõtetega ja uuendatud jäätmehoolduseeskirjaga biolagunevate aia- ja

haljastusjäätmete kogumine. Hiljemalt 31.12.2023 peab kohalik omavalitsus korraldama

biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita (jäätmeseadus141 § 31 lg

4 ja 13612 ning sortimismääruse § 2 ja 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist142 (artikkel 22).

Korraldatud jäätmeveoga on vastavalt jäätmehoolduseeskirja143 §-le 9 liidetud kogu Sillamäe linna

haldusterritoorium, sh aiandusühistute piirkond. Jäätmevaldajaks eeskirja mõistes on juriidilise

isikuna aiandusühistu ning piirkonnas on lubatud ühismahutite kasutamine tulenevalt piirkonna

eripärast (kitsad ja kohati pinnaskattega teed, mis ei sobi jäätmeveokile juurdepääsuks).

Aastaringseks elamiseks vajab piirkond jäätmeveo, kui esmavajaliku avaliku teenuse, arendamist,

et teenus oleks kasutajale mugav ja seeläbi täidaks jäätmete liigiti kogumise suurendamise

eesmärki.

Eeldatavalt avaldab korraldatud jäätmeveo kontseptsiooni muutmine mõju jäätmete liigiti kogumise

parendamisele. Paraneb ülevaade korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajatest, mis tõhustab

järelevalvetegevusi. Jäätmejaama rajamine parendaks oluliselt elanike mugavust jäätmete

üleandmiseks, mis tooks eeldatavalt kaasa jäätmete liigiti kogumise ja ringlusesse suunamise tõusu.

ÜP-ga ei nähta ette komposteerimisväljaku rajamist. Aia- ja haljastusjäätmete tekke vähendamiseks

näha ette elu- ja ühiskondlike hoonete juurde kohtkompostreid ja kaaluda komposteerimisväljaku

rajamist lähtudes JäätS-ses ja KeHJS-ses toodud asjakohastest nõuetest. Pakendijäätmete kogumise

võrgustiku nõudest on täidetud kesklinna ja mikrorajooni piirkonnad. Sillamäe linnas peab olema

vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses.

Sillamäel linna lääneservas paikneb saneeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla (jääkreostusobjekt

registrikoodiga JRA0000073). Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikule jäätmekavale (kinnitatud

keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688) toimub Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse

seire vähemalt kuni aastani 2050.a. ÜP-s on ala juhtotstarbeks määratud jäätmete ladustamise maa-

ala (LJ) ja selles osas muutusi ÜP-s ette ei nähta. Radioaktiivsete jäätmete hoidla on ÜP-s ette nähtud

päikeseenergia toomiseks sobiliku alana. ÜP kaardirakenduses Taristu ja tehnovõrkude joonisel on

ala määratud, kui Planeeritav päikesepark.

Sillamäe linnas asub keskmiselt 1,5 m paksune graptoliitargilliit kuni 25 m sügavusel. Kui

ehitustegevuse käigus käideldakse see jäätmetema on tegemist ehitusjäätmega. Arvestades

graptoliitargillidi omadusi, on tegemist ohtlikke aineid sisaldavate ehitusjäätmetega. Sellele

käitluskoha leidmisel tuleb teha koostööd jäätmekäitlejatega (ja vajadusel Keskkonnaametiga).

Jäätmekäitluskoha valikul tuleb juhinduda jäätmete tekkekogustest, omadustest ning sel hetkel

olemasolevatest käitlemise võimalustest. Arvestada tuleb, et vajalikuks võib osutuda enne

käitlusesse suunamist jäätmetest analüüside teostamine (nt täpse koostise määramine, saasteainete

leostuvuse hindamine). Analüüside vajalikkus ja maht sõltub käitluskohast, käitlemise viisist ja

jäätmekäitleja nõuetest.

Meetmed jäätmemajanduse arendamiseks on toodud ka peatükis 8.21.

141 Jäätmeseadus–Riigi Teataja 142 Waste Framework Directive (europa.eu) 143 Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri–Riigi Teataja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

87 / 186

7.11. Ohtlike ettevõtetega arvestamine

Sillamäe linnas paikneb kolm kemikaaliseaduse alamaktis „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“144 toodud

piirmääradest tulenevat 7 A-kategooria ohtlikku ettevõtet ning 1 ohtlik ettevõte (vt Tabel 5). B-

kategooria ohtlikke ettevõtteid valla territooriumil ei asu.

Tabel 5. Ohtlikud ettevõtted Sillamäe linna territooriumil. Allikas: Allikas: Maa-ameti

ohtlike käitiste, veevarustuse ja veeohutuse kaardirakendus, seisuga 27.10.2023

Ettevõtte nimi Asukoht Ohu

kategooria

Ohu

raadius

, m

Kemikaalid, t

EuroChem

Terminal

Sillamäe OÜ

ammoniaagi

terminal

Kesk tn 2z,

Sillamäe

A-kategooria 3800 Ammoniaak (40968.0)

Propaan (5.0)

DBT AS BCT

terminal

Kesk tn 2c,

Sillamäe

A-kategooria 2700 Vedel ammoniaak

(veeldatud) NH3

(60000.0)

Nord Terminals

AS Sillamäe

põhiterritoorium

Kesk tn 2b,

Sillamäe

A-kategooria 237 Põlevkiviõli (519750.0);

Raske kütteõli (519750.0);

Vaakumgaasiõli

(470250.0)

Nord Terminals

AS Sillamäe

põhiterritoorium

Kesk tn 2,

Sillamäe

A-kategooria 140 Põlevkiviõli (519750.0);

Raske kütteõli (519750.0);

Vaakumgaasiõli

(470250.0)

EuroChem

Terminal

Sillamäe OÜ

mahutipark

Kesk tn 2a,

Sillamäe

A-kategooria 502 Metanool (19000.0);

Tolueen (2700.0);

Vedela kompleks-väetise

vkv (13500.0)

Silsteve AS Ehitajate tn

1k, Sillamäe

A-kategooria 4512 Ammoonium-nitraat mark

(N = 34,4%)

(60000.0)

NPM Silmet OÜ Kesk tn 2/1,

Sillamäe

A-kategooria 71 Alumiinium-pulber (49.0);

Naatriumsulfiid (1.0);

Vesinikperoksiid 50%

(10.0);

Kaalium- kloraat (1.5);

Kaltsium metalliline (35.0);

144 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

88 / 186

Lämmastikhape (57%)

(405.0);

Baariumkloriid (6.0);

Ammoonium-bifluoriid

(500.0);

Vesinikkloriid-hape 35%

(185.0);

Naatrium-bensoaat (100.0)

Ecometal AS Kesk tn

2/26,

Sillamäe

C-kategooria 500 Arseen (2.0);

Seleen (2.0)

Ühegi väljaspool Sillamäe linna territooriumi asuva suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte ohuala

valla territooriumile ei ulatu.145

Käitiste riskianalüüsid ei ole avalikud. Seetõttu ei saa planeeringu ega KSH materjalides kajastada

infot riskianalüüsides kajastatud andmete kohta.

Kemikaaliseadus146 kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada

ohtlikest ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised,

arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked

paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle

tagajärgede raskust. Planeerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning

elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral

peamiste transpordiliinide vahel.

Päästeamet on koostanud metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine147“, mis on abivahend planeeringute ja ehitusprojektide osas

otsuse tegemiseks, kuna ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas

ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Metoodikaga antakse kohalikele

omavalitsustele põhimõtted millega planeeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste ja

ehituslubade andmisel arvestada.

Ohualasse planeerimise, suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte rajamisel ning olemasolevates

muudatuste tegemise korral (juhul, kui suureneb risk) on tegemist kitsendustega (ehitusseadustik §

12 lõige 2). Metoodikat kasutades tuleb Päästeametil hinnata kooskõlastamisel ka kemikaaliseaduse

§ 32 lõike 5 nõudeid:

1) kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse

tagajärgede raskust;

2) kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;

3) kas enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama

lisainformatsiooni.

145 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus seisuga 27.10.2023

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1065&HEIGHT=833&zle

vel=5,641773.4375,6595304.6875

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1065&HEIGHT=833&zle

vel=5,641773.4375,6595304.6875 146 Kemikaaliseaduse § 32, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015002?leiaKehtiv 147 Leitav: https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide- koosk-lastamise-otsuse-tegemine.pdf (vaadatud 29.05.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

89 / 186

Samuti hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud

kemikaaliseadus § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega. Päästeamet võib kooskõlastuse andmata jätta,

kui planeeringuga või ehitusprojektiga kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või

õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad

(kemikaaliseadus § 32 lõige 6).

Loetletud asjaoludega arvestamise protsessi raames peab ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga

ettevõtte käitaja andma piisavat teavet ettevõttest lähtuvate riskide ja ohtude kohta, kui seda taotleb

pädev asutus planeeringu koostamiseks, projekteerimistingimuste või ehitusloa andmiseks. Selleks

küsis Sillamäe Linnavalitsus ÜP koostamise raames kõigilt linna territooriumil tegutsevatelt

ettevõtetelt riskianalüüse, millega on ÜP ja KSH koostamisel arvestatud.

Ohualade parameetrid on sätestatud majandus- ja taristuministri määruse nr 18 „Nõuded ohtliku

ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas (vt Tabel 6).

Tabel 6. Õnnetuste ohualade parameetrid ja üldine iseloomustus

Ohuala

liigitus ja definitsioo n

Kemikaalide

kontsentrats ioon

Ülerõhk

(bar/kPa) ja taandatud kaugus k

Lühiajaline

(kuni 20 sek) soojuskiirgus kW/m2

Keskpikk

(kuni 100 sek) soojuskiirg us kW/m2

Pikaajaline

(üle 15 min) soojuskiirgu s kW/m2

Inimes t ohusta v tase

Ehitis t ohust av

tase

Inimest ohustav tase

Ehitist ohustav tase

Eriti ohtlik ala (Re)

LC50 (30 min) 0,24 bar / 24 kPa

k = 7,2

25 37 17 15

Väga ohtlik ala (Rv)

AEGL-3 (30 min)

0,16 bar / 16 kPa

k = 9,6

10 8

Ohtlik ala IDLH 0,05 bar / 5 kPa

k = 22,2

8 4

Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus

50% ning ehitiste kahjustused nende mahust on suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re.

Väga ohtlik ala – ohuala osa, millel on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise

ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1%-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv.

Ohtlik ala – ohuala osa, millel võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi

ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku

ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro.

Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda

Päästeameti poolt koostatud juhendist (Päästeamet 2018), mis seab piirangud ja tingimused ohuala

erinevatesse tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning

taristuobjektide planeerimisele.

Ohualasse ei tohi ÜP-ga planeerida hooldekodusid, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusi, suuri

õppehooneid, haiglaid ega tervishoiuhooneid ja suuri välisõhu spordirajatisi. Ida-Viru

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

90 / 186

maakonnaplaneeringu148 kohaselt ei planeerita puhkealasid suurõnnetuse ohuga ettevõtete

ohualasse. Kui see pole võimalik, siis tuleb arvestada võimaliku õnnetuse tagajärgi leevendavate

meetmete rakendamisega, nagu näiteks teavitustahvlid käitumisjuhistega. Maakonnaplaneeringu

tingimuste kohaselt tuleb Sillamäe ülelinnalised puhkealad, supelrand ja ujumiskoht, jahi- ja

paadisadam ning matkarajad varustada teavitustahvlitega, kus on vajalik info ja juhised

ohuolukorras käitumiseks nii linna elanikele kui külalistele.

Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei tohi ÜP-ga

planeerida suuri elamurajoone, teatud tüüpi ühiskondlikke hooneid (tervishoiu- ja

hoolekandeasutused, lasteasutused, haridusasutused) ning suuremale hulgale inimestele mõeldud

majutus-, toitlustus- ja kaubandusasutusi ning meelelahutusasutusi, spordirajatisi ja puhkealasid.

Sillamäe ÜP-ga on Silsteve AS eriti ohtlikku alasse (Re) planeeritud arenguala ja väikesadama maa-

ala ning väga ohtlikku alasse (Rv) muuhulgas ühiskondlike hoonete- ja väikeelamute maa-alad.

Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni planeerimisel on oluline Sillamäe Linnavalitsusel pöörata

tähelepanu sellele, et õnnetusjuhtumi korral tuleb neil tagada ohualasse jäävate inimeste ohutu ja

kiire väljapääs (evakuatsioon) piirkonnast. Selleks on oluline, eriti- ja väga ohtlikku alasse

planeeritud kinnistutelt oleks tagatud mitu ja eri suunas ligipääsuteed. Arenduste realiseerumisel

tuleb Sillamäe Linnavalitsusel tagada ÜP-st tulenevalt lisanduvate inimeste teavitamine ohualas

viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

ÜP-ga on võimalik edaspidi arendada erineva otstarbega tegevusi ka maa-aladel, mida ÜP-ga otseselt

ei reserveerita või muu juhtotstarbega aladel, kui see on kooskõlas ÜP seletuskirjas toodud

maakasutuse tingimustega. Kui edaspidi on soov kavandada tegevusi ohtliku ettevõtte ohualasse,

tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses

sätestatud korrast.

Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks.

Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle

raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate

ohtlike ainete varu tõttu (KeMS § 21 lg 10).

Doominoefektide tekkevõimalused

Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks.

Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle

raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate

ohtlike ainete varu tõttu (KeMS § 21 lg 10).

Doominoefekt saab tekkida algsündmusest. Doominoefekti tekkimise eeldus on, et algsündmusest

põhjustatud soojuskiirguse või ülerõhu kriitiline väärtus ulatub naaberterminali territooriumil asuvate

ohustatud ehitiste või rajatisteni. Doominoefekti tõenäosus saab olla väiksem või võrdne

algsündmuse tõenäosusega.

ÜP koostamise raames analüüsiti doominoefektide tekkevõimalust Sillamäe linna territooriumil,

ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskianalüüsides toodud andmete põhjal. Töös ei käsitleta

Sillamäe sadama maa-alal asuvate ettevõtete doominoefekti tekkevõimalusi, sest need on hinnatud

Sillamäe sadama maa-alal asuvate ettevõtete kumulatiivse riskianalüüsi (EstKonsult OÜ 2019)

käigus.

Ühest ettevõttest teise kanduda võiva suurõnnetuse tekkepõhjus saab olla149 :

• plahvatusest tekkiv ülerõhk ja lööklaine;

• tulekahjust või plahvatusest tekkiv soojuskiirgusvoog;

148 Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ 149 Doominoefektide hindamise juhend, Päästeamet 2018. Leitav: https://www.rescue.ee/files/2018-10/18-10-

01-doominoefektide-hindamise-juhend.pdf

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

91 / 186

• plahvatusest, tulekahjust või lekkest tekkiv toksiliste ühendite levik;

• fragmentide laialipaiskumine 150 .

Seadmetel ja rajatistel on erinevad kriitilised soojuskiirguse ja ülerõhu kahjustuskriteeriumid.

Soojuskiirguse kriitiliseks väärtuseks on võetud terase kahjustustase 25 kW/m2 või enam, mis on

võrdsustatud ehitistele ohtliku alaga. Ülerõhu kriitiline väärtus on ehitistele eriti ohtlik ülerõhu tase

0,35 bar.

Hädaolukorra ennetamine, selleks valmistumine ja selle lahendamine

Vastavalt hädaolukorra seadusele on loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille

kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse

29.07.2021 määrusega nr 77151. Määruse kohaselt on selline tulekahjust, plahvatusest, varingust,

transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest

sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või

keskkonda päästesündmus ning selle hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhib Päästeamet.

Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja

hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. Riskianalüüsi

koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. Määrusega nr 77 on muuhulgas kehtestatud nõuded

päästesündmuse riskianalüüsi sisule ja ajakohastamisele. Riskianalüüsi põhjal koostatakse

asjakohasel juhul hädaolukorra lahendamise plaan. Hädaolukorra lahendamise plaan on

koostöökokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja hädaolukorra lahendamisse

kaasatud asutus või isik lepivad kokku hädaolukorra lahendamise korralduse. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021 määrusele nr 78152 on ulatuslik tööstusõnnetus hädaolukord, mille kohta

hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhib Päästeamet. Omavalitsusüksuse kriisikomisjon

abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja

hädaolukorra lahendamisel.

Meetmed keskkonnaohtlike objektide ning suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega arvestamiseks

Sillamäe linnas on toodud ka KSH aruande peatükis 8.22.

7.12. Hinnang üleujutusaladega arvestamisele

Üleujutuseks loetakse harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, sealhulgas

üleujutus, mis on põhjustatud vooluveekogu veetaseme tõusust või mere veetaseme tõusust

rannikualal. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemi põhjustatud üleujutust. Üleujutusega

seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese

tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele.

Üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi153 ning suure üleujutusalaga

siseveekogusid154 Sillamäe linnas ei ole155. Kuna tegemist on rannikuäärse linnaga, siis võib rannikul

esineda korduvalt üleujutatavaid alasid.

150 Juhendi kohaselt on seda kõige keerulisem hinnata, mistõttu fragmentidest tingitud doominoefekti juhendis

detailselt kajastatud ei ole. 151 Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi

koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus 152 Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan,

plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad

täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning

selle korraldamise eest vastutavad asutused 153 Veeseadus–Riigi Teataja, § 108-111, 154 Loetelu kehtestatud keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega

siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“–Riigi Teataja 155 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 4.10.2023; Keskkonnaregister, seisuga 4.10.2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

92 / 186

Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille mullastikust ja taimestikust on võimalik järeldada, et tegemist

on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. Korduva üleujutusega alasid

iseloomustavad sooldunud rannikumullad ja vastavad taimekooslused (roostik, märjad rannaniidud

jne).

Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele

äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud tormikahjud, üleujutused).

Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral156.

7.13. Hinnang kliimamuutustega arvestamisele

7.13.1. Kliimamuutused Sillamäe kontekstis

Eesti on endale pikaajaliseks eesmärgiks võtnud kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja sidumise

tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini157. See vastab ka Pariisi

kliimaleppe eesmärgile hoida soojenemine 1.5 °C piires 2050. aastani ning on kooskõlas ka Euroopa

Roheleppe (European Green Deal) põhimõtetega158, mille alusel on igas liikmesriigis

miinimumeesmärgiks vähendada KHG 55% võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga. Lisaks on

Eestis koostatud Kliimamuutuustega kohanemise arengukava aastani 2030, mille alusel on võimalik

analüüsida ning jälgida suurimaid kliimamuutustega seonduvaid riske taristuprojektidele ning

võimalikke kohanemise ning kliimamõjude leevendamise võimalusi159.

Kliimamuutustega Kohanemise Arengukava 2030 kohaselt on suurimad riskid Eestis seoses

kliimamuutuste poolt põhjustatud mereveetasemetõus tihedalt asustatud rannikualadel. Lisaks on

üleujutustele haavatavad ka siseveekogude äärsed asustatud alad suurenenud vooluhulkade tõttu,

mis on omakorda põhjustatud suurenenud ekstreemsete sademete hulkade ning tormide tõusu tõttu.

Kuigi Sillamäe ei asu üleujutusohuga piirkonnas, tuleb kliimamuutuste kontekstis valmis olla

suurenenud sademete hulgal ning potentsiaalsetele lokaalsete üleujutustele, tuleneval asukohast

jõe-ning mereäärsel alal. Keskkonnaagentuuri andmed näitavad, et sademete hulk Ida-Virumaal ning

lähimas meteoroloogia jaamas Narva-Jõesuus ajalooliselt on olnud tormide ning ekstreemsete

sadude ajal võrdlemisi suur, näiteks 113 mm sademeid 5-6. Augustil 2003160; 30-aasta keskmine

sademete hulk augusti kuu jooksul üle Eesti on 81 mm161, seega sadas Narva-Jõesuus ühe ööpäeva

jooksul maha 22 mm rohkem, kui Eestis keskmiselt tavaliselt ühes kuus. Sarnaseid ekstreemseid

vihmahooge on ajaloost veel tuua Narva-Jõesuu kohta. Narva-Jõesuu on toodud siinkohal näitena

kui kõige lähem meteoroloogia vaatlus jaam Sillamäele, seega antud kontekstis ilmselt sarnaseima

kliima ning ekstreemumitega koht. Rohke sademete hulk antud piirkonnas on ajalooliselt esinenud

ka talvel, kuid lumekihi paksus on põhinedes Kliimamuutustega Kohanemise Arengukavale tulevikus

talviti vähenemas, mis aga võib tähendada suuremat sademete hulka hoopis vihma kujul soojema

kliima tõttu. Seetõttu on vajalik olla valmis ekstreemsemate sajuhulkade jaoks Sillamäel.

156 Veeseadus–Riigi Teataja, § 106 157 Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Eesti kliimaministeerium. Leitav siit:

https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 158 The European Green Deal, European Comission. Leitav siit: https://commission.europa.eu/strategy-and-

policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en 159 Kliimamuutustega kohanemise arengukava. Kliimaministeerium. Leitav siit:

https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 160 Ilmateenistus, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ida-

virumaa-kliimast/ 161 Kuukokkuvõtted, Ilmateenistus, Keskkonnaagentuur. Leitav siit:

https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

93 / 186

Lisaks sademete hulga suurenemisele tulevikus tulenevalt kliimamuutustest on tõusmas ka

keskmised temperatuurid ning sellega seoses on ka suurem risk kuumalainete sagenemiseks ning

pikenemiseks, mis võib linnades viia kuumasaarte tekkeni. Kliimasoojenemise trend on jälgitav ka

Ida-Virumaa kontekstis, kus seekord lähima meteoroloogilise mõõtejaama Kunda näitel on

paljuaastane keskmine (30-aasta keskmine) temperatuur tõusnud iga mõõtmisperioodi vältel (1961-

1990 4.9 °C kuni 1991-2020 6.2 °C)162. Nii Kliimamuutustega Kohanemise Arengukava kui ka

Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC))

hinnangul on Eestis ning samadel laiuskraadidel Euroopas tõenäoline sagenev kuumalainete arv ning

intensiivsus163. Kuumasaarte ning kuumaga seotud riskide vähendamiseks linnades on oluline

rohealade ning haljastuse olemasolu, seda on senised uuringud näidanud Eestis ka Tallinna ning

Tartu näitel164165166. Lisaks vähendavad haljasalad ning rohealad riski lokaalsete üleujutustele imava

pinnase tõttu.

Samuti on tulevikus oodata tormide sagenemist ning intensiivistumist, mis tähendab, et nõuded

taristule ning ehituste vastupidavusele peavad olema vastavuses võimalike ekstreemsete tormidega

ning tagama ka tormitagajärgedega likvideerimise võime.

7.13.2. Planeeritav tegevus ning kooskõla kliimaeesmärkidega

Planeeritud tegevus Sillamäel näeb ette rohevõrgustike ning haljashalade omavahelist paremat

sidumist linnaruumiga ning rohevõrgustike, parkida ja haljasalade säilitamist ning korrastamist,

jalgratta taristu (teed ning parklad) loomist ning parendamist, olemasolevale tööstusalale ca 523

000 m2 päikesepargi loomist ning potentsiaalset merekütet energia tootmiseks, olemasolevate

hoonete ning hoonealade muutmist ning kaasajastamist ning mitte ehitades suures mahus juurde

uusi elamuhooneid ning sademevee ärajuhtimise lahendused, kus hoidutakse suures ulatuses vett

mitte läbilaskvate pindade rajamisest, mis võivad tekitada lokaalseid üleujutusi. Lisaks pööratakse

tähelepanu hoonete energiatõhususele ning võimalusel taastuvate soojusallikate eelistamisele.

Selleks, et Sillamäe ÜP-ga planeeritav rohevõrgustik oleks kliimaeesmärkidega kooskõlas, tuleb seda

täiendada vastavalt KSH-s toodud soovitustele. Vältida tuleb kuumasaarte tekkimist ja korrastada

olemasolev kuumasaar linna tööstusalal asuvas veoautode parklas. Siis on Sillamäe ÜP-ga

planeeritav tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti kliimaeesmärkide ning vastavate

arengukavadega.

