Riigihalduse ministri käskkiri "Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine"

KÄSKKIRI

Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee

trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine

I Asjaolud

Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

(edaspidi planeering) eesmärk on leida sobivaim asukoht kavandatavale Rail Baltic raudtee

trassi koridorile.

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa

ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere - Läänemere

transpordikoridori osa. Kaherajaline elektrifitseeritud raudtee, rööpmelaiusega 1435 mm, on

kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas- Leedu/Poola piir.

Rail Balticuga luuakse ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti

riikide raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa standarditega

(rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud (Euroopa

Komisjoni otsus nr 884/2004 29.04.2004), et Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport

tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Rail Baltic

projekt on seotud suure avaliku huviga, kuna eesmärgiks on inimeste ja kaupade

liikumisvõimaluste loomise ja parandamisega, mis omakorda mõjutab teravalt

keskkonnahoiu teemasid.

2012. aastani kehtinud üleriigiline planeering „Eesti 2010“ rõhutas rahvusvaheliste

transpordisuundade arendamise olulisust ning tõi välja: „Koostöös Soome, Läti, Leedu ja

Poolaga peab Eesti arendama välja kiiret reisirongiühendust võimaldava raudtee Rail

Baltica, mille jätkuks põhja pool on raudteepraami ühendus(ed) Soome.“ Aastatel 2010-

2011 viis Briti konsultatsioonifirma AECOM läbi uuringu, mis hõlmas Rail Balticu trassi

asukoha põhimõttelist valikut ja esialgset teostatavus-tasuvusanalüüsi. Selles leiti, et piisava

kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) abi korral on Euroopa

rööpmelaiusel uus Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui

rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt sotsiaal-majanduslikult tulus.

Suunised Rail Balticu arendamiseks on antud Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011

otsusega, 10.11.2011 Eestis allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite

ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi eest vastutavate ministrite 07.12.2011

13.02.2018

nr 1.1-4/41

2

allkirjastatud kokkuleppega. Riigikogu ratifitseeris 31.01.2017 Eesti Vabariigi Valitsuse,

Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelise välislepingu Rail Balticu /

Rail Baltica raudteeühenduse arendamiseks, mis jõustus 24.10.2017. Kokkuleppe eesmärk

on tagada ühishuviprojektina ehitatava reisijate- ja kaubaveoks mõeldud tõhusa ja kiire

Euroopa rööpmelaiusega tavapärase raudtee valmimine ja toimimine kooskõlas ühtsete

tehniliste parameetritega TEN-T võrgu Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori kuuluval

marsruudil.

Tallinn-Pärnu-Riia suunalise kiire raudtee kulgemise põhimõte fikseeriti 2012. aasta

augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, milles muuhulgas tuuakse

välja – „Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust

Euroopa Liidu tuumikpiirkonnaga, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail Baltic,

mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga“. Üleriigilisest planeeringust tuleneb

ülesanne valida raudtee koridorile täpsem asukoht maakonnaplaneeringutega.

Harju maakonnaplaneeringu I etapp (kehtestatud 1999. aastal) käsitles Rail Baltic raudtee

põhimõttelist paiknemist, kuid ei toonud välja, et tegemist võiks olla Euroopa standarditele

vastava 1435 mm laiuse rööpavahega raudteega. Üleriigilise planeeringu püstitatud ülesande

lahendamiseks oli vaja täpsemat käsitlust.

Vabariigi Valitsuse algatatud kolme maakonnaplaneeringuga kavandatakse uut Rail Baltic

raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena ning planeeringulahenduste

põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku raudtee

projekteerimine ja rajamine Eesti piires 1 . Kavandatav raudtee läbib Eestit põhja-lõuna

suunalisena, kulgedes Muuga sadama piirkonnast Läti riigipiirini. Trassikoridori pikkus

kolmes maakonnas kokku on 213 km. Rail Balticu projekti elluviimine on seotud suure

avaliku huviga, millega kaasneb keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade paremad

liikumisvõimalused.

Planeeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja

kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku,

sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning

sujuvaks ja ohutuks liiklemiseks vajaliku raudtee väljaehitamise vajadusest. On tehtud

mitmeid uuringuid: asustusstruktuuri, kultuuripärandi, arheoloogiaväärtuste, loodusväärtuste

uuringud jt. Lisaks on erinevaid trassialternatiive võrreldud sotsiaal-majanduslike näitajate,

müra- ja vibratsiooninäitajate alusel ning on hinnatud nende mõju Natura 2000 võrgustikule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid

lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on hinnatud

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Need on planeeringulahenduse aluseks

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse maakonnaplaneeringute algatamise korraldusest moodustati

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel juhtkomitee (ministri

26.06.2013 käskkiri nr 13-0227), kuhu kuulusid veel Keskkonnaministeeriumi, ja

Siseministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemad. Juhtkomitee

ülesandeks oli planeeringu koostamise protsessis oluliste otsuste tegemine ja probleemide

lahendamine. Kolme maakonnaplaneeringu koostamise sujuvaks korraldamiseks loodi

laiapõhjaline töögrupp. Selle tööd juhtisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ametnikud ja osalesid asjaomased partnerid: Tehnilise Järelevalve Ameti,

Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maa-ameti, Eesti Raudtee,

1 Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise raudtee rajamiseks ka Lätis ja Leedus.

3

Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Harju, Rapla, Pärnu maavalitsuste ametnikud ning

planeeringukonsultandid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijad. Koosolekud

toimusid regulaarselt (kord kuus).

Kavandatava raudtee kõrged tehnilised nõuded tingisid vajaduse arvestada tehniliste

üksikasjadega juba planeerimise staadiumis. Seetõttu olid planeeringu koostamisse algusest

peale kaasatud insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi

trassi koridori asukoha valikuks, raudtee ja raudtee infrastruktuuri ning raudtee ehitamisest

tingitud teedevõrgu planeerimiseks. Planeeringutes võeti raudtee trassi koridori asukoha

määramisel arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-

majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahenduses. Planeeringu koostamise

konsultant valiti riigihanke käigus. Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja

teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalitsuste, Harju

maakonna kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppidega ja avalikkusega.

II Menetluse käik

Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni

Planeering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173

„Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha

määramiseks”. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatas Harju maavanem 19.04.2012 korraldusega nr 1-1/661-k „Harju maakonna

planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamine“. Paralleelselt planeeringu koostamisega viidi läbi KSH,

mille eesmärk on maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude

prognoosimine ja hindamine, trassi koridori alternatiivide kirjeldamine ja hindamine

(võrdlemine), positiivsete mõjude (alternatiivi eeliste) väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimine ja leevendavate meetmete kavandamine, et tagada keskkonna-

kaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse.

Tegemist on maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehitisega). PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ kohaselt kantakse pärast

maakonnaplaneeringu kehtestamist raudteetrassi koridori asukoht ja

maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused

planeeringuala kohaliku omavalitsuse üldplaneeringusse. Planeering täpsustab Jõelähtme,

Rae, Kiili ja Saku valla ning Maardu ja Tallinna linna üldplaneeringuid raudtee

trassikoridori osas.

Planeering koostati tihedas koostöös avalikkusega, kohalike omavalitsustega ja erinevate

huvigruppidega. Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja

KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti alguses Rail Balticu projekti

portaal http://www.railbaltic.info. Koostamise ajal olid planeeringumaterjalid kättesaadavad

Harju Maavalitsuse veebilehel, alates 01.01.2018 (maavalitsused lõpetasid tegevuse

31.12.2017) on kättesaadavad maakonnaplaneeringute koduleheküljel

http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud. Protsessi erinevates etappides toimusid

avalikustamised, viidi läbi töökoosolekuid ning huviliste kaasamiseks korraldati avalikke

arutelusid. Avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitati lisaks maavalitsuse veebilehele

ka Rail Balticu projekti portaalis, maakonnalehes Harju Elu, kohalike omavalitsuse

4

ajalehtedes ja veebilehtedel. Ülevaate avalikest aruteludest planeeringu ja KSH protsessi

jooksul on esitatud ka planeeringu seletuskirja tabelis 1.

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 02.09. -

30.09.2013 ning avalikud arutelud Harju Maavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Kostivere

Kultuurimõisas Jõelähtme vallas, Rae Kultuurikeskuses, Oru külakeskuses Kose vallas, Kiili

Gümnaasiumis ning Saku Valla Majas toimusid ajavahemikul 01.10. - 04.10.2013. Elanike

huvi planeeringu vastu oli suur ning aruteludest osavõtt oli arvukas.

Avalikustamisel esitatud ettepanekuid kaaluti ning selle tulemusena lisati koostatavasse

planeeringusse täiendavad trassialternatiivid, mida tutvustati ajavahemikul 28.01. -

30.01.2014 Rae Kultuurikeskuses, Kose Kultuurikeskuses, Kiili Gümnaasiumis ning Kiisa

Rahvamajas Saku vallas toimunud avalikel aruteludel. Arutelud toimusid neis

omavalitsustes, mida uued trassialternatiivid läbisid.

Täiendavate arutelude tulemusena esitati taas täiendavaid ettepanekuid, mida kaaluti ning

sellest tulenevalt kavandati järgmised uued trassialternatiivid, mis lisati väljatöötatavasse

planeeringusse. Täiendatud planeeringulahendusega oli võimalik tutvuda elektrooniliselt

alates 02.04.2014 ja paberkujul alates 09.04.2014 kohalikes omavalitsustes, keda

trassikoridori alternatiivid puudutasid. Avalikud arutelud lisandunud trassialternatiivide osas

toimusid 15.04. - 16.04.2014 Kiili Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses. Valminud

trassialternatiivide kohta koostati KSH kohane võrdlus ning võrdlustulemusi koos KSH

vahearuandega tutvustati avalikel aruteludel ajavahemikul 16.06. - 01.07.2014 Harju

Maavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Oru Külakeskuses Kose vallas, Jõelähtme

vallamajas, Rae Kultuurikeskuses, Kiili Gümnaasiumis ja Saku Valla Majas. Avalikest

aruteludest võttis osa rohkelt huvilisi, kes esitasid lisaks vastulausetele ja täpsustavatele

küsimustele ka ettepanekuid, millised võiksid uued trassialternatiivid olla. Esitatud

ettepanekute alusel töötati veel läbi täiendavad trassialternatiivid ning koostati ka nende

kohta võrdlused.

Uute trassialternatiivide asukoha ja võrdlustulemuste tutvustamiseks avaldati materjalid

alates 23.10.2014 Rail Baltic projekti infoportaalis ja Harju Maavalitsuse veebilehel ning

korraldati avalikud koosolekud ajavahemikul 27.10. - 29.10.2014 Jõelähtme vallamajas, Rae

Kultuurikeskuses, Kiili Rahvamajas, Saku Valla Majas ja Kose Kultuurikeskuses. Koos

võrdlustulemustega esitleti ka võrdlusest tulenevat soovituslikku eelistust trassi kulgemisele.

Võrreldavate trassikoridori alternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine Harju maakonnas

on olnud keerukas 2 . Tegemist on tihedalt asustatud piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele

tuli arvestada arvukate tehniliste, majanduslike ja looduskeskkonna teguritega. Eesmärk oli

põhjaliku analüüsi käigus välja selgitada parim võimalik trassi koridori asukoht, mis

võimaldab rahvusvahelise elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist. Nii analüüsiti

võrdlusetapi erinevaid trassikoridori asukoha alternatiive (vt skeem seletuskirja lisas 2). Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi trassi koridori asukoha

alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud,

tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu.

Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on esitatud dokumendis „Rail Baltic 1435 mm

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride

2 Kuna võrreldavad trassi koridori asukohaalternatiivid olid maakonnapiiride ülesed, hõlmas

võrdlusprotsess lisaks Harju maakonna territooriumile ka Põhja-Raplamaad.

5

võrdlustulemused“ (planeeringu lisa 1) ning KSH aruande lisas 1. Lühiülevaade trassi

koridori alternatiivide võrdlemise protsessist on esitatud ka planeeringu seletuskirja lisas 3.

Pika võrdlusprotsessi tulemusena, kus analüüsiti erinevaid trassi koridori asukoha

alternatiive, jäi lõppanalüüsi kaks alternatiivi (16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B +

11B-II versus 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C). Nimetatud

alternatiivide osas viidi läbi täpsem analüüs (vt seletuskirja lisa 4 „Rail Balticu Harjumaa ja

Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs“), mille käigus võrreldi trassi

koridori alternatiive eskiislahenduse täpsusastmes. Analüüsis kõrvutati alternatiive

olulisemate näitajate lõikes nii tehnilise teostatavuse kui maksumuse osas. Samuti toodi

välja KSH olulisemad mõjutegurid ja eelistused.

Võttes aluseks Rail Baltic projekti üldist eesmärki ja trassi koridori alternatiivide

võrdlustulemusi, sh koostatud täpsemat analüüsi, kujunes Harju maakonnas eelistatuks trassi

koridori asukoht 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II. Eelistus tulenes

järgmistest asjaoludest (põhjalikum ülevaade dokumendis „Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-

Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs“): eelistatud trass on väiksema mõjuga nii

inim- kui looduskeskkonnale; mõju on väiksem Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele

aladele ja laiemalt loodusliku pinnakattega aladele ning kultuuriväärtustele; rööbastee

pikkuselt on eelistatud lõik kõige lühem – alternatiiviga võrreldes ligikaudu 8 km lühem;

eelistatud trass on sotsiaal-majandusliku tulukuse võrdluses 30 aasta lõikes alternatiivist

tulusam.

Eelistatud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel

kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu. Selleks on kavandatud perspektiivsed

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile (planeeringu seletuskirja

ptk 3.4). Planeeringus kajastatud raudteerajatiste (sh kohalike peatuste) võimalikud

asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti koostamise

käigus ei käsitleta maakonnaplaneeringu muutmisena kui nad jäävad trassikoridori sisse.

Samuti kattub eelistatud trassikoridor Iru küla piirkonnas Tallinn-Helsingi perspektiivse

raudteekoridoriga, mis võimaldab tulevikus nende trasside ühendamise.

Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne

seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest

1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust.

Eelistatud trassivariandile koostati eskiislahendus ning KSH aruande eelnõu, mis

avalikustati alates 31.08.2015 Rail Baltic projekti portaalis ning Harju Maavalitsuse

veebilehel. Lisaks ajalehtedes teavitamisele, otsustati seekord kaasata põhjalikumalt trassi

koridori jäävate kinnisasjade omanikke, kellele saadeti teade planeeringu eskiislahenduse

avalikustamisest lihtkirjaga rahvastikuregistri või äriregistri järgsele aadressile. Avalikud

arutelud eskiislahenduse kohta korraldati ajavahemikul 14.09. - 17.09.2015 Harju

Maavalitsuses, Loo Kultuurikeskuses Jõelähtme vallas, Rae Kultuurikeskuses, Kiili

Gümnaasiumis ja Saku Valla Majas. Eskiisi avalikustamise ajal ja järgselt saabus elanikelt ja

teistelt huvitatud gruppidelt tagasisidet kavandatava trassikoridori osas, kõiki ettepanekuid

kaaluti ning ettepanekute esitajatele vastati ning selgitati antud lahenduse mõjusid.

Tagasisidena saadud ettepanekute põhjal kavandati negatiivsete mõjude vähendamiseks

täiendavaid leevendavaid meetmeid, seal kus see oli võimalik.

Trassikoridor on planeeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub raudteetrass koos

kaitsevööndi ja nihutamisruumiga. Üldjuhul on trassikoridori laius 350 meetrit, millest 66

6

meetrit on raudteetrass koos perspektiivse kaitsevööndiga ning kummalegi poole jääb lisaks

142 meetrit „nihutamisruumi“. Tiheasustust läbides kitsastes oludes on raudteekoridori

laiuseks 150 meetrit, koridor on sellisel juhul kitsam väiksema „nihutamisruumi“ võrra.

Erandina on ulatuslikum trassi koridor määratud sõlmjaama piirkonnas Rae valla Soodevahe

külas, kus trassikoridori laius 700 meetrit on põhjendatud vajadusega võimaldada

perspektiivis trassikoridori sees raudteemaa ja raudteeinfrastruktuuri asukohtade ja

lahenduste täpsustamist vastavalt sõlmjaama funktsionaalsusele. Projekteerimise käigus

raudtee asukohta täpsustades ei tohi perspektiivne raudteemaa koos kaitsevööndiga väljuda

planeeringuga määratud Rail Balticu trassi koridorist. Eelistatud on jälgida edasisel

projekteerimisel planeeringu koostamisega samal ajal valminud täpsemat tehnilist lahendust

eelprojekti kujul.

Planeering kooskõlastati vastavalt planeerimisseadusele ametkondade ja Harjumaa kohalike

omavalitsustega. Planeeringu kooskõlastasid märkusteta Põllumajandusamet (29.12.2015),

Maaeluministeerium (11.01.2016), Rapla maavanem (13.01.2016), Järva maavanem

(09.02.2016), Lääne maavanem (28.01.2016), Lääne-Viru maavanem (23.02.2016), Maardu

Linnavalitsus (15.01.2016), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (26.02.2016),

Terviseamet 14.01.2016), Tehnilise Järelevalve Amet (25.01.2016), Muinsuskaitseamet

(22.01.2016), Keskkonnaamet (korrigeerimise järgselt – 22.04.2016), Kuusalu Vallavalitsus

(06.04.2016), Harku Vallavalitsus (25.02.2016), Padise Vallavalitsus (25.02.2016), Saue

Vallavalitsus (16.02.2016), Vasalemma Vallavalitsus (25.02.2016). Planeeringu

kooskõlastas märkustega/tingimusel Maa-amet (11.01.2016), Kaitseministeerium

(14.01.2016), Tallinna Linnavalitsus (26.01.2016), Jõelähtme Vallavalitsus (15.02.2016),

Kiili Vallavalitsus (15.01.2016), Keskkonnaministeerium (09.05.2016), Maanteeamet

(15.01.2016), Päästeamet (20.01.2016). Kooskõlastusringil esitatud põhjendatud

ettepanekuid arvestati ning planeeringu ja KSH materjale täpsustati ja täiendati vastavalt.

Planeering loetakse kooskõlastatuks vastavalt EhSRS § 1 lõikele 3 ning kuni 30.06.2015

kehtinud PlanS § 17 lõikele 5 Siseministeeriumiga, Saku Vallavalitsusega, Aegviidu

Vallavalitsusega, Anija Vallavalitsusega, Keila Linnavalitsusega, Keila Vallavalitsusega,

Kernu Vallavalitsusega, Kose Vallavalitsusega, Loksa Linnavalitsusega, Nissi

Vallavalitsusega, Paldiski Linnavalitsusega, Raasiku Vallavalitsusega, Viimsi

Vallavalitsusega ning Saue Linnavalitsusega. Planeering loetakse Rae Vallavalitsusega

kooskõlastatuks vastavalt EhSRS § 1 lõikele 3 ja kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17

lõikele 4. Rae Vallavalitsuse poolt 26.02.2016 esitatud põhjendatud ettepanekuid on

arvestatud ja planeeringut vastavalt täiendatud.

Kõik kooskõlastused saadi enne planeeringu vastuvõtmist.

Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine

Harju maavanem võttis 13.06.2016 korraldusega nr 1488-k vastu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ planeeringu ning suunas koos KSH aruandega avalikule

väljapanekule ajavahemikul 04.07 – 08.08.2016. Planeering koos lisade, KSH aruandega ja

kooskõlastustega avalikustati Harju Maavalitsuse kodulehel ning Rail Baltic projekti

portaalis. Avaliku väljapaneku ajal oli planeeringuga võimalik tutvuda lisaks Harju

Maavalitsuse kodulehele ja Rail Baltic projekti infoportaalile ka paberil trassikoridori

asukoha kohalikes omavalitsustes ja Harju Maavalitsuses tööpäeviti tööaegadel.

Planeering koosneb seletuskirjast ja kaheksast joonisest. Seletuskirjas on kirjeldatud

planeeringulahendus kohalike omavalitsuste kaupa, trassikoridori kasutamise põhimõtted ja

7

tingimused on koostatud kogu planeeringuala kohta. Koostatud on kolme maakonda hõlmav

joonis (mõõtkava 1:220 000), Harju maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000) ja eraldi

joonised erinevatesse Harju maakonna kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate

trassilõikude osas. Kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude

joonised on mõõtkavas 1:20 000, kuna need on aluseks trassikoridori kandmisele valdade ja

linnade üldplaneeringutesse.

Pärast planeeringu kehtestamist kantakse raudtee trassi koridor kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse koos reisi- ja kaubaterminaliga, reisijate veeremi hooldedepooga,

perspektiivse sõlmjaamaga, veoalajaamaga ja suurimetajate läbipääsu piirkondadega. Lisaks

kantakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud

kavandatav/ümberehitatav teedevõrk koos 100 m laiuse puhvriga.

Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade

väljastamisel ning ehitusteatiste ülevaatamisel tuleb lisaks trassikoridorile arvestada ka

väljapoole trassikoridori jäävate veoalajaamade ühenduste, ümberehitatavate/uute teede ning

peatuskohtasid teenindavate parklate jms võimalike asukohtadega.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile

omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Vajaliku maa omandamine

toimub läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste luhtumisel omandatakse maa sundvõõrandamise

teel või sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Maade omandamisel võib alternatiiviks

ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende

senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb

raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel-müümisel

või rentimisel. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused

kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Peale kavandatud raudtee kasutusloa väljastamist

tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. Tegevusi raudtee kaitsevööndis

reguleerib ehitusseadustik.

Teated planeeringu avalikust väljapanekust ja avalike arutelude toimumisest ilmusid

ajalehes Postimees 21.06.2016, maakonnalehes Harju Elu 17.06.2016 ning 2016. a juuni

lõpust kuni juuli keskpaigani ilmunud kohalikes ajalehtedes vastavalt planeerimisseadusele.

Lisaks avaldati info planeeringu avalikustamisest ja avalike arutelude toimumisest ka Rail

Baltic projekti infoportaalis, Harju Maavalitsuse ja maakonna kohalike omavalitsuste

veebilehtedel. Planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitas Harju

maavanem 13.06.2016 korralduse nr 1488-k koopiaga kohalikke omavalitsusi, asjaomaseid

ministeeriumeid ja asutusi. Kõigile kavandatava raudtee trassikoridori jäävate kinnisasjade

omanikele saadeti tähitud kirjaga teade planeeringu vastuvõtmisest ning avalikustamisest.

Planeeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 19 kirja, mis sisaldasid selgitustaotlusi,

ettepanekuid ja vastuväiteid. Valdav osa kirjadest puudutasid trassikoridori kavandatavat

asukohta erinevates lõikudes ning neis sooviti selgitusi, mil moel hakkab kavandatav raudtee

mõjutama kinnisasja kasutamist ja milliseid leevendusmeetmeid on kavas rakendada. Lisaks

tehti ka ettepanekuid raudtee trassi kulgemise ning ristuvate maanteede ümberehitamise

osas. Selgitusi vajasid ka maade võõrandamise ja KSH-s ettenähtud leevendavate meetmete

rakendamisega seotud küsimused. Kõiki planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

ettepanekuid kaaluti põhjalikult ning kõikidele esitatud kirjadele vastati. Harju maavanem

põhjendas igakülgselt oma vastustes trassikoridori asukohavalikut ning selgitas raudtee

8

rajamisega kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka leevendavaid meetmeid. Põhjendatud

ettepanekuid on arvestatud, vastavad parandused ja täiendused viidud planeeringusse ja

KSH materjalidesse.

Kuue isiku selgitustaotlustele on vastatud ning selgitatud põhjalikult muudatusi, mida

raudtee rajamine kaasa toob. Samuti arvestati Maardu Linnavalitsuse, Terviseameti,

Kaitseministeeriumi ja AS Tallinna Sadama ettepanekutega. Õnne Lompi, Jõelähtme

Vallavalitsuse Osaühingute Vintselle ja Wevelde Kaubandus, AS Eesti Raudtee, Gunnar ja

Kadri Eensalu, AS Mainor Ülemiste, MTÜ Kangru Küla Selts ning Kangru aleviku elanike

esitatud ettepanekute ja vastuväidetega ei olnud võimalik arvestada.

Avaliku väljapaneku järgselt toimus ajavahemikul 29.08 - 01.09.2016 viis avalikku arutelu:

Harju Maavalitsuses, Maardu Vaba Aja Keskuses, Rae Kultuurikeskuses, Kiili

Gümnaasiumis ja Saku Valla Majas.

Avalikel aruteludel tutvustati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi,

maavanema ja KSH juhteksperdi seisukohti ning maade omandamisega seonduvat. Selgitusi

andsid ja küsimustele vastasid Harju Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Avalikul väljapanekul ettepanekuid ja

vastuväiteid esitanud isikutele selgitati veelkord planeeringulahendust ning selle mõju

trassikoridori ja selle lähistele jäävatele kinnistutele.

Avaliku väljapaneku tulemustest teavitas maavalitsus 09.09.2016 maakonnalehes Harju Elu.

Planeeringu koostamise käigus viidi Harju maakonnas läbi 36 avalikku arutelu kokku ligi

2000 osalejaga.

Täiendav nõupidamine toimus MTÜ Kangru Küla Seltsi ning Kangru aleviku elanike

esindajatega 19.12.2016 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kus MTÜ Kangru

Küla Selts ning Kangru aleviku elanike esindajad tegid kompromissettepaneku planeeringu

seletuskirja täiendamiseks. Antud kompromiss nägi ette täpsema alternatiivse lahenduse

kajastamist planeeringu seletuskirjas Kiili valla Kangru aleviku piirkonnas nii raudtee

kulgemise osas trassikoridoris kui ka eritasandilise ristumise rajamisest tuleneva

ümberehitatava Tallinn-Rapla-Türi maanteelõigu osas. Kompromissettepanekut kaaluti, kuid

leiti, et lahenduse sellises täpsusastmes maakonnaplaneeringus kajastamine on

ebaproportsionaalne ning see taga sellise lahenduse kasutamist projekteerimisfaasis, kuna

maanteede ja raudteede ristumise asukohad ning kujud on maakonnaplaneeringus

indikatiivsed.

Keskkonnaminister kiitis Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu

maakonnaplaneeringute KSH heaks oma 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7.

III Planeeringu järelevalve

Harju maavanem (edaspidi maavanem) esitas 10.08.2017 kirjaga nr 12-4/2134

planeeringumaterjalid ja menetlusdokumendid järelevalve teostamiseks ning seisukoha

võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Järelevalve

toiminguid planeeringu koostamise üle teostas Rahandusministeeriumi planeeringute

osakond.

9

Järelevalve teostaja tuvastas, et avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikest pöördumistest 6

sisaldas ainult selgitustaotlust, viie isiku ettepanekutega arvestati ning kaheksa isiku

ettepanekute ja vastuväitega ei arvestatud.

Planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ja lahenduseta jäänud ettepanekute ja

vastuväidete esitajate ja Harju Maavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks

korraldas järelevalve teostaja 19.09.2017 ärakuulamised, millest teavitati eelnevalt

kirjalikult nii maavanemat kui ka lahenduseta jäänud ettepanekute ja vastuväidete esitajaid.

Vastuväidete ärakuulamisel kompromissi ei saavutatud ning sellest lähtuvalt kujundas

järelevalve teostaja seisukohad ja esitas need Harju maavanemale ja avalikul väljapanekul

kirjalikke vastuväiteid esitanud järgmistele isikutele: Jõelähtme vald, OÜ Vintselle ja OÜ

Wevelde Kaubandus, Õnne Lomp, Gunnar ja Kadri Eensalu, Mainor Ülemiste AS, MTÜ

Kangru Küla Selts, Kangru aleviku elanikud.

Jõelähtme Vallavolikogu poolt esitatud vastuväidetest olid planeeringu

Rahandusministeeriumile järelevalvesse esitamise ajaks lahendamata kolm vastuväidet,

millele maavanem on esitanud oma seisukohad 24.08.2017 kirjaga nr 12-4/2364:

Planeeringus tuleb kajastada kõik olemasolevad ohtlikud ettevõtted, sh planeeritud, koos

ohutsooniga planeeringujoonisel ja kajastada vastav analüüs ka KSH aruandes.

Harju maavanema seisukoht oli, et kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud ohtlike

ettevõtete ohutsoonide planeeringu joonisele kandmine ei ole põhjendatud, kuna see ei

pruugi olla lõplik informatsioon ohutsooni ulatuse osas. Planeeringu ja KSH koostamise

käigus on arvestatud tegutsevate ettevõtete ohutsoonidega, kuid ei viida läbi riskianalüüsi

kuna (muu hulgas) puuduvad hetkel vajaliku täpsusega andmed liikluse, veeremi ja

riskidega seotud haldusprotseduuride osas. Riskianalüüsi läbiviimine Rail Baltic raudtee

osas sisaldub KSH keskkonnakorralduskavasse pakutud tegevuste hulgas ja koostatakse

arendustegevuse hilisemas etapis. Nimetatud teema osas toimub koostöö Päästeameti ning

Tehnilise Järelevalve Ametiga. Planeeringu joonist täpsustatakse olemasolevate ohtlike

ettevõtete ja nende ohutsoonidega, tehes koostööd Päästeametiga.

Järelevalve teostaja nõustus maavanema poolt Jõelähtme vallale 24.08.2016 kirjas nr 12-

4/2769 ja 19.09.2017 toimunud ärakuulamisel antud selgitustega ohtlike ettevõtete

kajastamise kohta planeeringus.

Planeeringus tuleb anda vähim vajalik ruumivajadus nt silla alla, seda eelkõige

suurimetajate osas, kuna see ei sõltu konkreetsest asukohast vaid looma suurusest ja

arvestama peab sellisel juhul ikka kõige suurema looma gabariitidega ja ruumist, mida ta

vajab et läbipääsu ka reaalselt kasutama hakata.

Harju maavanema seisukoht oli, et läbipääsude kavandamisel arvestatakse konkreetsete

asukohtade ning loomaliikidega. Läbipääsude soovituslikud minimaalsed gabariidid on välja

toodud KSH aruande lisas loomaläbipääsude tüübid. Planeeringus ei ole nende kajastamine

otstarbekas, kuna tegemist on kohapõhiste ning loomaliikidest sõltuvate lahendustega.

Rahandusministeeriumis 19.09.2017 toimunud vastuväidete esitajate ja Harju Maavalitsuse

esindajate ärakuulamisel Jõelähtme valla esindaja nõustus ja pidas piisavaks Harju

Maavalituse esindajate poolt suurimetajate läbipääsude kohta antud selgitusi. Sellest

tulenevalt ei esitanud järelevalve teostaja selle vastuväite kohta seisukohta.

10

Planeeringus tuleb kirjeldada alternatiive trassi valikule ja selle realiseerimise

võimalikkusele, kui maavara varu jääb kaevandamata.

Harju maavanema seisukoht oli, et protsessi käigus on koostöös Maa-ametiga asutud

seisukohale, et väide, justkui on maavara säästlik ja sihtotstarbeline kasutus ning

kasutuskõlblikkus saavutatav üksnes maavara väljamise teel, ei ole alati õigustatud ja

põhjendatud. Maavara väljamine ei ole alati parim ja ainuke viis maavara säästlikkuse

seisukohalt (nii majanduslikus mõttes kui looduskeskkonnale avalduvate mõjutuste tõttu).

Koostöös ja kokkuleppel Maa-ametiga on planeeringuga seatud tingimus: trassi kulgemisel

üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et

raudtee ehitus-ja kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale.

Järelevalve teostaja nõustus maavanema poolt Jõelähtme vallale 24.08.2016 kirjas nr 12-

4/2769 ja 19.09.2017 toimunud ärakuulamisel antud selgitustega. Lisaks juhtis järelevalve

teostaja maavanema poolt esitatud selgitustele tähelepanu, et kuigi maapõueseaduse

üldpõhimõte on maavara kaevandamisväärsena säilimine, on võimalik teatud juhtudel ka

tegevuse lubamine (MaaPS § 14 lg 2 p 3).

Wevelde Kaubandus OÜ ja Vintselle OÜ tegid ettepaneku arvestada

maakonnaplaneeringus trassikoridori määramisel kehtestatud detailplaneeringuga ja näha

ette kavandatavalt 1435 mm rööpmelaiusega raudteelt harutee(de) ehitamise võimalus

detailplaneeringuga ettenähtud transpordimaale.

Harju maavanema seisukoht Wevelde Kaubandus OÜ ja Vintselle OÜ ettepanekule esitati

23.08.2016. a kirjaga nr 12-4/2765. Maavanema hinnangul ei olnud ettepanekuga võimalik

arvestada, kuna planeeringu ülesanne ei ole lahendada olemasolevate tootmis-ja tööstusalade

liitumisi Rail Baltic põhitrassiga, sh anda lahendusi kohalikuks liikluseks. Rail Baltic

maakonnaplaneeringu ülesanne on Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine.

Planeeringuga ei kavandata integreerimiseks vajalikke raudteeharusid. Küll loob Rail Baltic

raudtee trassi olemasolu eeldused tulevikus olemasolevate ja kavandatavate tööstusalade

ning logistikakeskuste ühendamiseks Rail Baltic raudteega. Lisaharusid logistikaparkide või

tootmisalade ühendamiseks Rail Balticuga on huvitatud osapoolte soovil võimalik hiljem

lisada, kuid ühendamised tuleb lahendada eraldiseisvalt, teiste eraldiseisvate

planeeringutega. Maakonnaplaneeringu koostamise etapis ei ole seega täpselt teada, kuidas

raudtee ja kaubaterminali rajamine Wevelde Kaubandus OÜ-le ja Vintselle OÜ-le kuuluvat

maaüksust puudutab. Täpsemaid vastuseid on maavanema hinnangul võimalik anda pärast

kaubaterminali uuringu esimeste järelduste ja raudtee eelprojekti valmimist. Raudtee

eelprojekti valmimise tähtaeg on märtsis 2018.

