Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord

1

Kultuuriministri määruse „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate

tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab

minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese

toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste

nimekirja. Kuigi üleriigilise laulu- ja tantsupeo vastu on väga suur huvi, puudub siiani süsteemne

lähenemine pidude liikumise elujõulisuse tagamiseks. Laulu- ja tantsupeo liikumine tugineb

seniajani suuresti juhendajate pühendumusele, mida sageli paraku piisavalt ei väärtustata. Noori

kutse ei motiveeri, üle poole juhendajatest hakkavad lähiaastatel pensionile suunduma ning

kollektiivid ei ole jätkusuutlikud. Juhendajate kehvale materiaalsele kindlustatusele on juhendajate

esindusorganisatsioonid aastaid riigi tähelepanu juhtinud.

Olukorra täpseks kaardistamiseks tegid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ning Eesti

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mõttekoja Praxis abiga ning Kultuuriministeeriumi toetusel

uuringu, et saada ülevaade kollektiivide ja kollektiivijuhtide reaalsest majanduslikust olukorrast ja

sotsiaalsetest garantiidest. Uuringu tulemusi esitleti 30. septembril 2019.

Kinnitust leidis tõsiasi, et kollektiivide juhendajad on sageli alatasustatud ning neil ei ole võimalik

põhitööna juhendamisele keskenduda isegi siis, kui selleks on soov ja vajalik ettevalmistus. Uuringu

kokkuvõte ütleb muu hulgas järgmist:

 juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad,

alla 35-aastaseid on vaid 15%;

 kollektiivi juhendamine on kõrvaltöö 90% juhendajatest (Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal

6%) hoolimata sellest, et 55% on olemas erialane kõrgharidus. Eesti keskmise palga saamiseks

peaksid naised juhendama keskmiselt 10 kollektiivi, mehed 6,5. Need andmed näitavad, et

juhendamisele kui põhitööle ei ole võimalik keskenduda, isegi kui selleks on huvi olemas;

 kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot (neto) keskmiselt

18 töötunni eest kuus;

 juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse

suuresti võlaõiguslikke lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%)1, ei ole tagatud

juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid

ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu.

1 Töölepingute osakaal on 62% (sellest 40% on tähtajatud ja 22% tähtajalised).

2

Kultuuriministeerium palus laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide

esindusorganisatsioonidel teha oma ettepanek selle kohta, milline võiks välja näha riigipoolne

toetusmeede, et laulu- ja tantsupeoliikumise kestlikkus säilitada. Ülesande täitmiseks moodustasid

esindusorganisatsioonid töögrupi, kuhu kuulusid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu,

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Koorijuhtide Liidu ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu

esindajad.

Töögrupp esitas Kultuuriministeeriumile põhjaliku laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme ettepaneku, mille koostamisel võeti eeskujuks

spordivaldkonnas edukalt toimiv treenerite tööjõukulude toetuse süsteem. Kultuuriministeerium

toetas ettepanekus toodut ja see oli alus valitsuskabineti memo väljatöötamisel.

Laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme eesmärgid ja põhimõtted

kiideti heaks valitsuskabineti 6. augusti 2020 nõupidamisel. Rahvakultuuri kollektiivide

juhendajate palgatoetuse ettepanek lähtub kultuuripoliitika põhialustest aastani 2020 ja valitsuse

tegevusprogrammist, et tagada Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni ning rahvakultuuri jätkumine.

Toetuse eesmärk on, et rahvakultuuri kollektiivi juhendajale on tagatud stabiilne sissetulek, mis on

võrdne riigi kultuuritöötaja palgaga.

Muudatus mõjutab otseselt ligikaudu 2000 juhendajat ja 100 000 rahvakultuuri harrastajat üle Eesti.

Kaudselt mõjutab laulu- ja tantsupidude traditsioon kõiki Eesti elanikke ja külalisi.

Toetusmeetme suurus on 2021. aastal koos menetluskuludega 2,7 miljonit eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi

kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (eino.pedanik@kul,ee, 628 2227),

õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), õigus- ja

varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], 628 2231),

finantsosakonna finantsnõunik Siiri Saarmann ([email protected], 628 2243), Eesti

Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar ning Eesti Kooriühingu,

Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidu esindajad.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-

keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud valdkonna esindusorganisatsioonide töögrupi ettepanek

laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme kohta.

Ettepanekus toodud selgitusi on kasutatud selles seletuskirjas.

Eelnõu koosneb 17 paragrahvist.

3

Eelnõu § 1 määratleb määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse laulu- ja

tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide (edaspidi kollektiiv) juhendamisega vahetult

seotud isiku või isikute (edaspidi juhendaja) tööjõukulu toetuse (edaspidi toetus) määramise

tingimused, sh nõuded kollektiivile ja juhendajale, kollektiivi juhendamise tasule ning toetuse

suurus, selle jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord.

Määruse väljatöötamisel on eeskujuks võetud kultuuriministri 26. novembri 2014 määrusega nr 9

kehtestatud „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,

spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse

suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“2.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on toetada kollektiive töölepingu

alusel töötavate juhendajate tööjõukulude katmisel. Toetuse andmise tulemusena on tagatud

juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu, sotsiaalsed garantiid ning laulu- ja

tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus (eelnõu § 2).

Toetusprogrammi eesmärk on laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkuse tagamine, sest see loob

tööandjatele võimaluse taotleda toetust juhendajate töötasu tõstmiseks. Toetuse andmise soovitud

tulemus on olukord, kus võimalikult paljudele juhendajatele on tagatud senisest õiglasem ja

tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See võimaldab

omakorda suuremal hulgal juhendajatel keskenduda juhendamisele kui põhitööle ja tagada laiemas

mõttes professionaalide pealekasv.

Määruse § 3 kohaselt täidab toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise ülesannet Eesti

Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). Eesti Rahvakultuuri Keskus oli ka COVID-19

haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud laulu- ja

tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusmeetme menetleja3.

Eelnõu § 4 sätestab nõuded kollektiivile toetuse saamiseks.

Nõuded kollektiividele on suuresti üle võetud laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide

tegevustoetuste programmist4 (rakendaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) ja selle alusel igal aastal

välja antud dokumendist5, mis sätestab programmi tingimused.

Lõike 1 kohaselt on kollektiiv Eestis alaliselt ja regulaarselt ning planeeritult tegutsev ja iseseisvalt

esinev koor, rahvatantsurühm, rahvamuusikakollektiiv, puhkpilli-, sümfoonia-, sümfoniett- või

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052020021

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020013

4 https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/LTP-TTP-KINNITATUD-STATUUT-mai-2012.pdf

5 http://errs.ee/public/LTP_tegevustoetuste_programmi_tingimused_2019_2020_3.pdf

4

keelpilliorkester, kes on osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol

või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol.

