EELNÕU

17.06.2026

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises

osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord”

muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruses nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord” tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kollektiiviks loetakse kollektiivi alates põhikooli esimesest kooliastmest.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kollektiiv avaldab oma veebilehel või teeb muul viisil avalikult kättesaadavaks info

proovide toimumisaja ja -koha kohta.“;

3) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Taotlejal ei tohi olla esitamata aruanne eelmise toetuse maksmise perioodi eest ega muid

käesolevast määrusest tulenevaid täitmata kohustusi toetuse andja ees.”;

4) paragrahvi 5 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhendaja teeb taotluse esitamise ajal töölepingu alusel kollektiivi juhendamise tööd ja

tööleping kehtib vähemalt taotletava toetuse perioodi lõpuni.“;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Kui toetuse maksmise perioodil tõstab toetuse saaja juhendajale makstavat kontakttunni

tasu või kontakttundide arvu, ei suurendata toetuse saajale määratud toetussummat. Kui toetuse

saaja vähendab kontakttundide arvu, jääb toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu

samaks ja toetuse saajal ei ole õigust suurendada kontakttunni tasu talle määratud toetuse

arvelt.”;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi

kohta, ühe kuu või ühe nädala kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise

arvestusperioodi jooksul, kontakttunni maksumus (brutotasuna) ning puhkuse kestus;”;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotlejale eelmiseks toetuse maksmise

perioodiks määratud toetust on käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu

korduvalt vähendatud.”;

8) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20.

kalendripäevaks, välja arvatud esimene väljamakse, mis tehakse seitsme tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest.”;

9) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aruanne peab sisaldama tõendeid kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude

igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest ning see peab kajastama

toetuse saajale määratud toetuse kasutamist.“;

10) paragrahvi 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse vähendamisel käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–9 sätestatud alustel nõuab toetuse

andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi. Kui toetuse saaja on vähendanud toetuse maksmise

perioodil kontakttundide arvu, nõuab toetuse andja kasutamata jäänud toetuse tagasi.

(2) Käesoleva määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse

§ 551 alusel ja korras.

(3) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse

toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks;

2) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust;

3) toetuse saaja ei ole täitnud eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustust.“.

Heidy Purga

Minister

Merilin Piipuu

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 26.06.2026 nr 1-11/709-1

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a

määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse

määramise tingimused ja kord” muutmise määruse eelnõu. Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Minister

Lisad:

1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 6 lehel

Sama:

Rahandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Kooriühing

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Eesti Koorijuhtide Liit

Eesti Puhkpillimuusika Ühing

Eesti Sümfooniaorkestrite Liit

mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT

Eino Pedanik 6282227 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]

1

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministri 12.01.2021 määrusega nr 1 kehtestati laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord (edaspidi määrus).

Määruse kohaselt on toetuse eesmärk toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate

igakuiste tööjõukulude katmisel. Toetuse maksmise periood on kalendriaasta. Toetuse andmise

tulemusena on tagatud juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu ja sotsiaalsed garantiid ning

laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus.

Eelnõu eesmärk on kõrvaldada määruse rakendamisel tekkinud kitsaskohad ja

mitmetitõlgendatavused. Lisaks eeltoodule on muudatuse eesmärk on viia määruses sätestatud

toetuse tagasinõude regulatsioon kooskõlla riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a jõustunud

redaktsiooni §-ga 55¹. Riigieelarve seaduse § 55¹ reguleerib riigisiseste projektipõhiste toetuste

tagasinõudmist üldjuhul juhtudel, kui rikutakse toetuse andmise või kasutamisega seotud siseriiklikke

tingimusi. Muudatusega täpsustatakse toetuse tagasinõude aluseid ja lisatakse viited riigieelarve

seaduses sätestatud üldisele tagasinõude korrale.

Eelnõu ei too kaasa olulist halduskoormuse suurenemist. Mõju halduskoormusele on selgitatud

seletuskirja 4. peatükis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (eino.pedanik@kul,ee, 628 2227), õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), finantsosakonna finantsnõunik Siiri

Saarmann ([email protected], 628 2243) ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete

osakonna juhataja Margit Salmar ja spetsialist Kersti Sillaots.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11, mille kohaselt loetakse kollektiiviks kollektiivi alates

põhikooli esimesest kooliastmest. Vanuserühmad on kehtivas määruses täpsustamata ning kuna

pidudel (noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu-

ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol) osalevad lapsed alates esimesest kooliastmest, siis on vajalik

seda tingimust määruses täpsustada. Määruse rakendamise ajal on tekkinud olukordi, kus soovitakse

toetust saada ka mudilastest koosnevatele ettevalmistusrühmade juhendajate palgatoetuseks ja see ei

ole olnud määruse eesmärk.

