Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks

O T S U S Tallinn 29.03.2019 nr 16-6/19-0535-002 Rail Baltica raudtee keskkonnamõju hindamiste algatamine RB Rail AS Eesti filiaal (registrikood 14168654) esitas 07.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 alusel Rail Baltica raudtee ehitusprojekti (RB ehitusprojekt) keskkonnamõju hindamine (KMH) kaheksas osas.

RB ehitusprojekt

Rail Baltica on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on rajada 1435 mm rööpmelaiusega raudtee koos seonduva taristuga, selleks et integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrguga. Rail Baltica raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning maanteetranspordi kahanemisest tulenev õhusaaste vähenemine ning oluline liiklusturvalisuse paranemine.

Rail Baltica raudteetrassi koridori asukoha määramiseks on koostatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", mille riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41, Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", mille riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 ning Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40. Rail Baltica projekti keskkonnamõjusid käsitleti tervikuna Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (KSH), mis on keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7. KSH viidi läbi KMH aruandele nõutavas detailsusastmes, mis tähendab, et keskkonnamõjud on hinnatud ning seetõttu eraldi KMH-d koostada pole vajalik.

Taotlus

RB Rail AS Eesti filiaal selgitas KMH algatamise taotluses, et kuigi KSH on teostatud põhjalikult, näeb projekti arendaja ette, et teatud juhtudel võib olla otstarbekas läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine, et minimeerida raudtee rajamise mõju keskkonnale.

Vastav hindamine võib vajalikuks osutuda näiteks juhtudel, kus olemasoleva ehitusprojekti lahendus põhi- ja tööprojekti etapis muutub või kus on tekkinud uuemad või täpsemad teadmised trassi või selle mõjualasse jääva keskkonna kohta, samuti trassi ala raadamise keskkonnamõju puhul.

Taotleja tegeleb eelprojekti põhjal põhi- ja tööprojekti koostamisega. Taotleja selgitas, et Rail Baltica raudtee rajamine on finantseeritud Euroopa Ühendamise Rahastu poolt ning projekti läbiviimisele on seatud konkreetsed tähtajad. Seetõttu soovib arendaja viia põhiprojekti koostamise etapis paralleelselt läbi vajalikus ulatuses keskkonnamõju hindamise, mis võimaldab arvestada piisavas täpsuses lahendustega kaasnevate mõjudega ning töötada välja asjakohased tehnilised lahendused ja keskkonnameetmed.

Taotleja hinnangul on keskkonnamõju mõistlik hinnata kaheksa erineva trasslõigu kaupa, millega saavutatakse parim keskkonnamõjudega arvestamine ning huvitatud osapoolte parem kaasamine. Eeltoodu alusel soovib RB Rail AS Eesti filiaal, et RB ehitusprojekti KMH algatatakse kaheksas raudteetrassi lõigus eraldi. KMH trassilõikude piiritlemisel lähtuti eelkõige kohalike omavalitsuste halduspiiridest, mis võimaldab kohalike omavalituste ja kogukondade paremat kaasamist ning trassi maastikulisest paiknemisest. Kõikide KMH-de käigus arvestatakse muuhulgas ka lõikude koosmõjuga.

Täpsemalt soovitakse taotlusega KMH-d algatada järgmistes raudteerassi lõikudel:

1. Keskkonnamõju hindamine lõigul Ülemiste – Kangru. Hinnatav lõik kulgeb algusega Tallinna linnas maaüksuse Suur-Sõjamäe tn 30 põhjanurgast piki planeeringukoridori Kiili ja Rae valdade piirini. Lõik jääb Tallinna linna ja Rae valla haldusterritooriumile. Tallinna linnas paikneb hinnatav trassikoridor Suur-Sõjamäe tänava ja Eesti Raudtee raudteetrassi lähistel. Rae valla põhjaosas kulgeb trass piki Suur-Sõjamäe tänavat ja Eesti Raudtee trassi ida suunas, pöörates seejärel lõunasse, kus kulgeb seejärel Tallinna ringtee ja Rae raba vahelisel alal, ületab Vaskjala-Ülemiste kanali ja Tartu maantee. Seejärel möödub trassikoridor Assakust lõuna poolt ning Uuesalust põhja poolt, lõppedes vahetult enne Viljandi maanteele jõudmist Kiili ja Rae valla piiril. Lõigu maastikuliseks piiriks on lõunas Viljandi maanteel asuv Kangru ristmik, mis oma kasutusintensiivsusega (üle 13000 auto ööpäevas) eraldab selle edasisest koridorist. Hinnatavale lõigule ei jää ning sellega ei piirne Natura alasid ega kaitsealasid.

2. Keskkonnamõju hindamine lõigul Soodevahe – Muuga (Rae vald, Jõelähtme vald, Maardu linn). Hinnatav lõik kulgeb algusega Maardu linnas maaüksuse Veehoidla tn 39 põhjapiirilt piki planeeringukoridori kuni Rae vallas asuva Varivere teeni. Lõik jääb Maardu linna, Jõelähtme valla ja Rae valla haldusterritooriumile. Trassikoridor kulgeb Maardu linnas, Jõelähtme vallas ja osaliselt Rae vallas piki olemasolevat raudteekoridori, suundudes sellest lääne poole vahetult pärast olemasoleva Ülemiste-Maardu raudtee haruteed ning lõppedes kohas, kus raudteekoridor ühineb ka reisirongliikluseks kavandatud Rail Baltica raudteekoridoriga. Lõik eristub ülejäänud trassist, kuna on ette nähtud vaid kaubaveoks ning kulgeb valdavalt olemasoleva raudteetrassi vahetus läheduses. Hinnatavale lõigule ei jää ning sellega ei piirne Natura alasid ja kaitsealasid.

2

3. Keskkonnamõju hindamine lõigul Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir. Hinnatav lõik kulgeb algusega Kiili ja Rae valla piirilt üle Viljandi maantee, liikudes piki Männiku raba idaserva ning ületades Tallinna ringtee, edasi mööda Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Viljandi olemasoleva raudteetrassi vahele jäävat kultuurmaastikku kuni Harju ja Rapla maakonna piirini. Lõik jääb Kiili valla ja Saku valla haldusterritooriumile. Piiritlemise aluseks põhja pool on Tallinn-Viljandi maantee (mis oma suure liikluskoormusega eraldab selle lõigu põhjapoolsemast alast) lähedale jääv valla piir. Lõigu lõunapiiriks on maakonna piir. Hinnatavale lõigule ei jää ning sellega ei piirne Natura alasid ja kaitsealasid.

4. Keskkonnamõju hindamine lõigul Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi. Hinnatav lõik kulgeb algusega Harju ja Rapla maakonna piirilt lõuna-kagu suunas, möödudes Kohilast ida poolt, läbides Keila jõe ületusel Mälivere küla tiheasustusega osa, ületades Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Tallinn-Lelle-Pärnu olemasoleva raudteekoridori. Edasi kulgeb hinnatav raudteelõik Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee ja Rabivere maastikukaitseala vahel lõuna suunas, pöörates kaitseala kagunurga lähistel lõuna-edelasse. Lõigu lõunapiiriks on Rapla valda jääv Hagudi-Kodila tee. Lõik on põhjas piiritletud maakonna piiri järgi. Lõunas pole haldusüksuse piiri kasutamine otstarbekas, kuna see asub Mälivere külas Keila jõel – kohas, kus jõe ületus ja hoonestusalast läbi minek on oluline hinnata ühe KMH protsessi raames. Lõigu piiri nihutamisel lõuna suunas pole otstarbekas seada lõigu piiri ka trassi kurvile jäävate Tallinn-Rapla-Türi maantee või Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee ületamise kohtade lähedusse, kuna objekti tehnilise lahenduse ja selle lokaalse mõju hindamisse tuleb kaasata ka piisavas ulatuses trassikoridori. Nimetatud maantee- ja raudteeületuste järgselt jõuab Rail Baltica trassikoridor Rabivere maastikukaitseala (mis on samas Rabivere loodusala) lähedusse.

5. Keskkonnamõju hindamine lõigul Hagudi – Rapla- ja Pärnu maakonna piir. Hinnatav lõik kulgeb algusega Rapla valda jääv Hagudi-Kodila teest edela suunas, möödudes Hagudi rabast läänest, suundudes Rapla linnast mööda lääne poolt ning liikudes sealt Kehtna valla piiri loodenurka. Edasi kulgeb trassikoridor piki Kehtna ja Rapla valla piiri, seda korduvalt ületades, lõuna suunas möödudes Raiküla-Paka hoiuala ja loodusala lähedusest ning II kategooria kaitsealuse liigi püsialupaikade lähendusest. Hinnatava lõigu lõunapiiriks on Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piir. Lõik on põhjas piiritletud piisaval kaugusel Rabivere maastikukaitsealast ja Rabivere loodusalast läbi mineva Hagudi-Kodila tee järgi. Lõunapiiri määramisel on esimeseks otstarbekaks aluseks maakonna piir, kuna Kehtna ja Rapla valla piirid kulgevad ligi 18 km pikkuselt piki trassikoridori.

6. Keskkonnamõju hindamine lõigul Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi. Hinnatav lõik kulgeb algusega Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piirilt lõuna suunas, piirnedes idas Taarikõnnu looduskaitseala (mis on samas Natura 2000 Taarikõnnu loodusala ja linnuala) ning läänes Kergu looduskaitsealaga. Lõigu lõunapiiriks on Põhja-Pärnumaa vallas koht, kus Rail Baltica raudteetrass jõuab Tallinn-Lelle-Pärnu raudteekoridorini. Lõigu piiritlemise aluseks on põhjast maakonna piir, lõik kulgeb valdavalt loodusmaastikus ning lõunapoolne piir on valitud maastikuliste olude olulise muutuse järgi – kui raudteekoridor jõuab sirgel olemasoleva raudtee vahetusse naabrusesse.

3

7. Keskkonnamõju hindamine lõigul Tootsi - Pärnu. Hinnatav lõik kulgeb algusega Põhja-Pärnumaa vallas Tootsis punktist, kus Rail Baltica trass jõuab olemasoleva Tallinn-Lelle-Pärnu raudteeliini koridorini. Sealt edasi kulgeb hinnatav lõik lõuna ja edela suunas, möödudes Kuiaru looduskaitsealast (mis on samas Kuiaru Natura 2000 loodusala), ületades Rääma raba kaguserva, ületades Pärnu jõe (mis on kaitse all hoiualana ja kuulub samas ka Natura 2000 loodusalade hulka). Lõigu lõunapiiriks on Pärnu ja Häädemeeste valla piir.

8. Keskkonnamõju hindamine lõigul Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir. Hinnatav lõunapoolseim lõik algab Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirilt ja kulgeb Pärnu maastikukaitseala (mis on samas Natura 2000 Pärnu loodusala) lahustükkide vahelt ja üle Reiu jõe hoiuala (mis on samas Reiu jõe loodusala), möödudes Luitemaa looduskaitsealast (mis on samas Natura 2000 Luitemaa linnu- ja loodusala), Tolkuse looduskaitsealast (mis on samas Natura 2000 Tolkuse linnuala), Laiksaare looduskaitsealast (mis on samas Natura 2000 Laiksaare loodusala), Laulaste looduskaitsealast (mis on samas Natura 2000 loodus- ja linnuala), Kiusumetsa hoiualast (mis on samas Natura 2000 linnuala), Kivikupitsa maastikukaitsealast (mis on samas Natura 2000 loodus- ja linnuala) ning ületades Lemmjõe hoiuala (mis on samas ka Natura 2000 Lemmejõe loodusala). Lõigu piirideks on põhjas Pärnu linna piir ja lõunas Eesti Vabariigi riigipiir. Lõik jääb valdavalt loodusmaastikku ning piirneb kaitstavate alade ja Natura 2000 aladega.

TTJA seisukoht

KeHJS § 26 lg 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti koostamise käigus KeHJS-is sätestatud korras, arvestades KeHJS § 26 erisusi.

KeHJS § 26 lg 2 alusel on KMH algatamise otsustaja tegevusloa andja, mille taotlemise korral peab muu hulgas esitama ehitusprojekti. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Ehitusseadustiku § 39 lg 2 kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes eeltoodust tuleb Rail Baltica ehitusprojektid esitada TTJA-le koos ehitusloa taotlusega.

Seoses asjaoluga, et Rail Baltica raudteetrassi rajamise näol on tegemist suure avaliku huvi ning olulise keskkonnamõjuga projektiga, on TTJA hinnangul esitatud taotlus põhjendatud.

Kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 14), millele tegevusloa, sh ehitusloa (KeHJS § 7 p 1) andmine eeldab üldjuhul keskkonnamõju hindamist. Sõltumata KSH koostamisest peab TTJA ehitusloa menetluses hindama KMH vajalikkust ning saab jätta selle algatamata üksnes siis, kui eelhinnangu alusel on selge, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KSH käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 6). TTJA nõustub RB Rail AS Eesti filiaal esitatud taotluses märgituga selles, et raudtee projekteerimisel võivad täpsustuda teatud

4

lahendused või ilmneda uued asjaolud, mis võivad mõjutada raudtee keskkonnamõjusid või nende leevendamise tingimusi, sealhulgas arvestades looduskaitselisi väärtusi ja Natura 2000 võrgustiku alasid. RB Rail AS Eesti filiaal arendajana on esitanud taotluse, et RB rajamise põhiprojekti koostamise käigus on vajalik keskkonnamõjusid KMH käigus täiendavalt hinnata, siis täiendava keskkonna alase teabe kogumine ja sellele tuginemine projekteerimismenetluse on TTJA hinnangul parim viis keskkonnanõuetega arvestamiseks. Ehitusprojekti koostamise käigus tehtav KMH soodustab ühtlasi täiendavate tulemuste ja väljatöötatavate keskkonnameetmete arvestamist põhi- ja tööprojekti varasemas faasis, sh alternatiivide valikul, võimaldades vältida või vähendada kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju keskkonnale ning seeläbi edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). Olukorras, kus kogu RB ehitusprojektile on tehtud KMH aruande detailsusega KSH, on võimalik RB ehitusprojekti keskkonnamõjusid täiendava KMH käigus hinnata ka osade kaupa.

KMH-de läbiviimisel lähtutakse kehtestatud maakonnaplaneeringutest ning heaks kiidetud KSH aruandest ja selle lisadest. KMH erinevates lõikudes aitab kaasata paremini kohalike omavalitusi ning kogukondi. Kõigi kaheksa KMH käigus hinnatakse lõikude kumulatiivset mõju.

OTSUS

Tuginedes eeltoodule ning KeHJS § 26 lg 3, § 30 ning majandus- ja taristuministri 7.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lg 2

1. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Ülemiste – Kangru; 2. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Soodevahe – Muuga (Rae vald, Jõelähtme vald, Maardu linn); 3. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir; 4. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi; 5. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Hagudi – Rapla- ja Pärnu maakonna piir; 6. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi; 7. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Tootsi – Pärnu; 8. algatada Rail Baltica raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine lõigul Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir;

5

9. välja selgitada täiendavate keskkonnauuringute ja teiste uuringute vajadus keskkonnamõju hindamise programmide koostamise käigus.; 10. keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta; 11. arvestades asjaolu, et tegemist on Balti riike ühendava projektiga, siis võib projekti elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline piiriülene mõju, 12. keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab RB Rail AS Eesti filiaal.

Keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja

Koostaja: Liina Roosimägi

6

Töö number 2019-0029

Tellija RB Rail AS

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev Juuli 2019

Rail Balticu raudteetrassi lõigu

„Harju ja Rapla maakonna piir –

Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH) Programmi eelnõu

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

2 / 73

Versioon 1

Kuupäev 4.07.2019

Koostanud: Hendrik Puhkim, Eike Riis

Kontrollinud: RB Rail AS, Rail Baltic Estonia OÜ

Esikaane pilt: Metsloomade ülepääs – ökodukt. Allikas: Rail Baltic Estonia veebileht, 3D pildid:

http://railbaltic.info/et/infokeskus/3d-pildid

Projekti nr 2019-0029

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-post [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

3 / 73

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. RAIL BALTICU RAUDTEE .................................................................................... 8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT .......................................... 15

4. REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........................ 17

4.1. Alternatiiv 1: eelprojekti lahendus ........................................................................ 17

4.2. Alternatiiv 2: põhiprojekti lahendus ...................................................................... 20

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22

5.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 22

5.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 24

5.3. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 27

5.4. Geoloogia ja maavarad ....................................................................................... 28

5.5. Pinna- ja põhjavesi ............................................................................................. 28

5.6. Loomastik ja rohevõrgustik ................................................................................. 31

6. NATURA 2000 EELHINNANG ............................................................................ 32

6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 32

6.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................. 34

6.2.1. Kurtna-Vilivere loodusala .................................................................................... 34 6.2.2. Rahaaugu loodusala ........................................................................................... 35 6.2.3. Rabivere loodusala ............................................................................................. 35

6.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 41

6.3.1. Eeldatav mõju Kurtna-Vilivere loodusalale ............................................................. 41 6.3.2. Eeldatav mõju Rahaaugu loodusalale .................................................................... 41 6.3.3. Eeldatav mõju Rabivere loodusalale ...................................................................... 42

6.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 42

7. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 44

7.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..................................................................... 44

7.2. Transpordi arengukava aastateks 2014–2020 ........................................................ 45

7.3. Rapla maakonnaplaneering.................................................................................. 46

7.4. Üldplaneeringud ................................................................................................. 46

7.5. Detailplaneeringud ............................................................................................. 46

8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, MÕJUALLIKAD, MÕJUALA

NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID................................................ 48

9. KMH LÄBIVIIMISEL KASUTATAVAD METOODILISED ALUSED JA UURINGUD ... 57

9.1. Eesti territooriumil asuvate Rail Balticu lõikude koosmõju ........................................ 59

9.2. Uuringud ........................................................................................................... 60

10. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 62

11. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 64

12. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST

....................................................................................................................... 67

12.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja

isikud ning nende teavitamine ........................................................................ 67

12.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta ............................................ 70

12.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .................... 70

13. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 72

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

4 / 73

Lisad

Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 29.03.2019 otsus nr 16-6/19-0535-

002 Rail Baltica raudtee keskkonnamõju hindamiste algatamine

Lisa 2. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH käigus välja töötatud leevendavate

meetmete register

Lisa 3. Seisukohad KMH programmi kohta (lisatakse enne programmi esitamist

avalikustamisele)

Lisa 4. KMH programmi kohta avalikustamise käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile

(lisatakse enne programmi esitamist kooskõlastamisele)

Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (lisatakse enne programmi esitamist

kooskõlastamisele)

KASUTATUD LÜHENDEID

DP detailplaneering

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

ETAK Eesti topograafia andmekogu

KeA Keskkonnaamet

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LoD loodusdirektiiv

MKA maastikukaitseala

MP maakonnaplaneering

RB Rail Baltic / Rail Baltica

SKPK Skepast & Puhkim OÜ

TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ÜP üldplaneering

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

5 / 73

1. Sissejuhatus

Rail Baltic on raudteetaristu projekt, mille eesmärk on rajada marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–

Leedu/Poola piir kaherööpmeline 1435 mm rööpmelaiusega elektrifitseeritud kiire raudtee

(projektkiirusega 249 km/h). Raudtee ja sellega seonduva taristu rajamine võimaldab integreerida

Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrguga. Rail Balticu raudtee rajamine loob võimalused

inimeste ja kaupade paremaks liikumiseks.

Projekti elluviimiseks Eestis on kehtestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringud1 Harju, Rapla ja

Pärnu maakondades2. Kehtestamisotsustes on selgitatud, et Rail Balticu maakonnaplaneeringute

eesmärk oli leida sobivaim asukoht kavandatava raudtee trassi koridorile. Planeeringutega määratud

trassi koridori väljatöötamisel arvestati majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste, looduslike ning

tehnilis-majanduslike aspektidega, mis kajastuvad planeeringulahendustes3. Maakonna-

planeeringutega on Eesti territooriumil kehtestatud põhja-lõuna suunalisena läbi Harju, Rapla ja

Pärnu maakonna Riia suunal kulgev ca 213 km pikkune trassi koridor, mille planeerimisel on

tulenevalt kavandatavale raudteele seatud kõrgetest tehnilistest nõuetest arvestatud ka tehniliste

üksikasjadega. Lisaks põhitrassile rajatakse rahvusvahelised reisiterminalid Tallinna Ülemiste

piirkonda ja Pärnusse ning kaubajaam Muuga sadamasse.

Rail Balticu maakonnaplaneeringutega samaaegselt algatati ja viidi läbi keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH), mille raames hinnati Rail Balticu projekti keskkonnamõju tervikuna ehk kolmele

maakonnaplaneeringule koostati ühine KSH aruanne4. Esmalt selgitati välja eelistatud trassivariant,

millele teostati keskkonnamõju detailne analüüs ning töötati välja vajalikud keskkonnamõju

leevendavad meetmed5.