Järelevalve teostaja nõustus 23.08.2016. a kirjaga nr 12-4/2765 Harju maavanema poolt

esitatud selgitusega Wevelde Kaubandus OÜ-le ja Vintselle OÜ-le. Täiendavalt rõhutati, et

maakonnaplaneeringu täpsusastmele ei vasta täpsete raudteeühenduste kavandamine, mis

võib saada takistuseks planeeringu elluviimisel, kui järgnevate etappide käigus ilmneb

täpsemat ja täiendavate teavet. Planeeringu seletuskirjas (ptk 3.2.3) on selgitatud, et antud

asukohas sõltuvad järgmised sammud koostamisel oleva analüüsi tulemustest.

Õnne Lomp esitas vastuväite, milles ei nõustu Rail Baltic raudtee trassi ehitamisega läbi

talle kuuluvate kinnistute, kuna sellega seoses kaoks tema esivanemate maa ning võimalused

ettevõtlusega tegelemiseks.

11

Harju maavanema seisukoht Õnne Lombi vastuväitele esitati 24.08.2016 kirjaga nr 12-

4/2740. Maavanem ei pidanud võimalikuks antud vastuväitega arvestada, kuna avalikes

huvides oleva kiire raudteeühenduse rajamisel ei ole võimalik vältida eraomandisse kuuluvat

maad. Õnne Lombile kuuluvad kinnistud asuvad trassikoridoris, mille laius on 350 meetrit.

Raudtee rajamaiseks vajaliku maa-ala ulatus on aga oluliselt väiksem, üldjuhul 30-40

meetrit. Raudtee ehitamiseks vajalik maa-ala täpne ulatus ja asukoht täpsustatakse

eelprojektiga, mille valmimise tähtaeg on märtsis 2018.

Rahandusministeeriumis 19.09.2017. a toimunud vastuväidete esitajate ja Harju

Maavalitsuse esindajate ärakuulamisel Õnne Lomp oma vastuväitest ei loobunud, kuna pole

selge kuidas toimub kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamine. Ärakuulamise protokolli on

järelevalve teostaja osapooltele edastanud e-kirjaga 23.11.2017. Ärakuulamise järgselt

edastas järelevalve teostaja Õnne Lombile e-kirjaga 26.09.2017. a Maa-ameti selgitused,

millega tutvununa teavitas vaidlustaja järelevalve teostajat e-kirjaga 08.10.2017, et vastav

info ei ole piisav, et olla valmis vastuväitest loobuma. Sellest tulenevalt andis järelevalve

teostaja esitatud vastuväite osas seisukoha, milles nõustus maavanema poolt Õnne Lombile

24.0.2016 kirjas nr 12-4/2740 ja 19.09.2017. a toimunud ärakuulamisel antud selgitustega

raudteetrassi kavandamise kohta.

Gunnar ja Kadri Eensalu vastuväite kohaselt ei olnud maakonnaplaneeringus ette nähtud

kinnistu nr 11584702 teenindamiseks vajalikku ligipääsuteed nii, et poolitamise tulemusena

oleks tagatud ligipääs trassist Saku poole jäävale kinnistu osale ning ka trassist Tõdva poole

jäävale kinnistu osale.

Harju maavanema seisukoht esitati 23.08.2016 kirjaga nr 12-4/2769, milles ta asus

seisukohale, et planeeringu korrigeerimine ei ole vajalik ega põhjendatud. Maavanem

selgitas, et Rail Baltic raudtee rajamisega olemasolevat olukorda teedevõrgu osas ei

muudeta. Soo tee (kohalik tee nr 7180280) kaudu on mahasõidud mõlemale poole raudteed

tagatud. Lisaks sisaldab planeering tingimust, et ristumisel Vääna jõega viiakse raudtee üle

veekogu sillaga, mille lahendus tuleb projekteerida ja valida selline, mis tagab silla alt

läbipääsu ka mootorsõidukitele ja kariloomadele.

Rahandusministeeriumis toimus 19.09.2017. a vastuväidete esitajate ja Harju Maavalitsuse

esindajate ärakuulamine, millel vastuväite esitajad ei osalenud. Samuti ei ole nad oma

vastuväitest loobunud. Sellest tulenevalt andis järelevalve teostaja esitatud vastuväite osas

seisukoha, milles ta nõustub maavanema poolt Gunnar ja Kadri Eensalule 23.08.2016

kirjaga nr 12-4/2769 antud selgitustega raudteetrassi kavandamise kohta.

Mainor Ülemiste AS esitas planeeringulahenduse osas vastuväite, nõudes Mainor Ülemiste

AS-ile kuuluvate kinnistute eemaldamist trassikoridori alast.

Harju maavanema seisukoht esitati 23.08. 2016 kirjaga nr 12-4/2280, kus maavanem asus

seisukohale, et Suur-Sõjamäe tänava äärsete kinnistute eemaldamine trassikoridori alast ei

ole vajalik ja põhjendatud. Maavanem selgitas, et raudtee trassi koridor Tallinna linnas (ja

olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris Rae vallas) on planeeringus määratud ulatusega 150

m, hõlmates ka Suur-Sõjamäe tänavast lõuna pool asuvaid hoonestamata ja hoonestatud

kinnistuid. Trassi koridori sees paikneb raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga, mille

ulatus on 66 m. Raudtee ehitamiseks vajaliku maa-ala ulatus on aga veelgi väiksem. Kui

raudtee kulgeb maapinnal asuval muldkehal, on see orienteerivalt 30-40 m. Trassi koridori

kitsendamine ei ole põhjendatud, kuna liigilt täpsem planeering täpsustab liigilt üldisemat

12

planeeringut. Maavanem täpsustas, et teadaolevalt rajatakse raudtee Suur-Sõjamäe tänava ja

olemasoleva 1520 mm raudtee vahelisele alale. Seega Suur-Sõjamäe tänavast lõunapoolsete

kinnistute ehitusõigust raudtee rajamine ei mõjuta. Raudtee ja raudteemaa ulatus ja asukoht

täpsustatakse eelprojektiga, mille valmimise tähtaeg on hiljemalt märts 2018.

Järelevalve teostaja nõustus maavanema poolt Mainor Ülemiste AS-le 23.08.2016 kirjas nr

12-4/2280 ja 19.09.2017 toimunud ärakuulamisel antud selgitustega planeeringuga

kavandatava trassikoridori suuruse kohta.

MTÜ Kangru Küla Selts esitas planeeringu avaliku väljapaneku käigus 08.08.2016

mitmeid ettepanekuid ja vastuväiteid, millest suur osa puudutasid KSH aruannet või

sisaldasid selgitustaotlusi.

Harju maavanema seisukohad vastuväidetele ja ettepanekutele esitati 24.08.2016 kirjaga

nr 12-4/2280, kus maavanem vastas kõigile küsimustele, selgitustaotlustele ning andis oma

seisukoha vastuväidete osas. KSH osas esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas leidis ka

KSH koostamise üle järelevalvet teostanud Keskkonnaministeerium, et esitatud

ettepanekutega on arvestatud või arvestamata jätmist põhjendatud ning KSH aruannet on

asjakohaselt täiendatud ja parandatud ning sellest tulenevalt on KSH aruande avalikustamise

menetlus olnud õiguspärane.

Järelevalve teostaja selgitustaotluste ja KSH aruannet puudutavate ettepanekute ja

vastuväidete osas seisukohta ei esitanud. Järelevalve teostaja on planeeringu õigusaktidega

kooskõla tuvastamiseks tutvunud projekti raames koostatud uuringute ja analüüsidega, mille

kohaselt arvestati liiklussageduse ja sellega kaasneva müra prognoosimisel viidatud

uuringus esitatud andmeid. Planeeringu seletuskirjas on nähtavad kaalutluse alused, seega

on maavanem järelevalve teostaja hinnangul kaalutluse sisustajana täitnud talle seadusega

pandud kaalutluskohustust.

Kangru aleviku elanikud J.Abrossimov, A.Raudsaar, I.Raudsaar, V.Volt, M.Rämmi,

A.Annus, H.Suurman, K.Laikre, T.Orutar, K.Pärnpuu-Kasemaa, M.Montvila, A.Perv,

A.Leht, E.Ilves, S.Suurraid, T.Nõmm, M.Šokman, L.Kõrsmaa, U.Ruus, K.Loob, E.Leht,

K.Šokman, G.Kuiger, V.Jõeorg, K.Laikre, O.Kask, H-M.Õhlund, A,Kask, M.Mõis, I.Välja,

O.Rebane, M.Montvila, M.Montvila, I.Talur, M.Rehepapp, K.Talur, A.Liiva, J.Ligi,

A.Rannik, S.Rannik, M.Tamm, K.Kruusvald, U.Ilves, P.Koobas, A.Saar, M-M.Tikenberg,

M.Tomingas, P.Tomingas, A.Mägi, M.Mägi, T.Koobas, R.Tikenberg, G.Kõrsmaa,

K.Kõrsmaa, K.Kõrsmaa, T.Volmer, Ü.Rannik, K.Rannik, H.Kuhlberg, K.Kuhlberg,

T.Tallinn, K.Riikoja, M.Riikoja, U.Graff, J.Jahnson, H.Tallinn, K-A.Kasemaa , E.Ilves,

K.Kaasik, L.Remmelkoor, A.Remmelkoor, K.Remmelkoor, V.Kallion, R.Tali, R.Kuhlberg,

A.Tumanov, M.Haruoja, T.Tikenberg, M.Volt esitasid planeeringu avaliku väljapaneku

käigus 07. augustil 2016. a ettepanekud ja vastuväited planeeringulahenduse ja KSH aruande

kohta. Ettepanekutest ja vastuväidetest kaks puudutasid planeeringulahendust: lahendada

Kangru-Uuesalu tee ristmik vastavalt planeeringu kooskõlastamise ajal Kiili valla poolt

tehtud ettepanekule ning ehitada Viljandi maanteele uus viadukt kohe uue Viljandi maantee

asukohale ja mahasõit Kangru teele koos viaduktiga Tallinna poole Rail Balticu

trassikoridori. Mõlemad lahendused oleks ettepanekute esitajate hinnangul Eesti riigile

pikaajaliselt kõige soodsamad ja vähendaksid oluliselt Kangru aleviku elanike elukeskkonna

halvenemist seoses uue raudtee rajamisega. Ülejäänud ettepanekud ja vastuväited

puudutasid KSH aruannet ja selle koostamise raames tehtud uuringuid.

13

Harju maavanema seisukohad vastuväidetele ja ettepanekutele esitati 25.08.2016 kirjaga

nr 12-4/2280, kus ta vastas kõigile küsimustele, selgitustaotlustele ning andis oma seisukoha

vastuväidete osas. Ettepanekuga lahendada Kangru-Uuesalu tee ristmik vastavalt Kiili

Vallavalitsuse poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud ettepanekule ei arvestatud, kuna

planeeringu-lahendus võimaldab erinevate ristmikulahenduste väljatöötamist

projekteerimise faasis ning praeguses etapis täpsemaks minna ei ole otstarbekas.

Ettepanekuga ehitada Viljandi maanteele uus viadukt kohe uue Viljandi maantee asukohale

ja mahasõit Kangru teele koos viaduktiga Tallinna poole Rail Balticu trassikoridori ei

arvestatud seetõttu, et tegemist on Tallinn-Rapla-Türi maantee Luige-Rapla lõigu eelprojekti

lahendusega, mis ei ole olemasolev tee ning mille väljaehitamise vajadus ega iseloom ei ole

käesoleval ajal täiesti selge.

Kangru aleviku elanike kirjas toodud ülejäänud ettepanekutele ja vastuväidetele, mis

puudutasid KSH aruannet ja selle koostamise raames tehtud uuringuid ega sisaldanud

seisukohti planeeringulahenduse muutmiseks, on maavanem oma seisukohad andnud

25.08.2016 vastuskirjas. KSH osas esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas leidis ka KSH

koostamise üle järelevalvet teostanud Keskkonnaministeerium, et esitatud ettepanekutega on

arvestatud või arvestamata jätmist põhjendatud ning KSH aruannet on asjakohaselt

täiendatud ja parandatud ning sellest tulenevalt on KSH aruande avalikustamise menetlus

olnud õiguspärane.

Rahandusministeeriumis 19.09.2017. a toimunud vastuväidete esitajate ja Harju

Maavalitsuse esindajate ärakuulamisel arutati võimalikku kokkuleppelist

planeeringulahendust. Läbirääkimiste kokkuvõttena esitas järelevalve teostaja 13.10.2017

Harju maavanemale ja Kangru aleviku elanike esindajatele planeeringu sõnastusettepaneku,

mille sisseviimisega maavanem nõustus, kuid Kangru aleviku elanike esindajad sellega

täielikult ei nõustunud, ning tegid oma 27.10.2017 kirjaga ettepaneku määratleda täpselt,

millisele vähimale kaugusele ümberehitatavad teed peavad jääma asustusest. Maavanem

teatas 01.11.2017 kirjaga nr 12-4/3011, et Kangru aleviku elanike poolt esitatud

täiendustega sõnastus on joonobjekti trassikoridori maakonnaplaneeringus kajastamiseks

liialt detailne ja seab liialt jäigad piirid järgnevale projekteerimisetapile olukorras, kus

alusuuringuid vastavas täpsusastmes tehtud ei ole. Planeeringu seletuskirjas kasutatakse

järelevalve teostaja kompromiss-sõnastust.

Kangru aleviku elanikud esitasid 13.11.2017. a kirjaga selgitava info seoses enda

seisukohtadega, seal hulgas hiljutised liiklussageduse ja liiklusmüra mõõtmise tulemused.

Maavanem esitas 01.12.2017. a kirjaga nr 12-4/3011 seisukoha, mille kohaselt, olles

konsulteerinud Maanteeameti esindajatega, jääb ta oma varasema seisukoha juurde.

Maavanema hinnangul ei ole niivõrd suurte piirangute kirjeldamine maakonnaplaneeringus,

mille peamine ülesanne on määrata raudtee trassi koridor, põhjendatud ega õigustatud, kuna

hetkel puuduvad täpsemad uuringud, mis kinnitaks, et nimetatud teelõike on võimalik

selliste kriteeriumite järgi projekteerida.

Järelevalve teostaja esitas tulenevalt asjaolust, et kõiki osapooli rahuldava kompromissini

ei jõutud, oma 20.12.2017 kirjaga nr 15-2/3258-1 seisukoha, kus leidis, et Rail Balticu

raudteetrassi koridor on planeeringus määratud maakonnaplaneeringule asjakohases

täpsusastmes. Näidatud on põhimõttelised võimalikud ristumised teedega ning selgitatud, et

üksikasjalikum lahendus kujuneb välja projekti koostamise etapis (planeeringu seletuskiri

ptk 5.1). Rail Baltic raudtee ja Viljandi mnt ristmiku lahendamise väljatöötamise raames

tuleb projekteerijal teha koostööd nii Maanteeameti kui ka kohaliku omavalitsusega enne kui

14

ehitusprojekt esitatakse omavalitsusele arvamuse saamiseks (planeeringu seletuskiri ptk

3.5.2). Planeeringu lisaks oleva KSH aruande lisa 5 materjalidest (müra modelleerimine)

nähtub käsitletava piirkonna kõrgendatud müratase nii 2015. aasta olemasoleva olukorra kui

prognoositava mürataseme näol. Müra levikut takistavate leevendamismeetmete lahenduse

väljatöötamine toimub projekti koostamisel (planeeringu seletuskiri ptk 4.2); Kangru aleviku

piirkond on planeeringu joonisel määratud müra leevendusvajadusega alaks, kus

kumulatiivne liiklusmüra normväärtus võib saada ületatud (planeeringu seletuskiri ptk

3.2.8). Samas tuleb isikutel leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib

muutuda.

Lähtuvalt ärakuulamisel antud selgitustest, on Kangru aleviku elanike vastuväide esitatud

osaliselt Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna-Tuhala tee asukohale ja nendest lähtuvale mürale,

mitte kavandatava raudtee kulgemisele. Ilmselt ei ole käesolevaks ajaks Tallinn-Rapla-Türi

teel ja Kurna-Tuhala teel suurenenud liikluskoormus seotud Rail Baltic raudtee võimaliku

asukohaga, vaid pigem asustustiheduse suuremisega Tallinna lähitagamaal ja selle aluseks

olevate kohalike omavalitsuste planeerimisotsustega.

Rail Balticu raudteetrass projekteeritakse ja ka hilisem kasutamine peab toimuma nii, et

summaarne müra tase Kangru külas ei ületaks kehtestatud norme. Maakonnaplaneeringu

täpsusastmes ei ole mõistlik ega põhjendatud detailsete lahenduste kajastamine, kuna see

seaks hilisemale ehitusprojekti koostamise etapile liiga jäigad raamid.

Järelevalve teostaja on seisukohal, et maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle

seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu põhilahendus Kangru küla lähiala osas

on põhjendatud ja täidab seadusest tulenevaid maakonnaplaneeringu ülesandeid.

AS Eesti Raudtee teatas 08.09.2017 kirjaga, et loobub esitatud vastuväitest.

Järelevalve teostaja on kontrollinud planeeringu õigusaktidele vastavust ning on seisukohal,

et planeerimisseaduses esitatud nõuded planeeringu avalikustamisele on menetlemisel

täidetud ega ole järelevalve käigus tuvastanud, et mõni seisukoht oleks tähtaja

möödalaskmise tõttu maavanema poolt läbivaatamatult tagastatud. Maavanem on

planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu

põhilahendus on põhjendatud ja täidab seadusest tulenevaid maakonnaplaneeringu

ülesandeid.

Kõikide järelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud ja planeeringut täpsustatud.

Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirja ja joonistele.

Tulenevalt ülaltoodust ning lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõikest 6 kiitis

riigihalduse minister Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ heaks oma 28.12.2017 kirjaga nr 15-5/3481-1.

Planeeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Harju maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis

on käskkirja lahutamatud lisad.

15

IV Käskkirja õiguslikud alused

Planeering kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 1 lõike 1 ja kooskõlas sama

seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikega 6, §

24 lõikega 6, § 29 1 lõikega 5 ning arvestades planeerimisseaduse § 71 lõikeid 2-4 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõiget 1.

V Planeeringu kehtestamine

Otsus

1. Kehtestan Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ lisatud kujul.

2. Kehtestatud planeeringuga on võimalik tutvuda veebilehel:

http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud.

3. Teen käesoleva käskkirja koos planeeringuga teatavaks kõigile Harju maakonna

kohaliku omavalitsuse üksustele, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile,

Siseministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise

Järelevalve Ametile, Päästeametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandusametile,

Terviseametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele seaduses sätestatud tähtaja

jooksul.

4. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teade planeeringu kehtestamise

kohta Ametlikes Teadaanetes ja www.maavalitsus.ee veebilehel 14 päeva jooksul

ning ajalehetedes Postimees, Harju Elu ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse

üksuse valla- või linnalehes 30 päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast

arvates.

5. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 29 1

lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu

kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa-

ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud

üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates.

5.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse 25.03.2008 kehtestatud Maardu

linna üldplaneeringusse, 01.10.2015 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringusse, 28.08.2011 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla,

Saha küla ja Nehatu küla osaüldplaneeringusse, 21.05.2013 kehtestatud Rae

valla üldplaneeringusse, 16.05.2013 kehtestatud Kiili valla

üldplaneeringusse ja 09.04.2009 kehtestatud Saku valla üldplaneeringusse.

5.2. Pärast Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha kandmist Maardu ja

Tallinna linna ning Jõelähtme, Rae, Kiili ja Saku valla vastavatesse

üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringus

sätestatud maakasutustingimused.

16

VI Vaidlustamisviide

Käskkirja vaidlustamiseks on isikul, kes leiab, et käskkiri on vastuolus seaduse või muu

õigusaktiga või käskkirjaga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30

päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister

Lisa(d):

Planeeringu seletuskiri ja joonised

Harju maakonnaplaneering

Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine

Harju maakonnaplaneering

Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta

selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Tallinn 2018

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 3

SISUKORD

Sissejuhatus 6

1 Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 14

1.1. Planeeringu koostamise eesmärk 14

1.2. Planeeringuala 16

1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 17

1.4. Planeeringu ja KSH uuringud 18

1.5. Planeeringu koosseis 21

1.6. Planeeringus käsitletavad mõisted ja lühendid 23

2 Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud

trassi koridori valiku põhjendused 27

2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 27

2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 28

2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 30

2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 30

2.3.2. Tehniline teostatavus 32

2.3.3. Ehitusmaksumus 33

2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 34

2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori kulgemine 34

3 Rail Balticu arendamise põhimõtted 39

3.1. Kavandatava raudtee üldine iseloom 39

3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 40

3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 40

3.2.2. Ülemiste reisiterminal 43

3.2.3. Perspektiivne kaubaterminal 45

3.2.4. Reisijateveo veeremi hooldedepoo 46

3.2.5. Perspektiivne Soodevahe sõlmjaam 48

3.2.6 Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 49

3.2.6.1 Ristumine teedega ning rööbasteedega 51

3.2.6.2 Ristumine vooluveekogudega 53

3.2.6.3 Rohelise võrgustiku sidusus. Raudteeületusvõimalused

ulukitele 54

3.2.7 Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 56

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 4

3.2.8 Müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 59

3.2.9 Maaparandussüsteemide toimimise tagamise üldised põhimõtted 61

3.3 Maade kasutamise põhimõtted ja üldised ehitustingimused raudtee trassi

koridoris 62

3.3.1 Enne raudtee ehitamist trassi koridoris kehtivad tingimused 62

3.3.2 Raudtee ehitamise ajal kehtivad tingimused 62

3.3.3 Pärast raudtee rajamist raudtee kaitsevööndis lubatud tegevused 63

3.3.4 Raudtee projekteerimise ja rajamise põhimõtted ja ülesanded 63

3.4 Rail Baltic trassi kasutamine kohaliku transpordi eesmärgil 64

3.5 Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes 67

3.5.1 Saku vald 70

3.5.2 Kiili vald 76

3.5.3 Rae vald 79

3.5.4 Jõelähtme vald 83

3.5.5 Maardu linn 86

3.5.6 Tallinna linn 89

3.6. Raudtee trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad

loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad 91

4 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad leevendavad

meetmed 93

4.1 Planeerimisel arvestatud keskkonnakaitselised meetmed 93

4.2 Projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 94

4.3 Ehitamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 96

4.4 Kasutamisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed 97

5 Planeeringu elluviimine 98

5.1 Elluviimise üldised põhimõtted 98

5.2 Lahenduse sisseviimine kehtestatud kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutesse 98

5.3 Trassi koridoris paiknevad ja Rail Baltic raudtee rajamisest puudutatud

kehtestatud detailplaneeringu alad. Nende kehtetuks tunnistamise

vajadus või realiseeritavuse võimalikkus 99

5.4 Trassi koridoris paiknevate maaüksuste omandamise põhimõtted 110

5.5 Sundvõõrandamine 111

5.6 Varasemate toetuste abil tehtud investeeringud 111

5.7 Tegevuskava 113

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 5

6 Planeeringu joonised 118

Lisad 118

Lisa 1. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused 118

Lisa 4. Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem

analüüs 118

Lisa 2. Ülevaatlik skeemkaart tööprotsessi jooksul visandatud trassi koridori

alternatiividest ja võrreldud alternatiividest 119

Lisa 3. Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise protsessist Põhja-

Raplamaal ja Harjumaal 120

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 6

SISSEJUHATUS

Rail Balticu raudtee trassi koridori Harju maakonnaplaneering algatati

Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173 „Maakonna-

planeeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori

asukoha määramiseks”1. Sama korraldusega algatas Vabariigi Valitsus

maakonnaplaneeringute koostamise ka Rapla ja Pärnu maakonnas.

Harju maavanem algatas maakonnaplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 19.04.2012. a korraldusega

nr 1-1/661-k. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Rapla ja

Pärnu maavanemad.

Alates 1. juulist 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna

maakonnaplaneeringud algatati enne uue planeerimisseaduse

jõustumist, järgiti planeeringute menetlemisel kuni 30. juunini 2015

kehtinud planeerimisseadust 2 . Maakonnaplaneeringutega planeeri-

takse uut Rail Baltic raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehitisena. Kavandatav raudtee läbib Eestit põhja-lõuna

suunalisena, kulgeb läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Riia suunal.

Reisiterminalid rajatakse Tallinna Ülemiste piirkonda ja Pärnu ning

kaubajaam Muuga sadamasse. Maakonnaplaneeringute lahenduste

põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435

mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires 3 .

Sarnased ettevalmistustööd toimuvad uue rahvusvahelise raudtee

rajamiseks ka Lätis ja Leedus. Paralleelselt maakonnaplaneeringute

koostamisega viiakse läbi KSH, mille eesmärk on

keskkonnakaalutlustega arvestamine maakonnaplaneeringute

koostamisel ja kehtestamisel (trassi koridori asukoha valikul ja

leevendusmeetmete väljatöötamisel).

Kavandatava raudtee rajamise keerukus tingib vajaduse arvestada

tehniliste üksikasjadega juba maakonnaplaneeringu planeerimise

staadiumis. Seetõttu kaasati töögruppi spetsialistid, sh insenerid, kes

täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi trassi

1 vt https://www.riigiteataja.ee/akt/317042012010.

2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1: Enne käesoleva

seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud

planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2

ja 3 nimetatud juhtudel.

Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt: mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse

tähenduses.

3 Rail Balticu uue avaliku raudtee ehitamisega on kavandatud alustada orienteerivalt aastal

2018-2019.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 7

koridori alternatiivide väljatöötamiseks ja asukoha valikuks, raudtee ja

raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks.

Maakonnaplaneeringutes raudtee trassi koridori asukoha määramisel

on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised,

looduslikud ning tehnilis-majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad

planeeringulahenduses.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud

Siseministeeriumis koostatud dokument „2013. aasta hädaolukordade

riskianalüüside kokkuvõte“. Arvestati erinevate riskiallikatega, mis

võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke hädaolukordi.

Hinnati erinevate õnnetuste võimalikke tagajärgi elanikkonnale ja

looduskeskkonnale lähtuvalt riskielementide geograafilisest

paiknemisest4.

Planeeringu ja KSH menetlemine

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rail Baltic raudteeliini trassi

koridori asukoha määramine, et luua ühendus Balti riikide ja Euroopa

raudteevõrgu vahel. Selleks viidi kolmes maakonnas – Harju, Rapla ja

Pärnu – läbi samaaegne planeeringu- ja KSH protsess.

Maakonnaplaneeringud koostati tihedas koostöös avalikkusega,

kohalike omavalitsustega ja erinevate huvigruppidega. Paremaks

kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja KSH

materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi projekti portaal aadressil

http://www.railbaltic.info/et/. Protsessi erinevates etappides viidi läbi

töökoosolekuid ning korraldati avalike arutelusid.

4 Vastavalt raudteeseadusele on raudteeinfrastruktuuri ohutuse tagamise kohustus

raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel.

Raudteeveo ohutuse tagamise kohustus on raudteeveo ettevõtjatel ja teistel

raudteeveeremi valdajatel. Sellest tulenevalt teostavad raudtee-vedude kvantitatiivse

riskianalüüsi (sh õnnetuste stsenaariumide põhjalik kir-jeldus, toimumise tõenäosused,

tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang) ülalmärgitud vastutajad, kes omavad piisavalt

lähteandmeid, sh infot olema-solevate ja kavandatavate veovoogude (raudteelõiku

aastas läbivate ohtlike vedude arv iga ohtliku kemikaali kohta, eraldi päeval ja öösel,

kaubajaamade ja külgteede ning toimingute iseloomustus jmt) kohta, samuti andmeid

kauba-vedude ja veoga seotud organisatsioonide riskide haldamise süsteemidest. Vt

täpsemalt KSH aruanne lk 188.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 8

Maakonnaplaneeringute koordineerimiseks ja väljatöötamiseks

moodustati projektimeeskond.

Projektimeeskonnas osalesid:

Harju Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Joel Jesse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse

juhataja (kuni 10/2017)

Alan Rood arengu- ja planeeringuosakonna arengu-

talituse peaspetsialist

Rapla Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Ülo Peets arengu- ja planeeringuosakonna juhataja (kuni

03/2017)

Veiko Rakaselg arengu- ja planeeringuosakonna nõunik (kuni

10/2015)

Aire Müürsepp arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute

spetsialist

Juhtkomitee

Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Keskkonnaministeerium Siseministeerium* Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Töögrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium Keskkonnaministeerium

Siseministeerium* Põllumajandusministeerium**

Muinsuskaitseamet Maanteeamet

Maa-amet Eesti Raudtee

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Operatiivgrupp

Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju Maavalitsus Rapla Maavalitsus Pärnu Maavalitsus

Seotud ametkonnad

Maanteeamet

Keskkonnaamet

Maa-amet

Muinsuskaitseamet

...

Konsultant

Maakonnaplaneeringu koostamise

korraldajad

Harju Maavalitsus

Rapla Maavalitsus

Pärnu Maavalitsus

*Planeeringualase tegevuse korraldamine on alates 1.09.2015 Rahandusministeeriumi

pädevuses.

** Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium, https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 9

Pärnu Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist:

Heiki Mägi arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Tiiu Pärn arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute

talituse juhataja

Tehnilise Järelevalve Amet:

Heigo Saare transporditeenistuse juhataja peadirektori

asetäitja (alates 03/2016)

Anvar Salomets transporditeenistuse juhataja peadirektori

asetäitja (kuni 02/2016)

Jaak Simon transpordi investeeringute osakonna

projektijuht

Raido Kivikangur raudtee infrastruktuuri osakonna peaspetsialist

(alates 07/2015)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Kristjan Kaunissaare projekti koordinaator (alates 01/2016)

Miiko Peris ministeeriumi nõunik (kuni 08/2014 ja 10/2014-

12/2015)

Indrek Sirp ministeeriumi nõunik (09/2013-07/2014)

Anti Moppel ministeeriumi nõunik

Andres Lindemann Rail Baltic planeeringute spetsialist

Planeeringu konsultant (valdkondade juhtivad eksperdid):

Pille Metspalu OÜ Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerin-

gute osakonna juhataja, planeeringu

koostamise juhtiv ekspert

Marika Pärn OÜ Hendrikson & Ko juhtiv planeerimis-

spetsialist

Heiki Kalberg OÜ Hendrikson & Ko lepinguline juhtiv

planeerimisspetsialist

Heikki Kalle OÜ Hendrikson & Ko KSH juhtekspert

Charlotta Faith-Ell WSP, KSH juhtekspert

Guido Laagus OÜ Reaalprojekt, projekteerimisosakonna

juhataja, insener

Mikk Reier OÜ Reaalprojekt, juhataja

Arvydas Domatas UAB Kelprojektas, trassivariantide sotsiaal-

majandusliku võrdluse juhtekspert

Henric Sandborg WSP, raudtee tehniline projekteerimine

Rimantas Nugaris UAB Kelprojektas, raudtee tehniline

projekteerimine

Koostööpartneritena osalesid planeeringu koostamisel:

Saku Vallavalitsus:

Tiit Vahenõmm vallavanem

Maire Laur ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Tanel Ots vallavolikogu esimees

Kiili Vallavalitsus:

Aimur Liiva vallavanem

Mihkel Rebane vallavolikogu esimees

Rae Vallavalitsus:

Mart Võrklaev vallavanem

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 10

Priit Põldmäe abivallavanem

Siim Orav peaarhitekt

Jõelähtme Vallavalitsus:

Andrus Umboja vallavanem

Teet Sibrits abivallavanem

Maardu Linnavalitsus:

Rein Meel abilinnapea

Elviira Piiskoppel linnaarengu- ja majandusosakonna juhtaja

Reedik Võrno linnaarengu- ja majandusosakonna spetsialist

Tallinna Linnavalitsus:

Mari Heinsoo Tallinna Linnaplaneerimise Ameti osakonna

juhataja

Ene Tomson Nõmme linnaosa Linnamajandamise osakonna

arhitekt

Kose Vallavalitsus:

Merle Pussak vallavanem

Tiit Viirelaid arhitekt

Raasiku Vallavalitsus:

Raivo Uukkivi vallavanem

Alari Kruusvall ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja

Koostööpartnerina osalesid planeeringu koostamisel ka

Siseministeeriumi (alates 1.09.2015 Rahandusministeeriumi pädevus),

Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandus-

ministeeriumi 5 , Muinsuskaitseameti, Maanteeameti, Maa-ameti,

Riigimetsa Majandamise Keskuse ja AS Eesti Raudtee esindajad.

