Eelnõu seletuskirja lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Eesti Linnade

ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki suurendada

õigusselgust, vähendada erinevaid tõlgendusi toetuse kasutamisel ning

parandada järelevalve teostamise võimalusi.

Samuti peame põhjendatuks toetuse tagasinõude regulatsiooni

kooskõlla viimist riigieelarve seadusega ning toetuse kasutamise

tingimuste täpsustamist.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse muutmise

eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõuga lisatakse nõue avalikustada kollektiivi proovide

toimumisaeg ja -koht veebilehel või muul avalikult kättesaadaval viisil

ning ajakohastada infot juhul, kui proovide toimumisaeg või koht

muutub. Mõistame muudatuse eesmärki parandada järelevalve

võimalusi, kuid juhime tähelepanu, et kõigil kollektiividel ei pruugi

olla oma veebilehte, eriti juhul, kui kollektiiv tegutseb

mittetulundusühinguna või väiksemas kogukonnas. Paljud kollektiivid

kasutavad peamise infokanalina sotsiaalmeediat, kus sellise info

järjepidev ja selgelt kontrollitav avaldamine ei pruugi olla praktikas

mõistlikult teostatav. Samuti jääb eelnõust ebaselgeks, kes ja millistel

alustel järelevalvet teostab ning millistest allikatest peab järelevalve

tegija lähtuma. Kui info võib paikneda erinevatel veebilehtedel,

sotsiaalmeediakanalites või muudes avalikes kanalites, võib nõude

täitmise kontrollimine osutuda ebaproportsionaalselt koormavaks ega

pruugi soovitud eesmärki saavutada. Palume kaaluda, kas kavandatav

nõue on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne või täpsustada

seletuskirjas, kuidas nõude täitmist praktikas kontrollitakse.

Arvestatud, veebilehel avalikustamise kohustus on määruse

tekstist välja jäetud.

Eesti

Rahvatantsu ja

Rahvamuusika

Selts

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts toetab

muudatusettepanekute 3–10 eesmärki tagada avaliku raha

eesmärgipärane kasutamine ning toetuse kasutamise läbipaistvus.

Kuigi muudatusettepanekud eraldiseisvalt aitavad suurendada toetuse

kasutamise kontrollitavust ja selgust, tuleb meeles pidada, et toetuse

põhiidee on siiski toetada juhendajat, mitte kontrollida kollektiivi

haldusvõimekust. Praegune ettepanekute loogika on üles ehitatud

Märkusega nr 1 arvestatud osaliselt, sätet on keeleliselt

täpsustatud, kuid selle mõte on jäänud samaks. Muudetud säte:

„Määrust kohaldatakse kollektiividele, mille liikmed õpivad

vähemalt põhikooli esimeses kooliastmes.“ See sõnastus ei seo

kollektiive üldhariduskoolidega, vaid piiritleb liikmeid

vanuseliselt kooliastme kaudu. Eelnõu väljatöötaja ei näe

probleemi, kui nt mudilaskooris (koor, milles laulavad 1.-4.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

põhimõttele, kus kõik kollektiivid peavad esitama võimalikult palju

tõendeid, sest mõni võib neid rikkuda. Ausate kollektiivide

halduskoormuse vähendamiseks aga peaks toetuse andja suunama

tähelepanu riskipõhisele kontrollile ning tugevama kontrolli nendele

kollektiividele, kellega on varasemalt probleeme olnud. Lisaks aga

soovime juhtida tähelepanu ettepanekutele, mis Eesti Rahvatantsu ja

Rahvamuusika Seltsi hinnangul ei lahenda tekkinud küsimusi.

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)

Kollektiiviks loetakse kollektiivi alates põhikooli esimesest

kooliastmest.“;

Ei toeta antud sõnastuses.

Ehkki seletuskirja põhjal on mõistetav, mida muudatusettepanekuga

soovitakse saavutada, ei täida esitatud sõnastus seda eesmärki ning

tekitab pigem täiendavaid tõlgendusküsimusi. Säte „Kollektiiviks

loetakse kollektiivi…“ on tautoloogiline ega lisa määrusesse sisulist

selgust. Juhime tähelepanu, et kooliastmed on seotud

üldharidussüsteemiga, samas kui huvitegevus ja huviharidus ei lähtu

kooliastmetest. Seetõttu võib sõnastus tekitada hoopis ebaselgust

nende kollektiivide puhul, kes ei tegutse üldhariduskooli juures.

Samuti ei ole üheselt selge, kas põhikooli esimese kooliastme

kollektiivis võivad osaleda ka nooremad lapsed või tuleb toetuse

saajate hulgast välistada kõik eelkooliealised liikmed. Ettepanek.