7.13.3. Otsesed ning kaudsed heited seosed planeeritava tegevusega

Otsese (1.liigi) ning kaudsete (2 ja 3. liigi) heite kirjeldamiseks ning aluseks on Euroopa Komisjoni

Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027167.

• 1. liigi heide: Otsesed KHG heited, mis tekivad läbi vahetu või kontrollitava tegevuse;

mis tekib füüsiliselt projekti raames käitatavatest allikatest. Näiteks heitkogused, mis tekivad

fossiilkütuste põletamisel, tööstusprotsessides ning kontrollimatust heitest.

• 2. liigi heide: Kaudne KHG heited, seotud projekti raames tarbitava, kuid mitte projekti

raames toodetava energia tarbimisega; ka nii-öelda välised heited energiatarbimise läbi.

162 Ilmateenistus, Keskkonnaagentuur, andmepäring paljuaastaste keskmiste temperatuuride ja sademete

kohta. 163 IPCC (2023) Sixth Assessment Report. Leitav siit: https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar6/ 164 Wilczyńska et al., (2023) ’Perceptions and Patterns of Use of Blue Spaces in Selected European Cities: Tartu,

Tallinn, Barcelona, Warsaw and Plymouth’“, Sustainability, 15(9), p.7392. 165 Sagris, V. and Sepp, M. (2017) ’Landsat-8 TIRS data for assessing Urban Heat Island effect and its impact

on human health’, IEEE Geoscience and Remote Sensing Letters, 14(12), pp.2385-2389. 166 Remmelgas, L. (2020) ’The Resilience of Tallinn urban landscapes to a changing climate: land surface

parameters and their impact on urban heat island effect’, Master's thesis, Eesti Maaülikool. 167 Euroopa Komisjoni teade, Euroopa Liidu Teataj C 373. Leitav siit: https://op.europa.eu/en/publication-

detail/-/publication/d6160e3e-01a3-11ed-acce-01aa75ed71a1/language-et

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

94 / 186

Võetakse arvesse ning on kohane, kui on kontroll energiatarbimise üle (energiatõhuse

meetmed või üleminek taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarbimisele).

• 3. liigi heide: Muud kaudsed KHG heited, mis on projekti tegevuse tagajärjed; näiteks

maanteetaristu arendamisel ja kasutamisel sõidukite tekitatav heide.

Kvantitatiivselt on keeruline analüüsida täpseid KHG koguseid, kuid hinnanguliselt on suurimad

otsese KHG heited seotud ehitustegevusega planeeringute elluviimisel (ehitusmasinate ja

transpordi käitamine ehitus ning planeeringute elluviimiseks). Tegu on möödapääsmatute heidetega

ning arvestades planeeringutes ettenähtud tegevusi ning järgnevaid tulemusi, on tegevuste mõju

kliimamuutustele väike.

Kaudsed KHG heited on seotud Sillamäe planeeringute puhul plaaniga tõsta ning parendada

hoonete energiatõhusust, mille arvelt oleks seejärel energia tarbimine väiksem. Lisaks on plaanis

päikesepargi loomine, mille tootmise hulk küll ei lähe kaudsete heidete alla, kuid sellevõrra

kasutataks ning tarbitaks energiat lokaalselt, mille arvelt on võimalik vähendada fossiilsete kütuste

tarbimist, mis tähendab, et sellisel juhul võib seda arvestada ka kaudse KHG heitmena. Seda

Sillamäe puhul, kus ei ole ette nähe asustuse tihenemist tulevikus vaid pigem kohaliku rahvaarvu

vähenemist, seega potentsiaalseid tarbijaid võib jääda vähemaks, mille arvelt siis kasutataks samuti

vähem fossiilseid kütuseid (gaas, põlevkivi) lokaalselt. Võttes eelduseks keskmise Eestis ruutmeetri

peale jõudva energiahulga 3489 MJ = 969.2 kWh/m2 ning potentsiaalse päikesepargi suuruse 523

000 m2 ning arvestades päikesepaneeli kasuteguriks 15%168, siis planeeritav päikesepark võiks

aastas potentsiaalselt toota 72 690 MWh = 72,7 GWh elektrienergiat. Praeguste tehnoloogiate juures

on päikesepaneelide eluiga 20-30 aastat. Võttes elueaks 20 aastat ning baseerudes kahele erinevale

uuringule, kus päikesepaneelide eluea emissioonid 1 kWh elektrienergiatootmiseks on puhul on 6g

CO2ekv 1kWh tootmiseks169170. Arvutades sellisel juhul keskmise aastase CO2ekv, mis kulub Sillamäe

näitel 72,7 GWh tootmiseks, oleks see 21 807 kg = 21.8 tonni CO2ekv. Kui aga võtta aluseks

põlevkivist elektri tootmine ühe aasta kohta, eeldades, et 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1.5

kg põlevkivi ning arvestades siinkohal madalamat eriheiteteguri piirmäära 1.1 CO2ekv 1 kg kohta,

oleks CO2ekv emissioon 72,7 GWh tootmiseks ligikaudu 44 tonni, mida on aasta kohta arvestades 20

aastast päikesepaneelide eluiga 42 tonni CO2ekv rohkem, kui oleks KHG heide sama koguse

elektrienergia tootmiseks päikesepaneelidest. Eesti Energia on teada andnud, et alates 2025. enam

elektrienergia tootmiseks põlevkivi küll ei kaevandata ning alates 2030. lõpetatakse ka põlevkivi

kaevandamine põlevkiviõlist elektri tootmiseks171, seega on keeruline hetkel arvestada, mis võiks

olla tegelik vähenenud CO2ekv hulk elektrienergia tootmiseks näiteks alates pärast 2025. aastat.

Seega oleksid kaudsed KHG heited oluliselt väiksemad planeeritava päikesepargi ala puhul kui seda

oleks põlevkivist elektrienergia tootmisel (kaevandamisel).

Muud KHG kaudsed heited võivad Sillamäe puhul olla seotud teede ning transpordi taristu

parandamisega ning parkimiskohtade juurde loomisega, mis teoreetiliselt võib kasvatada sõidukite

hulka linnas ning seeläbi ka KHG heite hulga suurenemist. Samal ajal on planeeritud ka rattateede

taristu (teede ning parklate) alad, mis omakorda võiksid suurendada muutust liikuvusviiside osas

keskkonnasõbralikumate viiside suunas. Kvantitatiivselt on hetkel keeruline KHG heite suurust

hinnata, kuid arvestades, et tegu on kahaneva elanikkonnaga linnaga, siis teede ning

transporditaristu muutustest ning lisaks ka säästliku liikuvuse parendamise seisukohalt suurem mõju

kliimamuutustele puudub ning KHG heide ei ole märkimisväärne.

168 Energiatalgud. Päikesepaneel. Leitav siit: https://www.energiatalgud.ee/P%C3%A4ikesepaneel 169 Pehl et al., (2017) ’Understanding future emissions from low-carbon power systems by integration of life

cycle assessment and integrated energy modelling’, Nature Energy, doi: 10.1038/s41560-017-0032-9. 170 Mehedi et al., (2022) ’Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy

systems’, Applied Energy, 314, p.118918. 171 ERR (2021) Eesti Energia lõpetab 2030. aastaks põlevkivist elektri tootmise

https://www.err.ee/1608232500/eesti-energia-lopetab-2030-aastaks-polevkivist-elektri-tootmise

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

95 / 186

7.14. Hinnang riigikaitseliste ehitistega arvestamisele

Ehitusseadustiku172 kohaseid riigikaitselisi ehitisi Sillamäe linnas ei ole. Samuti ei ulatu Sillamäe linna

territooriumile ühegi sellest väljaspool asuva riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.173

Riigikaitseliste ehitiste töövõimet võivad mõjutada üle 28 m kõrgused ehitised, mistõttu kõigi selliste

objektide kavandamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga ning vastavad planeeringud ja

projektid ministeeriumiga kooskõlastada.

7.15. Mõjude omavahelised seosed ja piiriülese mõju võimalikkus

Sillamäe linna ÜP on pikaajaline arengudokument, mistõttu avalduvad ka planeeringulahenduse

rakendamisega kaasnevad mõjud üldjuhul kaudselt, pikaajaliselt ning omavahel seotult. Mõjude

omavahelisi seoseid on käesolevas KSH-s arvestatud läbivalt, erinevate teemavaldkondade analüüsi

käigus.

Erinevate mõjude omavahelise seose pikaajaliseks ja positiivseks mõjuks võib pidada mugava,

atraktiivse ja jätkusuutliku elukeskkonna tekkimist ja säilimist. Selle mõõtmeteks on näiteks hästi

läbimõeldud ruumilahendus, piisav elamispindade ja elamute arendamiseks alade olemasolu,

esmavajalike teenuste olemasolu ja hea kättesaadavus elanikkonna erinevatele gruppidele, puhas

väliskeskkond ja piisavas hulgas ning mugava ligipääsetavusega vaba aja veetmise ja puhkamise

võimalusi (kultuuriväärtused, puhke- ja virgestusalad, pargid ja haljasalad, veekogude kaldad vms).

Kvaliteetset elukeskkonda toetavad ka piisava tihedusega ja heas korras sõiduteed ning sidus jalg-

ja jalgrattateede võrgustik, mis parandavad nii liikumisvõimalusi erinevate sihtkohtade ja teenuste

vahel, tagavad ühendused tähtsamate transpordisõlmedega. Samuti on elukeskkonna

atraktiivsemaks muutmisel otsene seos maastikul kui inimeste elu- ja töökeskkonnal.

Erinevate mõjude omavahelises seoses avaldub positiivne mõju ka läbi ettevõtluse. Nii piisavalt

paindlikud tingimused äri- ja tootmistegevuse arendamiseks kui olemasoleva taristu parendamine

loovad ruumilised eeldused nii uute ettevõtete lisandumiseks kui olemasolevate edasiarendamiseks.

See toob kohapeale juurde mitmekülgseid töökohti ning aitab eeldatavalt vähendada ka elanike

väljarännet. Ettevõtlusel on oluline roll ka linna majanduslikus heaolus ning atraktiivse ja

jätkusuutliku elu- ja kultuurikeskkonna kujundamises. Uute ettevõtete lisandumisel ja olemasolevate

laiendamisel võib olla kumulatiivne negatiivne mõju, mis võib ilmneda looduskeskkonnale ning

inimese tervisele ja heaolule läbi õhusaaste, müra, joogivee kvaliteedi halvenemise, valgusreostuse,

elupaikade kao vms. KSH läbiviimisel kavandatud ja käesolevas aruandes välja toodud meetmete

rakendamisel ei kaasne planeeringulahenduse elluviimisega erinevate mõjude omavahelises seoses

eeldavalt olulist negatiivset mõju.

ÜP kohase maakasutuse alusel tuleb kohalikul omavalitsusel edaspidi kaalutlusotsuste tegemisel

silmas pidada ja arvestada ka erinevate mõjude omavahelise seosega.

Piiriülest keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile näha ei ole.

172 Riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või

Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Ehitusseadustiku § 115 lg

1, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020006?leiaKehtiv 173 Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, seisuga 10.01.2022; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

96 / 186

8. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja

leevendamiseks kavandatavad meetmed

8.1. Meetmed kaitstavatele liikidele avalduva mõju vältimiseks

• Nahkhiirtele avalduvate mõjude vältimiseks tuleb Ülemise ja Alumise paisjärve äärde

rajatava puhkeotstarbelise taristu puhul vältida valgustuse rajamist paisjärvede kaldatsooni.

Paisjärve naabrusse jäävatel metsaaladel paiknevatel radadel tuleb kasutada vajadusel

madalat ning alla suunatud valgustust, mille mõju nahkhiirtele on minimaalne. Samuti tuleb

vältida suuremaid raieid ja raadamist paisjärvede kaldatsoonis, kuna see halvendaks

nahkhiirte elupaigatingimusi.

• Kahepaiksetele avalduvate mõjude vältimiseks tuleb säilitada Sillamäe sadama territooriumil

asuvad looduslikud veekogud, mis eeldatavalt on kahepaiksete sigimisveekogud.

Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad tagada nahkhiirtele soodsad

elutingimused.

8.2. Meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

• Rohevõrgustiku lahendus peab tagama sidususe Toila valla territooriumil asuva

rohevõrgustikuga.

• Sillamäe linna lääneossa jäävad taimestunud alad tuleb hõlmata rohevõrgustiku koosseisu.

Arvestades ÜP ajalist kestvust on võimalik rohevõrgustiku määramine tootmismaadele

vahekasutusena, kuni võimalike arenduste realiseerumiseni.

• Lisaks on soovitatav pikendada piki randa kulgevat roheala Türsamäe ranna alale, kuna seal

on tegemist looduslähedase haljastusega rannaalaga. Oskusliku ja tänapäevase planeerimise

ja projekteerimise korral ei välista Türsamäe randa planeeritud väikesadam rohevõrgustiku

koosseisu kuuluva haljastuse toimimist antud paigas.

• Linna lääneosas paikneva transiitveokite parkla ümbruses ja parklas tuleb säilitada ja luua

sobiv haljastus kuumasaare tekkimise vältimiseks.

• Oluline on säilitada Sillamäe sadama territooriumil asuvad looduslikud väikeveekogud, mis

on võimalikuks sigimispaigaks kahepaiksetele ning pakuvad elupaiku ka linnustikule ning

vee-selgrootutele.

• Määrata Sillamäe ÜP-ga rohevõrgustiku konkreetsed kasutustingimused, mis tagavad

rohealade ökoloogilise väärtuse ning võrgustiku sidususe elustiku jaoks.

Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, eriti nende komplekssel rakendamisel, sest aitavad

tagada rohevõrgustiku sidususe ja toimimise, säilitada olemasolevat haljastust ja vähendada

kliimamuutuse mõju.

8.3. Meetmed põhjavee kaitseks

Üldised tingimused/meetmed põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks

• Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskavast.

• Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstusega ning põhjaveevaruga. Vältida

tuleb põhjaveevaru liigvähendamist.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

97 / 186

• Tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb täita kõiki keskkonnanõudeid.

• Objektide ja tegevuste kavandamisel ning nende elluviimisel ja kasutamisel tuleb jälgida, et

pinnasesse ja põhjavette ei sattuks saasteained koguses, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti.

• ÜVK arendamise kava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas planeerimis- ja ehitustegevuse

tulemusena toimunu vastab reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja

kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke

tingimusi. Vajadusel tuleb reoveekogumisaladega kaetavate alade ulatust korrigeerida.

• Reoveekogumisalal tuleb tagada ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse

juhtimiseks. Ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt

heas korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine.

• Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb järgida veeseadusega seatud nõudeid.

• Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik veenduda, et reoveepuhastid on regulaarselt

ja nõuetekohaselt hooldatud.

• Kui ehitiste rajamise käigus tekib üle 10 m3 graptoliitargilliiti, siis selle käitlemiseks on vaja

koostada eriprojekt. Eriprojektiga tuleb muuhulgas lahendada leostumisest tekkiva põhjavee

hapestumise vältimise meetodid. Eriprojekti koostamisel tuleb lähtuda EGT juhendis toodud

põhimõtetest, projekt peab oma olemuselt andma ammendava tegevuskava ja juhised. Sõltuvalt

ainete sisaldustest võib graptoliitargilliit olla kiirgusohtlik ning sellest tulenevalt kuuluda

kiirgusseaduse reguleerimisalasse. Selle aspektiga tuleb koostatavas eriprojektis arvestada.

Eriprojekt on tööprojekti koostamise üheks aluseks.

• Juhul, kui mingi kogus vett puutub kokku graptoliitargilliidiga, siis tuleb juhtida see settebasseini

ja neutraliseerida kõrgema pH näitajaga vees, mis on basseini eelnevalt pumbatud.

Neutraliseerijatena kasutatakse aluselist, kergesti lahustuvaid karbonaatseid mineraale.174, 175

Hajuskoormuse vähendamise meetmed

• Maanteelt sademevee juhtimiseks veekogusse või pinnasesse peavad selles sisalduvad

saastenäitajad vastama kehivatele piirväärtustele.

Punktkoormuse vähendamise meetmed

• Arvestades, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus võimaldab suvilapiirkonna

aianduskrunte võtta kasutusele aastaringseks elamiseks, on tuleb alale põhjavee kvaliteedi

kaitseks ette näha ühtsed vee- ja kanalisatsioonivõrgud.

• ÜVK arendamise kava ülevaatamisel tuleb hinnata.

• Reostuse vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada seirekaevude

rajamine nende vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude kasutamine veeseisundi

muutuste seireks. Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt saaste leviku takistamise

meetmeid. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee

puhastusseadmete korrastamine.

• Kehtestatud reoveekogumisalade muutmisel tuleb lähtuda veeseaduses sätestatud korrast.

• Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas analüüsida ÜVK

arendamise kava ülevaatamise ning uue koostamise käigus ning vajadusel näha ette ressursid

puhastite rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

• ÜVK arendamise kavade ülevaatamisel ning uue kava koostamisel tuleb hinnata, kas vahepealse

perioodi jooksul toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena (elamute, äri- ja

tootmisüksuste rajamine) vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade määramiseks

174 Keerme, M. Settebasseinide puhastamisefektiivsus Estonia põlevkivikaevanduse näitel. Magistritöö. Tallinna

Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, 2015 175 Graptoliitargilliidi käitlemise juhend. Eesti Geoloogiateenistus, 2020

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

98 / 186

kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee

kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vastavalt ülevaatamise tulemustele tuleb vajadusel

reoveekogumisalade ja nende laiendustega kaetavate alade ulatust ÜVK arendamise kavas

korrigeerida.

• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada kanalisatsioonirajatiste

kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate objektide ja tegevuste

kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel.

Veevõtust tuleneva koormuse vähendamise meetmed

• Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse

tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Sillamäe linna (põhja)veevarusid. Üldpõhimõtte

kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett.

• Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee

kvaliteedi nõuetega. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ei saa lubada joogiveeallikatena

uute salvkaevude rajamist.

• Vältida tuleb ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.

• Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks peab puurkaevude, puuraukude ja salvkaevude

projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, konserveerimine ja lammutamine toimuma

õigusaktides sätestatud korras.

Vt ka meetmeid pinnaveekogude kaitseks ptk 8.4 .

Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, eriti nende komplekssel rakendamisel, kuna aitavad

tagada põhjavee kaitse ja varud.

8.4. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks

• Arendustegevus veekogude lähistel ei tohi halvendada selle mõjupiirkonda jäävate veekogude

olemasolevat seisundit. Uue tegevuse kavandamisel tuleb arvestada nii veekogumi olemasoleva

seisundiga kui pidada silmas veekogumi seisundi seatud eesmärki, et mitte ohustada selle

saavutamist.

• Oluline on selliste tegevuste keskkonnamõju (eel)hindamine, mille puhul on kahtlus, et need

võivad veekogumi seisundit halvendada.

• Tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb täita kõiki keskkonnanõudeid.

• Kaldakindlustuse rajamiseks ning Tolstoi-Sõtke piirkonnas mereala täitmiseks on vajalik

veeluba176 ning kui tegemist on kaldaga püsivalt ühendatud ehitistega avalikus veekogus, siis ka

ehitusluba177. Lubade taotlemisel tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang, vajadusel viia läbi

KMH/KSH. Kas, kuidas ja millistel tingimustel on tegevusi võimalik kavandada ning Tolstoi-Sõtke

piirkonnas merealale jäävale alale arendusi kavandada, selgub KMH eelhindamise või KMH ning

asjakohaste uuringute tulemusena. Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada,

sealhulgas ei ole lubatud sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks

kolmandik selle laiusest.

• Rannikualadel ja Sõtke jõe suudmeala piirkonnas tuleb tegevuse kavandamisel arvestada

võimalike üleujutustega ning rakendada meetmeid üleujutusest tingitud kahjude ennetamiseks.

176 VeeS § 187 kohaselt on veeluba vajalik, kui süvendatakse veekogu või kaadatakse mahust alates 100 m3,

paigutatakse veekogusse tahkeid aineid alates mahust 100 m3, muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud

veekogu kaldajoont. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv 177 Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

99 / 186

• Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei ole lubatud sulgeda

vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.

• Kaldaomanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud

tingimustel.

• Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine,

olemasolevate kivide ümberpaigutamine, nihutamine ja/või kuhjamine valli, paadi veeskamiseks

vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, mõningane tehiskate, et ei lõhuks pinnast ja muud

tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne olulist

looduskeskkonna ümberkujundamist.

• Lautri rajamisel ei ole lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus ega rajatiste

ehitamine.

• Lauter ega paadisild ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav.

Paadisildade ja lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab olema tagatud

avalik juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine.

• ÜP-ga määratud lautrikohtade asukohtadele tuleb tagada juurdepääsud.

• Paadisildade rajamisel tuleb lähtetingimuste väljastamisel kaaluda keskkonnamõju hindamise

vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule.

Vt ka meetmeid põhjavee kaitseks ptk 8.3.

Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, eriti nende komplekssel rakendamisel, kuna aitavad

tagada pinnavee kaitse.

8.5. Nõuetekohase joogivee tagamine

• Uute hoonestusalade kavandamisel on soovitav analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada

mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis, kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik,

teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et

praktiliselt kogu Sillamäe linna territoorium on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

• Kaitsmata põhjaveega alal on soovitav soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist, et

vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee

kättesaadavus.

• Joogiveehaaret ei tohi rajada vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne

kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega tagada vee vastavust joogivee kvaliteedinõuetele.

• Veehaarde sanitaarkaitsealale tegevuse kavandamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud

piirangutega.

• Joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele

nõuetele178. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei tohi joogiveeallikana rajada uusi salvkaeve.

• Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub

reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldab

ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel. Arvestades

arengusuunda, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutus võimaldab aianduskrunte võtta

kasutusele aastaringseks elamiseks, on pikas perspektiivis alale mõistlik ette näha ühtsed vee-

ja kanalisatsioonivõrgud. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad vältida joogivee

reostamist ning tagada nõuetekohase joogivee kvaliteedi.

178 Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

100 / 186

8.6. Meetmed kultuuriväärtuste kaitseks

• Kultuurimälestiste alale ja nende kaitsevööndisse tegevuste kavandamisel tuleb juhinduda

muinsuskaitseseadusega sätestatud nõuetest.

• Nende aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem

(potentsiaalselt arheoloogiatundlikel aladel) ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle

kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Seetõttu tuleb ehitustööde käigus olla tavalisest

tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.

• Kaitse all mitte oleva arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tuleb rakendada meetmeid selle

kaitseks. Prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida

Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta 1) kõigil

juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist ning 2) siis, kui ehitiste alla

jääva kaevatava ala (või lähestikku jäävate alade) pindala on suurem kui 500 m2.

• Nii Muinsuskaitseameti poolt määratavatel potentsiaalselt arheoloogiatundlikel aladel kui ka

mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikele aladele planeeringu või

ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

• Tagada tuleb XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete hea seisukord ning

väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina, määrates neile vajadusel kaitse- ja

kasutamistingimused.

• XX sajandi arhitektuuripärandi objektide aladel asuvate nõukogudeaegsete hoonete

energiatõhususe parandamiseks (hoonete soojustamiseks väljastpoolt) tuleb leida sobivad

arhitektuursed lahendused ning rakendada neid kogu ala ulatuses, et säiliks terviklik miljöö.

• XX sajandi arhitektuuripärandi objektide aladega külgnevate arengualade kavandamisel tuleb

arvestada nende sobivusega ümbritsevasse keskkonda.

• Tagada tuleb miljööväärtusliku ala säilimine ja terviklikkus ning väärtustada seda nii kohalikul

kui ka riigi tasandil märkimisväärset arhitektuuri- ja kultuuripärandina.

• Miljööväärtuslikul alal tuleb tehnoseade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme

hooneväline osa, päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldada vähese

vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ja viimistlust. Mitte

lubada paigaldada päikesepaneele ja tehnoseadmete hooneväliseid osi miljööväärtusliku ala

hoonete tänavapoolsetele ja otsafassaadidele ning katustele, mis on nähtavad avalikust ruumist

(tänavalt, avalikult puhkealalt, ilusa vaatega kohast vms).