5 Alates 1.09.2015 kannab nime Maaeluministeerium,

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015004

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 11

Tabel 1. Olulisemad tegevused ja etapid planeeringu ning KSH

menetlemisel6

Menetlus Aeg Tegevus

Planeeringu

algatamine 12.04.2012

Vabariigi Valitsuse

korraldus nr 173

KSH algatamine 19.04.2012 Harju maavanema

korraldus nr 1-1/661-k

Planeeringu

lähteseisu-

kohtade,

võrreldavate

trassi koridori

alternatiivide ja

KSH programmi

tutvustamine

2.09.2013 Avalikustamise algus

01.10.2013

Avalikud arutelud

Maardu Linnavalitsuses

ja Harju Maavalitsuses

02.10.2013

Avalikud arutelud Saku

vallamajas ja Kostivere

Kultuurimõisas

03.10.2013

Avalikud arutelud Kiili

Vallavalitsuses ja Rae

Kultuurikeskuses

4.10.2013 Avalik arutelu Oru

Külakeskuses

15.10.2013 Avalik arutelu Nõmme

Kultuurikeskus

Seoses

lisandunud

trassi koridori

alternatiividega

13A ja 13B/C

viidi läbi

täiendavad

avalikud arutelud

14.01.2014 Avalikustamise algus

28.01.2014 Avalik arutelu Rae

Kultuurikeskuses

29.01.2014

Avalikud arutelud Kose

Kultuurikeskuses ja Kiili

Gümnaasiumis

30.01.2014 Avalik arutelu Kiisa

rahvamajas

Seoses

lisandunud

14ndate

Tallinna ringtee

trassi koridori

alternatiividega

viidi läbi

täiendavad

avalikud arutelud

9.04.2014 Avalikustamise algus

15.04.2014 Avalik arutelu Kiili

Gümnaasiumis

16.04.2014 Avalik arutelu Rae

Kultuurikeskuses

6 Põhjalikuma ülevaade planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta on esitatud planeeringu juurde kuuluvas lisas (menetlusdokumentatsioon).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 12

Trassi koridori

alternatiivide

võrdlus-

tulemuste

tutvustamine

16.06.2014 Avalikustamise algus

16.06.2014

Avalikud arutelud

Maardu Linna-

valitsuses ja Harju

maavalitsuses

20.06.2014 Avalik arutelu Oru

Külakeskuses

25.06.2014

Avalikud arutelud

Jõelähtme vallamajas

ja Rae

Kultuurikeskuses

26.06.2014 Avalik arutelu Kiili

Gümnaasiumis

01.07.2014 Avalik arutelu Saku

Valla Majas

Seoses

lisandunud

trassi koridori

alternatiividega

16A ja 16D viidi

läbi täiendav

võrdlus ja

avalikud arutelud

23.10.2014 Avalikustamise algus

27.10.2014

Avalikud arutelud

Jõelähtme vallamaja

saalis ja Rae

Kultuurikeskuses

28.10.2014

Avalikud arutelud Kiili

rahvamajas ja Saku

Valla Majas

29.10.2014 Avalik arutelu Kose

Kultuurikeskuses

Planeeringu

eskiislahenduse

tutvustamine

31.08.2015-

13.09.2015 Avalikustamine

14.09.2015

Avalikud arutelud

Harju Maavalitsuses ja

Loo Kultuurikeskuses

15.09.2015 Avalik arutelu Rae

Kultuurikeskuses

16.09.2015 Avalik arutelu Kiili

Gümnaasiumis

17.09.2015 Avalik arutelu Saku

Valla Majas

Planeeringu ja

KSH aruande

avalik

väljapanek ja

4.07.-

8.08.2016 Avalik väljapanek

29.08.2016

Avalikud arutelud

Harju Maavalitsuses ja

Maardu Vaba Aja

Keskuses

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 13

avalikud

arutelud 30.08.2016

Avalik arutelu Rae

Kultuurikeskuses

31.08.2016 Avalik arutelu Kiili

Gümnaasiumis

1.09.2016 Avalik arutelu Saku

Valla Majas

KSH aruande

heakskiitmine 09.08.2017

Keskkonna-

ministeeriumi kiri nr

7-12/17/2834-7

Planeeringu

heakskiitmine 28.12.2017

Rahandus-

ministeeriumi kiri nr

15-2/3481-1

Planeeringu

kehtestamine

veebruar

2018

Riigihalduse ministri

käskkiri

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 14

1 PLANEERINGUTE KOOSTAMISE EESMÄRK JA

ALUSED

1.1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Rail Balticu projekti eesmärgiks on luua ühendus Balti riikide ja Euroopa

raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti riikide raudteesüsteem (standardne

rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa standarditega (rööpmelaius

1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa tasandil otsustatud

(Euroopa Komisjoni otsus nr 884/2004 29.04.20047), et Eesti, Läti ja

Leedu riikide raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse

Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Rail Balticu arendamiseks on

antud suunised Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011 otsusega8,

10.11.2011 Eestis allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite

ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi eest vastutavate

ministrite 07.12.2011 allkirjastatud kokkuleppega. Rail Baltic projekti

elluviimine on seotud suure avaliku huviga, millega kaasneb

keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus.

Toetudes dokumendile „Vision and Strategies around the Baltic Sea

2010“ (1994), üleriigilisele planeeringule „Eesti 2010“ (kehtestatud

2000), AECOM Ltd koostatud Rail Baltic teostatavusuuringule, fikseeriti

Tallinn-Pärnu-Riia suunaline kiire raudtee kulgemise põhimõte

2012. aasta augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus

„Eesti 2030+“9, milles tuuakse välja, et: „Euroopa transpordipoliitika

valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu

tuumikpiirkonnaga, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee Rail

Baltic, mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. .... Lähiajal

tuleb maakondade teemaplaneeringute abil valida moodsa ja kiire

põhja-lõunasuunalise raudteetrassi (Rail Baltic) asukoht. Tallinnast

piirkiirusel 240 km/h võimalikult otse lõunasse kulgev rong viiks

inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning sealt

edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse või Euroopa nn tuumpiirkondadesse.

.... Rail Baltic on väga oluline ka kaubaveo seisukohalt. Aktiivne

kaubavedu on selle raudtee pikaajalise tasuvuse eelduseks“.

Üleriigiline planeering on koostatavate maakonnaplaneeringute oluliseks

lähtealuseks.

7 Otsus on kättesaadav aadressil http://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:07:08:32004D0884:ET:PDF.

8 http://archive-ee-2012.com/ee/v/2012-11-14_660282_33/22-09-2011-Kiirem-

raudteeühendus-Lääne-Euroopaga-Valitsus-ee/.

9 http://eesti2030.wordpress.com/.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 15

Skeem 1.1.1. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele on

kavandatav Rail Balticu raudteetrass üheks osaks Euroopa Liidu

maanteid, raudteid ja sadamaid koondava transpordi-

infrastruktuuri TEN-T põhivõrgu koridorist. Skeemil on punase

joonega tähistatud maanteed, must-valge katkendjoonega

raudteed.

Skeem 1.1.2. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud

transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030. Eesti

transpordivõrgu selgroo moodustab kvaliteedi poolest

tuntavalt paranenud raudteeliiklus. Skeemil on punase

joonega tähistatud kiire rongiühendus 240 km/h Tallinn-

Rapla-Pärnu ja sealt edasi Läti suunal.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 16

Planeeringu koostamise eesmärk on Rail Baltic raudteeliini trassi

koridori asukoha määramine koos trassi variantide võrdlusega. Kuna

tegemist on uue ja tehniliselt keeruka raudteega, määratakse lisaks

trassi koridori asukohale raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest

tingitud ümberehituste (teedevõrk) vajadus ja nende põhimõttelised

asukohad. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri konkreetsed asukohad,

raudtee rajamisest tingitud ümberehitused ja lahendused

täpsustatakse raudtee projekteerimise käigus.

1.2. PLANEERINGUALA

Planeeringualaks on Harju maakond. Rail Baltic trassi koridori

rööbastee kogupikkuseks Harju maakonnas on ligikaudu 48 km.

Skeem 1.2.1. Rail Balticu trassi koridori alternatiivide

kulgemine. Harju maakonnas kulgevad trassi koridori

alternatiivid on skeemil tähistatud tumesinise joonega, trassi

koridori alternatiividest puudutatud kohalikud omavalitsused

tuhmkollase värviga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 17

1.3. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA

LÄHTEMATERJALID

Maakonnaplaneeringu koostamise alused

Harju maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ lähteseisukohad10;

Transpordi arengukava 2014–2020, 201311;

Harju maakonna arengustrateegia 2025, 201412;

Aruanne „Rail Baltica. Final Report“, 201113.

Planeeritavale alale varem koostatud planeeringud

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud 2012;

Harju maakonnaplaneering, kehtestatud 1999;

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud 2003;

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa

kergliiklusteed“, kehtestatud 2012;

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur 2009-2015“, kehtestatud 2010.

Trassi koridori alternatiividest puudutatud kohalike

omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud

Kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringud.

Maakonnaplaneeringut koostades on vaadatud ja võimalusel

arvestatud järgmiste üldplaneeringutega:

o Saku valla üldplaneering, kehtestatud 2009;

o Kiili valla üldplaneering, kehtestatud 2013;

o Kose valla üldplaneering, kehtestatud 2011;

o Rae valla üldplaneering, kehtestatud 2013;

o Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja

Karla külaosade üldplaneering, kehtestatud 2012;

o Raasiku valla üldplaneering, kehtestatud 2005;

10 Planeeringu koostamise protsessi jooksul kättesaadav

http://railbaltic.info/et/materjalid-4/maakonnaplaneeringud.

11 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf.

12 http://harju.maavalitsus.ee/arengukavad;jsessionid=E2C3931B95A1260062816FF7E5AF

50AE.jvm2.

13 AECOM Limited koostatud uuring,

http://www.tja.ee/index.php?id=13468&highlight=aecom.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 18

o Jõelähtme valla üldplaneering, kehtestatud 2003;

o Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla

üldplaneering, kehtestatud 2011;

o Maardu linna üldplaneering, kehtestatud 2008;

o Tallinna linna üldplaneering, kehtestatud 2001;

o Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, kehtestatud 2015.

Ülevaade lahenduse sisseviimisest kohalike omavalitsuste kehtestatud

üldplaneeringutesse on antud peatükis 5.2.

Kehtestatud detailplaneeringud. Ülevaade raudtee trassi koridoris

paiknevatest ja raudtee rajamisest puudutatud kehtestatud

detailplaneeringutest on antud peatükis 5.3.

1.4. PLANEERINGU JA KSH UURINGUD

Planeeringu ja KSH koostamise käigus viidi läbi täiendavad uuringud ja

analüüsid, mis olid sisendiks planeeringulahenduse ja leevendavate

meetmete väljatöötamisel. Uuringud ja analüüsid kuuluvad

planeeringu ja KSH koosseisu, on nende osad ning on esitatud

planeeringu ja KSH aruande lisadena (kui uuringu ja analüüsi juures ei

ole märgitud teisiti).

Planeeringu eskiislahenduse etapis koostati „Analüüs Rail Baltic

raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude

hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“

advokaadibüroo Sorainen AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus

Centar OÜ 14 . Analüüsi käigus hinnati trassiäärsetele maa- ja

majaomanikele kahjude õiguspärase korvamise korraldust.

Planeeringu eskiislahenduse etapis viidi läbi arheoloogiline eeluuring

kahes etapis. I etapis kaardistati leiualad, II etapis täpsustati leiualade

piire ja täpsemate paiksete eeluuringute läbiviimise vajadus.

KSH uuringud

KSH raames läbi viidud uuringute vajadus määratleti KSH kriteeriume,

nende mõju ulatust ja mõju olemust, samuti problemaatiliste alade

analüüsi tulemusi arvestades. Uuringud kuuluvad KSH aruande

koosseisu ning on täies mahus esitatud KSH aruande lisas 4.

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte uuringute koostamise eesmärgist

ja ülevaade uuringu käigus käsitletud teemavaldkondadest.

14 http://www.railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid?download=644:rail-

baltic-kompensatsioonimehhanismid-2015-09-30-est-final-sorainen.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 19

Asustusstruktuuri uuring

Uuringu 15 eesmärk oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed. Asustusstruktuuri uuringu tulemused olid sisendiks Rail

Balticu maakonnaplaneeringute ja mõjude hindamise koostamise

erinevates etappides: trassivariantide võrdlemisel, valitud

trassivariandi elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude

hindamisel ning sisendiks planeeringulahenduse väljatöötamisel.

Uuringus käsitleti järgmisi teemavaldkondi:

rahvastiku paiknemine;

töökohtade paiknemine;

teenuste paiknemine;

maa hind;

maakasutusfunktsioonide paiknemine;

olulisemate puhkepiirkondade paiknemine;

olulisemate ettevõtlusalade paiknemine.

Käsitletavate valdkondade määratlemisel lähtuti peamistest

asustusstruktuuri moodustavatest ja inimeste liikumist mõjutavatest

funktsioonidest.

Uuring ei asenda planeeringu ning mõjude hindamise dokumente, vaid

koondab nende koostamiseks vajalikud alusandmed ning annab

ülevaate peamistest asustusstruktuuri mõjutavatest protsessidest.

Kultuuripärandi uuring

Uuringu 16 eesmärk oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad

alusandmed, tuua välja raudteetrassi kavandamisel kõige

kriitilisemaks osutuda võivad tegurid ülevaatlikul tasemel ning nende

esinemine/paiknemine uuringualal. Samuti esitada tüüpiliselt

kasutatavad leevendavad meetmed, mis võimaldavad eeldatavalt välja

töötada parim võimalik lahendus. Kultuuripärandi uuringu tulemused

olid sisendiks planeeringu koostamisel, sh raudtee trassi alternatiivide

asukohtade määratlemisel, samuti KSH koostamise erinevates

etappides: trassi koridori asukoha alternatiivide võrdlemisel ning

valitud trassialternatiivi elluviimisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude hindamisel.

Kultuuripärandi uuring koosneb aruandest ja joonisest.

15 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2014.

16 Koostaja OÜ Hendrikson&Ko, 2013.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 20

Kultuuripärandina käsitleti:

kultuurimälestisi;

Muinsuskaitseameti poolt muudesse registritesse, lisaks riiklikule

kultuurimälestiste registrile, koondatud objekte (XX saj arhitektuur,

maaehituspärand, matmispaigad);

pärandkultuuriobjekte;

looduslikke pühapaikasid;

väärtuslikke maastikke;

miljööalasid;

kohalike omavalitsuste poolt kaitse alla võetud objekte ja alasid;

kalmistuid;

kirikuid.

Kultuuripärandi säästmise vajadusega arvestati ühe kriteeriumina juba

Rail Baltic raudtee trassi koridori kulgemise kavandamisel ja

alternatiivide võrdlemisel.

Arheoloogiline eeluuring

Kultuuripärandi uuringu täpsustuse ja täiendusena viidi läbi

arheoloogilise eeluuringu I etapp17. Täiendava uuringu vajadus selgus

kultuuripärandi uuringu koostamise protsessi raames koostöös

Muinsuskaitseametiga..

Uuringu käigus vaadati läbi nii asjasse puutuvad arhiiviallikad kui ka

publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid. Välja jäeti

Rootsiaegsete katastriplaanide analüüs, mida töömahukuse tõttu

polnud võimalik etteantud aja jooksul teostada.

Uuringus koondati informatsioon trassilõikude kaupa (kajastades ka

muistised, mis paiknevad trassi koridori läheduses) ja esitati

eksperdirühma arusaam selle kohta, millised alternatiivid oleksid

arheoloogilise pärandi suhtes kõige vähem destruktiivsed. Samuti anti

iga alternatiivi juures tegevuste loetelu, mis on tarvilik läbi viia, kui

valik langeb antud alternatiivi kasuks.

Planeeringu seletuskiri kirjeldab üldistatult objektide ja alade

paiknemist piirkonnas (peatükk 3.5), kus uuringule vastavalt tuleb läbi

viia maastikuinspektsioon selgitamaks muistise olemasolu ja

arheoloogiliste väljakaevamiste vajadust. Uuringu koostamise käigus

17 « Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp»,

Tartu Ülikool, prof Valter Lang, 2013.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 21

kaardistatud infot planeeringu joonisel ei kajastata (võimaliku muistise

kaitse eesmärgil).

Eluslooduseuuring

Uuringu 18 eesmärk oli anda lisainformatsiooni raudtee trassi koridorile

sobivaima asukoha leidmiseks. Andmebaaside, väliinventuuri ja

elupaikade modelleerimise alusel hinnati raudtee üldist mõju

elusloodusele ja toodi välja konkreetsed kohad, kus see mõjutaks

tugevalt konkreetseid liike, ökoloogilisi või taksonoomilisi gruppe.

Uuring toob välja raudtee rajamisega kaasneva üldise mõju

looduslikele populatsioonidele ja kooslustele ning leevendusmeetmed,

et säilitada suurimetajate populatsioonide ühendus kahel pool

raudteed. Selleks soovitavad uuringu läbiviinud eksperdid rajada

Tallinna ja Ikla vahelisele alale 20–30 loomaläbipääsu sõralistele ja

suurkiskjatele. Läbipääsud võivad olla spetsiaalselt ehitatud ökoduktid

või kombineeritud lahendused raudteesildade puhul, mis ületavad

jõgesid või väiksemaid teid. Kuna raudtee on suhteliselt kitsas

joonobjekt, ei põhjusta see ulatuslikku otsest elupaikade kadu või

tingimuste halvenemist, kuid mõju võib ekspertide hinnangul kohati

olla oluline.

1.5. PLANEERINGU KOOSSEIS

Planeering koosneb:

seletuskirjast;

joonistest, milleks on:

o joonis nr 1. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud Rail

Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. M 1 : 220 000;

o joonis nr 2. Harju maakonnaplaneering Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. M 1 : 80 000;

o joonised nr 3–8. Harju maakonnaplaneering Rail Balticu trassi

koridori asukoha määramiseks. Planeeringulahendus Saku,

Kiili, Rae, Jõelähtme valla ning Maardu ja Tallinna linna osas.

Täpsemad joonised kohalike omavalitsuste osas M 1 : 20 000.

18 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013–2014.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 22

lisadest:

o lisa 1. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused19;

o lisa 2. Ülevaatlik skeemkaart tööprotsessi jooksul visandatud

trassi koridori alternatiividest ja võrreldud alternatiividest;

o lisa 3. Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise

protsessist Põhja-Raplamaal ja Harjumaal;

o lisa 4. Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe

trassialternatiivi täpsem analüüs20.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad 1 ja 4 on esitatud eraldiseisvate

köidetena, lisad 2 ja 3 käesoleva dokumendi lõpus.

Planeeringu lisa on KSH aruanne. KSH aruanne on koostatud Harju, Rapla ja Pärnu maakondade osas ühine ja koosneb:

KSH aruandest;

KSH aruande lisadest:

o lisa 1. Aruande lisad – võrdlustulemuste etapp. Kajastab trassi koridori alternatiivide võrdlemisega seonduvat materjali;

o lisa 2. Aruande lisad – planeeringu lahenduse etapp. Kajastab

planeeringu lahenduse mõjuhindamise tulemusi ja

leevendusmeetmeid;

o lisa 3. Aruande lisad – eelprojekti etapp. Kajastab eelprojekti

etapi mõjuhindamise tulemusi ja leevendusmeetmeid;

o lisa 4. Natura hindamine. Kajastab Natura hindamisega seonduvaid hinnanguid ja materjale;

o lisa 5. Müra modelleerimine. Kajastab müra modelleerimisega

seonduvaid materjale, sh eelprojekti täpsusastmes müra modelleerimist;

o lisa 6. Uuringud. Kajastab KSH käigus täiendavalt koostatud

uuringuid;

o lisa 7. KSH programm koos menetlusdokumentatsiooniga.

Kajastab KSH programmi ja selle koostamise etapi menetlusdokumentatsiooni;

19 Kajastab võrdlusetapi tulemusi. Eskiislahenduse väljatöötamise etapis on lahendusi

täpsustatud.

20 Planeeringu koostamise protsessi jooksul olid materjalid kättesaadavad Rail Baltic

projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 23

o lisa 8. Aruande protseduurilised lisad. Kajastab aruande

koostamise etapi menetlusdokumentatsiooni.

1.6. PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD MÕISTED JA LÜHENDID

Baastegurid – olulised tingimused, mis üldjuhul ei võimalda trassi

koridori rajamist ning määravad selle kulgemist olulisel määral

(loetletud peatükis 2.2).

Ehitusprojekt – projekteerimise käigus koostatud dokument või

dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.

Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks

ja korrashoiuks vajalikku teavet21.

Eelprojekt – ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise

arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste

põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse

projekteerimise järgmistes staadiumites22.

Hooldedepoo – hoone või hoonete kompleks, mis võimaldab piisavas

koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist ning muid

raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Kaubajaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide

vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatuseta läbilaskmist, rongide

kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö

tegemist. Kaubajaam on mõeldud veoste vastuvõtmiseks ja

väljaandmiseks, vastava otstarbega raudteerajatiste ning

raudteeinfrastruktuuri hoonete olemasolul on seal võimalik

tegeleda ka muude raudteeliiklusega seotud tehniliste

operatsioonidega.

Kitsad olud – planeeringuga määratav trassi koridori ala, kus

olemasolevast olukorrast tulenevalt ei ole teatud ulatuses ja

suunas raudteemaa ja selle kaitsevööndi nihutamine trassi

koridori sees lubatud.

KMH – keskkonnamõju hindamine.

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Liinikoridor – elektri õhuliini rajamiseks vajaminev maa koos liini

kaitsevööndiga. Veoalajaam kavandatakse Rae valda Uuesalu

21 Ehitusseadustik. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt.

22 Määrus „Nõuded ehitusprojektile“.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 24

külasse Järveküla 110/20 alajaama lähipiirkonda liitumisega

nimetatud alajaamas ja elektri õhuliin rajatakse raudtee trassi

koridori. Raudtee ja alajaama minimaalsest vahekaugusest

tulenevalt puudub vajadus liinikoridori asukohta joonisel

kajastada.

Maaparandussüsteem – maatulundusmaa kuivendamiseks ja

niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum,

mis on kantud maaparandussüsteemide registrisse23.

Meldepunkt – koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või

jaamavahe blokkpiirkondadeks. Meldepunktideks on jaamad,

teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva

signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaat-

signalisatsiooni blokkpiirkondade piirid.

Möödasõidu jaam – koht üherajalisel rööbasteel, mis võimaldab

vastassuunas liikuvatel rongidel üksteisest mööduda.

Kaherajalisel rööbasteel võimaldab möödasõidu jaam samas

suunas erinevate kiirustega liikuvatel veeremitel üksteisest

mööduda. Tihti paiknevad möödasõidu jaamad rongijaamade

läheduses. Konstruktsioonilt on nad enamasti mõlemast otsast

põhirajaga ühendatud.

Müratundlik objekt – tervisemõjude hindamise seisukohast kuuluvad

müratundlike objektide hulka elu- ja ühiskondlikud hooned ja -

alad – elamud, koolid, lasteaiad, puhke- ja virgestusmaad,

haiglad jms. Lisaks inimasustusele võib müra mõjutada ka liike

(nt metsis), nende elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid.

Puhverjaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis oma omadustelt

(funktsionaalsus, tehniline võimekus) võimaldab nii reisi- kui ka

kaubarongide vastuvõtmist, ärasaatmist ning peatusteta

läbilaskmist. Puhverjaam paikneb tavaliselt lõppjaama(de)

vahetus läheduses ning võimaldab veeremite lühiajalist seismist

ja peatumist.

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik

rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee

pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja

ballastist24.

Raudteemaa – raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste

alune ning nende teenindamiseks vajalik maa.

23 Maaparandusseadus.

24 Raudtee, raudteemaa, raudteeinfrastruktuuri ja raudteerajatise mõisted vastavalt

raudteeseadusele.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 25

Raudteeinfrastruktuur – raudtee ning selle majandamiseks

vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult või

sihtotstarbeliselt seotud.

Raudteerajatis – raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid,

tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus-

ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja

ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja

laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

Regeneratiine energia - regeneratiivne pidurdus/

regeneratiivpidurdus ehk elektrilise ajamiga pidurdamine, kus

lisaks tavapärasele mehaanilisele pidurdamisele kasutatakse

ratastega pidurdamiseks ka mootori pöörlemistakistust. Antud

situatsioonis töötab veduri mootor generaatorina, kus pöördejõu

allikaks on rongi inertsjõud.

Selliselt tekkiv kineetiline energia on võimalik muuta

elektrienergiaks. Regeneratiivne pidurdusenergia on võimalik

edastada raudtee nii kontaktvõrgu süsteemi, kasutada

rongisiseseks tarbimiseks, saadud energia salvestada vms.

Vahelduvvoolu kasutavad energiavarustussüsteemid

projekteeritakse selliselt, et regeneratiivpidurdust oleks võimalik

kasutada nii, et elektrilisel pidurdamisel vabanenud energia

suunatakse sujuvalt teistele rongidele või primaartoitevõrku25.

Raudtee kaitsevöönd – raudtee sihtotstarbelise toimimise ja

häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate

kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius

äärmise rööpme teljest on 30 meetrit 26 . Kaitsevöönd tekib

raudtee ehitamise järgselt kasutusloa andmisel, kuid

ruumivajadusega on arvestatud juba raudtee planeerimise

etapis.

Reisijaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab reisijate

teenindamist, rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta

läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning

vajalike manöövritööde tegemist, vastavate

raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolul

ka veoste vastuvõtmist ja väljaandmist ning muid

raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

25 Allikad TTÜ 2015, “elektriraudtee ja selle mõjud elektrisüsteemi talitlusele”. Jako Kilter, Triin

Kangro, Tanel Sarnet, Ivo Palu; (EL) nr 1301/2014; https://www.thoughtco.com/what-is- regenerative-braking-85380.

26 Ehitusseadustik.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 26

Rööbastee – pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja

muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda liigub

raudteeveerem.

Sõlmjaam – rööpmestikuga meldepunkt, mille oluliseks eesmärgiks

on hargnevate kauba- ja reisiharu põhitrassiga

lahknemise/ühendamise võimekuse loomine. Omadustelt

(funktsionaalsus, tehniline võimekus) võimaldab sõlmjaam

puhverjaamale, möödasõidujaamale, kaubajaamale ja kauba-

terminalile iseloomulike funktsioonide täitmist.

Terminal – hoonete ja rajatiste kompleks, kus toimub reisijate/kauba

ümberlaadimine samaliigilisele või teisele transpordivahendile

(auto-, mere- õhutranspordivahendid, erineva rööpmelaiusega

raudteed). Reisiterminali kompleksi kuulub terminali hoone, mis

sisaldab vajalikke funktsionaalsusi reisijate ohutuks ning

mugavaks teenindamiseks (ennekõike vastavad ülekäigusillad,

liftid, reisiveo telemaatilised rakendused jne).

Trassi koridor – planeeringuga määratav raudtee trassi koridor on

raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos

trassi „nihutamisruumiga”. Trassi koridori laiuseks on 350 m.

Tallinna linnas ning lõikudes, kus trassi koridor kulgeb

olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris, on trassi koridori

laiuseks 150 m.

Tundlik piirkond – planeeringuga määratletav piirkond raudtee trassi

koridoris või raudtee trassi koridori lähiala, kus elamu- ja

puhkealade, üldkasutatavate hoonete juures võib raudteel

toimuvast liiklusest tulenev müratase ületada lubatud piirnorme.

Planeeringus on need piirkonnad määratletud kui võimalikud

müra leevendusvajadusega alad.

Veoalajaam – raudteerajatis 27 , mille primaarpool on ühendatud

kõrgepingevõrku ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele

sobivaks pingeks ja/või muudetakse energiavarustussüsteem

rongidele sobivaks süsteemiks. Sekundaarpoolel on alajaamad

ühendatud raudtee kontaktliinidega.

Ökodukt – raudtee kohale rajatud rohesild loomadele, mis on kaetud

pinnase ja taimedega. Ökoduktile istutatakse ümbritsevate

elupaigatüüpide taimed selliste ribadena, mis võimaldavad

loomadel häirimatult üle ökodukti minna. Ökodukti laius võib olla

erinev, optimaalseks peetakse 50 m.

27 Raudteeseaduse mõistes.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 27

2 TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED. EELISTATUD

TRASSI KORIDORI VALIKU PÕHJENDUSED

2.1. TRASSI KORIDORI MÕISTE JA TÄHENDUS

PLANEERINGUS

Planeeringuga määratav trassi koridor on raudtee rajamiseks

vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamis-

ruumiga”. Trassi koridori laiuseks on määratud 350 m. Trassi koridori

laius 350 m ja „nihutamisruumi“ määramine 28 on põhjendatud

vajadusega tagada vastavus trassi geomeetria nõuetele ka siis, kui

raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada29. Tallinna

linnas ning lõikudes, kus trassi koridor kulgeb olemasoleva 1520 mm

raudtee koridoris (tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga),

on trassi koridori laiuseks 150 m. Erandina on ulatuslikum trassi

koridor määratud sõlmjaama piirkonnas Rae valla Soodevahe külas.

Sõlmjaama tehnilises koosseisus võivad olla nii puhverjaamale,

möödasõidujaamale, kaubajaamale kui ka kaubaterminalile

iseloomulikke funktsioone. Kuna perspektiivis võib sõlmjaam osaliselt

täita kaubaterminali funktsiooni veoste vastuvõtmisel,

ümberlaadimisel ja väljaandmisel, määratakse trassi koridor

sõlmjaama põhimõttelises asukohas 700 m. Trassi koridori laius 700 m

on põhjendatud vajadusega võimaldada perpektiivis trassi koridori

sees raudteemaa ja raudteeinfrastruktuuri asukohtade ja lahenduste

täpsustamist vastavalt sõlmjaama funktsionaalsusele.

Maade kasutamise põhimõtted trassi koridori sees on esitatud peatükis

3.3.

Trassi koridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos raudtee

kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja millest orienteeruvalt

35 m on taraga eraldatud30. Projekteerimise käigus raudtee asukohta

täpsustades ei tohi raudteemaa koos kaitsevööndiga (nn punane ala)

28 Nihutamisruum 350 m laiusel trassi koridoril on 142 m, 150 m laiusel koridoril 42 m ja

700 m laiusel koridoril 317 m. Kõiki projekteerimisel vajalikke detaile ei ole võimalik

maakonnaplaneeringu koostamisel arvestada tulenevalt regionaalplaneerimisele

omasest lähenemisviisist ja koostatavate jooniste üldistusastmest.

29 Nt on ilmnenud tundlike objektide ja alade olemasolu, mis trassi koridori visandamise

etapis ei olnud teada või tuleneb nihutamise vajadus projekteerimise käigus läbiviidavate

geoloogiliste väliuuringute tulemustest.

30 Üldjuhul on raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus ligikaudu 35-40 m. Erisused

raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatuses tulenevad eri- ja või tehnilisest lahendustest

(nt kõrge mulde vajadus, meldepunktid vms) või maastiku reljeefist. Maa-ala ulatus

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 28

väljuda raudtee „nihutamisruumi” välispiirist ehk planeeringuga

määratud trassi koridorist. Raudteemaad koos raudtee kaitsevööndiga

võib tehnilistest vajadustest tulenevalt suurendada (nt kõrge mulde

vajadus) trassi koridori sees, mida ei loeta planeeringu põhilahenduse

muudatuseks.

2.2. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE KUJUNEMINE JA

NENDE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED

Vastavalt planeerimisseadusele tuleb joonehitise trassi koridori

asukoha määramisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Mitme

võimaliku asukoha kaalumise eesmärk on leida trassi koridori asukoht

nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult

tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid

minimaalsed nii inim- kui looduskeskkonnale.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti üldisest

strateegilisest eesmärgist – leida asukoht trassile Tallinn-Rapla-Pärnu-

Läti riigipiir suunal – mis on sätestatud üleriigilises planeeringus „Eesti

2030+“ ning AECOM-i uuringus. AECOM-i uuring hõlmas Rail Balticu

trassi asukoha põhimõttelist valikut ja esialgset teostatavus-

tasuvusanalüüsi, kuid analüüsis teostatavust kõigis kolmes Balti riigis.

Seetõttu seati maakonnaplaneeringutega eesmärgiks AECOM-i

uuringus väljapakutud trassi koridori asukohti täpsustada lähtuvalt

konkreetsest olukorrast maakasutuses Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnas.

Trassi koridori alternatiivide visandamisel lähtuti baasteguritest, mis

üldjuhul ei võimalda raudtee rajamist (baastegurid töötati välja

lähteseisukohtade etapis ning neid tutvustati avalikkusele koos trassi

koridori alternatiividega), trassi geomeetrianõuetest (nõutavad

horisontaalraadiused peavad vastama projektkiirusele 240 km/h, et

Skeem 2.1.1. Raudtee trassi koridori üldskeem.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 29

võimaldada kiire raudteeühenduse rajamist) ja lühimast võimalikust

teekonnast ning majanduslikust tasuvusest (mis on raudtee

rajamise eelduseks). Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik

baasteguritega 100%-liselt arvestada – selleks, et trassi koridor

vastaks geomeetrianõuetele ja võimaldaks eesmärgipäraselt kiire

rongiühenduse loomist, tuleb läbida kehtestatud detailplaneeringute

alasid ning tõenäoliselt Harju ja Rapla maakonnas mõned hooned

likvideerida.

Trassi koridori baastegurid31:

elamud jm hooned (sh ühiskondlikud, äri- ja, tootmishooned);

kalmistud;

looduskaitsealused objektid koos kaitsevööndiga;

Natura 2000 alad;

kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alad (juhul, kui ehitusluba

on väljastatud).

Alternatiivide visandamise algetapis seati eesmärgiks välja töötada

võimalikult palju erinevaid alternatiive32, et välja selgitada need, mis

vastavad kõige paremini Rail Baltic raudteeliini planeerimise ja

ehitamise üldisele eesmärgile ning ühtlasi arvestavad lähtealuseks

olevate baastegurite ja konkreetse olukorraga maakasutuses.