Kollektiivi määratlemise asemel soovitame sätestada selge vanuseline

tingimus, nagu kasutatakse ka mitmetes kohalike omavalitsuste

huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kordades. Seejuures peame

oluliseks säilitada võimaluse toetada suurte tantsuansamblite ja

kontsertkooride ettevalmistuskollektiive. Pakume sõnastuseks:

„Kollektiiviliikmed peavad olema vähemalt 5-aastased.“

klassi lapsed) on ka mõne liikme lasteaias käiv õde või vend või

mõni muusikaliselt väljapaistev lasteaialaps, aga üldjoontes

peaks kollektiiv antud määruse mõttes koosnema lastest alates

põhikooli esimesest astmest. Kultuuriministeerium peab

oluliseks küll järelkasvu tekkimist, kuid piiratud eelarve

tingimustes on vajalik seada piir kollektiividele, mille

juhendajale palgatoetust makstakse.

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kollektiiv avaldab oma veebilehel või teeb muul viisil avalikult

kättesaadavaks info proovide toimumisaja ja -koha kohta.“;

Märkusega nr 2 arvestatud, veebilehel avalikustamise kohustus

on määruse tekstist välja jäetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Ei toeta antud sõnastuses.

Muudatusettepaneku eesmärk tagada toetuse andjale järelevalve

teostamiseks ajakohane info proovide toimumise aja ja koha kohta,

kuid kavandatav avalikustamise kohustus ei lahenda seletuskirjas

kirjeldatud probleemi. Kehtiva määruse § 12 lõike 2 kohaselt on

toetuse saajal juba kohustus teavitada toetuse andjat taotluses esitatud

andmete muutumisest. Seetõttu ei ole selge, millist täiendavat

eesmärki täidab info avalikustamine kollektiivi veebilehel või muul

viisil. Seejuures ei taga avalikustamise kohustus iseenesest info

ajakohasust, kuna määruses ei ole sätestatud kohustust avaldatud

andmeid muudatuste korral uuendada. Praktikas võivad proovide ajad

ja kohad hooaja jooksul muutuda ning avalik info ei pruugi seetõttu

vastata tegelikule olukorrale. Samuti on ebaselge, mida tähendab

„muul viisil avalikult kättesaadav“. Näiteks võib rahvamaja

teadetetahvlil avaldatud info olla küll avalik, kuid ei võimalda toetuse

andjal enne paikvaatluse tegemist vajalikku infot operatiivselt

kontrollida. Ettepanek. Olemasoleva muudatustest teavitamise

kohustuse paremaks rakendamiseks tuleks täpsustada toetuse andjale

esitatava info sisu või vormi, mitte kehtestada eraldiseisvat

avalikustamise kohustust, sest võib eeskätt väiksemate kollektiivide

jaoks suurendada bürokraatiat.

Eesti

Kooriühing

Kooriühing on äärmiselt mures paragrahvi 4 planeeritud

täienduse suhtes: Kollektiiviks loetakse kollektiivi alates põhikooli

esimesest kooliastmest.

Ka seletuskirja on sel teemal juhtunud kahetsusväärne viga.

Laulupidudel (noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende

ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või

valdkondlikul liigipeol) nimelt ei osale koorides lapsed alates

esimesest kooliastmest, vaid ka koolieelikud. Me oleme sel teemal

ka varem mõtteid vahetanud ning leiame, et maakonnapidudel

esinevate lasteaedade rühmade juhendajad tõepoolest ei peaks

Mitte arvestatud. Jääme siiski algses eelnõus toodud mõtte

juurde, kuid oleme eelnõu sõnastust keeleliselt

parandanud. Samuti on parandatud seletuskirjas toodud viga.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11, mille kohaselt

kohaldatakse määrust kollektiividele, mille liikmed õpivad

vähemalt põhikooli esimeses kooliastmes. Vanuserühm on

kehtivas määruses täpsustamata ning kuna noorte või üldlaulu-

ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis osalevad

valdavalt lapsed alates esimesest kooliastmest, siis on vajalik

seda tingimust määruses täpsustada. Määruse rakendamise ajal

on tekkinud olukordi, kus soovitakse toetust saada ka beebidest

Eelnõu seletuskirja lisa 1

kollektiivide palgatoetusest osa saama, kuna tegemist ei ole kooridega

selle sõna tavalises tähenduses. Küll aga oleks äärmiselt halb sõnum,

kui toetusest jääksid ilma noorte- ja üldlaulupidudel aktiivselt

osalevad mudilas- ja poistekoorid, kus laulavad lapsed alates 5.-6.

eluaastast kuni 1. klassini. Need on peamiselt lasteaed-algkoolide ja

stuudiote koorid, kelle hulgas on meie parimad kollektiivid:

Rahvusooper Estonia poistekoori noorem koor JUKUD, Ellerheina

ühehäälne mudilaskoor, Lasteekraani Muusikastuudio noorem

mudilaskoor, Musamari noorem mudilaskoor jne. Tegemist on

tugevate ja laulupeoprotsessis oluliste kontsertkooridega, kelle

väljaarvamine toetuse saajate hulgast ainult laste vanuse/nooruse

alusel ei ole meie hinnangul õiglane. Palun muudame sõnastust nii,

et sellised koorid ei jääks toetusesaajate hulgast välja!