• Tuulegeneraatorite ehitamine miljööväärtuslikule alale on üldjuhul keelatud.

• Pärandkultuuriobjektide kaitse seisukohast on tõhus viis maaomanike teavitamine väärtusliku

objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuriobjektid

aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade

mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise

ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning

vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine. Soovitav on jagada linnaelanikele

infot pärandkultuuriobjektide registri täiendamise võimaluste kohta.

• Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu (kasutus), et areng selles osas

oleks säästev ja samas jätkusuutlik. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste

korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil

kokkuleppeid.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

101 / 186

• Ettevõtlusalade, puhkepiirkondade ja elupiirkondade kasutamisel ning arendamisel tuleb

väärtustada lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist elulaadi

võimaldavat keskkonda.

• Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku

konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt

(kultuuri)turismi arendamisel.

KOV-il, kultuurimälestiste valdajatel ja Muinsuskaitseametil on soovitav teha omavahel koostööd, et

saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike

objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks.

Meetmed on nende rakendamisel tõhusad, sest aitavad säilitada ja väärtustada linna territooriumil

olevat kultuuripärandit.

8.7. Meetmed väärtusliku maastiku kaitseks

Alljärgnevalt on toodud meetmed Sillamäe linna territooriumil asuva Sinimäe väärtusliku maastiku

säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

• Täpsustada Sinimäe väärtusliku maastiku piire selliselt, et väärtusliku maastiku koosseisu

hõlmatakse mereäärne, Sõtke jõe ja mere vahele jääv kaldapromenaadi ala (haljasala ja

parkmetsa maa-ala), mis jääb arenguala A1 ja Sõtke jõe suudme vahele, koos Sõtke jõe

suudmes oleva paadisadama alaga.

• Sillamäe linna territooriumile jääval Sinimäe väärtusliku maastiku osal (linnamaastikus) tuleb

tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ning säilitada väärtusliku maastiku

omapära. Maa sihtotstarbe muutmine pole soovitav juhul, kui sellega maastikumuster oluliselt

muutub.

• Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused oleksid

kooskõlas piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga ega rikuks maastiku üldilmet.

• Säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata

vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud

vaadete säilitamiseks jne). Ilusate vaatekohtade maad kavandada puhkekohtadeks ja avaliku

kasutusega aladeks koos vaatekohtade taristuga (tualetid, prügimajandus, puhkepingid jne).

• Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate

objektide ehitamine väärtuslikule maastikule on üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise

kavandamisel väärtuslikule maastikule tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist

ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust.

• Väärtusliku linnamaastiku säilimise tagab selle sihipärane hooldamine ning hoonete ja rajatiste

korrashoid. Soovitav on koostada väärtusliku maastiku hoolduskava, milles ette näha väärtusliku

maastiku säilitamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks vajalikud täpsed tegevused.

• Maastiku üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jm heakorrastamata objektid tuleb

likvideerida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikule maastikule jääva ala heakorra

suurendamisele ning prügimajanduse korrastamisele.

• Maastikku tuleb väärtustada kui inimeste elu- ja töökeskkonda, sest maastikul on tähtis roll

piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle teema alla kuulub kogu linna territoorium, sh

erinevatest ajaperioodidest pärit asumid, haljastus ja puhkealad, nende visuaalne ja

funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud tänavad ja teeääred jne – see

keskkond, kus kohalik elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini

läbimõeldud ja korrastatud ning meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul

argumendiks elukoha valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

102 / 186

Meetmed on nende rakendamisel tõhusad, sest aitavad säilitada ja väärtustada linna territooriumil

olevat Sinimäe väärtusliku maastiku osa.

8.8. Meetmed supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamiseks

• Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele

ja supelrannale“179 kehtestatud nõuetele.

Meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada nõuetekohase suplusvee ja supelranna. Määruse

nõuete täitmisel välditakse ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimeste tervisele ning luuakse

eeldused inimeste heaolu tagamiseks.

8.9. Meetmed välisõhu kvaliteedi tagamiseks

Üldplaneeringu koostamisel on erinevatest osapooltest õhusaaste küsimustele juhtinud tähelepanu

Transpordiamet, Terviseamet ja Kliimaministeerium. Transpordiamet on välja toonud, et arendaja

ja/või tulevane omanik peab arvestama liiklusest tulenevate häiringutega, sh õhusaaste kahjuliku

mõjuga ja vajadusel tagama leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused,

kusjuures meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Terviseameti soovitus on uute objektide planeerimisel vältida tootmisalade ja eelkõige elamualade

kõrvuti planeerimist. Elamu- ja äri- või tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis

leevendaks äritegevusest või tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal

normeeritud välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast

tuleneva võimaliku koosmõjuga. Lisaks soovitab Terviseamet üldplaneeringu puhul arvestada

olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, paigutades uued elamualad neist piisavalt

kaugele, saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud)

planeerimist ei soovitata tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel

tuleks arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad

õhusaaste normid. Kliimaministeerium peab oluliseks õhukvaliteedi piirnormide tagamist Sillamäe

linnas. Eelkõige on mõju välisõhu kvaliteedile tööstussektorist tingitud, mistõttu on lisaks ülaltoodule

soovituslik õhusaastatuse leevendamiseks ja/või vältimiseks:

• Võimalusel eelistada tööstuspiirkonna laienemisel ettevõtteid, kelle tegevusega ei kaasne

saastekoormuse suurenemist spetsiifiliste saasteainete osas, millest on tingitud sage

ebameeldiv lõhn Sillamäe linnas.

• Leida koostöös olemasolevate ettevõtetega võimalus välisõhku eralduvate saasteainete

heidete vähendamiseks puhastus- ja/või püüdeseadmete paigaldamise näol.

• Uute ettevõtete lisandumisel leida võimalused keskkonnasäästliku tööstuse juurutamiseks ja

ettevõtete motiveerimiseks kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks Sillamäel.

• Vältida tööstusettevõtete paiknemist üle linna laiali.

• Sadamaala laiendamisel ja linna arendamisel pöörata suuremat tähelepanu turismisektori

arendamisele.

• Ettevõtete kohustus arvestada enda tegevuste planeerimisel halbade ilmastikutingimustega

(tuulevaikus, läänekaarte tuul), nt laadimistoimingute tegemisel sadamas, vajadusel

tegevuse peatamine, leevendusmeetmete (puistekaupade niisutamine) kasutusele võtmine.

• Ettevõtete kohustus Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja vajadusel elanike

teavitamisest erandolukordadest (põlengud, lekked, õnnetused, ilmastik jms), mis võivad

oluliselt halvendada linnaõhu kvaliteeti.

179 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

103 / 186

• Puhveralad ja kõrghaljastus tööstuspiirkonna, suure kasutatavusega teede ja elamukvartalite

vahele.

• Tugev ja regulaarne keskkonnanõuetele vastavuse kontrollimise süsteem

tööstusettevõtetele.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada nõuetekohase välisõhu kvaliteedi.

8.10. Meetmed nõuetekohaste müratasemete tagamiseks

Üldised meetmed

• Piirkondades, kus on koostatud mürakaart, tuleb selle andmed võtta aluseks planeeringute

koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel.

• Piirkondades, kus on koostatud müra vähendamise tegevuskava, tuleb kaalutlusotsuste

tegemisel ning müra leevendamise meetmete seadmisel juhinduda muuhulgas selles

sätestatud müra vähendamise meetmetest.

• Potentsiaalsete mürarikaste aladega (sadamate, tootmisaladega) piirnevate I

mürakategooriasse kuuluvate alade kaitseks võib vajalikuks osutuda ka piirangute

kehtestamine müra tekitavate tegevuste läbiviimisele (nt teatud tegevuste piiramine öisel

ajal ja puhkepäevadel). Vastavat vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse tegevuse osas eraldi.

Meetmed tootmistegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude leevendamiseks

• Iga uue arenduse korral või olemasoleva edasiarendamisel, kui sellega kaasneb müra teke

ja levik välisõhus, tuleb juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse tuleb võtta

teisi piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavad müraallikaid ja võimalikku

koosmõju nendega.

• Arenduse korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida

läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon/projekt

sisaldama mürahinnangut.

• Keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse lubamise osas konkreetsesse asukohta on otsuse

tegemisel oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate

huvide ja õiguste vahel.

• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei tohi üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või

teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja

hooldeasutused) rajamist, kui ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel

nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Uute elamute, puhkealade või ühiskondlike hoonete

rajamine on lubatud alternatiivina vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava

arenduse kavandaja ise.

• Inimeste kaitseks välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb vajadusel rakendada

ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid, millega saab vähendada

müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut

takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni

(laius sõltub kavandatavast tegevusest). Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada

häiringut põhjustava käitise piiridesse.

• Müratekitavad tegevused tuleb üldjuhul suunata hoonete sisse. Nende tootmis- ja ärimaade

puhul, mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike ehitiste (haridusasutused,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused) aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada

üldjuhul nende suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse.

Meetmed liiklusest lähtuvate negatiivsete mõjude leevendamiseks

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

104 / 186

• Üldjuhul mitte kavandada uusi müratundlikke alasid ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud,

lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised180) suure liiklussagedusega

maantee vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja olemasolevale raudteedele lähemale kui

100 m. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava

arenduse kavandaja ise läbi leevendavate meetmete (tegevuste/objektide paigutus

arendusalal, vajadusel müratõke, hea heliisolatsiooniga materjalide kasutamine hoonete

välispiiretel vms).

• Tootmisega kaasnevast liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

vajadusel kehtestada kiirusepiirangud arendusalal ja/või piirkonnas, mis aitavad vähendada

transpordist tulenevat saastet ja müra. Arvestada tuleb, et piirkondlikud kiirusepiirangud on

efektiivsed vaid juhul, kui nende rakendamine on võimalik meetmetega, mis ei põhjusta

kiirendamist (nt künnised sõiduteel).

• Parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri

elanikke.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ära hoida olulised ebasoodsad mõjud inimese

tervisele välisõhus leviva müra näol.

8.11. Meetmed nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks

• Hooned tuleb projekteerida ning seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad paigaldada ja

neid hooldada ja kasutada viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ei ületa sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

vibratsiooni piirväärtusi. Planeeringu/ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada määruse

nõudeid.

• Ehitustööde kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid, tuleb analüüsida ja anda hinnang

pinnases leviva vibratsiooni mõjule, soovitavalt läbi pinnases levivate lainete modelleerimise.

Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu vibratsioonitase ning ohualad tuleb määrata lõhketööde

projektis ning tööde läbiviimisel tagada tegevuse vastavus projektis sätestatule.

• Liiklusest tulenevate vibratsioonimõjude vältimiseks/vähendamiseks tuleb vajadusel piirata

raskeveokite liiklemise kiirust, määrata kindlad liikumiskoridorid ning liiklemise kellaajad.

• Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed

vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada nõuetekohase vibratsioonitaseme.

8.12. Nõuetekohase radoonitaseme tagamine

• Radoonikaitse meetmete planeerimise tuleb lähtuda Eesti Vabariigi standardist EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

• Aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus on kõrge (üle 50 kBq/m3) (terve Sillamäe linna

territoorium) ning sellega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb

elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad

radooniriski uuringud ja vajadusel rakendada standardis esitatud radoonikaitse meetmeid.

• Radoonisisalduse kontrollmõõtmist on asjakohane teha mitte enne, kui hoone valmimisest on

möödunud vähemalt üks pinnase külmumise ja sulamise periood (hilissügis või varakevad), mille

käigus pinnase jäätumisel tekkiva paisumise ja sulamisel tekkiva vajumise tõttu võivad hoone

180 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

105 / 186

vundamenti või seinte ja põrandaplaadi liitekohtadesse tekkida praod, millest radoon pääseb

hoonesse (vt ka EVS 840:2023 ptk 8). Lisaks tuleb siseruumide õhu radoonisisalduse aasta

keskväärtuse viitetasemele vastavuse kontrolliks sobilik mõõtmine teha hoone tavapärase

kasutamise tingimustes, peab toimuma talvisel poolaastal ja kestma vähemalt kaks kuud.

• Kui hoone on ehitatud kõrge radooniriskiga alale saab hoone ehitaja kasutajaid informeerida

sellest, kas ja milliseid radoonikaitse meetmeid on rakendatud.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada radoonist tulenevat olulist

negatiivset mõju inimese tervisele.

8.13. Valgusreostuse vähendamine

• Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe

reostab keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset

oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.

• Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus on suunatud valgustamist vajavale

objektile, mitte sellest eemale.

• Tänavavalgusti puhul tuleb järgida, et valgus ei kiirgu ülespoole ja ka külgedele kiirguks valgust

suhteliselt vähem.

• Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei häiri teedel liiklejaid.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad hoida ära/vähendada valgusreostust ning sellest

tulenevat võimalikku olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule.

8.14. Meetmed raudteede arendamiseks

• Raudteeliinide ehitamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade

(projekteerimistingimused, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse

tegevusloa taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju.

• Analüüsida vajadust piirata jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid

ülekäigukohti, eelkõige aiandusühistute piirkonnas. Seejuures tuleb arvestada juba

väljakujunenud liikumisteedega.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada raudtee arendamisega

kaasnevaid mõjusid.

8.15. Meetmed sadamate arendamiseks

• Üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste

tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega;

• Väikesadamasse ja paadisadamasse integreerida võimalikult lai tegevuste baas (nt

merepääste, mereturism, kalandus, sh harrastuskaluritele, purjelauduritele,

puhketegevustele);

• Juhul, kui kaubasadamates taotletakse tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP

määruse kohase ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste suurenemise, tuleb iga kord

kindlaks teha ja hinnata kemikaaliseaduses181 toodud asjaolud.

181 Kemikaaliseaduse § 32 lg 1, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020011?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

106 / 186

• Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel

olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade,

jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku

kogukonnaga.

• Väikesadamate arendamisel on soovitav arvestada koostatavas Eesti mereala planeeringus

toodud suunisega, mille kohaselt tuleb uued väikesadamad rajada looduslikult sobivatesse

kohtadesse, sobiva sügavusega merealale ja arvestades majanduslikku jätkusuutlikkust ning

ohutust, et vältida ebaproportsionaalselt suurt keskkonnamõju ning kulutusi süvendamisele,

kaitsele lainetuse eest jms.

• Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse182 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada.

Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda ranna kallasrada liikuda, tuleb tagada sobiv

optimaalne rada ümber sadamate moodustatavate maa-alade.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad arvestada nii sadamate arenguvajadustega kui muu

kavandatud maakasutusega, samuti looduskeskkonna hea seisundi säilitamise, inimeste tervise ja

heaolu tagamisega.

8.16. Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks

• Esmatähtis on kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel vähendamine. Selleks

tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade, rajamisest.

• Juhul, kui sademevee kanalisatsioon ei suuda piisavat hulka sademevett vastu võtta, tekib oht,

et valingvihmade korral tekib madalamates kohtades kõvakattega pindadele (nt tänavatele või

maanteedele) üleujutus, mis võib ajutiselt takistada liiklust, tekitada ehitistele kahjustusi,

rikkuda haljastust või voolata lähedalasuvate hoonete keldritesse. Seda tuleb DP-de koostamisel,

projekteerimisel jms järgnevate tegevuste kavandamisel arvesse võtta.

• Vertikaalplaneerimise üldine nõue peaks olema, et sademevett ei juhitaks naaberkinnistutele.

Selleks tuleb vajadusel planeerida ja projekteerida olusid arvestavad immutusribad või -peenrad.

• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste

juurutamine: immutamine, kasutamine, äravoolu ühtlustamine. Immutamisele võib mõelda, kui

tegu on reostumata veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid

kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja- seinu ja sademevee kogumissüsteeme.

• Lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava sademevee saasteainete

sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt Tallinn-

Narva maantee, tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), tuleb

raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Tehnilise

lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest.

Reostusohtlikelt aladelt on puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse183 kohaselt

vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga.

Eesti Standardis EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ on toodud HELCOM’i soovitused, mille sisu

koosneb põhimõtteliselt kahest eesmärgist: asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee

nõuetekohase ärajuhtimise teel ning õlisisalduse piiramine sademevees. Standardiga reguleeritakse

hoonevälist, nii kinnistutel paiknevat kui ka ühiskanalisatsioonivõrku.

Standardis on toodud sademevee käitlemislahendused prioriteetsuse järjekorras:

182 Keskkonnaseadustiku üldosa seadse § 391 lg 1. eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 183 Veeseaduse § 187 p 6, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

107 / 186

• Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,

immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.

• Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada

(viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist.

• Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi

juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus

vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.

• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel

enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

• Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi lahkvoolsesse

ühiskanalisatsioonivõrku.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada saastunud sademevee looduskeskkonda

sattumist ning vähendada kokku kogutava ja kanaliseeritava sademevee hulka.

8.17. Meetmed soojavarustuse arendamiseks

• Olemasolevas kaugküttepiirkonnas on tegevuse kavandamise kaugküttevõrguga liitumine

kohustuslik.

• Soojavarustuse kavandamisel tuleb tagada ohutud kaugused kütusetorustike ja ühiskondlike

alade, puhkealade ning peamiste transporditeede vahel.

• Võimalusel tuleb minna kõikides kaugküttekatlamajades üle fossiilsetelt kütustelt taastuvale

kütustele.

• Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning

keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu

paiskavad kütteliigid, näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel tuleb eelistada taastuvaid

soojusallikaid.

• Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

• Soojussüsteemi puuraugu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ka soojustehniliste

arvutuste andmeid ja kivimite soojusjuhtivust (määruse nr 43 § 6 lg 2). Rajatavad puuraugud

peavad vastama puuraugu konstruktsiooni nõuetele (määruse nr 43 pt 3).

• Põhjavee kaitseks tuleb soojuspuuraukudes kasutada kinnist süsteemi, kus soojuskontuurid on

asetatud tampoonitud puurauku ja ei puutu kokku põhjaveega.

• Tähelepanu peab pöörama soojuspuurauku täitva materjali veepidavuse säilimisele külmumisel,

põhjavee reostusohu vähendamiseks soojuskandevedeliku lekke korral kontuurist.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad parandada soojavarustust ning vähendada kütmisest

tulenevad negatiivseid keskkonnamõjusid.

8.18. Meetmed tuletõrje veevarustuse arendamiseks

• Tuletõrje veevõtukoha kavandamisel ja kasutamisel tuleb juhinduda tuleohutuse seaduses184

sätestatud korrast.

184 Tuleohutuse seadus–Riigi Teataja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

108 / 186

• Piirkondades, kus tuletõrje veevõtt ei ole võimalik tagada ühisveevõrgu baasil, tuleb tuleohutus

lahendada omal kinnistul või koostöös naaberkinnistutega

• Tagada tuleb, et tuletõrje veevarustuseks määratud kohtale on tagatud aastaringne juurdepääs,

olemas on piisav veekogus või vooluhulk tulekahju kustutamiseks, koht on nõuetekohaselt

tähistatud ning tehniliselt korras.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada tõhusa päästevõimekuse tulekahju juhtumise

korral.

8.19. Meetmed elektri- ja sidevõrgu arendamiseks

• Uute ühenduste rajamisel on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel

maakaabelliinidega.

• Eelistatult tuleb elektriliinid paigaldada avaliku kasutusega maadele. Võimaluse korral paigaldada

elektrikaabelliinid sildadele, viaduktidele ja estakaadidele.

• Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukohavalikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude

optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust.

• Uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise

võimalusega.

• Sidevõrkude paiknemine on üldjuhul soovitav näha ette mõne muu taristu koridoris.

• Elektripaigaldiste ja elektriliinide ning sideliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas

pidada ehitisele kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde

ja piiranguid185. Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad parandada elektri- ja sideühendust ning

ennetada/leevendada võrkude arendamisega kaasneda võivaid olulisi ebasoodsaid

keskkonnamõjusid.

8.20. Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks

Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku analüüsi

iga üksikobjekti puhul eraldi. Taastuvenergiaallikate rakendamine on soovitatav, kuid seejuures tuleb

arvestada ka naabrite heaolu ja huvidega.

Energia tootmise kavandamisel tuleb eelistada vähemväärtuslikke alasid (väljaspool

rohevõrgustikku, miljööväärtusega alasid ja väärtuslikke maastikke).

Meetmed päikeseparkide kavandamiseks

• Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel,

rohevõrgustikus, kultuuriväärtusega aladel ning kaitstavate looduse üksikobjektide vahetus

läheduses. Põhjendatud juhul kavandamisel tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs.

• Ulatuslike päikseparkide rajamisel tuleb anda hinnang nende visuaalsele mõjule.

• Ühe kortermaja, oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks tuleks päikesepaneelide

lokaalne kasutuselevõtmine lahendada elamu õueala või tootmisterritooriumi piires.

• Visuaalse mõju vähendamiseks on soovitatav päikesepaneelid rajada hoonete katustele või

seintele. Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb

eelnevalt hinnata hoone konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.

185 Ehitusseadustik: eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

109 / 186

• Soovitav on mikrotootja päikesejaamad kavandada vajadustele sobiva elektrivõrgu lähedusse.

• Päikeseparkide rajamisel on soovitav juhinduda Keskkonnaameti tellimusel koostatud uuringus

„Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele

liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“186 toodud soovitustega.

Meetmed muude taastuvenergialahenduste kavandamiseks

• Vastavalt ehitusseadustiku §-le 124 tuleb puuraukude asukohad arendajal kooskõlastada

kohaliku omavalitsuse üksusega. Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või –augu

ehituslubade taotlusi vastavalt ehitusseadustiku §-le 126.

• Puuraugu ehitusprojektis tuleb muuhulgas hinnata rajatavate puuraukude vastavust

põhjavee kasutamise ja kaitse nõuetele (keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 § 4).

Puuraugud ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju

läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning

ökosüsteemidele.

• Arvestada tuleb olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu

või -augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja

hüdrogeoloogilisi tingimusi.

• Soojussüsteemi puuraugu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ka soojustehniliste

arvutuste andmeid ja kivimite soojusjuhtivust (määruse nr 43 § 6 lg 2). Enne

maasoojustorustiku täitmist geotermilise vedelikuga tuleb teostada maasoojustorustikus

surveproov veendumaks, et torustik on hermeetiline.

• Pärast kinnise soojussüsteemi rajamist tuleb kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras

(määruse nr 43 § 21) ja esitada ettenähtud aja jooksul Keskkonnaametile rajatud

puuraukude andmed.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada taastuvenergia arendamisega

kaasneda võivaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, samuti vähendada CO2 emissioone ning

leevendada kliimamuutusi.

8.21. Meetmed jäätmekäitluse arendamiseks

• Uue jäätmekäitluskoha rajamisel tuleb lähtuda JäätS-ses ja KeHJS-es sätestatud korrast.

• Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab olema välistatud oluline negatiivne mõju pinna- ja

põhjaveele ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud ümberkaudsetele elanikele müra

ja õhusaaste ning lõhnahäiringute näol.

• Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks aiandusühistute piirkonnas kaaluda

kokkukandepunktide rajamist. Piirkonnas puudub jäätmeveoki ligipääs kõigile ühistu

liikmetele ja jäätmete liigiti kogumist toetava konteinerpargiga kokkukandepunkt

suurendaks ühistu liikmete mugavust jäätmete üleandmiseks.

• Kui ehitamise käigus kaevisest tekkivat graptoliitargilliiti käideldakse jäätmena, siis tuleb

sellele käitluskoha leidmisel teha koostööd jäätmekäitlejatega (ja vajadusel

Keskkonnaametiga). Jäätmekäitluskoha valikul tuleb juhinduda jäätmete tekkekogustest,

omadustest ning sel hetkel olemasolevatest käitlemise võimalustest. Arvestada tuleb, et

vajalikuks võib osutuda enne käitlusesse suunamist jäätmetest analüüside teostamine (nt

täpse koostise määramine, saasteainete leostuvuse hindamine). Analüüside vajalikkus ja

maht sõltub käitluskohast, käitlemise viisist ja jäätmekäitleja nõuetest.