Toetussüsteem on loodud vaid sellistele Eestis alaliselt tegutsevatele kollektiividele, kes tegutsevad

järjepidevalt ja stabiilselt. Kollektiiv tegeleb põhitegevusena repertuaari õppimise ja selle

esitamisega.

Laulu- ja tantsupidu hõlmab traditsiooniliselt Eesti üldlaulu- ja tantsupidu ning Eesti noorte laulu-

ja tantsupidu. Eestis toimub kümne aasta jooksul neli üleriigilist laulu- ja tantsupidu:

- kümnendi 2. ja 7. aastal noorte laulu- ja tantsupidu;

- kümnendi 4. ja 9. aastal üldlaulu- ja -tantsupidu.

Toetuse saamiseks peab kollektiiv olema osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või

üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis. Noortekollektiivide jaoks on selleks

osalemine toetuse taotlemisele eelnenud noorte laulu- ja tantsupeol või selle ettevalmistusprotsessis

ning täiskasvanute kollektiivide jaoks osalemine toetuse taotlemisele eelnenud üldlaulu- ja

tantsupeol või selle ettevalmistusprotsessis. Ettevalmistusprotsessis osalemine tähendab, et

kollektiiv on osalenud vähemalt ühes laulu- või tantsupeo eelproovis. See näitab, et kollektiiv on

avaldanud soovi ning teinud pingutusi, et laulu- ja tantsupeol osaleda.

Lisaks eelnimetatud pidudele on kollektiivil võimalus osaleda teistel laulu- ja tantsupeoprotsessi

toetavatel valdkondlikel sündmustel, nagu maakondlikud laulu- või tantsupeod või laulupäevad (nt

Järvamaa laulupidu, Harjumaa laulupidu), regionaalsed või piirkondlikku eripära kandvad laulu- ja

tantsupeod (nt Uma pido, Mulgi pidu, Peipsi-äärsete maakondade laulupidu, Kagu-Eesti

tantsupidu), valdkondlikud liigipeod (nt segakooride laulupäev, mees- ja poistekooride laulupäev,

laste laulupidu Luunjas, Meeste tantsupidu, Naiste tantsupidu, Pillipidu). Sellistel pidudel osalemist

saab tõendada korraldaja väljastatud osalejate nimekirja, sertifikaadi, diplomiga vms.

Lõike 2 kohaselt on kollektiiv tegutsenud vähemalt ühe hooaja. Hooaja all mõistetakse perioodi

septembrist või oktoobrist mai või juunini. Kui kollektiivi tegutsemise ajal ei ole lõikes 1 sätestatud

üritust toimunud, on vastaval kollektiivil hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava ja see

esitatakse toetuse taotlemisel taotluse juurde.

Lõige 3 sätestab miinimumnõuded kollektiivide koosseisudele. Kollektiiv koosneb liikmetest ning

igale kollektiivi liigile on määratud minimaalne liikmete arv, millele kollektiiv peab vastama, et

tegemist oleks elujõulise kooslusega, kes saaks laulu- ja tantsupeoliikumisse panustada.

Lõikes 4 sätestatakse kollektiivi proovitegevusele miinimumaeg, mis peab olema saavutatud, et

toetuse saamiseks kvalifitseeruda. Kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi (tööaeg,

millal kollektiivi juhendaja teeb kollektiiviga proovi) ühes nädalas või 24 kontakttundi

kolmekuulise perioodi jooksul. Ühe kontakttunni pikkus on 45 minutit, mis teeb kollektiivi

miinimumtööajaks (kumulatiivselt proovidele kulunud aeg) ühes nädalas 90 minutit. Väiksema

töökoormusega tegutsev kollektiiv kvalifitseerimistingimustele ei vasta. Kaks kontakttundi nädalas

on minimaalne aeg, et oleks võimalik elujõuliselt tegutseda ning laulu- ja tantsupeoliikumisse

panustada. Tavaliselt töötavad kollektiivid vähemalt 120 minutit ehk 2,5 kontakttundi ühes nädalas.

5

Võimalus on jäetud ka sellistele kollektiividele, kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal

nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse näiteks kaks korda kuus ning tööaeg on

korraga selle võrra pikem. Seega on üldiseks kriteeriumiks, et kvalifitseerimistingimustele vastab

kollektiiv, mis töötab 24 kontakttundi ehk 18 astronoomilist tundi kolmekuulise perioodi jooksul.

Lõike 5 kohaselt peab kollektiivi juhendajaga olema sõlmitud tööleping. Samamoodi on

kehtestatud ka treenerite toetusmeetmes. Töölepingu alusel töötamine tagab juhendajale vähemalt

kord kuus töötasu maksmise, õiguse iga-aastasele puhkusele ja muud sotsiaalsed garantiid, mistõttu

on põhjendatud eelistada toetuse määramisel tööandjaid, kes on valmis omalt poolt seda kõike

pakkuma. Töölepingute sõlmimine juhendajatega annab juhendaja erialale eelduslikult ka kindlama

positsiooni ühiskonnas, mis on ameti väärtustamiseks laiemaltki oluline.

Lõike 6 kohaselt saab toetust taotleda juriidiline isik (nii eraõiguslik kui ka avalik-õiguslik, nt

kohaliku omavalitsuse üksus või Tartu Ülikool) või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või

ametiasutuse hallatav asutus (nt munitsipaalkool, huvikool, rahvamaja) või Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kool, kellel on kollektiivi juhendajaga kehtiv tööleping

(edaspidi taotleja)

Tavaliselt tegutsevad kollektiivid mittetulundusühingutena või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse

hallatava asutuse all (nt rahvamajad, külaseltsid, koolid, huvikoolid). Toetust ei saa selle sätte

kohaselt küsida valitsusasutused ja riigiasutused. Erandiks on riigigümnaasiumid (Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatavad riigikoolid), mille koosseisus tegutsevate kollektiivijuhtidele

palgatoetuse osaliseks kompenseerimiseks on võimalik toetust taotleda. On väga oluline, et

riigigümnaasiumites tegutseksid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid ning seetõttu on

tähtis juhendamist ka toetada.

Seega, toetuse taotleja ja toetuse saaja on juhendaja tööandja, kes on otsene toetuse saaja. Toetus ise

on sihtotstarbeline ehk seda saab tööandja kasutada vaid juhendajale töötasu maksmiseks.

Lõigete 9–10 eesmärk on eraldada toetust vaid nendele juriidilistele isikutele, kellel ei ole riiklikke

võlgnevusi ning kes on eelmise aasta majandusaasta aruande õigel ajal esitanud. Selle nõudega

kindlustatakse, et toetussummat ei saaks isikud, kellel on finantsdistsipliiniga probleeme. Samuti

suunab see toetuse sihtgrupiks olevaid organisatsioone oma administratiivseid kohustusi korrektselt

täitma. Sarnane reegel on ka treenerite tööjõukulude toetusprogrammis.