Nagu juba öeldud, maakonnapidudel esinevaid lasteaialapsi ja

mudilaste ettevalmistusrühmi me silmas ei pea, küll aga

üldlaulupidudel ja noorte pidudel osalevaid päris koore, kus laulavad

ka koolieelikud (ja nad on seal traditsiooniliselt alati laulnud, mitte

pole tegemist äsja peole toodud liigiga).

kuni eelkooliealisteni koosnevatele ettevalmistusrühmade (kes

võivad osaleda maakondlikel või valdkondlikel pidudel)

juhendajate palgatoetuseks ja see ei ole olnud määruse eesmärk.

Eelnõu väljatöötaja ei näe probleemi, kui nt mudilaskooris

(koor, milles laulavad 1.-4. klassi lapsed) on ka mõne liikme

lasteaias käiv õde või vend või mõni muusikaliselt väljapaistev

lasteaialaps, aga üldjoontes peaks kollektiiv antud määruse

mõttes koosnema lastest alates põhikooli esimesest astmest.

Kultuuriministeerium peab oluliseks küll järelkasvu tekkimist,

kuid piiratud eelarve tingimustes on vajalik seada piir

kollektiividele, mille juhendajale palgatoetust makstakse.

Kooriühingu toodud näidete juures märgime, et Ellerheina

mudilaskoor kvalifitseerub toetust saavaks kooriks (1.-4. klassi

tüdrukud), selle ettevalmistusrühm (3-6-aastased) mitte. ETV

Lasteekraani mudilaskooris laulavad 1.- ja 2. klassi lapsed,

seega nad kvalifitseeruvad. Musamari mudilaskoor (1.-3. klass)

kvalifitseerub samuti ning kui noorema mudilaskoori all

mõeldakse beebirühmasid ja kuni 6-aastaste rühmasid, siis need

rühmad ei kvalifitseeru. Estonia käsitleb ise JUKUDe koori

õppekoorina ning ei ole seni juhendaja palgatoetust küsinud.

Arutelu ja selgitust oleks vaja § 16 osas (Kui toetuse saaja on

vähendanud toetuse maksmise perioodil kontakttundide arvu, nõuab

toetuse andja kasutamata jäänud toetuse tagasi.) On arusaadav, et kui

kooriproove on toimunud planeeritust vähem/koormus on

väiksem, siis makstakse juhendajale ka tasu vähem, aga tasu

vähenemisel on ka muid praktilisi põhjusi, neist kõige tavalisem

juhendaja haiguslehel viibimine. Praegu väheneb selle tulemusena

reaalselt väljamakstav töötasu, sest juhendaja saab osa raha

haigekassalt, ning ehkki vahe on väike, tekib see ikka (eriti muidugi

mitme juhendaja korral ning väikeste lastega juhendajate korral, kes

võtavad sagedamini hoolduslehti). Oleks mõistlik lisada KKK alla või

seletuskirja selgitus, mida sellisel puhul teha (kas võib maksta siis

Selgitame. Lisatasu maksmine määruse nõuetele vastavale

kolleegile, kes haiguslehel olevat töötajat asendab, on juba

praegu lubatud ja see toimib, tuleb teavitada toetuse andjat

määruses sätestatud korras. Lisatasu maksmine samale

dirigendile teises kuus ei ole põhjendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

lisatasu kolleegile, kes haiguslehel olevat töötajat asendab vms, tasuda

samale dirigendile mõnes teises kuus lisatasu või maksta toetus

tagasi?), aga meie hinnangul suurendaks selliste väikeste

töövõimetuslehtedest tekkinud nn “ülejäävate” summade

tagasikandmine liialt halduskoormust. Igal juhul on aga tegemist

teemaga, mida võiks selgitada, kuna praegu ei ole arusaadav, mida

sellisel puhul teha.

Palgatoetuse taotluse ja aruandluse tegemine ei ole objektiivselt

keeruline, küll aga on väga oluline arvestada, et sellega tegelevad

sageli koorijuhid ise või siis ka vabatahtlikkuse alusel tegutsevad

koorivanemad. Nad ei ole professionaalsed ametnikud, ei ole alati

bürokraatias kodus, kardavad teha vigu – ning paratamatult juhtubki

neil vigu palju rohkem kui igapäevaselt kontoritööga tegelejatel. Aga

on äärmiselt oluline, et see toetusmeede oleks ligipääsetav ja

kättesaadav ka sellistele inimestele – ehk siis vajame väga selgeid ja

võimalikult lihtsas keeles sõnastusi, haldustuge, telefoni- ja

meilikonsultatsioone, sõbralikku lähenemist ka eksimuste korral jne.

Oleme väga tänulikud, et Rahvakultuuri Keskus on seda kõike seni

pakkunud ning jagame heameelega ka omalt poolt vajalikku infot ja

abi taotlejatele.

Teadmiseks võetud. Leiame, et toetuse taotlemine on aasta-

aastalt läinud lihtsamaks ning taotlejad tulevad taotluste

esitamisega kenasti toime. ERK abi ja toetus on olnud suur.

Täname, et ka Kooriühing on valmis omalt poolt taotlejatele

infot jagama.