186 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/5984/download

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

110 / 186

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna parandavad ja ühtlustavad jäätmete äraandmise võimalusi

ja suurendavad jäätmete liigiti kogumist. Lisaks aitavad meetmed vähendada jäätmekäitluskohtade

rajamise ja kasutamisega kaasneda võivaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

8.22. Meetmed ohuriskidega arvestamiseks

• Ohtliku käitise mõjualasse tegevuse kavandamisel, sh olemasoleva tootmise laiendamisel

tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes

kemikaaliseaduses sätestatud korrast. Oluline on silmas pidada, et kõigil ohualas viibivatel

isikutel oleks õnnetuse korral võimalik ohualast kiiresti lahkuda. Selleks peab nii olema mitu

eri suundadesse viivat juurdepääsu võimalust. Sillamäe Sadama territooriumil tuleb

tegevuste lisandumisel kaaluda üldist evakuatsiooniteede modelleerimise vajadust.

• Võimalusel tuleb vältida uue ohtliku ettevõtte kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks

kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb ohutu kaugus ja luua puhvertsoonid ohtliku

ettevõtte ja elamurajoonide, ühiskondlike ehitiste alade, puhkealade ning peamiste

transpordiliinide vahel.

• Tegevuste kavandamisel ohtliku ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda Päästeameti poolt

koostatud juhendist187, mis seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse tsoonidesse nii

elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide planeerimisele.

Kohalik omavalitsus peab analüüsima kas ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbed ja

nende ulatus on juhendis toodud piiranguid ja tingimusi arvestades otstarbekad.

• Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering või ehitusprojekt

kooskõlastada Päästeametiga.

• Uue ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses188 sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta

teisi piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju

nendega.

• Sillamäe väikesadam on planeeritud A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Silsteve AS

eriti ohtlikku alasse. Kemikaaliseadus kehtestab erinõuded ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb planeerimise käigus säilitada ohutuse

tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade vahel.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise kavandamisel tuleb ehitusprojektid kooskõlastada

Päästeametiga.

• Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse

suurenemisel avalikkuse ja käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute

teavitamine. Õnnetuse korral Silsteve AS-is oleksid tagajärjed senisest raskemad, sest

ohualas viibiks rohkem inimesi (väikesadama külastajad). Sillamäe Linnavalitsus koostöös

väikesadama arendajaga peab tagama kõigi väikesadamas viibivate isikute teavitamise ja

vajalikud tegevusjuhised õnnetuse korral käitumiseks.

• Eriti ohtlikku alasse ja väga ohtlikku alasse uute ehitiste kavandamisel tuleb tagada mitu

juurdepääsuteed ning need arusaadavalt tähistada, et oleks tagatud ohualast väljumise

võimalus mistahes kohas ja tingimustel tekkinud õnnetuse korral.

• Päästeamet juhib ulatusliku tööstusõnnetuse riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise

plaani koostamist. Sillamäe Linnavalitsus peab koostöös Päästeametiga analüüsima, millised

187 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine, Päästeamet

2018, leitav https://www.rescue.ee/files/2018-11/metoodika-28.03.2018.pdf?dfb4f8b2f6, 188 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

111 / 186

linna territooriumil asuvad või kavandatavad tootmisettevõtted võivad oma tegevusega

põhjustada ulatusliku tööstusõnnetuse.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada olulisi negatiivseid mõjusid,

mis võivad kaasneda keskkonnaohtlikest objektidest ja ohtlikest ettevõtetest tulenevate ohtudega.

8.23. KHG vähendamine ning kliimamuutuste leevendamine

• ÜP koostamisel on kliimamõjusid võimalik vähendada kasutades hetkel parimad teada

olevaid praktikaid ning võimalikult loodussõbralikke ehitusmaterjale. Sillamäe linna ÜP

kliimamuutuste reaalset mõju on hetkel keeruline kvantitatiivselt hinnata, küll aga aitab

rohevõrgustike ja haljastuse säilitamine ja sidumine kaasa ka KHG sidumisele atmosfäärist,

aitab leevendada ja/või ära hoida kuumasaarte teket kliimamuutuste tingimustes.

Rattataristu parendamine, rattateede loomine ning sidumine rohevõrgustikega soodustab

keskkonnasõbralikumat ja säästlikumaid liikuvusviise, mis omakorda võib aidata vähendada

isiklike autode kasutamist ning seeläbi vähendada KHG heidet.

• Planeeritud energiatõhususe tõstmine ning potentsiaalsed päikesepargi ning muude

alternatiivsete küttelahenduste võimaluste loomist aitavad üle minna taastuvatele

energiatootmisvõimalustele ning vähendada fossiilsete ning taastumatute energiaallikate

kasutamist elektri- ning soojusenergia tootmisel. Siinkohal tuleb mainida, et energiatõhususe

tõstmise juures peab vältima nn „rebound“ efekti teket189, mille tagajärjel kokkuhoitud

energia pealt ja tõhusamate lahenduste pealt hakatakse juurde looma uusi energiatarbijaid,

mis kokkuvõttes võivad hoopis KHG heidet suurendada läbi suurenenud tarbimise.

• Kliimamuutuste võimalike negatiivsete mõjusid ning kohanemise meetmeid on nimetatud

juba eelpool seoses tõusvate temperatuuridega, suuremate sademete hulgaga ning suurema

riskiga tormide ning üleujutuste tekkeks.

• Kliimamuutuste positiivsed mõjud võivad avalduda soojemates talveperioodides ning lume

ja jääkatte vähenemisel tulevikus, mille tulemusena võib energiakulu kütmiseks olla

talveperioodidel madalam. Samas tuleb arvestada, et kuumaperioodid tänu kliimamuutustele

suvel võivad siseruumides tähendada hoopis suuremat energiakulu senisest püsiva jahedama

sisetemperatuuri hoidmiseks.

• Põhinedes kõigele eelnevale siis planeeritav tegevus ei põhjusta olulist mõju kliimamuutuste

perspektiivist leevendamise või kohanemise perspektiivist.

189 Greening et al., (2000) ’Energy efficiency and consumption—the rebound effect—a survey’, Energy policy,

28(6-7), pp.389-401.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

112 / 186

9. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatavad

meetmed ja mõõdetavad indikaatorid

KeHJS-e § 42 lg 10 järgi on seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat

keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja 12 järgi on koos

strateegilise planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimis-

dokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat

keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise

planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames.

KSH rõhutab eelkõige neid elemente, mis on ebamäärased, et otsuste tegijad oleksid teadlikud

riskidest, mis kaasnevad teatud poliitika edasiarendamise või mittearendamisega. Et riski

vähendada, peaks toimuma pidev arengustrateegia ülevaatamine, mis hindaks tulemusi võrreldes

varasemate eelduste ja eesmärkidega, et ebaõigeid otsuseid saaks ümber muuta nii ruttu kui

võimalik.

Seiratavaid keskkonnanäitajaid määratakse ka õigusaktide alusel peamiselt keskkonnalubadega.

Seiremeetmeid kavandatakse samuti mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest

strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava, kaitsekorralduskava jms).

Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest

(seirekavast).

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab

keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste

analüüsimist ning muutuste prognoosimist.190

Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab keskkonnaseiret talle seadusega pandud ülesannete

täitmiseks või oma töö korraldamiseks. Keskkonnaseire programmi täitmise ja selle alusel

kogutavate keskkonnaseire andmete töötlemise ja säilitamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse

üksus, arvestades riikliku keskkonnaseire kohta sätestatud nõudeid.

Arvestades planeeringutega kavandatava tegevuse mõju Sillamäe linna keskkonna kujundamisel,

vajadusega tagada tervislik ja elanike ootustele vastav ümbritseva ja sotsiaalse keskkonna seisund

ning omavalitsuse töö paremaks korraldamiseks soovitame lülitada keskkonnaseire programmi

ruumilise planeerimise seire indikaatorid ja nende analüüsi.

ÜP elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada järgmisi

indikaatoreid:

• ohtlike ettevõtete ohualade ulatus, väljastatud ohtliku kemikaali käitlemise load ja

neis tehtavad muudatused;

• suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate

isikute ennetav teavitamine ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist,

ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest;

• naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv DP-de menetlemisel,

neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;

• ÜP-d muutvate DP-de osakaal;

• rohealade pindala muutumine absoluutsuuruses ja elaniku kohta;

• ülenormatiivse müraga piirkonna suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal;

190 Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

113 / 186

• keskmine elamukruntide suurus piirkonnas;

• kortermajades elavate elanike osakaal;

• linna läbivate ja linnast lähtuvate liiklusvoogude suhe;

• kergliiklusteedega varustatus (meetrit elaniku kohta);

• laste koolitee: jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga, muu – osakaal;

• eramootorsõidukitega tehtud sõitude osakaal.

Mõõtmise sagedus: üks kord aastas.

Oluline keskkonnaseire rakendus kohaliku omavalitsuse tasandil on kehtestatud planeeringute

regulaarne ülevaatamine vastavalt PlanS-i § 4 lõike 2 punktile 6 ning ÜP puhul vastavalt §-le 92.

ÜP ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle (PlanS § 92 lg 2):

• planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;

• planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;

• planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele,

kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise

tingimused;

• planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise

vajadus;

• kehtivad DP-d, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatatakse

nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;

• muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

Seda ülesannet/kohustust tuleb käsitleda võimalusena analüüsida planeeringute elluviimisega

kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid

meetmeid.

Sagedus: KOV-i valimisperiood.

Linnavalitsusel tuleks kaaluda korra kehtestamist, millega ÜP-d muutva DP menetlemisel

rakendatakse kohustuslikke leevendavaid meetmeid lähikonnas, et tagada ÜP-ga seatud põhimõtete

ja eesmärkide saavutamise võimalus.

Lisaks sellele on Sillamäe linna ÜP realiseerimise seisukohalt oluline tagada nende seiremeetmete

rakendamine, mida kavandatakse:

• ettevõtetele keskkonnalubade väljastamisel;

• veekogude valgalade kaitseks;

• teiste, ÜP lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide

realiseerimiseks.

Sillamäe linna ÜP elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleks ühitada naabervaldades

rakendatava analoogse regionaalse seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid.

Oluline on ka Sillamäe linna erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-

des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

114 / 186

10. Asjakohaste mõjude hindamine

10.1. Sissejuhatus

10.1.1. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk

Asjakohaste mõjude hindamise nime all hinnatakse planeeringu muid mõjusid, mida ei hinnata KSH

metoodika järgi. Planeeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, sobitades seejuures kokku

erinevad maakasutusviisid ja tasakaalustada erinevad huvid. Et planeeringu kehtestajal oleks

võimalik erinevaid huvisid tasakaalustada ning planeeringu kohta informeeritud otsus teha, on tal

vaja teada, millised võimalikud mõjud planeering endaga kaasa toob.

10.1.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika

PlanS-i § 4 lg 2 punkti 5 järgi on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine. Looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid on hinnatud eelnevas

peatükis, käesolevas peatükis hinnatakse muid mõjusid, mille hindamine ei mahu KSH piiridesse ning

mida ei hinnata KeHJS-es sätestatud nõudeid silmas pidades. Kuna ei PlanS-i ega teiste

õigusaktidega ei ole menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks sätestatud, tuleb

see mõju hindajal sisustada. Mõju hindamisel käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis

on vajalikud planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata

lahenduse sobivust üldplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada planeeringulisi otsuseid, kuidas need

toetavad linnaruumi säästlikku arengut ja erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja

vajadusi.

Mõju valdkonnad, milles planeeringu avaldatavat mõju on vaja analüüsida, on kindlaks tehtud

järgmises alapeatükis.

Mõjude hindamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, lähtudes mõju iseloomust ning hindajale

teadaolevatest ja kättesaadavatest andmetest. Asjakohaste mõjude hindamisel juhindutakse

üldplaneeringu ülesannetest, asjakohastest juhendmaterjalidest, olemasolevatest ja Sillamäe linna

üldplaneeringu raames koostatavatest eksperthinnangutest ja uuringutest. Üldplaneeringu raames

koostatavad uuringud ja eksperthinnangud on osa asjakohaste mõjude hindamisest ning planeeringu

lahenduse põhjendustest. Iga mõju juures põhjendatakse eraldi, kuidas mõju hinnati.

Asjakohaseid mõjusid hinnatakse kolmes kategoorias: sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised

mõjud.

10.1.3. Asjakohaste mõjude hindamise ulatus

Asjakohaste mõjude hindamine viiakse läbi kogu planeeringualal ehk Sillamäe linna territooriumil.

Mõjude hindamisel arvestatakse lahenduse koosmõju regionaalsete trendidega (elanike ränne ja

liikuvus).

10.2. Mõju hindamise lähtekohad ja alternatiivsed arengustsenaariumid

Planeeringu teoreetiline mõju võib avalduda kõikvõimalikes eluvaldkondades. Ei ole aga mõistlik ega

otstarbekas uurida mõjude võimalikku ilmnemist kümnetes valdkondades, sest see nõuab väga palju

aega ja tööd. Mõistlikum on uurida mõju nendele valdkondadele, mida kohalik omavalitsus ja

elanikud ise oluliseks peavad või millel on piirkonna ja kohaliku kogukonna arengus oluline roll. Lisaks

peab hinnatavate mõjuvaldkondade määramisel arvestama, et tegemist on üldplaneeringuga.

Hindama peaks planeeringu mõju vaid nendes valdkondades, mida saab üldplaneeringuga mõjutada.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

115 / 186

Seepärast peab enne mõjude hindamist selgitama välja need valdkonnad, kus peaks planeeringut

ning kohalikke olusid arvestades mõjusid hindama – nimetame neid mõjude hindamise

lähtekohtadeks. Need lähtekohad pannakse paika praegusest olukorrast ja kohaliku omavalitsuse

eesmärkidest lähtudes.

10.2.1. Sillamäe linna eesmärgid

Kohaliku omavalitsuse strateegilised eesmärgid pannakse esmajärjekorras paika arengukavas.

Sillamäe linna viimases, aastateks 2023–2027 kehtestatud arengukavas sõnastatud strateegilised

eesmärgid on esitatud järgmises tabelis. Mõju hindaja on lisanud valdkonna ning andnud ka

hinnangu, kas strateegilise eesmärgi saavutamisele võib ruumiline planeerimine üldplaneeringu

tasemel mõju avaldada.

• Rohelisega on märgitud hinnang, kui üldplaneering võib mõjutada strateegilise eesmärgi

saavutamist;

• kollasega, kui see mõjutab osaliselt;

• punasega, kui üldplaneering ei avalda eesmärgi saavutamisele otsest mõju.

Tabel 7. Sillamäe linna strateegilised eesmärgid ning hinnang, kas planeeringulahendus

võib eesmärgi saavutamisele mõju avaldada

Valdkond Strateegiline eesmärk191 Kas üldplaneering võib eesmärgi

saavutamisele mõju avaldada?

Ettevõtlus Sillamäe linn on Ida-Virumaa

kaubatranspordi ja turistide

liikumisteede logistiline

keskus.

Jah, üldplaneeringuga on võimalik inimeste

ja kaupade liikumisteid suunata.

Linnas on välja kujunenud

rahvusvaheliselt atraktiivne

ettevõtluskeskkond.

Jah, üldist ettevõtluskeskkonda on võimalik

üldplaneeringus maakasutuse

planeerimisega mõjutada.

Sillamäe on Läänemere

regioonis tuntud

turismisihtkoht.

Jah, üldplaneeringuga on võimalik ruumi

kujundada nii, et see on turistidele rohkem

või vähem atraktiivne.

Turvalisus,

ühiskondlike

hoonete

seisukord,

heakord,

hariduspoliitika

Sillamäel on hinnatud ja

turvaline õpi- ja elukeskkond,

mis toetab linna elanike

isiksuse arengut ja suurendab

nende elukvaliteeti. Selleks

on vajalik arendada

õpikeskkonda ning

optimeerida asutuste

pinnakasutus, arvestades

asutuste võrgu kujundamisel

demograafilisi muudatusi ja

muudatusi õppekorralduses

ja õpikäsitluses, panustada

avaliku infrastruktuuri

Osaliselt. Ruumilise planeerimisega saab

suunata seda, kuhu ja kuidas planeerida

avalikke ja rohealasid ning ühiskondlikke

hooneid. Samuti võib üldplaneering

mõjutada piirkondade turvalisust.

Turvalisuse tagamiseks saab üldplaneering

anda üldised suunised (piisava laiusega ja

sidus jalakäijate ja jalgratturite

liikumisruum, valgustuse olemasolu, sh

liikumisteekondadele ja pimenurkade

vältimine). Samuti saab üldplaneeringuga

ühiskondliku maa-ala kaudu suunata ka

haridusvõrgu paiknemist. Samas ei saa

üldplaneering lahendada üldise heakorra

191 Sillamäe linna arengukava 2023–2027, lk 14-15. Kättesaadav:

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/37735955/Sillamae+linna+arengukava+2023-

2027+EAS.pdf/1b59de5b-a051-49c8-9ec2-45077d58d426 (viimati külastatud 26.09.2023) (edaspidi Sillamäe

linna arengukava)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

116 / 186

korrastamisse, eelkõige

haridus-, kultuuri- ja

spordiasutuste hoonete

renoveerimisse ja avaliku

linnaruumi heakorda.

ega ühiskondlike hoonete seisukorra

probleeme.

Miljöö Linna säilinud

arhitektuuripärand ja

uusehitiste kvaliteet tagavad

linnamiljöö omapära kõrge

miljööväärtuse ning on üheks

linna identiteedi märgiks.

Jah. Üldplaneeringuga on võimalik tagada

arhitektuuripärandi ning omapärase miljöö

säilimine.

Taristu, teed Linna arengut toetab

kaasaegne ja

keskkonnasõbralik tehniline

infrastruktuur, esmatähtis on

nõuetekohase vee- ja

kanalisatsiooniteenuse

tagamine ning autostumise ja

liikluse intensiivistumisega

kaasnevate

transpordiküsimuste

lahendamine.

Jah. Üldplaneeringus on esitatud üldisel

tasemel taristu ja teede plaan.

Üldplaneeringus peavad teed olema

lahendatud nii, et need arvestaksid

arengutega linna liikluses.

Planeeringulahenduses ei panda paika küll

detailset tehnilise taristu lahendust (vee- ja

kanalisatsiooniteenus planeeritakse

täpsemalt ühisveevärgi arendamise kavas),

kuid planeeringulahendus annab selleks

üldise suunise.

Keskkond Linnas tegutsevate

ettevõtete, asutuste ja

majapidamiste looduskasutus

on jätkusuutlik, elanike

tervist ja looduskeskkonda

säästev.

Jah, mõjusid hinnatakse keskkonnamõjude

hindamise juures.

Avalikud

teenused

Linna elanikele on tagatud

kvaliteetsed ja mitmekesised

avalikud teenused.

Osaliselt. Avalikud teenused on väga lai

termin, mis hõlmab kõiki omavalitsuse

pädevuses olevaid teenuseid nagu

ühistransport, haridusteenused,

sotsiaalteenused, vesi ja kanalisatsioon,

jne. Mõnesid neist võib üldplaneering

otseselt puudutada. Üldplaneering saab

maakasutuse kaudu suunata, milliseid

teenuseid mis piirkonnas pakkuda saab,

samuti määrata ühiskondlike hoonete jaoks

ette nähtud maa-ala. Aga üldplaneering ei

saa otseselt mõjutada seda, kas linnas on

piisavalt sotsiaaltöötajaid, kas teed on

renoveeritud, kas ühisveevärk ja

kanalistatsioon on välja ehitatud vms.

Efektiivne sotsiaalkaitse

süsteem võimaldab

linnaelanike vajadusi

maksimaalselt rahuldada.

Ei. Üldplaneering ei mõjuta otseselt

sotsiaalkaitse süsteemi toimimist.

Kohaliku omavalitsuse

tegevus linna arengu huvides

on jätkusuutlik ning põhineb

Osaliselt. Kaudselt võib üldplaneering

koostööd Sillamäe linna koostööd era- ja

mittetulundussektoriga mõjutada, sest

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

117 / 186

avaliku, era- ja

mittetulundussektori

partnerlusel.

linna arenguid arvestav ning linna

eesmärkide poole suunav planeering loob

hea aluse koostöö korraldamiseks – nt

annab potentsiaalsetele arendajatele selge

pildi piirkonna võimalustest. Seeläbi on

üldplaneering nagu

kommunikatsioonivahend, mille kaudu

anda era- ja mittetulundussektorile teada,

mis on linna pikaajalised eesmärgid ning

nende võimalused eesmärkide

saavutamisse panustada. Samas sõltub

koostöö korraldamine valdavas osas siiski

omavalitsuse soovist era- ja avaliku sektori

partnerlusel põhinevaid projekte algatada

ja ellu viia ning seda üldplaneering ei

mõjuta.

Sillamäe linna strateegiliste eesmärkide järgi tuleks (lisaks keskkonnamõjudele) hinnata mõju

järgmistele valdkondadele:

• ettevõtlus – eesmärk on luua atraktiivne ettevõtluskeskkond, sh suurendada kaubavedusid,

ning suurendada omavalitsust külastavate turistide hulka;

• turvalisus – eesmärk on tagada turvaline elukeskkond;

• miljöö – eesmärk on arhitektuuripärandi ja miljöö säilimine;

• taristu (teed, elektrivõrgud ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon) – eesmärk on planeerida

teedevõrk selliselt, et see arvestab liikluse arenguid, ning tagada tehnilise taristu olemasolu.

Planeering võib osaliselt mõjutada ka avalikke teenuseid ning avaliku ja erasektori partnerlust, kuid

see sõltub ennekõike omavalitsuse enda soovidest ja tegevusest, kuidas ta oma teenuste osutamist

korraldab ning sellesse erasektorit kaasab. Võib öelda, et kui planeering avaldab ettevõtlusele

positiivset mõju, avaldab see kaudselt positiivset mõju ka avaliku ja erasektori partnerlusele ning

avalikele teenustele, sest linnas on ettevõtteid, kes saavad teenuseid osutada ning ka piirkonda tulu

tuua.

Sillamäe arengukavas ei käsitleta otseselt seda, kas tegemist on kahaneva linnaga. Sellele

küsimusele on aga oluline vastata, sest kui Sillamäe on kahanev linn, peaks ka üldplaneering

võimaldama kahanemisega kohanemist192 ning peab hindama, kas ja kui hästi planeering seda teeb.

10.2.2. Sillamäe kui kahanev linn

10.2.2.1. Mis on kahanev linn?

Kahanev linn on linnapiirkond (linn, linnaosa/asula või terve linnaregioon), kus ilmnevad rahvastiku

kahanemine, töötuse kasv ja sotsiaalsed probleemid, mis on kõik ühe ja sama suurema strukturaalse

probleemi ehk kahanemise ilmingud.193

192 Rahandusministeerium. „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“,

31.12.2015. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/suunised-kahanevate-piirkonade-

planeerimiseks.pdf (viimati külastatud 23.10.2023) (edaspidi suunised säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks) 193 Tallinna Tehnikaülikool, SPINUnit. „Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise

strateegia koostamiseks“, 2020, lk 5. Kättesaadav: https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-

content/uploads/2021/05/Suunised-ruumilise-kahanemise-analuusimiseks-ja-kohandamise-strateegia-

koostamiseks.pdf (viimati külastatud 23.10.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

118 / 186

Sillamäe on kahanev linn, kui tema rahvastik väheneb, töötus ja toimetulekutoetuste saajad

kasvavad ning eluruumid tühjenevad. Lisaks on kahaneva linna puhul oluline linna ettevõtete

majanduslik elujõulisus. Kui linnas on siiski piisavalt tööandjaid ning nad on majanduslikult

elujõulised, on võimalik kahanemise negatiivseid tagajärgi ära hoida ning tagada, et kahaneda saab

jätkusuutlikult.