2

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 4 lõikega 41, mille kohaselt avaldab kollektiiv oma veebilehel või

teeb muul viisil avalikult kättesaadavaks info proovide toimumisaja ja -koha kohta. Määruse § 13

lõike 1 punkti 2 kohaselt teeb toetuse andja vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses

esitatud juhendamise töö reaalse toimumise üle. Antud sätte täitmiseks on vajalik, et avalikult oleks

info proovide toimumise aja ja koha kohta kättesaadav, sest praeguse praktika kohaselt on erinevusi

taotluses esitatu ning avaliku info vahel. Avalikustamise info on vajalik, sest taotleja annab algse info

proovide toimumise aja ja kohta taotlusvormil toetuse perioodile eelneva aasta oktoobris. See aga ei

välista, et kollektiivide proovide toimumiskohtade ja -aegade osas võib ette tulla muudatusi, mis

omakorda mõjutab järelevalve teostamise võimalust.

Sarnane nõue on ka treenerite tööjõukulude toetuse määramise meetmes1, mis on olnud käesoleva

määruse väljatöötamisel eeskujuks. Viidatud määruse § 4 lõike 8 kohaselt avaldab spordialaliit,

spordiklubi või spordikool Internetis kehtivad tunniplaanid, info treenerite, treeningrühmade ja

treeningpaikade kohta ning tal on toimiv e-posti aadress ja kontakttelefon.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 4 lõiget 10 teise lausega, mille kohaselt ei tohi taotlejal olla

esitamata aruanne eelmise toetuse maksmise perioodi eest ega muid käesolevast määrusest tulenevaid

täitmata kohustusi toetuse andja ees. See täiendus aitab tagada, et enne uueks perioodiks toetuse

saamist on eelmise perioodi kohustused täidetud ning suunab toetuse saajad korrektsemalt käituma.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse § 5 lõike 4 esimest lauset. Muudatuse kohaselt teeb juhendaja

taotluse esitamise ajal töölepingu alusel kollektiivi juhendamise tööd ja tööleping kehtib vähemalt

taotletava toetuse perioodi lõpuni. Kehtiv säte on vaatamata sellele, et seda on kord juba muudetud,

jätkuvalt tekitanud ebaselgust ja mitmeti mõistetavust. Kehtiva määruse § 5 lõige 4 annab vääriti

mõista, et tööleping juhendajaga ei pea olema sõlmitud toetuse taotlemise ajal, vaid taotletava toetuse

perioodil (kalendriaasta). Taotluse juurde lisatakse töölepinguid, mis hakkavad kehtima kalendriaasta

jaanuarist. Määruse mõte on olnud see, et toetuse taotlemisel on kollektiivi juhendajaga juba leping

sõlmitud ja juhendaja töötab juhendajana.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 6 lõikega 5, mille kohaselt kui toetuse maksmise perioodil tõstab

toetuse saaja juhendajale makstavat kontakttunni maksumust või kontakttundide arvu, siis toetuse

saajale määratud toetussummat ei suurendata. Otsus on tehtud taotluse järgselt ning toetuse maksmise

aluseks on taotluses esitatud kontakttundide maht ja maksumus. Kui toetuse saaja soovib perioodi

jooksul maksta juhendajale suuremat tasu, teeb ta seda oma vahendite arvelt, toetus ei suurene. See

põhimõte ei ole üheseltmõistetavalt määruses sätestatud, kuid see on olnud õigusakti väljatöötaja

tahe.

Kui toetuse saaja vähendab kontakttundide arvu, jääb toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu

samaks ja toetuse saajal ei ole õigust suurendada kontakttunni tasu talle määratud toetuse arvelt.

1 Kultuuriministri 26.11.2014 määrus nr 9 “Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse

suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord”

3

Praktikas on esinenud olukordi, kus toetuse saaja on vähendanud kontakttundide arvu, samas on

vähendatud kontakttundide tõttu nö ülejääva toetussumma arvelt suurendanud toetusena eraldatud

kontakttunni maksumust. See ei ole olnud määruse mõte. Antud muudatus on seotud ka eelnõu

punktiga 10 muudetava §-ga 16. Muudetava paragrahvi lõike 1 teise lause kohaselt kui toetuse saaja

on vähendanud toetuse maksmise perioodil kontakttundide arvu, nõuab toetuse andja kasutamata

jäänud toetuse tagasi. Oluline on see põhimõtte selgelt määruses fikseerida.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 8 lõike 1 punkti 13. Taotleja lisab taotlusele väljavõtte

töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi kohta, ühe kuu või ühe

nädala kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise arvestusperioodi jooksul,

kontakttunni maksumus (brutotasuna) ning puhkuse kestus. Muudatusega tullakse toetuse taotlejale

vastu, sest paljudel on töölepingus fikseeritud nädala kontakttundide arv ning ebamõistlik on seda

määruses toodud nõude tõttu muuta.