Lisaks Rail Balticu maakonnaplaneeringutele on kehtestatud ka maakonnaplaneeringud 2030+,

millega on kavandatud trassile kohalikud peatused. Perspektiivsena nähakse ette Assaku, Luige,

Saku ja Kurtna kohalike peatuste rajamist Harju maakonnas6, Kohila, Rapla ja Järvakandi kohalike

peatuste rajamist Rapla maakonnas7 ning Häädemeeste, Surju, Kilksama, Tootsi ja Kaisma kohalike

peatuste rajamist Pärnu maakonnas8.

Rail Balticu raudtee KMH algatamise taotluses on projekti arendaja ja taotleja (RB Rail AS Eesti filiaal)

ette näinud, et kuigi maakonnaplaneeringute KSH on teostatud põhjalikult, võib teatud juhtudel olla

otstarbekas läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine. Taotleja hinnangul on keskkonnamõju

mõistlik hinnata kaheksa erineva trasslõigu kaupa, mis tagab piisavalt põhjaliku keskkonnamõjudega

arvestamise ning huvitatud osapoolte parema kaasamise. Seoses asjaoluga, et Rail Balticu

1 Rail Balticu maakonnaplaneeringute, KSH ning eelprojekti lahenduse koostajad: Reaalprojekt OÜ,

Hendikron&Ko OÜ, Novarc, WSP Civils, Kelprojektas 2 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ on kehtestatud riigihalduse

ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41

Rapla maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” on kehtestatud riigihalduse

ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43

Pärnu maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” on kehtestatud riigihalduse

ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 3 Rail Balticu maakonnaplaneeringud koos lisadega on kättesaadavad

http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud 4 Heakskiidetud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne koos lisadega on kättesaadav

http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/1356-

heakskiidetud-ksh-aruanne-9-08-2017 5 KSH aruande lisa III-6 6 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 4.1.2 joonis 7. Kohalike peatuste põhimõttelised

asukohad kavandataval Rail Balticu kiirraudteel 7 Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 5.1.2 joonis 13. Rail Balticu kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad 8 Pärnu maakonna planeeringu (2030+) seletuskirja ptk 4.2.2

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

6 / 73

raudteetrassi rajamise näol on tegemist suure avaliku huvi ning olulise keskkonnamõjuga projektiga,

oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hinnangul esitatud taotlus põhjendatud.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning

RB Rail AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas TTJA 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-

002 (vt Lisa 1) kaheksale Rail Balticu raudteelõigule (vt Joonis 1) ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamised. Keskkonnamõju hindamised viiakse läbi ehitusprojektide

koostamise käigus ning KMH eesmärk on minimeerida raudtee rajamise ja kasutamise

mõju keskkonnale. KMH algatamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded9.

KMH eesmärk vastavalt KeHJS-e § 31 lg 1 on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse

ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Käesolev KMH viiakse läbi 17,5 kilomeetri pikkusele lõigule Harju ja Rapla maakonna

piirist Hagudini. Rapla valla territooriumil, sh läbi Kohila alevi kulgev trassilõik on alltoodud joonisel

(Joonis 1) tähistatud helerohelise joonega.

9 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1451713

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

7 / 73

Joonis 1. Kaheksa Rail Balticu raudteelõiku, mille ehitusprojektile algatati keskkonnamõju

hindamine (KMH). Käesoleva KMH objekt (raudteelõik Harju ja Rapla maakonna piir –

Hagudi) on tähistatud helerohelise joonega

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

8 / 73

2. Rail Balticu raudtee

Käesolevas peatükis on kirjeldatud Rail Balticu raudtee projekteerimise üldiseid põhimõtteid, mis on

kehtivad kogu projekti ulatuses (st nii Eesti, Läti kui ka Leedu territooriumile rajatava lõigu puhul).

Neid põhimõtteid koondavad projekteerimisjuhised (Design Guidelines, DG)10 ja

ekspluatatsioonikava (Operational Plan, OP)11. Projekteerimisjuhised koondavad standardiseeritud

nõudeid ja tingimusi, mida arvestatakse Rail Balticu raudtee infrastruktuuri projekteerimisel,

ehitamisel ja kasutamisel. Ekspluatatsioonikava on terviklik dokumentide kogum, mis kirjeldab

lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises vaates nii rongiliikluse kavandatavat struktuuri kui ka

raudteeliini tööprotsesse. Selles on kirjeldatud raudtee läbilaskevõime ning infrastruktuurile ja

veeremile kehtestatud nõuded.

Raudtee üldine kirjeldus

Raudtee üldised tehnilised nõuded on ülevaatlikult kirjeldatud ekspluatatsioonikava (Operational

Plan) peatükis 3.512.

Rail Baltic on uus ja kiire kaasaegne elektrifitseeritud kaherööpmeline ja ERTMS13-varustusega

raudteetrass, mille projektkiirus reisijateveol on 249 km/h ja kaubaveol 120 km/h (maksimaalne

sõidukiirus on reisirongidel seejuures 234 km/h, kaubarongidel on see võrdne projektkiirusega)

Marsruudil Tallinnast läbi Pärnu, Riia, Panevėžyse ja Kaunase kuni Leedu-Poola piirini projekteeritava

raudteetrassi rööpmevahe on 1435 mm, mis vastab kõikidele koostalitlusvõime tehnilistele

kirjeldustele.14 Eelprojekti lahenduse järgi on kavandatava raudteetrassi pikkus Eesti territooriumil

ca 213 km.

Erinevate raudteerajatiste ja elementide projekteerimisel arvestatakse, et reisirongide veeremi

pikkus on kuni 400 m ning kaubarongide veeremi pikkus kuni 1050 m15. Kogu trassi ulatuses on

projekteerimisel vaja arvestada teljekoormusega 25 t16. Raudtee projekteerimisel lähtutakse sellest,

et maksimaalne pikiprofiili kalle on 8‰ (sellest järsemaid kaldeid tuleb kindlasti vältida peatuste ja

möödasõidujaamade juures), erandjuhtudel on piiritletud tingimustel lubatud 12,5‰ kalde

kasutamine17.

Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd

Raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi ulatust on täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes Rail

Baltic trassi koridori asukoha määramiseks (ptk 3).

Raudteemaa on raudtee, raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende

teenindamiseks vajalik maa (raudtee muldkeha, kontaktvõrguliinid, hooldusrajad ja -teed,

müratõkked, piirdeaiad jms). Raudteemaa ulatus on üldjuhul 40–50 m. Ulatuslikum võib raudteemaa

olla raudtee tehniliste erilahenduste korral (nt jaamad, meldepunktid18, veoalajaamad, lisarajad,

raudtee kulgemine süvendis või kõrgel muldel jms)19. Inimeste ja loomade raudteele sattumise

10 „Design Guidelines for Rail Baltic / Rail Baltica Railway“. Systra SA 11 „Preparation of the operational plan of the railway“. ETC Transport Consultants GmbH, COWI AS and IFB,

2018 12 Operational Plan, ptk 3.5 13 The European Rail Traffic Management System; Euroopa Liidu standardite süsteem raudteede signalisatsiooni

juhtimiseks ja koostalituse tagamiseks; vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/transport/modes/rail/ertms_en 14 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 4.5 ja ptk 4.6 15 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 4.3 ja ptk 4.4 16 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 4.7 17 Design Guidelines RBDG-MAN-013-0102 ptk 4.1 18 Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks.

Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid

signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Allikas: Vikipeedia (vaadatud 30.05.2019) 19 Raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Programmi

koostamise ajaks on teada maavajadus eelprojekti lahenduse (alternatiivi 1) osas.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

9 / 73

vältimiseks on raudtee ja seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 40–50 m laiune ala, olenevalt

maastiku reljeefist võib olla lõiguti ka väiksem või suurem) eraldatud piirdeaiaga20 ning liikumine

tagatakse alt- või ülepääsudega.

Raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate

kahjulike mõjude vähendamiseks on kehtestatud raudtee kaitsevöönd, mille laius äärmise rööpme

teljest on 30 meetrit.21 Kaitsevöönd tekib raudtee ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid

ruumivajadusega on arvestatud juba raudtee planeerimise etapis. Tegevusi raudtee kaitsevööndis

reguleerib ehitusseadustik.

Rööbastee

Rööbastee moodustavad pealisehitis (rööpad, liiprid, ballast), muldkeha ja muud rajatised, mida

mööda liigub raudteeveerem. Rail Balticu raudtee pealisehitises kasutatakse betoonliipreid, rööpad

on müra ja vibratsiooni vähendamiseks kokku keevitatud.

Muldkeha täpne läbilõige sõltub erinevatest asjaoludest: asukoha pinnaseomadustest,

hüdroloogilistest tingimustest, teljekoormusest, kiirusest jms. Projekteerimise etapis läbiviidavad

uuringud annavad vajaliku sisendi sobilike lahenduste väljatöötamiseks. Raudtee on kavandatud

reeglina maapinnal asuvale muldkehale ja erisused (kõrgel muldel, estakaadil või süvendis, nõlva

kalded jne) täpsustatakse projekteerimise käigus. Alloleval joonisel (Joonis 2) on illustratiivselt

kujutatud võimalikke rööbastee tüüpristlõikeid.

1. Kaherööpmelise peatee tüüpläbilõige

2. Kaks erinevat süvendis kulgeva rööbastee lahendust

20 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 6.1 21 Ehitusseadustik, § 73 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019098?leiaKehtiv

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

10 / 73

3. Kaherööpmeline peatee kõrgel muldel (kõrgus >12 m)

Joonis 2. Näited rööbastee läbilõigetest22

Peatused, kaubajaamad, hooldusdepood, möödasõidujaamad

Peatuste, kaubajaamade, hooldusdepoode ja möödasõidujaamadega seonduvat on kirjeldatud

ekspluatatsioonikava (Operational Plan) ptk-s 3.4.

Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire reisi- ja kaubaraudteena, kuid seda on vaba

läbilaskevõime ulatuses võimalik kasutada ka kohalikuks reisi- ja kaubarongi liikluseks Tallinn-Pärnu-

Riia suunal. Rahvusvahelise kiirrongiliikluse peatused on Eestis kavandatud Tallinnasse ja Pärnusse.

Reisirongide põhimõttelised peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks on näidatud

maakonnaplaneeringutega Harjumaal Assaku, Luige, Saku ja Kurtna piirkonda23, Raplamaal Kohila,

Rapla ja Järvakandi lähedale24, Pärnumaal Häädemeestel, Surju piirkonnas, Kilksamal, Tootsis ja

Kaismal25. Kohaliku liikluse arendamine Rail Balticu raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab

eraldi riigipoolset otsust – Rail Balticu rajamisega seoses ei ole hetkel kavandatud rahalisi vahendeid

kohaliku rongiliikluse peatuskohtade projekteerimiseks, väljaehitamiseks ega selleks vajaliku

veeremi soetamiseks, kuna see ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik. Käesoleva KMH

aluseks oleva projekteerimise raames lahendatakse kohalike peatuste põhimõttelised asukohad

eskiisi detailsusega, kuid täpsed lahendused (platvormid ja jalakäijatele vajalikud üle- või altpääsud,

juurdepääsud (sh mootorsõidukitele ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur) tuleb

lahenda eraldi tööga. Kohalike peatuste detailne projekteerimine ja ehitamine ei ole kiire

rahvusvahelise raudteeliini osa ning lahendatakse vajalike otsuste ja rahastuste saamisel eraldi

projektiga (mis võib toimuda ajaliselt peatrassiga paralleelselt).

22 Jooniste aluseks on projekteerimisjuhistes (Design Guidelines) toodud tüüpristlõiked joonistel RBDG-DWG-

001, RBDG-DWG-004 ja RBDG-DWG-002. Tegemist on illustratiivsete joonistega, mis kajastavad põhimõttelist

võimalikku lahendust. 23 „Harju maakonnaplaneering 2030+“ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78; vt: https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 24 „Rapla maakonnaplaneering 2030+“ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80;

vt: https://maakonnaplaneering.ee/rapla-maakonnaplaneering1 25 „Pärnu maakonna planeering“ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; vt:

https://maakonnaplaneering.ee/142

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

11 / 73

Eesti territooriumil kavandatakse Rail Balticu trassile kaubajaamad Muugale ning Pärnu piirkonda.26

Hooldusdepoo või hooldusdepoode kompleks või mitu hooldusdepood eri asukohas koos vajaliku

taristuga peab võimaldama Rail Balticu Eesti trassiosa infrastruktuuri efektiivset hooldamist, tagades

eelduste etapis kokkulepitud taristu seisundi- ja ohutustaseme ning õnnetustele adekvaatse

reageerimisvõimekuse. Sellest lähtuvalt on uuringu27 tulemustel välja pakutud lahendus, mille järgi

kavandatakse hoolduskeskust Pärnu maakonda Urge külas ning hoolduspunkte Rapla maakonnas

Purku külas ning Pärnu maakonnas Nepste külas. Lisaks hoolduskeskusele ja hoolduspunktidele tuleb

ette näha ~25 km järel raudteetehnika seisuteed kasuliku pikkusega minimaalselt 750 m.

Hooldustehnika seisuteede paiknemine ühtlaste vahemaadega võimaldab neid kõrvalteid kasutada

ka kaubarongide seismiseks kiiremate reisirongide läbilaskmise ajal.

Et tagada erineva kiirusega liikuvate veeremite üksteisest sujuv möödumine ilma muud

liikluskorraldust takistamata, kavandatakse raudteele ka möödasõidujaamad ning siirded28. Nende

täpsemad asukohad ja sagedus sõltuvad peatuste paiknemisest ja kavandatavast liiklussagedusest.

Teedevõrk ja raudtee ületusvõimalused

Rail Balticu raudtee põhiteele ei ole lubatud projekteerida samatasandilisi ristumisi29. Kõik ristumised

on eriatasandilised ning nende täpsed lahendused töötatakse välja projekteerimise käigus. Rajatised

(sillad, viaduktid, tunnelid) projekteeritakse vastavalt normidele, arvestades seda kasutatavate

liiklusvahendite mõõtmetega ning eriveoste koridoridega30. Projekteerimise käigus viiakse läbi ka

täpsemad tehnilised uuringud (geoloogia, geodeesia, liiklusuuringud jne), mis on aluseks

asukohapõhiste teedevõrgu lahenduste väljatöötamisele.31

Ristumiste kavandamisel arvestatakse erinevaid asjaolusid. Madalama liiklussagedusega teede

(kinnistutele juurdepääsuteed, osad kohalikud teed ja metsateed) ristumisel raudteega läbipääsud

üldjuhul suletakse, kuna samatasandilised ristumised põhitrassil ei ole ohutuse tagamiseks lubatud32

ning kõigi ristumiste eritasandilistena väljaehitamine väikese vahemaa tagant ei ole majanduslikult

otstarbekas ja põhjendatud. Läbipääsude sulgemine võib kaasa tuua vajaduse uute teede rajamiseks

uues asukohas. Maakonnaplaneeringutega Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks on

sätestatud, et projekteerimisel tuleb arvestada, et kavandatavate või ümberehitatavate teede kaudu

tagatakse teedevõrgu üldine sidusus ning rajatakse juurdepääsud majapidamistele ja kinnistutele.

Eritasandiliste ristumiste korral täpsustatakse projekteerimise etapis, kumb ristuvatest rajatistest

(kas raudtee või tee) paikneb maapinnal ning kumb kõrgel muldel, viaduktil või süvendis. Kui raudtee

rajatakse maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, lahendatakse ka

kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest (raudteega ristuvaks läbipääsuks kavandatakse kas

jalgratta- ja jalgtee tunnelid või -sillad). Eritasandiliste sõiduteedega ristete puhul arvestatakse ka

põllumajandustehnika liikumise vajadusega.

26 Muugale ja Pärnusse kavandatav kaubajaam ei ole käesoleva KMH mõistes kavandatav tegevus, kuna nende

projekteerimine ja vajadusel mõjude hindamine viiakse läbi eraldi tööna. Kaubajaamade rajamine on KMH-s

käsitletav koosmõju hindamisel. 27 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring. Eesti Raudtee ja

Skepast&Puhkim, 2018 28 Siire ühendab kahte raudteed pöörmete abil. Üldjuhul on siirde abil ühendatud raudteed üksteise suhtes

paralleelsed. Allikas: Vikipeedia (vaadatud 30.05.2019) 29 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0101, ptk 4.9 30 Maanteeamet seadis eriveoste koridoridega ristumiskohtades nõuded viaduktide kõrge gabariidi tagamiseks

eelprojekti koostamise etapis. 31 Teede vajadus ja põhimõttelised asukohad maakonnaplaneeringus Rail Balticu trassi asukoha määramiseks

on välja töötatud arvestades kinnistute piire ja paiknemist planeeringu koostamise etapis. Juurdepääsuteede

vajaduse ja asukoha täpsustamisel projekteerimisel peab lähtuma üldisest põhimõttest, et raudtee rajamisest

tingitud olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel tuleb juurdepääs kinnistule tagada Rail Balticu raudtee välja

ehitamise raames. 32 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 4.9

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

12 / 73

Projekteerimise käigus tuleb lahenduste väljatöötamisel arvestada ka päästevõimekusega ning

umbtee33 korral kavandatakse ümberpööramise võimalus (lahendused koostöös Päästeametiga).

Lisaks tavapärastele avaliku kasutusega teedele kaasneb raudtee rajamisega vajadus kavandada

ligipääsuteed hooldus- ja päästetehnikale raudtee ja selle taristu hoolduseks või turvalisuse

tagamiseks. Üldjoontes projekteeritakse ligipääsuteed trassile iga 2–3 km tagant ning võimalikult

lähedale objektidele, millele on vaja tagada ligipääs. Ligipääsuteed projekteeritakse (projekteerimise

aluseks võetakse tee kalle, katend, kandevõime ja muud näitajad) sõltuvalt sellest, millise tehnikaga

(nt kas on vaja ligipääsu rasketehnikaga) on vaja tagada ligipääs. Ligipääsuteed jäävad piirdeaiast

väljapoole ning võimalusel kasutatakse ligipääsuteedeks olemasolevat teedevõrku.

Lisaks ligipääsuteedele projekteeritakse kohati ka hooldusteed, mis jäävad piirdeaia sisse.

Hooldusteed kavandatakse möödasõidujaamade ja peatuste juurde ning kohtadesse, kus on vaja

tagada juurdepääs teenindatavatele objektidele, kuid kus ei ole võimalik kasutada ligipääsuks

avalikku teedevõrku.34 Mõlemal pool rööbastee kõrval (ca 3 m kaugusel rööbastee teljest) kulgeb

kogu pikkuses 0,8 m laiune hooldusrada35.

Ristumised veekogude ja märgaladega

Raudtee ristub suuremate ja väiksemate vooluveekogude ning liigniiskete aladega. Projekteerimisel

arvestatakse asjaoluga, et raudtee rajamise järgselt peab olema tagatud vee liikumine pinnases ja

vooluveekogudes ning olemasolevate toimivate maaparandussüsteemide tõrgeteta toimimine ja

veerežiim arvestades maaparandusseaduses sätestatut.

Suuremad vooluveekogud ületatakse sillaga. Projekteerimise käigus töötatakse välja sildade täpsed

asukohad ning lahendused, arvestades seejuures keskkonnamõju hindamise (ja asjakohaste

uuringute) sisendiga. Näiteks on suuremate vooluveekogude puhul vajalik jätta silla alla kallasrajad

kergliiklejatele ja loomadele (arvestades nii suur- kui väikeulukeid), kuna ka kõrgeima veeseisu ajal

kuiv kaldariba leevendab raudtee rajamisega kaasnevat barjääriefekti. Sildade projekteerimisel

töötatakse välja lahendus, mis tagab veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise ning

sillaaluse toimimise eluslooduse ühenduskoridorina.

Ristumised väiksemate looduslike vooluveekogudega ja maaparandussüsteemi eesvooludega

lahendatakse enamasti truupidega, mis viiakse raudtee alt läbi ning nende konkreetsed asukohad ja

lahendused (truubi tüüp) täpsustatakse projekteerimise käigus. Truupide lahendused valitakse ja

projekteeritakse sellised, mis tagavad veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise. Arvestada

tuleb vajadusega tagada läbipääsud kahepaiksetele, poolveelistele liikidele ja väikeulukitele. Alloleval

joonisel (Joonis 3) on toodud näiteid truupidest, mis on kohandatud ka loomade läbipääsuks.

Joonis 3. Truubid, mis on kohandatud ka loomadele läbipääsuks36

Kõigi veega seotud objektide projekteerimisel arvestatakse kohalike klimaatiliste tingimusetega

(temperatuur, sademed, sesoonsed erinevused jne), veetasemete kõikumistega, püsivalt liigniiskete

aladega (soised alad, rabad), pinnavee kõrge tasemega.