10.2.2.2. Sillamäe rahvaarv ja rahvastiku struktuur

Kogu Ida-Virumaal rahvastik väheneb ning Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi elab Ida-

Virumaal 2045. aastal kolmandiku võrra vähem inimesi kui praegu.194 Ukraina sõda on rahvastiku

vähenemist pidurdanud ning piirkonna rahvaarv on isegi kerges kasvutrendis. Sama võib öelda ka

Sillamäe rahvaarvu kohta: üldiselt on rahvaarv langustrendis olnud, välja arvatud viimased kaks

aastat Ukraina põgenike tõttu (Sillamäel on Ukraina põgenikke 1,3% rahvastikust)195. Sillamäe

rahvaarvu muutumine aastast 2015 on esitatud järgmisel joonisel.

Joonis 11. Sillamäe rahvaarv aastatel 2015–2023. Andmed: Statistikaamet: RV088; mõju

hindaja arvutused.196

Joonisele 11 on lisatud ka trendijoon, mis näitab üldist rahvaarvu langust. Nagu jooniselt näha, on

viimasel kahel aastal rahvaarv tõusnud, kuid muidu olnud üsna stabiilses langustrendis (kui viimased

194 Statistikaamet: RV088: rahvastikuprognoos 2020-2080. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-

koosseis/RV088 (viimati külastatud 12.09.2023) 195 „Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel“ – Arenguseire keskuse lühiraport, 2023.

Kättesaadav: https://arenguseire.ee/raportid/omavalitsuste-koormus-ukraina-sojapogenike-vastuvotmisel/

(viimati külastatud 12.09.2023) (edaspidi Arenguseire keskuse omavalitsuste koormuse lühiraport) 196 Andmed pärit Statistikaametist: RV0240: rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha

järgi, 1. jaanuar. Kättesadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240 (12.09.2023)

R² = 0.8658

11000

11500

12000

12500

13000

13500

14000

14500

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

R a h v a a rv

Aasta

Sillamäe rahvaarv

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

119 / 186

kaks aastat välja jätta, on lineaarse trendijoone determinatsioonikordaja 0,9943, mis tähendab, et

tegelikud andmed sobivad väga hästi lineaarsele trendijoonele).

Oluline ei ole mitte ainult rahvaarv, vaid ka rahvastiku koosseis. Kui rahvastik vananeb ning

piirkonnas kasvab vähem lapsi, ei ole ka põhjust arvata, et rahvastiku vähenemine võiks kasvule

pöörduda, seda välja arvatud juhul, kui selle tingib erandlik sündmus nagu sõda Ukrainas ja sellest

tulenev põgenike sisseränne. Järgmisel joonisel on esitatud Sillamäe rahvastik vanusegruppide

kaupa nii, nagu see oli 2015. ja 2020. aasta ning käesoleva aasta alguses. Aasta 2020 on joonisele

lisatud, et visualiseerida Ukraina sõjapõgenike mõju (sest muidu peaks 2023. aasta kõver üldjoontes

järgima 2015. aasta trendi).

Joonis 12. Sillamäe rahvastik vanusegruppide kaupa aastatel 2015, 2020 ja 2023.

Andmed: Statistikaamet, RV0240; mõju hindaja arvutused.

Joonisel on selgelt näha, kuidas vanusegrupiti rahvastik vananeb. Kõige rohkem oli 2015. aastal

Sillamäel inimesi vanuses 50–70, 8 aastat hiljem 55–80 (ehk siis need samad inimesed olid 8 aastat

vanemaks saanud). Lapsi piirkonnas nii palju ei sünni. Alla 20-aastaseid on vanusegrupi kohta

keskmiselt umbes poole vähem kui vahemikku 50–80 jäävates vanusegruppides. See tähendab, et

rahvastik on selges vananemistrendis. Sõjapõgenikena sinna rännanud noored võivad küll olla veidi

noorte arvu tõstnud197 (mida näitab 2020. ja 2023. aasta võrdlus – nt vanusegrupis 15–19 on aastal

2023 toimunud väike hüpe, mida 2020. aasta kõveras ei ole näha).

197 Arenguseire keskus. „Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine“ –lühiraport, mai 2023.

Kättesaadav: https://arenguseire.ee/raportid/ukraina-sojapogenikud-eestis-rahvastik-ja-loimumine/ (viimati

külastatud 12.09.2023) (edaspidi Arenguseire keskuse Ukraina sõjapõgenike lõimumise raport)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

Sillamäe rahvastiku jagunemine vanuse järgi aastatel 2015 ja 2023

2015 2020 2023

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

120 / 186

Miks rahvastik väheneb? Kas sündide vähenemise või väljarände tõttu? Järgmisel joonisel on

näidatud, et sündide arv on Sillamäel langustrendis, nagu kogu Ida-Virumaal. Piirkonna sündide arv

langeb kiiremini kui kogu Eestis keskmiselt.

Joonis 13. Sündide arvu muutus Sillamäel ja Ida-Virumaal ning kogu Eestis aastatel 2015–

2022. Sündide arv aastal 2015 on võrdsustatud 1-ga. Andmed: Statistikaamet, RV112U;

mõju hindaja arvutused.

Joonis 14 näitab, et ka väljarände saldo on enne Ukraina põgenike saabumist olnud Sillamäel

negatiivne, st et piirkonnast lahkub rohkem inimesi kui sinna saabub. Siseränne tähendab Eesti-

sisest rännet, välisränne riikidevahelist rännet. Nagu jooniselt näha, on siseränne olnud pidevalt

negatiivne, välisränne 2016. ja 2017. aastal negatiivne, muidu positiivne.

R² = 0.7899

R² = 0.969

R² = 0.5379

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

1

1.1

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

S ü n d id

e a

rv (

a a s ta

2 0 1 5 =

1 )

Aasta

Sündide arvu muutus Sillamäel ja Ida-Virumaal ning kogu Eestis

Sillamäe Ida-Virumaa Kogu Eesti

Linear (Sillamäe) Linear (Ida-Virumaa) Linear (Kogu Eesti)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

121 / 186

Joonis 14. Sillamäe rändesaldo 2015–2022. Andmed: Statistikaamet, RVR02; mõju hindaja

arvutused.

Joonised 13 ja 14 näitavad, et Sillamäe rahvastik on vähenenud nii sündide vähenemise kui

negatiivse rändesaldo tõttu. Viimasel kahel aastal on rändesaldo olnud positiivne Ukraina

sõjapõgenike Sillamäele saabumise tõttu.

Kas on tõenäoline, et põgenikud ka Sillamäele jäävad? 25% Eestis elavatest põgenikest näeb end ka

kolme aasta pärast Eestis elamas, kusjuures just nooremad näevad end tõenäolisemalt Eestis

elamas. Kuigi 63% põgenikest loodab kolme aasta pärast olla tagasi Ukrainas, peab arvestama, et

kolmandik põgenikest on pärit aktiivsest sõjategevuse piirkonnast – see tähendab, et neil ei pruugi

olla enam kodu, kuhu tagasi minna. Olukord Ukrainas on peamine tegur, mis mõjutab põgenike

kojupöördumist. Eesti keele õppimise vastu tuntakse suurt huvi ning enamus ka juba õpib eesti keelt.

Vaid 10% põgenikest ei õpi või ei plaani eesti keelt õppida.198 Nii et on tõenäoline, et vähemalt osa

põgenikest jääb Eestisse, sh Sillamäele pikemaks ajaks. 2023. aasta aprilli seisuga oli Sillamäe oma

elukohana registreerinud 157 Ukraina sõjapõgenikku. See on 1,3% Sillamäe kogurahvastikust.199

Kuna põgenikud moodustavad väikse osa elanikkonnast, ei muuda nende sisseränne tõenäoliselt

pikaajalist trendi.200

10.2.2.3. Sillamäe tööjõu ja toimetulekutoetuse saajate ülevaade

Järgmisel joonisel on esitatud Sillamäe elanike tööhõive rahvaloenduse andmete järgi aastatel 2000,

2011 ja 2021.

198 Tartu Ülikool, Praxis, Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. „Ukraina sõjapõgenikud Eestis: peamised

tulemused ja poliitikasoovitused“. 17.02.2023. Kättesaadav: https://www.praxis.ee/wp-

content/uploads/2023/02/Uuringu-esitlus-17.02.2023.pdf (viimati külastatud 23.10.2023) 199 Arenguseire keskuse omavalitsuste koormuse raport. 200 Sama kehtib ka kogu Eesti kohta, vt Arenguseire keskuse Ukraina sõjapõgenike lõimumise raport.

R² = 0.5846

R² = 0.6612

-300

-200

-100

0

100

200

300

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Sillamäe rändesaldo 2015–2022

Siseränne Välisränne Koguränne

Linear (Siseränne) Linear (Koguränne)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

122 / 186

Joonis 15. Sillamäe rahvastiku tööga hõivatus. Andmed: Statistikaamet, RLV008, RLV132;

mõju hindaja arvutused.

Joonis näitab selgelt, et Sillamäe üldine rahvastik on tuntavalt vähenenud, kuid peamine vähenemine

on toimunud majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvelt. Ka hõivatute hulk on veidi vähenenud,

kuid üsna vähe. Ka töötuid on viimase rahvaloenduse andmetel umbes poole vähem kui 2000. aastal.

Seega on töötavate inimeste osakaal parem, kui võiks arvata üldisest rahvastikuprognoosist.

Seejuures peab aga arvestama ka tulevikuperspektiiviga, mida näitab demograailine

tööturusurveindeks, mis on Sillamäe kohta esitatud järgmises tabelis.

Tabel 8. Sillamäe demograafiline tööturusurveindeks 2017–2023. Andmed:

Statistikaamet, RV06U.

Aasta Rahvaarv Rahvastik

vanuses 5-14

Rahvastik

vanuses 55-64

Demograafiline

tööturusurveindeks

2017 13 288 1 162 2 617 0,44

2018 12 989 1 149 2 540 0,45

2019 12 719 1 081 2 494 0,43

2020 12 480 1 056 2 433 0,43

2021 12 230 1 053 2 349 0,45

2022 12 438 1 010 2 305 0,44

2023 12 452 1 015 2 194 0,46

Tööturusurveindeks näitab lähitulevikus tööturule sisenevate inimeste suhet sealt peatselt lahkuvate

inimeste suhtes. Kui indeksi väärtus oleks 1, tähendaks see, et tööturule siseneb lähitulevikus sama

palju inimesi nagu sealt lahkub; mida väiksem on indeksi suurus, seda väiksemaks jääb tulevikus

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

2000 2011 2021

Sillamäe rahvastiku tööga hõivatus

Hõivatu Töötu Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

123 / 186

tööealiste inimeste hulk. Sillamäel on indeksi väärtus viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne,

kõikudes vahemikus 0,43–0,46. See tähendab, et lähitulevikus lahkub igal aastal tööturult kaks

korda rohkem inimesi kui tööturule siseneb. Loomulikult ei näita indeks tegelikku tööturu olukorda

(paljud inimesed töötavad ka veel pensionieas, arvestatud pole töötajate rännet vms), aga see näitab

üldiselt, et piirkondlikku tööjõudu jääb tulevikus vähemaks.

Sillamäel on registreeritud töötute arv viimase 5 aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne ning ei ole

näha, et see oleks kasvanud. Järgmine joonis näitab, et 2018. aastal oli töötute arv küll veidi

väiksem, kui järgnevatel, aga suurt erinevust või kasvavat trendi välja ei tule.

Joonis 16. Registreeritud töötute arv Sillamäel 2018–2023. Andmed: Statistikaamet,

TT064201; mõju hindaja arvutused.

Järgmine joonis näitab, kuidas on viimase 6 aasta jooksul muutunud Sillamäel toimetulekutoetust

saavate perekondade arv. Eraldi on esitatud need perekonnad, kes on toimetulekutoetust saanud

vähemalt pooled korrad aastas, ning need, kes on saanud toetust vähem kui pooled korrad.

201 Statistikaamet. TT064: regitsreeritud töötud. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootud__luhiajastatistika/TT064 (viimati külastatud

25.10.2023)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2018 2019 2020 2021 2022 2023

Registreeritud töötud Sillamäel (aasta keskmine)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

124 / 186

Joonis 17. Toimetulekutoetust saanud perekondade arv. Andmed: Statistikaamet, SK430;

mõju hindaja arvutused.

Joonis näitab, et kuni aastani 2019 toimetulekutoetuse saajate arv vähenes, seejärel jäi stabiilseks,

ning aastaks 2022 tõusis järsult. Tõusu on tinginud tõenäoliselt Ukraina põgenike saabumine. Ei ole

põhjust arvata, et pikemaajalise elanikkonna seas on toimetulekutoetuse saajate arv tõusnud.

Järgmisel joonisel on näidatud toimetulekutoetuse saajate arv toetuse saamise kordade järgi

2022. aastal. See, võttes arvesse ka tööga hõivatute stabiilset osakaalu (joonis 15), näitab, et

Sillamäe on rahvastiku vähenemisest hoolimata majanduslikult elujõulisem kui võiks arvata. Järgnev

joonis näitab keskmise reaalpalga muutumist.

Joonis 18. Palgatöötaja reaalne keskmine brutotulu eurodes (korrigeeritud

tarbijahinnaindeksiga): Sillamäe, Ida-Virumaa ja kogu Eesti. Andmed: Statistikaamet,

ST004; mõju hindaja arvutused.

0

50

100

150

200

250

300

2017 2018 2019 2020 2021 2022

Toimetulekutoetust saanud perekondade arv

Aastas kuni 6 korda Üle 6 korra

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Palgatöötaja reaalne keskmine brutotulu eurodes

(korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga)

Sillamäe Ida-Virumaa Kogu Eesti

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

125 / 186

Eelmine joonis näitab kaht olulist aspekti. Esiteks on keskmine palk Sillamäel olnud pidevalt

tõusutrendis, välja arvatud viimasel kahel aastal, kus kõrge inflatsioon vähendas reaalpalka. Aga

hoolimata viimase aasta langusest oli 2022. aasta keskmine reaalpalk ikkagi peaaegu 200 eurot

suurem kui 2013. aastal. Ja teiseks, Sillmäe trend ei eristu kuidagi Ida-Virumaa või kogu Eesti omast.

Jooniselt on küll näha, et kogu Eestis on keskmine palk tõusnud veidi järsemalt kui Ida-Virumaal ja

Sillamäel, kuid üldine trend on sama. See tähendab, et Sillamäe palgatöötajate tulu ei ole muutunud

kuidagi üldisest trendist erinevalt, mis võiks viidata järsule kahanemisele või olulistele

struktuursetele probleemidele. Võttes arvesse nii keskmisi palku kui toimetulekutoetuse saajaid, võib

järeldada, et Sillamäe on praegu majanduslikult paremas olukorras kui võiks arvata pelgalt

rahvastiku muutuste järgi. See, kui palju on piirkonnas tööga hõivatuid ning kui suured on

piirkondlikud palgad, näitab, kas piirkond on üldiselt majanduslikult elujõuline: kui elanikud on tööga

hõivatud ja saavad korralikku palka ning toimetulekutoetuste saajaid on vähe, näitab see, et

piirkonnas on tööandjaid, kes soovivad endale töötajaid palgata ning suudavad neile töö eest palka

maksta. Ettevõtete MTA-le esitatud andmed töötajate kohta näitab sama.

Tabel 9. Sillamäel registreeritud ettevõtete töötajate arv (aasta keskmine). Andmed: MTA;

mõju hindaja arvutused.

Aasta Töötajate

arv

2018 2692

2019 2767

2020 3023

2021 3434

2022 3380

Samas ei tähenda tööhõive andmed, et piirkonna ettevõtted on tingimata elujõulised, sest inimesed

võivad käia tööl piirkonnast väljas, teises piirkonnas, või teha kaugtööd teiste omavalitsuste

ettevõtetele. Seetõttu hinnatakse ka Sillamäe ettevõtete üldist majanduslikku olukorda.

10.2.2.4. Sillamäe ettevõtete elujõulisus

Üldine ettevõtluskeskkonna ülevaade

2022. aasta detsembri seisuga oli Sillamäel registreeritud 262 tegutsevat ettevõtet. Nendes

ettevõtetes töötas 3380 inimest ning 2022. aasta kogukäive oli peaaegu 317 miljonit eurot.

Ettevõtete üldandmed viimase 5 aasta kohta on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 10. Sillamäel registreeritud tegutsevate ettevõtete üldandmed. Andmed: Maksu- ja

Tolliamet; mõju hindaja arvutused.202

Aasta Keskmine

ettevõtete

arv

Keskmine

töötajate

arv

Keskmine

palk

(eur)

Korrigeeritud

keskmine

palk (eur)

Aasta

kogukäive

(milj.

eur)

Korrigeeritud

kogukäive

(milj. eur)

2018 241 2692 871 871 306,47 306,47

202 Maksu- ja Tolliamet: ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa (aastad 2018–2022).

Kättesaadavad: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika-failid (viimati külastatud 28.09.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

126 / 186

2019 238 2767 955 936 344,61 337,86

2020 237 3023 982 962 323,05 316,71

2021 246 3434 1098 1026 297,80 278,32

2022 272 3380 1197 942 316,95 249,57

Tabelis esitatud korrigeeritud käive ja palk tähendab, et jooksevhindades käive ja palk on

korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga (baasaasta 2018 = 1).

Selliste üldiste andmete kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest need ei ütle midagi üksikute

ettevõtete elujõulisuse või kasumlikkuse kohta. Küll aga võib teha üldistava järelduse, et praegu ei

ole Sillamäel ühtki takistust ettevõtluse teostamiseks, sest keskmine ettevõtete arv on olnud

stabiilne. Ka palgatud töötajate arv on kasvanud. See ei ütle küll midagi selle kohta, kui suured on

ettevõtete teenitavad kasumid (kogukäibe muutusest ei saa seda järeldust teha, sest ka käive ei

näita midagi kasumi kohta), kuid see viitab üldiselt toimivale ettevõtluskeskkonnale, kus pole

takistust ettevõtlusega tegelemiseks ja inimeste palkamiseks.

Ettevõtete peamised tegevusalad on esitatud järgmisel joonisel.

Joonis 19. Sillamäe ettevõtete põhilised tegevusalad (viimase 5 aasta (2018–2022)

keskmised andmed, üle 5%). Andmed: Maksu- ja Tolliamet; mõju hindaja arvutused.

Joonisel on märgitud vaid need valdkonnad, mille on oma tegevusvaldkonnana märkinud vähemalt

5% ettevõtetest. Peamiseks tegevusvaldkonnaks, kus Sillamäel registreeritud ettevõtted tegutsevad,

on hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont. Kolmandik ettevõtetest tegutsevad selles

33%

19%15%

10%

10%

8% 5%

Sillamäe ettevõtete põhilised tegevusalad

HULGI- JA JAEKAUBANDUS,

MOOTORSÕIDUKITE JA

MOOTORRATASTE REMONT

VEONDUS JA LAONDUS

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

KUTSE-, TEADUS- JA

TEHNIKAALANE TEGEVUS

EHITUS

KINNISVARAALANE TEGEVUS

MAJUTUS JA TOITLUSTUS

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

127 / 186

valdkonnas. 19% on oma tegevusalaks märkinud veonduse ja laonduse ning 15% töötleva tööstuse.

Teised valdkonnad on 10% ja väiksema osakaaluga.

Kas Sillamäe linna ettevõtete puhul on mõni valdkond, kus on viimase viie aasta jooksul toimunud

järsk kasv ning kus tegutsevaid ettevõtteid üha enam juurde tuleb? Või vastupidi, kas on mõni

valdkond, kus tegutsevaid ettevõtteid aasta-aastalt vähemaks jääb? Järgmisel joonisel on esitatud

ettevõtete tegevusalad viimase viie aasta jooksul.

Joonis 20. Sillamäe linnas registreeritud tegutsevad ettevõtted tegevusalade kaupa.

Näidatud on aasta keskmine arv. Andmed: Maksu- ja Tolliamet.

Jooniselt on näha, et suuremate valdkondade (jae- ja hulgikaubandus, veondus ja laondus ning

töötlev tööstus) osakaalud on viimase viie aasta jooksul jäänud umbes samaks ning ei ole näha

järske muutusi. Selged tõusutrendid on näha info ja side valdkonnas, kus tegutsevate ettevõtete arv

on olnud pidevas tõusutrendis ning kasvanud umbes 3 korda, ning hariduse valdkonnas, kus

tegutsevate ettevõtete arv on samuti 3 korda tõusnud. Ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase ja muude

teenindavate tegevustega tegelevate ettevõtete arv on kasvanud. Nimetatud neljas valdkonnas on

seal tegutsevate ettevõtete arv kasvanud igal aastal. Samas peab arvestama, et seal tegutsevate

ettevõtete arv absoluutnumbrites on siiski väike (kuni 10). Ei ole näha, et mingi valdkond suures

langustrendis oleks.

Praeguse ettevõtluskeskkonna analüüs ei näita, et turism oleks oluline osa kohalikust majandusest

(vt joonis 22 – ainsana on turismiga seotud hulgi- ja jaekaubanduse valdkond; majutuse ja

toitlustuse tegevusalal tegutsevate ettevõtete kogukäive ei ületa aastas keskmiselt 1 miljonit eurot).

0 50 100 150 200 250 300

2018

2019

2020

2021

2022

Ettevõtete arv

A a s ta

Sillamäe linnas registreeritud tegutsevad ettevõtted tegevusalade kaupa (aasta keskmine)

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

EHITUS

HULGI- JA JAEKAUBANDUS, MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT

VEONDUS JA LAONDUS

MAJUTUS JA TOITLUSTUS

INFO JA SIDE

KINNISVARAALANE TEGEVUS

KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

HALDUS- JA ABITEGEVUSED

HARIDUS

TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED

KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

128 / 186

kuid Sillamäe arengudokumentidest nähtub, et linn soovib seda valdkonda jõuliselt arendada –

arengukava järgi on üks strateegiline arengueesmärk olla Läänemere regioonis tuntud

turismisihtkoht.203

Väliskaubandusega tegelevate ettevõtete arv on eelmisel aastal veidi kasvanud.

Joonis 21. Väliskaubandusega tegelevate ettevõtete arv. Andmed: Statistikaamet,

VK24.204

Samas on oluline, et kuigi registreeritud ettevõtete hulk võib viidata piirkonna inimeste

ettevõtlikkusele ning sellele, et piirkonnas ei ole takistusi ettevõtlusega alustamiseks, peaks

elujõulisuse hindamiseks analüüsima ka ettevõtete majandusnäitajaid.

Järgmisel joonisel on näidatud Sillamäe ettevõtete käibed tegevusalade kaupa, kusjuures joonisel on

esitatud vaid nende tegevusalade käibed, mille aastane käive keskmiselt on üle 1 miljoni euro.

203 Sillamäe linna arengukava, lk 14. 204 Statistikaamet. VK24: kaupade eksport ja import. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/en/stat/Lepetatud_tabelid__Majandus.%20Arhiiv__Valiskaubandus.%20Arhiiv/VK24

(viimati külastatud 25.10.2023)

0

20

40

60

80

100

120

E tt

e v õ te

te a

rv

Aasta

Väliskaubandusega tegelevate ettevõtete arv

Eksport Import

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

129 / 186

Joonis 22. Sillamäe ettevõtete käive tegevusalade kaupa (üle 1-miljonilise käibega

tegevusalade puhul). Käibed on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga (baasaasta = 2018).

Andmed: Maksu- ja Tolliamet205, Statistikaamet206; mõju hindaja arvutused.

Nagu ka joonis 22 näitab, tegutsevad suurima käibega ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva

tööstuse valdkonnas. Joonis näitab, et viimase viie aasta jooksul on nende tegevusalade kogukäive

vähenenud. Töötlevas tööstuses on langus olnud väiksem, aga veonduses ja laonduses on ettevõtete

käive 2019. aasta käibega võrreldes vähenenud üle 2 korra.