Eelnõu § 5 sätestab nõuded juhendajale toetuse saamiseks.

Kollektiivi juhendaja peab omama erialast kutset, mis vastab selle kollektiivi liigile, keda ta

juhendab. § 5 lõike 2 kohaselt on koorijuhil koorijuhi kutse, puhkpilliorkestri juhil on

puhkpilliorkestri juhi kutse ja rahvatantsurühma juhendajal on tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse

tähenduses.

6

Kutsestandard on praegu kehtestatud koorijuhtidel, tantsuspetsialistidel ja puhkpilliorkestri

juhtidel6. Erialadel, millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid millele vastavat

liiki kollektiiv laulu- ja tantsupeoliikumises osaleb, tõendab toetuse saamiseks vastavust vastava

eriala katusorganisatsioon. Praegu on nendeks sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri

dirigendid, keda koondav erialaliit on Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, ning

rahvamuusikakollektiivide juhendajad, keda koondab erialaliit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika

Selts. Kutsetunnistuse või katusorganisatsiooni kinnituskirjaga kutsestandardi puudumisel tagatakse

kontroll, et juhendajal on piisav ettevalmistus erialase töö tegemiseks. Toetusmeetmega ei piirata

toetuse eraldamist kutsetunnistuse taseme põhiselt, st kutsetunnistuse konkreetne tase ei ole toetuse

määramisel oluline.

Lõike 4 kohaselt peab juhendajaga olema sõlmitud tööleping vähemalt taotletava toetuse perioodiks

(kalendriaastaks). Eesmärk on ühelt poolt soodustada juhendajatega pikemaajaliste lepingute

sõlmimist ning teiselt küljest on see tähtis toetuse jagamise loogikast lähtudes – toetust on

planeeritud arvestada kalendriaasta põhiselt ja toetusmeetme korraldajal peab olema kindlus, et

selleks perioodiks on kollektiivil olemas konkreetne juhendaja. Sellest tuleb ka loogika, et toetust ei

ole võimalik taotleda lühemaks perioodiks kui kogu kalendriaasta. Selliseid potentsiaalseid

taotlejaid, kes võiksid toetust soovida lühemaks perioodiks, tõenäoliselt ei ole ja samuti selliseid

taotlejaid ei soovita, sest toetust soovitakse eraldada kollektiividele, kes tegutsevad pikka aega (ilma

perspektiivita aasta möödudes (või varem) tegevus lõpetada). Juhul, kui toetusperioodi jooksul

juhendaja teatud põhjusel vahetub, on võimalik võtta tööle uus juhendaja, kellega sõlmitud leping

peab samuti olema tähtajaga, mis ei ole varasem, kui toetusperioodi lõppaeg (lg 5). Sarnast

kohustust on rakendatud ka treenerite tööjõukulude toetusmeetmes ehk nõutud on vähemalt

toetusperioodiks sõlmitud tööleping. Eeldatakse, et enamasti sõlmitakse juhendajaga tähtajatu

tööleping.

Juhul, kui juhendaja on tööandja juures tööl ka muude kohustuste täitmiseks (nt tööandja on kool ja

juhendaja töötab ka õpetajana), on võimalik need eri tööülesanded ühes lepingus vormistada.

Lõike 4 teine lauseannab võimaluse sõlmida lühema tähtajaga lepinguid juhul, kui see on sõlmitud

teise juhendaja (põhitöötaja) asendamiseks. Sellisel juhul peab kollektiivil olema põhitöötajaga

kehtiv tööleping. Sellised asendamise perioodiks sõlmitud lepingud sõlmitakse näiteks põhitöötaja

haigusperioodiks, vanemapuhkuse perioodiks või muul põhjusel põhitöötaja asendamiseks.

Eelnõu § 6 sätestab juhendamise tasu ja toetuse suuruse.

Tasu suuruse miinimummääraks võetakse kehtiv Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni

(TALO) ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud kokkulepe kultuuritöötaja töötasu kohta.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetust juhul, kui taotleja maksab taotletava toetuse perioodil

juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel kokku lepitud kultuuritöötaja

brutotöötasu alammäära (praegu 1300 eurot) ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel

saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Seega on

6 Seisuga 05.01.2021 on 102 kutsega koorijuhti, 185 tantsuspetsialisti, 31 puhkpilliorkestri juhti.

7

arvutuse kohaselt brutotöötasu ühe kontakttunni kohta 15,5 eurot, millele lisanduvad sotsiaalmaks

ja töötuskindlustusmakse.

Täiskohaga töö tähendab kollektiivi juhtimise puhul 20 kontakttundi nädalas (ehk 84

kontakttundi kuus). Kontakttund tähendab tööaega, kui juhendaja on kollektiiviga n-ö kontaktis

ehk teeb kollektiiviga reaalselt tööd (proovi). Ka treenerite tööjõukulu toetusmeetmes arvestatakse

tööaega kontakttundides ning täistööajaga töötamine tähendab treenerile 24 kontakttunni tegemist

ühes nädalas. Kollektiivi juhendaja täistööajaks arvestatakse 20 kontakttunni tegemist ühes nädalas.

See tähendab, et viiepäevase töönädala jooksul on iga päev 4 kontakttundi. Kui keskmine kollektiiv

teeb nädalas ühe proovi, mille pikkus on kaks astronoomilist tundi ehk 2,7 kontakttundi, saab

juhendaja kokku täiskoormuse, kui ta juhendab seitset-kaheksat (7,5) kollektiivi. Paraku ei ole

sellist andmebaasi, milles oleks juhendajate töökoormused registreeritud, olemas, kuid võib siiski

eeldada, et keskmiselt on ühel juhendajal kaks kuni kolm kollektiivi. See tähendab, et praegu on

selle eriala põhine täistöökoormus vaid üksikutel juhendajatel (kuigi väljaõpe on selleks saadud).

Lõikes 1 toodud tingimuse täitmisel eraldatakse toetust kuni 50% ulatuses sellele juhendajale

kollektiivi juhendamise eest makstavast kontakttunni tasust, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse, kuid ühe kontakttunni eest mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1

toodud kontakttunni kahekordne maksumus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse.

Et soodustada tööandjatelt juhendajale suurema töötasu maksmist, on valdkonna ettepanek, et

toetust eraldatakse alati kuni 50% töötasust (ka juhul, kui palk on kultuuritöötaja miinimumist

suurem), kuid mitte rohkem, kui kahekordne kultuuritöötaja miinimumtasu. Ehk – tööandja peab

maksma kontakttunni eest juhendajale vähemalt 15,5 eurot (bruto) ja tööandja saaks toetusmeetmest

alati 50% tagasi, kui ta maksab kollektiivijuhendajale brutotasu vahemikus 15,5–31 eurot (bruto)

kontakttunnis. Järgnevalt on esitatud selgitav tabel.