Oluline on info ka puhkuse kestuse kohta. Kuna tasuline puhkus võib olla vahemikus 28 kuni 56

päeva ning toetuse sees on ka puhkusetasu, siis on vajalik, et töölepingu väljavõttes oleks puhkuse

kestus fikseeritud.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 10 lõikega 31, mille kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse

rahuldamata, kui taotlejale eelmiseks toetuse maksmise perioodiks määratud toetust on käesolevas

määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud. Sarnane õigus on ka treeneri

tööjõukulu toetusmeetme määrusega toetuse andjale antud (§ 12 lg 6 p 1) ning see on praktikas hästi

toimiv ning taotlejaid distsiplineeriv.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse §11 lõiget 1. Muudatuse kohaselt tehakse toetuse väljamakse toetuse

saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks, välja arvatud esimene

väljamakse, mis tehakse seitsme tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest. Muudatusega

kõrvaldatakse rakenduslik probleem kehtivas määruses. Taotluste menetlemiseks ette nähtud 60

päeva lõppes peale 20. jaanuari, mil väljamaksed pidid määruse kohaselt tehtud olema ning nüüd on

seda punkti täpsustatud.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse § 15 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab aruanne sisaldama tõendeid

kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses

toodud perioodi eest ning see peab kajastama toetuse saajale määratud toetuse kasutamist.

Toetuse maksmise perioodil tehtud muudatused kontakttundide arvu või kontakttunni tasu

suurendamises ei too kaasa toetussumma suurendamist. Kui kontakttundide arvu vähendatakse, jääb

toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu muutumatuks ning vähendatud kontakttundide arvelt

vabanevat toetuse osa ei ole lubatud kasutada muul otstarbel, sealhulgas kontakttunni tasu

suurendamiseks. Vähendatud kontakttundide mahule vastav toetuse osa kuulub tagastamisele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine kajastuks üheselt taotluses esitatud andmete

alusel ning välistada praktikas esinenud olukorrad, kus kontakttundide arvu ja tasu muutmisega

mõjutatakse toetuse tegelikku kasutust.

4

Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse §-i 16. Muudatuse eesmärk on viia määruses sätestatud

toetuse tagasinõude regulatsioon kooskõlla riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a jõustunud

redaktsiooni §-ga 55¹. Riigieelarve seaduse § 55¹ reguleerib riigisiseste projektipõhiste toetuste

tagasinõudmist üldjuhul juhtudel, kui rikutakse toetuse andmise või kasutamisega seotud siseriiklikke

tingimusi. Muudatusega täpsustatakse toetuse tagasinõude aluseid ja lisatakse viited riigieelarve

seaduses sätestatud üldisele tagasinõude korrale.

Riigieelarve seaduse § 55¹ lõige 1 sätestab alused, mille esinemisel võib toetuse andja tunnistada

toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks ning nõuda toetuse osaliselt või täielikult

tagasi. Lõige 2 annab ministrile volituse kehtestada määrusega tagasinõude määrad ning täiendavad

või täpsustavad tagasinõude alused. Lõige 3 sätestab juhud, mil toetuse andja võib tagasinõudmisest

loobuda. Lõige 4 sätestab tagasinõude esitamise tähtaja. Toetus tuleb tagasi nõuda nelja aasta jooksul

alates projekti viimase väljamakse tegemisest. Tagasinõudmise otsuse saamisest on toetuse saajal 60

päeva toetuse tagasimaksmiseks. Lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti

iga viivitatud kalendripäeva eest, kui ta ei maksa toetust tagasi tähtpäevaks. Lõige 6 reguleerib intressi

maksmist juhul, kui toetuse tagasimakse ajatatakse. Lõike 7 kohaselt ei nõuta viivist ega intressi

riigiasutuselt. Lõike 8 kohaselt on projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument

täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See võimaldab suunata tagasinõude otsuse

sundtäitmisele ilma täiendava kohtumenetluseta.