Ekspordi ja impordi mahud on rohkem kõikunud. Järgmisel joonisel on näidatud import ja eksport

tarbijahinnaindeksiga (baasaasta = 2004) korrigeeritud mahtudes.

205 Maksu- ja Tolliamet: ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa (aastad 2018–2022).

Kättesaadavad: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika-failid (viimati külastatud 28.09.2023) 206 Statistikaamet: tarbijahinnaindeksi kalkulaator. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks

0

50

100

150

200

250

300

350

2018 2019 2020 2021 2022

M il jo

n it e

u ro

t

(k o rr

ig e e ri

tu d T

H I-

g a ,

b a a s a a s ta

= 2

0 1 8 )

Sillamäe ettevõtete käive tegevusalade kaupa

(üle 1 milj keskmise aastase käibega tegevusalad)

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Kinnisvaraalane tegevus

Veondus ja laondus

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Ehitus

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Töötlev tööstus

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

130 / 186

Joonis 23. Väliskaubandusega mahud. Andmed: Statistikaamet, VK24207; mõju hindaja

arvutused.

Nagu näha, on nii import kui eksport kõrgemal tasemel kui 2000ndate esimeses pooles, aga

madalamad kui vaadeldava perioodi aastased keskmised (ekspordi puhul 206,79 milj. eurot; impordi

puhul 119,62 milj. eurot) ning palju madalamad kui aastatel 2009–2019. Seega on küsimus, kuidas

piirkonda raha juurde tuua, kui ekspordimahud langevad. See oleks võimalik teistest

omavalitsustest, st neile tooteid ja teenuseid müües. Täpsem Sillamäe ettevõtete tarbijaskonna

analüüs on hinnatava planeeringulahenduse üldistusastet arvestades liiga mahukas ja ebavajalik,

üldise majandusliku seisukorra hindamiseks piisab suuremate ettevõtete hindamisest.

Suuremate ettevõtete elujõulisuse analüüs

Sillamäe suurimad ettevõtted on AS Sillamäe Sadam, Nord Terminal AS, EuroChem Terminal

Sillamäe OÜ, NPM SILMET OÜ, Ecometal AS, SilSteve AS, Silpower AS (endine Sillamäe SEJ), Norwes

Metall AS. Kokku (va Nord Terminal AS ja EuroChem Terminal Sillamäe OÜ) moodustas nende käive

2022. aastal 58% kõikide Sillamäe ettevõtete käibest ning nad palkasid 26% töötajatest. Seega on

tegemist oluliste tööandjate ja tulutoojatega ning linna elujõulisus sõltub ka nende elujõulisusest.

Järgmistel joonistel on esitatud mõned näitajad, mille abil saab ettevõtete seisukorda hinnata.

Käesolevas analüüsis on hinnatud nelja näitajat:

• puhaskasumimarginaal – näitab üldiselt ettevõtte kasumlikkust ehk kui palju teenib ettevõte

käibelt kasumit. Kasumimarginaali arvutamiseks on kasutatud valemit:

ℎ = (−ℎ)

üü ;

• võlakordaja – iseloomustab, kui palju on ettevõte oma tegevust rahastanud laenudega ning

kui kerge on ettevõttel veel laenu saada. Võlakordaja arvutamiseks on kasutatud valemit:

õ = ℎ

;

• intresside kattekordaja – aitab paremini iseloomustada ettevõtte maksevõimet. See põhineb

majandusteoorial, mille järgi ei ole ettevõtte tegevuses oluline, milline on tema kapitali

207Samas; Statistikaamet: tarbijahinnaindeksi kalkulaator. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks (viimati külastatud 25.10.2023)

0

100

200

300

400

500

600

700

M il jo

n it e

u ro

t

(k o rr

ig e e ri

tu d T

H I-

g a ,

b a a s a a s ta

= 2

0 0 4 )

Sillamäe väliskaubanduse mahud

Eksport Import

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

131 / 186

struktuur (st varade ja kohustiste suhe), vaid see, kas ta suudab laenu intresse maksta.

Intresside kattekordaja arvutamiseks on kasutatud järgmist valemit: = ä (−ℎ;)

;

• investeeringute suhe käibesse – näitab, kui suur osa käibest läheb investeerimistegevusse.

Investeeringud võivad olla materiaalsesse või immateriaalsesse varasse.

Investeerimistegevused näitavad üldiselt, kui palju ettevõtte tulevikku panustab ning enda

tegevust proovib parendada. Investeeringud käibe suhtes on arvutatud:

ä ℎ =

üü .

Andmed on pärit ettevõtete majanduaasta aruannetest. Joonistel ei ole näidatud Nord Terminal AS

andmeid, sest kuigi on tegemist olulise tööandjaga, ei ole ettevõte aruannetes eraldi Sillamäe

terminali andmeid esitanud (neil on terminalid ka Paldiskis ning Tallinnas).

Sinisega on märgitud Sillamäe kõnealused ettevõtted, punasega Eesti keskmine. Keskmise

arvutamisel on võetud arvesse enam kui 20 töötajaga ettevõtteid, kes tegutsevad samadel üldistel

EMTAKi tegevusealadel, nagu Sillamäe analüüsitavad ettevõtted. Need tegeusalad on:

• töötlev tööstus,

• elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine,

• veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus,

• veondus ja laondus.

Üldisemaid tegevusalasid on kasutatud selleks, et saada Eesti keskmisest õigem pilt (muidu võib

mõni üksik suurem ettevõte näitaja suurust ebaproportsionaalselt mõjutada).

Eesti keskmise arvutamisel on kasutatud Eesti Statistikaameti andmeid.208 2022. aasta andmeid pole

näidatud, sest neid pole Statistikaamet veel avaldanud.

Joonis 24. Sillamäe suuremate ettevõtete kasumimarginaal viimasel viiel aasta. Andmed:

ettevõtete majandusaasta aruanded, mõju hindaja arvutused.

208 Eesti Statistikaamet. EM001: ettevõtete majandusnäitajad. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-

kasum__aastastatistika/EM001

-0.2

-0.1

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

2018 2019 2020 2021 2022

Puhaskasumimarginaal

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

132 / 186

Jooniselt on näha, et kasumimarginaalid on aastate lõikes kõikunud, kuid üldise trendina olnud

eelmisel aastal madalamad kui 2020. aastal. Ettevõtted ise on oma majandusaaasta aruannetes

väiksemaid kasumeid põhjendanud Venemaa sõjategevusest põhjustatud raskuste ning toorainete

ja energia hinnatõusuga. Joonis näitab küll, et üldiselt on Sillamäe suuremad ettevõtted kasumlikud,

kuid üks nendest on kerges kahjumis (ja on olnud pidevalt vähe kasumlik viimasel viiel aastal) ning

ka teine on vahepeal kahjumis olnud. Teiste kasumimarginaalid on umbes sama suured nagu Eesti

keskmine.

Kasumlikkus annab aimu, kas ettevõtted suudavad oma tegevusalal edukalt tegutseda. Lisaks on

ettevõtete elujõulisuse puhul oluline ka hinnata, kas ettevõtted suudavad võetud laene teenindada.

Joonis 25. Sillamäe suuremate ettevõtete võlakordaja viimasel viiel aasta. Andmed:

ettevõtete majandusaasta aruanded, mõju hindaja arvutused.

Joonis näitab, et mõnede Sillamäe ettevõtete võlakordaja on suurem, mõni väiksem kui Eesti

keskmine. Selget trendi välja ei tule – mõne ettevõtte võlakoormus on suurenenud, mõnel

vähenenud.

Joonis 26. Sillamäe suuremate ettevõtete intresside kattekordaja viimasel viiel aasta.

Andmed: ettevõtete majandusaasta aruanded, mõju hindaja arvutused.

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

2018 2019 2020 2021 2022

Võlakordaja

-4.0

-2.0

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

14.0

16.0

2018 2019 2020 2021 2022

Intresside kattekordaja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

133 / 186

Siin võib Sillamäe suuremate ettevõtete puhul näha, et nende võime laenu teenindada on vähenenud.

Eesti keskmise andmeid küll 2022. aasta kohta ei ole, kuid 2021. aastal on Eesti keskmises olnud

kattekordaja väärtuse järsk tõus, mida Sillamäe ettevõtete andmetes ei ole.

Peale kasumlikkuse ja maksejõulisuse näitab ettevõtete elujõulisust ka see, kas ettevõtted jätkavad

investeeringuid või tõmbavad neid koomale. Kui ettevõtte kasumlikkus on vähenenud ning ka suurem

osa kasumist kulub laenude teenindamisele, aga ettevõte teeb siiski investeeringuid, viitab see, et

ettevõte astub samme, et enda tegevus jälle kasumlikumaks muuta.

Joonis 27. Sillamäe suuremate ettevõtete investeeringud käibe suhtes viimasel viiel aasta.

Andmed: ettevõtete majandusaasta aruanded, mõju hindaja arvutused.

Kui eelnevatel aastatel on mitu ettevõtet teinud suuremaid investeeringuid, siis mitte viimasel kahel

aastal. See viitab sellele, et ettevõtted on äraootavad ega julge investeeringuid teha, sest tunnevad

tuleviku suhtes ebakindlust. Mitu ettevõtet on ka oma majandusaasta aruannetes märkinud, et

suuremaid investeeringuid ega arendustegevusi pole enne olukorra selginemist plaanis teha. Samas

on Sillamäe ettevõtete investeeringute tase umbes sama nagu Eesti keskmine, nii et ei saa öelda, et

Sillamäe ettevõtted vähe investeeriksid.

10.2.2.5. Eluruumide tühjenemine

Sillamäe eluruumide võimalikku tühjenemist kui kahaneva linna tunnust on põhjalikult analüüsitud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud uuringus „Üleriigiline uuring elamute

kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“, mis valmis 2022. aastal ning kus

analüüsitakse teiste seas põhjalikult ka Sillamäe ravastiku vähenemist ja selle mustreid.209 Uuringu

täpsemaid tulemusi siin ei korrata, vaid esitatakse lõpp-järeldus: leiti, et Sillamäe on ruumiliselt

kahanev linn, kus teatud elamud ja nende piirkonnad tühjenevad, seda nii rahvaloenduse kui

elektritarbimise andmete alusel. Eluruumide tühjenemine võib endaga kaasa tuua mitmeid

probleeme, millest olulisemad on suurenenud kuritegevus ning majade lagunemine. See põhjustab

omakorda järgmiste leibkondade lahkumine ning mõjub negatiivselt kohalikele ettevõtetele, kelle

teenuseid piirkonnas aina vähem tarbitakse. Kui ettevõtted lõpetavad tegevuse, võivad ka äripinnad

laguneda ning luua veelgi suuremat mahajäetuse tunnet, mis omakorda põhjustab veelgi enam

209 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, TalTech, SPINUnit. „Üleriigiline uuring elamute kasutusest

väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“. 2022. Kättesaadav: https://eehitus.ee/wp-

content/uploads/2022/04/Tuhjenemise-mustrid_lopprapprt_2022_compressed.pdf (viimati külastatud

23.10.2023) (edaspidi eluruumide tühjenemise uuring)

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

2018 2019 2020 2021 2022

Investeeringud käibe suhtes

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

134 / 186

piirkonnast lahkumist jne.210 Seega võib eluruumide tühjenemine põhjustada omamoodi

allakäiguspiraali.

10.2.2.6. Kas Sillamäe on kahanev linn?

Seega kokkuvõttes võib öelda, et Sillamäe on üldiselt kahanev linn, sest tema elanikkond väheneb

ning eluruumid tühjenevad.

Aga Sillamäel on hea potentsiaal jätkusuutlikult kahaneda. Elanikkonna vähenemine on seni

toimunud olulisemalt majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku arvelt. Samuti ei ole praegu linnas

toimetulekutoetust vajavate inimeste hulk olulisemalt suurenenud ning ka tööga hõivatute osakaal

on stabiilne. Tulevikku vaadates tuleb arvestada, et demograafiline tööturusurveindeks näitab

piirkonnas loomuliku tööjõu juurdekasvu vähenemist.

Samuti näitab ettevõtluskeskkonna üldine analüüs, et piirkonnas ei ole takistusi ettevõtte loomiseks

või ettevõtlusega tegelemiseks. Piirkonnas on ettevõtete hulk üha kasvanud ning kõige enam

ettevõtteid ongi väike-ettevõtted. Samas näitab üle 1-miljonilise käibega tegevusalade analüüs, et

ettevõtete käive on üldiselt veidi vähenenud. Samuti on vähenenud väliskaubanduse mahud. Käivete

vähenemine ei tähenda iseenesest, et ettevõtetel läheb halvasti.

Suuremate ettevõtete analüüs ei näita, et ettevõtted oleksid praegu halvas seisus, aga kuna

kasumlikkus, laenude teenindamise võime ning investeeringud on langenud, viitab see tegevuse

stagneerumisele. Võib arvata, et selle on põhjustanud Venemaa-Ukraina sõjast ning energia- ja

toorainete hindade volatiilsusest tingitud suuremad kulud ja ebakindlus tuleviku suhtes. Seetõttu ei

saa öelda, et Sillamäe suurematel ettevõtetel praegu väga hästi läheks. Ei saa ka öelda, et neil läheb

väga halvasti (eriti arvestades Eesti keskmist ja üldist majanduslikku olukorda), kuid selgelt

positiivset trendi joonistelt ei ilmne ja ühe ettevõtte puhul võib öelda, et ta on viimased aastad olnud

selgelt majanduslikes raskustes.

Seega peaks linn tulevikku vaadates kahanemisega arvestama ning ruumilises planeerimises seda

arvesse võtma. Aga Sillamäel on hea potentsiaal nutikalt kahaneda ning planeeringuga peaks looma

seda toetavad tingimused.

10.2.3. Kuidas nutikalt kahanemisega kohaneda?

Üks osa kahanemisega kohanemisest on see, et planeeritakse mitte pidevat kasvu arvestades, vaid

arvestatakse kahanemisprotsessiga ning keskendutakse elujõulisuse säilitamisele.211 Millele peab

seejuures tähelepanu pöörama? Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas linn ise on oma

arengudokumentides kahanemist käsitlenud.

10.2.3.1. Kahanemise käsitlemine Sillamäe arengukodumentides

Sillamäe arengukavas on Sillamäe linna ühe nõrkusena nimetatud vähenevat ja vananevat

elanikkonda. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna all on märgitud, et toetama peab

pensionäre ning arendama olemaoslevaid ja uusi teenuseid, mis võtaksid arvesse muutusi

ühiskonnas.212 Lisaks on üldplaneeringu uuendamise tegevuse juures märgitud, et seda peab tegema

ühiskonnaliikmete vajadusi arvestades ning tagada tuleb sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik

areng.213 Arengukavas pole kahanemisega kohandamist otsesõnu kirjeldatud ega nähtud ette

meetmeid kahanemisega kohanemiseks.

Rahvastiku vähenemist käsitletakse ka Sillamäe laste ja perede heaolu profiili analüüsis, kuid ei

pakuta välja tegevusi, mis otseselt sellega kohanemisele kaasa aitaksid (kuigi üldiselt aitavad kõik

210 Wilson, W. Barton, C. Research Briefing: Empty housing (England). House of Commons, 2023. Kättesaadav:

https://commonslibrary.parliament.uk/research-briefings/sn03012/ (viimati külastatud 31.10.2023) 211 Suunised säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks, lk 6. 212 Sillamäe linna arengukava, lk 44-45. 213 Sillamäe linna arengukava, lk 21.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

135 / 186

lastele ja peredele suunatud teenused kaasa kahanemisega kohanemisele, sest parandavad

eelduslikult laste ja perede heaolu ning seeläbi suurendavad nende soovi omavalitsusse elama

jääda).214 Arengukavas ega laste ja perede heaolu profiili analüüsis pole ette nähtud konkreetseid

tegevusi, kuidas kahanemisega edukalt kohaneda.

Kahanemist või sellega kohanemist ei ole mõju hindajale kättesaadavates dokumentides otsesõnu

käsitletud. Kuna arengudokumentidele siinkohal tugineda ei saa, sisustatakse järgmisena mõju

hindaja poolt, millele peaks linna elujõulisuse tagamisel (ehk kahanemisega kohanemisel) ennekõike

tähelepanu pöörama. Et seda välja selgitada, peaks esimese hooga mõistma, miks Sillamäe rahvastik

väheneb.

10.2.3.2. Elanike rahulolu

Selleks, et piirkond oleks elujõuline, peab piirkonnas olema piisavalt ja vajalike oskustega tööjõudu.

Seda nimetavad ka ettevõtted peamise piirava tegurina piirkonnas äri tegemisel. Kuna loomulikku

tööjõudu peale ei kasva, peaks omavalitsus ettevõtete ja piirkonna elujõulisuse toetamiseks

keskenduma kahele eesmärgile: hoidma piirkonnas neid noori, kes tööturule sisenevad (et tööjõud

ka väljarände tõttu ei väheneks), ning luua sobivad tingimused, et töötajad saaksid ja sooviksid

Sillamäel töötada ja elada. Seda on selgitatud kahaneva rahvastikuga piirkondades

Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud näidisprojekti aruandes järgmiselt:

Kahanemisega kohanemise eesmärk on elanike rahulolu kasv, sest nende otsust ära minna või jääda,

tööd leida, ühiskonda panustada jne mõjutavad tingimused ei ole seotud vaid ühe kindla

valdkonnaga. Teadlikult ja hästi juhitud ruumilise planeerimise ülesanne ongi nende erinevate

valdkondade sidumine. Maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes on valdkonnavaheliste

ülesannete lahendamine tõhusam siis, kui nende koostamist ja elluviimist toetavad otsused on vastu

võetud kõikide erinevate osapoolte vajadusi ja huve arvestades.215

Seega on oluline osa kahanemisega kohanemisel elanike ja sisserännanute rahulolu tagamine.

Iga kahe aasta järel viiakse omavalitsustes üle Eesti läbi rahulolu-uuring, mille eesmärk on hinnata

ja analüüsida elanike rahulolu kohalike omavalitsuste teenuste ning elukeskkonna arenemise ja

muudatustega ajas. Viimane uuring lõppes jaanuaris 2023.216 Kokku osales uuringus 113 Sillamäe

elanikku ning uuringu üldised tulemused on esitatud järgmisel joonisel.

214 Sillamäe linn. „Sillamäe linna laste ja perede heaolu profiil. Tegevuskava 2020–2024“. 2019, lk 7 jj.

Kättesaadav:

https://www.sillamae.ee/documents/1122926/21234891/Sillam%C3%A4e+linna+laste+ja+perede+heaolu+pr

ofiil.pdf/2485dbd3-2b93-4c20-8fcf-93e7ed3db81b (viimati külastatud 23.10.2023) 215 Kljavin, K. Pirrus, J. Derlõš, M. Kahanemisega kohanemine: eluaseme valdkonna ümberkorraldamine ning

koostöö erinevatel tasanditel. – „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike

ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ I tööetapi III osa. Tallinn 2020, lk

5. Kättesaadav: http://linnalabor.ee/sissekanne/518 (viimati külastatud 12.09.2023) 216 Turu-uuringute AS. „Avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu-uuring 2022“. Kättesaadav:

https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022 (viimati külastatud 19.09.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

136 / 186

Joonis 28. Sillamäe elanike üldine rahulolu (2022). Väljavõte uuringu lehel olevast

rakendusest. Sillamäe tulemused on esitatud oranži täpiga, Eesti keskmine kollase

rombiga. Halliga on märgitud kõik Eesti omavalitsuste tulemused.

Jooniselt 28 on näha, et mõne valdkonnaga on Sillamäe elanikud rohkem rahul, mõnega vähem.

Rahul ollakse ühistransporditeenuse, erivajadusega elanike liikumisvõimaluste, avalike ja

rohealadega. Neid valdkondi peaks tulevikus linnas säilitama, et olemasolevaid elanikke linnas hoida.

Seega tuleks analüüsida mõju:

• rohealadele – mõju rohevõrgustikule analüüsitakse keskkonnamõjude juures;

• avalikele aladele – eesmärk on tagada piisaval hulgal ja piisava kvaliteediga avalikud alad.

Lisaks eelnevale tuleks analüüsida mõju valdkondades, kus rahulolu on väiksem kui Eestis

keskmiselt. Joonisel 28 on näha, et Eesti tunduvalt vähem ollakse rahul:

• hoonete seisukorra ja korrashoiu;

• jäätmekäitluse – hinnatakse keskkonnamõjude juures;

• elukoha mainega – mõju mainele otseselt ei hinnata, sest üldplaneeringu lahendus on selleks

liiga üldne. Võib eeldada, et kui üldplaneering mõjub positiivselt teistele valdkondadele,

tõuseb ka elukoha maine.

10.2.3.3. Kompaktne linn

Lisaks sellele, et kahaneva linna elujõulisuse tagamiseks peab tagama tema elanike rahulolu, on

otstarbekas ka suurendada linna kompaktsust. Kompaktne linn kui kontseptsioon (vastandudes

valglinnastumisele) leiab teaduskirjanduses ja ka praktikas üha enam kõlapinda. Kompaktne linn on

tänapäevase linna kontseptsioon, mille abil on võimalik linna jätkusuutlikult arendada ressursse

raiskamata. Kompaktset linna iseloomustavad inimeste tihedus, maa-alade segakasutus,

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

137 / 186

jätkusuutlikud transpordilahendused ja rohevõrgustik.217 Ka OECD 2022. aastal avaldatud uuringus

nähakse probleemina maakasutuse pidevat laienemist: aastatel 2000–2014 vähenes Eesti

elanikkond 5%, aga maakasutus kasvas sellest hoolimata 14%. Areng peab toimuma jätkusuutlikult

ning ressursse kokku hoides, mitte neid raisates. Seetõttu esitatakse uuringus muu hulgas soovitus

vähendada maakasutust ning suurendada kesksete piirkondade tihedust.218 Ei ole mõistlik võtta üha

enam ressursse kasutusele selleks, et teenindada vähemat arvu inimesi.

10.2.3.4. Paindlik ruumilahendus

Lisaks eelnimetatule peaks kahanemisega kohanemise juures tagama, et ruumiline planeerimine

oleks võimalikult paindlik ja omavalitsus saaks reageerida toimuvatele muutustele piisavalt kiiresti.

Kuigi linna rahvastik võib mingil ajaperioodil püsiva tempoga väheneda, on raske või lausa võimatu

ette näha sündmusi, mis võivad linna arenguid mõjutada. Selle näiteks võib tuua Dresdeni linna, mis

asub Ida-Saksamaal. Pärast Ida-Saksamaa ühinemist läänega tabas linna suur majanduslik šokk

ning rahvaarv vähenes 10 aasta jooksul üle 10%. Elamud ja ärihooned jäid tühjaks, kuid linna

strateegia oli 90ndate vältel tegelikust olukorrast hoolimata suunatud kasvule. Alates 2000ndatest

aga leppis linnavalitsus linna kahanemisega ning hakkas arendama kompaktset linna, mis

kahanemisega hästi toime tuleks: eesmärkideks sai vähenenud maakasutus, atraktiivne linnakeskus

ning stabiilne elanikkond. Raske öelda, mis täpselt seda põhjustas, aga sellele järgnevalt hakkas

Dresdeni elanikkond järsku kasvama ning suurenes 7 aastaga umbes 5%. Võib-olla põhjustas selle

Dresdeni edukalt elluviidud nutika kahanemise strateegia, aga igatahes näitas Dresdeni kogemus,

kui oluline on planeerimise paindlikkus, et oleks võimalik piisava kiirusega muutunud keskkonnaga

kohaneda.219

Mitte küll päris nii oluliselt, aga sarnane muutus on toimunud ka Sillamäel. Sillamäe elanikkond, mis

oli pidevas ja ühtlases langustrendis, pöördus järsku tõusule, kui linna asusid Ukraina sõjapõgenikud.

Võib küll öelda, et selline sõjategevus on erandlik, aga maailm on täis erandlikke sündmusi ning

oluline on see, kuidas suudetakse nende sündmustega toime tulla. Seega on oluline, et üldplaneering

oleks piisavalt paindlik ning võimaldaks erinevaid arengustsenaariumeid.