Minimaalne töötasu ja toetus

2020

Töötasu ja toetus kahekordse

alammäära korral

Brutotasu kuus (täistööaeg) 1300 2600

Brutotasu kontakttunnis 15,5 31

Palgafond kuus

(täistööaeg)

1739,4 3478,8

Palgafond kontakttunnis 20,7 41,4

Toetuse osa kontakttunni

kohta (50% palgafondist)

10,3 20,7

Lõike 3 kohaselt arvestatakse juhendaja tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse,

puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate

toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud

eelarvega.

8

Eelnõu § 7 reguleerib toetusmeetme eelarve kinnitamist ja taotluste esitamist.

Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga (lg 1).

Taotlus toetuse saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andjale

ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini. E-keskkonnaks on Kultuuriministeeriumis kasutusel

olev toetuste menetlemise infosüsteem (TMS).

Eelnõu § 8 määratleb, mis on taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid. Taotlus esitatakse

e-keskkonna kaudu toetuse andja esitatud vormil. Taotluses esitatakse järgmised andmed ja

dokumendid (tuletatud §-des 4–6 toodud nõuetest):

1) üldandmed taotleja kohta;

2) kollektiivi liik;

3) andmed määruse § 4 lõikes 1 toodud üritusel osalemise kohta;

4) kollektiivi tegutsemise aeg;

5) määruse § 4 lõikes 2 toodud juhul kollektiivi hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava;

6) kollektiivi liikmete arv;

7) kollektiivi kontakttundide toimumise aeg;

8) juhendaja nimi ja ametinimetus;

9) andmed juhendaja kutse kohta või valdkonna katusorganisatsiooni kinnitus juhendaja nõuetele

vastavuse kohta;

10) juhendaja töölepingu kestus ja ühe kalendriaasta kontakttundide arv;

11) ühe kontakttunni maksumus (brutotasuna);

12) taotletava toetuse suurus kalendriaasta kohta;

13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus ja töötasu maksmine juhendajale

kollektiivi juhendamise eest vähemalt määruse § 6 lõikes 1 toodud määras;

14) väljavõte töötamise registrist;

15) kinnitused määruse § 4 lõigetes 7–10 sätestatud tingimuste kohta;

16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse

andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.

Ühes taotluses esitatakse andmed ühe juhendaja kohta (lg 2).

Eelnõu § 9 reguleerib taotluste menetlemist.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest (lg 1). Samuti

reguleerib paragrahv taotluste läbi vaatamata jätmist ja puuduste kõrvaldamisega seonduvat.

Toetuse andja võib taotluste menetlemiseks kaasata vastava valdkonna eksperte (lg 6).

Eelnõu § 10 reguleerib taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist.

Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor

(lg 1). Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja

juhendaja ning taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele (lg 2).

9

Lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui:

1) taotleja või toetuse saamisega seotud kollektiiv või juhendaja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele

määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 või §-s 8 sätestatud või teistele määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu (lg 4).

Eelnõu § 11 reguleerib toetuse maksmist. Toetuste väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt

iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks (lg 1). Sarnane süsteem on ka treenerite

toetusmeetmes.Lõige 3 sätestab erandid, mil väljamakset ei tehta: 1) toetuse saajal on määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole toetuse

kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud;

2) toetuse saaja ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud määruse § 12 lõikest 1

tulenevat kohustust või

3) toetuse saaja ei ole tähtajaks täitnud määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet.

Eelnõu § 12 reguleerib andmete kvartaalset kinnitamist ja muudatustest teavitamist. Toetuse

saaja kinnitab e-keskkonnas 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks taotluses esitatud andmete

kehtivust (lg 1). Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud

andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul

(lg 2).

Eelnõu § 13 reguleerib toetuse kasutamise kontrolli. Lõike 1 kohaselt toetuse andja:

1) kontrollib kollektiivi ja juhendaja vastavust käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 esitatud

nõuetele;

2) teeb vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses esitatud juhendamise töö reaalse

toimumise üle.

Kui kontrolli käigus tuvastatakse määruse nõuete rikkumine, teeb toetuse andja toetuse suuruse

muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse määruse §-de 14 ja 16 järgi. Otsus

edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 14 reguleerib toetuse suuruse muutmist. Sätted on üle võetud toimivast treenerite

toetusmeetmest. Kokkuvõtlikult on sätete mõte selles, et nende päevade võrra, mil esinevad

puudujäägid, vähendatakse toetust proportsionaalselt.

Eelnõu § 15 reguleerib toetuse kasutamisega seotud aruande esitamist.Lõike 1 kohaselt esitab

toetuse saaja toetuse andjale aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. Lõike 2

kohaselt peab aruanne sisaldama tõendeid tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale

taotluses toodud perioodi eest.

10

Lõike 3 kohaselt esitatakse aruanne e-keskkonna kaudu. Toetuse andja menetleb aruannet kuni

60 tööpäeva esitamisest arvates (lg 4).

Eelnõu § 16 reguleerib toetuse tagasimaksmist. Toetuse vähendamisel määruse § 14 lõigetes 1–9

sätestatud alustel nõuab toetuse andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi.

Eelnõu § 17 käsitleb rakendussätteid 2021. aasta toetuse menetlemisel.

Toetuse taotlemisel 2021. aasta eest on kaks taotlusvooru:

1) esimene taotluste esitamise periood on 1. märts kuni 31. märts 2021;

2) teine taotluste esitamise periood on 1. august kuni 31. august 2021.

Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 2021. aasta eest 25. maiks

(esimene taotlusvoor) ja 20. oktoobriks (teine taotlusvoor).

Toetus esimese taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest

kuupäevast arvates, mil taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus

vastavad määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele määruses

nimetatud nõuetele. Teisisõnu, kui taotleja (samuti kollektiiv ja juhendaja) ja taotlus vastavad

määruses toodud nõuetele 1. jaanuari 2021 seisuga 100%, saab taotleja summa tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2021. Kui esinevad puudujäägid – näiteks juhendajal ei ole kutset ja kutse saadakse

1. veebruaril 2021 –, on võimalus toetussumma saada tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2021.

Toetus teise taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest

kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus

vastavad määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele määruses

nimetatud nõuetele, kuid seda ei määrata rohkem kui alates 1. aprillist 2021.

Toetuse väljamaksed esimese taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 20. juuniks ja 20. oktoobriks.

Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 2021. aasta 30. septembriks (lg 5)

Toetuse väljamaksed teise taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 10. novembriks (lg 6).

Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse

taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (lg 7).

Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 esitatud

nõuetele (lg 8).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

11

4. Määruse mõjud

Määruse mõjusid ja sihtrühma on kajastatud seletuskirja 2. peatükis.