33 Rail Balticu maakonnaplaneeringuga kavandatud/ümberehitatav tee, mille teises otsas puudub väljapääs

(seotus olemasoleva teega). 34 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 5. 35 Design Guidelines RBDG-MAN-012-0102 ptk 4.12 36 Design Guidelines RBDG-MAN-027-0101

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

13 / 73

Projekteerimisel väljatöötatavad lahendused peavad vastama keskkonnanõuetele (nii

seadusandlikele kui ka keskkonnamõju hindamisest tulenevatele) ning mõjutama ümbritsevat

keskkonda võimalikult vähe.

Elektritaristu

Maakonnaplaneeringuga on määratud liitumispunktid põhivõrguga ning liitumispunktidest lähtuvad

liinikoridorid raudteed teenindavate veoalajaamadeni37. Liitumispunkti ja veoalajaama ühendavad

110 kV nimipingega liinid on raudteeinfrastruktuuri osaks (vt Joonis 4) ning nende põhimõttelised

asukohad on kavandatud maakonnaplaneeringuga. Veoalajaamad asuvad ligikaudu 60–80 km järel,

mis tähendab, et Rail Balticu Eesti osas on maakonnaplaneeringuga kavandatud neli veoalajaama –

Häädemeeste, Sindi, Kehtna ja Järveküla (Aruküla) – ja liitumispunkti AS-i Elering hallatava

põhivõrguga. Veoalajaamade asukohtade määramisel on lähtutud elektrivõrgu toimimise

ökonoomikat ja varustuskindlust tagavast vahemaast (vahekaugus ligikaudu 60–80 km) ning

põhivõrguga liitumise võimaluse olemasolust. Veoalajaamade asukohad võivad muutuda, sest

elektrilahendused töötatakse välja eraldi projektiga. Seetõttu ei ole põhivõrku ja veoalajaamu

hõlmav (väljapoole raudteekoridori rajatav) elektritaristu käesoleva KMH objekt.

Veoalajaamast lähtub raudtee sisene liinivõrk. Raudtee sisene liinivõrk ja kohalikud alajaamad

ehitatakse raudteemaa ja selle kaitsevööndi koridori.

Joonis 4. Elektritaristu põhimõtteline skeem

Looduskeskkond

Põhimõttelised üldised suunised, mida Rail Balticu raudteetaristu projekteerimisel ja kavandamisel

looduskeskkonna osas arvestama peab, on kirjeldatud projekteerimisjuhistes (Design Guidelines –

DG)38. Selles dokumendis on toodud üldised suunised, kuid lõplikud lahendused peavad olema

täielikus vastavuses valdkonnapõhiste kehtivate seaduste, määruste, standardite jm

regulatsioonidega ning arvestada tuleb ka varasemates töödes seatud tingimustega. Vajadusel

tehakse KMH ja projekteerimise tulemuste põhjal ettepanek projekteerimisjuhiste muutmiseks.

Projektlahenduste väljatöötamisel võetakse muuhulgas arvesse pinna- ja põhjaveega seonduvat,

loomapopulatsioonide sidususe tagamist, kaitsealuste liikide elupaiku ning kliimamuutustega ja

maavaradega seonduvat.

Näiteks kohtades, kus Rail Balticu raudtee trassi koridor lõikab erineva tasandi rohelise võrgustiku

struktuurelemente, on maakonnaplaneeringus ette nähtud piirkonnad, kus võrgustiku sidususe ja

toimivuse ning loomade liikumisvõimaluste tagamise leevendavateks meetmeteks on vaja tagada

suurulukite läbipääs (ökoduktid, taradest loobumine (seal, kus see on ohutuse seisukohalt võimalik),

vaba läbipääsuga kallasrajad, tarastamisel lahendused, mis võimaldavad väiksemate imetajate

läbipääsu tara alt jne). Täpsed lahendused töötatakse välja projekteerimise käigus koostöös

keskkonnamõju hindajatega. Seejuures on erinevate loomaläbipääsu lahenduste asukohapõhistel

väljatöötamisel muuhulgas vajalik arvestada liikumiskoridori karakteristikuid (mis tüüpi läbipääs –

õhk, maismaa, vesi; sihtliigid; elupaiga tüüp – mets, avamaastik, märgala jms), kogu trassil

37 Veoalajaam on raudteerajatis raudteeseaduse mõistes. 38 DG Environment. RBDG-MAN-027-0101

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

14 / 73

paiknevate läbipääsude sagedust ja olulisust ning võimalikku mõju haruldastele ja kaitsealustele

liikidele.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

15 / 73

3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht

Käesoleva KMH seisukohast on kavandatavaks tegevuseks kiire raudtee (Rail Balticu) rajamine ja

kasutamine Rapla maakonna põhjaosas 17,5 km pikkusel lõigul maakonna piirist kuni Hagudini (vt

Joonis 5).

Rail Baltic on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on rajada 1435 mm rööpmelaiusega raudtee

koos seonduva taristuga, selleks et integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa

raudteevõrguga.

Käesolevas KMH-s käsitletav lõik on osa Eesti territooriumil kulgevast trassist (kogupikkus Eestis on

213 km). Raudteelõik kulgeb algusega Harju ja Rapla maakonna piirilt lõuna-kagu suunas, möödudes

Kohilast ida poolt, läbides Keila jõe ületusel Mälivere küla tiheasustusega osa, ületades Tallinn–

Rapla–Türi maantee ning Tallinn–Lelle–Pärnu olemasoleva raudteekoridori. Edasi kulgeb hinnatav

raudteelõik Tallinn–Lelle–Pärnu raudtee ja Rabivere maastikukaitseala vahelt lõuna suunas, pöörates

kaitseala kagunurga lähistel lõuna-edelasse. Lõigu lõunapiiriks on Rapla valda jääv Hagudi–Kodila

tee.

Varasemalt koostatud maakonnaplaneeringutega on määratud Rail Balticu trassikoridor39 ja raudtee

põhimõtteline lahendus. Käesolev keskkonnamõju hindamine viiakse läbi raudtee ehitusprojektile,

mille käigus koostatakse nimetatud lõigule täpsem lahendus. Raudtee projekteeritakse vastavalt

programmi peatükis 2 toodud põhimõtetele (st kavandatava raudtee kirjeldus on esitatud peatükis 2)

ning projekteerimisjuhistes (DG) ja ekspluatatsioonikavas (OP) kirjeldatud nõuete alusel. KMH käigus

hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju.

39 Maakonnaplaneeringutega määratud raudtee trassi koridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee

kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga”. „Nihutamisruum“ on ala, mille sees võib projektlahenduse käigus

trass nihkuda. Trassi koridori laiuseks on valdavalt 350 m, tiheasustusalal 150 m.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

16 / 73

Joonis 5. KMH objektiks oleva Rail Balticu trassi lõigu asukoht

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

17 / 73

4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KMH käigus

ei käsitleta planeeringuga määratud trassikoridorist väljaspool asuvaid alternatiive. Kõikide

alternatiivsete lahenduste puhul arvestatakse planeeringus „Rapla maakonnaplaneering Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestatud 350 m laiuse trassi koridoriga, mille sees

trassi asukoha täpsustused ei ole vastuolus Rail Balticu maakonnaplaneeringuga.

KMH-s käsitletakse kahte põhialternatiivi:

1) eelprojekti lahendus;

2) põhiprojekti lahendus.

4.1. Alternatiiv 1: eelprojekti lahendus

Raudteetrassi lõigule (pikkusega 17,5 km), mis kulgeb Raplamaal Kohila ja Rapla vallas, on

eelprojekti lahenduses projekteeritud kokku 13 rajatist: 4 maanteesilda, 6 raudteesilda ja 3 ökodukti

(Joonis 6).

Eritasandilised lahendused on projekteeritud ristumistel järgmiste teedega:

 maanteesild ristumisel Tagadi teega (kohalik tee nr 3170198);

 raudteesild ristumisel Urge teega (kohalik tee nr 3170011);

 raudteesild ristumisel Tallinn–Rapla–Türi teega (riigi tugimaantee nr 15);

 raudteesild ristumisel Salutaguse teega (kohalik tee nr 3170013);

 maanteesild ristumisel Künka teega (kohalik tee nr 3170026);

 raudteesild ristumisel Sihi teega (kohalik tee nr 3170154);

 maanteesild ristumisel Ülejõe teega (kohalik tee 3170731);

 maanteesild ristumisel Tallinn–Rapla–Türi teega (riigi tugimaantee nr 15);

 raudteesild ristumisel Tallinn-Lelle-Pärnu raudteega;

 maanteesild ristumisel Hagudi–Kodila teega (riigitee nr 20113).

Keila jõega ristumisel on projekteeritud raudteesild, mis arvestab ka suurimetajate liikumisega

Järlepa ja Rabivere rabade vahel. Raudtee on kogu ulatuses mõlemalt poolt piiratud taraga, mis on

väikestele loomadele läbitav. Suurimetajatele liikumisvõimaluste tagamiseks on vaadeldavale lõigule

projekteeritud lisaks Keila jõe raudteesilla kallasradadele ka 3 ökodukti: Kõnnu raba piirkonda,

Loone külasse ja Urge külasse.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

18 / 73

Joonis 6. Eelprojekti lahenduse järgne Rail Balticu trassi kulgemine (sinine ala on

krundijaotuskava järgne maavajadus) ning eritasandiliste ristumiste ja ökoduktide

asukohad

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

19 / 73

Väiksemate veekogude puhul (kraavid) on projektlahenduses ette nähtud truubid, mis tagavad

veerežiimi säilimise piirkonnas ning maaparandussüsteemide toimimise. Eelprojekti koostamise

raames uuriti maaparandusehitistel asuvate rajatiste (kuivenduskraavid, eesvoolud, truubid,

drenaažitorustike väljavoolud ja drenaažikaevud) seisukorda ning rekonstrueerimise vajadust

mahus, mis tagaks maaparandussüsteemide toimimise ja planeeritava raudteelõigu pinnavee

ärajuhtimise eesvooludesse või maaparandussüsteemi kraavidesse. Saadud informatsioonile

tuginedes töötati välja lahendused, mis tagavad maaparandusehitiste toimimise. Eelprojekti

lahenduses vaadeldaval lõigul on ette nähtud puhastada olemasolevaid kraave ~10,9 km ulatuses

ning rajada uusi kraave ~2,6 km ulatuses. Raudteega ristumisel rajatakse lõigul Harju ja Rapla

maakonna piirist kuni Hagudi–Kodila teeni 25 truupi. Nende lahenduste puhul on arvestatud ka

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) nõudeid erinevate loomarühmade läbipääsude

tagamiseks.

Muldkeha ehitatakse kihtidena dreenivast pinnasest, mis transporditakse kohale lähimatest

karjääridest. Kihid silutakse ja tihendatakse. Muldkeha ülaossa moodustatakse kaitsekiht minimaalse

paksusega 0,40 m. Pinnavee ärajuhtimiseks rajatakse mõlemale poole muldkeha kraavid ja

veekogumisrennid. Raudtee muldkeha nõlvad projekteeritakse kaldega 1:1,5 kuni 1:1,240. Kokku on

antud lõigul eelprojekti lahenduses 9 erinevat tüüpprofiili, millest kõige rohkem (ca 8 km ulatuses)

esineb alloleval joonisel (Joonis 7) kujutatud tüüpläbilõiget. Raudtee lõigul Harju ja Rapla maakonna

piirilt kuni Hagudini esineb ka lõike, kus raudtee on eelprojekti lahenduse järgi projekteeritud

süvendisse. Raudtee mulde kõrguse muutumine KMH sellel lõigul vt Joonis 8.

Joonis 7. Eelprojekti lahenduses vaadeldavas lõigus enim kasutatud tüüpristlõige41

(Reaalprojekti koostatud eelprojekti materjalid, 201842)

40 Design Guidelines, joonised (tüüpristlõiked) RBDG-DWG-001, RBDG-DWG-002, RBDG-DWG-004, RBDG-

DWG-022 jt 41 Eelprojekt, RB-EP-07-RW-4RP-01. Tüüpristlõige ei ole mõõtkavaline vaid illustreerib taristuobjektide

põhimõttelist paiknemist. 42 Eelprojekti lahenduses ei ole rööpapaaride pikitelje vahe kooskõlas projekteerimisjuhisega (DG-ga)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

20 / 73

Joonis 8. Raudtee mulde kõrgus lõigus Harju ja Rapla maakonna piirilt Hagudini

Eelprojektikohase lahenduse puhul kulgeb mõlemal pool raudteed (piirdeaedade sees) hooldustee,

mis ei ole avalikult kasutatav. Mürahäiringu leevendamiseks on projekteeritud

müraleevendusmeetmed (nt müraseinad, mida antud lõigus on projekteeritud ligi 4 km).

Eelprojekti lahenduse materjalidega on põhjalikumalt võimalik tutvuda TTJA koduleheküljel43.

4.2. Alternatiiv 2: põhiprojekti lahendus

Alternatiiv täpsustub projekti ja KMH koostamise ajal. Alternatiivi lahenduse kirjeldus lisatakse KMH

aruandesse, kui vastav projektlahendus on välja töötatud.

Hindamise vaheetapp on nn konsolideeritud eelprojekt, mis on välja töötatud RB Rail AS-i meeskonna

poolt ning lähtub eelkõige efektiivsemast raudteelahendusest, arvestades võimalusel KSH-s toodud

keskkonnameetmetega. Selle lahenduse väljatöötamise eesmärk on Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu

eelprojektides kasutatud tehniliste lahenduste ühtlustamine ning projektide vastavusse viimine välja

töötatud dokumentatsiooniga. Käesolevaks ajaks on konsolideeritud eelprojekti puhul kavandatud

vaid raudtee telgjoon ning pikiprofiil, kuid kavandatud pole leevendusmeetmeid. Konsolideeritud

eelprojekti peamine erinevus eelprojektiga võrreldes on raudtee mulde kõrguse erinevused ning

raudtee telje asukoha muutused. Tulenevalt mulde kõrguse muutustest ei ole täies mahus

rakendatavad eelprojekti käigus välja töötatud üle- ja altpääsu lahendused (nii sõidukitele,

jalakäijatele kui ka loomadele). Lisaks ei ole selle alternatiivi puhul hooldusteed pidevalt mõlemal

pool raudteed.

KMH käigus lähtutakse põhimõttest, et konsolideeritud eelprojekti ja projekti koostaja

poolt välja töötatud lahendus peavad keskkonnamõju seisukohast olema vähemalt sama

head või paremad, kui on toodud eelprojektis.

KMH aruande koostamise etapis kirjeldatakse alternatiivi 2 lahendust alternatiivide võrdlemiseks ja

mõju hindamiseks piisavas detailsuses. Hinnatavate alternatiivide jaoks täpsustatakse vähemalt

järgmist:

 raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud raudteeinfrastruktuuri (jaamad, elektrimastid ja -liinid,

ülesõidud, sillad, truubid) asukohad ja nende tehnilised lahendused;

43 https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/rail-balticu-eelprojekt-ja-uuringud (vaadatud

01.07.2019)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

21 / 73

 raudtee ehitamisest tingitud ümberehitamiste (ülesõidud, teedevõrk ja tagasipöördekohad

metsateedel, umbtee korral ümberpööramise võimalus vms) vajadus, asukohad ja tehnilised

lahendused;

 teede ümberehitamisel analüüsida ja lahendada taristu lahendused tervikuna (sh

bussipeatused, jalg- ja jalgrattateed jms);

 raudtee paiknemine (tavalise kõrgusega muldkehal, kõrgel muldel, estakaadil või süvendis);

 teedega ja olemasoleva raudteedega ristumiste asukohad ning nende lahendused;

 ökoduktide ja müratõrjerajatiste asukohad ning tehnilised lahendused;

 vibratsioonitaset vähendavad projektlahendused;

 lahendused maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide toimimise tagamiseks;

 väikeulukite läbipääsude asukohad ja lahendused;

 raudtee rajamisega kaasnevat raadamise maht;

 raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi ulatus.

Eelnevatele põhialternatiividele lisaks hinnatakse KMH käigus tehnilisi alamalternatiive järgmiste

teemade lõikes:

• loomaläbipääsud – KMH-s hinnatakse järgmiseid alamalternatiive:

o eelprojekti lahendus;

o eelprojekti põhjal välja töötatud loomapääsude nö kombineeritud lahendus, kus osa

trassist on tarastamata ja lisaks on muutunud suurulukite pääsude asukohad.

• märgalade läbimine – KMH-s hinnatakse projekteerija poolt esitatud erinevaid tehnoloogilisi

võimalusi.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

22 / 73

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamisel on allikmaterjalina kasutatud Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“ seletuskirja ja sama

maakonnaplaneeringu KSH aruannet. Nendes dokumentides toodud informatsiooni on võimalusel

täiendatud uuemate uuringute ja andmebaaside informatsiooniga.

5.1. Asustus ja maakasutus

Raudteelõik kulgeb Harju ja Rapla maakonna piirilt Kohila valla territooriumil lõuna-kagu suunas, läbi

Urge, Vilivere, Salutaguse, Loone ja Mälivere külade.

Maakonna piirilt alustades kulgeb trassi koridor Urge ja Vilivere küla piiril, läbides nii metsa- kui ka

põllumajandusmaid. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Urge külas Kohila alevi

ja Prillimäe aleviku vahel. Urge külas on kahel pool Tallinn–Rapla–Türi maanteed kehtestatud

mitmeid detailplaneeringuid elamute rajamise eesmärgil (valla üldplaneeringu järgne arendus ehk

nn Uus-Kohila), mida trassi koridor läbib. Edasi lõuna poole suundudes läbib trassi koridor Salutaguse

küla lääneserva. Külas asuvad majapidamised ja tootmisterritooriumid jäävad trassi koridorist ida

poole. Edasi kulgeb trassi koridor Loone küla maadel, kus valdav osa küla hajali paiknevatest

majapidamistest jääb trassi koridorist ida poole. Keila jõge ületades läbib trassi koridor Mälivere küla

kirdenurka, möödudes jõe äärde rajatud majapidamistest ida poolt. Mälivere külas paiknevad trassi

koridoris valdavalt metsamaad, Loone külas valdavalt põllumajandusmaad, vähemal määral ka

metsamaad. Lõunasse liikudes läbib trass Mälivere küla kagunurka.

Rapla vallas kulgeb trass läbi Röa ja Kuku külade. Röa külas ristub trassi koridor Tallinn–Lelle–Pärnu

raudtee ja Tallinn–Rapla–Türi maanteega. Kuku küla territooriumil läbib trassi koridor valdavalt

põllumajandusmaid. Lõigu lõunapiiriks on Kuku küla keskosas Hagudist idas paiknev ristumine

Hagudi–Kodila kõrvalmaanteega.

Maakonnaplaneeringuga kehtestatud Rail Balticu trassi koridor riivab Rapla vallas ka Pirgu küla.

Raudtee (raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) ise kulgeb Röa küla territooriumil, Pirgu küla maadele

ulatub trassi koridori „nihutamisruum“.

Kavandatava tegevuse piirkonna maakasutust illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 9). Peamiselt on

tegemist hajaasustusega piirkonnaga, kus asustuse vahel on põllu- ja metsamaad. Tihedam asustus

kavandatava raudtee eeldatavas mõjualas on Urge, Kohila, Loone ja Mälivere piirkonnas. Vastavalt

ETAK-i andmetele kulgeb raudtee trass eelprojekti raames koostatud krundijaotuskava järgi (reaalne

maavajadus raudtee rajamiseks) lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Hagudini 44 ha ulatuses

metsamaal. Metsasemad lõigud on Urge ja Vilivere piirkond ning Mälivere küla piirkonnas.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

23 / 73

Joonis 9. Maakasutus kavandatava tegevuse piirkonnas

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

24 / 73

5.2. Kaitstavad loodusobjektid

Raplamaa põhjaosa 17,5 km pikkuselt läbiva Rail Balticu raudtee trassikoridori otsese mõju alasse

jäävad kaitstavad loodusobjektid ning nende kaitseväärtused on loetletud järgnevas tabelis (Tabel

1).44 Nende objektide käsitlemine KMH aruandes on vajalik, et täpsustada eelmistes etappides antud

mõju hinnanguid ning vajadusel seada uued või täpsemad leevendavad meetmed lähtudes

täpsustunud kavandatava tegevuse lahendusest. Eraldi on käsitletud rahvusvaheliselt kaitstavaid

Natura 2000 alasid, millele on läbi viidud Natura eelhindamine (vt ptk 6).