Eelnõuga muudetavas §-s 16 sätestatakse, et määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse

tagasi riigieelarve seaduse § 551 alusel ja korras. Samas luuakse ka täiendavad tagasinõude

võimalused. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha

otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks;

2) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust;

3) toetuse saaja ei ole täitnud eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustust.

Punkt 3 on uus toetuse andjale antud õigus toetuse tagasinõudmiseks. Määruses on eraldi arvestamise

kohustus olemas (§ 13 lg 3), kuid toetuse saajad eksivad selle nõude vastu tihti. Määrusega antakse

kaalutlusõigus toetuse saajale antud kohustuse rikkumisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Uus on ka muudetava paragrahvi lõike 1 teine lause, mille kohaselt kui toetuse saaja on vähendanud

toetuse maksmise perioodil kontakttundide arvu, nõuab toetuse andja kasutamata jäänud toetuse

tagasi. Antud muudatus on seotud eelnõu punktiga 5. Õigusselguse huvides on vajalik see toetuse

andja õigus selgemalt kirja panna.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisel on selgunud, et sätteid saab erinevalt tõlgendada. Muudatused loovad

õiguskindluse ja selguse nii rakendajale kui ka taotlejale.

5

4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju halduskoormusele); riigivalitsemine (mõju

kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)

Sihtrühm: taotluse esitajad (mittetulundussektor, KOVid)

Täpsustatud on aruandluse nõudeid ning toetuse saaja peab esitama andmed toetuse kasutamise kohta.

Eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustuse tõttu on toetuse saajal nõutavad andmed juba

olemas.

Infokohustusele mõju puudub, sest raamatupidamislike andmete säilitamise kohustus tuleneb

raamatupidamiseseadusest. Täpsustatakse aruandes esitatava teabe sisu, et oleks võimalik hinnata

toetuse kasutamise vastavust toetuse andmise tingimustele ja eesmärgile.

Mõju vastavuskuludele on vähene. Toetuse saajad peavad vajaduse korral koondama ja esitama

täiendavaid andmeid toetuse kasutamise kohta, kuid tegemist ei ole suure lisakohustusega. Samas

vähendab muudatus õigusselgusetusest tulenevaid riske ja võimalikke vaidlusi toetuse kasutamise

üle.

Kollektiivide proovide toimumisaegade ja -kohtade avalikustamine halduskoormuse suurenemist

olulisel määral juurde ei too, sest suuremal osal taotlejatest on kodulehed või FB lehed, kus need on

juba märgitud. Avalikustamise info on vajalik, sest taotleja annab algse info proovide toimumise aja

ja kohta taotlusvormil toetuse perioodile eelneva aasta oktoobris. See aga ei välista, et kollektiivide

proovide toimumiskohtade ja -aegade osas võib ette tulla muudatusi, mis omakorda mõjutab

järelevalve teostamise võimalust.

Taotluse esitajad on ka KOV-id. Muudatuse käsitlevad toetuse andmise, kasutamise aruandluse ja

tagasinõudmise tingimuste täpsustamist ning ei muuda KOV-de ülesandeid, pädevust ega korraldust.

Muudatused ei sekku KOV õigusesse korraldada kohaliku elu küsimusi ega muuda ülesannete jaotust

riigi ja KOV-de vahel.

Muudatused ei too kaasa vajadust muuta olemasolevat töökorraldust, ei kehtesta uusi

kvalifikatsiooni- ega haridusnõudeid ega mõjuta personali koosseisu. Muudatused ei muuda KOV-de

rahastamispõhimõtteid ega too kaasa täiendavaid püsikulusid.

4.2. Mõjuvaldkond - riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Sihtrühm: Eesti Rahvakultuuri Keskus

Muudatustel on positiivne mõju ERK töökorraldusele. Aruandluse nõuete ja tagasinõude aluste

täpsustamine suurendab õigusselgust ning võimaldab toetuse kasutamise üle teha tõhusamat

järelevalvet. See vähendab tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi ning lihtsustab toetuste kasutamise

kontrollimist. Muudatused ei too kaasa vajadust muuta asutuse struktuuri, luua uusi ametikohti ega

eraldada täiendavaid eelarvevahendeid.

6

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse eraldamisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik kompetents.

Rakendamiseks vajalikud vahendid kinnitab kultuuriminister eelarve käskkirjaga. Muudatused ei too

kaasa täiendavaid kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval

pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määrus esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kooriühingule, Eesti

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Eesti Koorijuhtide Liidule, Eesti Puhkpillimuusika Ühingule,

Eesti Sümfooniaorkestrite Liidule ja Eesti Võimlemisliidule.