Kollektiivide toetamine, juhendajate tööhõive ja tasude tagamine kindlustab Eesti vaimse

kultuuripärandi elujõulisuse. Valdkonna esindusorganisatsioonide sõnul on vaimse kultuuripärandi

elujõulisus ja laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus lähitulevikus küsitav, sest juhendajate keskmine

vanus on kõrge ja noorte pealekasv tagasihoidlik. Seega on riigipoolne tähelepanu ja toetus

valdkonnale väga oluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse eraldamisega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik

kompetents. Rakendamiseks vajalikud vahendid kinnitab kultuuriminister eelarve käskkirjaga.

Kaasnevad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest või olemasoleva eelarve

piires.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu koostamisel on konsulteeritud valdkonna organisatsioonidega (Eesti Laulu- ja

Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri

Keskus) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajaga.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Märkuste tabel on lisatud seletuskirja juurde.

Tõnis Lukas

Minister

Tarvi Sits

Kantsler

1

Ministri määruse „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate

tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“

seletuskirja juurde

Märkuste tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

1. Haridus- ja

Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium soovib rõhutada, et toetuse

jagamisel tuleks tähelepanu pöörata ka teistele

tantsujuhendajatele peale rahvatantsurühmade juhendajate,

kuna tantsupidudel osalevad ka teiste tantsustiilide esindajad

ning nende arengu eest vastutavad eelkõige nende juhendajad,

olles samuti osaks laulu- ja tantsupeoliikumisest ning

panustades selle jätkusuutlikkusse. Tantsuhuvialavaldkonnas on

terviklikult probleemiks juhendajate vähene palk ja sotsiaalsete

garantiide puudulikkus ning see ei ole spetsiifiliselt vaid

rahvatantsu juhendajate seas esinev probleem.

Eraldiseisvana esitame ettepanekuna ka laiemalt lugeda

toetusele kvalifitseerituks juhendaja, kellel on tantsuspetsialisti

kutse, mitte vaid eesti rahvatantsu spetsialiseerumisega kutse

omaja. Tantsu huvialavaldkonnas loob eelnõu ettepanek

olukorra, millega toetatakse kvalifitseeritud tantsujuhendajaid

mitte kvalifikatsiooni vaid spetsialiseerumise järgi ning kus

rahvatantsuõpetaja on tantsuvaldkonnas eri staatuses ning

olenemata kutse tasemest riigi poolt toetatud. Juhendamist

vajav rahvatantsu spetsialist tasemel 5 saab riikliku

palgatoetust, kuid tantsuvaldkonna tipptegijate tasemel

(tasemed 7, 8) selline võimalus puudub. Sellise ebakõla

vähendamiseks tuleks laiendada tingimusi kõikidele

tantsuspetsialisti kutse omajatele.

Arvestatud.

2

Toetuse saamiseks on nõutud rahvatantsu, koorijuhi või

puhkpilliorkestri juhi kutse. Rahvamuusikakollektiivi

juhendaja, sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri juht peab

vastama aga katusorganisatsiooni esitatud nõuetele vastavalt

eelnõu § 5 lõikele 3. Seletuskirjas on välja toodud, et erialadel,

millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid

millele vastavat liiki kollektiiv osaleb laulu- ja

tantsupeoliikumises, tõendab toetuse saamiseks vastavust

vastava eriala katusorganisatsioon. Kas antud säte (eelnõu § 5

lg 3) võimaldab toetust ka muusikakoolide õpetajatele, kes

võivad muuhulgas olla ka näiteks muusikakoolis koori või

orkestri juhendajad, kuid kellel vastavat kutsestandardit ei ole?

Näeme, et muusikaõpetaja haridusega koori- ja

orkestrijuhendajad muusikakoolides on samuti olulised laulu- ja

tantsupeoliikumise jätkusuutlikkuse hoidjad, kelle panus on

samuti palga ja sotsiaalsete garantiide võrdluses

alaväärtustatud. Arvestades, et laulu- ja tantsupeo juhendajatest

oli Kultuuriministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi

küsitletutest vaid 17% muusika- või tantsuvaldkonna kutse

omandanud, tuleks meetme tulemuslikkuseks sihtgrupi ringi

laiendada ka nendeni, kes kutset omamata panustavad meetme

eesmärkide saavutamisse.

Ka muusikakooli õpetajal peab olema

nõutud kutse või ta peab vastama

katusorganisatsiooni esitatud nõuetele

vastavalt eelnõu § 5 lõikele 3.

2. Rahandusministeerium 1. Seletuskirjast tulenevalt tegutsevad reeglina laulu- ja

tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid

mittetulundusühingutena (edaspidi MTÜ) või tegutsetakse

kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ametiasutuse hallatava

asutuse all. Palume seletuskirjas täpsustada, kas MTÜ-na

tegutsevad kollektiivid on reeglina KOVide asutatud või

tegutsevad eraldiseisvalt eraõiguslikena kollektiivi liikmete

poolt asutatuna. Lisaks palume panna arvulised näited, kui palju

Täpsed andmed puuduvad, eelkõige on

tegemist siiski eraldiseisvate

eraõiguslike isikutega (mitte KOV

asutatud isikutega).

3

kollektiive on seotud KOVide allasutuste või KOVide asutatud

MTÜ-dega.

2. Seletuskirjas on öeldud, et kollektiivide juhtide puhul

kasutatakse võlaõiguslikke lepinguid 32% juhtudel ja

töölepinguid 22% juhtudel. Kuidas on töösuhe korraldatud

ülejäänud 46% juhtudest?

Täpsustatud seletuskirja. Töölepinguid

on 62% (sellest 40 % tähtajatud ja 22 %

tähtajalised), 32% võlaõiguslikud

lepingud, 4% FIEd, OÜd, 2%

stipendiumilepingud.

3. Seletuskirjas on märgitud, et asjaomaseid kollektiivide juhte

on ca 2000. 90% kollektiivide juhendajatest on see kõrvaltöö.

Kas 10% põhitööd tegevatel juhendajatel on kõik sotsiaalsed

garantiid tagatud ja kas kõrvaltööd tegevatele juhendajatele on

mingis osas sotsiaalsed garantiid tagatud? Kas KOVide

hallatavate asutuste all tegutsevate kollektiivide puhul on oma

töötajast juhendajale põhitöökohal sotsiaalsed garantiid

taganud? KOV avaliku õigusliku isikuna peab lepingute

sõlmimisel lähtuma seadustest ja kõik maksud tasuma. Või

KOV allasutuste all tegutsevate kollektiivide juhendajate puhul

on probleemiks mittekonkurentsivõimeline palk? Kuna meetme

eesmärk on juhendajatele palgatoetusega väärilise palga

maksmine ja sotsiaalsete garantiide tagamine, siis palume teha

ka analüüs kui paljudel juhtudel on sellised tingimused juba

tagatud ja kui paljudel juhtudel mitte.