Kavandatava tegevuse mõjuala määratlemisel on aluseks võetud raudtee kavandamise eelmiste

etappide hindamistes rakendatud lähenemine, mida on täpsustatud eelprojekti detailsusastet silmas

pidades. Kaitstavate loodusobjektide arvamisel mõjualasse on lähtutud järgmisest loogikast:

 otsese mõju ala – otsese mõju alana käsitletakse raudtee kaitsevööndit (66 m) ja/või

eelprojekti raames koostatud krundijaotuskavaga määratud ala (viimane on kohati raudtee

kaitsevööndist oluliselt laiem ala, kuna hõlmab ka erinevaid raudteega kaasnevaid objekte

(risted, ökoduktid jm). Otsese mõju ala on raudtee ja sellega kaasnevate objektide (risted,

loomaläbipääsud jm) ala, kus toimub keskkonna füüsiline muutmine. Seal paiknevatele

kaitstavatele loodusobjektidele kaasneb suure tõenäosusega otsene mõju (hävimine, pindala

vähenemine jne);

 kaudse mõju ala – see on piirkond väljaspool otsese mõju ala, kus kaitstavad

loodusobjektid säilivad, kuid neile võivad avalduda kaudsed mõjud (nt häirimine, veerežiimi

muutused jms). Kaudse mõjuala ulatus sõltub erinevatest asjaoludest (liigist, piirkonna

looduslikest tingimustest, väljakujunenud maakasutusest, projektlahendusest jms) ning

vajadusel täpsustatakse seda KMH aruande koostamise ajal.

Mõjuala võib täpsustuda projektlahenduse väljatöötamisel konkreetsete objektide (risted,

elektriliinid, kohalikud peatused jms) asukohtades, millest KMH aruande koostamise käigus

kaitstavate loodusobjektide hindamisel ka vastavalt lähtutakse.

Tabel 1. Kaitstavad loodusobjektid projekteeritava Rail Balticu raudtee otsese mõju alas

Jrk nr

Kaitstav loodusobjekt

Keskkonna- registri kood

Kaitse-eesmärk Eelprojekti raames kavandatud

leevendavad meetmed*

1 Rabivere maastiku-

kaitseala

KLO1000246 - loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide – huumus-toiteliste järvede ja järvikute

(3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude

(6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse;

16A-1.5-1

44 EELIS, seisuga aprill 2019

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

25 / 73

Jrk nr

Kaitstav loodusobjekt

Keskkonna- registri

kood

Kaitse-eesmärk Eelprojekti raames

kavandatud leevendavad meetmed*

- soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine.

2 veelendlane

põhja-nahkhiir

suurvidevlane

pargi-nahkhiir

KLO9107130

KLO9107131

KLO9114208

KLO9114209

LK II kategooria kaitstavate ja LoD IV lisas nimetatud nahkhiireliikide elupaik Keila jõel.

16A-1.6-5

* Kood KSH käigus välja töötatud leevendavate meetmete registris (vt Lisa 2)

Natura eelhinnangu käigus (vt ptk 6) on jõutud järeldusele, et kavandatava tegevusega kaasnev

võimalik negatiivne mõju Rabivere loodusalale/maastikukaitsealale ei ole välistatud, mistõttu

hinnatakse võimalikku mõju KMH aruande koostamise käigus. Samuti hinnatakse kavandatava

tegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele (nahkhiirtele) seoses raudteesilla rajamisega üle nende

liikide elupaigaks oleva Keila jõe.

Mõju hindamise käigus tehakse koostööd Keskkonnaametiga, et täpsustada ka teiste kaitstavate

liikidega esinemist kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas.

Lisaks eelnimetatud Rabivere maastikukaitsealale paiknevad kavandatava raudtee trassi lõigu

piirkonnas Kurtna-Vilivere hoiuala ja Nabala-Tuhala looduskaitseala.

Kurtna-Vilivere hoiuala (Rapla maakonnas KLO2000179, Harju maakonnas KLO2000144) asub

Harju ja Rapla maakonnas ning on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega

nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“45 ja Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a

määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“46. Hoiuala pindala Rapla

maakonnas on 15,5 ha, millest veeosa pindala moodustab 1,8 ha. Hoiuala pindala Harju maakonnas

on 37,9 ha, millest veeosa pindala moodustab 2,3 ha. Hoiuala asub kavandatavast raudteelõigust

1,5 km kaugusel.

Kurtna-Vilivere hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede

ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),

lamminiitude (6450), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060)

– ning II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) –

elupaikade kaitse.

Kurtna-Vilivere hoiuala moodustab osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kurtna-Vilivere

loodusalast (EE0020318) ning selle kaitse-eesmärgid on samad, mis hoiualaga kattuval loodusala

osal; vt ptk 6.

Natura eelhindamise käigus (vt ptk 6) jõuti järeldusele, et võib välistada kavandatava tegevuse (Rail

Balticu raudtee ja sellega seotud taristu rajamine vastavalt eelprojektile) otsese ja kaudse ebasoodsa

mõju avaldumise Kurtna-Vilivere loodusalale/hoiualale ja selle kaitse-eesmärkidele. Seetõttu ei ole

KMH aruande etapis vajalik mõju hindamise läbiviimine Kurtna-Vilivere hoiualale.

Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634) asub Rapla ja Harju maakonnas ning on kaitse alla

võetud Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2014. a määrusega nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala

45 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937?leiaKehtiv 46 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

26 / 73

moodustamine ja kaitse-eeskiri“47. Looduskaitseala pindala on 4628,7 ha, millest 6,9 ha moodustab

veeosa.

Nabala-Tuhala looduskaitseala eesmärk on kaitsta:

1) allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala

Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi;

2) soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike;

3) elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud

(3180*), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

4) liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), eesti soojumikas (Saussurea

alpina ssp. esthonica) ja saarmas (Lutra lutra);

5) kaitsealuseid taimeliike kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia

odoratissima), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata ssp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kõdu-koralljuur

(Corallorhiza trifida) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaiku;

6) liike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg

(Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kanakull (Accipiter gentilis),

laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-

kakk (Aegolius funereus), rohunepp (Gallinago media), musträhn (Dryocopus martius),

hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja öösorr

(Caprimulgus europaeus).

Ühe osa Nabala-Tuhala looduskaitsealast moodustab Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rahaaugu

loodusala (EE0020319); vt ptk 6. Rahaaugu loodusala moodustab Nabala-Tuhala looduskaitsealast

kavandatavale raudteelõigule lähemal asuva osa. Rahaaugu loodusala kaitse-eesmärgid

moodustavad osa Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eesmärkidest.

Natura eelhindamise käigus (vt ptk 6) jõuti järeldusele, et võib välistada kavandatava tegevuse (Rail

Balticu raudtee ja sellega seotud taristu rajamine vastavalt eelprojektile) otsese ja kaudse ebasoodsa

mõju avaldumise Rahaaugu loodusalale, seega ka Nabala-Tuhala looduskaitsealaga ühistele kaitse-

eesmärkidele.

Enamik Nabala-Tuhala looduskaitseala ülejäänud kaitse-eesmärkidest (hüdrogeoloogia,

ökosüsteemid ja taimeliigid) on seotud kaitseala veerežiimiga ja selle säilitamise vajadusega.

Rahaaugu loodusala Natura eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et arvestades kaugust

kavandatavast raudteelõigust ning asjaolusid, et loodusala ja kavandatavat raudteed eraldab

valdavas osas olemasolev tugimaantee nr 15 poolt, et loodusala keskmeks oleval Angerja ojal ei ole

puutumust kavandatava raudteega, mis võiks mõjutada oja veerežiimi, et loodusala veerežiim on

seotud sellest kagu pool paikeva Mahtra soostikuga ja kavandatav raudteelõik nendevahelist ala ei

mõjuta, ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks mõjutada loodusala kaitse-eesmärkide

soodsat seisundit. Seda hinnangut võib põhimõtteliselt laiendada kogu looduskaitsealale, sest kui

raudteele lähemal asuva kaitseala osa mõjutamine ei ole tõenäoline, siis seda ebatõenäolisem on

kaitseala kaugema osa mõjutamine. Looduskaitseala kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide ja

nende elupaikade mõjutamine (häirimine) ei ole tõenäoline kauguse tõttu kavandatavast

47 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014010?leiaKehtiv

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

27 / 73

raudteelõigust (2,1 km) ning samuti seetõttu, et kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealal asuvaid

elupaiku ka kaudselt.

Eelnimetatud asjaoludel võib välistada kavandatava tegevuse (Rail Balticu raudtee ja sellega seotud

taristu rajamine vastavalt eelprojektile) otsese ja kaudse ebasoodsa mõju avaldumise Nabala-Tuhala

looduskaitsealale. Seetõttu ei ole KMH aruande etapis vajalik mõju hindamise läbiviimine Nabala-

Tuhala looduskaitsealale.

5.3. Kultuuriväärtused

Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostati kultuuriväärtuste uuring48. Selle

täpsustamiseks ja täiendamiseks viidi läbi arheoloogilise eeluuringu I etapp49, mille tulemustega

arvestati juba trassi koridori väljatöötamisel. Kultuuripärandi uuringus käsitletakse:

 kultuurimälestisi;

 Muinsuskaitseameti poolt muudesse registritesse (lisaks kultuurimälestiste riiklikule

registrile) koondatud objekte (XX saj arhitektuur, maaehituspärand, matmispaigad);

 pärandkultuuriobjekte;

 looduslikke pühapaiku;

 väärtuslikke maastikke;

 miljööalasid;

 kohalike omavalitsuste poolt kaitse alla võetud objekte ja alasid;

 kalmistuid;

 kirikuid.

Arheoloogilise eeluuringu eesmärk oli kaardistada kohad, kus on vajalik läbi viia

maastikuinspektsioon selgitamaks muististe olemasolu ja arheoloogiliste väljakaevamiste vajadust.

Hiljem on läbi viidud arheoloogiste eeluuringute II etapp (peamiselt kasutatud meetod oli otsingud

maastikul), mille eesmärgiks oli leida trassikoridori (eelprojekti järgne trassikoridor) alalt üles seal

olla võivad arheoloogiliselt väärtuslikud kinnismuistised.50

Lõigul Harju ja Rapla maakonnapiirist Hagudini on arheoloogiliste uuringute II etapi käigus

tuvastatud mitmed arheoloogiliselt huvipakkuvad piirkonnad (Kohila vallas Urge ja Röa külas), kus

on välitööde käigus leitud põllukivihunnikud. Rail Balticu projekteritava trassi alla (eelprojekti järgne

trass) jääb kaks põllukivihunnikut Urge külas (Lepiku, Oja ja Karuvatsa maaüksustel). Huvipakkuvad

on ka Loone külas Muti talukoht ning Röa külas lisaks kivihunnikutele ka kiviaia jäänused.

Trassikoridor kulgeb läbi Keila jõe väärtusliku maastiku (maakondliku/potentsiaalse riikliku

tähtsusega maastik) servaala ja kattub väheses ulatuses väärtusliku maastikustruktuuriga Röa külas.

Trassi lähedale jääb kaks pärandkultuuriobjekti: Röa paemurd ja Kerisahju seinad.

48 Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2. Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2013 49 Rail Baltic KSH aruande lisa VI-1. «Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I

etapp», Tartu Ülikool, prof Valter Lang, 2013 50 Tvauri, A., Metsoja, K. 2015. Rail Balticu trassi arheoloogiliste eeluuringute II etapi lõpparuanne. Osa II Rapla

maakond. 2015. Tartu Ülikool. Tartu;

http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-13958_A-leire_RB-2_Raplamaa.pdf

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

28 / 73

5.4. Geoloogia ja maavarad

Trassi piirkonnas on eelprojekti raames läbi viidud ehitusgeoloogiline uuring51. Põhiprojekti

koostamise käigus on geoloogilised uuringud tehtud uuesti.

Vaadeldav trassilõik paikneb Harju lavamaal. Üldine reljeefi langus on trassilõigu lõunapoolsest osast

põhjapoolse osa suunas. Maapinna absoluutkõrgused muutusid uuringupunktide asukohtades

vahemikus 40,25–71,0 m.

Trassilõigu lõunaosas esineb kahe kõrgema paekühmu vahel madalam, osaliselt soostunud ala.

Sellest põhja poole toimub üldine maapinna langus, mida liigestavad üksikud künkad. Suurematest

pinnaveekogudest lõikub trass Keila jõega, samuti mitmete ojade ja magistraalkraavidega.

Pinnakatte paksus on enamusel trassi alast üldgeoloogiliste uuringute andmetel suhteliselt väike (1–

10 m, kohati ka alla 1 meetri). Pinnakatte all avanevad trassi lõunapoolsel lõigul Siluri ja põhjapoolsel

lõigul Ülem-Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsed kivimid – lubjakivid ja merglid (vt Joonis 10).

Pinnakate koosneb enamasti moreenist ja jääjärvelistest liivadest, paiguti esineb turvast ja õhukese

pinnakattega (ca 1 m) alasid. Lõunapoolses osas läbib trass Kõnnu ja Koigi rabasid.

Trassilõik läbib ca 450 m pikkuselt väikest osa keskkonnaregistris arvele võetud kohaliku tähtsusega

Hagudi turbamaardlast (10. plokk, hästilagunenud turvas, turbakihi keskmine paksus 2,1 meetrit52),

vt Joonis 10. Turbalasund levib ka väljaspool Hagudi turbamaardla piiri.

5.5. Pinna- ja põhjavesi

Kogu trassilõik asub Keila jõe valgalal ning see ristub lõigu põhjaosas Võiba ojaga ja kanaliseeritud

Siimu kraaviga. Lõigu lõunaosas ristub trass tehissängides voolava Kivisilla ojaga ja Sootaguse

peakraaviga. Kohila alevi juures ületab trass looduslikus sängis voolava ja looduskaitseliselt

väärtusliku Keila jõe.

Seisuveekogusid trassi lähialal ei ole, kuid trass kulgeb valdavalt liivase lähtekivimiga (ajutiselt

liigniiskete) muldade levikualal ning mitmete riigi poolt korrashoitavate maaparandussüsteemide

territooriumil.

Raudtee trassilõigu alal levib maapinnalt esimese aluspõhjalise veekogumina Siluri-Ordoviitsiumi

(S-O) Harju põhjaveekogum. Tulenevalt maakonna geoloogiast (suhteliselt õhuke pinnakate, mille

all Siluri ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid, milles võib esineda ka karsti) on põhjavesi trassil peamiselt

nõrgalt kaitstud, väiksemates lõikudes ka keskmiselt kaitstud või kaitsmata (vt Joonis 11). Põhjavesi

paikneb lõhelistes ja karstunud lubjakivides ja dolomiitides.

Trassilõigu piirkonnas tuleb pöörata tähelepanu joogiveekaevude veetasemele ja nende veekvaliteedi

säilitamisele. Ühisveevärgi puurkaevud avavad üldjuhul sügaval asuvaid aluspõhja veekihte ning

seetõttu raudteetrassi ehitus ja ekspluatatsioon neile mõju ei avalda. Trassi lähipiirkonda jäävad

üksikmajapidamiste salvkaevud ja madalad puurkaevud võivad olla rohkem mõjutatud, mistõttu

nende puhul on põhjavee kvaliteedi ja kättesaadavuse küsimused olulised.

51 Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks, Reaalprojekt OÜ. RB-GL-10 52 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, maardla registrikaart nr 111 Hagudi

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

29 / 73

Joonis 10. Kavandatava tegevuse lähiala geoloogia ja maardlad53

53 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

30 / 73

Joonis 11. Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas.54 Joonisel on toodud ka

karstinähtuste esinemine ning maaparandussüsteemide paiknemine trassi lähialal

54 Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

31 / 73

5.6. Loomastik ja rohevõrgustik

Rail Balticu raudtee puhul on tegemist joonobjektiga, mis läbib muuhulgas ka erinevaid looduslikke

maastikke, sh erinevate liikide elupaiku. Lisaks raudtee enda ja selle lähialal toimivate otseste

(elupaikade kadu, kahanemine jms) ja kaudsete (müra, häirimine jm) mõjude hindamisele on oluline

käsitleda ka loomastiku elupaikade sidususe ja liikumisvõimaluste temaatikat. Need teemad on

otseselt seotud rohelise võrgustikuga. Roheline võrgustik ehk rohetaristu kujutab endast omavahel

seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid,

tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse.55 Rohelise

võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vajalik tagada rohevõrgu ökoloogiline sidusus

– et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja

liikumisteede võrgustikuna.

Raplamaa põhjaossa projekteeritav raudtee ristub kolmel korral rohevõrgustiku koridoridega (vt

Joonis 12). Raudtee kavandamise eelnevates etappides on loomastiku elupaikade sidususe

temaatikat juba käsitletud ning välja on töötatud leevendavad meetmed (vt Lisa 2, leevendavate

meetmete register). KMH aruandes on vajalik vastavalt välja töötatud projektlahendusele käsitleda

rohevõrgu temaatikat, sh mõju loomastikule ning loomade elupaikade sidususele ning vajadusel

täpsustada juba välja töötatud leevendavaid meetmeid. Samuti on vajalik koostöös loomastiku

eksperdiga välja töötada toimivad loomaläbipääsude tehnilised lahendused.

Joonis 12. Projekteeritava raudtee paiknemine Rapla maakonna rohelise võrgustiku

suhtes

55 Rapla maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80

https://maakonnaplaneering.ee/rapla-maakonnaplaneering1

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

32 / 73

6. Natura 2000 eelhinnang

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ56 ja 2009/147/EÜ57.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli

6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile

„Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2016).

KeHJS-e ja LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse

raames. KeHJS-e § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala

kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena

kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-

eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimene etapp on Natura eelhindamine, mille eesmärk on läbi alljärgnevate

sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine. Eelhindamise tulemusena saab

otsustada, kas on vaja edasi liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa

mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on kiire raudtee (Rail Balticu) rajamine Rapla maakonna põhjaosas

17,5 km pikkusel lõigul maakonna piirist Hagudini. Tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus on

täpsemalt esitatud KMH programmi peatükkides 2 ja 4. Käesolevas eelhindamises on lähtutud

tegevuse alternatiivist 1 (eelprojekti lahendus). Põhiprojekti lahendus (alternatiiv 2) töötatakse välja

KMH aruande etapis ja mõju Natura aladele hinnatakse vajadusel samuti KMH aruande koostamise

käigus.

Kavandatava raudteetrassi lõigu võimaliku mõju piirkonda jääb kolm Natura 2000 võrgustiku ala:

 Kurtna-Vilivere loodusala;

 Rahaaugu loodusala;

 Rabivere loodusala.

Kurtna-Vilivere loodusala asub Harju ja Rapla maakonna piiril ning jääb käsitletavast

raudteelõigust lähimas punktis 1,5 km kaugusele lääne poole. Projekteeritava raudteelõigu

paiknemine Kurtna-Vilivere loodusala piirkonnas vt Joonis 13.

Rahaaugu loodusala jääb kavandatavast raudteelõigust enam kui 2 km (lähimas punktis 2,1 km)

kaugusele ida poole, suures osas teisele poole Tallinna–Rapla–Türi maanteed (tugimaantee nr 15).

Projekteeritava raudteelõigu paiknemine Rahaaugu loodusala piirkonnas vt Joonis 13.

56 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (loodusdirektiiv – LoD) 57 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse

kohta (linnudirektiiv – LiD)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

33 / 73

Joonis 13. Projekteeritava raudtee lõigu paiknemine Kurtna-Vilivere ja Rahaaugu

loodusalade piirkonnas

Rabivere loodusala asub raudteetrassi lõigu lähedal, seejuures raudtee ise loodusalale ei jää, kuid

alaga kattub raudtee otsese mõju ala (st krundijaotuskava ja kaitsevööndi ala, kus toimub keskkonna

füüsiline muutmine). Kavandatava raudtee paiknemine Rabivere loodusala juures vt Joonis 14.

Kavandatava tegevuse seotus Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatava raudtee rajamine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse

korraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

34 / 73

Joonis 14. Kavandatav tegevus Rabivere loodusala piirkonnas

6.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

6.2.1. Kurtna-Vilivere loodusala

Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318) asub Harju ja Rapla maakonnas ning on kaitse alla võetud

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri“58. Loodusala pindala on 71,1 ha, millest veeosa pindala moodustab

4,1 ha. Loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisas nimetatud 5 elupaigatüübi ning kahe sama

direktiivi II lisas nimetatud liigi ja nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Kurtna-Vilivere

hoiualaga (Rapla maakonnas KLO2000179, Harju maakonnas KLO2000144). Olemasolevast

raudteest ca 1 km lääne poole jääv loodusala lõunapoolne lahustükk kattub Saunaküla

maastikukaitsealaga. Need kaitstavad alad tagavad loodusala siseriikliku kaitse; vt ptk 5.2.