Protsessi käigus erinevate GIS-andmete ja alusuuringute lisandumisel

ja läbitöötamisel selgusid alternatiivid, mis lähtealustele 33 ja

planeeringu üldisele eesmärgile ei vasta või vastavad vähem. Koostöös

maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja erinevate huvigruppidega

(töögruppi kuuluvad ametkonnad, keskkonnaoragnisatsioonid,

kodanikeühendused) analüüsiti esmaste alternatiivide kasutamise

võimalikkust Rail Baltic trassi koridorina, eemaldades tööst

lähtealustele ja planeeringu üldistele eesmärkidele mittevastad või

vähem vastavad. Tööprotsessi käigus kohalikelt omavalitsustelt ja

huvigruppidelt laekunud ettepanekute ja info alusel (üld- ja

detailplaneeringutega kavandatud arendused, elamute paiknemine,

täiendavad trassi kulgemise ettepanekud) alternatiive

täpsustades/korrigeerides ning ebasobivaid välistades selgusid

31 Maakonnaplaneeringu täpsusastmele kohane alusinfo baasteguritest on kantud kohalike

omavalitsuse osas koostatud joonistele.

32 Tööprotsessi käigus visandatud trassi koridori alternatiivide skeemkaart Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnas on esitatud lisas 2.

33 Ülevaade maakonnaplaneeringute koostamise alustest on esitatud dokumendis „Rail

Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad“,

mis planeeringu koostamise protsessi jooksul oli kättesaadav Rail Baltic projekti portaalis

www.railbaltic.info.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 30

võrreldavad trassi koridori alternatiivid, mis võimaldavad rahvus-

vahelise elektrifitseeritud kiire rongiühenduse loomist.

2.3. TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÕRDLUSMETOODIKA

Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks võrreldi trassi

koridori asukoha alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: KSH inim- ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus,

ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu. Kriteeriumid

kriteeriumigruppides töötati välja arvestades raudtee ja selle

toimimiseks rajatava raudteeinfrastruktuuri olemust ning trassi

koridori asukoha võrdlemise etapiks teadaolevate andmete

olemasolu34. Lisaks lähtuti põhimõttest, et alternatiivide võrdlemine

annab sisulise tulemuse eelkõige selliste kriteeriumite puhul, mille osas

võib eeldada mõju avaldumist ning erinevuste välja joonistumist

erinevate alternatiivide korral.

Võrdlemisel anti iga kriteeriumigrupi (KSH inim- ja looduskeskkond,

tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaal-majanduslik tulu

30 aasta plaanis) lõikes eelistus, milline trassi koridori alternatiiv on

võrdluses otstarbekam. Kokkuvõtlik eelistus kujundati erinevate

kriteeriumigruppide eelistuste kaalumise tulemusel.

Trassi koridori alternatiivide võrdlemine toimus etapiviisiliselt – esmalt

võrreldi n-ö alamalternatiive (väiksemaid lõike või lõikude

kombinatsioone) ja selgitati välja alamvõrdluse eelistus. Eelistatud

lõiguga liiguti edasi pikemate alternatiivsete lõikude või

lõigukombinatsioonide võrdlemisele ja selgitati välja eelistus juba

pikemates koridori lõikudes.

Järgnevalt on esitatud lühiülevaade trassi koridori võrdlemise alustest

ja kriteeriumite loetelu kriteeriumigruppide lõikes. Põhjalikum

ülevaade võrdlustulemustest on esitatud võrdlusdokumendis „Rail

Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused“ (mis on planeeringu

osa ja esitatud lisas 1) ning KSH aruande lisas 1.

2.3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Võrdluskriteeriumid valiti teemavaldkondade lõikes, kus trassi koridori

asukoha alternatiivide elluviimisega võivad kaasneda muutused

34 Põhjalikum ülevaade kriteeriumigruppidest on leitav dokumendis “Rail Baltic 1435 mm

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride

võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 31

keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga ja/või ilmnevad

erinevused alternatiivide vahel.

Trassi koridori alternatiivide võrdlemisel analüüsitud võrdlus-

kriteeriumid35:

Natura 2000 võrgustiku alad (elupaikade hävimine ja killustumine);

häiringud (elustikule avalduvad);

elupaikade kadu (muud väärtuslikud elupaigad peale Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade);

elupaikade killustumine (sh barjääriefektid, muud väärtuslikud

elupaigad peale Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade);

mõju põhjavee kvaliteedile (paiknemine veehaarete ja kaevude

suhtes);

mõju pinnavee kvaliteedile ja liikumisele (mõju pinnavee liikumisele);

müra (müranivoo piirkonda jäävad hooned);

vibratsioon (ohtlikku piirkonda jäävad hooned);

õnnetuseoht (asukoht asustatud alade suhtes, päästevahendite

ligipääs raudteele);

kohalik identiteet ja kogukonna taluvusvõime (mõjutatavad

kogukonnad ja iseloom);

liikumisvõimalused, barjäärid (ligipääs olulistele sihtpunktidele);

kohaliku rongiliikluse rakendamise võimalused raudtee vaba

läbilaskevõime ulatuses (alternatiivi kohaliku transpordi rakendamise

võimalused);

ehitised lähinaabruses (eeldatavalt võõrandatavate ja raudtee

mõjualasse jäävate hoonete hulk);

kinnistute väärtus elamumaa osas (maa paiknemine raudtee

mõjuvööndis);

kinnistute väärtus muude maade otstarvete osas (maa paiknemine

raudtee mõjuvööndis – olenevalt kasutusotstarbest võib maa väärtus

suureneda);

maa põllumajanduslik kasutus (põllumajandusliku maa hõlmamine);

põllumajandusmaade terviklikkus (tervikuna haritavate põllumaade

tükeldamine);

35 Kriteeriumite valik tehti KSH programmi koostamisel. Põhjalikum ülevaade analüüsitud

võrdluskriteeriumitest on leitav dokumendist „Rail Baltic KSH programm“, mis on KSH

arunde lisa 7.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 32

maa metsamajanduslik kasutus (erinevused metsamaa hõlmamise ja

omandi osas);

maavarad (erinevused maardlate hõlmamise osas);

mõju kohalikule majanduskeskkonnale (erinevused alternatiivide

asukohast, peatuste arvust ja asukohast tulenevalt);

kultuurimälestised (riiklikusse registrisse kantud objektid/alad);

kaardistamata arheoloogiapärand (arheoloogilise eeluuringu alusel

vajalike uuringute ulatus ja probleemkohad);

väärtuslik maastik ja miljöö (kattuvus teemaplaneeringus „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ toodud väärtuslike

maastikega, kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringuga

määratud miljööaladega);

visuaalsed aspektid (eluhoonete juurest avanevate vaadete

mõjutamine);

muu kriitilise või tähelepanu vajava iseloomuga kultuuripärand

(kultuuripärandi uuringus määratletud kriitiliste või tähelepanu

vajavatena, kuid ei kajastu kultuurimälestiste, kaardistamata

arheoloogiapärandi ega väärtuslik maastik ja miljöö kriteeriumite al:

kirikud ja kalmistud, matmispaigad, XX sajandi arhitektuuripärand,

maaehituspärand);

muu leevendatava iseloomuga kultuuripärand (kultuuripärandi

uuringus määratletud leevendatava iseloomuga pärandina:

pärandkultuuriobjektid, kohaliku omavalitsuse poolt väärtustatavad

objektid, maakondlike teemaplaneeringutega „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ lisaks väärtuslikele

maastikele määratletud maastikulised väärtused).

KSH inim- ja looduskeskkonna eelistuse kujundamisel arvestati

26 kriteeriumiga, tuues iga kriteeriumi lõikes kaasneda võivad

muutused keskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga. Mida

väiksemad on muutused, seda eelistatum alternatiiv kriteeriumi

osas on.

2.3.2. TEHNILINE TEOSTATAVUS

Tehnilise teostatavuse eelistuse eristamise eesmärk oli välja tuua

raudtee ja raudteeinfrastruktuuri planeerimise eripära.

Lähtudes planeeringu üldistusastmest ning selle koostamise

staadiumis teadaolevatest andmetest, hinnati trassi koridori

alternatiive tehnilise teostatavuse eelistuse kriteeriumite alusel:

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 33

trassigeomeetria (minimaalsed nõutavad horisontaalraadiused on

tagatud36; vastassuunaliste kõverate puudumine37);

kavandatavate rajatiste arv (viaduktid, tunnelid, ökoduktid jne);

piirkonna geoloogiline situatsioon (sood, rabad);

teekonna pikkus;

hilisema hoolduse keerukus/maksumus.

Tehnilise teostatavuse eelistuse kujundamisel oli

trassigeomeetria kõige olulisemaks kriteeriumiks, et võimaldab

kiire raudteeühenduse rajamist (projektkiirus 240 km/h).

2.3.3. EHITUSMAKSUMUS

Ehitusmaksumuse38 eelarve kujundati kriteeriumitest:

raudtee ja sellega seotu ehitusmaksumus;

teedevõrk ja selle ümberehitus;

rajatised: sillad, viaduktid, ökoduktid jne;

hoonete likvideerimine, kehtestatud detailplaneeringute

kompenseerimine juhtudel, kus detailplaneering ei ole realiseeritav

(osaliselt või kogu mahus), suuremahuliste tehnorajatiste

ümberehitamine nende toimimise tagamiseks;

raudtee ja kaasneva raudteeinfrastruktuuri tarbeks maade

omandamise kulud39.

36 Raudtee trassi koridori alternatiivide valikul lähtutakse kiiret ühendust võimaldavale

raudteele esitatavatest nõuetest, kus vastavalt projektkiirusele 240 km/h väikseim

horisontaalne raadius võib olla R(rec) > 3000 m; R(min) > 2500 m. Vaata täpsemalt

planeeringu lisa 1.

37 Vastassuunalised kõverad saavad määravaks eelkõige hilisemas ekspluatatsioonis, mitte

niivõrd projekteerimisel ja ehitamisel. Jooksva korrashoiu käigus tuleb pidevalt jälgida

välisrööpa kõrgenduse vastavust kõverusraadiusele ja kehtestatud kiirusele, samuti loodi

muutust üleminekul sirgelt teeosalt kõverale ja vastupidi. Ekspluatatsiooni kuludes on oma

koht ka rööbaste kulumisel ja sellest tuleneval väljavahetamise vajadusel. Välimine rööbas

kulub rohkem kui sisemine, eriti väiksema raadiusega kõverikes. Sellest tulenevalt on üks

lauge kõver parem kui mitu järsemat.

38 Ehitusmaksumus on ligikaudne suurus (arvestatud maakonnaplaneeringu täpsusastmes)

ning esitatud trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis eelkõige alternatiivide

omavaheliseks võrdlemiseks. Eelarvestuse põhimõtted ja täpsem ülevaade trassi koridori

alternatiivide maksumustest on esitatud dokumendi « Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused » lisas 7.

Täpsustatud ehitusmaksumus arvestatakse eelistatud trassile projekteerimise käigus.

39 Võrdlemise etapis arvestati maade omandamise kulusid Maa-ameti kinnisvaratehingute

andmebaasi alusel http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx. Päringud tehti

3 viimase aasta (2011-2013) kinnisasja ostu-müügi tehingute kohta maa sihtotstarbe järgi

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 34

2.3.4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TULU JA KULU

Sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdlus teostati lähtudes

juhendmaterjalist „Guide to Cost Benefit Analysis of Investment

projects, 2008“ 40 . Planeeringu raames trassi koridori asukoha

alternatiivide võrdlemisel ei viidud läbi tasuvusanalüüsi täies mahus.

Teostati 30-aastase arvestusperioodi jooksul ilmneva tingliku sotsiaal-

majandusliku tulu ja kulu võrdlemine, võrdlemiseks kasutati

olulisemaid sotsiaal-majanduslike näitajaid. Kuna planeeringu etapis

on teada trassi koridori alternatiivide hinnangulised ehitus- ja

hooldusmaksumused ning rongide liikumiskiirused, on võimalik ja

otstarbekas leida ainult ligikaudsed ja alternatiivide võrdlemiseks

kasutatavad suurused.

Trassi koridori alternatiivide võrdleval hindamisel võeti sotsiaal-

majandusliku tulu vaatenurgast aluseks näitajad, mida saab

väljendada rahalises väärtuses:

reisija ja kauba reisile kuluva aja väärtus41;

hooldusmaksumus42;

keskkonnakulud.

Vastavaid rahalisi väärtusi kasutati trassi koridori alternatiivide

omavahelisel võrdlemisel. Võrdlemise alusel toodi välja hinnanguline

summa, mille võrra konkreetse trassi valimine on tinglikult tulusam

ebasoodsaima alternatiivi suhtes. Tinglik tulusus tuleneb väiksematest

pikaajalistest kuludest.

2.4. VÕRDLUSTULEMUSED. EELISTATUD TRASSI KORIDORI

KULGEMINE

Rail Baltic trassi koridori asukoha alternatiive võrreldi43 trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis peatükis 2.3 toodud kriteeriumite

27.11.2013 seisuga. Täpsem maa hinna tuletus ja kasutamine eelarvestuses võrdlemise

etapis on esitatud dokumendi « Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused » lisas 7. Trassi

koridoris paiknevate maaüksuste omandamine raudtee rajamiseks vajalikus ulatuses

toimub raudtee eelprojekti alusel. Raudtee rajamiseks vajaliku maa omandamise

põhimõtet ja maa hinna kujunemist on selgitatud peatükis 5.4.

40 http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide2008_en.pdf.

41 AECOMi uuringu ühikhinnad täpsustati ja/või arvestati ümber projekti analüüsiperioodile.

Kasutatud on järgmisi ühikhindu (ümberarvestatuna aastale 2025): kaubaveo

ajaväärtus (euro/tonn/tund) – 0,21; reisijateveo ajaväärtus (euro/reisija/tund) – 11,82.

Täpsemalt lisas 1.

42 Hooldusmaksumuse osas on aluseks AECOMi uuring (2011).

43 Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise protsessist Harjumaal ja Põhja

Raplamaal on esitatud lisas 3.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 35

alusel. Põhjalikum ülevaade võrdlustulemustest on leitav dokumendist “Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused”, mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 3. Alljärgnevalt on esitatud võrdlustulemuste kokkuvõte.

Eelistatud trassi valimine on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse KSH

tulemusi nii inim- kui looduskeskkonna osas, tehnilis-majanduslike

näitajaid ning sotsiaal-majanduslike tulusid ja kulusid. Eelistuse

kujundamise olulisimaks aluseks on eesmärgipärasus – trassi

koridori alternatiivi sobivus kiire rongiühenduse loomiseks,

arvestades inim- ja looduskeskkonna olulisemate

kriteeriumitega.

Kiire rongiühenduse loomiseks sobivaima trassi koridori asukoha

väljaselgitamiseks Harju maakonnas võrreldi järgmisi trassi koridori

asukoha alternatiive ning võrdlemisel selgusid järgmised tulemused (vt

skeem 2.4.1):

lõigud 13C versus 13B-II Kose vallas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 13C. Eelistuse kujundamist

toetavad kõik kriteeriumigrupid – lõik 13C on väiksema mõjuga inim-

ja looduskeskkonnale; eelistatud tehnilise teostatavuse poolest, kuna

on alternatiiviga võrreldes lühem, sirgem ja ristumisel Tartu

maanteega vähemkeerukamaid lahendusi nõudev; ehitusmaksumuselt

ligikaudu 2 miljonit eurot soodsam ning sotsiaal-majanduslik tulu

võrdlus 30 aasta lõikes ligikaudu 3,4 miljoni euro võrra tinglikult

tulusam alternatiivi 13B-II suhtes (st 13C valikuga kaasnevad

pikaajalised kulud on väiksemad).

lõigud 11B-I + 11B-II versus 11C Rae ja Jõelähtme vallas ning Maardu

linnas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 11C. Eelistuse kujundamist

toetavad kõik kriteeriumigrupid. Lõik 11C on tehnilise teostatavuse

poolest alternatiivist tugevalt eelistatud, kuna trassigeomeetria vastab

paremini lähteülesandele – kuna trass on sirgem, siis selle ehitamine

on tehniliselt vähemkeerukam ja võimaldab suuremat sõidukiirust ka

kaubaharul; on väiksema mõjuga inimkeskkonnale eelkõige

tervisemõjude ja õnnetuseohu seisukohalt, kuna mõjutatud eluhooneid

on trassi koridoris vähem ja trassi elluviimisel eeldatavasti ei ole vajalik

eluhoonete likvideerimine (alternatiivi elluviimisel eeldatavasti on

vajalik mõned eluhooned likvideerida); on ehitusmaksumuselt

ligikaudu 28 miljonit eurot soodsam ning sotsiaal-majanduslik tulu

võrdlus 30 aasta lõikes ligikaudu 667 tuhande eruro võrra tinglikult

tulusam alternatiivi 11B-I + 11B-II suhtes. Looduskeskkonna

kriteeriumite lõikes alternatiivide osas eelistus puudub, kuna mõlemal

alternatiivil on poolt- ja vastuargumente, millest ükski ei ole määrava

tähtsusega.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 36

lõigud 12A-I + 13A-I versus 16A versus 9A-I + 16D Rapla maakonna

Rapla, Kohila ja Juuru vallas ning Harju maakonna Saku vallas;

Võrreldavad lõigud kulgevad valdavalt Rapla maakonna Rapla, Kohila

ja Juuru valla territooriumi, vaid põhjaosas väikeses ulatuses Harju

maakonna Saku vallas.

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 16A. Eelistus kujunes

eelkõige tehnilise teostatavuse poolest ning inimkeskkonna ja

ehitusmaksumuse kriteeriumitele tuginedes – trassigeomeetria vastab

kõige paremini lähteülesandele (on üks lühematest ja sirgematest

alternatiividest); on ehitusmaksumuselt ligikaudu 7 miljonit soodsam

alternatiividest ning väiksema mõjuga inimkeskkonnale eelkõige

tervisemõjude ja õnnetuseohu seisukohalt, kuna mõjutatud

eluhoonete arv alternatiividega võrreldes on kõige väiksem. Sotsiaal-

majandusliku tulu 30 aasta võrdluses on eelistatud trass ligikaudu 10

miljoni euro võrra tinglikult tulusam kõige pikema trassi koridori

alternatiivi 9A-I + 16D suhtes. 9A-I + 16D valikuga kaasneksid kõige

suuremad pikaajalised kulutused, kuna on ligikaudu 1,8 km pikem

alternatiividest.

lõigud 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 13A-II +

10A-IV + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C Saku, Kiili, Rae ja Jõelähtme

vallas ning Maardu ja Tallinna linnas;

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 16B + 14C + 14G + 11A-

II + 15B + 11B-II. Eelistuse kujundamist toetavad kõik

kriteeriumigrupid, välja arvatud ehitusmaksumus. 16B + 14C + 14G +

11A-II + 15B + 11B-II on küll ehitusmaksumuselt ligikaudu 3 miljonit

eurot kallim, kuid samas ligikaudu 8,6 km lühem, mistõttu sotsiaal-

majandusliku tulu 30 aasta võrdluses on eelistatud trassi koridor

ligikaudu 21 miljoni euro võrra tinglikult tulusam trassialternatiivi 13A-

II + 10A-IV + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C suhtes. Eelistuse

kujundamist on tugevalt mõjutanud ka loodus- ja inimkeskkonna

kriteeriumid – trass on väiksema mõjuga nii inim- kui

looduskeskkonnale, kuna otsene mõju looduslikule taimkattele on

väiksem; häiringutundlike liikide pesitsuskohti mõjuulatuses ei esine;

õnnetuseohtu suurendavaid objekte on vähem; on maakasutuse

poolest soodsam (trassi alla jääb vähem elamu- ja põllumaad) ning

väiksema mõjuga kultuuripärandile.

lõigud 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 9A-I

+ 16D + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II versus 9A-I +

13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla

maakonna Rapla, Juuru ja Kohila vallas ning Harju maakonna Saku,

Kiili, Rae, Kose, Raasiku, Jõelähtme vallas, Maardu ja Tallinna linnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 37

Alternatiivide võrdlusloogikast 44 tulenevalt mõjutavad varasemad

alternatiivide võrdlused edaspidiseid tulemusi.

Võrdluse tulemusena kujunes eelistatuks 16A + 16B + 14C + 14G

+ 11A-II + 15B + 11B-II. Eelistus on kujunenud eelkõige inim- ja

looduskeskkonna kriteeriumitele tuginedes ning arvestades, et trassi

valikuga kaasnevad pikaajalised kulud on kõige väiksemad.

Eelistatud trass on väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale –

mõju on väiksem Natura 2000 võrgustiku kuuluvatele aladele ja

laiemalt loodusliku pinnakattega aladele ning kultuuriväärtustele.

Rööbastee pikkuselt on eelistatud lõik kõige lühem – võrreldes

alternatiiviga 9A-I + 16D + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-

II ligikaudu 1,8 km ja võrreldes alternatiiviga 9A-I + 13B-I + 13C +

13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C ligikaudu 8 km. Sellest

tulenevalt on eelistatud trassi sotsiaal-majanduslik tulu võrdluses 30

aasta lõikes ligikaudu 9,3 miljoni euro võrra45 tinglikult tulusam kõige

pikema trassi alternatiivi 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III +

11A-I + 11A-II + 11C suhtes (üldine loogika on, et mida pikem trass

seda suuremad on pikaajalised kulud). Samas ehitusmaksumuselt on

kõige soodsam kõige pikem trassi koridori alternatiiv.

Trassi koridor Harju maakonnas koosneb järgmistest lõikudest: 16A +

16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II (16A kulgeb ainult

osaliselt Harju maakonnas). Eelistatud trassi koridori alternatiivi

reisiveotrass algab Ülemiste reisiterminalist ja kulgeb kuni liitumiseni

Muuga sadama piirkonnast alguse saava kaubaveoharuga Soodevahe

külas. Kaubaveoharu möödub Muuga sadamast ida poolt ja kulgeb

olemasoleva raudtee koridoris kuni Venekülani ning ühineb seejärel

reisiveoharuga. Rae vallas kulgeb eelistatud trassi koridor Tallinna

ringteest põhja pool, ületades Tallinn-Tartu maantee Assaku

piirkonnas. Seejärel kulgeb trassi koridor Assaku aleviku ja Uuesalu

küla vahelt, läbides Järveküla ja Kiili valda Kangru alevikust loodes.

Luige alevikust möödub trassi koridor lääne poolt ning kulgeb seejärel

maakonna piirini, läbides Saku vallas Kajamaa küla ja möödudes

Kurtna külast ida poolt. Trassi koridori asukoha kirjeldus on esitatud

kohalike omavalitsuste lõikes peatükis 3.5.

44 Esmalt võrreldakse lühemaid lõike n-ö alamvõrdluse teel, mille tulemusena eelistatud

lõik liigub edasi järgmisessse võrdlusesse (võrdlusgruppi). Lõikude 12A-I + 13A-I versus

16A versus 9A-I + 16D võrdluses kujunes eelistatuks 16A. Lõikude 16B + 14C + 14G +

11A-II + 15B + 11B-II versus 13A-II + 10A-IV + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C võrdluses

kujunes eelistatuks 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

45 Eskiislahenduse väljatöötamise etapis on sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu võrdluse

tulemust korrigeeritud.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 38

Skeem 2.4.1. Rail Balticu eelistatud trassi koridori asukoht.

Planeeringuga määratud trassi koridori asukoht on kajastatud

rohelise, võrdluses olnud trassi koridori alternatiivid roosa

joonega.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 39

3 RAIL BALTICU ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

3.1. KAVANDATAVA RAUDTEE ÜLDINE ISELOOM

Rail Baltic on raudteeinfrastruktuuri objekt, kus paralleelselt kulgevad

kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on kogu ulatuses

elektrifitseeritud. Kavandatavale raudteeliinile on planeeritud

kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Reisijateveo seisukohalt on

tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel on peatused

Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivne peatusevõimalus Raplas46. Rail

Baltic raudtee trassi koridor on kajastatud Harju maakonna-

planeeringus 2030+, millega on kavandatud ka Tallinn-Helsingi

perspektiivne raudteetunnel ja selle ühendamine olemasolevate ja

perspektiivsete raudteetrassidega. Harju maakonnaplaneeringus

2030+ näidatud raudtee põhimõttelised koridorid kattuvad osaliselt

Rail Balticu raudtee trassi koridoriga ning võimaldavad Rail Balticu

raudteed tulevikus vajadusel ühendada ka Tallinn-Helsingi

perspektiivse raudteetunneliga.

Perspektiivse kaubaterminali põhimõtteline asukoht koos kaubaveo

veeremi hooldedepooga on planeeritud Muuga sadama piirkonda ning

reisijateveo veeremi hooldedepoo ja võimalik sõlmjaam Soodevahe

külasse Rae valda.

Rööbastee hooldedepoo tehniline vajadus ja asukoht täpsustatakse

uuringu ning vajadusel eraldiseisva planeeringu alusel.

Trassi koridor on planeeritud viisil, mis võimaldab üldjuhul

projekteeritavat sõidukiirust 240 km/h. Madalam sõidukiirus on ette

nähtud Tallinna ja Pärnu linnas ja lähialadel, kus trassi geomeetria ja

asustus ei võimalda tagada projekteeritavat sõidukiirust, kauba-

raudteeharul ning lõigul Rae ja Jõelähtme vallas, kus Rail Baltic

paigutatakse olemasoleva raudteega samasse koridori.

Inimeste ja loomade raudteele sattumise vältimiseks on raudtee ja

seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30-40 m laiune ala,

sõltuvalt maastiku reljeefist) taraga eraldatud 47 . Raudteega

46 AECOM Limited’i 2011. a teostatud uuring arvestas peatustega Tallinnas ja Pärnus.

47 Raudteemaa tarastamise nõue tuleneb lähteülesandest. Põhi-/tööprojekti koostamise

etapis viiakse Tehnilise Järelevalve Ameti uuringu kohaselt läbi analüüs (vt tegevuskava

punkti 15 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused

loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale

lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise

vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning

täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele

(tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 40

paralleelselt (taraga eraldatud ala sees) kulgeb raudtee

teenindustee48, mis raudteeohutuse seisukohalt pole avalik, vaid on

mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Raudtee on kavandatud reeglina maapinnal asuvale muldkehale.

Erisused (kõrgel muldel, estakaadil või süvendis, nõlva kalded jne)

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeringu koostamisel on arvestatud TEN-T määrusest ja

koostalitusvõime direktiivist49 tulenevate nõuetega raudteele.

3.2. KAVANDATAVA RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KIRJELDUS

3.2.1. RAUDTEEMAA JA RAUDTEE KAITSEVÖÖND

Raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste

alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (raudtee muldkeha,

kontaktvõrguliinid, hooldusteed, müratõkked, tara jms). Raudteemaa

ulatus on üldjuhul 30-40 m. Ulatuslikum võib raudteemaa olla raudtee

eri- ja/või tehniliste lahenduste korral (nt jaamad, meldepunktid,

veoalajaamad, lisarajad, raudtee kulgemine süvendis või kõrgel muldel

jm)50.

Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta

raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude

vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius äärmise rööpme teljest

on 30 meetrit. Kaitsevöönd tekib raudtee ehitamise järgselt kasutusloa

andmisel, kuid ruumivajadusega on arvestatud juba raudtee

planeerimise etapis. Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib

ehitusseadustik.

Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on planeeringus üldjuhul

66 m laiune maa-ala trassi koridori sees.

Raudteemaale jäävad raudtee toimimiseks vajalike rajatistena ka

sidemastid. Sidemastide asukohad tuleb projekteerimise ajal

lähtuvalt võib teha põhi- või tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse

korrigeerimiseks.

48 Üldjuhul on teenindustee näol tegemist kruus- või killustikkattega teega.

49

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:EN

:PDF;

eesti keeles

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:191:0001:0045:ET

:PDF.

50 Raudtee rajamiseks vajalik maa-ala ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 41

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga kogu raudtee trassi ulatuses, et

tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime.

Kavandatava raudteemaa iseloomu kirjeldab tüüpristlõige (skeem

3.2.1.1) ning illustratiivne vaade (skeem 3.2.1.2).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 42

Skeem 3.2.1.1. Raudteemaa tüüpristlõige

Skeem 3.2.1.2. Illustratiivne vaade tulevasest Rail Baltic

raudteest.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 43

3.2.2. ÜLEMISTE REISITERMINAL

Planeeringuga on määratud Ülemiste reisiterminali, mis on reisijateveo

lõppjaam, põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas

Lasnamäe linnaosas.

Reisiterminali asukoha valikul kaaluti kahte omavahel lähestikku

paiknevat ala Ülemiste liiklussõlme kõrval Tartu mnt - Peterburi mnt,

Suur-Sõjamäe ja Majaka tn sihi ja raudtee vahelisel alal. Kuna

mõlemad asukohad paiknesid lähestikku samas piirkonnas, võeti kahe

asukoha võrdlemisel aluseks eelkõige planeeringuala hõlmavate

kinnistutega seotud kitsendused (sihtotstarbed, omandiõigus,

hoonestusõigused), naaberkinnistute detailplaneeringud ja

olemasolevad ühendused Suur-Sõjamäe teega, planeeringuala

integreerimise võimalused ümbritsevate hoonetega, sh võimalustega

liita omavahel ühtse hoonena Rail Balticu reisiterminal ja Tallinna

ühistransporditerminal. Sellest lähtuvalt arvestati asukoha valikul

raudteetaristu ja terminali projekteerimiseks vajalike tehniliste

parameetritega (perroonide pikkus ja laius, terminali hoonestusala

suurus, rööbaste omavaheline pikkus ja laius), majanduslikku tasuvust

ning olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

Planeeringuga määratud Ülemiste reisiterminali asukoht kattub

Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga kavandatud

ühisterminali asukohaga. Ala asub olemasoleva Ülemiste raudteejaama

kõrval, kus kergliiklejaid teenindab mitmetasandiline kergliiklussild üle

Suur-Sõjamäe tee. Alale on hea juurdepääs, mis võimaldab

reisiterminali integreerimist teiste transpordiliikidega (Tallinna

ühistransport, autoliiklus, kaugbussiliinid, lennuliiklus, trammiliiklus).

Alternatiivse asukohaga võrreldes asub reisiterminali asukohaks

määratud ala enam linnakeskuses, moodustades olemasolemat

keskkonda ja tulevikuarendusi arvestades tervikliku äri- ja

ühistranspordikeskuse. Ala suurus on piisav reisiterminali hoone ja

raudtee rajamiseks määratud asukohas.

Tallinna Ülemiste reisiterminal on Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega

liinide reisijateveo lõppjaam, millega integreeritakse riigisiseste ja

rahvusvaheliste 1520 mm rööpmelaiusega reisijateveo liinide Ülemiste

vahejaam ja Tallinna linna kavandatav Ülemiste transpordikeskus

(ühisterminal).

Reisiterminali rajatakse terminali hoone, lahendatakse juurdepääsud,

et arvestada võimalusega integreerida omavahel erinevad ühis-

transpordiliigid (sh Rail Baltic reisirongiliiklus teiste transpordiliikidega

ning luua sellega efektiivsed ühendused erinevate linnaosade ja

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 44

tõmbekeskuste vahel) ning parkimine. Reisiterminali detail-

planeeringuga51 tuleb lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala

paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur,

jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed asukohad,

müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded.

51 Detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014

korraldusega 199-k.

Skeem 3.2.2.1. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali põhimõtteline

asukoht Ülemiste piirkonnas.

Skeem 3.2.2.2. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali detail-

planeeringuga hõlmatud ala.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 45

3.2.3. PERSPEKTIIVNE KAUBATERMINAL

Planeeringuga on määratud perspektiivse kaubaterminali, mis on

kaubaveo lõppjaam, põhimõtteline asukoht koos kaubaveo veeremi

hooldedepooga Muuga sadama piirkonda. Muuga sadam on piirkonna

suurim kaubavedudega seotud sadam. Kaubaterminali põhimõttelise

asukoha määramine toimus koostöös Tallinna Sadamaga, arvestades

kehtivat Muuga sadama idaosa detailplaneeringut ning kaubaterminali

eeldatavat funktsionaalsust.

Kaubaterminal on ette nähtud kaupade ümberlaadimiseks 1435 mm ja

1520 mm raudteed kasutavate veeremite vahel ning raudteelt

maanteetranspordile ja meretranspordile ümberlaadimiseks, mida

võimaldab valitud asukoht Muuga sadama piirkonnas. Kaubaterminali

detailplaneeringuga tuleb lahendada täpne krundijaotus, vastava

otstarbega raudteerajatiste ning raudteeinfrastruktuuri ja kauba-

terminali kompleksi kuuluvate hoonete ning muude raudteeliikluse ja

kaubaterminali toimimiseks asjakohaste tehniliste operatsioonide

teostamiseks vajalike rajatiste asukohad, liiklus- ja parkimiskorraldus

jm asjakohased ülesanded.

Koostamisel on RB Estonia OÜ tellitud "Rail Baltic Muuga

multimodaalse kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumiliste vajaduste

analüüs"52, mille eesmärk on välja selgitada kaks kõige tasuvamat ja

realistlikumat alternatiivset integreeritud lahendust. Analüüsi

tulemusena selgub muuhulgas kaubajaama võimalikkus,

tehnoloogiline lahendus, asukoht ja ala suurus. Tulemused on

sisendiks detailplaneeringu koostamisele.

52 Analüüsi valmib 2018. a I pool.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 46

3.2.4. REISIJATEVEO VEEREMI HOOLDEDEPOO

Planeeringuga on määratud reisijateveo veeremi hooldedepoo

põhimõtteline asukoht Rae vallas Soodevahe külasse.