10.2.4. Alternatiivsed arengustsenaariumid

Lähtekohtade määratlemine tähendab sisuliselt ka alternatiivsete arengustsenaariumide kaalumist,

sest selle kaudu pannakse paika stsneerium, millest lähtudes hakatakse planeeringulahenduse

mõjusid hindama. Näiteks otsustatakse käesolevas alapeatükis, kas mõjusid peaks hindama,

lähtudes eeldusest, et Sillamäe on kahanev linn. Alternatiivne stsenaarium oleks see, et

planeeringulahenduse mõjude hindamisel seda ei arvestata. Seega on mõjude hindamise

lähtekohtade määratlemine sisuliselt alternatiivsete arengustsenaariumite vahel valimine.

10.2.5. Mõju hindamise lähtekohtade kokkuvõte

Lähtudes eeltoodust, peaks asjakohaseid mõjusid hindama ennekõike järgmistes valdkondades.

• Majanduslikud mõjud:

217 Bibri, S. E. Krogstie, J. Kärrholm, M. ”Compact city planning and development: Emerging practices and

strategies for achieving the goals of sustainability“ – Developments in the Built Environment, vol. 4 (2020). doi:

https://doi.org/10.1016/j.dibe.2020.100021 218 OECD. „Shrinking Smartly in Estonia: Preparing Regions for Demographic Change“, OECD Rural Studies,

2022. doi: https://doi.org/10.1787/77cfe25e-en 219 Wiechmann, T. „Conversion Strategies under Uncertainty in Post-Socialist Shrinking Cities The example of

Dresden in Eastern Germany“ – Shrinking Cities International Research Network: The Future of Shrinking Cities,

2007. Kättesaadav: https://www2.ioer.de/recherche/pdf/2007_wiechmann_conversion_strategies.pdf (viimati

külastatud 23.10.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

138 / 186

o mõju ettevõtlusele – siin vaadeldakse mõju just ettevõtlusega alustamisele ning

sellega tegelemisele. Mõju tööjõu olemasolule analüüsitakse sotsiaalsete mõjude

juures.

• Sotsiaalsed mõjud:

o mõju inimeste rändele – analüüsitakse, kuidas mõjutab planeering noorte piirkonda

jäämist ning tööealiste inimeste sisserännet. Kuigi elamufondi olemasolu ja olukord

mõjutab ilmselt oluliselt inimeste rännet, käsitletakse seda teema olulisuse tõttu

eraldi alapunktis;

o mõju liikuvusele ja teedele – analüüsitakse, kuidas arvestab planeeringulahendus

inimeste liikumisega ja liikumisvõimalustega;

o mõju hoonetele – analüüsitakse, kuidas mõjutab planeering elamufondi olemasolu ja

seisukorda;

o mõju linna kompaktsusele – hinnatakse linna tihedust, maa-alade segakasutuse

võimalusi ja jätkusuutlikke transpordilahendusi. Rohevõrgustikku hinnatakse

keskkonnamõjude raames;

o mõju turvalisusele – hinnatakse, kuidas mõjutab planeering linna turvalisust;

o planeeringu paindlikkus – hinnatakse, kas üldplaneering on piisavalt paindlik, et

arvestaks erinevate stsenaariumitega, sh erandlike sündmustega.

• Kultuurilised mõjud:

o mõju miljööle ja väärtuslikule arhitektuurile – hinnatakse, kuidas mõjutab planeering

Sillamäe miljööd ja arhitektuuriväärtusi (sisuline hinnang antakse keskkonnamõjude

juures).

10.3. Majanduslikud mõjud

Majanduslikud mõjud avalduvad olulisemalt ettevõtluse mõju kaudu. Üldplaneeringu üldiste

eesmärkide järgi peab üldplaneering kujundama olemasolevale asustusstruktuurile toetuva

kaasaegse ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja ettevõtluskeskkonna ning looma eeldused mitmekülgse

ja investeeringuid soodustava töö- ja ettevõtluskeskkonna tekkeks. Kuidas hinnata, kas välja

pakutud lahenduse abil on võimalik neid eesmärke täita? Mida tuleks teha selleks, et omavalitsuses

oleks mitmekülgne, valikuvõimalusi pakkuv ja investeeringuid soodustav töö- ja ettevõtluskeskkond?

Selleks on Sillamäe arengukavas ette nähtud erinevad tegevused – hinnata saab, kuidas toetab

planeeringulahendus nende tegevuste elluviimist. Lisaks arengukava meetmetele tuleks hinnata ka

seal loetlemata, aga ettevõtjatele olulisi aspekte, sest need mõjutavad samuti linna

ettevõtluskeskkonda.

10.3.1. Mõju linna strateegilistele tegevustele ettevõtluskeskkonna toetamiseks

Sillamäe linna arengukavas on loetletud tegevused, mille abil saab ettevõtlust (sh turismi) toetada.

Need tegevused, mis on seotud ka ruumilise planeerimisega või mida ruum saab otseselt mõjutada,

on lühendatud kujul esitatud järgmises tabelis. Iga tegevuse juures on hinnatud, kas ja kuidas

üldplaneeringu eskiislahendus seda toetab.

• Rohelisega on märgitud hinnang, kui planeeringulahendus toetab arengukava tegevust;

• kollasega, kui mõju on neutraalne;

• punasega, kui planeeringulahendus takistab tegevuse elluviimist.

Tabel 11. Sillamäe arengukavas sätestatud tegevused ettevõtluse toetamiseks

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

139 / 186

Ettevõtluse toetamiseks ette

nähtud tegevus

Kas ja kuidas üldplaneeringu eskiisis kavandatud

lahendus tegevust toetab?

Arendada reisi- ja

jahisadamat220

11.1. Eskiislahenduses on sadama-alana määratud ulatuslik ala, mis

hõlmab kogu praegust Sillamäe sadama ala ning katab kogu merega

piirneva ala linnapiirist läänes kuni inimeste eluhoonete aladeni idas.

Tingimustes on nimetatud, et see on ette nähtud sadamate

arendamiseks ja laiendamiseks. Enne eluhooneid on kavandatud

arenguala A1 ja väikesadama ala. Arengualale A1 võib planeerida reisi-

ja jahisadama ning seda teenindavaid hooneid ja rajatisi. Kuna

arengualast idas algavad eluhooned, ei ole võimalik arenguala

suuremas mahus planeerida. Samuti ei ole põhjust arvata, et

arenguala peaks veel suurem olema, sest praegu alal sellist sadamat

ei ole. Eskiislahenduses kavandatud maakasutus on piisav reisi- ja

jahisadama arendamiseks.

Tagada renoveeritud

üürikorterid noortele

spetsialistidele221

11.2. Ruumiline planeerimine ei mõjuta otseselt seda, kui palju on

võimalik kohalikel ettevõtetel või omavalitsusel toetada üürikorterite

renoveerimist (nt Narvas on ettevõtted ise kortereid renoveerima

hakanud, et nende töötajatele oleks sobivaid eluasemeid). Aga

üldplaneeringuga on võimalik kujundada seda, kuidas kohandatakse

ruumi kahanemisele vastaks, mis omakorda mõjutab ka elamufondi.

Seda analüüsitakse täpsemalt sotsiaalsete mõjude ja elamufondi

juures (vt punkt 10.4.3).

Kujundada Sillamäe

vabatsoonis välja

tehnopark; aidata kaasa

tehnilise infrastruktuuri

arengule

tootmispiirkonnas ning

Sillamäe kaubasadama

ja ranna-ala

tööstusinfrastruktuuri,

reisisadama

infrastruktuuri, sh

sadama juurdepääsuteid

222

11.3. Sillamäe vabatsoon on eskiislahenduse järgi kas sadama maa-

ala või tootmisala (mis jääb sadamaalast lõunasse). Tootmise maa-alal

on lubatud igasuguste tootmishoonete (nt energeetika-, keemia-,

toiduainete, puidu-, masina- tööstuse) ning hoidlate ja laohoonete

rajamine. Siiski peab arvestama, et hoonetes toimuvad tegevused

koos sadamas toimuvate tegevustega ei tohi tekitada välisõhu

kvaliteedi, müra ja vibratsiooni normide ületamist. Tootmisala suurus

ja asukoht on piisavad, et Sillamäe vabatsoonis saaks kujundada

tehnopargi.

Arengudokumentides ei ole täpsustatud, millist taristut on

kaubasadamale ja ranna-alale vaja. Seetõttu ei saa ka otseselt

hinnata, kas planeeringulahenduses on sellega arvestatud. Küll on aga

planeeringulahenduses ette nähtud võimaliku päikesepargi rajamine

sadama-alale.

Planeeringulahendus on kooskõlas Sillmäe sadama piirkonna

arendamise plaanidega.223

Toetada tööstusliku

kinnisvara arendamist

uute loodavate

ettevõtete

konkurentsivõime

tagamiseks,

üldplaneeringus

analüüsida võimalusi

11.4. Eskiislahenduses on ette nähtud 7 arenguala. Tootmis- ja

logistikahooneid on lubatud rajada ühele: A3 (Nekrassovi-Tšehhovi-

Korolenko piirkond). See on ainus arenguala, kuhu võiks arendada ka

tööstuslikku kinnisvara (st tootmis- ja logistikahooneid). Alale on

planeeritud ka väike-elamute maa-ala (jõepoolne piirkond ala

kaguosas) ning jõe äärt mööda jooksev haljasala. Tootmishoonete

rajamiseks võimalik maa-ala on suurusega umbes 6,5 ha.

220 Sillamäe linna arengukava, lk 16. 221 Samas, lk 17. 222 Samas, lk 17. 223 Sillamäe sadama koduleht: https://www.silport.ee/est/practical-info.html (viimati külastatud 23.10.2023)

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

140 / 186

maaalade

juhtfunktsioonide

täpsustamiseks,

leidmaks ettevõtluseks

sobivaid maaüksusi224

Teistsuguseid äri- ja kaubandushooneid võib kõikidele arengualadele

rajada (va A5: Kasepark).

Aktiivselt pakkuda

potentsiaalsetele

investoritele

ettevõtluseks vaba maad

vastavalt linna

üldplaneeringus

ettenähtud

maakasutusplaanile. On

vajalik parandada

juurdepääsu

planeeringutele linna

kodulehel, luua

kasutajasõbralik

kaardirakendus225

11.5. Teavitamisega seotud tegevusi planeeringulahendus ega

ruumiline planeerimine ei mõjuta, aga planeering saab tagada, et oleks

sellise maakasutusega maad, mida saab pakkuda ettevõtluse

arendamiseks. Nagu eelmises punktis kirjeldatud, on eskiislahenduses

määratud 7 arenguala, millest kuues on võimalik ettevõtlust arendada.

Ühes on võimalik rajada ka tööstushooneid, teistes äri- ja

kaubadushooneid. Seega tagab lahendus selliste maa-alade

olemasolu, mida võib potentsiaalsetele investoritele pakkuda. Lisaks

on eskiislahendus määranud ärihoonete maa-ala ja segafunktsiooniga

maa-alad sh linna ärikeskuse arendamiseks ning vabade maa-alade

ning kasutuseta seisvate hoonete taaskasutusele võtmiseks. amuti

valmib planeeringu lahenduselekaardirakendus. Seda saab kasutada

ka selleks, et parandada juurdepääsu planeeringutele linna kodulehel.

Avada linnas

reisiterminal ja

jahisadam ning võttes

arvesse kaubalaevade

liikluskoormuse pidevat

suurenemist, pikendada

sadama kaisid226

11.6. Reisisterminali ja jahisadamat puudutavas osas vt hinnang tabeli

punktis 11.1. Kaubalaevade puhul võib eeldada, et Sillamäe linna huvi

kaide pikendamise vastu on vähenenud, sest kaubandus Venemaaga

on oluliselt vähenenud ning Sillamäe sadam ja teised ettevõtted on

pidanud oma tegevust oluliselt piirama.227 Võib arvata, et muutunud

olukorra tõttu ei soovi Sillamäe linn arengukavas nimetatud tegevust

ellu viia. Kui aga nad seda soovivad, ei ole üldplaneeringu lahenduses

selleks takistust. Sadama kaide ala on määratud sadama maa-alana,

kus on võimalik laiendada sadamatega seotud tegevust.

Avada linnale parem

väljapääs merele,

toetada ranna-ala

puhkemajanduslike

funktsioonide

arendamist228

11.7. Linna avamiseks merele on oluline, et inimestel oleks võimalik

mere äärde pääseda ning seal oleks erinevaid tegevusi, mis inimesi

sinna tõmbaks. Sillamäe linna praegune mereäärne piirkond jaguneb

sisuliselt viieks:

(1) Läänes asub sadama-ala, kuhu ligipääs on piiratud.

(2) Sadamast itta liikudes algab haljasala, kus asuvad muu hulgas

kohalike elanike garaažid (Sõtke tänava ääres) ning kust ligipääs

mereäärde on samuti raskendatud või ebamugav.

(3) Seejärel algab rannapromenaad koos rajatistega (nt

vaateplatvorm, spordiväljakud), mis on kohalike noorte seas

populaarne ja seda peetakse väga meeldivaks

ajaveetmispiirkonnaks.229

(4) Promenaad lõpeb praegu Mere puiestee alguses, sealt ida poole

jääb liivane ranna-ala, mille vahepeal lõikab läbi Sõtke jõe suue

224 Sillamäe linna arengukava, lk 17. 225 Samas, lk 18. 226 Samas, lk 18. 227 Fefilov, D. „Sillamäe valmistub koondamisteks ja kärbib kulusid“ – Äripäev, 05.04.2022. Kättesaadav:

https://dea.digar.ee/?a=d&d=aripaev20220505.2.5.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA---

---------- (viimati külastatud 23.10.2023) 228 Sillamäe linna arengukava, lk 18. 229 Skepast&Puhkimi taju-uuring kohalike õpilaste seas

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

141 / 186

(umbes 240 meetri kaugusel promenaadi lõpust). Sõtke jõe ääres

hoiavad kohalikud ka oma paate ning sinna on rajatud paadikuure.

(5) Sõtke jõe suudmest linnapiirini asub liivane rannaala, mida

kasutatakse suplemiseks ja vaba aja veetmiseks.

Linna rohkem merele avamiseks oleks vaja ennekõike arendada

piirkondi (2) ja (4), sest piirkonnad (3) ja (5) on juba inimestele avatud

ja kasutatavad ning piirkonda (1) ei ole võimalik sadama olemasolu

tõttu rohkem avalikuks teha.

Planeeringulahenduse järgi ongi piirkondadesse (2) ja (4) kavandatud

arengualad (vastavalt A1 ja A5). Arenguala A1 (Tolstoi-Sõtke)

eesmärk on kavandada alale reisi- ja jahisadam ning tuua piirkonda

juurde äri-, elu- ja ühiskondlikke funktsioone. Arenguala A5 (Ranna)

eesmärk on arendada ala puhkeotstarbelisi kasutusvõimalusi ning

kavandada alale rannapromenaad, kalasadam, väliturg ja

puhkeotsrabelisi hooneid, samuti kavandada alale rannapromenaad.

Mõlemad arengualad muudavad mereääre ühtseks puhkealaks ning

seovad eri piirkonnad omavahel – A1 seob jahisadama promenaadiga

ning A5 promenaadi supelrannaga. Seega on mõlema arenguala

eesmärk avada linna enam merele ning arendada puhkemajanduslikke

funktsioone.

Lisaks arengualadele on planeeringulahenduses ka ette nähtud silla

vajadus üle Sõtke jõe, samuti promenaadi pikendus, vajalikud jalg- ja

rattateed, kaldteede ja treppide asukohad.

Tagada linnakeskuse

ranna-ala kasutamine

puhkealana,

suurendades selle

atraktiivsust ja

miljööväärtust ning

pikendada

rannapromenaadi Mere

puiesteest ida poole kuni

Merepargini230

11.8. Vt eelmine hinnang, p 11.7.

Renoveeritud Mere

puiestee ja

rannapromenaad aitavad

siduda Sillamäe

kesklinna

turismimarsruutidega,

luua ühendused

kesklinna, reisiterminali

ja jahisadamaga ning

tagada eeldused

piirkonna

ettevõtlustegevuse

11.9. Planeeringulahendus ei muuda olenasolevat rannapromenaadi

ega Mere puiestee olemasolu ega kasutust, aga seob mereääre ühtseks

tervikuks ning suurendab seeläbi piirkonna turismipotentsiaali.

Planeeringulahenduses on märgitud olulised jalakäijate liikumissuunad

ning loodud ühendused kesklinna, reisiterminali ja jahisadamaga

(arenguala A1). Promenaadi pikendatakse supelrannani (arenguala

A5).

230 Sillamäe linna arengukava, lk 18.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

142 / 186

mitmekesistamiseks ja

elavdamiseks231

Toetada Viru Geopargi

moodustamist koostöös

Ida-Viru

omavalitsustega232

11.10. Sillamäe üks Viru Geopargi raames turundatav objekt on

klint.233 Üldplaneeringu eskiislahenduses on arvestatud klindi

väärtusega nii kohalike kui turistide jaoks. Merepargi planeerimisel on

osundatud kindlad ligipääsud ja jalakäijate olulised liikumissuunad.

Merepargi alale on kavandatud mitmed tingimused, mille eesmärgiks

on tõsta ala kui turismiobjekti väärtust: pargiala läbiva oja

puhastamine ja eksponeerimine, täiendava puhketaristu (nt pingid-

lauad, infostendid) rajamine, mängu- ja spordiväljakute rajamine jne.

Tagada linna hõlmav

terviklik rohevõrgustik.

Jätkata Langevoja joa

territooriumi

heakorrastamist,

valmistada ette

matkamarsruudid nii

kohalike elanike jaoks

kui ka ökoturismi

arendamiseks234

11.11. Planeeringu mõju rohevõrgustikule on hinnatud

keskkonnamõjude juures. Langevoja joa territoorium ja

matkamarsruudid jäävad väikeelamu ja aianduse maa-ala alla, mis on

üldreeglina linna aiandusühistute kasutuses ning kuhu on võimalik

rajada nii uusi elu- kui ärihooneid (viimaste puhul soovituslikult

piirkonna eluhooneid teenindava funktsiooniga). Uusi matkaradu ei ole

üldplaneeringul sinna piirkonda kavandatud.

Rajada Sõtke jõe

paisjärvede kaskaadile

rekreatsioonikompleks,

selleks eelnevalt

looduskaitse ja

ehitustehnilisi abinõusid

rakendades235

11.12. Arengukavas ei ole täpsustatud, mida on

rekreatsioonikompleksi all mõeldud. Sõtke jõe paisjärvedeks võib

lugeda alumise Sillamäe paisjärve (kõige põhjapoolsem paisjärv),

millest lõunasse jääb ülemine Sillamäe paisjärv ja kõige lõunapoolsem

on Sõtke paisjärv. Kõikide järvede kaldad on planeeringulahenduse

järgi määratud haljasalaks, mille juhtotstarve on puhkamiseks ja

virgestuseks mõeldud avalikult kasutatav looduslik maa ja pargiala,

kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste

kavandamine, sh jalg- ja rattateed, tervise- ja matkarajad,

puhkepaviljonid, väiksem mänguväljak, discgolfi- ja suusarada jms ja

neid teenindavad väikesemahulised hooned. Seega on järvede

kallastele väiksemahuliste (kuni 60 m2) komplekside rajamine lubatud.

Suuremat kompleksi otse järve kallastele rajada ei tohi. Üldiselt toetab

planeeringulahendus strateegilise tegevuse elluviimist.

10.3.2. Planeeringulahenduse kooskõla ettevõtjate ootustega

Lisaks eelnevale on oluline ka hinnata, kuidas mõjutab planeering muid asjaolusid, mis on vajalikud

ettevõtlust soodustava keskkonna loomiseks. Mis asjaolud need on?

231 Samas, lk 18-19. 232 Samas, lk 19. 233 Ida-Virumaa omavalitsuste liit. „Viru geopargi arengustrateegia“, oktoober 2019, lk 30. Kättesaadav:

https://ivol.ee/documents/9867329/25278101/Viru+Geopargi+arengustrateegia.pdf/62c6702e-60d3-4a94-

a637-c23caf308020 234 Sillamäe linna arengukava, lk 29. 235 Samas.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

143 / 186

Sillamäe ettevõtjate eelistusi ja hinnanguid ei ole mõju hindajale teadaolevalt täpsemalt uuritud,

kuid on uuritud Narva ettevõtete omi (Narva üldplaneeringu koostamise raames)236. Narva ettevõtjad

seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega nagu Sillamäe ettevõtjadki (nt vananev ja kahanev kohalik

tarbijaskond ja vähe uusi või renoveeritud eluasemeid uutele töötajatele), mistõttu võib eeldada, et

seda, mida Narva ettevõtjad peavad ettevõtluse arendamiseks oluliseks, võiksid ettevõtjad eelistada

ka Sillamäel. Narva ettevõtjate hinnangul on olulised järgmised asjaolud (valik uuringus välja toodud

teemadest, mida üldplaneeringu elluviimine võib mõjutada; lühendatud ja ümbersõnastatud kujul).

Tabelis esitatakse ka hinnang, kuidas planeering neid mõjutab.

• Rohelisega märgitakse hinnang, kui planeeringulahendus toetab ettevõtluse edendamiseks

vajalike tingimuste loomist;

• kollasega, kui mõju ei ole või see on neutraalne;

• punasega, kui planeeringulahendus mõjub ebasoodsalt.

Tabel 12. Ettevõtjate eelistused (Narva ettevõtjate taju-uuringu alusel)

Ettevõtluse edendamiseks

vajalikud tingimused

(Narva ettevõtjate

taju-uuring)

Kuidas planeering seda mõjutab?

Elukeskkond: hea

elukeskkond aitab leida

kvalifitseeritud tööjõudu237

12.1. Elukeskkond on lai mõiste ning hõlmab kahtlemata

ümbritsevat looduskeskkonda kui ka turvalisust ning miljööd,

samuti seda, kuidas tuleb linn toime kahanemisega üldiselt –

korrastatud elamufond, vähe mahajäetud hooneid. Miljööd

hinnatakse keskkonnamõjude juures, turvalisust jm nimetatud

aspekte sotsiaalsete mõjude all. Looduskeskkonda hinnatakse

keskkonnamõjude juures. Turvalisusele mõjub

planeeringulahendus positiivselt.

Eluasemefond: oleks vaja

eramaju kui ka eramajade

piirkondi, uuemaid või

täielikult renoveeritud

kortermaju või ka

külaliskortereid. Eramajade

piirkond ei peaks asuma

suvilapiirkonnas238

12.2. Hinnatakse sotsiaalsete mõjude elamufondi punkti juures

punktis 10.4.3. Väikeelamuid võib rajada kuuele arengualale.

Planeeringulahendus soosib olemasolevate korterelamute

renoveerimist ning võimalik on ka uute rajamine (esmajärjekorras

kasutusest välja langenud hoonestatud aladele).

Suvilakultuur: see on

positiivne eripära ja oluline

vaatamisväärsus. Pikemas

perspektiivis võiks alles jätta

need, kus on suurem

potentsiaal (ennekõike

looduslikult heas

keskkonnas)239

12.3. Ka Sillamäel on oluline suvilakultuur (datšad). Suuremad

suvilaalad jäävad Sõtke paisjärvest läände (Sputnik ja Družba).

Üldplaneeringu eskiislahenduses on need alad määratletud

väikeelamu ja aianduse maa-aladena, kus peab järgima

aiandusühistute piirkonna ehitustingimusi. Hoonetüübina on

lubatud kuni 2-korruseline väikeelamu, suvila, aiamaja.

Minimaalne moodustatava kruni suurus on 600 m2,

täisehitusprotsent 25%. Seega toetab üldplaneering selliste

suvilapiirkondade säilimist.