Loodusala põhjapoolse lahustüki keskmeks on Keila jõgi (3260), mille kaldad on ääristatud

lamminiitudega (6450). Lõunapoolne lahustükk on jääpaisjärve rannavalli kaitseks. Rannavallid on

kattunud sürjametsade (9060) ja vanade loodusmetsadega (*9010).59

Kurtna-Vilivere loodusala kaitse-eesmärkide kohta annab ülevaate Tabel 2.

58 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 59 Kurtna-Vilivere loodusala Natura standardandmevorm:

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020318

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

35 / 73

6.2.2. Rahaaugu loodusala

Rahaaugu loodusala (EE0020319) asub Rapla maakonnas ja on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse

5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“60. Loodusala pindala on 473,1 ha ning see on loodud loodusdirektiivi I lisas nimetatud

9 elupaigatüübi ning kahe sama direktiivi II lisas nimetatud liigi ja nende elupaikade kaitseks.

Rahaaugu loodusala moodustab osa Nabala-Tuhala looduskaitsealast (KLO1000634; vt ptk 5.2), mis

tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Loodusala piirneb lõunas põllumajandusmaastiku ja suvilatega, põhjas metsadega. Kõlvikuliselt

moodustab loodusalast põhiosa tugeva kuivendusmõjuga majandatav sega- ja okasmets. Ala kesk-

ja lõunaosas, Angerja oja kallastel leidub soostunud niite ja soid. Ala keskosas asuvate lamminiitude

ja liigirikaste madalsoode esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on arvestatav. Metsaelupaikade

esinduslikkus on varieeruv (arvestatavast kuni väga heani). Pindalaliselt on loodusalal kõige rohkem

metsaelupaiku (rohunditerikkaid kuusikuid ning siirdesoo- ja rabametsi).61

Rahaaugu loodusala kaitse-eesmärkide kohta annab ülevaate Tabel 3.

6.2.3. Rabivere loodusala

Rabivere loodusala (EE0020316) asub Rapla maakonnas ja on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse

5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“62. Loodusala pindala on 2169,1 ha, millest 25,9 ha moodustab veeosa. Loodusala on

moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud 15 elupaigatüübi ning ühe sama direktiivi II lisas

nimetatud liigi ja selle elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Rabivere maastikukaitsealaga

(KLO1000246; vt ptk 5.2), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Kahe lahustükiga Rabivere loodusala on loode-kagu suunaline, üle 5 km pikk ja kuni 2 km lai

sookompleks, mis on tekkinud väikeste üksikute järvede kinnikasvamisel ja soostumisel. Turbakihi

paksus on kuni 8 m. Soostiku pinnamood varieerub kõrgusvahemikus 62-69 m ümp. Rabivere ja

Kõnnu rabasid eraldab madal Aavemäe–Sõrsamäe oosilaadne seljandik. Seli raba moodustab

veelahkmeala, millelt lähtuvad ojad on lääne pool Kasari vesikonda kuuluva Teenuse jõe läteteks,

idapoolsed suubuvad Keila jõe keskjooksule ja põhjaosast väljuv oja on Maidla jõe lätteks. Rabivere

loodusalaga hõlmatud soostikust väljub 9 oja, millest 7 neeldub karsti. Loodusala maakasutusest

kuulub 943 ha (43,7%) metsamaa kategooriasse. Rohumaade ja haritavate maade osakaal on

kaitsealal väike, vastavalt 25,4 ha (1,2%) ja 10,4 ha (0,5%). Enamik maadest – 1174 ha (54,4%)

– kuulub muu maa kategooriasse, mille moodustab peamiselt soo.63

Rabivere loodusala kaitse-eesmärkide kohta annab ülevaate Tabel 4.

60 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 61 Rahaaugu loodusala Natura standardandmevorm:

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020319 62 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 63 Rabivere loodusala Natura standardandmevorm:

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020316

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

36 / 73

Tabel 2. Kurtna-Vilivere loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade

Kaitse-eesmärk Kirjeldus64,65,66 Pindala,

ha

Loodus- kaitseline väärtus67

Elupaigatüübid

Jõed ja ojad (3260)

Elupaigatüübi moodustavad jõed ja ojad koos veesisese või ujuva taimestuga. Vooluvete taimestu

kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest; väikejõgede puhul on suur tähtsus

ka valgusoludel. Väärtuslikumad on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev (meandritega) voolusäng. Jõgesid ja ojasid käsitletakse koos sootide ja puhverdava kaldaribaga. Loodusalal moodustab nimetatud elupaigatüübi Keila jõgi koos kaldavööndiga.

2 B

Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210)

Kuivad või poolkuivad rohumaad, poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud. 5 B

Lamminiidud (6450)

Lamminiidud (luhad) esinevad jõgede ja ojade üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha

kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni.

19 B

Vanad loodusmetsad (*9010)

Need on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume.

10 B

Okasmetsad oosidel

ja moreenikuhja- tistel (sürjametsad - 9060)

Positiivsete pinnavormide lagedel valitseb puurindes enamasti harilik mänd, nõlvadel lisandub enam

harilikku kuuske, segus võib kasvada ka lehtpuid. Ümbritsevate tasasemate aladega võrreldes on nende metsade ökoloogilised tingimused varieeruvamad. Märgatav keskkonnatingimuste erinevus on päikeseliste- ja varjunõlvade vahel: päikeselistel nõlvadel on alustaimestik sageli liigirikas.

5 B

Liik

Asur-

konna suurus

Saarmas (Lutra

lutra) Loodusala mitmekesised veeelupaigad loovad saarmale hea elupaiga. - C

64 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Jaanus Paal, 2000: https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf 65 Kurtna-Vilivere loodusala Natura standardandmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020318 66 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava: https://www.envir.ee/sites/default/files/paksukojaline_j6ekarp_tk.pdf 67 Natura standardandmebaasi järgi (A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

37 / 73

Kaitse-eesmärk Kirjeldus64,65,66 Pindala,

ha

Loodus- kaitseline

väärtus67

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Paksukojaline jõekarp eelistab elupaigana liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Põhinõuded elupaigale: püsiv veetase, piisav vool ning toit, kuid mitte ülearu selge vesi.

- C

Tabel 3. Rahaaugu loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade

Kaitse-eesmärk Kirjeldus68,69 Pindala,

ha

Loodus-

kaitseline väärtus70

Elupaigatüübid

Jõed ja ojad (3260)

Elupaigatüübi moodustavad jõed ja ojad koos veesisese või ujuva taimestuga. Vooluvete taimestu kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest; väikejõgede puhul on suur tähtsus ka valgusoludel. Väärtuslikumad on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev (meandritega) voolusäng. Jõgesid ja ojasid käsitletakse koos sootide ja puhverdava kaldaribaga. Loodusalal

moodustab nimetatud elupaigatüübi peamiselt Angerja oja koos kaldavööndiga.

2 B

Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

Elupaigatüüpi käsitletakse sageli jõgede ja ojade elupaigatüübi puhvertsoonina, mis tagab jõgede ja

ojade elupaigatüübi parema kaitse. Sagedamini kuuluvad niisked servaalad kahte kasvukohatüüpi: liigivaesed soostunud niidud või liigivaesed madalsood. Soostunud niidu kasvukohatüübile on omased leetunud gleimullad, gleistunud leetunud mullad ning küllastumata gleimullad. Selle kasvukohatüübi kooslused on levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. Liigivaese madalsoo kasvukohatüübi taimekooslusi leidub madalatel tasandikel või laugetel veelahkmealadel. Mullaks on erineva sügavusega

madalsoomullad. Põhjavee tase on kõrge, kohati ulatub see maapinnani. Levik üle Eesti.

8 C

Lamminiidud (6450)

Lamminiidud (luhad) esinevad jõgede ja ojade üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha

kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused

lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni.

24 C

68 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Jaanus Paal, 2000 69 Rahaaugu loodusala Natura standardandmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020319 70 Natura standardandmebaasi järgi (A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

38 / 73

Kaitse-eesmärk Kirjeldus68,69 Pindala,

ha

Loodus- kaitseline

väärtus70

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Turvast tekitavad taimekooslused vähe- kuni kesktoiteliste vete pinnal. Õõtsiksood on tekkinud/tekivad veekogude kinnikasvamisel. Hõlmavad väga mitmekesiseid taimekooslusi.

2 C

Liigirikkad madalsood (7230)

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata

saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eeskätt liigirikkad madalsood ja soostunud niidud.

24 C

Vanad

loodusmetsad (*9010)

Need on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud noored

puistud. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume.

5 B

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme huumusega (nn pruunidel) metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Hariliku kuuse enamusega puistud viljakamatel kasvukohtadel. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur. Rohunditerikkaid kuusikuid esineb

Rahaaugu loodusalal elupaigatüüpidest enim.

55 B

Siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Elupaiga moodustavad okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil, mille veetase on püsivalt

kõrge, ületades isegi ümbruskonna põhjaveepeegli taset. Vesi on alati väga toitainetevaene. Elupaigatüüp on levinud rabade servades. Siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüüp on Rahaaugu

loodusalal metsa elupaigatüüpidest teisel kohal (rohunditerikaste kuusikute järel).

53 B

Lammi-lodumetsad (*91E0)

Lammimetsad on üleujutusalade metsad, mis kasvavad kihilistel, tulvavete poolt kohale kantud ainese setetel jõe- ja ojalammidel. Mullaks on erineva sügavusega lammi-madalsoomullad. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur oleneb sellest, millises lammiterrassi osas mets kasvab.

11 B

Liik

Asur-

konna suurus

Saarmas (Lutra

lutra) Loodusala mitmekesised vee- ja sooelupaigad loovad saarmale hea elupaiga. - C

Eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica)

See II kaitsekategooria liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis. Soojumikas kasvab mitmel pool loodusala madalsoodes. Mitmekesised vee- ja sooelupaigad võimaldavad eesti soojumikale loodusalal soodsaid kasvutingimusi.

1000i C

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

39 / 73

Tabel 4. Rabivere loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade

Kaitse-eesmärk Kirjeldus71,72,73 Pindala,

ha

Loodus- kaitseline väärtus74

Elupaigatüübid

Huumustoitelised

järved ja järvikud (3160)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Kõnnu rabas asuvad järved ja laukad. 19 B

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)

Pärandkooslused liigirikka taimestikuga, kus avatud niidulapid vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgu- ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel.

3 C

Lood (*6280)

Väga liigirikkad ökosüsteemid, mida tugevasti mõjutavad talveperioodi klimaatilised tingimused. Looniidud on enamasti kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad; ajuti, eelkõige kevaditi, on ülaveega

küllastatud sulglohud ja karstialad. Taimkatte kujunemisel on olnud oluline osa karjatamisel. 4 C

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)

Eestis looduskaitselist väärtust ei oma, sest tegemist on kuni mõõdukalt väetatud niiskete

arurohumaadega või meie tingimustes isegi kultuurkarjamaadega, mille liigiline koosseis on väetise hulgast sõltuvalt ulatuslikult muutlik. Siia elupaigatüüpi kuuluvad ka kaua aega tagasi sööti jäetud põllumaad, millel on enam-vähem taastunud looduslik taimkate.

10 B

Puisniidud (*6530)

Hõreda puurindega alad on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora.

2 C

Rabad (*7110)

Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küündi enam toiteainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse

peamiselt sademed. 850 B

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluksid Eestis eeskätt turba kaevandamisega rikutud alad, aga ka intensiivselt kuivendatud rabad.

0 B

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Turvast tekitavad taimekooslused

vähe- kuni kesktoiteliste vete pinnal. Hõlmavad väga mitmekesiseid taimekooslusi. Elupaika leidub ca

160 m kaugusel raudtee otsese mõju alast. 152 C

71 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Jaanus Paal, 2000 72 Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=21811097 73 Rabivere loodusala Natura standardandmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020316 74 Natura standardandmebaasi järgi (A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

40 / 73

Kaitse-eesmärk Kirjeldus71,72,73 Pindala,

ha

Loodus- kaitseline

väärtus74

Nokkheina- kooslused (7150)

Kuna väljaspool rabasid võib meil nokkheinakooslusi leida vaid vaga väikeste fragmentidena, ei ole seda elupaigatüüpi Eestis vajadust iseseisva tüübina käsitleda.

0 B

Liigirikkad madalsood (7230)

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eeskätt liigirikkad

madalsood ja soostunud niidud. 31 C

Vanad loodusmetsad (*9010)

Need on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud noored

puistud. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Rabivere loodusalal leidub seda elupaika hajusalt väikeste eraldistena üle kogu kaitseala.

26 C

Vanad laialehised

metsad (*9020)

Laialehistega puuliikidega metsad, iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas (järjepidevus), surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel on Eestis neid metsi varem kasutatud karjatamiseks või heinamaana.

16 C

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme huumusega (nn pruunidel) metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Hariliku kuuse

enamusega puistud viljakamatel kasvukohtadel. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur.

20 C

Soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080)

Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud.

Seega on need metsad niisked või märjad. Antud tüüp on tundlik kuivenduse suhtes ning säilinud loodusala neis osades, kus kuivenduse mõju pole olnud väga suur. Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud sihtkaitsevööndi režiimiga, mistõttu peaks selle seisund ajas paranema.

22 B

Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Elupaiga moodustavad okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil, mille veetase on püsivalt kõrge, ületades isegi ümbruskonna põhjaveepeegli taset. Vesi on alati väga toitainetevaene. Siirdesoo- ja rabametsade elupaikasid on Rabivere loodusalal metsa elupaigatüüpide seas enim.

Elupaigatüüp on levinud rabade servades. See elupaik on vastavalt EELIS-e andmebaasile loodusalal leiduvatest elupaikadest kõige lähemal kavandatavale raudteetrassile – ca 120 meetrit. Otsese mõju ala jääb ca 50 m kaugusele.

173 B

Liik

Asur- konna

suurus

Eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica)

See II kaitsekategooria liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis. Soojumikas kasvab mitmel pool loodusala madalsoodes. Kokku on soojumikale sobilikke kasvukohti loodusalal ligikaudu 30 ha, mille looduskaitseline seisund on hea (B).

>100i C

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

41 / 73

6.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

6.3.1. Eeldatav mõju Kurtna-Vilivere loodusalale

Kurtna-Vilivere loodusala põhjapoolne lahustükk (Kurtna-Vilivere hoiuala; KLO2000179/

KLO2000144; vt ptk 5.2) Keila jõe kallastel asub projekteeritavast raudteelõigust lähimas punktis

(Harju ja Rapla maakonna piiril) ca 1,5 km kaugusel (vt Joonis 13). Seega otsest ebasoodsat mõju

loodusala kaitseväärtustele ei põhjusta.

Loodusala põhjapoolse lahustüki maismaaelupaikadele kaudse mõju avaldumise võimalust

eeldatavalt ei ole, sest need elupaigad (sh nende veerežiim) on seotud Keila jõega, mille veerežiimi

kavandatav tegevus ei mõjuta.

Kavandatav raudteetrassi lõik ületab Keila jõge loodusalast linnulennult umbes 11 km ülesvoolu, kuid

arvestades jõe arvukaid lookeid on vahemaa piki jõge märkimisväärselt pikem. Seega ei ole

tõenäoline, et nt raudteesilla rajamisega seotud võimalik ehitusaegne mõju (eelkõige

heljumisisalduse tõus vees) võiks kanduda mööda jõge allavoolu kuni loodusalani ning mõjutada

elupaigatüübi jõed ja ojad soodsat seisundit. Samal põhjusel ei ole tõenäoline ka raudteesilla

ehitamisega seotud mõju avaldumine kaitse-eesmärgiks olevate saarma ja paksukojalise jõekarbi

elupaikadele.

Vahemikus Harju ja Rapla maakonna piirist kuni raudtee ristumiseni Keila jõega suubub Keila jõkke

ida poolt mitmeid väiksemaid vooluveekogusid, mida ületab ka projekteeritav raudteelõik: Siimu

kraav, Salutaguse kraav, Kivisilla oja ja mitu nimeta kraavi (maaparandussüsteemi eesvoolud).

Nende veekogude pikkus projekteeritavast raudteest kuni suubumiseni Keila jõkke jääb vahemikku

1-2 km. Kuna tegemist on väikeste (enamasti laiusega 2-4 m) ja suhteliselt aeglase vooluga

kraavidega (maapinna lang on väike), siis tavapäraste veekaitsemeetmete rakendamisel ehitustööde

käigus ei ole tõenäoline, et raudtee (sh truupide) rajamisega seotud võimalik ehitusaegne mõju

(eelkõige heljumisisalduse tõus vees) võiks kanduda mööda jõge allavoolu kuni loodusalani ning

mõjutada elupaigatüübi jõed ja ojad soodsat seisundit. Samal põhjusel ei ole tõenäoline ka raudtee

ehitamisega seotud mõju avaldumine kaitse-eesmärgiks olevate saarma ja paksukojalise jõekarbi

elupaikadele.

Kavandatava raudteelõigu põhjapoolse osa vahetus läheduses kulgev Võiba oja (VEE1097900)

suubub Keila jõkke loodusalast allavoolu, mistõttu mistahes võimalik ehitus- või kasutusaegne mõju

Võiba ojale loodusala kaitse-eesmärke, sh jõgede ja ojade elupaigatüüpi (3260) Keila jõel, ei mõjuta.

Lõunapoolse osa Kurtna-Vilivere loodusalast moodustab lahustükina paiknev Hageri-Sutlema

rannamoodustistel asuv Saunaküla maastikukaitseala (KLO1000663), mis paikneb projekteeritavast

raudteetrassist ligi 3 km lääne pool (sh ca 1 km olemasolevast raudteest lääne pool) ja ka teisel pool

Keila jõge (vt Joonis 13). Seetõttu, võttes arvesse ruumilist kaugust, eraldatust Keila jõe poolt (mis

välistab võimalikud veerežiimi muutused loodusala selle lahustüki piirkonnas) ning kaitse-eesmärgiks

olevaid rannavallil kasvavaid ja seetõttu ka veerežiimi muutuste suhtes mittetundlikke metsakooslusi

(elupaigatüübid 9010* ja 9060), kavandatav raudtee sellele loodusala osale otsest ega kaudset mõju

ei põhjusta. Seetõttu puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks loodusala sellele

osale.

6.3.2. Eeldatav mõju Rahaaugu loodusalale

Rahaaugu loodusala asub projekteeritavast raudteelõigust lähimas punktis ca 2,1 km kaugusel (vt

Joonis 13). Seega otsest ebasoodsat mõju loodusala kaitseväärtustele ei põhjusta.

Arvestades kaugust kavandatavast raudteelõigust ning asjaolusid, et loodusala ja kavandatavat

raudteed eraldab valdavas osas olemasolev tugimaantee nr 15 poolt, et loodusala keskmeks oleval

Angerja ojal ei ole puutumust kavandatava raudteega, mis võiks mõjutada oja veerežiimi, et

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

42 / 73

loodusala veerežiim on seotud sellest kagu pool paikeva Mahtra soostikuga ja kavandatav raudteelõik

nendevahelist ala ei mõjuta, ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks mõjutada loodusala

kaitse-eesmärkide soodsat seisundit.

6.3.3. Eeldatav mõju Rabivere loodusalale

Kavandatava raudtee rajamise otsese mõju ala ulatub Rabivere loodusalale. Otsese mõju alas, kus

toimub keskkonna füüsiline muutmine, ei ole registreeritud loodusala kaitse-eesmärke (vt Joonis 14).

Samas ei saa välistada kaudsete mõjude (eeskätt veerežiimi muutuste) ilmnemist loodusala kaitse-

eesmärkidele, täpsemalt lähimatele elupaigatüüpidele, milleks on siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

ning siirde- ja õõtsiksood (7140). Need elupaigatüübid esinevad minimaalselt vastavalt 50 m ja

160 m kaugusel otsese mõju alast. Seetõttu on KMH aruande etapis vajalik läbi viia Natura

asjakohane hindamine, mis tugineb välja töötatud projektlahendusel. Hindamine selgitab välja mõju

kaitse-eesmärkidele. Vajadusel töötatakse välja leevendavad meetmed.

Natura hindamisel vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse projekti eelmises etapis läbi viidud

Natura hindamisel seatud leevendavad meetmed75.