Hooldedepoo asukoha valikul kaaluti kolme alternatiivset asukohta

Ülemiste reisiterminalist ca 4 km kaugusel. Asukohavalikul arvestati

ala sobivust ja vastavust hooldedepoo rajamiseks vajalikele tehnilistele

parameetritele, alale ligipääsetavust ning kaugust reisiterminalist ja

majanduslikku tasuvust.

Hooldedepoo paikneb määratud asukohas olemasoleva raudteetaristu

kõrval, omades head juurdepääsu autotranspordiga Tallinn-Lagedi

riigimaanteelt. Rail Baltic perspektiivne raudtee on planeeritud

olemasoleva raudtee lõunapoolsele küljele, võimaldades hea

juurdepääsu kavandatavale hooldedepoole. Valitud asukoht on

Ülemiste reisiterminalile lähim sobivaim asukoht, paiknedes valdavalt

riigimaal.

Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega

liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks, et võimaldada piisavas

koguses reisirongide kohast ja korrapärast hooldamist vastavuses

rahvusvahelise praktikaga. Hooldedepoo tehnilises koosseisus võib olla

ka puhverjaamale iseloomulikke funktsioone.

Skeem 3.2.3.1. Rail Baltic perspektiivse kaubaterminali

põhimõtteline asukoht Muuga sadama piirkonnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 47

Detailplaneeringuga tuleb lahendada täpne hooldedepoo asukoht ja

vajalik maa-ala suurus, teenindav taristu, juurdepääsulahendused,

parkimiskorraldus jm asjakohased ülesanded.

Skeem 3.2.4.1. Rail Baltic reisijateveo veeremi hooldedepoo

põhimõtteline asukoht Soodevahe piirkonnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 48

3.2.5. PERSPEKTIIVNE SOODEVAHE SÕLMJAAM

Perspektiivse võimalusena kaalutakse tulevikus sõlmjaama rajamist

põhimõttelises asukohas Rae valla Soodevahe külas, kus toimub

kauba- ja reisiharu põhitrassiga lahknemine/ühendamine.

Sõlmjaama üheks oluliseks ülesandeks on kauba- ja reisiharu

põhitrassiga lahknemise/ühendamise võimekuse loomine. Kauba- ja

reisiharu hargnemise kohast tulenevalt ei olnud muid asukohti

otstarbekas kaaluda.

Sõlmjaama tehnilises koosseisus võivad olla nii puhverjaamale,

möödasõidujaamale, kaubajaamale kui ka kaubaterminalile

iseloomulikke funktsioone.

Kaubaterminali funktsionaalsus (kauba ümberlaadimine samaliigilisele

või teisele transpordivahendile) ning sellest tingitud täpsem tehniline

lahendus Soodevahe piirkonnas selgub hilisemates etappides. Kuna

perspektiivis võib sõlmjaam osaliselt täita kaubaterminali funktsiooni

veoste vastuvõtmisel, ümberlaadimisel ja väljaandmisel (millest sõltub

sõlmjaama tehniline lahendus, raudteemaa asukoht ning

raudteeinfrastruktuuri vajadus, asukoht ja lahendused), määratakse

trassi koridor ulatus sõlmjaama põhimõttelises asukohas 700 m.

Detailplaneeringu koostamise vajadus otsustatakse sõlmjaama

funktsiooni täpsustumisel.

Skeem 3.2.4.2. Rail Baltic reisijateveo veeremi hooldedepoo

detailplaneeringuga hõlmatud ala.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 49

3.2.6 TEEDEVÕRGU TOIMIMINE JA RAUDTEE ÜLETUSVÕIMALUSED

Raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega53, mis lahendatakse

eritasandilisena (viaduktiga), on planeeringu põhijoonisel ja kohalike

omavalitsuste osas koostatud täpsematel joonistel tähistatud sinise

rõngaga. Rajatised projekteeritakse vastavalt normidele, arvestades

seda kasutatavate liiklusvahendite mõõtmetega ning eriveoste

koridoridega54.

Samatasandilised ristumised on lubatud üksnes tehnoloogiliste

ülesõitude55 puhul. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna

53 Vastavalt ehitusseadustikule on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Avalikult kasutatav tee

on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Teedega ristumised,

mis lahendatakse eritasandilisena, on joonisel vastavalt tähistatud.

54 Maanteeamet seab eriveoste koridoridega ristumiskohtades nõuded viaduktide kõrge

gabariidi tagamiseks eelprojekti koostamise etapis.

55 Vastavalt Teede- ja Sideministri määrusele „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“

on tehnoloogiline ülesõit raudtee samatasandiline ristumiskoht kinnisel territooriumil

asuva teega, mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks.

Skeem 3.2.5.1. Võimaliku sõlmjaama põhimõtteline asukoht

Soodevahe piirkonnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 50

teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust

ning asustuse paiknemist.

Madalama liiklussagedusega teede (kinnistutele juurdepääsuteed,

osad kohalikud teed ja metsateed) ristumisel raudteega läbipääsud

üldjuhul suletakse, kuna samatasandilised ristumised ei ole ohutuse

tagamiseks lubatud. Ristumiste eritasandilistena väljaehitamine

väikese vahemaa tagant ei ole majanduslikult otstarbekas ja

põhjendatud. Läbipääsude sulgemine toob kaasa vajaduse uute teede

rajamiseks uues asukohas. Kavandatavate/ümberehitatavate teede

kaudu tagatakse teedevõrgu üldine sidusus ja juurdepääsud

majapidamistele ning kinnistutele.

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud

teedevõrgu rajamise vajadus ja nende põhimõttelised asukohad 56 .

Teede konkreetsed asukohad, pikkused, metsakvartalite

majandamiseks vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja

maavajadus täpsustatakse projekteerimise käigus, arvestades

muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi

koridoris raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade

osas. Eritasandilise riste konkreetsest tehnilisest lahendusest (nt kas

tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib

kavandatavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne

asukoht projekteerimise tulemusena planeeringus näidatust erineda.

Projekteerimise käigus viiakse läbi tehnilised uuringud (geoloogia,

geodeesia, liiklusuuringud jne) mahus, mis on aluseks asukohapõhiste

tehniliste lahenduste väljatöötamisele.

Projekteerimise käigus tuleb lahenduste väljatöötamisel arvestada

päästevõimekusega tuginedes koostööle Päästeametiga ning umbtee57

korral näha ette ümberpööramise võimalus.

Teede ehitamine toimub raudtee väljaehitamise etapis samaaegselt

muu raudteeinfrastruktuuri rajamisega.

56 Teede vajadus ja põhimõttelised asukohad on määratud arvestades kinnistute piire ja

paiknemist planeeringu koostamise etapis. Kui maade omandamise protsessi käigus

viiakse läbi ümberkruntimine (maakorraldustoimingute kogum, millega omanike

huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja

moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele maakorraldusseaduse sätetele

vastavad uued kinnisasjad), võib ümberkruntimise tulemusena juurdepääsuteede

vajadus ja asukohad maakonnaplaneeringus näidatust erineda. Projekteerimisel tehtud

täpsustused teedevõrgu osas ümberkruntimistest või rajatiste asukohtadest ja

lahendustest tulenevalt on lubatud. Juurdepääsuteede vajaduse ja asukoha

täpsustamisel projekteerimisel peab lähtuma üldisest põhimõttest, et raudtee rajamisest

tingitud olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel tuleb juurdepääs kinnistule tagada Rail

Baltic raudtee välja ehitamise raames.

57 Rail Baltic maakonna planeeringuga kavandatav/ümberehitatav tee, mille teises otsas

puudub väljapääs (seotus olemasoleva teega).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 51

3.2.6.1 RISTUMINE TEEDEGA NING RÖÖBASTEEDEGA

Ristumised teedega

Eelprojektiga täpsustatakse, kumb ristuvatest rajatistest (kas raudtee

või tee) paikneb maapinnal, kumb kõrgel muldel, viaduktil või

süvendis.

Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale muldkehale ja ristuv tee

viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti lahenduses tagada ka

kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest. Maanteel, kus liiklussagedus

on suurem, on soovitav jalgratta- ja jalgteed muust liiklusest eraldada.

Skeem 3.2.6.1.1. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail Baltic

raudtee ristumisel teega, kus raudtee paikneb maapinnal ning tee on

viidud kõrgele muldele. Raudtee on taraga eraldatud. Paralleelselt

raudteega kulgeb teenindustee, millele juurdpääs toimub värava kaudu.

Teenindustee on mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutuseks.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 52

Jalgratta- ja jalgteed ning kergliiklejatele läbipääsud

Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks planeeritakse jalgratta-

ja jalgteed. Raudteega ristuvaks läbipääsuks kavandatakse kas

jalgratta- ja jalgtee tunnelid või –sillad. Kuna raudtee on

elekrifitseeritud ning sellest tulenevalt võib kontaktvõrgu kõrgus

maapinnast ulatuda orienteerivalt 10 m 58 kõrguseni, kasutatakse

lahenduses valdavalt käigutunnelit, kuid välistatud ei ole ka

kergliiklussilla rajamine, kui maapinna reljeef seda soosib.

Kergliiklejate läbipääsud (põhimõttelised asukohad) on määratud

arvestades kergliiklejate harjumuspäraseid liikumissuundi

puhkealadele või marsruudil kodu-töö-kodu või kodu-teenus-kodu.

Konkreetsed lahendused jalgratta- ja jalgteede ning läbipääsude (kas

tunnel või sild) osas täpsustatakse projekteerimise käigus

asukohapõhiselt.

58 Kõrgus oleneb konkreetsest asukohast ja maapinna reljeefist.

Skeem 3.2.6.1.2. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail Baltic

raudtee ristumisel teega ja/või jõega. Tee paikneb maapinnal ning

raudtee on viidud kõrgele muldele. Konkreetses asukohas kulgevad tee

ja jõgi suhteliselt lähestikku, mis võimaldab lahendada tee ja jõe ületus

ühe pika viaduktiga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 53

Ristumised rööbasteega

Raudtee põhitrassi ristumised olemasoleva 1520 mm rööbasteega

lahendatakse eritasandilisena. Projekteerimise käigus täpsustatakse,

kumb raudtee projekteeritakse viaduktile.

Erandina kaalutakse samatasandilise riste rajamist Maardu linnas, kus

Rail Baltic raudtee ristub ühe rööpapaariga olemasoleva 1520 mm

raudteega (tupiktee).

Põllumajandusega seotud liikumine

Kõik eritasandilised risted lahendatakse normidest tulenevalt viisil, mis

võimaldavad liikumist põllumajandustehnikaga.

Piirkonnas, kus põllumajandustegevus hõlmab ka loomakasvatust,

tuleb säilitada loomapidamishoonete ja rohumaade ühendatus kahel

pool raudteed ning tagada kariloomadele läbipääs. Täpne

olukorrakirjeldus on esitatud peatükis 3.5.1.

3.2.6.2 RISTUMINE VOOLUVEEKOGUDEGA

Sillad

Raudtee viiakse suuremast vooluveekogust üle sillaga. Sildade

konkreetsed asukohad ja lahendused (pikendatud sild, madal sild jne)

Skeem 3.2.6.1.3. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest Rail

Baltic raudtee ristumisel jalgratta- ja jalgteega. Läbipääs

kergliiklejale on tagatud tunneli kaudu.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 54

täpsustatakse projekteerimise käigus. Sildade lahenduste välja-

töötamisel tuleb lähtuvalt KSH hinnangust jätta kergliiklejatele ja

loomadele (arvestades nii suur- kui väikeulukeid) piki looduslike

vooluveekogude kallast liikumiseks kaldariba (kõrgeimast veeseisust

alates). Läbipääsu tagav kuiv kaldariba leevendab raudtee rajamisega

kaasnevat barjääriefekti. Kui rajatav sild on väiksem ning kaldariba ei

ole võimalik jätta, tuleks kaaluda silla alla seina külge käiguraja

ehitamist kõrgeimast veepiirist kõrgemale.

Sildade lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis tagavad

veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise ning sillaaluse

toimimise eluslooduse ühenduskoridorina (KSH tulenevalt madal või

kõrge sild vms).

Truubid

Planeeringu üldistusastet arvestades ei kajastu planeeringu

põhijoonisel ega täpsemat lahendust kirjeldavatel kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistel (joonised 3-8) ristumised

väiksemate looduslike vooluveekogudega ja maaparandussüsteemi

eesvooludega. Need viiakse raudtee alt üldjuhul läbi truubiga. Truupide

konkreetsed asukohad ja täpsed lahendused (truubi tüüp)

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Truupide lahendused tuleb projekteerida ja valida sellised, mis tagavad

veekogu hüdromorfoloogia ja vee-elustiku säilimise. Lähtuvalt KSH

hinnangust tuleb arvestada vajadusega tagada läbipääsud

kahepaiksetele, poolveelistele liikidele ja väikeulukitele, kavandades

truubid loodusliku põhja ja käiguradadega.

3.2.6.3 ROHELISE VÕRGUSTIKU SIDUSUS.

RAUDTEEÜLETUSVÕIMALUSED ULUKITELE

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt ei jää Harju maakonnas

Rail Baltic raudtee trassi koridori alla riigi tasandi suuri ja väikeseid

tuumalasid ega riigi tasandi rohekoridore.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ näidatud väiksemate rohelise

võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride sidususe ja toimimise

tagamise vajadusega on arvestatud. Kus Rail Baltic raudtee trassi

koridor lõikab või läbib maakonna tasandi rohelise võrgustiku

struktuurelemente, on võrgustiku sidususe ja toimivuse ning loomade

liikumisvõimaluste tagamise leevendavateks meetmeteks ökoduktid,

taradest loobumine (seal, kus see on ohutuse seisukohalt võimalik),

vaba läbipääsuga kallasrajad, tarastamisel lahendused, mis

võimaldavad väiksemate imetajate läbipääsu tara alt jne.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 55

KSH käigus viidi läbi eluslooduseuuring 59 , mis käsitles raudtee

rajamisega kaasnevat ohtu ja konfliktkohti loomapopulatsioonide

sidususele.

Toetudes läbiviidud uuringule, määratakse planeeringuga piirkonnad,

kus suurimetajate 60 loomapopulatsioonide sidususe ja jätku-

suutlikkuse tagamiseks ning piirkonnas välja kujunenud

loomaelupaikade ja liikumisalade hoidmiseks tuleb tagada suurime-

tajatele läbipääs – rajada ökoduktid ehk rohesillad 61 või leida

alternatiivsed lahendused.

Ökodukti eeldatav asukoht (või alternatiivne lahendus) täpsemat

lahendust kirjeldavatel kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistel

tähistatud piirkonnas 62 on määratud eelprojekti täpsusastme

hindamise tulemusena. Ökodukti toimivuse tagamiseks on oluline

säilitada ökodukti suudme piirkonnas looduslikud kooslused ja mitte

takistada loomade liikumist. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi rajada

piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist

ökoduktile.

Lisaks tuleb tagada läbipääsud suurimetajatele nn kombineeritud

lahendusega. Nendeks on vooluveekogusid ületavad raudteesillad, kus

jäetakse loomadele piki looduslikku vooluveekogu liikumiseks

kaldariba (vt skeemi 3.2.6.1.2. Näide põhimõttelisest tüüplahendusest

Rail Baltic raudtee ristumisel teega ja/või jõega).

Põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse Tehnilise Järelevalve Ameti

tellitud uuringu kohaselt läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 14

peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised

võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele

ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas

õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs

käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning

täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi

ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest

59 Koostaja OÜ Rewild, Jaanus Remm jt, 2013-2014, Tartu. Uuringus koosnes

andmebaaside analüüsist, välisuuringutest ja looduslike elupaikade modelleerimisest.

60 KSH raames läbiviidud eluslooduseuuringus on suurimetejatena käsitletud sõralisi

(põder, hirv, metskits, metssiga jt) ja suurkiskjad (karu, hunt, ilves).

61 Üle raudtee kulgev rajatis loodusliku loomastiku liikumisvõimaluste ja populatsioonide

sidususe tagamiseks. Ökodukti inimkasutust spetsiaalsete võtetega (kergliiklusteed jms)

ei soodustata, samas ei nähta ette ka juhuslikku inimkasutust takistavaid meetmeid

(keelumärgid jms).

62 Suurimetajate läbipääsu piirkond joonisel on määratud võrreldes ökodukti enda

mõõtmetega kümneid kordi ulatuslikum, ca 600-700 m piki raudteed.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 56

lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või tööprojekti

faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.

3.2.7 RAUDTEE TOIMIMISEKS VAJALIK ELEKTRITARISTU

Planeeringuga määratakse liitumispunktid põhivõrguga ning

liitumispunktidest lähtuvad liinikoridorid 63 raudteed teenindavate

veoalajaamadeni64. Liitumispunkti ja veoalajaama ühendavad 110 kV

nimipingega liinid on raudteeinfrastruktuuri osaks ning nende põhi-

mõttelised asukohad kavandatakse käesoleva planeeringuga.

Eesti territooriumil kulgeva trassi kohta on neli veoalajaama ja

liitumispunkti AS-i Elering hallatava põhivõrguga. Veoalajaamast

lähtub raudtee sisene liinivõrk. Veoalajaamade asukohtade määramisel

on lähtutud elektrivõrgu toimimise ökonoomikat ja varustuskindlust

tagavast vahemaast (vahekaugus ligikaudu 60-80 km) ning

põhivõrguga liitumise võimaluse olemasolust. Raudtee sisene liinivõrk

ja lokaalsed alajaamad ehitatakse raudteemaa ja selle kaitsevööndi

koridori (vt alljärgnev selgitav skeem). Kuna liitumispunkt ei ole

63 Veoalajaam kavandatakse Rae valda Uuesalu külasse Järveküla 110/20 alajaama

lähipiirkonda liitumisega nimetatud alajaamas ja elektri õhuliin rajatakse raudtee trassi

koridori. Raudtee ja alajaama minimaalsest vahekaugusest tulenevalt puudub vajadus

liinikoridori asukohta joonisel kajastada.

64 Veoalajaam on raudteerajatis raudteeseaduse mõistes.

Skeem 3.2.6.3.1. Näide võimalikukst raudteeületusest ulukitele

– kolme avaga ökodukt. Tarastatud alal kulgeb teenindustee,

tarast väljas avalikuks kasutuseks rajatud tee. Loomade

ökoduktile suunamiseks on rajatud aed, mille ulatus võib

piirkonniti erineda. Samuti võib piirkonniti erineda ökodukti laius.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 57

raudtee liinivõrgu osa, siis liitumispunkti tugevadamisega seotud töid

maakonnaplaneeringuga ei lahendata.

Harju maakonda on vajalik ehitada üks65 veoalajaam. Veoalajaam

kavandatakse Rae valda Uuesalu külasse Järveküla 110/20 alajaama

lähipiirkonda liitumisega nimetatud alajaamas66.

Töö käigus kaaluti kolme alternatiivset asukohta. Lisaks Järveküla

alajaamale kaaluti veoalajaama rajamist Aruküla ja Kiisa alajaamade

lähipiirkonda. Aruküla alajaam oli parim elektritehniliste tingimuste

poolest, kuid asus planeeritud trassist ja tarbimise keskmest eemal.

Kiisa alajaama oleks vajanud Aruküla alajaamaga võrreldes

suuremahulisi ümberehitustöid ning asunuks samuti tarbimise

keskmes eemal. Veoalajaama asukoht on planeeritud raudtee

koridori. Veoalajaama ehitamiseks on vajalik ligikaudu 1 ha suurune

maa-ala. Kuna maakonnaplaneeringu üldistusaste ei võimalda

veoalajaama maa-ala suurust ja täpset asukohta määrata, antakse

täpsed lahendused projekteerimise käigus.

65 Üks veoalajaam on planeeritud Rapla ja kaks Pärnu maakonda.

66 Alajaama valiku osas on tehtud koostööd AS-iga Elering ja OÜ-ga Elektrilevi. Järveküla piirkonna veoalajaama valik põhineb AS Eleringi kirjas nr 27.10.2015 2-7/2015/606-2 toodud informatsioonil ning 11.04.2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud töökoosoleku tulemustel.

Põhivõrgu liinivõrk

AS Elering

Veoalajaam

(Rail Baltic)

Põhivõrgu alajaam, liitumispunkt

AS Elering

Raudtee sisene liinivõrk

(Rail Baltic)

Skeem 3.2.7.1. Planeeritud õhuliini koridori paiknemine raudtee

trassi koridori sees.

.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 58

Planeeringulahendus on koostatud põhimõttel, et regeneratiivset

energiat ei suunata raudtee sisesest liinivõrgust põhivõrku.

Regeneratiivse energia kasutamine väljaspool Rail Balticu liinivõrku ei

ole Eesti väiksemahulise raudteevõrgu puhul majanduslikult

otstarbekas, kuna selle kasutamine toob kaasa suuremahulise

põhivõrgu rekonstrueerimise vajaduse.

Skeem 3.2.7.2. Veoalajaamade põhimõttelised asukohad.

Skeemil väljatoodud vahemaad kilomeetrites tähistavad

veoalajaama teenindusraadiusi.

.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 59

3.2.8 MÜRA LEEVENDUSVAJADUSEGA ALAD. VIBRATSIOON

Müra leevendusvajadusega alad

Müra modelleerimine viidi läbi KSH raames, modelleerimisega

seonduvad materjalid (sh eelprojekti täpsusastmes müra

modelleerimine) on KSH aruande osa ja esitatud aruande lisas 5.

Planeeringuga määratakse müra leevendusvajadusega alad eelprojekti

täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuste alusel67, kus

kavandatava raudtee tegevus võib põhjustada kumulatiivse liiklusmüra

normväärtuste ületamist.

Mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemele

tuleb müra leevendusvajadusega aladel ette näha müra teket või

levikut piiravad meetmed. Standardlahenduste hulka võib lugeda

müratõkkeseina või muldvalli, lisaks on võimalik ka kombineeritud

lahendus, kus valli tipus asub madal müratõkkesein või haljastus.

Üldreeglina kuuluvad müratõkkerajatised raudteeinfrastruktuuri

koosseisu ning paiknevad raudteemaal.

Müra leevendusvajadusega alad on määratud piirkonnas, kus elu- ja

puhkealade ning elamute- ja ühiskasutusega hoonete juures võib

raudteel toimuvast liiklusest tulenev müratase ületada lubatud

piirnorme (hinnanguliselt 200-250 m kaugusel raudteest), arvestades

kumulatiivset liiklusmüra. Modelleerimisel on lähtutud juba

olemasolevate müratundlike objektide (elamud ja ühiskasutusega

hooned, elu- ja puhkealad) ning kehtestatud detailplaneeringutega

kavandatud perspektiivsete elamualade68 ja projekteerimistingimuste

alusel rajatavate hoonete paiknemisest raudtee lähipiirkonnas.

Modelleerimise tulemused on aluseks projekteerimise etapis

müratõkkerajatiste projekteerimisel.

Uute müratundlike objektide rajamisel pärast planeeringu

kehtestamist, kui need asuvad väljaspool planeeringuga määratud

67 Põhjalikum ülevaade müra ja vibratsiooni teemast on esitatud KSH aruande lisas 5.

Planeeringu koostamise esimeses etapis viidi KSH raames läbi müra esmane hindamine,

tulemused kajastusid planeeringu eskiislahenduses (selgitusena seletuskirjas ja kohalike

omavalitsuste osas esitatud joonistel). Esmane müra hindamine tõi välja, et esineda võib

müra normväärtuste ületamisi ligikaudu 300-350 m ulatuses raudteest. Kuid samas

selgitati, et olenevalt maastiku reljeefist, hoonestustihedusest, konkreetse lõigu

sõidukiirusest ja võimalikust raudtee nihutamisvajadusest tingituna võib ohutu vahemaa

asukohapõhiselt erineda. Eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimine

täpsustas esmase hindamise tulemusi müra leevendusvajadusega alade ja ulatuse osas.

Vastavalt modelleerimise tulemustele on leevendusvajadusega alad planeeringu

joonistel täpsustunud.

68 Juhtudel, kus raudtee kulgeb läbi detailplaneeringutega kavandatud elamumaa kruntide,

lähtub müra modelleerimine eeldusest, et vastavus elamumaal kehtivatele

normatiividele tagatakse tavajuhul alates raudteemaa kaitsevööndi piirist, st äärmise

rööpme teljest 30 m kaugusel. Erisused toodud peatükis 5.3.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 60

müra leevendusvajadusega alasid, võtab normatiivset mürasaastet

tagavad meetmed kasutusele müratundliku objekti rajaja.

Lisaks müratõkkerajatistele on raudteeomanikul ka muid võimalusi

raudteemüra vähendamiseks: tehniliste meetmete rakendamine

raudtee infrastruktuuris (kummipuksid/klotsid rööpa küljes,

mürasummutusmatid, relsi vahetusse lähedusse integreeritud

madalad müratõkked), raudtee ja veeremi heas korras tehnilise

seisundi tagamine, perspektiivis kaubarongidele müraemissiooni

piirangute seadmine (üle-euroopaliselt on juba kasutusel rangemad

nõuded uutele ja uuendatavatele kaubavagunitele), olemasolevate

hoonete heliisolatsiooni parandamine, kaubarongide liikluskoormuse

piiramine öisel ajal, kaubarongide sõidukiiruse vähendamine öisel ajal,

raudtee süvendisse viimine jne. Lisaks on raudtee opereerimisperioodil

vajadusel (seire tulemusel) võimalik rakendada täiendavaid müra

vähendavaid meetmeid (lisatõkked, tehnilised meetmed raudteel).

Lisaks inimasustusele võib müra mõjutada ka liike (nt metsis), nende

elupaiku, kaitstavaid alasid ja Natura alasid. KSH tulemustele

tuginedes ei ole Harju maakonnas trassi lähistel mürast mõjutatud

kaitstavaid loodusobjekte, mille korral on vajadus leevendusmeetmeid

rakendada.

Vibratsioon

Vastavalt KSH raames teostatud vibratsiooni mõju hindamise

tulemustele võib reaalseks mõjuala laiuseks kujuneda ca 30-70 m

raudteest. Kui lähtuda ebasoodsatest oludest (head vibratsiooni leviku

tingimused), reaalsest prognoosist tihedamast liiklusgraafikust ja

tegelikust suuremast sõidukiirusest võib võimaliku vibratsiooni

mõjualana käsitleda ca 100 m laiust tsooni raudteest, reeglina jääb

mõjuala väiksemaks. Projekteerimise etapis tuleb rööbastee

tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja elastne tugistruktuur,

siledad kontaktpinnad, vibratsiooni levikut piiravad ballastmatid ja

muud vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused) ette

näha vibratsiooni tekke vähendamine.

Vibratsiooni vähendamise meetmed jagunevad kolmeks: vibratsiooni

tekke piiramine raudtee tehnoloogiliste lahendustega (kaasaegse

raudtee puhul kuuluvad meetmed valdavalt juba standardlahenduse

hulka); vibratsiooni leviku piiramine (tehnoloogilised lahendused

ümbritsevasse pinnasesse jõudva vibratsioonienergia piiramiseks ning

leviku tõkestamiseks); mõjutatud objektidega seotud meetmed (nt

mõjutatud hoonete vundamendi isoleerimine elastse toetusmaterjaliga

piiramaks hoonesse jõudvat vibratsiooni).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 61

3.2.9 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE TOIMIMISE TAGAMISE ÜLDISED

PÕHIMÕTTED

Raudtee projekteerimisel ja selle rajamise järgselt tuleb tagada

olemasolevate toimivate maaparandussüsteemide tõrgeteta toimimine

ja veerežiim arvestades maaparandusseaduses sätestatut.

Kui raudtee rajamise käigus olemasolev drenaažisüsteem või kraavitus

rikutakse, tuleb kuivendatud maale raudtee rajamisel

maaparandussüsteemid rekonstrueerida kas enne (vajadusel)

raudteega seotud ehitustööde algust või hiljemalt Rail Baltic raudtee

ehitustööde läbiviimisel. Rail Baltic raudtee kavandamisest mõjutatud

maaparandussüsteemide rekonstrueerimise aluseks (sh vajadusel ka

raudtee trassi koridorist välja jäävas osas) on rekonstrueerimisprojekt,

milles käsitletakse ka eesvoolude rekonstrueerimise vajadust (sh

vajadusel süvendamist). Rekonstrueerimisprojekt koostatakse raudtee

projekteerimise käigus.

Skeem 3.2.9.1. Rail Baltic trassi koridori kulgemine

olemasolevate maaparandussüsteemidega hõlmatud alade

suhtes. Skeemil on planeeringuga määratud trassi koridor

kajastatud tumerohelise joonega ning kuivendatud alad

kahvatu lilla värvitooniga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 62

3.3 MAADE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLDISED

EHITUSTINGIMUSED RAUDTEE TRASSI KORIDORIS

Planeeringuga määratakse Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoht

ning trassi koridoris paiknevate maa-alade üldised kasutamise

põhimõtted ja tingimused enne raudtee rajamist, ehitamise ajal ja

pärast ehitamist. Raudtee trassi koridori asukoht on planeerimis- ja

KSH protsessi tulemusena määratud viisil, mis võimaldab rajada kiiret

rongiühendust pakkuv raudtee loodus- ja inimkeskkonna tegureid

arvestades sobivaimasse asukohta.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, seetõttu määratakse

planeeringuga ülesanded, millega tuleb raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri projekteerimisel arvestada.

3.3.1 ENNE RAUDTEE EHITAMIST TRASSI KORIDORIS KEHTIVAD

TINGIMUSED

Raudtee ehitamiseks ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu

ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi koridor hoida ehitistest vabana.

Trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust

kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest

tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada

üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

Rail Baltic raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate

katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane

maakasutus ning tuleb arvestada raudtee rajamisega kuni raudtee

ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik

arvestama raudtee rajamisega.

Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti Vabariigile omandamise

protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise,

ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida69

tegevuse osas arvamust Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt.

3.3.2 RAUDTEE EHITAMISE AJAL KEHTIVAD TINGIMUSED

Kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul võib toimuda:

ehitusmaterjalide ladustamine;

ehitusmasinate liikumine ja erateede kasutamine.

69 Kohalikul omavalitsusel tuleb seisukohta küsida seaduses etteantud tähtaja jooksul.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 63

3.3.3 PÄRAST RAUDTEE RAJAMIST RAUDTEE KAITSEVÖÖNDIS

LUBATUD TEGEVUSED

Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Raudtee

kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või

tegevusetusega ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

3.3.4 RAUDTEE PROJEKTEERIMISE JA RAJAMISE PÕHIMÕTTED JA

ÜLESANDED

Rail Baltic raudtee trassi koridori on kavandatud raudteemaa koos

raudtee kaitsevööndiga ja raudtee nihutamisruum. Eelprojekti käigus

on läbiviidavate uuringute alusel lubatud raudteemaad koos raudtee

kaitsevööndiga trassi koridori sees nihutada.

Trassi koridori lõigus, kus raudteemaad koos kaitsevööndiga ei ole

üldjuhul võimalik püsielupaikade asukohast tulenevalt nihutada, on

planeeringus markeeritud „kitsad olud“ 70 . Raudtee projekteerimise

ülesanded:

täpsustada raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud

raudteeinfrastruktuuri (jaamad, elektrimastid ja –liinid, veoalajaamad,

ülesõidud, sillad, truubid) asukohad ja nende tehnilised lahendused;

täpsustada raudtee ehitamisest tingitud ümberehitamiste (ülesõidud,

teedevõrk ja tagasipöördekohad metsateedel, umbtee korral

ümberpööramise võimalus vms) vajadus, asukohad ja tehnilised

lahendused;

teede ümberehitamisel analüüsida ja lahendada taristu lahendused

tervikuna (sh bussipeatused, jalgratta- ja jalgteed jms);

täpsustada, kus raudtee paikneb tavalise kõrgusega muldkehal, kõrgel

muldel, estakaadil või süvendis;

täpsustada teedega ristumisel, kas viaduktile projekteeritakse tee või

raudtee;

täpsustada olemasoleva raudteega ristumisel, kumb raudtee

projekteeritakse viaduktile;

täpsustada ökoduktide ja müratõrjerajatiste asukohad ja tehnilised

lahendused;

täpsustada vajadusel rööbastee tehnoloogilised lahendused (massiivne

ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid

ja muud vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused,

ballastmatid) vibratsiooni tekke vähendamiseks;

70 Kitsad olud on markeeritud selle olemasolu korral täpsemat planeeringulahendust

kajastava kohaliku omavalitsuse joonisel ning kirjeldatud peatükis 3.5.1.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 64

anda lahendused maaparandussüsteemide toimimiseks;

täpsustada raudteemaa ja kaitsevööndi ulatus;

raudtee projekteerimisel kitsastes oludes (joonisel tähistus „kitsad

olud“) arvestada olemasoleva olukorraga püsielupaikade paiknemisel.

Raudteed ei tohi nihutada püsielupaikade alale;

määrata Männiku harjutusvälja töövõime tagamiseks vajalike ehitiste

(nt ohutusvallid, kuulipüüdjad) asukohad ja tehnilised lahendused ning

ning tagada Raku järve kagu nurgas paikneva sõidutee säilitamine;

täpsustada sidemastide asukohad Kaitseministeeriumiga lähtudes

riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest.

Ülesanded lahendatakse üldjuhul eelprojekti staadiumis. Tehnilised

lahendused võivad täpsustuda projekteerimise järgnevates

staadiumites.

3.4 RAIL BALTIC TRASSI KASUTAMINE KOHALIKU

TRANSPORDI EESMÄRGIL

Reisirongiliiklus

Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire raudteena, kuid

Rail Baltic raudteed on vaba läbilaskevõime ulatuses võimalik kasutada

ka reisirongide kohalikuks liikluseks Tallinn-Pärnu-Riia suunal.