Praxise uuringu tulemusel on tüüpiliselt

kollektiivi juhendamine kõrvaltöö– ligi

90% juhendajatest ütleb, et neil on lisaks

kollektiivi juhendamisele veel mõni

töökoht. Loodame, et määrusega loodav

meede aitab vähendada kõrvaltööna

kollektiivi juhendamist ning aitab tagada

juhendajate jätkusuutlikkust.

4. Kui riik sekkub toetusmeetmega kohaliku elu korraldamisse,

siis reeglina KOV võtab sellest valdkonnast oma eelarve raha

vähemaks. Kui pool kollektiivi juhendaja palgast tuleb riigilt,

võib KOV seni oma eelarvest panustatud osa vähendada.

Palume analüüsida, kui suure protsendi meetme eesmärgiks

olevast juhendaja palgamäärast 15,5 eurot per kontaktund

Mitte arvestatud. Tõenäosus on pigem, et

KOVid pingutavad, et jõuda nõutud 15,5

euro tasemele, mitte ei hakka makstavat

tasu vähendama.

4

KOVid keskmisena juba ära katavad. Valdkonna arendamisel

oleks mõistlik võtta eesmärgiks, et KOVid suurendaksid panust

kultuuri valdkonna rahastamisel, selle asemel, et anda

KOVidele hea ettekääne oma raha asendada riigilt tuleva

toetusega. Seega KOVide puhul peaks kohustuslik omaosalus

olema eeldatavasti suurem kui 50% eesmärgiks olevast

palgamäärast.

5. Taotluste esitamise protseduur on väga bürokraatlik. Kas

riiklikes infosüsteemides ei ole kirjas infot kollektiivide kohta?

Kui üleriigilist infosüsteemi ei ole kollektiivide kohta, siis võiks

teatud püsivama iseloomuga infot küsida pigem ühekordselt ja

paluda uuesti esitada andmeid nende muutumisel. Tõenäoliselt

töölepingute kohta peab infot küsima taotlejatelt.

Teadmiseks võetud. Hetkel sellist riigi

andmebaasi ei ole, kust saaks andmed

üle võtta.

6. Määrusest ei selgu, kas on võimalik ka olukord, kus

abikõlblikke taotlusi on rohkem kui eelarve toetada lubab ning

kuidas sellel juhul valitakse toetuse saajad taotlejate hulgast. §

10 kohaselt on üheks taotluse rahuldamata jätmise aluseks

mittenõustumine osalise rahastamise otsusega, kuid puudub

selgitus, mis juhtudel tehakse ettepanek osaliseks

rahastamiseks.

Reguleeritud määruse § 6 lõikes 4: Kui

koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet,

vähendatakse kõikide taotlejate toetust

võrdselt teatud protsendi võrra, kuni

taotlejatele eraldatav summa saab

kinnitatud eelarvega võrdseks.

Palume määruse eelnõu seletuskirja punkti 5 lisada lause:

„Kaasnevad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi 2021. aasta

eelarvest või olemasoleva eelarve piires.“

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

3. Eesti Linnade ja

Valdade Liit

1. Määruse eelnõu § 4 lg 8 kohaseltpeab taotleja olema

esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud

korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrile. Olukorras, kus toetuse taotlejaks on

Kui majandusaasta aruande esitamise

kohtustust ei ole, siis ei kuulu määruses

toodud nõue rakendamisele.

5

kohaliku omavalitsuse ametiasutus või hallatav asutus, ei ole

võimalik nõuet täita, sest neil puudub majandusaasta aruande

esitamise kohustus.

2. Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1.

jaanuaril 2021. Teeme ettepaneku kaaluda erandi tegemist

2021. aasta osas ning võimaldada toetust taotleda ka juhul, kui

juhendajaga on sõlmitud leping võlaõigusseaduse alusel. Valla

või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate

koosseisu kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Rakendussäte 2021. aasta kohta annab toetuse taotlejale

võimaluse vajadusel planeerida eelarvesse vajalikud vahendid

ning teha asutuse struktuuris muudatused.

Teadmiseks võetud. VÕS lepinguid ei

võimaldata, aga sisse on toodud ka teine

taotlusvoor, mis võimaldab pikema

perioodi jooksul lepingud vastavusse

viia määruses toodud nõuetega.

3. Soovime juhtida tähelepanu määruse eelnõu § 6 lõikele 4,

mis võib tööandjale kaasa tuua kulud, mida ei ole eelarvesse

planeeritud.

Teadmiseks võetud. Paraku vastav risk

jääb.

4. Teeme ettepaneku seletuskirja täpsustada selgitusega, miks

on arvestuse aluseks võetud kontakttunni maksumus ning kas

on võimalik vältida tööandjate lisatööd toetuse taotlemisel, kui

üks ja sama juhendaja on töölepinguga tööl nt kahes linna

asutuses. Kohalike omavalitsuste huvikoolides ja koolides on

palgal töötajad, kelle tööleping hõlmab nii tema põhitööd kui ka

laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate õpilaste kollektiivi

juhendamist. Täpsustamist vajaks kuidas sellisel juhul arvestada

kontakttunni hinne juhendamise eest.

Teadmiseks võetud. Kontakttunni

maksumuse ettepanek tuli

katusorganisatsioonidelt (Eesti Laulu- ja

Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti

Rahvatantsu ja

Rahvamuusika Selts, Eesti Koorijuhtide

Liit, Eesti Muusikaõpetajate Liit) ja seda

on kajastatud seletuskirjas. Selline

töötasu arvestamise alus on kõige selgem

antud kontekstis.

5. Ühtlasi märgime, et meile tagasiside korras liidu liikmetelt

laekunud arvamuste hulgas soovitakse juhtida tähelepanu ka

võimalikele probleemidele, mis võivad tõstatuda eelnõukohase

määruse rakendamisel eelkõige täiskasvanud

harrastuskollektiivide puhul. Kollektiivil võib olla oma kindel

Teadmiseks võetud. Kui kollektiiv

soovib osaleda laulu- ja tantsupeo

protsessis ja saada toetust määruse

alusel, eeldame kollektiivi tegevuses

teatud järjepidevust ja regulaarsust.

6

juhatus, mis ei kavanda mitte ainult repertuaariga seonduvat,

vaid organiseerib seltsi tegevust (laululaagreid, esinemisi nii

kodus kui välismaal). Kollektiiv on oma olemuses

vabaühendus, kelle liikmete ühine huvi on neid kokku toonud ja

hoiab neid ühtses harrastuskollektiivis. Vaid erandkorras on

kollektiivi eest vastutav selle juht ainuisikuliselt. Seega on

tavapärane, et kollektiivi juhi taandumisel, või ka siis, kui

kollektiiv leiab, et juhti peaks vahetama, toimub see juhatuse ja

kollektiivi nõusolekul. Samuti on selge, et kui kollektiivi

liikmed otsustavad mitte enam kokku tulla, pole ka juhendajal

midagi ilma kollektiivita teha. Praktika näitab ka seda, et

kollektiiv ise otsustab, kas läheb suvepuhkusele mais või juunis

ning kas hakkab koos käima septembris või oktoobris, samuti

seda, kes on nende juhendaja. Samuti pole välistatud, et peale

pingelist perioodi tehakse ka hooaja keskel pikem paus ja

kollektiivi tegevus tervikuna võib mõnel hooajal olla

intensiivsem või ka märksa väiksem. Kuna kollektiivi

tööperiood on ebaregulaarne ja sõltub kollektiivi tahtest, siis

töölepingu tingimuste täitmine ja järelevalve

katusorganisatsiooni poolt võib osutuda keeruliseks.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse

määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide (edaspidi

kollektiiv) juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (edaspidi juhendaja) tööjõukulu

toetuse (edaspidi toetus) määramise tingimused, sealhulgas nõuded kollektiivile ja juhendajale,

kollektiivi juhendamise tasule ning toetuse suurus, selle jaotamise, tagasimaksmise ja

tagasinõudmise kord.

§ 2. Toetuse eesmärk

(1) Toetuse eesmärk on toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate tööjõukulude

katmisel.

(2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu ja

sotsiaalsed garantiid ning laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus.

§ 3. Toetuse määramine, jaotamine ja tagasinõudmine

Toetust määrab, jaotab ja nõuab tagasi Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).

§ 4. Nõuded kollektiivile toetuse saamiseks

(1) Kollektiiv on Eestis alaliselt, regulaarselt ja planeeritult tegutsev ning iseseisvalt esinev koor,

rahvatantsurühm, rahvamuusikakollektiiv, puhkpilli-, sümfoonia-, sümfoniett- või

keelpilliorkester, kes on osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol

või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul

liigipeol.

(2) Kollektiiv on tegutsenud vähemalt ühe hooaja. Kui tema tegutsemise ajal ei ole käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud üritust toimunud, on kollektiivil hooajaliste tegevuste ja

väljunditega tegevuskava.

(3) Kollektiivi koosseis vastab järgmistele miinimumnõuetele:

1) kooris on vähemalt 16 liiget;

2) rahvatantsurühmas on vähemalt 10 liiget;

3) rahvamuusikakollektiivis on vähemalt 6 liiget (sealhulgas 4 viisipilli);

4) puhkpilliorkestris on vähemalt 8 liiget;

5) sümfoonia- või sümfoniettorkestris ning keelpilliorkestris on vähemalt 12 liiget.

(4) Kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi ühes nädalas või 24 kontakttundi

kolmekuulise perioodi jooksul. Kontakttund on tööaeg, millal kollektiivi juhendaja teeb

kollektiiviga proovi. Üks kontakttund kestab 45 minutit.

(5) Kollektiivil on töölepingu alusel töötav juhendaja, kes vastab käesoleva määruse §-s 5 toodud

nõuetele ja kellele makstakse töötasu antud kollektiivi juhendamise eest vähemalt käesoleva

määruse § 6 lõikes 1 toodud määras.

(6) Toetust saab taotleda juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või

ametiasutuse hallatav asutus või Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kool,

kellel on kollektiivi juhendajaga kehtiv tööleping (edaspidi taotleja).

(7) Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust.

(8) Taotleja peab olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja

tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

(9) Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise ning 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja

31. detsembri seisuga riiklikku maksuvõlga (sealhulgas maksevõlga) ega tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab

maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas määruses loetakse riikliku maksu võlaks

tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

(10) Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi

tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla.

(11) Taotleja teeb toetuse andjaga koostööd, esitades toetuse andja nõudmisel kõik taotluse

menetlemiseks ja hilisemaks toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed.

§ 5. Nõuded juhendajale toetuse saamiseks

(1) Juhendaja on kollektiivi juhendamisega vahetult seotud isik:

1) koorijuht;

2) rahvatantsurühma juhendaja;

3) rahvamuusikakollektiivi juhendaja;

4) puhkpilliorkestri juht;

5) sümfooniaorkestri või sümfoniettorkestri juht;

6) keelpilliorkestri juht.

(2) Koorijuhil on koorijuhi kutse, puhkpilliorkestri juhil on puhkpilliorkestri juhi kutse ja

rahvatantsurühma juhendajal on tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses.

(3) Rahvamuusikakollektiivi juhendaja, sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri juht vastab

kollektiivi liigile vastava katusorganisatsiooni esitatud nõuetele.

(4) Juhendajaga on sõlmitud tööleping vähemalt taotletava toetuse perioodiks (kalendriaastaks).

Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja

asendamise ajaks.

(5) Kui taotletava toetuse perioodi kestel juhendajaga sõlmitud tööleping lõpetatakse, peab uue

juhendaja tööleping olema sõlmitud vähemalt ülejäänud toetuse perioodiks.

§ 6. Kollektiivi juhendamise tasu ja toetuse suurus

(1) Toetust makstakse juhul, kui taotleja maksab taotletava toetuse perioodil juhendajale

vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel

kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse

(84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimuse täitmisel eraldatakse toetust kuni 50%

ulatuses sellele juhendajale kollektiivi juhendamise eest makstavast kontakttunni tasust, millele

lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kuid ühe kontakttunni eest mitte rohkem kui

käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kontakttunni kahekordne maksumus, millele lisanduvad

sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

(3) Juhendaja tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, arvestatakse puhkusetasu

töölepingu järgi kuni 56 kalendripäeva eest aastas.

(4) Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt

teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab kinnitatud eelarvega võrdseks.

§ 7. Eelarve kinnitamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Taotlus toetuse saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse toetuse andjale e-keskkonna

kaudu ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini.

(3) Taotluste esitamisest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

(4) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

(5) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

(6) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 8. Taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid

(1) Taotlus esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andja vormil. Taotluses esitatakse järgmine

teave ja dokumendid:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) kollektiivi liik;

3) andmed käesoleva määruse § 4 lõikes 1 toodud üritusel osalemise kohta;

4) kollektiivi tegutsemise aeg;

5) käesoleva määruse § 4 lõikes 2 toodud juhul kollektiivi hooajaliste tegevuste ja väljunditega

tegevuskava;

6) kollektiivi liikmete arv;

7) kollektiivi kontakttundide toimumise aeg;

8) juhendaja nimi ja ametinimetus;

9) andmed juhendaja kutse kohta või valdkonna katusorganisatsiooni kinnitus juhendaja nõuetele

vastavuse kohta;

10) juhendaja töölepingu kestus ja ühe kalendriaasta kontakttundide arv;

11) ühe kontakttunni maksumus (brutotasuna);

12) taotletava toetuse suurus kalendriaasta kohta;

13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus ja töötasu maksmine juhendajale

kollektiivi juhendamise eest vähemalt käesoleva määruse § 6 lõikes 1 toodud määras;

14) väljavõte töötamise registrist;

15) kinnitused käesoleva määruse § 4 lõigetes 7–10 sätestatud tingimuste kohta;

16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.