Rabivere maastikukaitseala piiranguvööndisse on eelprojektiga kavandatud ligikaudu 600 m2

suurune maaeraldus, kuhu eelprojekti faili „RB-EP-07-EN-2AP-01.pdf“ kohaselt on ette nähtud tee ja

kraavi ehitamine. Keskkonnaamet juhib 28.05.2019 kirjas nr 6-3/19/6674-2 (Keskkonnaameti

seisukoht Rail Baltica raudtee eelprojekti kohta) tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse 26.09.2005

määruse nr 252 „Rabivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 12 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on

kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks ja uute

hoonete ehitamine. Esitatud joonise kohaselt ei vasta kaitsealale tee rajamine kehtivale kaitse-

eeskirjale, mistõttu tuleb tee kavandada kaitsealast välja. Olemasoleva Sootaguse peakraavi sängi

muutmine on võimalik, kui kavandatava kraavi asukohas on mineraalpinnas (ulatusliku kuivendava

mõju vältimiseks) ja kavandatuga ei kaasne mõju ala kaitseväärtustele. KMH käigus vaadatakse

looduses ala üle ja kaardistatakse kaitsealuste liikide leiukohad nende olemasolul (eeldatava mõjuala

ulatuses) ning hinnatakse kavandatavast tegevusest avalduvat mõju liikidele ja nende elupaigale.

Raudtee rajamine toob kaasa vajaduse muuta kõnealuses piirkonnas (Rabivere loodusala lähedal)

Tallinn–Rapla–Türi maantee asukohta. Maantee projekteerimisel uues asukohas kaalutakse tehniliste

lahenduste selgudes tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Rabivere loodusalale ning vajadusel

algatatakse vastav KMH.

6.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Objektiivse info põhjal võib välistada kavandatava tegevuse (Rail Balticu raudtee ja sellega seotud

taristu rajamine vastavalt eelprojektile) otsese ja kaudse ebasoodsa mõju avaldumise Kurtna-Vilivere

ja Rahaaugu loodusaladele. Seetõttu ei ole KMH aruande etapis vajalik Natura asjakohase hindamise

läbiviimine Kurtna-Vilivere ja Rahaaugu loodusaladele.

Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist kavandatava

tegevuse (Rail Balticu raudtee ja sellega seotud taristu rajamine vastavalt eelprojektile)

elluviimisel üksi või koosmõjus teiste tegevustega (maantee) Rabivere loodusala kaitse-

eesmärkidele. Seetõttu on KMH aruande etapis vajalik Natura asjakohase hindamise

läbiviimine tuginedes väljatöötatavale projektlahendusele.

Rail Balticu raudtee projektlahenduse kohase või selle mistahes alternatiivsete lahendusvariantide

elluviimisel peab olema välistatud ebasoodne mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele.

Ebasoodsa mõju väljaselgitamine, mis võtab aluseks väljatöötatud lahendused ja alternatiivid,

75 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Heaks kiidetud 10.08.2017. Lisa IV Natura hindamine;

http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/1059-lisa-iv-

natura-hindamine

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

43 / 73

viiakse läbi KMH aruande koostamise etapis läbiviidava Natura asjakohase hindamise käigus.

Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

44 / 73

7. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

7.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“76 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega

nr 368. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid

regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja

üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega.

Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste

üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või

strateegiate paremaks seostamiseks. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise

strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise

arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes.

Planeeringus tuuakse välja, et Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada

Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee (Rail

Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline raudtee konkureerib lühematel

vahemaadel edukalt õhutranspordiga.

Kiire raudteeühenduse (240 km/h) põhimõte ja suund (Tallinn-Pärnu-Läti piir) on kajastatud

üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ joonisel (nr 7) „Transpordivõrgu põhistruktuur aastal 2030“ (vt

Joonis 15).

Joonis 15. Transpordivõrgu põhistruktuur aastal 2030. Väljavõte üleriigilisest

planeeringust „Eesti 2030 +“

76 https://eesti2030.wordpress.com/

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

45 / 73

7.2. Transpordi arengukava aastateks 2014–2020

Transpordi arengukava 2014–202077 on terviklik transpordi lähiaastate arengusuundi määrav

strateegiline planeerimisdokument. Transpordi arengukava 2014–2020 põhieesmärgiks on tagada

inimeste ja kaupade liikumine mugaval, kiirel, ohutul ja jätkusuutlikul moel. Nende eesmärkide

saavutamiseks on arengukavas välja toodud 7 alaeesmärki:

 mugav ja nutikas liikumiskeskkond;

 kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus;

 liikluskahjude vähenemine;

 transpordi keskkonnamõjude vähenemine;

 mugav ja kaasaegne transport;

 turismi ja ettevõtlust toetavad rahvusvahelised reisiühendused;

 suurenev rahvusvahelise kaubaveo maht.

Reisirongiühendused moodustavad hetkel kõige väiksema osa rahvusvahelistest

transpordiühendustest. Stabiilselt on toiminud ühendus Moskvaga ja 2012. aastal taastati ka liin

Peterburi (mõlema liini toimimine on 2015. aasta seisuga katkenud). Puudub ümberistumiseta

ühendus Lätti ja sealt edasi Lääne-Euroopa suunal ning ka Venemaa suunal ei võimalda rongide

kiirus ja veeremi seiskord reisirongiliikluse potentsiaali ära kasutada. Kuna liikumisviiside jaotuse

nihe raudteeliikluse suunas on ka EL-i poliitikas pikas perspektiivis olulisel kohal, siis on selles

valdkonnas kavas olulised põhimõttelised arendused. Need ei avalda küll reisijate arvu osakaalule

2020. aastaks suurt mõju, kuid on pikemas perspektiivis siiski olulised.

Eesti kõige suurem kavandatud transpordiprojekt rahvusvahelise reisirongiliikluse valdkonnas on Rail

Baltic. Arengukava perioodil jätkatakse uue raudtee ehitamiseks vajalike planeerimis- ja

projekteerimistöödega ja koostööd Rail Balticu projektis osalevate riikidega (Eesti, Leedu, Läti, Poola

ja Soome) ühisettevõtte loomiseks. Lähiaastatel valmivad uuringud ja projektid, millega

kinnistatakse uue raudtee trassikoridor. EL-i kaasrahastamise olemasolul jätkatakse

ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks 2018. aastal. Eesti on võtnud

projekti elluviimisel aktiivse rolli, eesmärgiga saada võimalikult suur osa ehitustöödest valmis EL-i

käesoleva eelarveperioodi 2014–2020 jooksul.

Käimasolevad tööd peavad tagama Eestile tulevikus ühenduse EL-i raudteesüsteemiga, mis senini

puudub. Lisanduvad uued ühendusvõimalused loovad alternatiivi olemasolevatele ühendustele

(õhu- , mere- ja maanteetransport) Euroopaga ning avardavad arenguvõimalusi. Rail Balticu reisijate

raudteejaamad on kavandatud Tallinnas Ülemiste piirkonda (lennujaama lähedusse) ja Pärnu linna

või selle lähialale.

Kaasaegse täielikult elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee valmimine võimaldab tuntavalt vähendada

transpordiga kaasnevat saastet, loob eeldused investeeringute saamiseks, majanduskasvuks,

regionaalseks koostööks ning vähendab autoliikluse koormust maanteedel.

Arengukava sisaldab konkreetset Rail Balticu meedet (meede 6.4), mille raames elluviidavad

olulisemad tegevused on järgmised:

 jätkatakse Rail Balticu arenduse ettevalmistusi – maakonnaplaneeringuid, keskkonnamõjude

strateegilist hindamist, vajalikke detailplaneeringuid, eelprojekteerimist ja koostööd projekti

partnerriikidega, raudteed opereerima hakkava ühisettevõtte loomist;

 planeeritav raudteetaristu võimaldab praegusega võrreldes oluliselt suuremate

kaubamahtude teenindamist ning kuni puuduvad raudtee läbilaskevõime ammendumise

riskid, uusi arendusprojekte 2020. aastani ette ei nähta. See on eriti oluline, et vähendada

77 https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

46 / 73

survet raudteekasutustasude tõstmiseks, mis tekkis langenud kaubamahtude tõttu.

Raudteeinvesteeringute peamine suund on olemasoleva taristu läbilaskevõime, kvaliteedi ja

ohutuse tagamisele. Kuna kaubaveol on oluline roll raudteetaristu toimimiseks vajalike

kulude katmisel, siis on vaja kontekstis, kus reisirongiliikluse mahtu plaanitakse tõsta,

tagada samas kaubaveoks vajalik läbilaskevõime. Probleemid läbilaskevõimega võivad kõige

tõenäolisemalt tekkida Paldiski suunal. Seetõttu kavandatakse raudteetaristu arendamise

strateegias muuhulgas selle suuna läbilaskevõime tõstmise investeeringud;

 kõige olulisem uus arengusuund raudteel on ka kaubavedude kontekstis kahtlemata Rail

Baltic, kuna koos reisirongiliiklusega hakkab uus raudtee teenindama kaubavedusid. Selle

toimimiseks on kavandamisel kaubaterminal Muuga sadama piirkonnas.

7.3. Rapla maakonnaplaneering

Rapla maakonnaplaneeringus 2030+78 on märgitud, et Rapla maakonnaplaneeringuga paralleelselt

koostati maakonnatasandil teemaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“, mille perspektiivne trassikoridor on kajastatud maakonnaplaneeringu tehnilise taristu

kaardil.

Lisaks perspektiivsele trassikoridorile on Rapla maakonnaplaneeringus tähistatud kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad (Kohila, Rapla ja Järvakandi); vt Joonis 16.

7.4. Üldplaneeringud

2017. aastal toimunud haldusreformi käigus muutusid paljude kohalike omavalitsuste piirid.

Käesoleva hetkel (aprill 2019) on kõikides kohalikes omavalitsustes alanud või algamas uute

üldplaneeringute koostamine, mille käigus arvestatakse Rail Balticu raudtee paiknemisega

üldplaneeringu koostamise hetkeks teadaolevas täpsusastmes.

7.5. Detailplaneeringud

Rail Balticu maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (DP), mis

asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on antud hinnang

nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse osa.

Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade

omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga kavandatava

tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga kavandatav ei ole realiseeritav

(kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise

võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms). DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja

kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail Balticu

raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja

detailplaneeringute koostamisel.

Rail Balticu raudtee projekteerimise käigus hinnatakse täpsustatud trassi asukohta ja tehnilisi

lahendusi arvesse võttes trassi mõjualasse jäävate DP-de realiseeritavust, vajalikke leevendavaid

meetmeid ja kehtetuks tunnistamise vajadust.

78 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80; https://maakonnaplaneering.ee/rapla-

maakonnaplaneering

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

47 / 73

Joonis 16. Kohalike peatuste põhimõttelised asukohad kavandataval Rail Balticu

kiirraudteel. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringust 2030+

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

48 / 73

8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju,

mõjuallikad, mõjuala ning mõjutatavad

keskkonnaelemendid

Vastavalt KeHJS-e § 13 lg 5 peab KMH programm sisaldama teavet kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate

mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH programmi

etapis määratakse edasiseks hindamiseks KMH eeldatav sisu ja ulatus (scoping). Antud juhul on Rail

Balticu raudtee Eesti lõigule hiljuti läbi viidud maakonnaplaneeringute KSH; heaks kiidetud

10.08.2017). Kuna nimetatud protsessi käigus läbiti lisaks scoping-etapile ka KMH hilisemad etapid

(sh keskkonnamõju hindamine, avalikustamised), sisaldub heakskiidetud KSH aruandes seni parim

teadmine Rail Balticu raudtee eeldatavate mõjude osas. Seetõttu on käesoleva KMH programmi puhul

asjakohane arvestada ka juba eelnevalt tehtud töös kogutud teavet kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta.

Alljärgnevalt on kavandatava raudtee puhul võetud aluseks asjakohased keskkonnaaspektid Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandest. Nimekirja on kohandatud vastavalt käesoleva KMH

eesmärgile – välja on jäetud pigem vaid KSH-le asjakohased teemad, mis ei vasta KMH

täpsusastmele (ning mille käsitlemist KMH-s ei eelda KeHJS-e nõuded), ning teemad, mis pole

asjakohased tulenevalt käesoleva lõigu asukohast (Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi).

Käesoleva KMH puhul asjakohased teemad on kajastatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5), kus on

kirjeldatud kavandatava tegevusega seotud võimalikud keskkonnamõju valdkonnad, mõjutatavad

keskkonnaelemendid, eeldatavad mõju allikad ning mõjuala suurused79. Lisatud on ka info mõjude

eeldatavate prognoosimeetodite kohta.

Kõikide allolevas tabelis (Tabel 5) esitatud mõjuvaldkondade/mõjutatavate

keskkonnaelementide osas hinnatakse KMH käigus kavandatava tegevusega kaasnevat

ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju.

Kuna projekteerimise käigus Rail Balticu raudtee paiknemist ja lahendusi antud lõigul täpsustatakse

ning protsessi käigus võib ilmneda ka uut informatsiooni keskkonnatingimuste kohta, ei pruugi

tabelis esitatud teave olla lõplik ning seda täpsustatakse vajadusel KMH aruande koostamise etapis.

KMH aruanne koostatakse vastavalt Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusele nr 34

„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“80, milles on muuhulgas

esitatud loetelud keskkonnaelementidest ja -aspektidest, mille käsitlemine KMH käigus võib olla

asjakohane. Määruses esitatud loetelusid kasutatakse soovitatavate kontrollnimekirjadena, et KMH

protsessi käigus määrata vajadusel täiendavad asjakohased keskkonnaaspektid.

79 Tabeli koostamisel on aluseks võetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande (heaks kiidetud

10.08.2017) ptk-s 14 asuv tabel 14.1, mida on ajakohastatud ning täpsustatud KMH etapist lähtuvalt. 80 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

49 / 73

Tabel 5. KMH-s käsitletavad mõjuvaldkonnad

Mõjuvaldkond / mõjutatav keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

Mõju kliimale Mõju kliimale avaldub eelkõige läbi kasvuhoonegaaside emissioonide, mida mõjutavad

ehitusprotsess, Rail Balticu raudteel toimima hakkav rongiliiklus ning sellest tulenevad muutused teiste transpordiliikide kasutuses, maakasutuse muutumine (sh metsade raadamine), võimalikud

muutused tundlikel aladel (nt märgalade veerežiimis). Raudtee rajamisest tulenevat negatiivset süsinikuheidet kompenseerib

eelkõige liiklemisviisides saavutatav modaalne nihe81.

Kasvuhoonegaaside emissiooni mõju avaldub globaalsel tasandil.

KMH raames saab hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat kasvuhoonegaaside emissiooni (sh nii ehitusprotsessidest kui

ka maakasutuse muutusest tulenev emissioon). Raudtee rajamisega seotud mõjude hindamisel kasutatakse olemasolevaid andmeid raudtee emisioonide kohta (nt Carbon Footprint of Railway infrastructure, UIC 2016). Maakasutuse muutusest tulenevate

emissioonide hindamise täpne metoodika lepitakse eelnevalt kokku Keskkonna- ministeeriumiga. Tegemist on kumulatiiv- set tüüpi mõjudega, mille kogumõju ei ole

mõistlik hinnata ühe raudteelõigu raames, vaid tuleks arvestada Rail Balticu raudteed

tervikuna (vt ptk 9.1).

Mõju Natura 2000 võrgustiku

alale

Otsene mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale avaldub eelkõige läbi kaitse-

eesmärgiks olevate elupaiga- tüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise. Kaudne mõju avaldub elupaigatingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud)

ebasoodsamaks muutumise

kaudu.

Otsese mõju alana käsitletakse raudtee kaitsevööndit (66 m) ja/või eelprojekti raames

koostatud krundijaotuskavaga määratud ala (viimane on kohati raudtee kaitsevööndist oluliselt laiem ala, kuna hõlmab ka erinevaid raudteega kaasnevaid

objekte (risted, ökoduktid jm),

kus toimub keskkonna füüsiline muutmine.

Mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale hinnatakse Natura asjakohase hindamise käigus, mis viiakse läbi

vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamine viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide

hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

81 Modaalne nihe kujutab endast uut liikuvuskontseptsiooni, kus eelistatud on säästlikumad liikumisviisid/transpordiliigid. Modaalne nihe oluline eeldus kahe eesmärgi

saavutamisel: 1) sõltuvuse vähendamine naftast; 2) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Allikas: Transpordi arengukava 2014-2020, ptk 1

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

50 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

Kaudse mõju ala suurus sõltub konkreetsest lahendusest, lokaalsetest tingimustest ning kaitse-eesmärkideks olevate

elupaigatüüpide ja liikide

tundlikkusest. Natura ala kaudses mõjualas asumine on määratud Natura eelhindamise käigus (vt ptk 6).

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2016). Natura hindamise metoodikat on täpsemalt käsitletud peatükis 6.

Mõju kaitstavatele loodus- objektidele

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele avaldub läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise (nt üksikobjektide puhul), liikide elupaikade pindala

vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide/ liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju avaldub läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud)

ebasoodsamaks muutumise.

Otsese mõju alana käsitletakse raudtee kaitsevööndit (66 m) ja/või eelprojekti raames koostatud krundijaotuskavaga määratud ala (viimane on kohati

raudtee kaitsevööndist oluliselt laiem ala, kuna hõlmab ka

erinevaid raudteega kaasnevaid objekte (risted, ökoduktid jm), kus toimub keskkonna füüsiline muutmine.

Kaudse mõju ala sõltub

konkreetsest kaitsealusest objektist ja keskkonnatingimus- test antud asukohas, aga üldiselt võib kaudne mõju ulatuda vähemalt sadadesse meetritesse. Näiteks maakonnaplaneeringute

KSH-s rakendati kaitsealuste objektide puhul kaudse mõju alana 350 m kogu trassikoridori ulatuses.

Hindamise aluseks on heaks kiidetud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne, olemasolevad andmebaasid, inventuurid, uuringud ja seire andmed. Aruande koostamise käigus tehakse

koostööd Keskkonnaametiga, et vältida olukordi, kus on küll uut teavet, aga see ei

kajastu andmebaasides või muudes allikates. Mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut, kaardianalüüsi, modelleerimist jm asjakohaseid meetodeid ning nende meetodite omavahelist

kombineerimist.

Mõju

loomastikule

Mõju loomastikule avaldub läbi

elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese

Mõjuala suurus häiringute ja

elupaikade killustumise osas sõltub konkreetsest lahendusest,

Hindamise aluseks on heaks kiidetud Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne, olemasolevad andmebaasid, inventuurid,

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

51 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

suremuse. Mõju avaldavad nii ehitustegevus, raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms), aga ka

rongiliiklus ning raudtee ja selle

taristu hooldus. Häiringute puhul on olulised ka nt müra, vibratsioon, valgusreostus, veerežiimi muutused.

lokaalsetest tingimustest, liikide spetsiifikast ning häiritavate objektide tundlikkusest.

Suremuse puhul loetakse

mõjualaks peamiselt raudtee

vahetut ümbrust (piirdeaiad ja nende vaheline ala).

uuringud ja seire andmed. Aruande koostamise käigus tehakse koostööd Keskkonnaametiga, et vältida olukordi, kus on küll uut teavet, aga see ei kajastu andmebaasides või muudes

allikates. Mõju hindamisel kasutatakse

eksperthinnangut, kaardianalüüsi, modelleerimist jm asjakohaseid meetodeid ning nende meetodite omavahelist kombineerimist.

Üheks oluliseks sisendiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandes välja

töötatud leevendavad meetmed loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks. Otseselt käesoleva KMH kontekstis on detailsemalt võimalik hinnata mõjusid käesoleval projektlõigul. Koostöös loomastiku

eksperdiga täpsustatakse vajalikud

leevendavad meetmed ja töötatakse välja toimivad loomaläbipääsude tehnilised lahendused. Üldisemal tasandil on võimalik arvestada ka kogu Rail Balticu trassi kumulatiivset mõju populatsioonide sidususele (vt ptk 9.1).

Mõju taimestikule (sh metsadele) ja elupaikade

kadu

Raudtee rajamisel on teatav elupaikade kadu paratamatu. Lisaks otsesele elupaiga hävitamisele (nt raadamine,

täitmine) arvestatakse ka elupaiga toimimiseks vajalike looduslike tingimuste muutustega (nt veerežiimi muutused, tormikindluse vähenemine), mis halvimal juhul võivad samuti viia elupaikade kadumiseni.

Kasutusetapis kaasnevad

Otsese mõju alana käsitletakse raudtee kaitsevööndit (66 m) ja/või eelprojekti raames koostatud krundijaotuskavaga

määratud ala (viimane on kohati raudtee kaitsevööndist oluliselt laiem ala, kuna hõlmab ka erinevaid raudteega kaasnevaid objekte (risted, ökoduktid jm), kus toimub keskkonna füüsiline muutmine.

Hindamise aluseks on heaks kiidetud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne, olemasolevad andmebaasid ja inventuurid. Aruande koostamise käigus

tehakse koostööd Keskkonnaametiga, et vältida olukordi, kus on küll uut teavet, aga see ei kajastu andmebaasides või muudes allikates. Mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut ja kaardianalüüsi ning nende meetodite omavahelist kombineerimist, et hinnata

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

52 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

hooldustöödest tulenevad mõjud (taimestiku tõrje).