Reisirongide põhimõttelised peatuskohad 71 kohaliku liikluse tarbeks

näidatakse eraldiseisva koostatava Harju maakonna planeeringuga72.

Harju maavalitsuse ettepanek peatuste põhimõtteliste asukohtade

osas on esitatud skeemil 3.4.1.73

71 Nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel. Peatuskoht

on oma eesmärgilt mõeldud ainult reisirongide peatumiseks, mis võimaldab reisijatel

ohutult liikuda rongile ja rongilt maha. Lisaks kuuluvad peatuskoha koosseisu

juurdepääsuteed ning muud ohutusest tingitud lahendused (nt „pargi ja reisi“).

72 Planeerimisseaduse § 10 lõike 3 alusel algatas Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringute,

sh Harju maakonna planeeringu, koostamine Vabariigi Valitsuse 18.07.2013

korraldusega nr 337.

73 Käesolev planeering kohalike peatuste vajadust ja teostatavust ei käsitle. Kiiret ja

rahvusvahelist rongiühendust võimaldava trassi planeerimisel ei ole arvestatud kohalike

peatuste vajaduse ja tehnilise teostatavusega.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 65

Reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on

perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust

hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Rail Balticu rajamisega seoses ei ole

hetkel kavandatud rahalisi vahendeid kohaliku rongiliikluse

peatuskohtade projekteerimiseks, väljaehitamiseks ega selleks

vajaliku veeremi soetamiseks (kuna see ei ole Rail Balticu projekti

esmaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik). Kohaliku rongi

opereerimise vajaduse ja võimalikkuse lõplikuks otsustamiseks on

perspektiivis vajalik kogumina analüüsida potentsiaalset

reisijanõudlust, kohaliku rongiühenduse käivitamiseks ja

opereerimiseks vajalikku investeeringute mahtu, võimalikku

dotatsiooni suurust, sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid ning

olemasoleva 1520 mm raudteetaristu ja teiste transpordiliikide

(bussiühendus, olemasolevad rongiliinid, jmt) poolt pakutavaid

võimalusi.

Kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide

peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt

planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu

jaamad (põhimõtet kirjeldab skeem 3.4.2.).

Peatuskoha võimalikkus Luige piirkonnas vajab lisaks täpsemat

analüüsi lähtuvalt vajadusest säilitada Männiku harjutusvälja

töövõime. Peatuskoha rajamine ei tohi vähendada harjutusvälja

töövõimet ning peab ühtlasi olema reisijatele ohutu ja turvaline.

Selleks, et harjutusväljal oleksid tagatud tingimused kavandatud

väljaõppe, nt laskmiste ja õppuste korraldamiseks ning muuks

Skeem 3.4.1. Harju Maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike

peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 66

vajalikuks riigikaitseliseks tegevuseks, on vaja rajada täiendavaid

ehitisi (nt ohutusvalle, kuulipüüdjad). Ehitised peavad tagama selle, et

harjutusväljal kavandatud laskmiste ohualad ei kattu

raudteeinfrastruktuuriga. Kirjeldatud vajalike täiendavate meetmete

väljaehitamine vajab lisarahastust, riigikaitselise eelarve vahendeid

nimetatud otstarbeks ei kasutata. Männiku harjutusvälja töövõime

tagamiseks sobivate lahenduste väljatöötamiseks tuleb teha koostööd

Kaitseministeeriumiga. Samuti tuleb harjutusvälja töövõimet

mõjutavad kavandatavad tegevused Kaitseministeeriumiga

kooskõlastada.

Rail Baltic raudtee rajamine ja kohalike reisirongide peatuskohtade

väljaehitamine võib pikas perspektiivis kaasa tuua seni renoveerimata

1520 mm Lelle-Pärnu raudteetrassi likvideerimise. Lelle-Pärnu

raudteelõik on kasutuses vähemalt kuni Rail Balticu raudtee

valmimiseni. Võimalik, et peale Rail Balticu valmimist on Lelle-Pärnu

1520 mm ühendus kasutuses ka Rail Balticuga paralleelselt, et

vajadusel tagada Tallinn-Pärnu reisirongiliikluse sujuv üleminek vana

raudtee kasutuselt Rail Baltic raudteele.

Konkreetsed otsused Lelle-Pärnu vahelise olemasoleva raudtee kohta

tehakse hiljemalt uue raudtee valmimisel.

Skeem 3.4.2. Põhimõtteline võimalik lahendus reisirongi peatuste

kavandamisel Rail Baltic trassile.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 67

Üleriigiline planeering ’’Eesti 2030+’’ ja Harju maakonnaplaneering

2030+ näevad ette regionaalse rongiliikluse säilimise Tallinn-Viljandi

liinil. Harju maakonnaplaneeringus 2030 + kajastatud raudteekoridorid

jätavad võimaluse Rail Balticu raudtee ning olemasoleva Tallinn-

Viljandi raudtee rongiliikluse integreerimiseks. Rail Balticu raudtee ning

Tallinn-Viljandi raudtee rongiliikluse integreerimine on perspektiivi

arvestav, kuid see vajab käimasolevatest maakonnaplaneeringutest

hilisemat eraldi riigipoolset otsust.

Kaubavedu

Maakonnaplaneeringuga ei planeerita tööstusalade integreerimiseks

vajalikke raudteeharusid Rail Baltic raudteega, kuna planeeringu

koostamise eesmärk on raudtee trassi koridori määramine kiire

raudteeühenduse rajamiseks. Kuid Rail Baltic raudtee olemasolu loob

eeldused tulevikus olemasolevate ja kavandatavate tööstusalade ja

logistikakeskuste ühendamiseks Rail Baltic raudteega. Lisaharud

tööstusalade ja logistikaparkide ühendamiseks planeeritakse

eraldiseisvate planeeringutega koostöös ettevõtjatega.

3.5 LAHENDUSE KIRJELDUS KOHALIKE OMAVALITSUSTE

LÕIKES

Lahenduse kirjeldus kohalike omavalitsuste lõikes koosneb tekstiosast

ja joonisest (arvestades 2017. aasta haldusreformi eelseid piire), mis

täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Joonisel 74

kajastatakse raudtee trassi koridori asukoht, planeeringuga määratud

raudteeinfrastruktuuri põhimõttelised asukohad (sillad, viaduktid,

tunnelid, alajaamad, reisijate raudteeterminal), raudtee trassi

ehitamisest tingitud kavandatavad/ümberehitatavad teed, jalgratta- ja

jalgteed ning läbipääsukohad kergliiklejatele, KSH-st tulenevad müra

leevendusvajadusega alad (võttes aluseks eelprojekti täpsusastmes

läbi viidud modelleerimise tulemused) ja piirkonnad, kus tuleb tagada

suurimetajatele läbipääsud. Lisaks kajastatakse joonisel taustainfona

hoonete ja õuealade paiknemine, olemasolev teedevõrk, kaitstavate

loodusobjektide, kinnismälestiste, maardlate asukohad ja muu oluline

informatsioon, millega on planeerimisprotsessis trassi koridori asukoha

alternatiivide ja eelistatud trassi koridori osas täpsema lahenduse

väljatöötamisel arvestatud75.

74 Täpsemat lahendust kirjeldavad joonised on koostatud iga kohaliku omavalitsuse kohta

eraldi ja vormistatud mõõtkavas 1 : 20 000.

75 Kasutatud on Keskkonnateabe Keskuse Keskkonnaregistri ja EELISe, Maa-ameti ETAK

Põhikaardi, Kultuurimälestiste riikliku registri, Põllumajandusameti, Pärnu maakonna

teemaplaneeringute andmeid ning võrguhaldajate poolt edastatud andmekihte tehnilse

taristu piaknemise kohta. Kuna joonisel kajastuv taustainfo on ajas muutuv (andmed

seisuga aastast 2013-2016), tuleb projekteerimise järgmistes etappides lähtuda

ajakohasest infost ja registrite andmetest.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 68

Tekstiosas kirjeldatakse planeeringuga välja valitud raudtee trassi

koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil arvestades

2017. aasta haldusreformi eelseid piire. Selleks, et planeeringuga

kavandatav oleks hästi jälgitav, on lahendust kirjeldatud iga kohaliku

omavalitsuse osas eraldi. Nii on hõlpsamalt mõistetav, kuidas

planeeritav raudteeinfrastruktuur konkreetse kohaliku omavalitsuse

territooriumi ning seal elavaid inimesi ja paiknevaid objekte/maa-

alasid mõjutab. Iga kohaliku omavalitsuse osas kirjeldatakse, kuidas

tagatakse teedevõrgu toimimine, milliste teedega ristumine

lahendatakse eritasandiliselt (raudtee- või maanteeviaduktiga),

millised vooluveekogud ületatakse raudteesillaga. Samuti tuuakse ära,

millistes piirkondades tuleb lahendada suurulukite läbipääs, kas ja

kuidas lahendus mõjutab riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ja

arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud kaardistamata

arheoloogiapärandit, kas raudtee trass läbib keskkonnaregistris arvel

olevaid maardlaid.

Trassi koridori kulgemist kohaliku omavalitsuse territooriumil kirjeldab

skeem. Skeemil on trassi koridor tähistatud lilla joonega,

eritasandiliste ristete asukohad (ristumine teedega, mis lahendatakse

raudtee- või maanteeviaduktiga) mummudena. Asustuse paiknemine

hoonete ja õuealadena on tähistatud tumehalli värviga. Täppidega alad

iseloomustavad Natura 2000 võrgustikku kuuluvate linnualade ja

helerohelised alad loodusalade paiknemist.

Trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad loodusobjektid

ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on kantud kohalike

omavalitsuste osas koostatud joonistele. Kaitstavate loodusobjektide

ja Natura alade loetelu on esitatud maakonna lõikes seletuskirja

peatükis 3.6, täpsem ülevaade Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

alade osas on esitatud KSH aruande lisas IV Natura hindamine (vt tabel

1). Nimetatud lisas IV on Natura alade lõikes antud alade iseloomustus

ning määratletud otsese ja kaudse mõju ilmnemise võimalused,

soovitused ja vajadus leevendusmeetmete rakendamiseks ning Natura

eel- ja/või asjakohase hindamise vajadus.

Piirkonnad, kus tuleb tagada suurulukite läbipääs, ökoduktide

asukohad ning võimalikud müra leevendusvajadusega alad on

planeeritud KSH tulemuste alusel. Põhjalikum ülevaade KSH käigus läbi

viidud mõjude hindamisest, mõjude hindamise metoodikatest ning

KSH-ga määratud leevendusmeetmetest on esitatud KSH aruandes

ning aruande lisades.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 69

Skeem 3.5.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Harju

maakonnas arvestades 2017. aasta haldusreformi eelseid ja

järgseid piire.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 70

3.5.1 SAKU VALD

(vt joonis 3 Planeeringulahendus Saku valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses lõigud 16A, 16B,

14C) kulgeb Saku valla territooriumil läbi Tagadi, Kurtna, Kirdalu,

Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu

Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m.

Trassi koridor läbib hajakülasid, kulgedes nii põllumajandus- kui

metsamaadel. Lõuna poolt Rapla maakonna Kohila vallast Saku valda

sisenedes kulgeb trassi koridor Tagadi ja Kurtna külade

hoonestusalade vahelt läbi Kirdalu küla suunas. Ulatuslikumad

hoonestusalad jäävad trassi koridorist (350 m) välja, ühele ja teisele

poole, üksikud majapidamised ka trassi koridori sisse. Kurtna külas

lõikab trassi koridor Kurtna kooli staadionilt algavaid terviseradasid.

Kiisa avariielektrijaamast möödub trassi koridor ida poolt (väljas

võimalike õnnetuste ja kütusetsisterni ohualast), avariielektrijaama ja

Kõnnumäe turbakarjääri veehoidla vahelt läbi, lõigates põhjapool

Skeem 3.5.1.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Saku valla

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 71

paiknevaid 110 ja 330 kV nimipingega õhuliine. Õhuliinid tuleb kas

ümber ehitada või tõsta lääne poole uude asukohta. Kui Tagadi külas

kulgeb trassi koridor valdavalt metsamaal, siis Kirdalu ja Tõdva külas

paikneb trassi koridoris ka põllumajandusmaal. Tõdva külast kulgeb

trassi koridor edasi põhja suunas, möödudes Kajamaa ja Saustinõmme

külade hoonestusaladest lääne pool. Kajamaa küla osas järgib trassi

koridor võimaluste piires põllu- ja metskõlviku piiri. Männiku külas

läbib trassi koridor Saku rabametsa rekreatsiooniala ja lõikab alal

kulgevaid terviseradasid. Tallinna ringteed ületades kulgeb trassi

koridor läbi Männiku ja Tammejärve küla, Männiku raba serva mööda,

lõigates vahepeal Kiili valla Luige aleviku lääneserva. Männiku

piirkonnas paikneb trassi koridor Kaitseväe Männiku harjutusvälja

idaservas, läbides ühtlasi ka Harju maakonnaplaneeringuga 2030+

kavandatavate väljaõppeehitiste ohualasid. Ohuala on ala, mille piires

relva kuul, miin, mürsk, granaat vms võib tavalistes lasketingimustes

lennata, tabada märki, plahvatada, rikošettida jne. Seetõttu tuleb

Männiku harjutusväljal toimuva väljaõppe jm vajaliku riigikaitselise

tegevusega kaasneva ohu ellimineerimiseks rajada ohtu välistavad

ehitised (nt ohutusvallid, kuulipüüdjad). Raudtee projekteerimise

käigus kaasatakse Kaitseministeerium täpsustamaks meetmeid,

millega tagatakse harjutusvälja töövõime nii raudtee ehitamise ajal kui

ka ehitamise järgselt. Harjutusvälja töövõime on võime tagada

tingimused kavandatud sõjaväelise väljaõppe ja õppuste

korraldamiseks ning muuks vajalikuks riigikaitseliseks tegevuseks.

Tallinn-Rapla-Türi teed (riigimaantee nr 15) ületades lõikab trassi

koridor Kangru aleviku põhjaserva ja suundub Rae valda.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud

müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette

näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

kombineeritud lahenduse). Saku valla osas koostatud joonisel on müra

leevendusvajadusega alad vastavalt tähistatud.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 3 Planeeringulahendus Saku valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ristumisel raudteega läbipääsudena

suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning

teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis

seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga

kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva teedevõrguga

on kantud joonisele 3 Planeeringulahendus Saku valla osas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 72

Saku vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede, kohalike

teede ja väiksemate juurdepääsuteedega. Eritasandilised lahendused

planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

Tagadi-Kurtna tee (riigimaantee nr 11154) Kurtna ja Tagadi küla piiril;

Kirdalu-Kiisa tee (riigimaantee nr 11152) Kurtna külas;

Tõdva-Hageri tee (riigimaantee nr 11240) Tõdva külas;

Saku-Tõdva tee (riigimaantee nr 11342) Kajamaa külas;

Sootee (kohalik tee nr 7180280) Kajamaa külas;

Tallinna ringtee (riigimaantee nr 11) Männiku külas;

Tallinn-Rapla-Türi tee (riigimaantee nr 15) Tammjärve küla ning Kiili

valla Kangru aleviku piiril.

Kajamaa küla piirkonnas hõlmab põllumajandustegevus ka looma-

kasvatust. Raudtee trassi kulgemine läbi Kajamaa küla toob kaasa

olukorra, kus loomapidamishooned paiknevad ühel ja karjatamiseks

kasutatavad rohumaad teisel pool raudteed. Selleks, et säilitada

loomapidamishoonete ja rohumaade ühendatus kahel pool raudteed

ning võimalus ajada kariloomad rohumaadele, tuleb tagada läbipääs

kariloomadele raudtee ristumisel Sooteega (nr 7180280).

Rail Baltic trassi koridor ristub Tallinn – Rapla – Türi maantee Luige –

Rapla lõigu eelprojekti lahendusega. Maantee ristumine raudteega

tuleb lahendada eritasandilisena, vastavad lahendused tuleb ette näha

tee-ehitusprojektiga lähtudes eeldusest, et raudtee rajatakse

maapinnale ja maantee tuleb hiljem sellest viaduktiga üle viia. Saku

valla osas koostatud joonisel on maantee ja raudtee trassi koridoride

ristumine tähistatud kui eritasandiline ristumine perspektiivse teega.

Jalgratta- ja jalgteed ning läbipääsud kergliiklejatele

Juurdepääsuks Kurtna kooli staadionilt algavatele terviseradadele,

Saku rabametsa rekreatsioonialale ning Raku järvele kavandatakse

jalgratta- ja jalgtee tunnelid või –sillad. Saku rabametsa

rekreatsioonialal kulgevad terviserajad tuleb samaaegselt raudtee

ehitamisega ümber ühendada, et säilitada nende kasutamise võimalus

ka tulevikus.

Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on kavandatud jalgratta- ja jalgteed

Tallinn-Rapla-Türi teega ristumise piirkonda, arvestades ka

kergliiklejate liikumissuunda Raku järve äärde.

Raudteesild

Ristumisel Vääna jõega viiakse raudtee üle veekogu sillaga. Silla

lahendus tuleb projekteerida ja valida selline, mis tagab silla alt

läbipääsu ka mootorsõidukitele.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 73

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Trassi koridor ristub valla territooriumil kolmel korral maakonna

piirkondliku taseme rohevõrgu koridoriga ning põhjaosas läbib

rohevõrgu tuumala. Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks

planeeritakse ökoduktid Tagadi, Kirdalu ja Saustinõmme küla

piirkonda.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisaladega,

et tagada ökoduktide toimimine. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi

rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade

liikumist ökoduktile.

Tallinna ringtee km 21,4 on suurimetajate läbipääsuks kavandatud

ökodukt. Tallinna ringtee II lõigu (km 12,6-29) kohta koostatud

ekspertarvamus76 toob välja, et maantee km 21 ja 22 vahel on antud

lõigu kõige ohtlikum koht, kuna kogu Tallinna ringtee ulatuses on sellel

lõigul kõige tihedam põdra liikumine. Ekspertarvamus anti

projektlahendusele, kus 30 m lai ökodukt on kavandatud km 21,4.

Vastav meede on ekspertarvamuse kohaselt üldiselt sobiv, kuid on

välja toodud, et veelgi sobivam võiks olla vastava meetme

rakendamine 22 kilomeetriposti lähiümbruses. Täpsemate hinnangute

andmiseks peetakse vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimist.

Rail Baltic KSH raames läbi viidud loodusväärtuste uuringu77 käigus

kaardistati kogu kavandatava raudteetrassi ulatuses loomade

liikumisalad. Uuring toob välja, et kui ökodukt on kavandatud antud

piirkonnas ka Tallinna ringteel, siis tuleks ökoduktide asukohad ringtee

ja raudtee projektide osas tervikuna üle vaadata.

Tuginedes Tallinna ringtee projekti raames koostatud

ekspertarvamusele ning Rail Baltic projekti raames läbi viidud

eluslooduse uuringule, teeb Rail Baltic maakonnaplaneering Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kaaluda Tallinna

ringtee km 21,4 kavandatud ökodukti nihutada ca 600 m lääne poole,

km 22 lähedusse. Nihutades maanteele rajatavat ökodukti lääne poole,

ei satuks ringtee ökodukti ületavad loomad kitsastesse oludesse, kus

ökodukti ületamisel vaid mõnisada meetrit lõunapool on juba raudtee

ja tarastus.

76 Tallinna ringtee (T11) rekonstruktsiooni eelprojekti tehnilise lahenduse sobivus

looduskeskkonda ja loomastiku vabaks liikumiseks vajalikud leevendusmeetmed.

Ekspertarvamus II teelõigu (12,6-29km) kohta. Lauri Klein ja Val Rajasaar.

77 Rewild OÜ. 2015. „Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine“.

Planeeringu koostamise protsessi jooksul oli uuring kättesaadav Rail Baltic projekti

portaalis http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-

hindamine-ksh/category/31-ksh-uuringud.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 74

Maardlad

Raudtee trassi koridor kattub: Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva

aktiivse tarbevaru plokiga nr 8, 9, 66 ja 115, passiivse tarbevaru

plokiga nr 62 ja aktiivse reservvaru plokiga nr 73, mäeeraldisega

Männiku liivakarjäär (kaevandamisloa number KMIN-135); Saku

turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga nr 3 ja

passiivse reservvaru plokiga nr 5; Valdeku (Valdeki, Männiku)

turbamaardla vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga nr 1,

hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga nr 2, hästilagunenud

turba passiivse reservvaru plokiga nr 3 ja vähelagunenud turba

passiivse reservvaru plokiga nr 4.

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Saku vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi, need asuvad trassi koridorist enam kui 500 m

kaugusel (Kajamaa külas).

Skeem 3.5.1.2. Tallinna ringteele ja Rail Baltic raudteele

kavandatud ökoduktid Saustinõmme piirkonnas

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 75

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt jääb Kurtna külas trassi koridori

Ohvrikivi. Vastavalt eeluuringu koostajate poolsele soovitusele tuleb

objekt läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada.

Kitsad olud Tammejärve külas

Trass külgneb Männiku

kõre ja kivisisaliku PEP-

iga78.

Püsielupaikade kaitseks

tuleb hoida trassi koridor

võimalikult kitsas.

Raudteemaa nihutamist

trassikoridori sees lääne

suunas kaalutakse lähtudes

ajakohastest andmetest, sh

kaitstavate objektide

andmetest, ning vastavate

kooskõlastuste olemasolul.

78 Algatatud on püsielupaiga muutmine, vt täpsem info

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=PLO1000893&mount=view

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 76

3.5.2 KIILI VALD

(vt joonis 4 Planeeringulahendus Kiili valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 14C) kulgeb Kiili valla territooriumil läbi

Luige aleviku lääneservast ja Kangru aleviku põhjaservast, kulgedes

metsamaal. Kogu Kiili valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius

350 m.

Skeem 3.5.2.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Kiili valla

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 77

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud

müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette

näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

kombineeritud lahenduse). Kiili valla osas koostatud joonisel on müra

leevendusvajadusega alad vastavalt tähistatud.

Teedevõrgu toimimine ning ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 4 Planeeringulahendus Kiili valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ja metsateed või rajad ristumisel

raudteega läbipääsudena suletakse. Juurdepääsuks elamualadele või

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

Planeeringuga kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 4 Planeeringulahendus Kiili valla

osas.

Kiili vallas ristub Rail Baltic trassi koridor Saku ja Kiili valla piiril

kulgeva riigimaanteedega ning metsaradadega. Eritasandiline

lahendus planeeritakse ristumisel Tallinn-Rapla-Türi teega

(riigimaantee nr 15).

Kangru aleviku piirkonnas tuleb eritasandilise liiklussõlme

ehitusprojekt koostada nii, et Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna-Tuhala

tee (riigimaantee nr 11115) ei nihkuks olemasolevale hoonestusele

lähemale, st teemaa ei laieneks hoonestatud kinnistutele. Sellest

lähtuvalt peab vajadusel Tallinn-Rapla-Türi maantee telge

projekteerimisel nihutama lääne suunas ja Kurna-Tuhala maantee

telge põhja suunas.

Ristmiku täpne lahendus selgitatakse välja ehitusloa taotlemise

aluseks oleva ehitusprojekti koostamise käigus, tuginedes

asjakohastele liiklusuuringutele 79 ja –vajadustele. Ristmiku

lahendamise väljatöötamise raames tuleb projekteerijal teha

79 Nt liiklusuuringu Kangru küla piirkonnas, vt

http://delta.andmevara.ee/harju/dokument/941160

2017. a septembris Teede Tehnokeskuse AS poolt läbi viidud mõõtmiste

tulemusel on liikluskoormus piirkonnas suurem kui maakonnaplaneeringus

aluseks võetud andmetel ning 2017. a juulis Terviseameti poolt läbi viidud müra

mõõtmine aadressil Karukella 4 Kangru alevik näitas, et eluhoone juures ületab

liiklusmmüra müranorme.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 78

koostööd nii Maanteeameti kui ka kohaliku omavalitsusega enne kui

ehitusprojekt esitatakse omavalitsusele arvamuse saamiseks.

Ristmiku lahenduse väljatöötamisel tuleb kaaluda erinevaid

lahendusi, sh 19.12.2016.a Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud nõupidamisel Kangru

Küla Seltsi poolt pakutud lahendust.

Jalgratta- ja jalgteed ning läbipääsud kergliiklejatele

Kergliiklejate ohutuse tagamiseks kavandatakse jalgratta- ja jalgtee

Tallinn-Rapla-Türi ja Kurna-Tuhala tee äärde. Raudtee ristumisel

Tallinn-Rapla-Türi teega tuleb maateeviadukti lahenduses tagada

kergliiklejale juurdepääs Raku järvele (maanteeviadukti alt kulgev

jalgratta- ja jalgtee tuleb ühendada Tallinn-Rapla-Türi ääres kulgeva

jalgratta- ja jalgteega). Lisaks tuleb projekteerimise käigus koostöös

Maanteeametiga kaaluda ja täpsustada täiendav läbipääsu vajadus ja

asukoht Tallinn-Rapla-Türi tee ääres, et tagada ohutu juurdepääs

maantee ääres asuvale bussipeatusele (raudtee ja maantee

ristumiskohast lõunapool).

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala on sõraliste

ja väikeimetajate elupaik ning oluline suurimetajate liikumiskoridor,

mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga.

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse piirkonda (Kiili ja

Rae valla piirile/piirkonda) ökodukt.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisalaga, et

tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi rajada

piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist

ökoduktile.

Maardlad

Kiili vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Kiili vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi. Samuti ei ole arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid trassi koridoris.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 79

3.5.3 RAE VALD

(vt joonis 5 Planeeringulahendus Rae valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 14C, 14G, 11A-II,15B) kulgeb Rae valla

territooriumil läbi Järveküla, Uuesalu, Lehmja, Rae, Soodevahe,

Veneküla küla ja Assaku aleviku. Rae valla ulatuses on planeeritud

trassi koridori laius 350 m, Soodevahe sõlmjaama piirkonnas kuni

700 m.

Järvekülas kulgeb trassi koridor üle metsa- ja põllumajandusmaade

ning olemasolev hoonestus ja planeeringutega kavandatud asustusalad

jäävad trassi koridorist (350 m) kaugemale (või välja). Järvekülast

edasi kulgeb trassi koridor Uuesalu ja Assaku piirkonda

detailplaneeringutega kavandatud asustusalade vahelt läbi, seetõttu

Skeem 3.5.3.1. Rail Baltic trassi koridori asukoht Rae valla

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 80

paikneb trassi koridoris ka elamumaa krunte (valdavalt

hoonestamata). Lehmja küla põhjaosas ristub trassi koridor

Tartu maanteega, suundudes Rae küla hoonestusalade vahelt läbi

Soodevahe küla suunas. Tartu maantee ning Vaskjala-Ülemiste kanali

vaheline maa-ala on samuti piirkond, kus trassi koridor läbib

kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud arendusalasid.

Vaskjala-Ülemiste kanalist põhja suundudes kulgeb trassi koridor

valdavalt metsamaal, kuni ristub Tallinn-Lagedi tee ja Tallinn-Tapa

1520 mm raudteega. Edasi kulgeb reisirongiharu olemasoleva 1520

mm raudtee kõrval Tallinna linna Ülemiste reisiterminali suunas,

kaubaveoharu Soodevahe ja Veneküla läbides Muuga sadama suunas.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud

müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette

näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

kombineeritud lahenduse). Rae valla osas koostatud joonisel on müra

leevendusvajadusega alad vastavalt tähistatud.

Teedevõrgu toimimine ning ristumine teede ja rööbasteedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 5 Planeeringulahendus Rae valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Väiksemad juurdepääsuteed ristumisel raudteega läbipääsudena

suletakse. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning

teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis

seotakse olemasoleva teedevõrguga. Planeeringuga kavandatavad/

ümberehitatavad teed koos olemasoleva teedevõrguga on kantud

joonisele 5 Planeeringulahendus Rae valla osas.

Rae vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee, kohalike teede

ja väiksemate juurdepääsuteedega. Eritasandilised lahendused

planeeritakse ristumisel järgmiste teedega:

Orava teest idapoole rajatav uus tee Uuesalu külas;

Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneeringuga

kavandatud Rukki tee Lehmja küla;

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (riigimaantee nr 2) Lehmja küla;

Järveküla-Jüri tee (riigimaantee nr 11330) Lehmja külas;

Assaku-Jüri tee (riigimaantee nr 11113) Rae küla;

Tallinn-Lagedi tee (riigimaantee nr 11290) Soodevahe külas;

Varivere tee (kohalik tee nr 6530347) Soodevahe külas;

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 81

Linnaaru tee (planeeritud Tallinna Vangla piirkonna ja lähiala

detailplaneeringuga)

Tallinna ringtee (riigimaantee nr 11) Venekülas;

Tallinn-Tapa 1520 mm raudtee Soodevahe ja Venekülas;

Rail Baltic trassi koridor ristub Tallinna ringtee eelprojekti alternatiivse

lahendusega. Maantee ristumine raudteega tuleb lahendada

eritasandilisena, vastavad lahendused tuleb ette näha tee-

ehitusprojektiga. Rae valla osas koostatud joonisel on maantee ja

raudtee trassi koridoride ristumine tähistatud kui eritasandiline

ristumine perspektiivse teega.

Veneküla teest viiakse raudtee üle raudteesillaga, mis kulgeb ühtlasi

ka üle Pirita jõe.

Jalgratta- ja jalgteed ning läbipääsud kergliiklejale

Jalgratta- ja jalgtee läbipääs on planeeritud ristumisel Kurna ojaga

paralleelselt kulgeva teega. Lisaks tagatakse kergliiklejatele läbipääs

Vaskjala-Ülemiste kanalit ja Pirita jõge ületava silla lahendusega.

Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on kavandatud jalgratta- ja jalgteed

Orava teest idapoole rajatava uue tee, Rukki, Järveküla-Jüri, Assaku-

Jüri ja Tallinn-Lagedi tee äärde.

Raudteesild

Ristumisel Vaskjala-Ülemiste kanali ja Pirita jõega viiakse raudtee üle

veekogu sillaga.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala on sõraliste

ja väikeimetajate elupaik ning oluline suurimetajate liikumiskoridor,

mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga.

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks planeeritakse piirkonda (Kiili ja

Rae valla piirile/piirkonda) ökodukt.

Ulukite läbipääsu vajadusega peab arvestama Vaskjala-Ülemiste

kanalit ületava silla lahenduse väljatöötamisel. Täpne lahendus, mis

arvestab kõigi oluliste aspektidega (sõlmjaama rajamisest tingitud

tehniliste lahenduste ja üksikasjadega, sillaaluse toimimise elus-

looduse ühenduskoridorina), töötatakse välja projekteerimise käigus,

seejuures vajadusel loomastikueksperte kaasates.

Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisalaga, et

tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi rajada

piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist

ökoduktile.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 82

Reisijateveo veeremi hooldedepoo ja perspektiivne sõlmjaam

Reisijateveo veeremi hooldedepoo ja perspektiivse sõlmjaama

põhimõttelised asukohad on planeeritud Soodevahe külasse

(vt täpsemat kirjeldust peatükid 3.2.4 ja 3.2.5).

Veoalajaam

Liitumiseks põhivõrguga on planeeritud veoalajaama põhimõtteline

asukoht Uuesalu külasse. Liitumispunktiks on Järveküla 110/20 kV

alajaam.

Maardlad

Raudtee trassi koridor kattub Rae turbamaardla vähelagunenud turba

aktiivse tarbevaru plokiga nr 1, 5 ja 7, hästilagunenud turba aktiivse

tarbevaru plokiga nr 2, 6 ja 8, vähelagunenud turba passiivse

tarbevaru plokiga nr 9, hästilagunenud turba passiivse tarbevaru

plokiga nr 10, järvemuda (põlluväetiseks) passiivse reservvaru plokiga

nr 18, kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldisega Rae turbatootmisala

(kaevandamisloa number HRAM-025 (L.MK.HA-169369)); Väo

lubjakivimaardla ehituslubjakivi passiivse tarbevaru plokiga nr 29,

ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga nr 25, ehituslubjakivi plokiga

nr 35, OÜ Väo Paas poolt taotletava Väo V lubjakivikarjääriga, kehtiva

kaevandamisloaga mäeeraldisega Tondi-Väo III lubjakivikarjäär

(kaevandamisloa number KMIN-128).

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavaraoptimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Trassi 350 m koridori sees paiknevad arheoloogiamälestised Lohukivi

(nr 18732), ohvrikivi "Tohtrikivi" (nr 18851) ning osaliselt asulakoht

(nr 18828). Arheoloogiamälestised jäävad raudtee koridori nn

„nihutamisruumi“, st mälestised ise asuvad väljaspool raudtee

ehitustöödest mõjutatavat ala ning seega eeldatavalt otsene mõju

objektidele puudub.

Arheoloogilise eeluuringu kohaselt arheoloogiliselt huvipakkuvaid

alasid Rae vallas trassi koridoris ei paikne.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 83

3.5.4 JÕELÄHTME VALD

(vt joonis 6 Planeeringulahendus Jõelähtme valla osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 11B-II) läbib Nehatu, Liivamäe ja

Uusküla, kulgedes olemasolevate taristuobjektidega samas koridoris.

Seetõttu on kogu valla ulatuses planeeritud trassi koridori laius 150 m.

Tallinn-Narva maanteed ületades kulgeb trassi koridor Liivamäe küla

põhjaosas Tallinn-Narva maanteest põhjapool, olemasoleva 1520 mm

raudtee ja maantee vahel. Läbides Maardu linna, suundub trass uuesti

Jõelähtme valda, suundudes Muuga sadama piirkonda Uusküla külas.