(2) Ühes taotluses esitatakse andmed ühe juhendaja kohta.

§ 9. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja või toetuse saamisega seotud

kollektiiv või juhendaja ei vasta käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 toodud nõuetele,

jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad

puudused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni viis tööpäeva, mis ajaks taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab

taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab

sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud

tähtaja saabumisest. Kui puudused kõrvaldatakse, loetakse puudustega seotud nõue täidetuks.

(5) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud nõuded.

(6) Toetuse andja võib taotluste menetlemiseks kaasata vastava valdkonna eksperte.

§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse

direktor.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja

juhendaja ning taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja või toetuse saamisega seotud kollektiiv või juhendaja ja/või taotlus ei vasta kasvõi

ühele käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 või §-s 8 sätestatud või teistele määruses

nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

(4) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 11. Toetuse maksmine

(1) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu

20. kalendripäevaks.

(2) Toetuse andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeval maksta juhendaja

kohta, kelle nõutav kutse või katusorganisatsiooni kinnituskiri kvartali kestel aegub, toetuse välja

osaliselt ja ülejäänu kümne tööpäeva jooksul pärast kutse uuendamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui:

1) toetuse saajal on käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu

võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole

toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud;

2) toetuse saaja ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud käesoleva määruse § 12

lõikest 1 tulenevat kohustust või

3) toetuse saaja ei ole tähtajaks täitnud käesoleva määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul tehakse toetuse väljamakse toetuse

saajale kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui toetuse saaja on toetuse andjat võla tasumisest

teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 järgi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel määrab toetuse andja

toetuse saajale täiendava tähtaja käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks

või käesoleva määruse § 16 kohase tagasimaksunõude täitmiseks. Tähtaegsel kohustuse täitmisel

või tagasimaksunõude rahuldamisel makstakse kvartaalne toetusosa välja täies ulatuses.

§ 12. Andmete kvartaalne kinnitamine ja muudatustest teavitamine

(1) Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 31. märtsiks, 30. juuniks ja

30. septembriks.

(2) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest

toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

(3) Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1

esitatud nõuetele.

§ 13. Toetuse kasutamise kontroll

(1) Toetuse andja:

1) kontrollib kollektiivi ja juhendaja vastavust käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1

esitatud nõuetele;

2) teeb vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses esitatud juhendamise töö

reaalse toimumise üle.

(2) Kui kontrolli käigus tuvastatakse käesoleva määruse nõuete rikkumine, teeb toetuse andja

toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse käesoleva määruse

§-de 14 ja 16 järgi. Otsus edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest

arvates.

§ 14. Toetuse suuruse muutmine

(1) Kui toetuse saaja ei vasta käesoleva määruse § 4 lõikes 8 sätestatud nõudele, vähendatakse

määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuete täitmise tähtpäevast toetusperioodi

lõpuni.

(2) Kui toetuse saajal on käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku

maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg,

vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb käesoleva määruse § 4 lõikes 9

sätestatud tähtpäeva ja võla tasumise vahele.

(3) Kui toetuse saaja ei täida toetuse andja korduvast nõudmisest hoolimata käesoleva määruse

§ 4 lõikes 11 sätestatud kohustust, võib toetuse andja vähendada määratud toetust

proportsionaalselt ajaga, mis jääb toetuse andja määratud kohustuse täitmise tähtpäeva ja

kohustuse täitmise vahele.

(4) Kui toetuse saamisega seotud juhendaja ei vasta käesoleva määruse §-s 5 ja § 6 lõikes 1

sätestatud nõuetele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele

mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele.

(5) Kui toetuse saamisega seotud kollektiiv ei vasta käesoleva määruse § 4 lõigetes 1–5

sätestatud nõuetele, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis

jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele.

(6) Kui toetuse saaja ei ole tasunud vähemalt makstava toetuse suuruse ja käesoleva määruse § 6

lõikes 1 sätestatud kohustuse summale vastavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid

juhendajate kohta, kelle tööjõukulude katteks toetus anti, vähendatakse määratud toetust

tasumata jäetud maksude ja maksete järgi.

(7) Käesoleva määruse § 5 lõikes 5 toodud juhul makstakse toetuse saajale toetust uue juhendaja

eest käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud korras, kuid mitte rohkem kui taotlusperioodiks

algul määratud summa.

(8) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tulenevat kohustust või käesoleva

määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet käesoleva määruse § 11 lõike 5 kohaselt määratud

täiendava tähtaja jooksul, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb

käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tuleneva kohustuse puhul samas lõikes nimetatud tähtpäeva või

käesoleva määruse § 16 kohase tagasimaksunõude puhul toetuse andja määratud tähtpäeva ning

kohustuse täitmise või tagasimaksunõude rahuldamise vahele.

(9) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 12 lõikest 2 tulenevat kohustust, võib toetuse

andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb andmete muutumise ja

andmete parandamise vahele.

(10) Kui toetuse saajale määratud toetust on käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel vähendatud,

võib seda andmete muutumisel taas suurendada, kuid mitte rohkem kui toetusperioodiks algul

määratud summani, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3, 8 ja 9 alusel

otsustatud vähendamised.

§ 15. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäevaks.

(2) Aruanne peab sisaldama tõendeid tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale

taotluses toodud perioodi eest.

(3) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.

(4) Toetuse andja menetleb aruannet 60 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates.

§ 16. Toetuse tagasimaksmine

Toetuse vähendamisel käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–9 sätestatud alustel nõuab toetuse

andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi.

§ 17. Rakendussätted

(1) Toetuse taotlemisel 2021. aasta eest on kaks taotlusvooru:

1) esimene taotluste esitamise periood on 1. märts kuni 31. märts 2021;

2) teine taotluste esitamise periood on 1. august kuni 31. august 2021.

(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 2021. aasta eest teeb Eesti

Rahvakultuuri Keskuse direktor esimese taotlusvooru kohta 25. maiks ja teise taotlusvooru kohta

25. oktoobriks.

(3) Toetus esimese taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest

sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või

taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja

teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

(4) Toetus teise taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest

kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus

vastavad käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele, kuid seda ei määrata rohkem kui alates 1. aprillist

2021.

(5) Toetuse väljamaksed esimese taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 20. juuniks ja

20. oktoobriks. Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 2021. aasta

30. septembriks.

(6) Toetuse väljamaksed teise taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 10. novembriks.

(7) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest

toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

(8) Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja

§-s 8 esitatud nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Lukas Tarvi Sits

minister kantsler