Kaudse mõju ala suurus sõltub konkreetsest lahendusest, lokaalsetest tingimustest ning elupaikade tundlikkusest.

oluliselt mõjutatud elupaikade ulatust (pindala) ning nende väärtuslikkust.

Otseselt käesoleva KMH kontekstis on võimalik hinnata vaid käesoleva projektlõigu

mõju, aga võimalusel arvestatakse ka kogu

Rail Balticu trassi jaoks vajalike kumulatiivsete raadamismahtudega (vt ptk 9.1).

Võõrliikide

leviku mõju

Võõrliikide levimine võib eelkõige

toimuda ehitusprotsessi ajal pinnasetöödega seemnete leviku kaudu (nt karuputk).

Kasutusaegselt võib võõrliikide levikut soodustada rongiliiklus.

Mõjuala on peamiselt raudtee

vahetus läheduses, kuid see võib halvimal juhul laieneda oluliselt kaugemale.

Võõrliikide levimise võimalusi ja

tõenäosust hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks teadaolevad andmeallikad võõrliikide leviku kohta (nt Eesti võõrliikide andmebaas, Maa-ameti kaardirakendus Karupurke tõrjumise ja Loodushoiutööde kaardirakendus).

Mõju põhjavee

kvaliteedile

Ehitustegevusest, õnnetustest,

hooldustöödest (nt taimestiku tõrje) tulenevad mõjud.

Mõjuala suurus sõltub oluliselt

mõjuallika ja mõjutatava keskkonna spetsiifikast. Näiteks

kütusemahutitega seotud õnnetuste mõjuala on oluliselt suurem kui hooldustööde mõju. Mõjuala ulatus sõltub põhjavee kaitstusest.

Hindamisel lähtutakse heaks kiidetud Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandest, Keskkonnaregistri

andmebaasist, Lääne-Eesti veemajanduskavast ja muudest olemasolevatest allikatest ning projekteerimise käigus kogutud andmetest (nt hüdrogeoloogilised uuringud). Mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut.

Mõju pinnavee kvaliteedile ja liikumisele

Ehitustegevusest, raudtee lahendusest (vee liikumist mõjutavad nt muldkeha,

truubid), õnnetustest,

hooldustöödest (nt taimestiku tõrje) tulenevad mõjud.

Mõjuala suurus sõltub oluliselt mõjuallika ja mõjutatava keskkonna spetsiifikast. Näiteks

kütusemahutitega seotud

õnnetuste mõjuala on oluliselt suurem kui hooldustööde mõjuala. Lisaks arvestatakse, et vooluveekogu lähistel juhtunud õnnetus võib põhjustada reostust

Hindamisel lähtutakse heaks kiidetud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandest, Keskkonnaregistri

andmebaasist, Lääne-Eesti

veemajanduskavast ja muudest olemasolevatest allikatest ning projekteerimise käigus kogutud andmetest (nt hüdrogeoloogilised uuringud). Mõju hindamisel on võimalik kasutada

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

53 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

väga kaugel esialgsest reostusallikast.

eksperthinnangut ja modelleerimist ning nende omavahelist kombineerimist.

Mõju pinnasele

ja reljeefile

Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt

on võimalikud olulised mõjud pinnase erosioon ja

õnnetusohuga seotud reostus.

Erosiooni ja jääkreostusega

seotud mõjud avalduvad raudteega seotud rajatiste

vahetus läheduses.

Õnnetusohuga seotud reostuse

mõjuala oleneb suuresti reostusallikast ja ümbritsevatest tingimustest.

Hindamisel lähtutakse heaks kiidetud Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandest, olemasolevatest allikatest ning

projekteerimise käigus kogutud teabest (nt ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uuringud).

Hindamisel kasutatakse eksperthinnangu meetodit.

Müra mõju Raudtee ehitusest, liiklusest ning

hooldamisest tulenev müra.

Alade ulatus, kus on võimalik

müra normtasemete ületamine, sõltub peamiselt raudtee liikluskoormusest ning veeremi seisukorrast. Müra mõju

hindamise uuringuala ulatus (laius) mõlemal pool raudteed on

200–300 m (vajadusel max 500 m) raudtee teljest.

Mõju hindamise aluseks on KMH käigus

läbiviidava müra modelleerimise tulemused.

Mõju välisõhu kvaliteedile

Peamiselt ehitustegevusest tulenev tolm.

Tolmu levik piirdub üldjuhul ehitusala lähialadega.

Mõju välisõhu kvaliteedile hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades

olemasolevaid allikaid, eelnevalt teostatud uuringuid ja analooge.

Vibratsiooni

mõju

Ehitustööde ja rongiliikluse poolt

tekitatud vibratsioon.

Raudteeliikluse vibratsiooni

võimalik teoreetiline mõjuala võib

ulatuda kuni ca 100 m raudteest.

Vibratsiooni mõju hinnatakse

eksperthinnangu meetodil, kasutades

olemasolevaid allikaid, eelnevalt teostatud uuringuid ning analooge.

Elektro-

magnetiline mõju

Raudtee elektrirajatiste

elektromagnetkiirgus.

Raudtee elektrirajatiste mõju on

uuritud ja ulatub varasemate

Elektromagnetilise kiirguse mõju

hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid allikaid, eelne- valt teostatud uuringuid ning analooge.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

54 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

Rootsi näidete alusel kuni 10 m kaugusele rajatistest.82

Valgusreostus Rongide ja rajatistega seotud

valgusreostus.

Valgusreostuse olulise mõjuga ala

jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast

keskkonnast.

Valgusreostuse mõju hinnatakse

eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid allikaid, eelnevalt teostatud

uuringuid ning analooge.

Jäätmeteke ja käitlus- võimaluste

mõju

Raudtee rajamise ja kasutamisega on seotud väga eritüübiliste jäätmete teke (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne). Neist kõige olulisem on

suuremahuliste ehitusmaterjalide säilitamise ja transpordiga seotud

materjalikadu, mis soovimatusse keskkonda sattudes (nt veekogu või looduslik maastik) on käsitle- tav materjali kasutuskõlbmatuks muutumisena ja seetõttu tuleks käsitleda jäätmetekkena.

Jäätmete ja nende käitlusvõimaluste mõjuala ei ole piiratud ainult raudteega seotud

objektide ja tegevustega, vaid ulatub oluliselt kaugemale ja sõltub sellest, mis nende jäätmetega edasi saab

(taaskasutatakse, ladestatakse prügilas, põletatakse, satuvad

keskkonda).

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil, võrreldes omavahel võimalikke alternatiivseid tehnilisi lahendusi,

tehnoloogiaid, materjale ning jäätmete käitlemise võimalusi.

Mõju säästlikule materjali-

kasutusele

Projekteerimisetapis on võimalik kaaluda erineva materjalikuluga projektlahendusi ning erinevate

materjalide kasutamist raudtee

rajamisel.

Mõjuala sõltub projektlahendusest (kas on võimalik kasutada nt varem

kooritud pinnast või väljatud

materjali lähipiirkonnast) ning kasutatavast materjalist (nt

Mõju hinnatakse eksperthinnangu

meetodil, võrreldes omavahel võimalikke

alternatiivseid tehnilisi lahendusi,

tehnoloogiaid ning materjale.

82 Morant, A., Wisten, A., Galar, D., Kumar, U., & Niska, S. (2012). Railway EMI impact on train operation and environment. Paper presented at the Electromagnetic

Compatibility (EMC EUROPE), 2012 International Symposium on, Rome.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

55 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

kasutades põlevkivitööstuse jääk- materjale, on mõjuala väga lai).

Õnnetusohust

tulenev risk (inimesele)

Peamiseks ohuallikaks on

raudteeliiklus.

Halvimal juhul (kemikaalileke)

võib ohuala (võimalikud tervise- kahjud) ulatuda kuni ca 1000 m

mõlemale poole raudteest.

Mõjuala ulatus võib suureneda

tulenevalt koosmõjust teiste ohtlike objektidega.

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil

kasutades olemasolevaid allikaid (asustuse paiknemine), projekti täpsusastmes infot

raudtee lahenduste kohta, analoogiaid.

Mõju inimeste liikumis-

võimalustele, barjääride mõju

Inimeste liikumisvõimalused võivad olla takistatud tulenevalt

ehitusprotsessist, kuid olulisema mõjuga on kavandatav raudtee taristu ise, mille mõju liikumis- võimalustele on pikaajaline.

Mõju avaldub peamiselt kohalikul tasandil, sest enamkasutatavate

teede puhul nähakse ette läbipääsud.

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid al likaid

(asustuse ja olemasolevate teede paiknemine) ning info inimeste liikumisvajaduste kohta (sh info kohalikelt omavalitsustelt ja KMH protsessi käigus

huvitatud osapooltelt laekunud info).

Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale

Raudtee rajamisega võib kaasneda vajadus hoonete lammutamiseks. Samuti võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju läbi mõjutatava keskkonna (mürataseme muutus,

joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi muutus, maastikupildi muutus jms).

Otsene mõjuala on üldjuhul piiratud raudteetaristu ala ja selle vahetu naabrusega. Kaudse mõjuala ulatus sõltub nii rajatava objekti mastaapsusest,

ümbritsevast maastikust, aga ka subjektiivsetest hinnangutest.

Mõju inimeste tervisele ja heaolule hinnatakse mõjutatava keskkonna muutuste kaudu, arvestades kavandatava tegevusega kaasnevat mürataset, välisõhu kvaliteeti, joogiveeks kasutatava põhjavee

kvaliteeti, vaateid jms.

KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (raudteekoridori alla jääv maa, võimalik

mõju olemasolevatele ehitistele jms).

Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste/kinnisvara väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara

turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.

Mõju maakasutusele

Raudteega seotud taristu rajamisega kaasneb mõju maa

Otsene mõjuala (maa kasutusotstarbe muutumine) on

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

56 / 73

Mõjuvaldkond / mõjutatav

keskkonna- element

Mõju allikas / avaldumine Mõjuala suurus Metoodika / Prognoosimeetodid

metsamajanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. Näiteks väheneb põllumajandus- liku ja metsamajandusliku maa

pindala ning terviklikus.

piiratud raudteemaaga. Mõju maaüksuste terviklikkusele ulatub ka kaugemale.

infoallikaid (registrid, kohalikud omavalitsused, huvitatud osapooled) maakasutuse osas. Tõenäoliselt on otstarbekas kasutada ka kaardianalüüside

meetodit.

Mõju maavaradele

Kõige olulisemad on raudtee rajamiseks vajaminevate

maavarade kaevandamise ja transpordiga seotud mõjud. Lisaks võib raudtee takistada juurdepääsu seni kaevandamata maavaradele ja nende kättesaadavust. Kuna tegemist on suure objektiga, võib selle

rajamine olulisel määral mõjutada ka maavarade

varustuskindlust.

Otsene mõjuala on seotud sellega, kui kaugelt maavarasid

transporditakse. Üldjuhul võib eeldada, et peamiseks mõjualaks on Harju, Rapla ja Pärnu maakond, kuid varustus- kindlusega seotud teemad võivad mõjutada Eestit tervikuna.

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid

andmeid andmebaasidest ja teostatud ja kavandatavatest uuringutest (Maa-ameti maardlate register, varustuskindluse uuring jm).

Mõju maavarade varustuskindlusele on võimalik hinnata eelkõige kumulatiivselt, arvestades Rail Balticu trassi kogu Eesti

ulatuses (vt ptk 9.1).

Mõju kultuuri-

pärandile (nt kultuuri- mälestised, arheoloogilised väärtused jms)

Mõju võib avalduda

kultuuripärandi rikkumise, hävinemise või vaadeldavuse halvenemise kaudu nii ehitus kui ka kasutusetapis.

Otsene mõjuala on üldjuhul

piiratud raudteetaristu ala ja selle vahetu naabrusega. Mõju vaadeldavusele ulatub kaugemale.

Mõju hinnatakse eksperthinnangu

meetodil, kasutades olemasolevaid andmeid riiklikest registritest (nt kultuurimälestiste riiklik register) ja läbi viidud uuringutest (vt ptk 9.2). Vajadusel tehakse kriitilistes kohtades koostööd Muinsuskaitseametiga.

Mõju maastikele (sh

väärtuslikud

maastikud, visuaalsed mõjud)

Mõju võib seisneda väärtuslike maastike ja kohalike

omavalitsuste üldplaneeringutes

määratletud miljööväärtuslike alade väärtuslikkuse vähenemi- ses. Samuti võib maastikupildi muutus häirida elanikke.

Visuaalse mõju ulatus sõltub nii rajatava objekti mastaapsusest,

ümbritsevast maastikust, aga ka

subjektiivsetest hinnangutest.

Mõju hinnatakse eksperthinnangu meetodil, kasutades olemasolevaid

andmeid (registrid, eelnevad uuringud)

ning projekteerimise käigus koostatavaid visualiseeringuid olulisematest vaatekohtadest. Vajadusel tehakse koostööd kohalike elanike ja kohalike omavalitsustega.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

57 / 73

9. KMH läbiviimisel kasutatavad metoodilised alused ja

uuringud

Keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastavalt seaduse § 31 lg 1 on KMH eesmärk anda

tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega

kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut.

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende

puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)83. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s

20 esitatud nõudeid.

KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju

hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“84 jt asjakohaseid metoodilisi

juhendeid (sh Natura-hindamise juhendeid)85. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse

keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Vastavalt KeHJS-ele jaguneb KMH protsess kahte etappi:

1. KMH programmi koostamine.

KMH programm (käesolev dokument) on lähtekava, milles kirjeldatakse, kuidas

planeeritakse keskkonnamõju hindamist läbi viia. KMH programmis

kirjeldatakse/käsitletakse kavandatava tegevuse eesmärki ja asukohta, alternatiivseid

võimalusi, eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, seoseid strateegiliste

planeerimisdokumentidega, eeldatavaid mõjuvaldkondi ja nende ulatust,

hindamismetoodikat, vajalikke uuringuid, KMH läbiviimise ajakava ning kaasamise plaani

erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Käesoleva KMH programmi koostamisel

on järgitud KeHJS-est tulenevaid nõudeid KMH programmi ülesehitusele ja programmi

avalikustamise protsessile.

2. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH aruanne on kogu

hindamise protsessi kokkuvõttev dokument, milles kirjeldatakse KMH tulemusi.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise

käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke reaalseid alternatiive, kuid ei vaadelda

alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud

käsitlusala; KMH-s võrreldavate reaalsete alternatiivide lühikirjeldus on esitatud peatükis 4.

Põhimõttelisi asukohaalternatiive (trassialternatiive) ja lahendusi võrreldi ja hinnati projektile

eelnenud maakonnaplaneeringute etapis läbi viidud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH

protsessi raames86 ning seda käesolevas etapis ei korrata. KMH käigus tegeletakse eelkõige

tehniliste alternatiivsete lahenduste võrdlemise ja täpsustamisega juba valitud koridoris;

83 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 84 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 85 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 86 KSH aruanne, lisa I-8

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

58 / 73

2) hinnatakse projektlahendusega kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala

looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava

tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

Kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud, mida KMH käigus hinnatakse, on

loetletud käesoleva KMH programmi peatükis 8. Nimetatud mõjude prognoosimisel, hindamisel ja

kirjeldamisel kasutatakse üldjuhul KMH tavapraktikale vastavat üldtunnustatud hindamismetoodikat

ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid

lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka

kuuluvad:

 teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

 käsitlusala hõlmavatele varasemate uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

 primaarandmete vahetu võrdlus ja analüüs;

 kaardikihtide võrdlemise meetod;

 KMH käigus teostatavate täiendavate uuringute (vt ptk 9.2) läbiviimine ning nende uuringute

ja projekteerimise käigus teostatavate uuringute tulemustega arvestamine;

 eksperthinnangud ja -arvamused (sh valdkonna- või liigispetsialisti eriuuringud) mõju

olulisuse selgitamiseks;

 inventuurid;

 modelleerimine;

 konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

 konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid

ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus

praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse

võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside

olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus konkreetsete mõjuvaldkondade kaupa vt

ptk 8 (Tabel 5). KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt ptk 13.

KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, kultuurilise keskkonna ja

sotsiaal-majanduslikke tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid

mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude

iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude hindamisel käsitletakse läbivalt nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid.

Mõjude hindamisel arvestatakse ka võimalike koosmõjudega (sh kumulatiivse mõjuga) teiste

käesoleva lõigu (Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi) piirkonnas teadaolevate ja kavandatavate

tegevustega (nt detailplaneeringud, piirkonna transporditaristu jm), sh Rail Balticu projektiga seotud,

kuid käesolevas KMH-s kavandatava tegevusena mitte käsitletavad projektid.

KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline

negatiivne mõju.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

 eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

59 / 73

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.87

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse

nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii

soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning ettepanekud

seiremeetmete rakendamiseks.

Eelmises etapis teostatud maakonnaplaneeringu KSH käigus koostati ka leevendavate meetmete

register (KSH aruande lisa III-6). Keskkonnaministeerium on KSH heakskiitmise kirjas sätestanud,

et keskkonnakorralduskava objekti88 ehitusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) tuleb

kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusaegsete meetmete register (KSH

aruande lisa III-6) kasutusloa tingimustesse. Käesoleva KMH programmi koostamise käigus koguti

kõik käsitletava lõigu ja KMH jaoks asjakohane info ning täiendati seda eelprojekti informatsiooniga

(nt lisati eelprojekti lõikude kilomeetripunktid ja objektide tüüpkoodid). Käesoleva lõigu jaoks

kohandatud leevendavate meetmete register on lisatud käesolevale KMH programmile (vt Lisa 2).

Kuna KMH aruandes esitatakse ka kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

keskkonnameetmete kirjeldused ning eeldatav efektiivsuse hinnang (nii rajamis- kui ka

kasutamisetapis), siis ajakohastatakse KMH läbiviimise käigus ka leevendavate meetmete registrit,

arvestades lõplikku projektlahendust ning KMH käigus täpsustunud asjaolusid.

Tulenevalt heakskiidetud KSH aruandes toodud tingimustest tuleb ehitustööde peatöövõtjal kaasata

nii keskkonnakorralduskava või ehitustööde kava koostamisse89 kui ka keskkonnajärelevalvesse

vajaliku kvalifikatsiooniga eksperdid (näiteks linnustiku häiringute vähendamiseks kavandatavate

meetmete väljatöötamisel, kahepaiksetele asendusveekogude rajamisel). Arvestades, et enamike

meetmega on vajalik arvestada detailsete ehitusprojekti lahenduste väljatöötamise käigus,

kaasatakse vastavaid eksperte juba KMH raames. Vajadusel kaasatakse KMH käigus täiendavalt ka

eespool nimetamata valdkondade eksperte.

KMH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil

mõjutatud ja huvitatud isikutel on võimalus esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. KMH

programmi ja KMH aruande eelnõu tutvustamiseks ning protsessi osapoolte seisukohtade saamiseks

korraldatakse avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud. Avalike arutelude läbiviimisel kasutatakse

modereeritud diskussiooni meetodit. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused,

ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KMH menetlusdokumentide hulka.

9.1. Eesti territooriumil asuvate Rail Balticu lõikude koosmõju

Käesoleva KMH objektiks on Rail Balticu raudtee ligikaudu 17 km pikkune lõik Harju ja Rapla

maakonna piir – Hagudi.

Samas tuleb välja tuua, et mitmed KMH täpsusastmes üldiselt asjakohased Rail Balticu raudteega

kaasnevad potentsiaalselt olulised keskkonnamõjud avalduvad eelkõige kogu trassi kui terviku

(Eestist Leedu–Poola piirini) rajamise tulemusena ning neid ei ole võimalik hinnata ainult käesoleva

lõigu kontekstis. Selliseid mõjusid on terve Eesti osa jaoks eelnevalt hinnatud Rail Balticu

maakonnaplaneeringute KSH-s. Käesoleva KMH käigus lähtutakse eelnevalt tehtud analüüsidest ning

87 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 88 Kavandatav raudtee 89 Nende dokumentide koostamine ei kuulu KMH mahtu.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

60 / 73

vajadusel ajakohastatakse ja täpsustatakse vastavaid hinnanguid, tulenevalt käesoleva projekti

käigus lisanduvast infost raudtee täpsema lahenduse kohta.

KMH käigus ajakohastatakse ja esitatakse hinnang vähemalt järgmiste teemade osas mahus, mis on

vajalik tegevuslubade andmise otsuste tegemiseks:

• mõju kliimale;

• mõju loomapopulatsioonide sidususele Eesti kui terviku tasandil ida-lääne suunas;

• metsamaa raadamine;

• maavarade kasutus.