Kuna planeeritav raudtee trassi koridor järgib olemasolevate

infrastruktuuriobjektide (raudtee, maantee) kulgemise suunda ja

koridori, ei too raudtee rajamine kaasa väljakujunenud keskkonna

iseloomu muutust.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Jõelähtme vallas ei ole Loo aleviku ja

Skeem 3.5.4.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Jõelähtme valla

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 84

Nehatu küla piirkonnas müratõrjerajatisi ette nähtud, kuna vastavalt

modelleerimistulemustele on ohutud vahemaad (elamud Loo alevikus

ja Nehatu külas asuvad raudteest 200-250 meetri kaugusel) ning

vastavus normtasemetele tagatud80.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 6 Planeeringulahendus Jõelähtme valla osas,

tähistatud sinise rõngaga. Jõelähtme vallas kulgeb raudtee

olemasolevate taristuobjektidega ühes koridoris, kus samatasandilised

ülesõidud puuduvad. Seega raudtee rajamisest tingitud

juurdepääsuteede planeerimise ja rajamise vajadus puudub,

juurdepääsud hoonestusaladele ja kinnistutele säilivad tänases

olukorras. Projekteerimise käigus võib juurdepääsuteede ja/või

ümberehitatavate teede vajadus täpsustuda, millega tuleb raudtee

ehitusetapis arvestada. Olemasolev teedevõrk ja muud taristuobjektid

on kantud joonisele 6 Planeeringulahendus Jõelähtme valla osas.

Jõelähtme vallas ristub Rail Baltic trassi koridor Tallinn-Narva teega

(riigimaantee nr 1), kust raudtee viiakse üle maantee

raudteeviaduktiga.

Läbipääsud kergliiklejale

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee tunnel Nehatu küla ja Loo aleviku piiril

rekonstrueeritakse (pikendatakse).

Raudteesild

Ristumisel Pirita jõega viiakse raudtee üle veekogu sillaga.

Raudteeületusvõimalused ulukitele

Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks ökodukte Jõelähtme valla

territooriumile ei planeerita. Kuna Pirita jõe piirkond on nii väike kui

suurimetajate liikumiskoridor, mis ühendab Viimsi poolsaare elupaiku

80 Vastavalt Terviseameti seisukohtadele on piirkondades, kus olemasolev liiklusmüra

(Tallinna ringtee piirkond ning Muuga sadamasse viiva olemasoleva raudtee ümbrus)

ületab uute planeeritavate alade jaoks kehtestatud taotlustaset, ei saa eesmärgiks seada

kõige rangemate müraalaste nõuete täitmist ja tuleb lähtuda nõudest, et müraolukord

ei halvene ehk liiklusmüra summaarne tase ei tohi ületada liiklusmüra taotlustaseme

arvsuurust olemasolevatel aladel või liiklusmüra piirtaseme arvsuurust olemasolevatel

aladel. Rail Baltic raudtee kulgeb olemasoleva 1520 mm raudtee kõrval (kus nõuded on

leebemad), lisaks on sõidukiirus selles raudteelõigus vähendatud, seega mõjuala on

väiksem.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 85

ülejäänud rohevõrgustikuga, tuleb jätta Pirita jõe kallastele silla alla

loodusliku maapinnaga kallasrajad suurimetajate läbipääsuks.

Perspektiivne kaubaterminal

Perspektiivse kaubaterminali põhimõtteline asukoht koos kaubaveo

veeremi hooldedepooga on planeeritud Muuga sadama piirkonda.

Maardlad

Jõelähtme vallas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Jõelähtme vallas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi. Samuti ei ole arheoloogilise eeluuringu käigus

tuvastatud arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid trassi koridoris.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 86

3.5.5 MAARDU LINN

(vt joonis 7 Planeeringulahendus Maardu linna osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 11B-II) kulgeb Maardu linna territooriumil

valdavalt olemasolevate taristuobjektide (1520 mm raudtee ja

keskosas ka Põhjaranna tee) kõrval. Seetõttu on kogu linna ulatuses

planeeritud trassi koridori laius 150 m.

Kuna raudtee trassi koridor järgib olemasolevate

infrastruktuuriobjektide (maantee, raudtee) kulgemise suunda ja

kulgeb valdavalt nende kõrval, ei too raudtee rajamine kaasa

väljakujunenud keskkonna iseloomu muutust.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud

müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette

näha müratõrjerajatised (müratõkete või muldvallide või

Skeem 3.5.5.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Maardu linna

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 87

kombineeritud lahenduse). Maardu linna osas koostatud joonisel on

müra leevendusvajadusega alad vastavalt tähistatud.

Teedevõrgu toimimine ning ristumine teedega ja rööbasteega

Raudtee ristumised teedega, mis lahendatakse eritasandilisena, on

põhijoonisel ja joonisel 7 Planeeringulahendus Maardu linna osas,

tähistatud sinise rõngaga. Maardu linnas kulgeb raudtee olemasolevate

taristuobjektidega ühes koridoris, kus ulatuslikud samatasandilised

ülesõidud puuduvad. Seega on raudtee rajamisest tingitud

juurdepääsuteede planeerimise ja rajamise vajadus eelkõige Maardu

ja Altmetsa tee piirkonnas. Kui raudtee rajatakse maapinnal asuvale

muldkehale ja ristuv tee viiakse üle raudtee, tuleb maanteeviadukti

lahenduses tagada ka kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest.

Planeeringuga kavandatavad/ümberehitatavad teed koos olemasoleva

teedevõrguga on kantud joonisele 7 Planeeringulahendus Maardu linna

osas.

Maardu linnas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaantee ja kohalike

teedega. Eritasandilisena lahendatakse ristumine järgmiste teedega

ja rööbasteedega:

Vana-Narva mnt (riigimaantee nr 11606);

Kroodi III (ramp või ühendustee nr 1170);

Maardu tee (kohalik tee nr 4462200);

Altmetsa tee pikendus (kohalik tee nr 4462129 );

ristumine olemasoleva 1520 mm raudteega. Võimalusel ja vajadusel

võib erandina ristumine raudteega lahendada samatasandilisena, kuna

olemasolev 1520 mm raudtee on ühe rööpapaariga tupiktee.

Raudteesild

Seisuveekogust (tiigist) viiakse raudtee üle sillaga.

Perspektiivne kaubaterminal

Perspektiivse kaubaterminali põhimõtteline asukoht koos kaubaveo

veeremi hooldedepooga on planeeritud Muuga sadama piirkonda.

Maardlad

Maardu linnas ei asu trassi koridoris maardlaid.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 88

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Maardu linnas ei paikne trassi koridoris riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi.

Samuti ei ole arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud

arheoloogiliselt huvipakkuvaid alasid trassi koridoris.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 89

3.5.6 TALLINNA LINN

(vt joonis 8 Planeeringulahendus Tallinna linna osas)

Rail Baltic trassi koridor (lõik 11A-II) kulgeb Tallinna linna

territooriumil olemasoleva 1520 mm raudtee kõrval. Seetõttu on kogu

linna ulatuses planeeritud trassi koridori laius 150 m. Kuna Rail Baltic

raudtee trassi koridor kulgeb olemasoleva raudtee kõrval ja läbib linna

ettevõtluspiirkonda, ei too raudtee rajamine kaasa väljakujunenud

keskkonna iseloomu muutust.

Vastavalt KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi viidud

modelleerimisele võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-

250 m raadiuses raudteest. Tallinna linnas ei ole müratõkkeid ette

nähtud, kuna vastavalt modelleerimistulemustele on müratundlike

objektide asukohti arvestades ohutud vahemaad (elamud asuvad

Skeem 3.5.6.1 Rail Baltic trassi koridori asukoht Tallinna linna

territooriumil.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 90

raudteest 200-250 m kaugusel) ning vastavus normtasemetele

tagatud81.

Teedevõrgu toimimine ja ristumine teedega

Raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega, mis lahendatakse

eritasandilisena, on põhijoonisel ja joonisel 8 Planeeringulahendus

Tallinna linna osas, tähistatud sinise rõngaga. Tallinna linnas kulgeb

raudtee olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris, kus ristumised

sõiduteega puuduvad. Seega raudtee rajamisest tingitud

juurdepääsuteede planeerimise ja rajamise vajadus puudub.

Olemasolev teedevõrk on kantud joonisele 8 Planeeringulahendus

Tallinna linna osas.

Läbipääsud kergliiklejale

Täiendav läbipääs kergliiklejatele kavandatakse Vesse põik tänava

piirkonda82.

Reisiterminal

Reisiterminali põhimõtteline asukoht on planeeritud Ülemiste piirkonda

Lasnamäe linnaosas.

Maardlad

Raudtee trassi koridor kattub osaliselt Väo lubjakivimaardla

ehituslubjakivi passiivse tarbevaru plokiga nr 29.

Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus

leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning

kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus,

arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle

mõjuga keskkonnale.

81 Vastavalt Terviseameti seisukohtadele on piirkondades, kus olemasolev liiklusmüra

(Tallinna ringtee piirkond ning Muuga sadamasse viiva olemasoleva raudtee ümbrus)

ületab uute planeeritavate alade jaoks kehtestatud taotlustaset, ei saa eesmärgiks seada

kõige rangemate müraalaste nõuete täitmist ja tuleb lähtuda nõudest, et müraolukord

ei halvene ehk liiklusmüra summaarne tase ei tohi ületada liiklusmüra taotlustaseme

arvsuurust olemasolevatel aladel või liiklusmüra piirtaseme arvsuurust olemasolevatel

aladel. Rail Baltic raudtee kulgeb olemasoleva raudtee kõrval (kus nõuded on

leebemad). Raudteelõigul sõidavad üksnes reisirongid, sõidukiirus on vähendatud, seega

mõjuala on väiksem.

82 Tagatakse ülepääs Rail Baltic raudteest ja juurdepääs olemasoleva 1520 mm raudtee

platvormile.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 91

Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ja kaardistamata

arheoloogiapärand

Trassi koridori välispiirile jääb arheoloogiamälestis kultusekivi

(nr 2619) ning ligikaudu 50 m kaugusele raudteeteljest ehitismälestis

“Dvigatel” administratiivhoone (nr 8562). Kultusekivile eeldatavalt

otsene mõju puudub, samas võib arheoloogiliselt huvipakkuv olla

pinnas kultusekivi ning teiste läheduses asuvate kultusekivide

(mälestised nr 2616-2618) ümbruses. Tehase “Dvigatel” administ-

ratiivhoone säilib, ilmneda võivad ehitus- ja kasutusaegsed mõjud

seoses vibratsiooniga.

Vajalik on kultusekivi ümbruse läbi viia maastiku ülevaatus enne

ehitustööde toimumist. Vastavalt ülevaatuse tulemustele tuleb läbi viia

arheoloogilised väljakaevamised, kui objekti ei õnnestu ehituse käigus

puutumatuna säilitada või tagada ehitusaegne järelevalve.

Vibratsiooni tekke vähendamine tuleb tagada rööbastee tehnoloogiliste

lahendustega (massiivne ja elastne tugistruktuur, siledad

kontaktpinnad).

Arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud arheoloogiliselt

huvipakkuvaid alasid trassi koridoris ei paikne.

3.6. RAUDTEE TRASSI KORIDORIS JA SELLE MÕJUALAS

PAIKNEVAD KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA

2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD

Kaitstavad loodusobjektid

Rail Baltic trassi mõjusfääris kaardistati Keskkonnaregistri EELIS (LKS)

järgsed kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad raudtee trassi koridori

nihutusruumi (350 m) või/ja kaitsevööndisse (66 m). Linnukaitseliste

väärtuste puhul rakendati lisaks planeeritud raudteest mõlemale poole

1 km puhvrit. Sellesse puhvrisse jäävad linnukaitselised väärtused on

tabelis märgitud rohelise värviga. Loodusväärtusi ei ole dubleeritud, st

keskkonnaregistri eri andmekihtidel leiduvat sama infot kajastab tabel

ühekordselt.

Alljärgnev tabel kajastab kaitstavaid loodusobjekte Harju maakonnas,

esitatud andmed on eristatavad värvikoodide alusel järgmiselt: punane

– raudtee ja/või selle kaitsevöönd (66 m) läbib objekti; kollane – objekt

asub raudtee nihutusvööndis (350 m); roheline – linnukaitseline

objekt, mis asub raudteest mõlemale poole kuni 1 km puvertsoonis83.

83 Loomastiku/linnustiku alaste analüüside läbi viimisel KSH raames lähtuti raudtee mõju

ulatuse hindamisel raudtee eeldatavast ekvivalentsest müratasemest (LAeq, 24h), mis

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 92

Täpsem ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja

nende kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande lisas

II-7.

Tabel 3.6.1. Kaitstavad loodusobjektid

Nr Kaitstav

loodusobjekt

Keskkonna-

registri kood Asukoht trassil

1 LK III sookurg

KLO9106041 Paikneb lõigu 14C 2. km 1000 m puhvris ja ulatub pea nihutusvööndi piirini (raudteest 190m)

2 Männiku kõre ja kivisisaliku PEP

KLO3000592 Paikneb lõigu 14C ca 6. km nihutusruumis ja ulatub ka kaitsevööndisse (raudteest ca 25 m)

3 Ülemiste väike- konnakotka PEP

KLO3001481 Paikneb lõigu 14C ca 8. km nihutusruumis (ca 150 m raudteest)

4 LK III hallkäpp soo-neiuvaip

KLO9312169 KLO9312194

Paikneb lõigu 11A 12. km. Raudtee kaitsevööndis.

5 LK III kahkjaspunane sõrmkäpp

KLO9312186 Paikneb lõigu 11A 12. km. Raudtee kaitsevööndis.

6 LK III balti sõrmkäpp

KLO9312166 Paikneb lõigu 11A 12. km. Raudtee koos kaitsevööndiga läbib kasvukohta.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Loetelu Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade osas on esitatud KSH

aruande lisas IV Natura hindamine (vt tabel 1). Natura alade lõikes on

lisaks antud alade iseloomustus ning määratletud otsese ja kaudse

mõju ilmnemise võimalused, soovitused ja vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ning Natura eel- ja/või asjakohase

hindamise vajadus.

Harju maakonnas paikneb Kurtna-Viluvere loodusala (EE0020318)

trassist enam kui 1,5 km kaugusel ja Pirita loodusala (EE0010120)

ligikaudu 0,3 km kaugusel. Otsest mõju kaitseväärtustele ei esine.

metsamaastikus on hinnanguliselt 40 dB(A) 600-650 m kaugusel raudteest. On leitud,

et raudteemüra on lindudele häiriv alates tasemest 42-49 dB(A) ja inimese kohalolu on

tundlikumatele metsalindudele häiriv tavaliselt mitte rohkem kui 750 m kaugusel. Sellele

tuginedes analüüsiti metsalinnustikule olulisi kohti kuni 800 m kaugusel trassist.

Kotkapesade inventuur viidi läbi teadaolevatel pesitsusterritooriumitel otsides pesi

trassijoonest vähemalt 1 km kauguseni (vt ka KSH aruande Lisa VI -4).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 93

4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST

HINDAMISEST TULENEVAD LEEVENDAVAD

MEETMED

Raudtee ja raudteerajatiste rajamisega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude leevendamiseks määratakse keskkonnatingimused

ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks

vastavalt KSH-s toodule. Meetmete register KSH aruande lisas III 6 on

Rail Baltic maakonnaplaneeringute lahutamatuks osaks. KSH käigus

läbi viidud mõjude hindamine, ülevaade mõjude hindamise

metoodikatest ning määratud leevendusmeetmetest on koondatud

KSH aruandesse ning selle lisadesse.

Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist, välditi reeglina trassi

koridori asukohaalternatiivide kavandamist Natura 2000 aladele (välja

arvatud loodusalade hulka kuuluvate jõgede ületused) ja kaitstavatele

loodusobjektidele.

Trassi koridori asukoha alternatiivide, sh tehnoloogiliste lahendus-

variantide, valikul valiti trassi koridor, millel ei ole eeldada ebasoodsat

mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele. Samas arvestati

leevndusmeetmete rakendamise võimalikkusega juhtudel, kus osad

tehnoloogilised lahendused võivad olla olulise mõjuga.

Natura eel- ja asjakohast hindamist puudutavad materjalid on

kättesaadavad KSH aruande lisas IV Natura hindamine.

Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja nende

kaitseks sätestatud meetmetest on esitatud KSH aruande lisas II-7.

4.1 PLANEERIMISEL ARVESTATUD KESKKONNAKAITSELISED

MEETMED

KSH-st tulenevalt on planeerimisel arvestatud keskkonnatingimusi ja

kasutatud järgmisi leevendavaid meetmeid:

trassi koridori asukohaalternatiivide väljatöötamisel on püütud

kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid vältida. Valdavatel

juhtudel on trassivalikuga viidud minimaalseks otsese negatiivse mõju

esinemisvõimalus. Eelprojekti hindamise etapis antakse vajadusel

täpsemad mõjuhinnangud ja leevendavate meetmete soovitused

mõjude minimeerimiseks ja vältimiseks;

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 94

liigikaitsenõuete järgimine lähtuvalt LKS §-st 55 ja Loodusdirektiivi84

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada,

pakutakse välja kompensatsioonimeetmed (ümberasustamise

vajaduse kaalumine ja läbiviimine; asenduselupaiga loomine; tööde

ajastamise nõue; keskkonnatingimuste tagamine vastavalt liigi

nõudlusele) nende looduskaitseseaduse alusel kaitstavate

loodusobjektide ja loodusdirektiivi lisas IV nimetatud liikide kohta,

mille puhul kavandatud tegevus läheb isendikaitse nõuetega vastuollu;

määratud potentsiaalselt mõjutatavad alad/konfliktkohad seoses PEP-

ga (nn kitsad olud), kus trassi nihutamine projekteerimise käigus ei ole

soovitav;

arvestatud rohevõrgustiku ning loomade liikumisteede sidususe

säilimise vajadusega. Määratletud olulisemad loomade (suurimetajate)

liikumiskoridorid ning selle alusel välja töötatud lahendused loomade

liikumisvõimaluste tagamiseks (ökoduktid, taradest loobumine seal,

kus ohutuse seisukohalt võimalik, kombineeritud lahendused vms);

arvestatud põllumajandustehnika ja kariloomade läbipääsu-

vajadusega;

määratud võimalikud müra leevendusvajadusega alad;

määratud ristete asukohad, kus eritasandiliste lahendustega

(viaduktiga) tagatakse raudteest alt- või ülepääs; täiendavalt

planeeritud teedevõrk (kavandatav/ümberehitatav teed) teedevõrgu

sidususe, liikumisvõimaluste ja juurdepääsude tagamiseks;

määratletud riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised;

määratletud kaardistamata arheoloogiapärandi potentsiaalsed

leiualad;

seatud tingimused Männiku harjutusvälja töövõime tagamiseks.

4.2 PROJEKTEERIMISEL ARVESTATAVAD

KESKKONNAKAITSELISED MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid meetmeid:

84 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta. Loodusdirektiivi art 12 ja 13 reguleerivad direktiivi IV lisa looma-

ja taimeliikide kaitset. Sellisteks liikideks näiteks on kivisisalik ja kõre. Loodusdirektiivist

tulenevalt on keelatud nende liikide tahtlik häirimine, eriti paljunemise, järglaste

üleskasvatamise, talvitumise ja rändeperioodil, samuti paljunemispaikade või

puhkekohtade hävitamine või nende seisundi halvendamine.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 95

kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

alade naabruses loodusliku veerežiimi säilitamine (kuivendamise

vältimine, pinnasevete liikumise tagamine raudteetammi tehniliste

lahenduste kasutamisel), puhvertsoonide moodustamine ja nende

kujundamine (nt soovitused trassiäärsete alade taimkatte, metsa

säilitamisele või kujundamisele);

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

vooluveekogude puhul hüdromorfoloogilise režiimi ja seeläbi

ökoloogilise seisundi säilitamiseks vajalike tingimustega arvestamine,

sh nõuetega tööde ajastamise kohta;

lahenduste andmine kariloomadele ja suurimetajate läbipääsude

(tarakatkestused, ökoduktid, maastikusillad, kallasrajad, kombi-

neeritud lahendused) tagamiseks. Tarastamise kavandamisel tagada

lahendustega väiksemate imetajate läbipääs tarast (tara alt).

Tarakatkestuste korral kokkupõrkeohu vähendamiseks peletus- või

häiremehhanismide rakendatavuse kaalumine;

lahenduste andmine olulistes kahepaiksete ja roomajate elupaikades

läbipääsude tagamiseks nende liikide rännete toimimiseks. Veekogude

ristete lahendustega tagada vajadusel poolveeliste liikide jaoks sobivad

läbipääsud, tagada vee-elustiku liikumisvõimalused;

lahenduse andmine vajadusel/võimalusel puurkaevude sanitar-

kaitseala vähendamiseks (vastavalt veeseadusele on majandus-

tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealas keelatud) või puurkaevu

tamponeerimiseks ning tarbijate joogiveega varustamiseks mõnel

muul viisil;

tehniliste lahendustega maaparandussüsteemide toimimise tagamine.

Veerežiimi seisukohalt tundlike objektide piirkonnas välistada nii liigne

kuivendamine kui äravoolu piiramine;

sildade osas lahenduste loomine, mis arvestab veekogude hüdro-

morfoloogia ja vee-elustiku säilitamise vajadustega, eelkõige

arvestada kaitsealuste või elustiku poolest tundlike veekogudega;

müratundlikel aladel, vastavalt modelleerimisetulemustele, näha ette

müratõkkebarjäärid, muldvallid, haljastuslahendused, kiiruspiirang

kaubarongidele, raudteetehnilised lahendused (elastsed rööpa-

kinnitused, mürasummutusmatid);

rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja elastne

tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid ja muud

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 96

vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused, ballastmatid)

vibratsiooni tekke vähendamine;

lahenduste andmine (teed, sillad, tunnelid) ligipääsu tagamiseks

päästevahenditele (ohtlike ettevõtete ohutsoonides summaarne

riskimäär ei tohi kasvada). Antakse soovitused raudtee kasutusfaasiks

õnnetuseohu minimiseerimiseks;

lahenduste andmine ehitusperioodiks infrastruktuuri (teed, trassid)

toimimise tagamiseks. Likvideeritav infrastruktuur ei tohi takistada

infrastruktuuri funktsioneerimist naaberaladel;

lahenduste andmine uuringute ja väljakaevamiste käigus tuvastatud

kaardistamata arheoloogiapärandi kaitseks;

visuaalsete häiringute minimeerimiseks on soovitatav leida võimalikult

vähedomineerivad lahendused eritasandilistele objektidele – sildadele,

viaduktidele, ökoduktidele – näiteks võimalusel eelistada

lahendust/materjale, mis võimaldavad mõõtudelt väiksemat,

õhulisemat tulemust. Müratõkkeseinad kavandada keskkonda

sobituvast materjalist (puit, looduskivi), säilitamaks rongiakendest

avanevate vaadete kvaliteeti. Vajadusel kaaluda maastikuarhitekti vm

vastava spetsialisti kaasamist projekteerimise etapis;

Männiku harjutusväljal toimuva väljaõppe jm vajaliku riigikaitselise

tegevusega kaasneva ohu ellimineerimiseks ohtu välistavate ehitiste

(nt ohutusvallid, kuulipüüdjad) rajamine;

järgida keskkonnakorralduskava.

4.3 EHITAMISEL ARVESTATAVAD KESKKONNAKAITSELISED

MEETMED

KSH-st tulenevalt peab planeeringu elluviimisel arvestama

keskkonnatingimusi ja kasutama järgmisi leevendavaid meetmeid:

arvestatakse KSH-s seatud keskkonnatingimustega ehitustööde läbi-

viimisel, ehitusmaterjalide hankimisel, transpordil ja ladustamisel.

Arvestatakse veekogude kaitsevajadusega, ladustamisel välditakse

veekogude kaldavööndeid, märgalasid, regulaarselt üleujutatavaid või

liigniiskuse all kannatavaid alasid, või rakendatakse vastavaid

erimeetmeid;

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 97

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas ehitustööde korraldamine

selliselt, et ehitustegevuse käigus (juurdepääsuteed) ei kahjustataks

elupaiku. Kaitsealustel aladel ei tohi ehitustehnikaga liikuda ega

ehitusmaterjale ladustada, järgitakse ehitustööde ajastamisega seotud

nõudeid;

kaitstavate loodusobjektide piirkonnas hoitakse raudteetrass

võimalikult kitsana, st mitte raiuda lagedaks ulatuslikke piirkondi trassi

ääres;

müra- ja vibratsioonirikkad tööd teostatakse ainult päevasel ajal;

nähakse ette ehitusaegsed muutused liikluskorralduses ja räägitakse

need läbi kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga;

ehitustööde läbiviimisest ja korraldamisest teavitatakse kohalikku

kogukonda;

ehitusprotsess korraldatakse võimalusel selliselt, et kohalik

infrastruktuur (teed, trassid) on kasutatavad ka ehitusperioodil.

Likvideeritav infrastruktuur ei tohi takistada taristu funktsioneerimist

naaberaladel (näiteks maaparandussüsteemide funktsioneerimine

tuleb säilitada/taastada);

arvestatakse kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega, tehnika

hoitakse korras, et vähendada pinnasereostumise ning seeläbi ka

põhjavee reostumise riski;

ehitustööde järgselt maastik korrastatakse;

järgida keskkonnakorralduskava.

4.4 KASUTAMISEL ARVESTATAVAD KESKKONNAKAITSELISED

MEETMED

liigikaitsenõuete järgmine lähtuvalt LKSi §-st 55 ja loodusdirektiivi

artiklitest 12-13. Aladel, kus isendi kaitset LKSi §-st 55 ja

loodusdirektiivi artiklitest 12-13 lähtuvalt pole võimalik tagada, välja

pakutud kompensatsioonimeetmete rakendamine;

oluliste hooldustööde teostamisel vajadusel ajaliste piirangute

seadmine, kui see on vajalik inimestega, linnustikuga või kalastikuga

seotud häiringute vältimiseks;

kaitsealustel aladel ei tohi hooldustööde teostamisel hooldustehnikaga

liikuda ega vajalike materjale ladustada. Järgitakse ehitustööde

ajastamisega seotud nõudeid;

järgida keskkonnakorralduskava.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 98

5 PLANEERINGU ELLUVIIMINE

5.1 ELLUVIIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Rail Baltic maakonnaplaneeringuga on välja valitud raudtee trassi

koridori asukoht Harju maakonnas. Planeering on aluseks raudtee

projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus ja

omandatava maa täpne vajadus. Raudtee ja raudtee ehitamisest

tingitud teede ehitamise aluseks on ehitusprojekt.

Kohalike omavalitsuste tegevus (roll) projektide koostamisel ja

ehituslubade väljastamisel toimub vastavalt ehitusseadustikus ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduses

sätestatule. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri väljaehitamisel tuleb

tagada kõigi raudtee toimimiseks vajalike rajatiste ja raudtee

rajamisega kaasnevate ümberehituste rajamine (vt tegevuskava

peatükk 5.7.).

Planeering ei määratle Rail Baltic raudtee rajamisest tingitud

kavandatavate/ümberehitatavate teede ja viaduktide omandi-

kuuluvust. Kohalikest ning avalikest huvidest lähtuvalt teeb planeering

ettepaneku määrata maanteeviaduktid nende valmisehitamise järgselt

riigi omandisse. Teede riigi omandisse määramine nende

valmisehitamise järgselt otsustatakse üksikjuhtumi põhiselt avalikest

huvidest lähtuvalt.

5.2 LAHENDUSE SISSEVIIMINE KEHTESTATUD KOHALIKE

OMAVALITSUSTE ÜLDPLANEERINGUTESSE

Et tagada raudtee ehitamiseks vajaliku maa-ala olemasolu, tuleb

planeeringu kehtestamise järgselt:

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda trassi

koridori asukoht vastavalt planeerimisseadusele koos reisi- ja

kaubaterminaliga, reisijateveo veeremi hooldedepooga, sõlmjaamaga,

veoalajaamaga ja suurimetajate läbipääsu piirkonnaga. Trassi

koridoris tehniliste rajatiste (alajaamad, eritasandilised ristumised

(viaduktid, sillad) jms) projekteerimiseks ei ole vajalik

detailplaneeringu koostamine;

kohalikul omavalitsusel edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel

arvestada planeeringuga määratud trassi koridori, raudteeinfra-

struktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (nt teed)

vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega. Planeeringuga

määratud raudtee trassi koridor kehtib kuni raudtee valmimiseni,

pärast raudtee kasutusloa väljastamist tekib raudtee kaitsevöönd, kus

on lubatud tegevused vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 99

kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutesse kanda Rail

Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad/ ümberehitatavad

teed, sh trassi koridorist väljas asuv (kohalike omavalitsuste osas

koostatud joonistel kajastatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest

tingitud kavandatav/ümberehitatav tee), koos 100 m laiuse

puhvriga 85 . Kavandatavate/ümberehitatavate teede rajamise

vajadusega tuleb arvestada edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel.

5.3 TRASSI KORIDORIS PAIKNEVAD JA RAIL BALTIC

RAUDTEE RAJAMISEST PUUDUTATUD KEHTESTATUD

DETAILPLANEERINGU ALAD. NENDE KEHTETUKS

TUNNISTAMISE VAJADUS VÕI REALISEERITAVUSE

VÕIMALIKKUS

Raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis. Maade

omandamise käigus analüüsitakse detailplaneeringuga kavandatava

tegevuse realiseeritavust Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kohalikku omavalitsust

kaasates. Kui detailplaneeringuga kavandatav ei ole realiseeritav (kas

täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate

kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine vms). Detailplaneeringute täielikult või

osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Maakonnaplaneering kajastab kõiki kehtestatud detailplaneeringuid,

mis asuvad trassi koridoris86. Paljudel juhtudel jääb raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd planeeringualast välja, kuigi detailplaneeringu ala

paikneb kas osaliselt või kogu ulatuses trassi koridoris. Või ilmselt ei

mõjuta raudtee rajamine detailplaneeringuga määratud kruntide

ehitusõigust (ei läbi hoonestusalasid). Juhtudel, kus raudtee kulgeb

läbi detailplaneeringutega kavandatud elamumaa kruntide, lähtub KSH

müra modelleerimine eeldusest, et vastavus elamumaal kehtivatele

normatiividele tagatakse tavajuhul alates raudteemaa kaitsevööndi

piirist, st äärmise rööpme teljest 30 m kaugusel. Modelleerimise

tulemuste alusel määrab maakonnaplaneering müra

leevendusvajadusega alad, et tagada mürataseme alandamine

vähemalt normidega ettenähtud tasemele.

Erisused, kus maakonnaplaneeringu tasandil on lähtutud vajadusest

ilmselt detailplaneering tunnistada kehtetuks (olukorras, kus

detailplaneering ei ole realiseeritav, kuna raudtee kulgeb

detailplaneeringuga määratud hoonestusaladest keskelt läbi ja

85 Kavandatavale/ümberehitatavale teele on kummalegi poole teed määratud puhver 50 m

ulatuses, et tagada mulde rajamiseks vajaliku maa-ala olemasolu.

86 KSH müra modelleerimisel ei lähtu üksnes trassi koridoris paiknevatest kehtestatud

detailplaneeringutest, vaid vaatleb alasid vajadusel ulatuslikumalt.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 100

detailplaneeringu ala väiksuse tõttu ei ole selle ümberplaneerimine ja

-kruntimine võimalik), on kirjeldatud allpool vastava detailplaneeringu

punkti juures. Erisuste korral ei ole maakonnaplaneeringuga

leevendusmeetmeid müratõkkerajatiste näol kavandatud.

Kui hilisemas, maade omandamise etapis, otsustatakse läbirääkimiste

tulemusena eelpool kirjeldatud eelduseid muuta (ehitatakse

müratundlik objekt raudteemaa kaitsevööndi piirist kaugemale kui 30

m või otsustatakse elamumaa väljaarendamisest loobuda) tuleb uuesti

läbi viia müra modelleerimine ja määrata leevendusmeetmed vastavalt

läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud lahendusele. Muudatustega

leevendusmeetmete osas tuleb arvestada projekteerimise järgmises

etapis (põhi- või tööprojekt).

Kui planeeringualad on juba varustatud tehnovõrkudega, tuleb raudtee

projekteerimisel tagada tehnovõrkude tõrgeteta toimimine

naaberaladel.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 101

Detailplaneeringu alad, mida trassi koridor puudutab, on esitatud

alljärgnevalt (numeratsioon vastavalt skeemidel esitatule).

Rae vald

1. Inno-II kinnistu detailplaneering (Järveküla). Kehtestatud

11.12.2007 otsusega nr 339.

Planeeringuala piires on moodustatud 68 elamumaa, 3 transpordimaa

ja 2 üldmaa krunti. Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor

läbib planeeringuala põhjaserva, kuid kavandatav raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Elamukruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

2. Põllu kinnistu detailplaneering (Järveküla). Kehtestatud

21.12.2006 otsusega nr 207.

Planeeringuala piires on moodustatud 3 elamumaa ja 1 transpordimaa

krunt. Planeeringuala on kruntideks jagamata, maa sihtotstarve

maakatastris muutmata (endiselt maatulundusmaa). Ala on

hoonestamata. Trassi koridor läbib planeeringuala lõunaosa, kuid

kavandatav raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Elamukruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

3. Karukella kinnistu ja lähiala detailplaneering (Uuesalu

küla). Kehtestatud 21.12.2006 otsusega nr 208.

Skeem 5.3.1. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud kehtestatud

detailplaneeringud Rae valla Järveküla, Uuesalu ja Lehmja küla

ning Assaku aleviku piirkonnnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 102

Planeeringuala piires on moodustatud 23 elamumaa, 4 transpordimaa

ja 4 üldmaa krunti. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud. Trassi

koridor läbib planeeringuala põhjaserva, kuid kavandatav raudteemaa

ja raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Elamukruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

4. Otsa 11 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Uuesalu külas).

Kehtestatud 15.08.2006 otsusega nr 140.

Planeeringuala piires on moodustatud 6 elamumaa ja 1 transpordimaa

krunt. Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor läbib

planeeringuala põhjaserva, kuid kavandatav raudteemaa ja raudtee

kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Elamukruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

5. Otsa 10 kinnistu detailplaneering (Uuesalu küla).

Kehtestatud 21.03.2006 otsusega nr 96.

Planeeringuala piires on moodustatud 14 krunti ja lisaks Karja tee

krunt – 8 elamumaa, 6 transpordimaa ja 1 alajaama krunt.

Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor (sh raudteemaa ja

raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

Maakonnaplaneeringu tasandil on lähtutud eeldusest, et

detailplaneering ei ole ilmselt realiseeritav. Raudtee kulgeb

detailplaneeringuga määratud kruntidest ja hoonestusaladest keskelt

läbi, detailplaneeringu ala väiksuse tõttu ei ole selle

ümberplaneerimine ja -kruntimine võimalik. Eeltoodust tulenevalt

leevendusmeetmeid müratõkete näol maakonnaplaneeringuga ei

kavandata.

6. Herne kinnistu ja lähiala detailplaneering (Uuesalu küla).

Kehtestatud 10.02.2015 korraldusega nr 2017.

Planeeringuala piires on moodustatud 2 elamumaa ja 1 transpordimaa

krunt. Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor (sh raudteemaa

ja raudtee kaitsevöönd) läbib transpordimaa krunti.

Maakonnaplaneeringu tasandil on lähtutud eeldusest, et

detailplaneering ei ole ilmselt realiseeritav. Raudtee läbib

planeeringuala põhjaosa. Kuna lisaks raudteele läbivad planeeringuala

ka 110-330 kV elektriliinid, ei ole selle ümberplaneerimine ja -

kruntimine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leevendusmeetmeid

müratõkete näol maakonnaplaneeringuga ei kavandata.

7. Turu III kinnistu maaüksuse II detailplaneering

(Järveküla). Kehtestatud 08.03.2005 otsusega nr 372.

Planeeringuala piires on moodustatud ärimaa krunt. Trassi koridor (sh

raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

8. Uustalu kinnistu pereelamutegrupi 1. etapi detailplaneering

(Assaku alevik). Kehtestatud 11.11.2003 otsusega nr 164.

Planeeringuala piires on moodustatud 43 elamumaa, 4 transpordimaa,

2 tootmismaa, 1 äri- ja tootmismaa, 1 maatulundusmaa ja 1 üldmaa

krunt. Planeeringuala loodeservas üks krunt on hoonestatud. Trassi

koridor läbib planeeringuala lõunaserva, kuid kavandatav raudteemaa

ja raudtee kaitsevöönd jääb elamukruntidest välja. Kruntide

ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 103

9. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku

aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering

(Lehmja küla). Kehtestatud 11.12.2007 otsusega nr 340.

Planeeringuala kinnistute piires on moodustatud 42 tootmis- ja ärimaa

krunti ning transpordimaa krundid. Planeeringuala on hoonestamata.

Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib

planeeringuala põhjaosa.

10. Platsi kinnistu detailplaneering (Lehmja küla). Kehtestatud

13.01.2009 otsusega nr 489.

Planeeringuga määratakse kinnistu maa sihtotstarbeks äri- ja

tootmismaa. Planeeringuala on hoonestamata. Trassi koridor

(sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

11. Lehmja küla ja Assaku aleviku detailplaneeringu I etapp

(Lehmja küla). Kehtestatud 19.06.2001 otsusega nr 218.

Planeeringuala piires on moodustatud 1 tootmis- ja ärimaa krunt. Ala

on hoonestatud. Trassi koridor läbib planeeringuala lõunaosa, kuid

kavandatav raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast

välja.

12. Vaikepi kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lehmja küla).

Kehtestatud 26.08.2014 korraldusega nr 1128.

Skeem 5.3.2. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud kehtestatud

detailplaneeringud Rae valla Lehmja ja Rae küla piirkonnnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 104

Planeeringuala piires on moodustatud 1 ärimaa, 2 äri- ja tootmismaa,

1 transpordimaa ja 1 tootmismaa krunt. Planeeringuala on kruntideks

jagamata, ala on hoonestamata. Planeeringuala jääb peaaegu kogu

ulatuses trassi koridori, kuid kavandatav raudteemaa ja raudtee

kaitsevöönd jääb planeeringualast välja. Kruntide ehitusõigust raudtee

rajamine ilmselt ei mõjuta.

13. Loopõllu kinnistu ja lähiala detailplaneering (Rae küla).

Kehtestatud 02.09.2014 korraldusega nr 1155.

Planeeringuala piires on moodustatud 4 elamumaa, 2 transpordimaa ja

2 üldmaa krunti. Planeeringuala on kruntideks jagamata ning maa

sihtotstarve on endiselt maatulundusmaa. Ala on hoonestamata. Trassi

koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

14. Väljaotsa kinnistu detailplaneering (Lehmja küla).

Kehtestatud 28.12.2005 otsusega nr 56.

Planeeringuala piires on moodustatud 5 elamumaa, 1 tootmismaa,

2 maatulundusmaa ja 5 liiklus/transpordimaa krunti. Planeeringuala on

hoonestamata. Trassi koridor läbib planeeringuala põhjaserva, kuid

kavandatav raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast

välja. Kruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

15. Sinikivi kinnistu detailplaneering (Lehmja küla). Kehtestatud

08.03.2005 otsusega nr 373.

Planeeringuala piires on moodustatud 16 äri- ja tootmismaa,

3 tootmismaa, 2 transpordimaa ja 3 maatulundusmaa krunti.

Planeeringuala on osaliselt hoonestamata. Trassi koridor

(sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala

põhjaosas maatulundusmaa krunti. Kruntide ehitusõigust raudtee

rajamine ilmselt ei mõjuta.

16. Lepiku kinnistu detailplaneering (Rae küla). Kehtestatud

21.11.2006 otsusega nr 195.

Planeeringuala piires on moodustatud 67 elamumaa, 3 transpordimaa,

2 tootmismaa ja 4 maatulundusmaa krunti. Planeeringuala on

hoonestamata. Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd)

läbib planeeringuala põhjaosa, läbides detailplaneeringuga määratud

krunte ja hoonestusalasid.

Detailplaneeringu ala realiseerimine elamumualana on põhimõtteliselt

võimalik, kuid kuna raudtee läbib ala põhjaosa krunte ja

hoonestusalasid, on vajalik ala ümberplaneerimine.

Maakonnaplaneeringuga ei määrata kruntidele (kinnistutele)

juurdepääsuteid, mis tuleb lahendada ala ümberplaneerimisel (uue

detailplaneeringu koostamisel) vastavalt krundijaotusele. Kuna

maakonnaplaneering lähtub eeldusest, et ümberplaneerimisel on ala

elamualana põhimõtteliselt realiseeritav, määratakse müra

leevendusvajadusega alad lähtudes KSH raames läbi viidud müra

modelleerimise eeldustest. Seega vastavus elamumaal kehtivatele

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 105

normatiividele tagatakse tavajuhul alates raudteemaa kaitsevööndi

piirist, st äärmise rööpme teljest 30 m kaugusel.

Maakonnaplaneeringuga määratakse raudteest lõunapoolsele alale

detailplaneeringuga varem planeeritud juurdepääsutee alternatiivne

lahendus (kohaliku omavalitsuse osas koostatud joonisel tähistatud kui

varem planeeritud/projekteeritud tee või selle alternatiivne lahendus),

mida raudtee väljaehitamise etapis välja ei ehitata. Ala

ümberplaneerimisel ja –kruntimisel on lubatud detailplaneeringuga

alternatiivse lahenduse muutmine/ümber planeerimine vastavalt

vajadusele ja detailplaneeringu lahendusele.

Skeem 5.3.3. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud

kehtestatud detailplaneeringud Rae valla Soodevahe ja

Veneküla piirkonnnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 106

17. Sepa II kinnistu detailplaneering (Soodevahe küla).

Kehtestatud 13.05.2003 otsusega nr 83.

Planeeringuala piires on moodustatud 3 tootmismaa, 2 elamumaa ja 3

transpordimaa krunti. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud. Trassi

koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala.

18. Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering (Soodevahe küla).

Kehtestatud 09.05.2006 otsusega nr 113.

Planeeringuala piires on moodustatud 31 äri- ja tootmismaa,

3 tootmismaa ja 5 transpordimaa krunti. Planeeringuala on osaliselt

hoonestatud. Trassi koridori jäävad Tallinn-Lagedi tee (nr 11290)

ääres paiknevad krundid, kuid kuna kavandatav raudtee kulgeb teest

põhjapool, siis kruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei

mõjuta.

19. Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala

detailplaneering (Soodevahe küla). Kehtestatud 13.01.2015

korraldusega nr 29.

Planeeringuga liidetakse kinnistud üheks tootmis-, lao- ning kontori- ja

büroohoone maa krundiks. Kuna kavandatav raudtee kulgeb Tallinn-

Lagedi teest (nr 11290) põhjapool, siis kruntide ehitusõigust raudtee

rajamine ilmselt ei mõjuta.

20. Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (Soodevahe küla).

Kehtestatud 08.12.2009 otsusega nr 24.

Planeeringuala piires on moodustatud 6 tootmis- ja ärimaa, 1 ärimaa,

3 tootmismaa, 8 maatulundusmaa, 8 üldmaa ning 8 transpordimaa

krunti. Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib

transpordimaa krunti.

21. Tallinna Vangla piirkonna ja lähiala detailplaneering

(Soodevahe küla). Kehtestatud 19.06.2012 otsusega nr 359.

Planeeringuala piires on moodustatud riigikaitsemaa, tootmismaa ja

transpordimaa krundid. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud. Trassi

koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd) läbib planeeringuala

transpordimaa krunte. Ala idaosas paiknevad tootmismaa krundid

jäävad trassi koridori, kuid kavandatav raudtee ilmselt ei mõjuta

tootmismaa kruntide ehitusõigust.

22. Väljavahi kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud

15.09.2009 otsusega nr 580.

Planeeringuala piires on moodustatud 14 äri- ja tootmismaa,

3 transpordimaa ja 2 üldmaa krunti. Planeeringuala on osaliselt

hoonestatud. Trassi koridor (sh raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd)

läbib planeeringuala kagunurka ja kagu-loodesuunalist transpordimaa

krunti. Planeeringuala kagunurgas asuva äri- ja tootmismaa krundi

ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

23. Lagedi 11c kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud

25.06.2013 korraldusega nr 716.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 107

Planeeringuala piires on moodustatud 2 ärimaa, 2 liiklusmaa ja

1 üldmaa krunt. Planeeringuala on kruntideks jagamata ja

hoonestamata. Planeeringuala jääb peaaegu kogu ulatuses trassi

koridori, raudteemaa ja kaitsevöönd läbib küll planeeringuala

lääneserva, kuid raudtee rajamine kruntide ehitusõigust ilmselt ei

mõjuta.

24. Teoni IV kinnistu detailplaneering (Järveküla, vt skeem

5.3.1). Kehtestatud 14.02.2006 otsusega nr 80.

Planeeringuala piires on moodustatud 26 elamumaa, 1 transpordimaa,

1 üldmaa ja 1 maatulundusmaa krunt. Planeeringuala on

hoonestamata. Trassi koridor riivab planeeringuala edelaserva,

kavandatav raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd jääb planeeringualast

välja. Elamukruntide ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 108

Jõelähtme vald

Nehatu lauda I maatükk, Nehatu lauda II maatükk ja Nehatu

lauda III maatükk detailplaneering (Nehatu küla). Kehtestatud

27.09.2012 otsusega nr 324.

Planeeringuala piires on moodustatud 43 krunti, millest valdav osa on

äri- ja tootmismaa krundid. Lisaks moodustatakse maatulundusmaa,

transpordimaa ning üldmaa krundid. Planeeringuala on osaliselt

hoonestatud. Ala läbib olemasolev 1520 mm Ülemiste-Maardu

raudteeharu, kavandatava Rail Baltic raudtee trassi koridor kulgeb

olemasoleva raudtee korisoris. Äri- ja tootmismaa kruntide

ehitusõigust raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

Skeem 5.3.4. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud

kehtestatud detailplaneeringud Jõelähtme valla Nehatu küla

piirkonnnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 109

Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahenõmme III,

Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere detailplaneering (Uusküla).

Kehtestatud 17.02.2009 otsusega nr 462.

Kinnistud on planeeritud tootmismaaks, transpordimaaks ja ärimaaks.

Planeeringuala põhjaosas näeb planeeringulahendus ette paralleelselt

olemasoleva raudteega transpordimaa. Transpordimaale kavandatud

raudteed (4 haru) jäävad teenindama sellega piirnevaid tootmis- ja ärimaa

krunte. Transpordimaa kattub maakonnaplaneeringuga kavandatava

raudtee trassi koridoriga. Detailplaneeringu realiseerimise võimalus selgub

pärast Muuga kaubaterminali detailplaneeringu koostamist/kehtestamist.

Skeem 5.3.5. Rail Baltic trassi koridorist puudutatud kehtestatud

detailplaneering Jõelähtme valla Uusküla piirkonnnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 110

Maardu linn

Põhjaranna tee 19 ja 19a kinnistute detailplaneering. Kehtestatud

5.03.2008.

Planeeringuala piires on moodustatud 62 äri- ja tootmismaa,

7 tootmismaa (alajaamad) ja 10 transpordimaa krunti. Planeeringuala

on kruntideks jagamata ning endiselt jäätmehoidla maa

sihtotstarbega. Ala on hoonestamata. Trassi koridor riivab

planeeringuala lääneserva, kuid kruntide ehitusõigust kavandatava

raudtee rajamine ilmselt ei mõjuta.

5.4 TRASSI KORIDORIS PAIKNEVATE MAAÜKSUSTE

OMANDAMISE PÕHIMÕTTED

Käesolev Rail Balticu maakonnaplaneering, millega määratakse trassi

koridor, ei ole üldisest täpsusastmest tulenevalt maade omandamise

Skeem 5.3.6. Rail Baltic trassi koridorist

puudutatud kehtestatud detailplaneering

Maardu linnas.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 111

otseseks aluseks. Trassi koridoris paiknevate maaüksuste Eesti

Vabariigile omandamine raudtee rajamiseks vajalikus ulatuses toimub

eelprojekti alusel, millega määratakse raudtee rajamiseks vajaliku

maa-ala ulatus. Maa omandamiseks peab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium läbirääkimisi kinnistu omanikega.

Trassi koridorist välja poole jäävat raudteemaad üldjuhul ei omandata,

erisused (kui raudteemaa omandamise järgselt halveneb märgatavalt

või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine)

lepitakse kokku raudteemaa omandamise etapis läbirääkimiste käigus.

Riigile kuuluvate maade puhul lähtutakse riigivaraseadusest, mis

võimaldab riigivara valitsejate vahel sõlmida ka asja kasutamise

kokkuleppe, millega reguleeritakse asja või selle osa kasutamist teise

riigivara valitseja poolt.

Maade omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja

atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnang raudtee ehitamiseks

vajalike maa-alade turuväärtuse leidmiseks, mille alusel alustatakse

läbirääkimisi maaomanikega maa vabatahtlikuks võõrandamiseks.

Läbirääkimiste eesmärk maade omandamise protsessis on

vabatahtliku kokkuleppe saavutamine maa võõrandamise

tingimuste osas.

Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi,

tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperthinnangu sisu ning

täpsustatakse maa võõrandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise

aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus ning muud

tingimused). Läbirääkimistel protokollitakse maaomaniku soovid ja

maa võõrandamise tingimused. Kui maa võõrandamises jõutakse

maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping

maa Eesti Vabariigile omandamiseks. Kõik maade omandamisega

seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja

riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik.

5.5 SUNDVÕÕRANDAMINE

Vaid juhul, kui korduvad läbirääkimised vabatahtlikuks

võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub

maa võõrandamisest, on Eesti Vabariigil õigus algatada

sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu,

mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise

seadusele. Sundvõõrandamise viib läbi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

5.6 VARASEMATE TOETUSTE ABIL TEHTUD

INVESTEERINGUD

Kui seoses Rail Baltic raudtee ehitamisega tuleb ennetähtaegselt

likvideerida või ümber ehitada varem toetuse saanud objekt(id), tuleb

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 112

likvideerimisele võimalusel eelistada ümberehitamist või muul moel

algsel sihtotstarbel kasutatavuse tagamist. Ümberehitamisel peab

säilima objekti esialgne otstarve/tegevus ning võrgustike puhul (teed,

trassid) funktsionaalsus ka ümberehituste järgselt.

Kui raudtee ehitamisega seoses tuleb likvideerida hoone või rajatis,

mille rajamiseks on kasutatud struktuurivahendite/avaliku sektori

toetust ning mille puhul toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpust 5

(teatud juhtudel 3) aastat ei ole veel möödunud ja seda hoonet või

rajatist ei asendata Rail Baltic projekti raames, on toetuse saajal valik,

kas objekt ise taastada rajatava raudtee trassist eemal või osa

toetusest tagasi maksta. Toetuse saaja saab seda teha riigi poolt

makstava hüvitise abil. Igal üksikul juhul oleneb lahendus konkreetsest

olukorrast. Rail Baltic raudtee rajamisest tulenevast sekkumisest

varem toetust saanud projekti kohustuste täitmisse või sellekohase

kahtluse korral tuleb esimesel võimalusel informeerida toetuse

andmise otsuse teinud asutust ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi meiliaadressil [email protected].

Kui objekt on ümber ehitatud või osaliselt likvideeritud, aga tervikuna

on ta endiselt samas mahus funktsionaalne ning kasutusel sihipäraselt

(kokku 5 aastat arvestades maha peatumise ümberehitamise ajal), siis

ei ole struktuurivahendite87 kasutamise reegleid rikutud.

87 Struktuurivahenditest toetatud vara kestliku kasutamise kohustus tuleneb vastava

perioodi struktuuritoetuse seadusest, millele määruses, mille alusel toetust anti, ja igas

toetuse andmise otsuses viidatakse:

Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015052;

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus § 24 punkt 14

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001;

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 113

5.7 TEGEVUSKAVA

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

Uuringud ja analüüsid

1.

Rail Baltic

maakonnaplaneeringute

kehtestamine

2017 Maavanem

2.

Rail Baltic raudtee eelprojekti

koostamine

2016-2017 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

3.

Arheoloogilise uuringute

läbiviimine

2015-2016 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reaalselt vajalik

enne ehituse algust

4.

Rail Baltic tasuvusuuringu

uuendamine

2016-2017 Rail Baltic raudtee

rahvusvaheline ühisettevõte

Reaalselt vajalik

enne ehituse algust

Ehitus- ja arendustegevus

5.

Maade omandamine raudtee

ehitamiseks

2016-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Vajalik

ehitustöödega

alustamiseks terve

trassi ulatuses

6.

Raudtee ehitamise

ettevalmistustööd (ehitusaegsete

kompensatsioonimeetmete

2016-2020 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Lähtuvalt KSH/KMH

aruandes

ettenähtud

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 114

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

rajamine, metsa raadamine jms) tegevustest

7.

Raudtee tehnilise projekti

koostamine

2017-2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Alustatakse pärast

eelprojekti

valmimist kolme

Balti riigi ülesena

8.

Terminalihoonete ehitus 2018-2020 täpsustub

9.

Raudtee ehitamine, sh 2018-2025 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Alustatakse pärast

tehnilise projekti

valmimist kolme

Balti riigi ülesena

raudtee ja raudteeinfrastruktuuri

ehitamine

maaparandus- ja

metsakuivendussüsteemide

rekonstrueerimine

kavandatavate/ümberehitatavate

teede (sh viaduktid, sillad,

kergliiklejate läbipääsud,

kergliiklusteed) ehitamine

ökoduktide, müratõrjevahendite

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 115

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

jt leevendusmeetmete ehitamine

10.

Ehitustegevuse korraldus (nt

liiklus), sh tööde järgne olukorra

tagamine

2017-2026 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

11.

Müra (elu- ja puhkealade ning

elamute- ja ühiskasutusega

hoonete paiknemist arvestades)

seire (kontrollmõõtmine) ja

vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete

rakendamine

2020-

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

12.

Trassi mõjupiirkonda jäävate

kaitstavate liikide elupaikade

seire ja vajadusel täiendavate

leevendusmeetmete

rakendamine

2020-

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

13.

Kavandatav raudtee koridor ja

määratud asukohta raudtee

rajamine muudab oluliselt

ruumilise arengu üldist

perspektiivi ja põhimõtteid Rae

vallas, kus võib vajalikuks

osutuda piirkonna uue

üldplaneeringu koostamine

2018-2022 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium,

Harju Maavalitsus, Rae vald

Eelarveliste

vahendite

olemasolul

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 116

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

14.

Rail Balticu trassi koridori

piiresse jäävate kehtivate

detailplaneeringute

realiseeritavuse analüüs

2017-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

15.

Analüüsi läbiviimine põhi-

/tööprojekti koostamise etapis,

mis kaardistab ja analüüsib

alternatiivsed tehnilised

võimalused loomaläbipääsude

lahendamiseks lisaks

olemasolevatele ökoduktidele

baseeruvale lahendusele

2017-2018 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

16.

Rail Balticu ehitusliku

kontseptsiooni loomine ja

ehituslogistika lahendused

2016-2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

17.

Ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring88

2016-2017 Tehnilise Järelevalve Amet

18.

Rail Baltic Muuga multimodaalse

kaubaterminali tehnoloogiliste ja

ruumiliste vajaduste analüüs

2016-2018 Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

88 https://www.tja.ee/et/valdkonnad-teenused/rail-balticu-uuringud

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 117

Tegevus Orienteeruv

tähtaeg

Vastutaja Märkused

19.

Keskkonnakorralduskava 2018-

jooksvalt

raudtee

opereerimisel

Rail Baltic rahvusvaheline

ühisettevõte

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 118

6 PLANEERINGU JOONISED

LISAD

LISA 1. RAIL BALTIC 1435 MM HARJU, RAPLA JA PÄRNU

MAAKONNAPLANEERINGUTE VÕRRELDAVATE

TRASSIKORIDORIDE VÕRDLUSTULEMUSED

Esitatud eraldiseisva köitena.

LISA 4. RAIL BALTICU HARJUMAA JA PÕHJA-RAPLAMAA KAHE

TRASSIALTERNATIIVI TÄPSEM ANALÜÜS

Esitatud eraldiseisva köitena.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 119

LISA 2. ÜLEVAATLIK SKEEMKAART TÖÖPROTSESSI JOOKSUL

VISANDATUD TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDEST JA

VÕRRELDUD ALTERNATIIVIDEST

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 120

LISA 3. LÜHIÜLEVAADE TRASSI KORIDORI ALTERNATIIVIDE

VÕRDLEMISE PROTSESSIST PÕHJA-RAPLAMAAL JA

HARJUMAAL89

Võrreldavate trassialternatiivide valik ja võrdlusesse lülitamine

Harjumaal ja Põhja-Raplamaal on olnud keerukas. Tegemist on tihedalt

asustatud piirkonnaga, kus lisaks inimasustusele tuleb arvestada

arvukate tehniliste, majanduslike ja looduskeskkonna teguritega.

Esialgu väljatöötatud trassi koridori alternatiivide (12A, 10ndad,

13ndad, 14ndad lõigud; väljatöötamise aluseid on kirjaldatud peatükis

2.2) ja võrdlustulemuste osas andis seisukoha Valitsuskabinet

29.05.2014. Valitsuskabinet andis suunise, et Harjumaal tuleb tööd

jätkata trassi koridori alternatiividega, mis kulgevad loodavast 90

Nabala looduskaitsealast mööda lääne ja ida poolt (13ndad lõigud –

13A (mis hõlmab ka lõiku 12A-I) ja 13 B/C) ning ülejäänud alternatiivid

(10ndad Nabala loodavat looduskaitseala läbivad, 14ndad Tallinna

ringtee piirkonnas kulgevad ja lääne poolt Tallinna linna sisenev 12A)

jäävad kõrvale. Oma seisukohas tugines Valitsuskabinet asjaolule, et

edaspidisesse võrdlusesse jäävate 13ndate trasside puhul on tegemist

kompromissiga, kus mõjud elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam

tasakaalus.

89 Trassi koridori alternatiivide kulgemine ja tähistused ei järgi kohalike omavalitsuste ja

maakondade piire (on n-ö piiriülesed) ning maakondades viidi läbi samaaegne

planeerimis- ja KSH menetlusprotsess, mistõttu kajastab protsessi ülevaade ka Harju

maakonna osa.

90 Keskkonnaminister algatas 12.12.2013 oma käskkirjaga Nabala looduskaitseala

moodustamise. Nabala looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 17.11.2014

määrusega nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“.

Skeem 3.1. Esialgu väljatöötatud trassi koridori alternatiivid, mille

osas andis seisukoha Valitsuskabinet 29.05.2014.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 121

13ndate trassi koridori alternatiivide võrdlustulemusi tutvustati

avalikkusele 2014. aasta suvel. Võrdlustulemuste tutvustamise jooksul

esitati ettepanek täiendava trassi koridori alternatiivi (trassi koridori

alternatiiv 16A + 16B ja siduda see varasemalt töös olnud 14C + 14G-

ga) võrdlusesse võtmiseks eesmärgil viia trass Kohila alevist ja Kiisa

alevikust välja.

Planeeringueesmärgi saavutamiseks peeti vajalikuks täiendava trassi

koridori alternatiivi töösse võtmist ja analüüsimist. Sellekohase otsuse

langetamisel lähtuti projekti üldisest eesmärgist planeerida võimalikult

otsekulgev trass kiire rongiühenduse loomiseks. Otsust mõjutas

oluliselt asjaolu, et loodava Nabala kaitseala tõttu välistas

Keskkonnaministeerium kõige otsemat teekonda võimaldavad 10ndad

lõigud.

Skeem 3.2. Trassi koridori alternatiivide võrdlustulemuste

avalikustamise jooksul esitatud ettepanek võtta võrdlusesse

täiendav trassi koridori alternatiivi 16A + 16B seotult varasemalt

võrdluses olnud 14C + 14G-ga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 122

Kohalike omavalitsustega toimunud koostöö tulemusena esitas Harju

maavanem 6.08.2014 ettepaneku Rail Baltic juhtkomiteele võtta

võrdlusesse lisaks 13ndatele variantidele täiendav trassialternatiiv 16A

+ 16B + 14C + 14G. Ettepaneku aluseks oli asjaolu, et väljapakutav

uus trassi koridori alternatiiv annab võrreldes Nabalast läänest ja idast

kaartena mööduvate 13ndate alternatiividega ligikaudu 10 km võidu

vajalikus rööbastee pikkuses. Ajendatult Kohila valla ettepanekust

esitas Rapla maavanem 13.08.2013 ettepaneku Rail Baltic

juhtkomiteele võtta 16A alternatiivi asemel võrdlusesse uus trassi

koridori alternatiiv, mis kulgeb Prillimäe alevikust ida poolt (16D) ja

jätab puutumata nn Uue-Kohila ala. Konsultant tegi ettepaneku

kaaluda ka trassivarianti 16E, mis kulgeks 16D pikendusena piki

loodava Nabala kaitseala piiri, mööda projekteeritud Tallinn-Rapla-Türi

maantee õgvenduse koridori. Keskkonnaministeerium ei pidanud

Nabala piirialal kulgemist võimalikuks, 16E nihutamisel läände oleks

kaasnenud mõjud majapidamistele. Seetõttu ei toetanud Harju

maavanem 16E lisamist võrdlusesse.

Skeem 3.3. Rail Balticu 13.08.2014 juhtkomiteele esitatud

ettepanek täiendavate trassi koridori alternatiivide võrdlusesse

võtmiseks koos 16E-ga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 123

Rail Baltic juhtkomitee otsustas 13.08.2014 võtta võrdlusesse

täiendavalt trassilõigud 16A, 16B, 14C, 14G ja 16D lisaks 13ndatele

alternatiividele.

Edasi jätkus töö trassi koridori alternatiivide võrdlemisega,

võrdlustulemusi tutvustati avalikkusele 2014. aasta sügisel.

Võrdlustulemuste alusel esitas konsultant soovituse eelistatud trassi

koridori valikuks - 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

Skeem 3.4. Rail Balticu juhtkomitee otsusega 13.08.2014

võrreldavad trassi koridori alternatiivid Raplamaa põhjaosas ja

Harjumaal (tähistatud sinise joonega).

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 124

Täiendavalt läbi viidud trassi koridori alternatiivide võrdlustulemuste

osas andis Valitsuskabinet seisukoha 20.11.2014, pärast

võrdlustulemuste tutvustamist. Valitsuskabinet andis suunise, et

Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe

erineva trassi koridori alternatiiviga. Kohila valla piirkonnas toetas

Valitsuskabinet erinevalt võrdlustulemustest Rapla maavanema

eelistusena välja pakutud trassilahendust 9A-I + 16D, mis viib raudtee

Kohila alevist ja Prillimäe alevikust ida poole (võrdlustulemuste alusel

oli antud piirkonnas soovituslik eelistus 16A). Lisaks nn läänepoolsele

alternatiivile (9A-I + 16D + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-

II) jäi töösse ka loodavast Nabala looduskaitsealast ida poolt mööduv

alternatiiv, so 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-

II + 11C.

Skeem 3.5. Võrdlustulemuste alusel soovituslik trassi koridori asukoht

on tähistatud rohelise joonega.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 125

Harju ja Rapla maavanemad esitasid Rail Baltic juhtkomiteele

16.03.2015 ettepaneku otsustada maakonnaplaneeringute täpsema

lahenduse koostamine lisaks 20.11.2014 Valitsuskabineti otsusele ka

lõigule 16A, kuna 16A oli konsultandi meeskonna läbiviidud võrdluse

tulemusel eelistatud alternatiiv. Rail Balticu juhtkomitee otsustas

14.05.2015 toetada maavanemate ühisettepanekut tuginedes

alternatiivide võrdlemise käigus kogutud andmetele 16A-le täpsema

lahenduse koostamist. Juhtkomitee nõustus, et maakonnaplaneeringu

täpsema lahenduse koostamine trassi koridori alternatiivile 16D ei ole

otstarbekas. Lisaks tõid maavanemad välja, et täpsema lahenduse

koostamine idapoolsele alternatiivile ei ole perspektiivikas.

Võttes aluseks Valitsuskabineti suunist 20.11.2014 ning Rail Baltic

juhtkomitee 14.05.2015 otsust asendada trassilõik 16D (nn Kohila

“paun”) võrdlustulemuste alusel eelistatud lõiguga 16A, viidi läbi

täpsem analüüs kahe trassialternatiivi kohta.

Skeem 3.6. Vastavalt Valitsuskabineti 20.11.2014 suunistele

jätkati Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas põhjalikumat tööd

kahe erineva trassi koridori alternatiiviga.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 126

Harjumaa ja Põhja-Raplamaa osas lõpliku eelistuse väljaselgitamine on

olnud keerukas, kuna algne, AECOMi uuringu ja planeeringute

lähteülesandega (tehnilise kirjeldusega) määratud lähenemine on

muutunud loodava Nabala kaitseala tõttu. Läbi Nabala kulgevad

AECOMi trassijooned, mis olid esmalt töö aluseks, lähtusid selgest

loogikast leida lühim ja otse kulgev trassi koridori asukoht

strateegiliste ühenduspunktide (Tallinn/Muuga sadam - Rapla - Pärnu

- Läti piir) vahel. Kuna riiklik huvi on olnud kaitseala loomine Rail

Balticu potentsiaalsele teekonnale, eiravad nüüd täpsemasse

võrdlusesse jäänud trassi koridori alternatiivid algset lähenemist –

kumbki võrdluses olev alternatiiv ei vasta esialgsele lähteülesandele.

Idapoolne trassivariant on ehitusmaksumuselt odavam, kuid pikem,

mistõttu selle valimine toob kaasa suuremad pikaakalised kulud.

Läänepoolne variant on ehitusmaksumuselt kallim, kuid lühem ja

väiksemate mõjudega loodus- ja inimkeskkonnale.

Skeem 3.7. Trassi koridori alternatiivid Raplamaa põhjaosas ja

Harjumaal, mille osas viidi läbi täpsem alanüüs.

Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 127

Võttes aluseks projekti üldist eesmärki ja trassi koridori alternatiivide

võrdlustulemusi, sh koostatud täpsemat analüüsi 91 , kujunes

eelistatuks trassi koridori asukoht Põhja-Raplamaal ja Harjumaal 16A

+ 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.

91 Esitatud eraldiseisvate köitena ning planeeringu koostamise protsessi jooksul olid

võrdlustulemused ja analüüs kättesaadav Rail Baltic projekti portaalis

http://railbaltic.info/et/.

Skeem 3.8. Rail Baltic juhtkomitee 7.07.2015 kohtumisel

otsustati, võttes aluseks Harju maavanema seisukohta ja

valminud analüüsi tulemusi, jätkatakse raudtee planeerimist

Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal lõigu kombinatsioonides 16A

+ 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II.