236 SPINUnit, Linnalabor, Smoked Sparrow. „Narva ettevõtete taju-uuring 2021“. Kättesaadav:

https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/uuringud/Narva%20ettev%C3%B5tjate%20taju-

uuring%202021.pdf (viimati külastatud 23.10.2023) (edaspidi Narva ettevõtete taju-uuring) 237 Narva ettevõtete taju-uuring, lk 20. 238 Samas, lk 21. 239 Samas, lk 23.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

144 / 186

Piirkondade arengu puhul peab arvestama, et hoonete omanikud

võivad soovida need aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Küll

aga näeb planeeringulahendus ette, et alale võib olla mõistlik ette

näha ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemid (ÜVK). See,

kuidas ja millal ÜVK ehitatakse, sätestatakse ÜVK arendamise

kavas. Sillamäe kehtivas ÜVK arendamise kava lisas on selgitatud

muu hulgas, et Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on Ida-

Virumaal problemaatilised eelkõige suvilapiirkonnad, mis

arenevad järk-järgult aastaringselt kasutatavateks

elamualadeks.240

Sellest lähtudes nähakse arengukavas ette ka kanalisatsiooni

rajamine, mis hõlmab ka Tallinn-Narva maanteest lõunasse jääva

haigla piirkonna kanalisatsioonitorustiku laiendamist ja vähemalt

ühenduspunktide väljaehitamist AÜ Sillamäe Sputnik piirkonda ja

kanalisatsiooni eesvoolu väljaehitamist kaupluse piirkonda.

Selleks on vaja taotleda Keskkonnaministeeriumilt linna

reoveekogumisala laiendamist vastavalt tegelikule piirkondlikule

vajadusele ning elanike allkirjadega sooviavaldustele (riiklikult

rahastatavate projektide nõue).241 Seega on tõenäoline, et millalgi

piirkonda ühiskanalisatsioon arendatakse, kuid praegu pole seda

kindla ajakavaga ette nähtud. Ei ole põhjust arvata, et kui

ühiskanalisatsioon rajatakse, siis see võiks sisuliselt svilakultuuri

muuta. Majade kasutamine muutub mugavamaks, kuid kultuur

jääb ikka samaks.

Suvilapiirkonna sisse pole ette nähtud uute teede rajamist. Küll on

uus tee planeeritud alast läände (vt all liikuvuse mõjuhinnangu

juures joonis 32). Seletuskirjas ei ole rajatava tee eesmärki

täpsustatud, kuid teede ja taristu üldistes tingimustes on ette

nähtud, et tagada tuleks Päästeameti päästeteenuse tarbeks

piisava laiuse (3-3,5 m) ja kandevõimega juurdepääsuteede

olemasolu kõigi ehitisteni ning veevõtukohtade, hüdrantide

olemasolu veega varustamiseks. Võib eeldada, et kuna

suvilapiirkonna sisesed teed on kitsad, on rajatava tee eesmärk

tagada päästeteenuse osutamise võimalus. Piirkonnast väljaspool

asuv tee ei mõjuta üldiselt piirkonna hooneid ja kultuuri.

Linnakeskus: linnakeskuse

puudumine on suur

probleem. Linnaruum ei ole

tihe ning on liigendatud ja

eraldatud. Soovitakse näha

tugevat linnakeskust, kus on

palju erinevaid sündmuseid

ning vaba aja veetmise

võimalusi (sh palju

inimesi).242 Keskusalade

määramisel kaardistada

elujõulised alad ning neid

toetavad piirkonnad,

12.4. Hinnatakse sotsiaalsete mõjude kompaktse linna punkti

juures. Planeeringulahendus toetab linnakeskuse tihendamist.

240 Sillamäe 19. detsembri 2019. a määruse nr 51 lisa „sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2019-2031“, lk 17. 241 Samas, lk 93. 242 Samas, lk 24.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

145 / 186

teadlikult suunata tegevuste

koondumist ning ka elamist

keskusaladele.243

Suurima potentsiaali

väärindamine – jõeäär,

veehoidla ja linnas olevad

veekogud vajavad paremaid

ligipääse ja lisafunktsioone

/…/244

12.5. Vt tabelis 11 esitatud hinnanguid 11.7 ja 11.12.

N-ö euroopaliku kaasaegse

tänavaruumi ja tänavaelu

kultiveerimine (turg,

kohvikud, korrastatud ja

valgustatud turvaline

jalakäidav tänavaruum) ilma

keskkonna eripärasid ja

pärandit kaotamata245

12.6. Sellele planeeringulahendus oma üldisel, üldplaneeringu

tasandil otsest mõju ei avalda. Seda saab mõjutada kohaliku

omavalitsuse tegevuste kaudu – nt eelistada teatud tingimustele

vastavaid ettevõtteid (kes kannavad edasi kohalikku kultuuri).

Üldplaneering annab üldised suunised tänavaruumi elavdamiseks

ja inimsõbralikumaks muutmiseks – nt piirete mitte lubamine ja

poolavalikud hoovialad korterelamutel, ärihoonete sissepääsude

avanemine tänavale, haljastus ärihoonete ja ühiskondlike hoonete

maa-alal jne.

Tööstuspiirkonna

väärindamine kvaliteetse ja

mitmekesise

linnakeskkonnana246

12.7. Narva ettevõtted peavad selle all silmas ennekõike Narvas

asuvat Kreenholmi kvartalit. Sillamäel võrreldavat

tööstuspiirkonda ei ole, aga on miljööväärtuslik ala (1940.-50.

aastate hoonestusala), mida sarnaselt Narva Kreenholmi

piirkonnale võiks senisest enam kasutada. Kohalikud elanikud ja

koolilapsed ei toonud taju-uuringutes otseselt välja, et

miljööväärtusliku ala korrastamine ja sealse äritegevuse

mitmekesistamine on prioriteet, küll aga märkisid, et väärtuslik

hoonete ansambel on hävimas ning seda tuleks hoida, lastele

meeldis mööda ilusate majadega ääristatud tänavat kõndida.

Hoonete säilitamise viiside mõjusid on täpsemalt hinnatud

kultuuriliste mõjude juures alapeatükis 7.6.

Ettevõtluse vaates on oluline see, kas ja milliseid äritegevusi saab

piirkonnas teha. Praegu on piirkonnas vähe äritegevust – Google’is

tehtud otsingu järgi tegutseb miljööväärtuslikul alal juuksur,

autovaruosade kauplus, väike toidupood, seal asub ka hotell,

Majakovski ja Kesk tänava nurgal on väike kaubanduskeskus. Aga

ei ole kohvikuid ega restorane või muid vabaajaveetmise kohti –

neid oleks vaja, et tuua piirkonda külastajaid juurde ning

külastajatel oleks tunne, et neil on piirkonnas tegevust. Kui

külastajad tulevad vaid hooneid vaatama, siis jalutavad nad

piirkonna kiiresti läbi ning lahkuvad. Seda nimetavad olulise

ettevõtlust edendava asjaoluna ka Narva ettevõtjad. Seega oleks

piirkonnas ettevõtluse edendamiseks vaja piirkonnas pakutavaid

teenuseid mitmekesistada. Üldplaneering ei saa seda teha, kuid

üldplaneering saab luua selleks vajalikud tingimused. Planeeringu

eskiislahenduse järgi on miljööväärtuslikul alal lubatud äri,

ühiskondlik ja puhkefunktsioon. Suurim osa miljööväärtuslikust

alast on maakasutuse poolest korterelamu maa-ala (kus on

243 Samas, lk 35. 244 Samas. 245 Samas. 246 Samas.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

146 / 186

lubatud ka ärifunktsioon, ennekõike piirkonna elamute

teenindamiseks). Vt ka mõju hinnang punktis 10.4.4

(segamaakasutuse osa).

Ligipääsetavuse tagamine ja

ratta- ja jalakäiguteede

loomine seal, kus need

puuduvad. Liikuvusteenuste

ja rattaringluse toetamine, sh

linna külastajale247

12.8. Hinnatakse punktis 10.4.2, mõju liikuvusele.

Planeeringulahendus toetab erinevaid liikumisviise ning

ühistranspordi kasutamist. Rattaringlust kui teenust ei saa

planeeringus sätestada.

Rohealad: rohealad võiksid

olla mitmekesisemad,

Äkkeküla väga hea näide,

promenaadi ka tuuakse hea

näitena248

12.9. Rannapromenaadi ja ranna-ala kohta vt tabeli 11 hinnangut

11.7. Planeeringulahenduse seletuskirja järgi on vajalik

suurendada puhke- ja ajaveetmise võimalustega haljasalade

osakaalu, seda eriti inimeste elukohtade vahetus naabruses. Et

linnas tervikuna ei ole rohealadest puudus, on otstarbekas toetada

rohealade avalikku ühiskasutust (tegevusväljakud, pingid,

terviserajad) /…/

Üks olulisemaid rohealasid Sillamäe linnas on supelranna ääres

asuv Merepark, mida läbib iseloomulik klint. Mereparki on küll

rajatud terviserajad, aga ligipääs pargile on praegu klindi tõttu

piiratud. Planeeringulahenduse järgi peaks parki rajama uued

ühendusteed, mis võimaldaksid ligipääsu üle klindi (praegu on

klindi-äärne suures osas korrastamata). Seda on kujutatud ka

joonisel 29.

Suuremad rohealad asuvad ka Sõtke jõe paisjärvede kallastel.

Ülemise Sillamäe järve läänekaldale on planeeritud arenguala A3

(Nekrassovi-Tšehhovi-Korolenko), kus võiks olla uus tõmbeobjekt,

mis muu hulgas ka mitmekesistaks ala ja suurendaks selle

kasutatavust. Sinna võib rajada jalg- ja jalgrattateid ning ehitada

äri- ja puhkeotstarbelisi hooneid. Sõtke paisjärve idakaldal on

kavandatud arenguala A7 (Kasepark), mille eesmärk on tõsta

pargiala puhkeotstarbelist kasutust. Selleks on maa-alal ette

nähtud ujumiskoha, paadisilla ja piknikukohtade rajamine.

Planeeringulahendus võimadab seega roheala mitmekesistamist.

Hotell ja spaa: kaasaegse

hotelli ja spaa arendamine on

oluline ennekõike turismi

arendamiseks, kuid see on

oluline ka uute töötajate

meelitamise seisukohast kui

ka oma isiklike või ettevõtte

külaliste võõrustamise

kontekstis249

12.10. Spaa rajamist nimetasid arenguettepanekuna ka kohalikud

elanikud taju-uuringu raames läbi viidud töötoas. Seal pakuti

välja, et spaa võiks rajada sadama ja rannapromenaadi vahelisele

alale, kuhu on planeeringulahenduses märgitud arenguala A1.

Arenguala eesmärk on muu hulgas tuua piirkonda äri- ja

ühiskondlikke funktsioone, selleks võib alale teiste seas

kavandada väikse majutushoone (kuni 10 voodikohta),

puheotstarbelise hoone ja spordihoone. Seejuures tuleb

arvestada, et ala jääb sadama ohualasse ning see seab hoonete

kavandamisele ja ehitamisele piirangud. Samas on tingimustes

loetletud, et maa-ala on sobiv arhitektuuriliselt silmapaistvatele

hoonetele (mida spaa kahtlemata võib olla)250. Suuremat

247 Samas. 248 Samas, lk 30. 249 Samas, lk 32. 250 Näiteks Viljandisse on plaanitud arhitektuurselt silmapaistev suur spaahotell (mille ehitus on küll viimasel

paaril aastal seiskunud): https://virumaateataja.postimees.ee/7056909/aqva-hotels-sai-viljandilt-ehitusloa-

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

147 / 186

spaahotelli piirkonda kavandada ei saa (ka ohualast tulenevate

piirangute tõttu). Spaahotelli võib planeerida ka arengualale A6

(Geoloogia). Seda pole eraldi küll nimetatud, kuid alale on lubatud

rajada majutus- ja toitlustusasutusi ning puhkeotstarbelisi

hooneid. Väiksemaid spaasid on võimalik kavandada ka

ärihoonete või segafunktsiooniga maa-alale. Spaa (ilma

majutusteenuseta) pakuks ennekõike kohalikele soovitud

teenuseid ning aitab linnas pakutavate teenuste mitmekesistamise

kaudu linna uusi töötajaid meelitada.

Erinevate teenuste

kättesaadavus: uute

keskastmejuhtide vms tööjõu

või

innovatsiooni/iduettevõtluse

meelitamisel peetakse

oluliseks kaasaegsete

teenuste olemasolu nii

tööruumide kui vajalike

teenuste osas. Vaja on

kaasaegseid büroopindu ja

koostöökontoreid. Samuti

oleks vaja erinevaid

teenuseosutajaid (nt

hambaravi, keemiline

puhastus, pesumaja) 251

12.11. Mõju elamufondile analüüsitakse punktis 10.4.3.

Üldplaneering ei saa otseselt mõjutada seda, milliseid teenuseid

piirkonnas pakutakse, kuid saab luua eeldused, et piirkonnas on

ruumiline lahendus selleks, et vastava äritegevusega alustada.

Planeeringulahendus on maakasutuse poolest paindlik (vt punkt

10.4.4) ning korterelamu ja väike-elamute maa-aladel on võimalik

ka ärifunktsioon. Uute teenuste pakkumisega alustamiseks on ka

oluline, et piirkonnas oleks uusi äripindu, millel uued ettevõtjad

sooviksid tegutseda. Määratud maakasutus seda soosib: lisaks

nimetatule on ette nähtud arengualad, mille eesmärk on just linna

uuendamine. Samuti on ärioone kavandamisele seatud tingimused

tagada seda ümbritseval alal kvaliteetne ja hästi toimiv

inimmõõtmeline avalik ruum: haljastus, väikevormid ja

tänavaruum. Seega on loodud eeldused, et piirkonnas saab

selliseid kohalike inimeste poolt kasutatavaid teenuseid osutada

ning ka kaasaegseid büroopindu ja koostöökontoreid rajada.

Joonis 29. Kavandatud ligipääsud Merepargile koos oluliste jalakäijate liikumissuundade

ja olemasolevate ning kavandatavate jalgrattateedega.

spaahotelli-rajamiseks. Aga ka väiksemad spaad võivad olla silmapaistvad, näiteks Võsule soovitakse

kavandada spaad, mille arhitektuur on sealses miljöös igati silmapaistev. Spaa detailplaneering on algatatud,

mingeid otsuseid pole tehtud. Eskiislahendusega saab tutvuda siin:

https://www.haljala.ee/documents/17843292/18121383/V%C3%B5su+SPA_AR_ESKIIS.pdf/d838b5a2-23b1-

4863-91c8-da1b799f208b 251 Narva ettevõtete taju-uuring ,llk 32

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

148 / 186

10.4. Sotsiaalsed mõjud

10.4.1. Mõju inimeste rändele

Kahaneva linna elujõulisuse tagamiseks on eriti oluline see, et linna sooviksid jääda seal kasvavad

noored (ning siseneksid ka linna tööturule) ning linnas oleks loodud võimalused elamiseks ja

töötamiseks sisserännanud tööjõule.

10.4.1.1. Mõju Sillamäel elavate noorte rahulolule

Üldplaneeringu koostamisel uuriti 7. ja 10. klassi geograafia tundide raames õpilastele meeldivamaid

ja ebameeldivamaid kohti Sillamäel. Õpilastel paluti kaartidel kohad tähistada ning ka lühikesed

põhjendused märkida. Mõne koha osas on õpilastel erinevad arvamused (näiteks Kesk parki peavad

ühed meeldivaks, teised aga ebaturvaliseks alaks), mõnesid kohti peetakse selgelt kas meeldivaks

või ebameeldivaks. Ka 7. ja 10. klassi noorte eelistustes on erinevusi. Seda, kuidas planeering võtab

arvesse Sillamäe noorte arvamust, hinnatakse järgnevas tabelis.

Piirkonna või koha või ala nimetus ja kirjeldus on värvitud:

• rohelisega, kui tegemist on noorte jaoks peamiselt meeldiva alaga;

• kollasega, kui nii meeldiva kui ebameeldiva (ennekõike ebaturvalise) alaga;

• punasega, kui piirkond/koht/ala on peamiselt ebameeldiv.

Planeeringulahenduse mõju hinnang piirkonnale või alale on märgitud:

• rohelisega, kui planeeringulahendus arvestab noorte väljatooduga;

• kollasega, kui arvestab osaliselt; ning

• punasega, kui planeeringulahenduses pole noorte arvamust arvestatud.

Tabel 13. Sillamäe noorte taju-uuringu tulemused ning nende arvestamine

planeeringulahenduses

Piirkond/

koht/ala

Kirjeldus Kas planeeringulahenduses on sellega

arvestatud?

Spordihall, selle ümbrus

ja spordiplats

Spordihoonet ja selle

ümbrust ning

spordiplatsi tajuvad

positiivselt kõik

õpilased ning keegi ei

pea seda

ebameeldivaks

kohaks. See oli

õpilaste jaoks kõige

meeldivam ala.

Meeldib

sportimisvõimaluste

olemasolu.

Meeldivaimaks

kohaks on spordihall,

sh ujula.

13.1. Spordihalli ja spordiplatsi alune maa-

ala on määratud puhke-, spordi- ja

kultuurirajatise maa-alaks.

Planeeringulahendus võimaldab ala

säilitamist muutmata kujul. Ala äärde on

määratud ka kaks ärihoone maa-ala ning

ühiskondliku hoone maa-ala, mõlemale on

lubatud muu hulgas spordihoonete

rajamine.

Ranna-ala ja Mere pst Ranna-ala kogeti

üldiselt meeldiva

alana; ülekaalukalt

meeldivaim oli uus

13.2. Planeering ei muuda

rannapromenaadi ega Mere pst osa, plaanis

on toetada ranna-ala jätkuvat arendamist ja

uuendamist. Vt tabeli 11 hinnangud 11.7 ja

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

149 / 186

promenaad ja Mere

pst osa. Samas tuleb

tähele panna, et

vanalinna osa

märkisid õpilised ka

ebaturvaliseks.

11.9. Lisaks arvestab planeeringulahendus

sellega, et promenaadi ja supelranna

vahelist ala tajutakse ebaturvalisena. Sinna

on planeeritud arenguala A5 (Ranna), mille

arendamine aitab ka tõsta ala turvalisust,

kuna hetkel tegemist valgustamata ja

korrastamata lõiguga. Samuti on

parandatud ligipääse ranna-alale (vt joonis

29).

Ranna ja Kalda tn

vaheline ala, Kajaka tn

äärne elamukvartal

Ranna ja Kalda tn

vahelist ala pidasid 7.

klassi õpilased

ebaturvaliseks.

Ebaturvaliseks

märgiti kogu

tühjenevate

majadega ala,

vanalinna ja

hruštšovkade osa. 10.

klassi õpilased

märkisid

ebameeldivana

Kajaka ja Tškalovi tn

äärsed tühjad ja

räämas hooned ning

hindasid, et Kalda tn

ei ole turvaline läbida.

Võib arvata, et

noorte jaoks peamine

probleem, mis

ebaturvalist tunnet

tekitab, on

mahajäetud ja

korrastamata

hooned.

13.3. Mõju elamufondile hinnatakse punktis

10.4.3. Planeeringulahendus mõjub

elamufondile üldiselt positiivselt: kuna

kõnealustel aladel on uute elamute

ehitamine lubatud varem hoonestatud, aga

kasutusest välja langenud aladele, suunab

planeeringulahendus amortiseerunud

elamufondi uuendama või siis seda

lammutama enne, kui sinna saab uue

ehitada.

Kesk park Kesk parki tajutakse

nii meeldiva kui

ebameeldiva alana.

Ühest küljest

kirjeldavad noored

parki

ajaveetmiskohana

ning neile meeldib, et

see on eemal

liiklusest ning seda

läbivad teekonnad.

Teisalt tunnevad

noored end seal

ebaturvalisena: vähe

tegevusi ja

korrastamata ning

13.4. Planeeringulahenduses on arvestatud,

et parki tuleb uuendada ning korrastada.

Kesk park on planeeringulahenduses

määratud haljasalaks. Kaks pargis asuvat

treppi on plaanis rekonstrueerida.

Tingimustes on ette nähtud, et keskpargi

heakorrastamiseks on vajalik koostada

kompleksne projekt, muu hulgas korrastada

pargi teedevõrk ning taastada skulptuure ja

paviljone, rajada laste mänguväljakud jms

tegevuspaiku erivanuses lastele. Kogu alale

tuleb tingimuste järgi ette näha täiendav

puhketaristu ja välivalgustus, lisaks

väliõhulava. Teaduskirjanduses on välja

toodud aspekte, mis on olulised just

teismeliste jaoks, et nad parke ja rohealasid

külastaksid. Nendeks on ennekõike erinevad

atraktsioonid, eriti kui need on suuremat

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

150 / 186

seal viibib joobes

inimesi.

füüsilist pingutust nõudvad.252 Pargi taristu

rajamisel peaks positiivse mõju

avaldumiseks noorte vajadustega

arvestama.

Kasesalu park253 Ka Kasesalu parki

tajuvad noored nii

meeldiva kui

ebameeldivana. Selle

juures meeldib

noortele samuti nagu

Kesk pargigi puhul, et

see on eemal

liiklusest, seal on

rohelus ning seal saab

sõpradega kohtuda.

Seda aga tajuti ka

ebaturvalisena, sest

seal on vähe tegevusi

ning see on

korrastamata.

Ebaturvalisena

tajusid parki just 10.

klassi õpilased, 7.

klassi õpilased seda

oluliselt välja ei

toonud.

13.5. Kasesalu pargi jagab Tallinna mnt

kaheks osaks: Põhja- ja Lõunapargiks.

Põhjaparki peab planeeringu tingimuste

järgi rajama ajaveetmisvõimalused

(mänguväljakud jms) ning Lõunaparki

sportimisvõimalused (terviserajad jms) ja

veekoguga seotud tegevusvõimalused

(ujumiskoht jms). Mõlemad pargiosad tuleb

ühendada jalgrattavõrguga. Kogu alale

tuleb kavandada puhketaristut ning

valgustus.

Merepark254 Nagu ka eelnevalt

nimetatud parkide

puhul, toovad noored

Merepargi puhul välja

nii meeldivaid kui

ebameeldivaid

aspekte. Mõned

märgivad, et parki

läbitakse

igapäevaselt

meeleldi, teised aga

tajuvad parki

ebaturvalisena, muu

hulgas tuuakse välja,

et seal on vähe

valgustust. Nii 7. kui

10. klassi õpilased on

märkinud Gagarini tn

ja Merepargi

13.6. Planeeringulahenduse järgi peab

parandama oluliselt ligipääsu pargile.

Gagarini tänavalt ligipääsu tagamiseks on

ette nähtud 3 rekonstrueeritavat treppi,

samuti kaldtee vajadus. Lisaks on

tingimustes määratud, et rannapromenaadi

Mere pst poolsest osast peab tagama

mugavama ligipääsu parki – jalg- ja

jalgrattatee, sild üle Sõtke jõe. Selleks on

ette nähtud ka rekonstrueeritav trepp ning

kaldtee vajadus. Pargialale tuleb tingimuste

järgi rajada täiendavat puhketaristut ning

ajaveetmisvõimalusi, samuti vabaõhulava

ning koerteväljak. Pargiala on ette nähtud

haljasalaks, osaliselt parkimisrajatiste

alaks. Loodenurka ulatub arenguala A5.

252 Veitch, J. et al. Adolescents’ ratings of features of parks that encourage park visitation and physical activity

– International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, vol 13 (2016).

https://doi.org/10.1186/s12966-016-0391-9; Cohen, D. A. et al. Parks and physical activity: Why are some

parks used more than others? – Preventive Medicine, vol. 50 (2010). doi:

https://doi.org/10.1016/j.ypmed.2009.08.020 253 Taju-uuringu kokkuvõttes nimetatud Kase pargiks. 254 Taju-uuringu kokkuvõttes nimetatud Ranna pargiks.

Sillamäe linna üldplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline ja asjakohaste mõjude hindamine

Aruanne

151 / 186

ühenduse

ebamugavaks.

Sillamäe ülemine

paisjärv (Sõtke

veehoidla) ja selle

ümbrus

Veehoidla ja selle