Et eristada sellisel (kogu Eesti) skaalal mõjusid käesoleva KMH objekti (trassilõigu Harju ja Rapla

maakonna piir – Hagudi) otsestest mõjudest, koondatakse loetletud teemad KMH aruandes eraldi

peatükki. Kuna lisaks käesoleva lõigu KMH-le viiakse eraldi paralleelselt (või järgnevalt) läbi ka

ülejäänud 7 Eesti territooriumil paikneva Rail Balticu lõigu KMH-d, tehakse antud peatüki koostamise

osas võimalusel koostööd kõigi Rail Balticu trassi KMH-de koostajate vahel.

9.2. Uuringud

Rail Balticu projekti varasemates etappides on koostatud järgmised uuringuid, milles sisalduva info

ja tulemustega arvestatakse KMH koostamisel:

1. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames koostatud alusuuringud:

• Loodusväärtuste uuring (Rewild OÜ, 2013-2014)

• Kultuuripärandi uuring (Hendrikson & Ko OÜ, 2013)

• Arheoloogiaväärtuste uuring (Tartu Ülikool, 2013)

• Asustusstruktuuri uuring (Hendrikson & Ko OÜ, 2014)

2. Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste püsielupaiga ekspertarvamus (Jair, A., 2014)

3. Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks (Reaalprojekt OÜ, 2015-

2017)

4. Rail Baltic raudteetrassiga piirnevate kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide

teadaolevate leiukohtade inventuur (Nordic Botanical, 2018)

5. Study on climate change impact assessment for the design, construction, maintenance and

operation of Rail Baltica railway90 (Hendrikson & Ko OÜ, 2019)

6. Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring

(Eesti Raudtee ja Skepast&Puhkim OÜ, 2018)

7. Rail Baltic samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus (Rewild OÜ ja Hendrikson

& Ko OÜ, 2017)

Lisaks ülal nimetatud juba teostatud uuringutele on käesoleva KMH programmi koostamise ajal töös

või kavandamisel järgmised uuringud, mis eeldatavalt valmivad käesoleva KMH jooksul ning milles

sisalduva info ja tulemustega arvestatakse KMH koostamisel:

1. Aheraine killustiku kasutamise võimalused Rail Balticu rajamisel;

2. Arheoloogilised uuringud seoses arheoloogilise väärtusega objektide asukohtade

kaardistamisega Rail Baltic trassil Raplamaal. Osa 1-7.

90 Eesti keeles: Uuring kliimamuutuste mõju hindamise kohta Rail Balticu raudtee projekteerimisel, ehitamisel,

hooldamisel ja opereerimisel.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

61 / 73

Käesoleva KMH programmi etapis peetakse KMH läbiviimiseks vajaliku teabe kogumiseks järgnevate

täiendavate uuringute teostamist:

1. müra modelleerimine (vt ka ptk 8 Tabel 5);

2. Natura elupaikade inventuuride täpsustamine (vajadusel; ulatus ja maht täpsustatakse

kaitseala valitsejaga);

3. kahepaiksete elupaikade kompenseerimise uuring91 (uuringu ulatus ja maht täpsustatakse

Keskkonnaametiga).

Ülal mainimata täiendavate välitööde ja valdkondlike eriuuringute vajadust hetkel ette ei nähta, aga

see võib täpsustuda KMH aruande koostamise etapis uute asjaolude ilmnemisel.

91 Käesolevas KMH-s käsitletava raudteelõigu põhjaosas lõikub trass väga väärtusliku kahepaiksete kudetiigiga.

Kui tiigi säilitamine ei õnnestu, siis tuleb kompenseerida selle kahjustamine, rajades uus tiik (või laiendades

olemasolevat). Selleks viiakse läbi kompenseerivate meetmete detailuuring ning koostatakse elupaikade

kujundamise kava. Elupaikade taastamistööd kavandatakse ja viiakse läbi Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud

(ette määratud) mahus ja meetoditega.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

62 / 73

10. KMH osapooled

KMH osapooled vt Tabel 6.

Tabel 6. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja* Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Liina Roosimägi,

peaspetsialist Sõle 23a, 10614 Tallinn

tel 6672004

[email protected]

Arendaja RB Rail AS Karmo Kõrvek, projektijuht

RB Rail AS

tel 53423015

[email protected]

Ekspert (KMH

läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ

Hendrik Puhkim, juhatuse liige, projektijuht

Laki põik 2, 12915 Tallinn

tel 5342 3684

[email protected]

* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija

KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ (SKPK). Arvestades töö suurt mahtu ja pingelist ajakava on

rakendatud kaks KMH juhteksperti ning nende vahel juhteksperdi tööülesanded ära jaotatud:

- juhtekspert 1 - projektijuht: Hendrik Puhkim (Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige);

- juhtekspert 2: Eike Riis (Skepast&Puhkim OÜ vanemkonsultant).

KMH juhtekspertide tööülesanded ning KMH eksperdirühma liikmed ja nende hinnatavad valdkonnad

on loetletud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).

Tabel 7. KMH eksperdirühm

Nimi, kvalifikatsioon Valdkonnad

Hendrik Puhkim, SKPK juhatuse liige;

MSc geograafias (Joseph Fourier Ülikool); keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135

juhtekspert-projektijuht (lepingulised küsimused,

suhtlemine arendaja, projekteerija, ametiasutuste, huvitatud/mõjutatud osapoolte ja avalikkusega); mõju inimeste liikumisvõimalustele, barjääride mõju; mõju inimeste heaolule ja varale

Eike Riis, SKPK vanemkonsultant; MSc

bioloogias (TÜ); keskkonnamõju hindamise litsents KMH0154

juhtekspert, KMH aruande vastutav koostaja

(eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine); mõju Natura 2000 võrgustiku alale; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju kultuuripärandile (nt kultuurimälestised, arheoloogilised väärtused jms); mõju maastikele (sh

väärtuslikud maastikud, visuaalsed mõjud)

Raimo Pajula, SKPK keskkonnaekspert; MSc geoökoloogias (TPedI)

elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus: mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sh Natura elupaikade

inventuur (vajadusel); mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju loomastikule, sh loomaläbipääsuvõimaluste tagamine; mõju taimestikule (sh metsadele) ja elupaikade kadu; võõrliikide leviku mõju

Moonika Lipping, SKPK projektijuht-

keskkonnaspetsialist; keskkonnakaitse, BSc (EMÜ); kommunikatsioonijuhtimine, MA (TÜ)

jäätmeteke ja käitlusvõimaluste mõju; mõju

säästlikule materjalikasutusele; mõju maavaradele; mõju kliimale; elektromagnetiline mõju

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

63 / 73

Nimi, kvalifikatsioon Valdkonnad

Aide Kaar, SKPK projektijuht-keskkonna- ekspert; MSc keskkonnakaitses (Euroakadeemia); keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123

õnnetusohust tulenev risk (inimesele); mõju inimeste heaolule ja tervisele; valgusreostus; mõju pinnasele ja reljeefile

Marju Kaivapalu, SKPK projektijuht- keskkonnaspetsialist; MSc keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia (TTÜ)

mõju välisõhu kvaliteedile

Anni Konsap, SKPK planeeringute üksuse juht; MA õigusteaduses (TÜ); BSc geograafias (TÜ)

mõju maakasutusele

Marko Ründva, Kajaja Acoustics OÜ müra modelleerimine ja mõju hinnang

IDOM Consulting, Engineering,

Architecture

vibratsiooni mõju

Liigispetsialist (täpsustatakse programmi menetluse käigus)

kahepaiksete elupaikade kompenseerimise uuring

Liigispetsialist (täpsustatakse programmi menetluse käigus)

mõju kaitsealustele linnuliikidele

Valdkonna spetsialist (täpsustatakse programmi menetluse käigus)

loomaläbipääsuvõimaluste tagamine

Valdkonna spetsialist (täpsustatakse

programmi menetluse käigus)

mõju põhjavee kvaliteedile; mõju pinnavee

kvaliteedile ja liikumisele

Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavalt erialaeksperte.

KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 12.1).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

64 / 73

11. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette

nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg.

Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb

muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest

kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega

kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava

sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast.

Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 8. Tabelis

on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. Tärniga (*) on märgitud KeHJS-ega sätestatud

tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada92.

Tabel 8. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

KMH algatamine 29.03.2019 TTJA

KMH eksperdirühm koos arendajaga (RB Rail)

koostavad KMH programmi eelnõu

tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja esitab KMH programmi eelnõu

otsustajale

augusti lõpp 2019 RB Rail

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust

nõuetele ja edastab selle asjaomastele

asutustele seisukoha esitamiseks

14 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest*

TTJA

Asjaomane asutus93 esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH

programmi kohta seisukoha

30 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest*

Asjaomased

asutused (vt ptk

12.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

14 päeva jooksul

asjaomaste asutus-

te seisukohtade

saamisest*

TTJA

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH programmis parandused ja

täiendused ning selgitab seisukohtade

arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg94 Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

programmi

tööks vajalik aeg RB Rail

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud programmi95

14 päeva jooksul

programmi

saamisest

TTJA

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul

kontrolli tulemuste

selgumisest

TTJA

92 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [--

-] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 93 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu. 94 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 95 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

65 / 73

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku

väljapaneku

kestusega vähemalt

14 päeva

TTJA

Avaliku väljapaneku käigus laekunud

seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg96 Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH

programmi avaliku arutelu

esimesel võimalusel

pärast avaliku

väljapaneku lõppu ja

seisukohtade

analüüsimist

RB Rail, TTJA

KMH programmi täiendamine lähtudes

avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja

vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

30 päeva jooksul

avaliku arutelu

toimumisest*

Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks

tööks vajalik aeg RB Rail

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust

nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

30 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest*

TTJA

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-

osalisi ning avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes

14 päeva jooksul

otsuse tegemisest*

TTJA

Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab

aruande (ning esitab selle arendajale)

tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale tööks vajalik aeg RB Rail

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja edastab selle asjaomastele

asutustele seisukoha esitamiseks

14 päeva jooksul

KMH aruande

saamisest*

TTJA

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande

kohta seisukoha

30 päeva jooksul

KMH aruande

saamisest*

Asjaomased

asutused (vt ptk

12.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta

14 päeva jooksul

asjaomaste asutus-

te seisukohtade

saamisest*

TTJA

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH aruandes parandused ja täiendused

ning selgitab seisukohtade arvestamist või

põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg97 Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

aruande

tööks vajalik aeg RB Rail

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud aruannet98

21 päeva jooksul

aruande saamisest

TTJA

96 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 97 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 98 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

66 / 73

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul

kontrolli tulemuste

selgumisest

TTJA

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku

väljapaneku

kestusega vähemalt

30 päeva

TTJA

Avaliku väljapaneku käigus laekunud

seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg99 Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH

aruande avaliku arutelu

esimesel võimalusel

pärast avaliku

väljapaneku lõppu ja

seisukohtade

analüüsimist

RB Rail, TTJA

KMH aruande täiendamine lähtudes

avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja

vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

30 päeva jooksul

avaliku arutelu

toimumisest*

Skepast&Puhkim,

RB Rail

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks

tööks vajalik aeg RB Rail

Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

aeg määramata TTJA

Asjaomane asutus, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab

kooskõlastamata KMH aruande

30 päeva jooksul

aruande saamisest*

Asjaomased

asutused (vt ptk

12.1)

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

30 päeva jooksul

kooskõlastuste

saamisest*

TTJA

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-

osalisi ning avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes

14 päeva jooksul

otsuse tegemisest*

TTJA

99 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

67 / 73

12. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

12.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused

ja isikud ning nende teavitamine

Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib

olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 9.

Tabel 9. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse

kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Asjaomased asutused100

Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, 10117 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Maaeluministeerium Lai tn 39/41, 15056 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Majandus- ja

kommunikatsiooni-

ministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnaamet

-- Lääne regiooni Rapla

kontor

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

[email protected]

Tallinna mnt 14, pk 5, 79513 Rapla

KeHJS § 23 lg 1 (riigi

keskkonnakasutuse ja

looduskaitse poliitika

elluviija; kaitstavate

loodusobjektide valitseja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa

haldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Maanteeamet Teelise 4, 10916 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigiteede

haldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(kultuuriväärtuste kaitsja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

100 Kaasatavad ministeeriumid on loetletud vastavalt TJA 28.06.2018 kirjale nr 6-7/18/0016/111.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

68 / 73

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandusamet

-- maaparanduse osakond

-- Põhja regioon

Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa

[email protected]

[email protected]

Kuusiku tee 6, 79511 Rapla

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(maaparandussüsteemide

haldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Päästeamet

-- Lääne Päästekeskus

Raua 2, 10124 Tallinn

[email protected]

Pikk tn 20A, 80013 Pärnu

KeHJS § 23 lg 1

(ennetustöö, ohutus-

järelevalve, päästetöö)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Terviseamet

-- Põhja

regionaalosakonna

Raplamaa esindus

Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn

[email protected]

Mahlamäe 8-32, 79511 Rapla

KeHJS § 23 lg 1 (vastutab

elanike tervise kaitse ja

puhta elukeskkonna, sh

müraolukorra eest)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnainspektsioon

(KKI)

-- Raplamaa büroo

Kopli 76, 10416 Tallinn

[email protected]

Kevade 10, Sulupere küla, 79529

Rapla vald, Raplamaa

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Kohila Vallavalitsus Vabaduse 1, Kohila 79804

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Rapla Vallavalitsus Viljandi mnt 17, 79511 Rapla,

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Saku Vallavalitsus Teaduse 13, 75501 Saku, Harjumaa

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Tehnilise taristu valdajad101

AS Elering Kadaka tee 42, 12915 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7 (Rail

Balticu raudteega seotud

ja raudteest mõjutatud

tehnilise taristu valdajad,

ehitusprojekti

kooskõlastajad)

OÜ Elektrilevi Kadaka tee 63, 12915 Tallinn

[email protected]

AS Gaasivõrk [email protected]

Edelaraudtee

Infrastruktuuri AS

Kaare 25, Türi, 72212 Järvamaa

[email protected]

Telia Eesti AS Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn

[email protected]

Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (ELASA)

Harju tn 6, 10130 Tallinn

[email protected]

Kohila Maja OÜ Kuusiku 15, Kohila, 79805 Raplamaa

[email protected]

Salutaguse Pärmitehas AS Salutaguse küla, Kohila vald, 79745

Raplamaa

101 Loetelu täpsustatakse projekteerimise ja KMH menetluse käigus

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

69 / 73

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Keskkonnaorganisatsioonid, maa- ja metsaomanike ühendused102 jms

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda (EKO)103

[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5

Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

(riigimetsa haldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 7

MTÜ Eesti Erametsaliit Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Avalikult Rail Balticust

(ARB)

[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7

Eesti Looduskaitse Selts

(ELKS)

Koidu 80, 10139 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Eesti Jahimeeste Selts

(EJS)

Kuristiku 7, 10127 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus

Kavandatud tegevuse

asukoha kinnisasjaga

piirneva kinnisasja

omanikud

Otsustajal on vajalikud

kontaktandmed olemas või ta hangib

need vajadusel kohalikust

omavalitsusest

KeHJS § 16 lg 3 p 6;

KeÜS § 46 lg 1 p 1

Isikud, kelle valduses

olevat kinnisasja

kavandatud tegevus

mõjutab määral, mis

ületab oluliselt tavapärast

mõju

Otsustajal on vajalikud

kontaktandmed olemas või ta hangib

need vajadusel kohalikust

omavalitsusest

KeHJS § 16 lg 3 p 6;

KeÜS § 46 lg 1 p 2

Laiem avalikkus, asjast

huvitatud/mõjutatud

isikud, nt piirkonna

elanikud ja ettevõtted

- KeHJS § 16 lg 3 p 7;

põhjendatud huvi oma

piirkonna keskkonna-

seisundi vastu

TTJA (otsustaja) teavitab KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 9):

- eelnimetatud asjaomaseid asutusi;

- KOV-i üksusi;

- tehnilise taristu valdajaid;

- Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

- piirkonna maa- ja metsaomanike ühendusi;

- kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke;

- isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab

oluliselt tavapärast mõju.

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab otsustaja KMH programmi ja

aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

102 Loetelu täpsustatakse projekteerimise ja KMH menetluse käigus 103 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse

Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste

Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste

Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste

Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK)

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

70 / 73

- väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks

(näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);104

- otsustaja veebilehel www.ttja.ee.

12.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib TTJA (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt

asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 9). Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning

annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta,

arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega

arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 10). Vajadusel täiendatakse KMH

programmi vastavalt. Kõik laekunud seisukohad lisatakse KMH programmile (vt Lisa 3).

Tabel 10. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest

Jrk

nr

Asutus, kirja

kuupäev ja number

Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar

seisukohaga arvestamise kohta

1.

2.

3.

Tabel sisustatakse seisukohtade laekumisel.

12.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

TTJA (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.

Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumente (teavitamise kirjad, kuulutused, teated jms) KMH

programmile ei lisata.

Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi avalikustamise protsessist (avaliku

väljapaneku aeg, materjalidega tutvumise võimalused, avaliku arutelu aeg ja koht jms) ning

käsitletakse avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi ja antakse

ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 11).

Pärast KMH programmi avalikustamist vastab arendaja laekunud arvamustele ja ettepanekutele

kirjalikult. Kõik laekunud kirjad ja vastuskirjad neile lisatakse KMH programmile (vt Lisa 4). Avalikul

arutelul osalejad registreeritakse ja koostatakse koosoleku protokoll (vt Lisa 5).

Tabel 11. Ülevaade KMH programmi avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutest,

vastuväidetest ja küsimustest

Jrk nr

Asutus/isik, kirja kuupäev ja number

Ettepanek, vastuväide või küsimus KMH programmi

kohta

Kommentaar ettepanekuga/ vastuväitega arvestamise

kohta või vastus küsimusele

1.

2.

3.

Tabel sisustatakse ettepanekute laekumisel.

104 Otsustab TTJA vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

71 / 73

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

72 / 73

13. KMH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate

uuringute esialgne loetelu:

 Rail Baltica keskkonnamõjude hindamise programmide koostamiseks vajalike alusandmete

materjalipaketi kokkupanek. Hendrikson&Ko OÜ, töö nr 19003311. Tartu 2019

 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“,

kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41;

https://maakonnaplaneering.ee/127

 Rapla maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”,

kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43;

https://maakonnaplaneering.ee/120

 Pärnu maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”,

kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40;

https://maakonnaplaneering.ee/147

 Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Hendrikson & Ko OÜ. Heaks kiidetud 10.08.2017;

http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-

ksh/category/1356-heakskiidetud-ksh-aruanne-9-08-2017

 Harju maakonnaplaneering 2030+; https://maakonnaplaneering.ee/harju-

maakonnaplaneering

 Rapla maakonnaplaneering 2030+; https://maakonnaplaneering.ee/rapla-

maakonnaplaneering1

 Pärnu maakonna planeering; https://maakonnaplaneering.ee/142

 Rail Baltic eelprojekt. Reaalprojekt OÜ, Novarc Group AS, Hendrikson & Ko OÜ,

Kelprojektas UAB; https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/rail-balticu-

eelprojekt-ja-uuringud

 Ametlikud Teadaanded; https://www.ametlikudteadaanded.ee/

 Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja);

https://www.riigiteataja.ee/index.html

 Maa-ameti X-GIS asjakohased kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000

võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted jms);

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

 Design Guidelines for Rail Baltic / Rail Baltica Railway. Systra SA (projekteerimisjuhised)

 Preparation of the operational plan of the railway. ETC Transport Consultants GmbH, COWI

AS and IFB, 2018

 Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring“.

Eesti Raudtee ja Skepast&Puhkim, 2018

 Kultuuriväärtuste uuring. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2. Koostaja OÜ Hendrikson & Ko,

2013

 Kultuurimälestiste register; https://register.muinas.ee/public.php

 Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp. Tartu

Ülikool, prof Valter Lang, 2013. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-1.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Programmi eelnõu

73 / 73

 Tvauri, A., Metsoja, K. 2015. Rail Balticu trassi arheoloogiliste eeluuringute II etapi

lõpparuanne. Osa II Rapla maakond. 2015. Tartu Ülikool. Tartu

 Ehitusgeoloogilised uuringud raudtee eelprojekti koostamiseks, Reaalprojekt OÜ. RB-GL-10

 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus;

https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf

 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS); http://infoleht.keskkonnainfo.ee/

 Keskkonnaregister; http://register.keskkonnainfo.ee

 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Jaanus Paal, 2000;

https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf

 Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020;

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=21811097

 Natura standardandmebaas (Natura 2000 Network Viewer);

http://natura2000.eea.europa.eu/

 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012

korraldusega nr 368; https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-

planeerimine/uleriigiline-planeering

 Transpordi arengukava 2014–2020;

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021;

https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

 Muud asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad

 Muud tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid

 Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid

Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade

käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju

eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud

materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes.